Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmine

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri

2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja

kord“ muutmise eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Kooskõlastaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi seisukoht

Majandus- ja

Kommunikats

iooniminiseeri

um

Kooskõlastamine märkusteta.

Välisministeer

ium

Kooskõlastamine märkusteta.

Kultuuriminis

teerium

1. Eelnõu punkti 32 muudatusega võetakse

senise termini „valikumetoodika“ asemel

kasutusele uus termin „hindamismetoodika“.

Samas ei selgitata, mis vahe on

valikukriteeriumil, valikumetoodikal või

hindamismetoodikal. Valikumetoodika peaks

kirjeldama valimist ning hindamismetoodika

hindamist. Mis on aga valikukriteeriumi

erinevus valikumetoodikast jääb

arusaamatuks. Palume seletuskirjas selgitada

viidatud terminite sisu.

2. Eelnõu punkti 33 täienduse puhul juhime

tähelepanu, et seletuskirjal ei ole õigustloovat

tähendust. Seletuskirja eesmärk on

põhjendada õigusakti vastuvõtmise

vajalikkust, eelnõu põhiseisukohti ja sellest

tulenevaid muudatusi ning anda ülevaade

kaasnevatest mõjudest. Seletuskiri peaks

aitama normi tõlgendamisel. Lähenemine, et

seletuskirjas tuleb selgitada eelarve

kujunemise aluseid ehk tuua nö kirjeldav

sisuline info selle kohta, mille alusel või mille

põhjal mingid summad on leitud, on igati

mõistlik. Detailse eelarve toomine

seletuskirja ei ole aga kohane, sest eelarve

võib muutuda, aga seletuskirja ei muudeta.

Eelarve peaks olema kehtestatud TAT-i

lisana.

1. Arvestatud, selgitatud seletuskirjas.

2. Arvestatud. Eelnõu on täiendatud,

eelarve tegevuste lõikes summadena on

lisatud käskkirja kohustusliku

elemendina (§ 43 lõike 1 täiendatakse

punktidega 5 ja 6). Eelarve võib olla nii

käskkirjas endas välja toodud kui ka

käskkirja lisas. Käskkiri ja selle lisad on

üks ühtne dokument. Selgitame, et kuna

praktikas kasutatakse käskkirjade

eelarvete täpsemal kujundamisel ka iga-

aastaseid tegevuskavasid, siis on loodud

ka selleks võimalus eelnõus.

Haridus- ja

Teadusministe

erium

1. Eelnõu § 1 punkt 11, millega muudetakse

ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 15, mis

sõnastatakse järgmiselt:

1. Osaliselt arvestatud. Nõustume, et

eelnõus toodud kohustus ei laiene

ühissätete määruse artikkel 95 alusel

2

„15) esitama rakendusüksusele lihtsustatud

kulude ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 artikli 95

rakendamise korral hankelepingu sõlmimisel

riigihanke viitenumbri, kui riigihanke

eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on

võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga

või ületab seda, välja arvatud kaudsete kulude

korral;“.

Leiame, et tegemist on mittevajaliku piirava

tingimuse seadmisega Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi

ÜSM) artikli 95 rakendamisele. Juhtisime

tähelepanu antud punktis ülereguleerimisele

juba ka ühendmääruse muudatuste

läbirääkimise ajal ja palusime seletuskirjas

välja tuua, mis probleemi ja millise ÜSMi

artikli alusel täpsemalt lahendatakse. Kahjuks

muudatusettepaneku õiguslikud alused

seletuskirjast endiselt puuduvad.

ÜSMi artikli 72 lõike 1 punkti e kohaselt

tuleb koguda tegevuse kohta andmeid, mis on

vajalikud seire, hindamise, finantsjuhtimise,

kontrollimise ja auditite jaoks. ÜSMi artikkel

95 loetleb kuludega sidumata rahastamisele

kohalduvad nõuded ning nende kohaselt ei

ole hangete info ÜSMi artikli 95 puhul

asjakohane mitte ühegi ÜSM artikli 72 lõike

1 punktis e nimetatud toimingu jaoks. Ka

kuludega sidumata rahastamise põhimõtetest

lähtudes ei ole põhjendatud selle info

kogumine ja edastamine ehk need pole

omavahel seotud. ÜSMi artikli 95

rakendamine käib ainult läbi tulemuse.

Samuti leiame, et ühendmääruse § 10 lõige 1

punkt 15 ühikuhindade puhul ei puutu hanke

info asjasse, sest metoodikas pole ette nähtud

kasutada infot, kuidas toetuse saaja tulemuse

kätte sai, seega ei tekigi kohta, kus peaks

hanke info välja tulema ning seda

kontrollitaks. See, millist infot kogutakse, on

reguleeritud ÜSMi lisa XVII punktis 86. Ka

ühtse määra puhul peab toetuse saaja

tõendama tegelikult tekkinud kulusid, mille

pealt arvutatakse ühtset määra. Et tegelike

kulude kohta tuleb esitada hankeid puudutav

info, seda toetab ÜSMi lisa XVII p 79. Edasi

lähtudes art 72 lõike 1 punktist d ning ka

ÜSMi ekspertkomisjoni vastusest antud

toetuse andmisele, seega sellele

tulemuspõhisele toetuse andmise viisile

tegelike kasusaajate info kogumise

kohustus ei kohaldu.

Lihtsustatud kulude puhul on Euroopa

Komisjon teinud möönduse üksnes

kaudsete kulude osas, seega nende puhul

ei ole vaja andmeid koguda. Muid

erandeid ei ole, seega kohaldub nii

ühikuhindade, kindlasummalise makse

kui ühtse määra otsestele kuludele. (vt

Euroopa Komisjoni RegioWiki

platvormil vastus küsimusele

QA00270).

2. Mitte arvestatud. Majanduskomisjoni

teise lugemise muudatusettepanekute

loetelus ja selle seletuskirjas (riikliku

statistika seaduse ja avaliku teabe

seaduse muutmise seadus 794 SE,

kättesaadav Riigikogu veebilehel

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnou

d/eelnou/6932ebe8-2dfa-4613-b627-

f9c967a3d12f/ ) on selgitatud: „Seadus

määrab andmete ühekordse küsimise

põhimõtte, et juriidiline ja füüsiline isik

ei pea riigi- kohaliku omavalitsuse või

mistahes muid avaliku sisuga ülesandeid

täitvale isikule esitama sama

informatsiooni, mida nad on juba

esitanud mistahes avalike ülesannete

täitjale, rohkem kui üks kord.“. Seega

kehtib põhimõte haldusorgani ja isiku

vahelises suhtes. ÜSS2021_2027 alusel

tegutsevad erinevad isikud erinevates

rollides avaliku ülesande täitmisel.

Rakendusasutus ja korraldusasutus on

mõlemad haldusorganid. Seega nende

suhetes ei kehti andmete ühekordse

esitamise põhimõte. Võrdlusena

käskkirja alusel elluviija on

ÜSS2021_2027 tähenduses võrdsustatud

toetuse saajaga, tema ei täida avalikku

ülesannet ja tema ja riigi vahelisele

suhtele kehtib andmete ühekordse

esitamise põhimõte.

Nõustume, et välisvahendid on

riigieelarve osa ning eelarvestatakse

koos eelarveliste vahenditega RES

protsessi. Kui näiteks käskkirja

tegevuste eelarve on võimalik tuvastada

3

nõude kohalduvuse küsimusele, mis samuti

rõhutab, et nõue kehtib ainult ühtse määra

aluseks olevatele otsestele kuludele ehk

tegelikele kuludele. Samuti pole

kindlasummalise makse tingimustes ette

nähtud seotust hangetega, ka siin pole põhjust

küsida hankeinfot ÜSMi lisa XVII punkt 91

kohaselt.

2. Eelnõu § 1 punkt 33 – muudatusega

täiendatakse ühendmääruse § 48 lõiget 3

pärast teist lauset lausega: „Toetuse andmise

tingimuste käskkirja seletuskirjas selgitatakse

panust rakenduskava eesmärgi täitmisse,

tuuakse välja eelarve kujunemise alused

toetatavate tegevuste lõikes, sealhulgas

otsesed ja kaudsed kulud, ning meetme ja

sekkumise kogusumma, mille raames

eristatakse fondi vahendite, riikliku

kaasfinantseeringu ja omafinantseeringu

summad ning nende osakaalud.“

Leiame, et tegemist on ülereguleerimisega,

kuna kõik vajalik on ühendmääruses juba

reguleeritud ning seletuskiri saab olla ainult

tausta selgitav, mitte täiendavaid tingimusi

loov. Muudatuse seletuskiri ei too ka välja,

mis probleemi muudatusettepanekuga

lahendatakse.

Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT)

eelarvete kuluefektiivsus on üks

seirekomisjoni kohustuslikest

valikukriteeriumitest ja ei ole senini tekitanud

seirekomisjoni liikmetele küsimusi seni

esitatud info ebapiisavuses. Lisaks seni

seletuskirjades selgitatud eelarvete

kujunemisele on enamus indikaatorite

maksumused ja sihttasemete arvutused

esitatud ka näitajate passides. Meetmete ja

sekkumiste kogusummad on kinnitatud

Vabariigi Valitsuse poolt rakenduskava

meetmete nimekirjas. Kõik need andmed on

sisestatud struktuuritoetuse registrisse

(edaspidi SFOS). Seega olemasolevate

andmete mitmekordne nõudmine läheb

vastuollu avaliku teabe seaduse § 431 lõikega

3, mis sätestab andmete ühekordse küsimise

põhimõtte.

Korraldusasutus on varem väga rangelt

nõudnud antud sätte järgmist elluviijale

KAIS grandikoodide alusel, piisab

seletuskirjas viitest asjakohastele KAIS

grandikoodidele. Kui see aga ei ole

võimalik, tuleb käskkirja seletuskirjas

selgitada eelarve kujunemise aluseid.

Selgitame, et seletuskirjas on vajalik

näidata, mitu sekkumist TAT meetmes

planeeritakse ja sekkumiste indikatiivne

eelarve. Edaspidi, kui TAT

kehtestatakse, saab iga käskkiri endale

kindlad tegevused ja eelarve. Seetõttu ei

näe me vastuolu.

Selgitame, et otseste ja kaudsete kulude

eristamine on vajalik, kui meetmes

kasutatakse erinevatele tegevustele

erinevaid ühtseid määrasid, kuna sellisel

juhul ei ole ühtse määra arvutamise

alusandmed käskkirjast üheselt

väljaarvutatavad. Teie kirjas toodud

näites ei ole vajalik kaudsete kulude

arvestamiseks alussummat välja

arvutada, kuna käskkirjas ettenähtud

kõikidele tegevustele ja nendega

kaasnevatele kuludele kasutatakse vaid

ühte ühtset määra. Eristamine on vajalik

erinevate ühtsete määrade kasutamisel ja

selleks, et ühtse määra arvutamise

alusandmed oleksid infosüsteemi

koheselt kantavad. Selleks, et register

saaks ühtset määra automaatselt

arvestada, on alusandmete sisestamine

vajalik. Eelnõus toodud regulatsioon on

muudetud, nõue on sätestatud

ühendmääruse § 43 lõike 1 punkti 5

käskkirjale kohalduva nõudena.

4

TATis kohustuste seadmisel, selgitades, et

ühekordne andmete esitamise põhimõte

tähendab, et isik esitab riigile andmeid üks

kord. See tähendab, et kui riigil on juba

samad andmed olemas, siis ei ole enam

mõistlik ja vajalik andmeid uuesti küsida.

Isikut ei tohi koormata mitu korda esitama

andmeid erinevatele haldusorganitele. See on

läbiv haldusmenetluse põhimõte, mida kõik

haldusorganid peavad järgima. Haldusorganid

omavahel saavad omakorda vajadusel

andmeid vahetada. Kuna meil on loodud

register, siis kõik õigustatud isikud saavad ise

andmeid registrist. Välisvahendid on

riigieelarve osa ning eelarvestatakse koos

eelarveliste vahenditega RES protsessi. Seega

leiame, et korraldusasutusel on piisavalt

allikaid, kust igal hetkel asjakohaseid

andmeid võtta.

Juhime ka tähelepanu, et

muudatusettepanekuga nõutakse

seletuskirjades sekkumiste all olevate

summade eristamist, mis on pidevas

muutumises kuni viimase TATi valmimiseni.

