(EIS) algatatud kooskõlastamine

EELNÕU

10.06.2024

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2024. a

Keskkonnaministri 28. mai 2013. a määruse nr 30

„Jahipidamisõiguse tasu suurus, selle maksmise

ja maksmise kontrollimise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse keskkonnatasude seaduse § 121 lõike 2 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 28. mai 2013. a määruse nr 30 „Jahipidamisõiguse tasu suurus,

selle maksmise ja maksmise kontrollimise kord“ muutmine

Keskkonnaministri 28. mai 2013. a määruses nr 30 „Jahipidamisõiguse tasu suurus, selle

maksmise ja maksmise kontrollimise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 2 asendatakse arv „10“ arvuga „20“;

2) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jahipidamisõiguse tasu makstakse kord aastas enne jahipidamisõiguse kasutama asumist.“;

3) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Jahipidamisõiguse tasu maksmine toimub internetimakse või SMS-maksega. Juhised

jahipidamisõiguse tasu maksmise kohta avaldatakse Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti

veebilehel.“;

4) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tasudes jahipidamisõiguse eest tuleb maksekanalis isiku üheseks tuvastamiseks märkida

selle isiku isikukood, kelle eest jahipidamisõiguse tasu makstakse. Jahipidamisõiguse saaja

kohta, kellel puudub Eesti isikukood, tuleb jahipidamisõiguse tasu maksmisel isiku üheseks

tuvastamiseks märkida tema ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ning elukohariigi nimetus.“;

5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Jahipidamisõigus tekib üks tund pärast selle eest tasu maksmist või muust tasu maksmisel

määratud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui jahipidamisõiguse eest tasumise kuupäev ja

hilisem kui 30 päeva jahipidamisõiguse tasumise kuupäevast arvates.“;

6) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jahipidamisõiguse eest tasumist kontrollib Keskkonnaamet jahipidamisõigust omava isiku

isikut tõendava dokumendi alusel.“;

7) paragrahvi 4 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Käesolev määrus jõustub üldises korras.

(2) Käesoleva määruse § 1 punkt 1 jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Kantsler

1

Kliimaministri määruse

„Keskkonnaministri 28. mai 2013. a määruse nr 30 „Jahipidamisõiguse tasu suurus,

selle maksmise ja maksmise kontrollimise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnatasude seaduse § 121 lõike 2 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 28. mai 2013. a määrust nr 30 „Jahipidamisõiguse tasu suurus, selle

maksmise ja maksmise kontrollimise kord“ (edaspidi määrus nr 30). Muudetakse jahipidamis-

õiguse tasu suurust, täpsustatakse selle tasu maksmise võimalusi ning maksmise kontrollimise

korda.

Määruse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Kliimaministeeriumi metsaosakonna jahinduse

nõunik Aimar Rakko (aimar.rakko@kliimaministeerium.ee, tel 626 9104. Õigusekspertiisi tegi

Kliimaministeeriumi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel (eda.partel@kliimaministeerium.ee:

5097751). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse

keeletoimetaja Aili Sandre (aili.sandre@just.ee, 5322 9013).

2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist ja seitsmest punktist. Jahipidamisõiguse tasu

suurenemisega ajakohastatakse 11 aastat muutmatuna püsinud tasu määr. Jahipidamisõiguse

ostmise ja kontrolliga seotud muudatuste vajadus tuleneb jahipidamisõiguse ja

kalapüügiõiguste ostmise üleminekuga uuele müügiplatvormile (kalaluba.ee ja jahiluba.ee).

Seetõttu kaovad ka mõned senised jahipidamisõiguse müügikanalid (käsimüük, infoliini müük,

mobiilimakse).

Paragrahvi 1 punktis 1 muudetakse jahipidamisõiguse tasu suurus 10 eurolt 20 eurole aastas.

Füüsilisel isikul tekib jahipidamisõigus, kui ta omab jahipidamiseks vajalikke dokumente, mis

tõendavad, et ta on saanud nõuetekohase ettevalmistuse ning ta on maksnud riigieelarvesse

jahiseaduse § 7 lõikes 1 sätestatud jahipidamisõiguse tasu. Keskkonnatasude seaduse § 121

lõike 3 alusel on jahipidamisõiguse eest võetava tasu alammäär 10 eurot ja ülemmäär 25 eurot

aastas.

