| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-7/165-1 |
| Registreeritud | 15.07.2024 |
| Sünkroonitud | 16.07.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
| Toimik | 1-7/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Janek Mägi (kantsleri juhtimisala, sisejulgeoleku asekantsleri valdkond, piirivalve- ja rändepoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/24-0754 - Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. a määruse nr 75 „Välisriigi lippu kandva laeva kontrollimise kord ja laevakontrolli akti kantavate andmete loetelu“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Siseministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.07.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/779f7aef-ac9a-4918-8198-42beec9a661b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/779f7aef-ac9a-4918-8198-42beec9a661b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Siseministeerium
12.07.2024 nr 1-4/24/3435
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. a
määruse nr 75 „Välisriigi lippu kandva laeva
kontrollimise kord ja laevakontrolli akti kantavate
andmete loetelu“ muutmine
Austatud minister
Esitame Siseministeeriumile kooskõlastamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri
14. juuli 2011. a määruse nr 75 „Välisriigi lippu kandva laeva kontrollimise kord ja laevakontrolli
akti kantavate andmete loetelu“ muutmise eelnõu.
Lisaks esitame eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule ning teadmiseks
Transpordiametile ja Keskkonnaametile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Lisaadressaadid: Eesti Laevaomanike Liit, Transpordiamet, Keskkonnaamet
Anton Merits, 7153423
EELNÕU
10.07.2024
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2024 nr
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
14. juuli 2011. a määruse nr 75 „Välisriigi lippu
kandva laeva kontrollimise kord ja laevakontrolli
akti kantavate andmete loetelu“ muutmine
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 533 lõike 7 ja § 76 lõike 6 alusel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. a määruses nr 75 „Välisriigi lippu kandva
laeva kontrollimise kord ja laevakontrolli akti kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruses asendatakse sõnad „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes;
2) paragrahvi 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:
„12) laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvaheline
konventsioon;
13) Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsioon.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt)
minister Keit Kasemets
kantsler
1
Kliimaministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. a
määruse nr 75 „Välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise kord“ muutmine“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõu on välja töötatud meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 533 lõike 7 ja § 76 lõike 6 alusel.
Eelnõu eesmärk on viia määruse tekst kooskõlla 25. novembril 2020. a vastu võetud Vabariigi
Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (Lennuameti, Maanteeameti ja
Veeteede Ameti ühendamine)1, millega otsustati Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti
ümberkorraldamine ning ühendamine Transpordiametiks alates 1. jaanuarist 2021. a.
Lisaks ajakohastatakse määruses olevat konventsioonide loetelu, mille nõuete täitmist
kontrollib Transpordiamet Eesti sadamat külastava välisriigi lippu kandva laeva puhul, seeläbi
viiakse määruse tekst vastavusse MSOS-iga.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik
Anton Merits (715 3423, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi
Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kaili Kuusk (626 2905,
[email protected]). Keeletoimetuse tegi Justiitsministeeriumi õigusloome
korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (5322 9013, [email protected]).
Määrusega muudetakse määruse nr 22. detsembril 2019. a jõustunud redaktsiooni
(RT I, 19.12.2019, 31).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest punktist.
Punktiga 1 asendatakse määruses sõnad „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“.
Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 punkt 7. Määruse §-s 2 on loetletud
konventsioonid, mille täitmist kontrollitakse Eesti sadamat külastava välisriigi lippu kandva
laeva kontrollimisel sadamariigi kontrolli käigus. Loetelu aluseks on Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli, artikli 2 punkt 1.
Punktis 7 on nimetatud ILO (Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni) konventsioon nr 147
„Kaubalaeva miinimumstandardid”, mis on direktiiviga kehtestatud loetelust välja jäetud.
Kõnealuse konventsiooni nõuded on üle võetud ILO meretöö konventsiooniga, millele on
viidatud nii direktiivis 2009/16/EÜ kui ka määruse § 2 punktis 11.
Punktiga 3 täiendatakse määruse § 2 loetelu punktidega 12 ja 13. Muudatuse kohaselt
kontrollitakse edaspidi laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta
rahvusvaheline konventsiooni2 (ballastvee konventsioon) ning Nairobi rahvusvahelise
laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsiooni3 nõuete täitmist. Samuti näeb Pariisi
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020001 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/222022018002. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/213032020002.