Seega ühe TATi jõustumise hetkeks, kui

teised TATid samas sekkumises on alles

kavandamisel, võib antud info olla juba

muutunud. Seega me ei toeta sellise muutuva

info alusel TATide eelarvete sisestamist

tegevuste kaupa SFOSi, kuna lõppenud

perioodi kogemus näitab, et SFOS ei ole

paindlik poliitikakujundamises vajalikele

muudatustele ning registri piiratud

võimalused takistavad poliitika elluviimist

vastavalt vajadustele ning efektiivselt. Lisaks

planeeritakse TATi käskkirja jõustumisel

eelarved eraldatud rahaliste vahendite

täismahus, kuid sel ajal ei pruugi

olla tegevuste täpsemad mahud veel lõplikult

selged. Seega antud ühendmääruse muudatus

on vastuolus ka RES planeerimise

protsessiga.

Seletuskirjas otseste ja kaudsete kulude

eristamine on vastuolus ühendmääruse § 17

punktiga 8, mille kohaselt on kaudsed kulud

abikõlbmatud tegelike kulude alusel, v.a

lihtsustatud kuludena. Ühendmääruse § 21

sätestab, et kaudseid kulusid arvestatakse ja

hüvitatakse ainult ühtse määrana, mida

register arvestab automaatselt valitud ühtses

5

määras toetuse maksete juures. Seega on

antud kulude eristamine eelarves liigne nõue.

Teeme korraldusasutusele ettepaneku viia

SFOS võimalikult kiiresti vastavusse perioodi

2021-2027 uute toetuse vormidele

kohalduvate nõuetega, et TATide

rakendamine saaks toimuda efektiivselt ja

minimaalse administratiivse koormusega.

Siseministeeri

um

Palume eelnõu § 1 punkti 31 sõnastusse

lisada täpsustus siseturvalisuspoliitika

fondide kohta järgnevalt:

„31) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse

punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) meetmete nimekirjas või

siseturvalisuspoliitika fondide puhul

rahastamiskavas sätestatud väljundnäitaja,

asjakohasel juhul tulemusnäitaja ja projekti

spetsiifiline näitaja koos mõõtühikute ning

alg- ja sihttasemetega.““

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 47 kohaselt

koostatakse siseturvalisuspoliitika fondide

kohta rahastamiskava, mitte meetmete

nimekiri.

Arvestatud. Eelnõu § 43 lõike 1 punkti 4

täiendatud siseturvalisuspoliitika

rahastamiskavaga. Kasutame lühemat

teksti, kuna samamoodi on kasutatud §-

des 1 ja 50.

Regionaal- ja

Põllumajandu

sministeerium

Eelnõu § 1 punkti 14 kohaselt on tõstetud

abikõlblike maksumuse piiri 100 000 eurole,

millest alates tuleks ostumenetlus viia läbi

riigihangete registris. Eelnõu seletuskirjast ei

nähtu, millistel kaalutlustel on tingimusi

lõdvendatud. Eelkõige vajaks selgitamist,

miks see piir on oluliselt kõrgem kui

riigihangete puhul lihthanke piirmäär ning

asjade ja teenuste puhul isegi kõrgem kui

riigihanke piirmäär, mõlemal juhul tegemist

avaliku vahendite kasutamisega. Palume

seletuskirja selles osas täpsustada.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

Kliimaministe

erium

Eelkõige teeme ettepaneku muuta määruse

muutmise eelnõu punkti 15 sõnastust

sõnastades selle nii:

15) paragrahvi 11 lõike 7 punkt 3

sõnastatakse järgmiselt:

hinnapäring esitatakse vähemalt kahele

omavahel sõltumatule ettevõtjale ning

ostumenetluse läbiviimisel hoidutakse huvide

konfliktist riigihangete seaduse § 4 punkti 8

tähenduses.

1. Määruse eelnõu punktis 3

sõnastatakse paragrahvi 4 lõike 1 punkt 13

Peamine muudatusettepanek arvestatud.

Eelnõu § 11 lõike 7 punkti 3

muudetakse ja lisatakse nõue, et

pakkujad peavad olema omavahel

sõltumatud. Huvide konfliktist

hoidumine sätestatakse § 11 lõike 4

punktis 4. Riigihangete seaduse (RHS) §

4 punkti 8 ei viidata, vaid kohandatakse

ostumenetlusele ja rakendatakse

analoogselt RHS-iga.

1. Arvestatud. Täname tähelepanu

juhtimise eest. Selgitame, et kohustus

tuleneb ühissätete määrusest ja tegemist

6

järgmiselt:

„13) taotluses on ilma käibemaksuta

rahvusvahelist piirmäära ületava

maksumusega riigihanke korral nimetatud

töövõtja ja töövõtja allhankijate § 11 lõikes 2

nimetatud andmed, kui need on taotluse

esitamisel teada;“;

Teeme ettepaneku kasutada sõna „allhankija“

asemel sõna „alltöövõtja“, nii nagu on

riigihangete seaduses, nt §-s 122.

2. Määruse eelnõu punktiga 9

täiendatakse paragrahvi 10 lõiget 1 punktiga

111 järgmises sõnastuses:

111) järgima projekti elluviimisel „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõtet ja tagama toetatava

taristu, mille kestvus on vähemalt viis aastat,

kliimakindluse, rakendades selleks vajalikke

kohanemismeetmeid, kui projektile selline

kohustus kohaldub;

Teeme ettepaneku täiendada punkti sõnadega

„toetuse andmise tingimustes“ ja sõnastada

see järgmiselt:

111) järgima projekti elluviimisel „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõtet ja tagama toetatava

taristu, mille kestvus on vähemalt viis aastat,

kliimakindluse, rakendades selleks vajalikke

kohanemismeetmeid, kui projektile selline

kohustus toetuse andmise tingimustes

kohaldub;

Peab jääma võimalus, et toetuse andmise

tingimustes seatakse sellised

vastavuskriteeriumid, mille kohaselt

toetatatavad tegevused vastavad „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõttele ning on tagatud

kliimakindlus. Sel juhul piisab, kui toetuse

taotleja ja toetuse saaja kinnitavad, et järgivad

nimetatud põhimõtteid tegevuste elluviimisel

ega pea hindama projekti tasandil vastavust

„ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele või tegema

kliimakindluse hindamist.

3. Määruse eelnõu punktiga 17

sõnastatakse paragrahvi 11 lõike 9 punkt 2

järgmiselt:

(9) Ostumenetluse tulemusena sõlmitavat

lepingut võib muuta, kui:

on seal nõutud andmete esitamise

kohustusega. Mõistekasutus tuleneb

samuti ühissätete määrusest (lisa XVII

p 24).

2. Mitte arvestatud. Lauseosa „kui

projektile selline kohustus kohaldub“

käib kohanemismeetmete kohta ja nende

vajadus selgub kliimakindluse

hindamisel. Sõnastusettepaneku järgi

seataks kohanemismeetmete lisamine

olenevalt toetuse andmise tingimuste

sõnastusest.

Toetuse andmise tingimustega saab

määrata, kas esitatakse hindamise

tulemused seoses nende põhimõtetega

või mitte. Võimalus piirduda kinnituse

küsimisega taotlejalt või toetuse saajalt

on jätkuvalt olemas, kui toetuse andmise

tingimustes ei nõuta eraldi hindamist.

3. Arvestatud.

4. Mitte arvestatud. Eelistame, et alused

ühtiks RHS toodud alustega, kuna nende

aluste tõlgendamist toetab kohtupraktika

ja see hõlbustab rakendamist. Kui

rakendusüksus lähtub RHS aluste

analoogiast, on toetuse saajatele lihtsam

ja selgem.

5. Mitte arvestatud. Kuna § 11 kasutab

läbivalt ettevõtja, siis uue mõiste

sissetoomine võib segadust tekitada ja ei

ole kooskõlas hea õigusloome tavaga,

mille kohaselt tuleb kasutada termineid

ühetaoliselt. Kui sättes oleks ettevõtja

all silmas peetud toetuse saajat, oleks

kasutatud toetuse saaja mõistet.

Ilmselgelt see ei olnud määrusandja

mõte ja tahe.

6. Mitte arvestatud. Ettepaneku kohaselt

läheks regulatsioon rangemaks, kuna

mitteolulised muudatused võivad olla ka

sisulised. Teisisõnu, oluline muudatus

hõlmab ka sisu – võib teha ka sisulisi

muudatusi.

7. Osaliselt arvestatud. § 40 on

asukohana õige, sest see rakendub nii

määrustele kui käskkirjadele.

Võimalus piirduda kinnituse küsimisega

taotlejalt või toetuse saajalt on jätkuvalt

olemas, sest andmed tuleb esitada ainult

juhul, kui see nähakse ette toetuse

7

2) muudatuse ulatus, sisu ja

kohaldamistingimused olid ostumenetluse

alusdokumentides selgelt, täpselt ja

ühemõtteliselt ette nähtud;

Sõnad „selgelt“, „täpselt“ ja „ühemõtteliselt“

on siin sisuliselt samatähenduslikud ja

ebaolulised ning mineviku vormis. Teeme

ettepaneku sõnastada punkt järgmiselt:

2) muudatuse ulatus, sisu ja

kohaldamistingimused on ostumenetluse

dokumentides sätestatud;

4. Määruse eelnõu punktiga 17

sõnastatakse paragrahvi 11 lõike 9 punkt 3

järgmiselt:

(9) Ostumenetluse tulemusena sõlmitavat

lepingut võib muuta, kui:

3) samalt ettevõtjalt ostetakse

täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid,

mille järele on toetuse saajal tekkinud vajadus

ja mida ostumenetluse alusdokumendid ei

sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine

põhjustaks toetuse saajale olulist

ebamugavust või märkimisväärseid

lisakulusid ega oleks majanduslikel või

tehnilistel põhjustel võimalik;

Sõna „võimalik“ muudab eelneva

kasutuskõlbmatuks, kuna mingil viisil on iga

asi võimalik. Sellega on probleeme

riigihangete seaduse rakendamisel ja

tõlgendamisel. Teeme ettepaneku asendada

sõna „võimalik“ mõistega „äärmiselt

ebamõistlik“ (vt kohtulahendit 3-22-1927 p

12.4).

5. Määruse eelnõu punktiga 17

sõnastatakse paragrahvi 11 lõike 9 punkt 5

järgmiselt:

(9) Ostumenetluse tulemusena sõlmitavat

lepingut võib muuta, kui:

5) muudatuse tingivad toetuse saajast

tulenevad asjaolud, mille tulemusel ei muutu

lepinguliste kohustuste vahekord ettevõtja

kasuks.

Kuna toetuse saaja on ise ka ettevõtja, teeme

ettepaneku kasutada siin sõna „ettevõtja“

asemel sõna „lepingupartner“ või „pakkuja“.

andmise tingimustes. Kui nõuet ei nähta

ette, siis võib rakendada kinnituse

küsimist või vastavuskriteeriumite

järgimist.

„Andmete“ all ei ole mõeldud kinnituse

andmist. Selguse mõttes asendame sõna

"andmed" sõnapaariga „hindamise

tulemused“, mis tähendab, et kinnituse

andmine on võimalik ning andmete

esitamise all on mõeldud hindamise

tulemusi.

Lisa 2 ja 3 ei ole vormid vaid

andmekoosseisud ehk nendes sisalduvat

infot võib esitada mitmesugusel kujul.

Lisame lisadesse 2 ja 3 täpsustuse, et

tegu on miinimumnõuetega.

Info kliimaneutraalsuse kohta peab

olema alati esitatud, kuid olenevalt

juhtudest piisab lühiselgitusest. Kui

taristu kuulub objektide hulka, kus ei ole

vaja hinnata CO2-jalajälge, siis saab

taotleja sellele viidata (nt taotlusvormil

ühe lausega).

Lisame seletuskirja juurde "Ei kahjusta

oluliselt" põhimõttele vastavuse

selgituse.

Täpsustame seletuskirjas, et muudatused

ei ole tagasiulatuva mõjuga ja ei mõjuta

kehtivaid toetuse andmise tingimusi.