Jahipidamisõiguse tasu suurus 10 eurot on kehtinud alates jahiseaduse vastuvõtmisest

2013. aastal. Kuna kulutused jahinduse valdkonna arendustele on inflatsiooni tõttu kasvanud,

on ka jahipidamisõiguse tasu suurust vaja sellele vastavalt teatud aja tagant ajakohastada.

Jahipidamisõiguse tasu on loodusvarade kasutusõiguse tasu, mida makstakse riigieelarvesse

ning kasutatakse keskkonnatasude seaduse kohaselt jahiulukiasurkondade kaitseks. See hõlmab

endas nii infosüsteemide arendust (JAHIS, METSIS), teabe levitamist (ajakiri „Jahimees“,

Eesti Jahimeeste Seltsi koduleht), Eesti esindamist rahvusvahelistes jahindusorganisatsioonides

(FACE, CIC) kui ka koostööd kogukondlikul tasemel.

Jahipidamisõiguse tasu kehtestati 2013. aastal, mil see asendati 2003–2013. aastal kehtinud

jahiseaduse alusel kehtestatud jahipiirkonna kasutusõiguse tasuga.

2

Tabel 1. Jahipidamisõiguse tasu laekumised eurodes aastatel 2013–2023.Allikas:

Kliimaministeerium.

Aasta Eesti elanikud Välismaalased Laekunud tasu kokku

2013 andmed puuduvad 121 700

2014 81 566 47 730 129 296

2015 91 040 42 400 133 440

2016 88 610 39 520 128 130

2017 91 850 36 700 128 550

2018 93 810 31 020 124 830

2019 94 700 31 900 126 600

2020 93 540 9 900 103 440

2021 90 720 22 120 112 840

2022 88 210 27 590 115 800

2023 90 640 28 980 119 620

Eestis kehtiv jahipidamisõiguse tasu on piirkonna riikide seas üks väiksemaid. Balti riikidest

on erandiks Leedu, kus 2020. aastal jahipidamisõiguse tasu kaotati ja asendati see jahimaa

kasutusõiguse tasuga. Pärast jahipidamisõiguse tasu tõstmist 20 eurole jääb see siin jätkuvalt

alla meie naaberriikides kehtivatele määradele.

Tabel 2. Jahipidamisõiguse tasu määrad Eesti lähiriikides.

Riik Periood

Kohalik

elanik

Välismaalan

e Soodustused Märkused

Läti Aasta 30 200

Välismaalasele 1 päev 30,

10 päeva 70 eurot.

Leedu Puudub Puudub Puudub

Oli varem 5–25 eurot, 2020.

aastal kaotati ja asendati

jahimaa kasutusõiguse

tasuga. Sama süsteem, mis

kehtis Eestis enne 2013.

aastat.

Soome Aasta 39 39

Alaealine 20

eri

Rootsi Aasta 40 40 Puudub

Eesti Aasta 10 10 Puudub

Punktis 2 täpsustatakse jahipidamisõiguse tasu maksmise sagedust ja jahipidamisõiguse

kehtima hakkamise tingimust. Jahipidamisõiguse tasu saab maksta üks kord aastas (365 päeva

jooksul) ning seda tuleb teha enne jahipidamisõiguse kasutama asumist.

Punktiga 3 muudetakse jahipidamisõiguse maksmise maksekanaleid, milleks on

internetimakse või SMS-makse. Muudatus tuleb uuele jahipidamisõiguse müügiplatvormile

üleminekust (jahiluba.ee senise pilet.ee asemel) ning sellega seoses ka mõnede maksekanalite

kadumisega (käsimüük, infoliini müük, mobiilimakse). Konkreetsed juhised internetimakse või

SMS-makse tegemiseks avaldatakse Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti veebilehel.

Punktis 4 täpsustatakse maksekanalite loetelu ning kohustuslike andmete loetelu, mida tuleb

3

jahipidamisõiguse ostmisel internetimakse või SMS-makse puhul märkida Eesti isikukoodita

isikutel. Jahipidamisõiguse tasu maksmisel isiku üheseks tuvastamiseks tuleb Eesti

isikukoodita isikul märkida ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ning elukohariigi nimetus. Riigi

nimetuse märkimisel tuleb kasutada ametlikku kahetähelist lühendit ehk riigikoodi1.

Konkreetsed juhised on Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi kodulehel.

Punktis 5 lisatakse § 3 lõige 4, millega täpsustatakse jahipidamisõiguse kehtima hakkamist.