2
vastastikuse mõistmise memorandum (Paris MOU)4 ette, et iga osalisriik kehtestab tõhusa
sadamariigi kontrollisüsteemi, et tagada vastavus asjaomaste konventsioonide nõuetega. Paris
MOU 2. jaotises olevas konventsioonide loetelus5 on viidatud nii ballastvee kui ka Nairobi
konventsioonile. Paris MOU-le on viidatud ka direktiivi 2009/16/EÜ artiklis 1, mille kohaselt
on direktiivi eesmärk aidata oluliselt vähendada liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevates vetes
sõitvate ja standarditele mittevastavate laevade arvu, luues sadamariikide laevakontrolli ühised
kriteeriumid ning ühtlustada kontrolli- ja kinnipidamise menetlused, tuginedes Pariisi
memorandumi raames omandatud ekspertteadmistele ja kogemustele ning rakendades
sadamariigi kontrolli süsteemi, mis põhineb EL-is ja Pariisi memorandumi piirkonnas
tehtavatel kontrollidel,
Paris MOU osalisriigid, sh Transpordiamet pädeva asutusena Eestis, kontrollivad sadamasse
saabuvate laevade vastavust mõlema konventsiooni nõuetele. Nairobi konventsiooni puhul
peab Eesti lippu kandval laeval olema kaubandusliku meresõidu seaduse § 776 kohaselt
tunnistus laevavraki eemaldamise vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise kohta,
samasuguse tunnistuse olemasolu kontrollitakse ka välisriigi lippu kandvatel laevadel.
Ballastvee konventsiooni kohane laeva inspekteerimine on sätestatud konventsiooni artiklites
9 ja 10. Transpordiamet kontrollib, kas laeva pardal on kehtiv tunnistus, lisaks kontrollitakse
ballastvee registriraamatut ja käitlemise plaani. Kui ülevaatuse käigus tekib kahtlus, kas
ballastvesi on nõuetekohaselt töödeldud või vahetatud, teavitab Transpordiamet
Keskkonnaametit vajadusest proove võtta ning peatab laeva tegevuse, et lastimise ajal
ballastvett välja ei pumbataks.
Muudatusega viiakse määruse tekst vastavusse MSOS-i § 95 lõike 8 punktidega 9 ja 11, mille
kohaselt Transpordiamet on alates 1. juulist 2021. a pädev asutus ja täidab administratsiooni
kohustusi nimetatud konventsioonide mõistes.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/16/EÜ, mis käsitleb
sadamariigi kontrolli.
4. Määruse mõjud
Määrusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub mõju riigi
julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale.
Määruse puhul on tegemist tehnilist laadi muudatustega, määrust ajakohastatakse ja selle tekst
viiakse vastavusse MSOS-iga. Transpordiamet kontrollib välisriigi lippu kandva laeva
vastavust Nairobi ja ballastvete konventsioonidele ka praegu, seega sisulised mõjud puuduvad.
4 Paris MOU ühendab 27 osalisriiki, mille tegevuse aluseks on 26. jaanuaril 1982. aastal Pariisis sõlmitud
laevakontrolli vastastikuse mõistmise memorandum. Organisatsiooni eesmärk on meresõiduohutuse tõhustamine,
reostuse vältimine ja nõuetekohaste elu- ja töötingimuste tagamine laevade pardal.
Osalisriigid peavad tagama ühtsetel põhimõtetel tugineva välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise, et
välistada nõuetele mittevastavate laevade liiklus Euroopa meredel ja Põhja-Atlandil Ameerikast Euroopani. Eesti
on Paris MOU alaline liige alates 2005. aastast. 5 Paris MOU tekst on aadressil https://parismou.org/system/files/2023-
06/Paris%20MoU%20including%2045th%20amendment.pdf.
3
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulusid ega -tulusid, samuti ei kaasne määruse
rakendamisega lisatööd.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.
Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule ning teadmiseks
Transpordiametile ja Keskkonnaametile.