8. Osaliselt arvestatud. Täiendame § 7

lõike 2 sõnastust ja kasutame edaspidi

lühendit hindamismetoodika. Nii

väldime eelnõu tekstis pikka väljendit

„valikukriteeriume ja -metoodikat

täpsustav hindamismetoodika“.

Täiendamise ettepanek nr 1. Mitte

arvestatud. Ühendmääruse § 10 lg 3 ja §

11 ei ole omavahel olemuslikult seotud.

Ostumenetluse sätted kohalduvad

mittehankijale. § 10 lg 3 kohaldub

partnerile, kui toetuse saaja peab

järgima RHS-i.

Täiendamise ettepanek nr 2. Mitte

arvestatud. Lihtsustatud kulude puhul

tuleb sarnaselt tegelike kuludega järgida

horisontaalseid põhimõtteid ja mitte

kahjustada EL finantshuve (vältida

huvide konflikti, pettust, kelmust,

korruptsiooni). Euroopa Komisjon on

oma uues lihtsustatud kulude juhendi

8

6. Määruse eelnõu punktiga 17

sõnastatakse paragrahvi 11 lõike 10 punkt 8

järgmiselt:

(10) Toetuse saaja ei ole kohustatud lõikes 3

kirjeldatud ostumenetlust korraldama, kui:

8) varasema ostumenetluse käigus ei ole

esitatud ühtegi pakkumust või ükski esitatud

pakkumustest ei ole ostumenetluse

alusdokumentidele vastav ja esialgseid

ostumenetluse tingimusi oluliselt ei muudeta ;

Teeme ettepaneku asendada lause osa

„tingimusi oluliselt ei muudeta“ sõnadega

„tingimusi sisuliselt ei muudeta“. Selliselt

oleks mõte selgem.

7. Määruse eelnõu punktiga 28

täiendatakse paragrahvi 40 lõikega 21

järgmises sõnastuses:

„(21) Kui toetuse andmise tingimustes

nähakse ette nõue esitada andmed toetatava

tegevuse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele

vastavuse või toetatava taristu kliimakindluse

tagamise kohta, esitab taotleja või toetuse

saaja hindamise tulemused vastavalt määruse

lisale 2 või 3.“;

Esmalt palume üle vaadata, kas punktiga

muudetakse määruse § 40 või siiski § 41.

Muudatuse sõnastusest võib aru saada, et igal

juhul, kui on vaja esitada andmeid „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse või

kliimakindluse hindamise kohta, tuleb seda

teha määruse lisa 2 ja 3 vormil. Siiski peab

jääma võimalus kehtestada toetuse andmise

tingimustes erinevaid variante. Kui toetuse

andmise tingimustes on seatud

vastavuskriteeriumid selliselt, et iga toetatav

tegevus vastab „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttele ning kliimakindlus on tagatud ja

piisab taotleja ning toetuse saaja vastavast

kinnitusest nõuete järgmise kohta, ei peaks

olema vajalik esitada määruse lisa 2 ja 3

vormi.

Teatud juhtudel ei pea kliimakindluse

tagamise kohta esitama andmeid mõlema osa

kohta: kliimamuutuste leevendamine ja

eelnõus viidanud huvide konflikti

vältimise nõudele. Auditeeriv asutus on

seni olnud seisukohal, et lihtsustatud

kulusid ei kontrollita (ka riigihangetes).

Neid nõudeid ei saa hetkel kehtestada,

sest lihtsustatud kuludele seatud

kontrollide ulatus ei ole veel selge.

Saame selle ettepaneku juurde tagasi

tulla, kui uus Euroopa Komisjoni juhis

on vastu võetud ja auditeeriva asutusega

on kontrollide ulatus läbi räägitud. Kui

kontrollikohustused on selged, siis saab

ka selgust, millised nõuded lihtsustatud

kuludele kehtestada.

Täiendamise ettepanek nr 3. Mitte

arvestatud. Kohustuslik lihtsustamise

reegel tuleneb ühissätete määrusest ja

see kohaldub projektidele

kogumaksumusega kuni 200 000 eurot.

See, kas käibemaks on projektis

abikõlblik või mitte, tuleneb

ühendmääruse § 17 punktist 13 ning

sõltub sellest, kas käibemaks on

käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav

või mitte. Seega käibemaksu näitamine

projekti kogumaksumuses ei ole

põhjendatud. Projekti kogumaksumus

võib sisaldada lisaks käibemaksule veel

teisi kulusid, mis ei ole abikõlbmatud.

9

kliimamuutustega kohanemine. Seega peab

jääma võimalus toetuse andmise tingimustes

lubada esitada kliimakindluse tagamise kohta

andmed vaid kliimamuutustest tingitud

riskidega arvestamise kohta.

Euroopa Komisjoni teatises nr 2021/C 373/01

„Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised

suunised aastateks 2021– 2027“(ELT C 373,

16.9.2021, lk. 1–92) on välja toodud erisused,

milliste taristuprojektide korral ei ole vaja

CO2-jalajälge hinnata. Üheks nendest on

vihma-ja reovee kogumise võrgud.

Kombineeritud sademeveelahenduste

toetamine vähendab reoveepuhastite

koormust ja aitab leevendada üleujutuste

mõju tiheasustusaladel. Seega, kui meede on

suunatud kombineeritud

sademeveelahendustele, siis eespool

nimetatud kiimakindluse täiendav analüüs

(kliimamuutuste leevendamise osa) ei ole

projektide rakendamisel nõutud. Taotleja

peab toetuse saamisel arvestama vaid

kliimamuutustest tingitud riskidega.

Teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu

punkt 28 järgmiselt:

(21) Toetatava tegevuse vastavuse kohta „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõttele või

taristuinvesteeringu kliimakindluse tagamise

kohta, esitab taotleja või toetuse saaja

andmed vastavalt määruse lisale 2 või lisale

3, kui nii on sätestatud toetuse andmise

tingimustes. „Ei kahjusta oluliselt“

põhimõttele vastavus tähendab, et toetatavad

tegevused ei või kahjustada oluliselt ühtegi

kuuest keskkonnaeesmärgist: kliimamuutuste

leevendamine, kliimamuutustega

kohanemine, vee- ja mereressursside kestlik

kasutamine ja kaitse, üleminek

ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje,

elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja

taastamine.;

Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja

selgitusega:

Toetuse andmise tingimustes võib sätestada,

et taotlusega koos esitab taotleja või projekti

elluviimisel esitab toetuse saaja toetatava

tegevuse vastavuse kohta „ei kahjusta

10

oluliselt“ põhimõttele või taristuinvesteeringu

kliimakindluse tagamise kohta andmed.

Toetuse andmise tingimustes tuleb sätestada,

kas andmed esitatakse eelnõukohase määruse

lisa 1 või lisa 2 kohaselt või mingil muul

moel, nt toetuse andmise tingimuste lisa

vormil või toetuse andmise tingimustes endas

sätestatud andmete koosseisus.

Palume täpsustada määruse muutmise eelnõu

seletuskirja, kuidas toimitakse juba kehtivate

toetuse andmise tingimustega.

8. Määruse eelnõu punktiga 32

sõnastatakse paragrahvi 48 lõike 1 teine lause

järgmiselt:

„Paragrahvi 7 lõike 2 kohane projektide

hindamismetoodika kooskõlastatakse

korraldusasutuse ja rakendusasutusega, kes

nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias

kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja

aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma

vastutusvaldkonnale, vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis enne

veebilehel avaldamist.“;

Määruse eelnõu § 7 lõikes 2 on kasutatud

väljendit „valikukriteeriume ja -metoodikat

täpsustav hindamismetoodika“. Soovitame

kasutada ka siin „projektide

hindamismetoodika“ asemel väljendit

„valikukriteeriume ja -metoodikat täpsustava

hindamismetoodika“.

Palume teha lisaks järgmised muudatused

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses

nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“:

1. Palume tunnistada kehtetuks määruse

§ 10 lõige 3, kui ebavajalik ülereguleerimine

arvestades, et partner, kes pole hankija, peab

järgima ostumenetluse reegleid.

2. Palume täiendada määruse § 11 lõiget

3 lauseosaga „välja arvatud lihtsustatud

kulude kasutamisel“ ning sõnastada see

järgmiselt:

11

(3) Kui toetuse saaja ei pea järgima

riigihangete seadust ja asja, teenuse või

ehitustöö (edaspidi ost) abikõlblik maksumus

ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga

või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse

väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse

lähtuvalt lõigetest 4–7 ning toetuse andmise

tingimustes sätestatud nõuetest, välja arvatud

lihtsustatud kulude kasutamisel.

Palume lisada seletuskirja muudatuse kohta

selgituse: Toetuse saaja ei pea viima läbi

ostumenetlust, kui projekti toetatakse

lihtsustatud kulude arvestuse alusel.

3. Palume täiendada § 18 lõiget 1

lauseosaga „koos käibemaksuga“ ning

sõnastada see järgmiselt:

(1) Projekti, kogumaksumusega kuni 200 000

eurot koos käibemaksuga, toetatakse

lihtsustatud kulude arvestuse alusel, välja

arvatud riigiabi andmisel ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2021/1060 nimetatud Ühtekuuluvusfondist

toetatava projekti korral. Tegelike kuludena

võib hüvitada vaid neid kulusid, millelt

arvestatakse ühtset määra. Kui

teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas

lihtsustatud kulusid ei kasutata, peab

seirekomisjon selle Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53

lõike 2 kohaselt heaks kiitma.

Ettevõtluse ja

Innovatsiooni

Sihtasutus

1. Ühendmääruse § 11 lg 7 p 3.

Toetame selle regulatsiooni üleviimist § 11

lõikest 4 lõikesse 7 (ehk väljaspool

riigihangete registris toimuvale

ostumenetlusele), kuid ei nõustu varasema §

11 lõike 4 p 4 sõnastuse laiendamisega,

kuivõrd neid seoseid ei ole võimalik

kontrollida. Palume sõnastus jätta endiseks:

väljavalitud pakkumuse esitanud pakkuja ja

toetuse saaja ning nende osanik, aktsionär,

liige või juhtorgani liige ei tohi omada osalust

üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise

juhatusse või nõukokku. Selliselt on see säte

konkreetne, üheselt mõistetav ja äriregistri

andmetele tuginedes kontrollitav. Samas ei

pruugi sõnastuse kärpimine seada ohtu

ostumenetluse korrektsuse, kuivõrd läbi teiste

põhimõtete (ostumenetluses koheldakse

1. Mitte arvestatud. Vaata

Kliimaministeeriumi peamise

ettepaneku vastust. Selgitame, et

kontrollikohustus on üldjuhul e-

äriregistri põhine. Kui kontrollijal

tekivad kahtlused, siis on vajalik

detailsemalt uurida isikute vahelisi

seoseid.

2. Kuna ühendmääruse ostumenetluse

nõuded muutuvad leebemaks, on

võimalik kohaldada leebemat uut

regulatsiooni ka juba olemasolevatele

rikkumistele. Kui esinevad

haldusmenetluse uuendamise alused,

saab menetluse uuendada nii toetuse

saaja kui rakendusüksuse enda algatusel.

3. Mitte arvestatud. Leiame, et praktikas

on võimalik FKO määra kaaluda

12

isikuid võrdselt ja ühetaoliselt, ostumenetlus

viiakse läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt jt)

on tagatud füüsiliste isikute seotusest

tulenevate mõjude kõrvaldamine. Ehk siis

juhul, kui nt sugulussidemete esinemise tõttu

on mõnele ostumenetluses osalejale tehtud

kättesaadavaks rohkem infot võrreldes teiste

pakkujatega, saab sellise ostumenetluse

tunnistada ühendmääruse § 11 lõike 4

üldpõhimõtetele mittevastavaks ning

rakendada korrektsioone. Kui aga

sugulussidemetest hoolimata on ostumenetlus

korrektne, st ei ole tuvastatud võimalikke

vastuolusid üldpõhimõtetega ning selle

raames on tehtud konkurentsipõhine

pakkumine, ei olekski põhjendatud sellise

pakkumise kõrvale jätmine üksnes põhjusel,

et teatud isikud on omavahel suguluses.