Jahipidamisõigus tekib üks tund pärast selle eest tasu maksmist (SMS-makse) või muust tasu

maksmisel (internetimakse) määratud kuupäevast tulevikus. Maksimaalselt saab loa kehtivuse

algusaja määrata ette kuni 30 päeva ostmise kuupäevast alates. Puudub vajadus

jahipidamisõigust pikalt ette osta, sest nende õiguste hulk pole piiratud ja nende ostmiseks on

loodud lihtsad ja käepärased võimalused. Määramata perioodiks etteostmisel on oht, et see

ostetakse ekslikult ette kaugemasse perioodi ja nii võib tekkida olukord, kus jahti peetakse

tegelikult ilma jahipidamisõiguse tasu maksmiseta. Osta ei saa jahipidamisõigust kui kehtiva

õiguse lõppemiseni on rohkem kui 30 päeva.

Punktiga 6 täpsustatakse jahipidamisõiguse eest tasumise kontrollimist. Jahipidamisõigust

peab seda omav isik tõendama isikut tõendava dokumendi alusel. Keskkonnaamet kontrollib

jahipidamisõiguse kehtivust jahipidamisõiguste registriks oleva teadus- ja harrastuskalapüügi

andmekogu kaudu.

Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 4 lõige 2. Säte käsitles välismaalaste jahipidamisõiguse

kontrollimist, kuid nüüdsest toimub see samadel alustel kui Eesti elanikel. Seetõttu kaob ära

vajadus seda eraldi reguleerida.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Euroopa Liidu õigus määruse eelnõus käsitletud küsimusi ei reguleeri.

4. Määruse mõju

Määruse mõju sihtrühm on jahipidamisega tegelevad naised ja mehed ehk kütid, keda on Eestis

ca 15 000. Jahipidamisega aktiivselt tegutsevad ja seetõttu ka jahipidamisõiguse tasu maksab

ca 9000 kütti, kellele lisanduvad ca 3000 välismaalasest jahituristi. Määrusel ei ole mõju riigi

julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule,

riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Jahipidamisõiguse tasu tõstmise sotsiaalne

mõju on marginaalne, tõus 10 euro võrra aastas ei suurenda jahipidamisega tegelevate isikute

väljaminekuid oluliselt ega sunni ka kedagi seetõttu sellest hobist loobuma. Pigem võimaldab

sektorisse täiendavalt laekuv raha viia ellu erinevaid jahinduse valdkonna arendusi

(jahidokumentide ja jahilubade infosüsteemid JAHIS ning METSIS), luua ja levitada erinevaid

jahipidamisega seotud infomaterjale (ajakiri „Jahimees“, määrajad, õppematerjalid jne) ning

suunata täiendavaid vahendeid jahinduse järelevalvesse, sh ennetusetegvusse, et vähendada

jahindusega seotud keskkonnarikkumiste arvu. JAHIS infosüsteemi arendused võimaldavad

muuhulgas saata jahimehele automaatteavitusi jahipidamisõiguse aegumise kohta, mis

omakorda aitab teadmatusest toime pandud rikkumiste hulka vähendada. Seetõttu on ka

Keskkonnaametil vaja nende rikkumiste tuvastamiseks ja menetlemiseks kulutada senisest

vähem ressursse.

Ülejäänud määruse muudatused on tehnilist laadi ega oma üheski mõjuvaldkonnas olulist mõju.

1 Riikide koodid on leitavad siit: Väljaannete talitus – Institutsioonidevaheline stiilijuhend – Lisa A5. Riikide,

territooriumite ja vääringute nimistu (europa.eu).

4

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad

tulud

Määruse jõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi ega nõua lisakulutusi

riigieelarvest. Määruse rakendamisel kasvab riigieelarvesse laekuva jahipidamisõiguse tasu

120 000 eurolt kuni 300 000 euroni aastas. Seda eeldusel, et taastub ka välismaalastest

jahituristide osakaal vähemalt koroonapandeemia eelsele tasemele ehk ca 35%-ni tasu

maksjatest. 2023. aastal oli see 24%, 2020. aastal 9%. Ilma jahituristide osakaalu kasvuta jääb

jahipidamisõiguse tasu aastane laekumine 2023. aasta vastavate näitajate põhjal ca 50 000 euro

võrra väiksemaks.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, v.a § 1 lõige 1, mis jõustub 1. jaanuaril 2025.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse ministeeriumitele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu,

samuti edastatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Jahimeeste Seltsile.