Seejuures on rakendusüksuse

kontrollivõimalused isikute sugulussidemete

tuvastamiseks vägagi piiratud kui mitte

võimatud ning isegi kui oleks täidetud eeldus

vastavaks kontrolliks (nt ligipääs

rahvastikuregistrile), siis kaasneks sellega

ebamõistlikult suur halduskoormus (nt

hõlmates toetuse saaja/ ettevõtja töötaja kui

ostumenetluse läbiviija seoste kontrolli nii

sugulussidemeid (otse- või külgjoontes

sugulased, abikaasad, elukaaslased) kui ka

muid võimalikke sõltuvuse olukordi (nt

võlgnevus ettevõtte ees või soov ettevõttelt

vastusooritust saada) silmas pidades.

2. Ühendmääruse § 11 lõige 10 ja § 52.

Kuivõrd § 11 lõikes 10 lisatakse erandid,

millistel juhtudel ostumenetlust ei pea läbi

viima, tuleks see säte jõustada tagasiulatuvalt

alates ühendmääruse jõustumisest. Praegu

kehtiva ühendmääruse kohaselt on selliste

erandite puudumise tõttu mittehankijad

ebavõrdses seisundis võrreldes hankijatega,

kellel on riigihangete seaduses sellised

erandid sätestatud. Sellise ebavõrdsuse

likvideerimine on vajalik tagasiulatuvalt. See

väldiks ka olukordi, kus mingil perioodil

mittehankijate poolt selliste ostude tegemine

tunnistatakse rikkumiseks, mis ei oleks

õiglane ega vajalik (nt kui mõni mittehankija

on sõlminud rendilepingu, mille kulud on

projektis vajalikud ja abikõlblikud).

3. Lisaks teeme ettepanku täiendada § 35

olemasoleva sätte alusel. Esineb

selliseid rikkumisi, mis on oma

olemuselt nii rasked, et proportsionaalne

FKO määr on alati suurem kui näiteks

50 protsenti. Iga rikkumise puhul tuleb

esmalt selle laadist ja olemusest

tulenevalt leida ühendmääruse § 35

lõikes 1 sätestatud määradest kaalumise

lähtepunkt, mis on maksimaalne

võimalik FKO määr ning seejärel

asjaolusid kogumis arvestades

põhjendada ja kaalutleda väiksemat

määra.

13

ning sätestada korrektsioonimäärad

ostumenetluste rikkumiste puhul. Hetkel

kehtiva ühendmääruse kohaselt on

korrektsioonide puhul protsendimäärad

sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50,

75 või 100 protsenti. Leiame, et

ostumenetluste korral oleksid kohaldatavad

korrektsioonimäärad 2, 5, 10 ja 25% sõltuvalt

ostumenetluse rikkumise laadist ja mõjust.

Selline rikkumise liigist (ostumenetluse

puhul) tulenevate korrektsioonimäärade

sätestamine ühendmääruses lihtsustaks

menetlust (korrektsiooniotsuste kaalutluste

osas, kus kaalutleda tuleb vähemate määrade

vahel) ja vähendaks sellele kuluvat ressurssi.

Samuti aitaks kaasa toetuse saajate võrdsele

kohtlemisele, kuna looks sarnase lähenemise

eelmise rahastusperioodiga ning ka

ühetaolisema kohaldamise erinevate

rakendusüksuste vahel.

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“

Lisa 1

TÖÖAJATABELI VORM

Tööajatabel ................................................ (kuu ja aasta)

Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi Projekti nimi

Projekti kood

Kuupäev Töö kirjeldus Projektiga seonduv töö

(tundi)

Muu töö

(tundi) KOKKU

Töötunnid kokku

Projektis osaleja

Kinnitan, et tabelis esitatud andmed on õiged.

Allkiri:

Ees- ja perekonnanimi:

Kuupäev:

Projekti rakendamise eest vastutav isik

Allkiri:

Ees- ja perekonnanimi:

Kuupäev:

1

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“

Lisa 2

„Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte hindamise andmekoosseis

Andmekoosseisus esitatakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamise

kontrollküsimused, mille tulemusena saab järeldada, kas projekt on kooskõlas nimetatud

põhimõttega. Andmekoosseisuga kehtestatakse nimekiri andmetest, mis tuleb minimaalselt

esitada.

Toetuse saamiseks peab projekt vastama „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Seega peavad

vastused esitatud küsimustele olema „ei“, mis näitab, et keskkonnaeesmärke ei kahjustata

oluliselt.

Projekti nimi

Projekti lühikirjeldus

Hindamise ulatuse lühikirjeldus

Hindaja andmed (amet, töökoht)

2

Küsimus1 Ei või jah

(märkida

sobiv

vastus)

Sisuline põhjendus2.

1. Kliimamuutuste leevendamine

Kas projekt toob eeldatavalt kaasa

olulise kasvuhoonegaaside heite?

2. Kliimamuutustega kohanemine

Kas projekt eeldatavalt põhjustab

praeguse kliima ja eeldatava tulevase

kliima kahjuliku mõju suurenemist

projektile endale, inimestele, loodusele

või varadele?

3. Vee ja mereressursside kestlik

kasutamine ja kaitse

Kas projekt eeldatavalt kahjustab

a) veekogude, sealhulgas pinna- ja

põhjavee head seisundit või

head ökoloogilist potentsiaali,

või

b) mereala head

keskkonnaseisundit?

4. Üleminek ringmajandusele,

sealhulgas jäätmetekke vältimine ja

jäätmete ringlussevõtt

Kas projekt eeldatavalt

a) suurendab oluliselt jäätmete

teket, põletamist või

kõrvaldamist, välja arvatud

ringlussevõetamatute ohtlike

jäätmete põletamine, või

b) põhjustab olulist ebatõhusust

mis tahes loodusvarade otseses

või kaudses kasutamises nende

olelusringi mis tahes etapis,

mida ei ole piisavate

meetmetega minimeeritud, või

c) põhjustab ringmajanduse

seisukohast olulist ja pikaajalist

keskkonnakahju?

3

5. Saastuse vältimine ja tõrje

Kas projekt eeldatavalt suurendab

oluliselt saasteainete heidet õhku, vette

või pinnasesse?

6. Elurikkuse ja ökosüsteemide

kaitse ja taastamine

Kas projekt eeldatavalt

a) kahjustab märkimisväärselt

ökosüsteemide head seisundit

ja vastupidavust või

b) kahjustab elupaikade ja liikide,

sealhulgas Euroopa liidu

tähtsusega liikide

kaitsestaatust?

Hindaja nimi:

Allkiri:

Kuupäev:

1 Kasutatud mõisteid on selgitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088, artiklis 2 (ELT L 198, 22.6.2020, p. 13–43). Näiteks on selgitatud, mis on kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, kasvuhoonegaas, ringmajandus, saaste ja saastus, hea seisund jms. 2 Esitada võimalikult konkreetselt ja faktipõhiselt põhjendused, võimalusel lisada ka viited allikatele. Põhjendus lisada ka siis, kui oluline mõju puudub.

1

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“

Lisa 3

Kliimakindluse tagamise hindamise andmekoosseis

Kliimakindluse tagamise hindamine kehtib toetatavale taristule, mille kestvus on vähemalt viis

aastat. Andmekoosseisus kirjeldatakse hindamise dokumentatsiooni sisule esitatavaid

minimaalseid nõudeid. Lähtuvalt toetuse andmise tingimustest kohaldatakse A- või B-osa.

A-osa

1. Kliimakindluse tagamise protsess

1.1. Projekti nimi, kirjeldus ja finantsteave (näiteks projekti kogumaksumus ja toetuse

summa).

1.2. Kliimakindluse tagamise protsessi kirjeldus alates toetatava taristu (edaspidi projekt)

kavandamisest kuni lõpuleviimiseni, sealhulgas teave, kuidas kliimakindluse

tagamisega on arvestatud projekti arendusetapis ja keskkonnaalase hindamise protsessis

(näiteks kui keskkonnamõju hindamine1, edaspidi KMH, on viidud läbi koos

kliimakindluse tagamisega).

1.3. Andmed toetuse saaja ja hindaja kohta.

2. Kliimamuutuste leevendamine (kliimaneutraalsus)

2.1. Kirjeldada projekti kasvuhoonegaaside2 (edaspidi KHG) heidet3, kui eeldatavalt jääb

KHG heide alla 20 000 CO2-ekvivalenttonni aastas4.

2.2. Kui eeldatavalt on projekti KHG absoluutne või suhteline heide üle 20 000 CO2-

ekvivalenttonni aastas, siis tuleb hinnata kasvuhoonegaaside heidet tonnides taandatuna

CO2-ekvivalendile (edaspidi CO2-jalajälje hindamine)5.

2.3.Kui hindamise tulemusena on projekti KHG absoluutne või suhteline heide üle 20 000

CO2-ekvivalenttonni aastas, siis täiendavalt:

1 Keskkonnamõju hindamise on kohustuslik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (RT I 2005, 15, 87) toodud tingimustel. 2 Kasvuhoonegaasid (KHG) on lähtuvalt Kyoto protokollist süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). KHG heite kvantifitseerimisel teisendatakse kõik heitkogused süsinikdioksiidi tonnideks ehk CO2-

ekvivalendiks, lähtudes globaalse soojendamise potentsiaalist. 3 Siin ja edaspidi on heite all mõeldud nii heite vähenemist kui suurenemist. 4 Euroopa Komisjoni teatises (2021/C 373/01) „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“, ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92 (edaspidi Euroopa Komisjoni taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised), on tabelis 2 (1.osa) nimetatud projektikategooriad, mille puhul üldiselt ei ole vaja CO2-jalajälge hinnata. 5 Euroopa Komisjoni taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suuniste tabelis 2 (2.osa) on nimetatud projektikategooriad, mille puhul üldiselt on vaja CO2-jalajälge hinnata.

2

2.3.1. kirjeldada majanduslikku analüüsi, CO2-heite varikulu kasutamist6, valikute

analüüsi ja energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte arvesse võtmist;

2.3.2. kirjeldada projekti kooskõla asjakohaste Euroopa Liidu ja riikliku energia- ja

kliimakavaga ning Euroopa Liidus 2030. aastaks seatud heite vähendamise

eesmärgiga ja 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kirjeldada,

kuidas aitab projekt kaasa nende kavade ja eesmärkide saavutamisele;

2.3.3. projekti korral, mille kavandatud kestvus ületab 2050. aastat, kirjeldada käitamise,

hoolduse ja käitusest kõrvaldamise kooskõla kliimaneutraalsuse tingimustega;

2.3.4. muu asjakohane teave (näiteks CO2-jalajälje hindamise metoodika kirjeldus, CO2-

jalajälje määramise lähtestsenaarium ja viited allikatele).

2.4. Järeldus projekti kliimakindluse tagamise kohta kliimaneutraalsuse seisukohast.

3. Kliimamuutustega kohanemine (vastupanuvõime kliimamuutustele)

3.1. Kirjeldada projekti kliimatundlikkust ja projekti ohule avatust praeguse ja tulevase

kliima suhtes ning leida nende alusel projekti haavatavus kliima suhtes. Projekti

kliimatundlikkust, ohule avatust ja haavatavust kliima suhtes hinnatakse skaalal

„väike“, „keskmine“ või „suur“7.

3.2. Projekti keskmise ja suure haavatavuse korral kirjeldada lisaks:

3.2.1. kliimariskide hindamist, mis sisaldab kliimaohtude8 tõenäosuse ja mõju hindamist;

3.2.2. kindlakstehtud kliimariskide leevendamist kohanemismeetmetega, sealhulgas

nende meetmete kindlaksmääramist, hindamist, kavandamist, rakendamist ja

jääkriski;

3.2.3. regulaarse seire ja järelkontrolli vajaduse hindamist, näiteks tulevaste

kliimamuutustega seotud kriitilise tähtsusega eelduste osas, ja selle hindamise

tulemust;

3.2.4. projekti kooskõla kliimamuutustega kohanemist käsitlevate Euroopa Liidu ning

riiklike, piirkondlike ja kohalike strateegiate ja kavadega ning riiklike või

piirkondlike katastroofiohu juhtimise kavadega nende olemasolul.

3.3. Muu asjakohane teave (näiteks kasutatud kliimaprojektsioonid, metoodika ja viited

allikatele).

3.4. Kokkuvõte kliimamuutustele vastupanuvõime hindamisest, milles tehakse järeldus

kliimamuutustele vastupanuvõime seisukohast ning esitatakse teave oluliste

kliimariskide ja kohanemismeetmete kohta.

4. Muu teave

4.1. KMH korral viited dokumentidele, KMH-s juba hinnatud olulised kliimariskid ja

kohanemismeetmed.

6 CO2-varikulu väärtused on toodud Euroopa Komisjoni teatises (2021/C 373/01) „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“, ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92 (edaspidi Euroopa Komisjoni taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised). Vastavad väärtused on 2016. aasta andmetel toodud tabelis 6. Võimalik on kasutada ka uuendatud andmeid. 7 Euroopa Komisjoni kliimakindluse tagamise tehnilistes suunistes on kirjeldatud kliimaohtude mõju kategooriaid järgmiselt: „suur“- kliimaoht võib oluliselt mõjutada varasid ja protsesse, sisendeid, väljundeid ja transpordiühendusi; „keskmine“- kliimaohul võib olla mõningane mõju varadele ja protsessidele, sisenditele, väljunditele ja transpordiühendustele; „väike“- kliimaohul puudub (või on ebaoluline) mõju. 8 Kliimaoht on loodusliku või inimtegevusest tingitud füüsilise sündmuse või suundumuse võimalik esinemine, mis võib põhjustada inimohvreid, vigastusi või muid tervisemõjusid, samuti vara, taristu, elatusvahendite, teenuste, ökosüsteemide ja keskkonnaressursside hävimist ja kahjustumist.

3

4.2. Loetelu dokumentidest, mis on saadud toetuse saajalt hindamise läbiviimiseks.

4.3. Muu asjakohane teave.

4

B-osa

1. Projekti kirjeldus, andmed toetuse saaja ja hindaja kohta.

2. Kliimamuutuste leevendamine (kliimaneutraalsus), mille puhul lähtuda A-osa

punktist 2.

3. Kliimamuutustega kohanemine (vastupanuvõime kliimamuutustele)

3.1. Kirjeldada ja hinnata, kuidas mõjutavad projekti erinevad kliimaohud ja -riskid.

Projekti kliimariske hinnata skaalal „väike“, „keskmine“ ja „suur“.

3.2. Kui kliimariski hinnang on „keskmine“ või „suur“, kirjeldada milliseid

kohanemismeetmeid on rakendatud ja kavandatakse rakendada kindlakstehtud

kliimariskide leevendamiseks.

4. Muu teave

4.1. KMH korral viited dokumentidele, KMH-s juba hinnatud olulised kliimariskid ja

kohanemismeetmed.

4.2. Loetelu dokumentidest, mis on saadud toetuse saajalt hindamise läbiviimiseks.

4.3. Muu asjakohane teave.

1

26.06.24

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi

Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõu täpsustab struktuuritoetuse andmisel praktikas üleskerkinud küsimusi.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuste Keskuse juristid Anu Jaanson (e-post:

[email protected], tel 663 2031), Kathy Tätte ([email protected], tel 663 2029)

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunikud Anu Kikas (e-post: [email protected],

tel 5885 1320) ja Merlin Sepp (e-post: [email protected], tel 5854 4274);

keskkonnateemalised muudatused valmistasid ette Riigi Tugiteenuste Keskuse

keskkonnaekspert Kristel Lopsik, Kliimaministeeriumi peaspetsialistid Triin Karin

([email protected], tel 605 3667) ja Marite Kungla

([email protected], tel 605 2407). Eelnõu toimetas keeleliselt

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post:

[email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi

personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post: [email protected],

tel 611 3549).

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on lahendada praktikas väljatulnud kitsaskohad Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) rakendamisel. Muudatused puudutavad eelkõige taotluste

menetlemise peatükki. 2021–2027 struktuurifondide rakendamisperioodil on fookuses

keskkonnaga seotud teemad ning uudsena „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavus ja

taristuinvesteeringute kliimakindluse tagamine. Nende rakendamise hõlbustamiseks on

ühendmäärust täiendatud. Teise suurema muudatuste grupi hõlmavad endas ostumenetluse

täiendused.

Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrust nr 143 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ täiendatakse hiljutiste kohtulahendite

tõlgendustest tulenevalt ja õigusselguse tagamise eesmärgil.

Eelnõu ei ole seotud mõne teise õigusakti menetlemisega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2

Punktiga 1 täpsustatakse § 3 lõikes 2 seda ajahetke, millal kontrollitakse taotleja ja partneri

nõuetele vastavust. Selleks on taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollimise aeg.

Punktiga 2 ühtlustatakse ühendmääruse nõue samasisulise maksukorralduse seaduse nõudega.

Maksukorralduse seaduse § 14 lõike 5 kohaselt maksukohustuslasel, samuti muul huvitatud

isikul või asutusel on õigus taotleda maksuhaldurilt tõendit maksuvõlgade puudumise kohta.

Maksuhaldur on kohustatud väljastama maksuvõlgade puudumise tõendi ka juhul, kui

maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata

haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine

on ajatatud. Tõendit maksuvõlgade puudumise kohta ei väljastata, kui maksukohustuslasel on

taotluse täitmise tähtpäeval täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus ning

maksusummat ei ole määranud ka maksuhaldur.

Toetuse andjal ei pruugi olla toetuse taotleja maksuvõla intressid teada taotleja ja taotluse

vastavuskontrolli tegemise hetkel, need selguvad siis, kui võlglane soovib maksuvõla tasuda ja

siis on tal võimalik sama päeva seisuga arvutada intresside summa Maksu- ja Tolliameti

veebilehel. Seega juhul, kui struktuuritoetuse infosüsteem teeb taotleja nõuetele vastavuse

kontrollis päringu Maksu- ja Tolliametile ja taotlejal või partneril on maksuvõlg, siis see

kuvatakse ilma intressita (nn avalikus vaates). Intressi arvutamise ja tasumise kohustus on

maksuvõlglasel endal ja intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu

tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa

arvatud. (MKS § 115 lõige 1). Erandina kui maksuhaldur on maksuvõla ja intressi kindlaks

määranud haldusaktiga, siis see intress on avalikus vaates sisse arvestatud.

Punktiga 3 selguse huvides täpsustatakse § 4 lõike 1 punktis 13 töövõtja ja alltöövõtja andmete

esitamist, kui riigihanke menetlus on toetuse taotlemisel juba alanud. Nimelt kohaldub

ühendmääruse § 11 lõikes 2 toodud nõue esitada viidatud sättes nimetatud andmed, kui

alltöövõtulepingu maksumus ületab 50 000 eurot, üksnes rahvusvahelist piirmäära ületavate

riigihangete korral. Kõik maksumused on ilma käibemaksuta.

Punktiga 4 täiendatakse § 5 lõiget 2 infosüsteemi tehnilise vea tõttu esitamata jäänud taotluste

esitamise tähtaega. Kehtivas ühendmääruses on ette nähtud, et sel juhul loetakse taotluse

esitamise päevaks tehnilise vea likvideerimisest järgmine tööpäev. Kuna praktikas on esinenud

juhtum, mil taotlusi esitati väga palju ja infosüsteem ei pidanud koormusele vastu, siis

edaspidiseks on võimalus jäetud ka TAT-is näha ette teistsugune kord taotluste vastuvõtmiseks.

See saab olla erandlikel juhtudel, kui on ette teada, et toetuse vastu on suur huvi. Selliste

juhtumite vältimiseks on infosüsteemi uuendatud ja piiratud ühel ja samal ajal infosüsteemi

kasutajate arvu.

Punktidega 5 ja 6 esmalt ühtlustatakse §-s 7 seirekomisjoni tegevust puudutavat kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi ühissätete määrus või ÜSM).

Kuna ühissätete määrus näeb ette seirekomisjoni poolt valikukriteeriumide ja -metoodika

heakskiitmise, tuleks kasutada määruses sama sõnastust.

3

Seirekomisjon on heaks kiitnud projektide üldised valikukriteeriumid ja -metoodika, millest

tuleb igal juhul lähtuda toetuse andmise tingimuste (edaspidi ka TAT) koostamisel. Kui meetme

spetsiifikast tulenevalt soovitakse üldisi valikukriteeriume ja -metoodikat täiendada, näiteks

lisatakse olemasolevatele veel üks kriteerium, siis sel juhul peab täienduse esitama

seirekomisjonile heakskiitmiseks. Nn. erimenetlus tuleb seega algatada juhul, kui toetuse

andmise tingimustes kaldutakse läbivatest valikukriteeriumidest kõrvale. ÜSM artikkel 40 lõike

2 punkti a kohaselt on seirekomisjoni ülesanne kiita heaks tegevuste valimise metoodika ja

kriteeriumid, sealhulgas kõik nende muudatused. Läbivad valikukriteeriumid on kehtestatud ja

kui neist on soov kalduda kõrvale, näiteks lisades mõne täiendava kriteeriumi, siis tuleb sellele

saada seirekomisjoni heakskiit. Kitsendada läbivaid kriteeriume ei ole võimalik, sest Eestis on

kehtestatud minimaalne võimalik, kui neid ei täideta, siis tekib juba vastuolu ÜSM nõuetega.

Seirekomisjon kiidab täienduse heaks või jätab selle heaks kiitmata enda töökorra kohaselt.

Kuna ühendmäärus kohaldub erisustega ka siseturvalisuspoliitika fondidele, on vajalik selle

muudatuse kontekstis eristada ühtekuuluvuspoliitika fondide seirekomisjoni

siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjonist, kuna üldiste valikukriteeriumide ja -metoodika

täiendused on vajalik esitada heakskiitmiseks üksnes ühtekuuluvuspoliitika fondide

seirekomisjonile. Seirekomisjonide eristamiseks on viidatud nendele perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi

ÜSS2021_2027) sätetele, milles on üks ja teine seirekomisjon nimetatud -

ühtekuuluvuspoliitika fondide seirekomisjon on nimetatud ÜSS2021_2027 §-s 16,

siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjon §-s 53.

Punktides 7 ja 36 võetakse praktikas juurdunud mõiste „hindamismetoodika“ eelnõus

kasutusele senise „täpsustava valikumetoodika“ asemele. Sisus § 7 lõike 2 regulatsioon ei

muutu. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika peavad olema kooskõlas seirekomisjonis

heakskiidetud üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga. Projektide valikukriteeriumid ja -

metoodika võivad olla mõlemad toetuse andmise tingimustes, kuid hindamismetoodika võib

kehtestada ka eraldiseisvana. Kui hindamismetoodika koostatakse eraldi, siis peab see järgima

TAT-is toodud valikukriteeriume. Hindamismetoodikaga ei saa kehtestada uusi kriteeriume,

sellega saab üksnes TAT-is toodud valikukriteeriume täpsustada. Näiteks võib TAT-is toodud

kriteeriumi jagada alamkriteeriumideks.

Valikukriteeriumid on ühissätete määruse artiklis 73 välja toodud kriteeriumid, millega

tagatakse projektide ja tegevuste valikul kooskõla Euroopa Liidu ja siseriikliku õiguse ja

strateegiliste eesmärkidega. Riigisiseselt on valikukriteeriumid kinnitatud

Ühtekuuluvuspoliitika Fondide 2021-2027 rakenduskava seirekomisjoni poolt 31.05.2022 ja

muudetud 12.04.2023 ning 16.05.2024. Valikumetoodika selgitab valikukriteeriumide

rakendamise põhimõtteid rakendusskeemide kaupa. Riigisiseselt on valikumetoodika koos

valikukriteeriumiga kinnitatud Ühtekuuluvuspoliitika Fondide 2021-2027 rakenduskava

seirekomisjoni poolt 31.05.2022 ja muudetud 12.04.2023 ning 16.05.2024.

Hindamismetoodika täpsustab valikumetoodika kohaldamise aluseid. Kui on vajadus

valikumetoodika kohaldamise aluseid muuta, kujundatakse detailsemad hindamiskriteeriumid

ja hindamiskriteeriumidele vastav hindamismetoodika, mis peavad olema kooskõlas

seirekomisjonis kinnitatud läbivate valikukriteeriumide ja valikumetoodikaga ja läbima seal

kinnitatud kooskõlastusprotsessi.

4

Punktiga 8 täiendatakse määruse § 8 lõikega 4 punktiga 101, millega täpsustatakse taotluse

rahuldamise otsuses seatavaid kõrvaltingimusi. Perioodil 2021–2027 on uudse tingimusena

kohustuslik taristuinvesteeringutel, mille kestvus on vähemalt 5 aastat, tagada kliimakindlus.

Uudsena tuleb ka tagada toetatavate tegevuste ja projektide kooskõla „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttega (edaspidi ka DNSH, inglise keeles do no significant harm), mis tähendab, et

tegevused ei tohi oluliselt kahjustada keskkonnaeesmärkide saavutamist. Kui nende

põhimõtetega arvestamine on projektis asjakohane, siis on vajalik ka tagada, et projekti

elluviimisel järgitakse kliimakindluse hindamise käigus välja töötatud kohanemislahendusi ja

muid leevendusmeetmeid. Samuti võib olla vajalik seada kõrvaltingimused „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõttele vastavuse kindlustamiseks ka projekti ellu viies.

Punktiga 9 lisatakse § 10 lõikesse 1 punkt 111 toetuse saaja kohustus järgida projekti ellu

viimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet ja tagama taristu, mille kestvus on vähemalt 5 aastat,

kliimakindlus.

DNSH on horisontaalne põhimõte, mis tuleneb ühissätete määruse artiklist 9.

Taristu kliimakindluse tagamise nõue kehtib nendele taristutele, mille eeldatav eluiga on 5

aastat ja kauem. Nõue tuleneb ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktist j. Kliimakindluse

tagamine viitab meetmetele, mille eesmärk on vähendada ühiskonna, majanduse ja

ökosüsteemide haavatavust kliimamuutuste suhtes ning suurendada nende võimet

kliimamuutusega kohaneda. Kliimamuutus on näiteks temperatuuri tõus ja äärmuslike

ilmastikunähtuste sagenemine.

Kliimakindlus hõlmab nii ennetavaid meetmeid, mis on suunatud kliimamuutuste mõju

vähendamisele, kui ka kohanemismeetmeid, mis aitavad ühiskonnal ja ökosüsteemidel

paremini kohaneda juba toimuvate muutustega. Kui toetuse taotlemisel on läbi viidud

kliimakindluse hindamine ja esitatud ülevaade rakendatavatest lahendustest kliimamõju

vähendamiseks, siis on vajalik, et neid lahendusi järgitakse ja viiakse projektides ellu. Vaid siis

on tagatud tegelik taristu kliimakindlus.

Punktid 10 ja 30. Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja ÜRO puuetega inimeste õiguste

konventsiooniga (edaspidi PIK) arvestamise nõuded tulenevad ühissätete määruse artiklitest 73

ja 9. Oluline on rõhutada, et see on toetuste andmisel horisontaalne eeltingimus, mis tähendab,

et enne meetmete rakendamist ja toetuse andmist tuleb veenduda, et toetatavate tegevuste

elluviimisel ei teki ohtu riivata põhiõiguste hartast ja PIK-ist tulenevaid õigusi ja vabadusi. Kui

liikmesriik on eeltingimised täitnud, alles siis on võimalik makseasutusel esitada kulusid

sertifitseerimiseks Euroopa Komisjonile. Toetatavate tegevuste kooskõla peab olema tagatud

Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja PIK-iga kogu toetuse eluea vältel. TAT kehtestamisel

tuleb seega hinnata tegevuste kooskõla asjakohaste õiguste ja vabadustega ning hinnata, kas

tegevused on kooskõlas. Analüüsi hõlbustamiseks täidetakse TAT seletuskirja lisana kontroll-

leht. Kui TAT kehtestamisel tuvastatakse riive või riive oht, siis kirjeldatakse TAT seletuskirjas

asjakohased tegevused riive vähendamiseks. Tagamaks Euroopa Komisjoni nõuete, sh

eeltingimuste, täitmine, on vajalik kohustus sätestada ka toetuse saajale. Toetuse saaja kinnitab,

et ta järgib projekti elluviimisel Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja PIK-i. Kinnituse andmisel

saab taotleja koheselt tutvuda asjakohase teabega.

Punktiga 11 muudetakse ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 15 ja tuuakse välja, et nõue esitada

andmed riigihanke, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke

5

rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, kohta kehtib lihtsustatud kulude korral üksnes

otseste kulude kohta. Andmed tuleb esitada üksnes otseste kulude kohta, kuna kaudsete kulude

üle ei pea toetuse saaja arvestust pidama.

Punktiga 12 korrastatakse § 10 lõikes 2 viide, kuna eelnõuga täiendatakse loetelu toetuse saaja

kohustustest, mis kohalduvad ka partnerile, nende seas kohustused tagada taristuinvesteeringu

kliimakindlus, järgida „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet ja tagada projekti tegevuste kooskõla

Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.

Punktiga 13 täiendatakse § 11 lõike 4 punktis 4 huvide konfliktist hoidumise põhimõtet,

sisustades seda analoogia korras RHS § 4 punktis 8 toodud huvide konflikti määratlusega.

Kehtiv regulatsioon ei hõlma endas kõiki huvide konflikti olukordi, sealhulgas juhtumeid, mis

on tõusetunud ostumenetluste kontrollides ja auditites, mistõttu on ostumenetlustele huvide

konflikti laiem määratlus vajalik1. Näiteks ei ole huvide konfliktist hoidutud olukorras, kus

toetuse saaja juhatuse liige sõlmib ostumenetluse tulemusel lepingu talle kuuluva äriühinguga

või olukorras, kus ostumenetlust läbi viiv toetuse saaja töötaja esitab hinnapäringu ja sõlmib

lepingu talle kuuluva ettevõttega või ettevõttega, mille juhatuses ta on. Niisamuti ei ole huvide

konflikti välditud olukorras, kus lepingu sõlmib küll toetuse saaja juhatuse liige, kuid

ostumenetluse on läbi viinud (s.t esitanud hinnapäringud, hinnanud esitatud pakkumusi ja

valinud välja pakkumuse jms) toetuse saaja töötaja, kes on ühtlasi väljavalitud pakkumuse

teinud ettevõtte juhatuse liikme abikaasa. Huvide konfliktina tuleb käsitleda ka olukordi, kus

ostumenetlust läbi viiv isik on mõjutatud isiklikust huvist. Sealjuures huvide konflikti

olemasolu eeldatakse, kui leping sõlmitakse elukaaslasega, abikaasaga või lähisugulastega2,

neile kuuluvate ettevõtetega või ettevõtetega, kelle juhtorganiks nad on. Muude sugulaste ja

hõimlastega, neile kuuluvate ettevõtetega või ettevõtetega, kelle juhtorganiks nad on, lepingu

sõlmimise korral peab toetuse saaja huvide konflikti puudumist rakendusüksuse nõudmisel

põhjendama Kuigi riigihangete registris läbiviidavate ostumenetluste puhul ei saa toetuse saaja

välistada täielikult võimalust, et pakkumuse esitab isik või ettevõte, kelle osalemine võib

mõjutada ostumenetluse läbiviija otsuseid, tuleb sellisel juhul siiski huvide konfliktist

hoidumiseks võtta kasutusele asjaomased meetmed, näiteks taandada ostumenetluse protsessist

isik, kes omab ostumenetluse tulemusele mõjuvõimu, jätta vastav pakkuja ostumenetlusest

kõrvale jms.

Punktiga 14 muudetakse § 11 lõiget 5, mille kohaselt tõstetakse riigihangete registris

läbiviidavate ostude eeldatava abikõlbliku maksumuse piirmäära, mis on 100 000 eurot või

sellest suurem. Piirmäära tõstmine on seotud üldise hinnatõusu ja kiire inflatsiooniga. Tuuakse

sisse erand juhuks, kui rakendusasutus peab vajalikuks toetuse andmise tingimustes kehtestada

võimaluse ostumenetluse läbiviimiseks riigihangete registri väliselt teistel tingimustel.

Eelkõige näiteks olukorras, kus toetatavate tegevuste elluviimisel ei ole võimalik suunata

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes

kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr

1303/2013, (EL) 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja

otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.07.2018,

lk 43) artikkel 33 lõike 1 punktide a ja b kohaselt kasutatakse Euroopa Liidu vahendeid säästlikult ja tõhusalt,

tagades sellega Euroopa Liidu finantshuvide kaitse. Seega tuleb Euroopa Liidu vahendeid kasutada viisil, mis

tagab kaupade ja teenuste vaba liikumise ning isikute võrdse kohtlemise ja ennetab ja väldib Euroopa Liidu

vahendite kasutamisel pettusi. Huvide konflikt riivab oluliselt eelkirjeldatud põhimõtteid ning võib kätkeda endas

ka pettust, mistõttu tuleb Euroopa Liidu vahendite eest ostude sooritamisel huvide konfliktist hoiduda, kasutades

olemasolevat konkurentsi parimal võimalikul viisil ja austades seejuures Euroopa Liidu põhimõtteid. 2 Lähisugulasteks loetakse isiku vanemaid, lapsi ja õdesid-vendi.

6

pakkujaid riigihangete registrisse (nt EL välised pakkujad). Toetuse andmise tingimustes tuleb

põhjendada registri väliselt ostumenetluse korraldamise vajadust.

Punktiga 15 täiendatakse § 11 lõike 7 punktis 3 kahele ettevõtjale hinnapäringu esitamise

kohustust nõudega, et sellised ettevõtjad peavad olema üksteisest sõltumatud. Olukorras, kus

toetuse saaja loob võimaluse, kus ta võib saada ettevõtjatelt pakkumused, mis ei ole üksteise

suhtes autonoomsed ega sõltumatud, pole võimalik tagada, et ost on sooritatud konkurentsi

tingimustes ja välistatud on nende ettevõtjate koostööst tingitud ülepaisutatud hinnaga

pakkumused. Samasse kontserni kuuluvatele ettevõtjatele hinnapäringute esitamine ei ole

keelatud, kuid sellisel juhul peab toetuse saaja veenduma ning olema võimeline ka tõendama,

et sellised ettevõtted teineteisega konkureerivad ja nende esitatavad pakkumused on üksteisest

sõltumatud. Ettevõtete omavahelist sõltumatust on toetuse saajal võimalik enne hinnapäringute

tegemist kontrollida e-äriregistri andmete põhjal. Lisaks loobutakse erandist, mille kohaselt ei

pea kahele ettevõtjale hinnapäringut tegema, kui kavandatava ostu turul puudub ettevõtjate

paljusus, kuivõrd sellise võimaluse loob ostumenetlustele § 11 lõikes 10 loetletud alused, mil

ei ole vaja ostumenetluse reegleid järgida.

Punktidega 16 ja 17 luuakse õigusselguse huvides üks säte lõikes 3 toodud ostumenetluse

tulemusena sõlmitava lepingu vastavuse kohta selle alusdokumentide ja väljavalitud

pakkumusega. Kehtivas regulatsioonis nähti ette eelkirjeldatud nõue ostumenetlustele, mida ei

viida läbi riigihangete registris, eelnõuga laiendatakse nõuet ka riigihangete registris

läbiviidavatele ostumenetlustele. Muudatuse juures selgitame, et ostumenetluse tulemusel

sõlmitavate lepingute all on mõeldud ka riigihangete seaduse § 4 punktis 15 kirjeldatud

raamlepingu tunnustele vastavaid lepinguid, mille alusel tehtavaid oste (tellimusi) ei käsitleta

eraldi ostudena, millele kohalduksid ostumenetluse reeglid.

Lisaks luuakse § 11 lõikega 8 võimalused ostumenetluse tulemusel sõlmitud lepingute

muutmiseks. Kuigi üldjuhul on lepingu muutmine vastuolus ostumenetluse läbipaistvuse ja

isikute võrdse ja ühetaolise kohtlemise põhimõtetega, võib see teatud juhtudel olla põhjendatud.

Eelkõige võib lepingu muutmist pidada põhjendatuks siis, kui muudatuse ulatus ei ole suur. Nii

nähakse eelnõuga ette lepingu muutmine olukorras, kus ei muudeta lepingu üldist olemust,

näiteks lepingu eset, ja muudatuse väärtus kokku ei ületa 20 protsenti lepingu algsest

maksumusest või ei pikene lepingu algne täitmistähtaeg kokku rohkem kui 20 protsenti.

Lubatud on lepingu muutmine ka olukorras, kus toetuse saaja on eelnevalt ostumenetluse

alusdokumentides lepingu muutmise võimaluse ette näinud, sealjuures peavad ostumenetluse

alusdokumendid sisaldama üksikasjalikke reegleid lepingu muutmiseks, mis annab kõikidele

pakkujatele võrdse ja kindla raamistiku, millega nad saavad ning peavad arvestama oma

pakkumuste esitamisel. Hankelepingu muutmine on põhjendatud ka siis, kui toetuse saaja on

sattunud olukorda, kus on vaja osta täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mida

ostumenetluse alusdokumendid ette ei näinud, kuid ettevõtja vahetamine põhjustaks toetuse

saajale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ning see ei oleks majanduslikel

või tehnilistel põhjustel võimalik. Lepingu täitmist võivad mõjutada ka sellised välised

asjaolud, mida toetuse saaja ei saanud mõistlikult ostumenetluse läbiviimise või lepingu

sõlmimise ajal ette näha. Seetõttu on ka toetuse saajale ettenägematutest ja vääramatust jõust

tingitud asjaoludest tulenevalt lepingu muutmine lubatud. Muuhulgas saab põhjendatuks pidada

lepingu muutmist ka olukorras, kus muudatuse tingivad toetuse saajast tulenevad asjaolud

(näiteks toetuse saajal puudub vaba pind tellitud kauba vastuvõtmiseks, ehitustöid pole

7

võimalik teostada ruumide hõivatuse tõttu jms), eeldusel, et ettevõtja ei saa muudatusest mingit

eelist (näiteks tarnida kaupa või teostada ehitustöid ettenähtust pikema aja jooksul jms).

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga luuakse § 11 lõikes 10 ostumenetluse läbiviimise kohustuse

kõrvale nn otseostu alused ehk võimalused, mil ei ole vaja ostumenetluse reegleid järgida.

Eesmärk on ühtlustada ostumenetluse nõudeid riigihankekohuslasele kohalduvate RHS-i

kohaldumist välistavate eranditega ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse

kasutamise alustega, sest ka mittehankijatel võib tekkida vajadus sooritada oste, mille osas

konkurents puudub või on konkurentsiolukorrast lähtumine ebamõistlik. Muudatuse vajadus on

ilmnenud praktikas. Kehtiv ühendmääruse regulatsiooni võib pidada toetuse saajate suhtes

ebamõistlikult piiravaks võrreldes riigihanke subjektidega, välistades igasugused erandid

ostumenetluse reeglite järgimisel.

Punktiga 18 parandatakse viite viga sama määruse § 34 lõike 1 punktile 4.

Punktiga 19 muudetakse § 15 lõike 1 punktides 2 ja 3 kulu abikõlblikuks lugemise sättes kulu

tekkimise ja maksmise sätteid. Kahetsusväärselt on määruse algne mõte läinud algse määruse

toimetamisel kaduma. Kulu peab olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil, mis peab

omakorda olema rakenduskava abikõlblikkuse perioodi sees. Kulu võib olla makstud ka pärast

projekti abikõlblikkuse perioodi, aga mitte pärast rakenduskava abikõlblikkuse perioodi

(31.12.2029). Seega kehtib jätkuvalt põhimõte, et toetuse andmise tingimuste õigusaktis võib

sätestada projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates hilisema aja, mil kulu peab olema

tasutud.

Punkti 20 muudatus on tehniline. Kuna määrusele lisatakse veel kaks lisa, on vajalik need kõik

nummerdada.

Punktiga 21 jäetakse § 17 mitteabikõlblike kulude loetelust välja piirang kohtuotsusega riigilt

välja mõistetud vastaspoole ja kolmanda isiku vaide- ja kohtumenetluse kulude hüvitamise

võimaldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 36

tähenduses tehnilise abi toetuse kasutamisel, eesmärgiga tagada rakenduskava ja meetmete

tõhusam rakendamine. Tehnilise abina käsitletava toetuse kulude abikõlblikkuse ja toetuse

kasutamise täpsemad tingimused kehtestab rahandusminister eraldi määrusega.

Punktiga 22 täpsustatakse § 17 punkti 12 - abikõlbmatu liisingulepingu ostukulu punkti.

Sõnaselgelt väljendatakse, et kapitalirendi tüüpi liisingulepingu ostukulu ei ole abikõlblik

ühendmääruses nimetatud tingimustel: 1. kui leping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara

lepingu lõppedes välja ja 2. see ei lähe liisinguvõtja omandisse.

Punktiga 23 ühtlustatakse § 30 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 3 ettemakse võimaldamisel selle

kasutamisaja kehtestamist üksnes toetuse andmise tingimuste õigusaktis. Kui õigusaktis on

seatud ühtne aeg kõikidele projektidele, ei ole enam vajadust seda kehtestada projekti kaupa

taotluse rahuldamise otsuses. Viimane ei saaks ka olla erinev õigusaktis sätestatud ettemakse

kasutamisajast tulenevalt toetuse saajate võrdse kohtlemise põhimõttest.

Punktiga 24 täpsustatakse ühendmääruse § 36 sisu ja pealkirja. Nimelt ei ole täpne ja korrektne

viidatud sätete kontekstis nimetada rikkumisi hankemenetluse rikkumisteks, kuna need

puudutavad ka muid riigihangete rikkumisi. Seetõttu on asendatud senine sõnastus riigihankega

seotud rikkumisega, mis on üldisem mõiste varasemast sõnastusest. Sisus viidatakse ka uuetele

sätetele perioodi 2014-2020 ühendmääruses, nimelt § 21 lõikele 11 ja §-le 229.

8

Punktiga 25 täpsustatakse õigusselguse huvides § 37 lõikes 3 toetuse tagasinõudmise

regulatsiooni. Finantskorrektsiooni otsusega toimub nii projekti eelarve vähendamine kui ka

toetuse tagasinõudmine või tasaarveldamine. Esimeses lauses on toodud üldreegel, mille

kohaselt vähendatakse projekti eelarvet toetuse rahuldamise otsuses ettenähtud toetuse ja

omafinantseeringu määra alusel. Kui toetuse ja omafinantseeringu määr on projekti kestel

muutunud, näiteks on seda taotluse rahuldamise otsusega muudetud, vähendatakse

väljamakstud toetust ja omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse

proportsioonile. Muudel juhtudel lähtutakse toetuse vähendamisel üldreeglist ehk taotluse

rahuldamise otsuses kehtestatud toetuse ja omafinantseeringu määrast.

Lõikest jäetakse välja viimane lause, mille kohaselt kui vähendamise aluseks oleva kulu katteks

on toetus välja makstud, sealhulgas ettemaksena, märgitakse otsuses tagastamisele kuuluv

toetuse summa ja vähendatav omafinantseeringu summa. Antud põhimõte on juba määruses

sätestatud ja seetõttu on tegemist kordusega. Finantskorrektsiooni otsuse elemendid on

sätestatud määruse § 37 lõikes 1 (p-de 5 ja 6 kohaselt tuleb otsuses märkida vähendatud toetuse

ja omafinantseeringu summad ning maksmisele mittekuuluv summa, ettemakse tõendamata

jätmisele või tagasimaksmisele kuuluv toetuse summa). Toetuse tasaarveldamine on sätestatud

määruse § 33 lõike 1 punktis 6 makse peatamise aluste juures ja § 30 lõikes 5 ettemaksete

juures.

Punktis 26 täpsustatakse ühendmääruse alusel koostatavate toetuse andmise tingimuste ja

hiljem ka toetatavate tegevuste ja projektide puhul järgitavad keskkonnaalased põhimõtted.

Kuna perioodil 2021–2027 on need uudsed, on oluline õigusakti tasandil määratleda nõuded

TAT-is, nõuded taotlusele ning taotleja ja toetuse saaja kohustused. Andmete esitamise

kohustus kehtib kas taotlejale või toetuse saajale või mõlemale

Taotlejal ei ole vaja "ei kahjusta oluliselt" põhimõttele vastavust hinnata ühendmääruse lisa 2

alusel järgmistel juhtudel:

1. kui TATi seletuskirjas on TAT tegevused hinnatud kooskõlas olevaks "ei kahjusta oluliselt"

põhimõttega või

2. kui TAT-is on „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte järgimine lahendatud vastavuskriteeriumite

täitmisega.

Kui kliimakindluse tagamise nõue on TAT-is lahendatud vastavuskriteeriumite täitmisega, siis

lisa 3 alusel ei pea taotleja kliimakindluse tagamise nõudele vastavust hindama. „Ei kahjusta

oluliselt“ põhimõte on horisontaalne põhimõte, mis tuleneb ühissätete määruse artiklist 9. „Ei

kahjusta oluliselt“ põhimõtte vastavuse hindamise tulemused tuleb dokumenteerida lisa 2

kohaselt.

Kliimakindluse tagamise mõiste tuleneb ühissätete määruse artikli 2 punktist 42 ning tähendab

protsessi, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele

kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja

et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks

saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Projektide valikul tuleb tagada, et toetust saav

projekt on kooskõlas kliimaeesmärkidega ning on arvestatud kliimamuutuste mõjuga. Sellisel

juhul peab toetuse andmise tingimustes olema määratud toetuse saajale kohustus viia läbi

kliimakindluse tagamise hindamine, mis tähendab projekti arendusel kliimakindlusega

arvestamist ning vastava hindamise läbi viimist ja dokumenteerimist. Hindamisel tuleb

9

analüüsida projekti mõju kliimamuutuste leevendamisele ehk kasvuhoonegaaside heite

vähendamist ja kooskõla 2030. ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgiga.

Lisaks tuleb analüüsida projekti vastupidavust kliimamuutustele ning leida tuvastatud

kliimariskidele lahendused ehk leevendusmeetmed kliimamõjude ennetamiseks või

vähendamiseks. Hindamise tulemused tuleb dokumenteerida lisa 3 kohaselt ning toetuse

rahuldamise otsuse tegemisel võetakse arvesse hindamises toodud järeldusi.

Selgitame, et muudatustel on edasiulatuv mõju, seega juba olemasolevaid TAT-e need ei

mõjuta. Uute TAT-ide koostamisel tuleb aga järgida lisa 2 või lisa 3 juhul, kui TAT-is nähakse

ette „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele või kliimakindluse tagamise nõudele vastavuse

hindamine.

Punktiga 27 korrastatakse § 41 lõike 1 punktis 1 viite viga meetmete nimekirja kohustuslikele

elementidele. Eelnõu viiakse kooskõlla kujunenud praktikaga.

Punktiga 28 jäetakse § 41 lõike 1 punktist 4 välja TAT määruse nõue selgitada näitajate

mõõtühikuid ja näitajate sihttaseme saavutamise tõendamise asjaolusid. Need asjaolud saab

selgitada TAT seletuskirjas. Taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses näitab taotleja jätkuvalt

projektiga seonduvad näitajad ja nende sihttasemed. Projekti aruannetes esitab toetuse saaja

teabe näitajate saavutamise kohta.

Meetmete nimekirjas on nimetatud meetme väljund- ja tulemusnäitajad koos mõõtühikute, alg-

ja sihttasemetega. Rahandusministeeriumi koostatud näitajate metoodikas on selgitused

näitajate ja nende kogumise metoodika kohta.

Punktiga 29 lisatakse § 41 lõikesse 1 punkt 71 TAT kohustuslike elementide hulka

kliimakindluse tagamise nõue, mis kehtib taristuinvesteeringutele, mille eeldatav kestvus on 5

aastat ja kauem. See nõue tuleneb ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktist j.

Punkti 31 muudatus on seotud ühendmääruse § 11 täiendamisega. Kuna ostumenetluse nõudeid

täpsustati, tuleb ka § 41 lõike 1 punkti 21 viide §-le 11 korrastada. TAT-i kehtestamisel tuleb

arvestada § 11 asjakohaste ostumenetluse nõuetega.

Punkti 32 muudatuse juures selgitame, et mitmed liikmesriigid on Euroopa Komisjoni poole

pöördunud küsimusega, et kas ja millistel tingimustel on toetuse saajal võimalik projekte valida

ja seeläbi lõppsaajatele toetust edasi anda. Euroopa Komisjon on RegioWiki platvormil

selgitanud vastuses (näiteks QA00132), et lubatud ei ole olukorrad, kus toetuse saajatele

delegeeritakse ühissätete määruses korraldusasutustele määratud ülesandeid. Eestis on

korraldusasutuse ülesanded omakorda seaduse alusel antud rakendusasutusele ja

rakendusüksusele. Toetuse saaja võib toetust edasi anda Interregi programmi väikeprojektide

fondi rakendamisel või vähese tähtsusega abi andmisel (ühissätete määruse artikli 2 punkti 9

alapunkti d kohaselt võib toetuse saajaks olla ka abi andev asutus). Selliste projektide puhul

võib korraldusasutuse asemel määrata toetuse saaja kindlaks isikud, kes saavad toetust.

Sealjuures on oluline, et selline projektide valik ei ole absoluutne toetuse saaja õigus ja vabadus,

vaid korraldusasutus peab olema vähese tähtsusega abi saavate ettevõtjate tuvastamisega seotud

tingimused eelnevalt selgelt määratlenud, et mitte hiilida kõrvale korraldusasutuse vastutusest

projektide valiku eest. Täiendavalt võib toetuse saaja toetust edasi anda üksnes juhtudel, kus

lõppsaajate ring on eelnevalt korraldusasutuse või vahendusasutuse poolt selgelt määratletud

ning toetuse saajal puudub lõppsaajate valikul igasugune kaalutlusõigus.

10

Lõppsaajale toetuse edasiandmisel tuleb eeltoodud selgitustest lähtuda. Komisjoni selgituste

kontekstis tuleb silmas pidada, et käskkiri ise on ÜSM tähenduses projekt (operation).

Lõppsaaja tasandil seega ÜSM tähenduses projekti ei teki. Lihtsustuste kasutamine on

kohustuslik ÜSM tähenduses projekti (operation) tasandil. Seega viide lihtsustuste

kohaldamisele lõppsaaja tasandil ei ole asjakohane, kuid vabatahtlikult saab lihtsustusi ikka

kasutada.

Punkti 33 muudatus on seotud punkti 27 muudatusega (§ 43 lõike 1 punkt 4). Kui TAT

määruses jäetakse välja nõue selgitada näitajate mõõtühikuid ja näitajate sihttaseme

saavutamise tõendamise asjaolusid (saab selgitada TAT määruse seletuskirjas), siis TAT

käskkirja puhul jääb see nõue kehtima. Kuna varasemalt oli TAT käskkirja sättes viidatud § 41

lõike 1 punktis 4 sätestatud nõudele, siis nüüd sätestatakse see nõue §-s 43 uuesti. TAT

käskkirjas sätestatakse meetmete nimekirjas või siseturvalisuspoliitika fondide

rahastamiskavas sätestatud väljundnäitaja, asjakohasel juhul tulemusnäitaja, projekti

spetsiifiline näitaja koos mõõtühikute ja alg- ja sihttasemetega.

Siseturvalisuspoliitika fondide kohta täpsustus on vajalik, kuna ÜSS2021_2027 § 47 kohaselt

koostatakse siseturvalisuspoliitika fondide kohta rahastamiskava, mitte meetmete nimekiri.

Paragrahvi 43 lõike 1 punkti 5 puhul on praktikas tekkinud olukordi, mil kaudse kulu

hüvitamisel kasutatakse ühes käskkirjas või halduslepingus ühtset määra, kuid ühtse määra

arvutamise aluseks olevat summat välja ei tooda ning summa ei ole käskkirjast või

halduslepingust väljaarvutatav. Siiski käskkirjade või halduslepingute administreerimise jaoks

on info ühtse määra arvutamise aluseks olevate summade kohta vajalik. Seetõttu on vajalik

ühendmääruses selgelt välja tuua nõue, et kui kasutatakse ühtset määra, siis on vajalik

käskkirjas või halduslepingus kajastada ühtse määra arvutamise aluseks olev summa. Ühtse

määra arvutamise aluseks oleva summa väljatoomine ei ole vajalik olukordades, kus ühtse

määra arvutamise aluseks olev summa on hõlpsalt väljaarvutatav. Näiteks kaudse kulu

hüvitamiseks arvestatakse ühtset määra kõikidelt otsestelt abikõlblikelt kuludelt.

Paragrahvi 43 lõike 1 punkti 6 juures selgitame, et käskkirja või halduslepingu kehtestamisel

tuleb sätestada selle eelarve jagunemine tegevuste lõikes. TAT-is sätestatud eelarve alusel

toimub ühelt poolt andmete sisestamine struktuuritoetuse registrisse ja teisalt selleks, et hinnata

käskkirjaga kinnitatava projekti üldistele valikukriteeriumidele ja -metoodikale vastavust.

Üldiste valikukriteeriumide ja -metoodika kohaselt peab eelarve olema kuluefektiivne. Eelarve

on kuluefektiivne, kui ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud

väljundite/tulemuste saavutamiseks ja planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik, kui

ettenähtud tegevuste/lahenduse eelarve kujunemist on põhjendatud ja on selge, milliste

arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve, sh tegevuste kaupa kokku pandud. Planeeritud kulud

on vajalikud ja mõistlikud, ning on olemas taotleja võimekus projektile järgnevate püsikulude

rahastamiseks.

Praktikas on võimalik jätta käskkirja või halduslepingu kehtestamisel detailsem eelarve

kehtestamata ja näha ette, et tegevuste eelarved kehtestatakse igal aastal. Sellisel juhul on

praktika rakendusasutustes ja rakendusüksustes erinev ja on tekkinud olukordi, kus tegevuste

eelarve koostatakse aasta lõikes, kuid eelarve koostamise ja muutmise protseduur on käskkirjas

üheselt sätestamata. Seetõttu vajab praktika ühtlustamist. Tegevuste eelarve saab kehtestada

rakendusasutus käskkirja andjana. Seda ei saa edasi delegeerida elluviijale. Rakendusasutuse

11

kehtestatud eelarve ja selle kujunemise aluseid käsitlev selgitus on rakendusüksusele aluseks

ka vastavate muudatuste tegemiseks struktuuritoetuse registris.

Kui käskkirjas või halduslepingus ei ole algselt välja toodud tegevuste lõikes eelarveid, siis

tuleb käskkirjas ette näha, mismoodi eelarved tegevuste lõikes edaspidi meetme tegevuste

elluviimisel kinnitatakse ja muudetakse. Eelarve muutmine peab olema ka kirjeldatud

rakendusasutuse tööprotseduuride kirjelduses või muus asjakohases dokumendis. Oluline on

säilitada eelarve muutmise põhjendustest kontroll-jälg.

Eelarve muutmise korral infosüsteemis peab olema alati hõlpsasti tuvastatav eelarve muutmise

põhjus (näiteks käskkirja muutmine või aastase eelarve kinnitamine).

Juhul kui käskkirjas või halduslepingus sätestatakse eelarve tegevuste lõikes, siis on

rakendusasutusel õigus sätestada eelarve muutmise paindlikkus. Näiteks nähes ette, kuidas ja

millises ulatuses võib elluviija tegevuste eelarveid ületada ilma käskkirja muutmata.

Punktiga 34 täpsustatakse § 48 lõikes 1, kellega on vaja kooskõlastada TAT ja kellega

hindamismetoodika, kuna praktikas on ilmnenud selle sätte ebaselgus. Hindamismetoodikad

kooskõlastavad korraldusasutus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (sooline

võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus), Kliimaministeerium (keskkond, kliima)

ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (regionaalareng). Rahandusministeeriumiga

hindamismetoodikat ei kooskõlastata.

Punktiga 35 lisatakse § 48 lõikesse 3 nõue kirjeldada TAT käskkirja seletuskirjas, mille kohaselt

peab seletuskirjas kirjeldama TAT panust rakenduskava eesmärkide täitmisesse. See tähendab,

et tuleb luua seos toetatavate tegevuste ja rakenduskava eesmärgi vahel ja seda ammendavalt

kirjeldada. Samuti tuleb välja tuua TAT tegevuste eelarvete kujunemise alused. TAT käskkirja

seletuskirjast peab ilmnema, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on tegevused eelarvestatud.

Samuti on oluline seletuskirjas näidata meetme ja sekkumise kogusumma ja omakorda selle

sees eristada fondi vahendite, riikliku kaasfinantseeringu, ja omafinantseeringu summad ja

nende osakaalud. Kuna ühes meetmes võib olla mitu sekkumist ja ühe sekkumise all mitu

meedet, on oluline summade eristamine, et oleks võimalik jälgida kooskõla meetmete

nimekirjaga. Käskkirja enda eelarve on näidatud käskkirjas või selle lisas, viimane on käskkirja

osa.

Seni kehtinud nõude, mille kohaselt tuleb selgitada seletuskirjas tegevuste vastavust

seirekomisjonis heakskiidetud valikukriteeriumide ja -metoodikaga, juures rõhutame, et see

nõue kehtib toetuse andmise tingimustele sõltumata selle vormist – nii TAT määrusele, TAT

käskkirjale, TAT halduslepingule. Kui TAT käskkirjas nähakse ette, et tegevused täpsustuvad

näiteks iga-aastase tegevuskava alusel, siis tuleb ka sel juhul rakendusasutusel tagada, et

tegevused on vastavuses seirekomisjonis heakskiidetud valikukriteeriumide ja -metoodikaga.

Rõhutame, et TAT seletuskirjas tuleb põhjendada elluviija valikut. Eraõigusliku juriidilise isiku

elluviijaks määramisel tuleb TAT käskkirja seletuskirjas põhjendada, miks ja millisel õiguslikul

alusel saab elluviijale määratud tegevusi lugeda avaliku halduse ülesanneteks, mitte

majandustegevuse raames osutatavateks tegevusteks või teenusteks.

Punktiga 37 lisatakse § 48 nõue esitada investeeringute kava ja selle muudatused

Rahandusministeeriumile ja korraldusasutusele, et jälgida võimalikke muudatusi eelarves ja

seirenäitajates.

12

Punktiga 38 täiendatakse eelnõu § 52 rakendussättega, mis on vajalik ühendmääruse § 11 alusel

korraldatavate ostumenetluste sujuvaks üleminekuks. Kehtestatakse põhimõte, et enne määruse

muudatuse jõustumist varasema ühendmääruse redaktsiooni kehtivuse ajal algatatud

ostumenetlused viiakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras. Ostumenetlus on algatatud, kui

hinnapakkumiste võtmisel on hinnapäring välja saadetud või riigihangete registris läbiviidavate

ostumenetluste korral on riigihangete registris avaldatud teade. Rakendussäte aitab vältida

segadust ja erinevaid tõlgendusi pooleliolevate ostumenetluste korraldamisel.

Punktiga 39 määrust täiendatakse lisadega 1–3, lisatakse ühendmäärusele tööajatabeli näidis,

mis on ette nähtud ühendmääruse § 16 lõikes 2. Toetuse andjatele ja toetuse saajatele on tabel

tehtud kättesaadavaks korraldusasutuse personalikulude arvestamise juhendis. Samuti lisatakse

ühendmäärusele „“Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte hindamise andmekoosseis“ ja

“Kliimakindluse tagamise hindamise aruande andmekoosseis“.

Paragrahviga 2 täiendatakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrust nr 143 „Perioodi

2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise

ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“.

Punktiga 1 täiendatakse § 21 lõikega 11, muudatus toob praktikas kaasa rahalise mõju (vt

seletuskirja 6. osa). Muudatus puudutab riigihangete rikkumisi, mille korral võib vähendada

finantskorrektsiooni määra. Tegemist on erandliku sättega, mida saab rakendada vaid juhul, kui

täidetud on järgmised eeldused:

1. esineb rikkumist kergendav asjaolu ja

2. finantsmõju EL eelarvele on vähetõenäoline, aga mitte välistatud.

Seega on eelkirjeldatud erandit võimalik kasutada vaid siis, kui rikkumise olemust ja raskust

silmas pidades oleks üldise finantskorrektsiooni määra kohaldamine ebaproportsionaalne.

Kuivõrd üldistes finantskorrektsiooni määrades on juba arvestatud rikkumise enda olemusest

tulenevat eelduslikku finantsmõju, peab finantskorrektsiooni määra vähendamine olema selle

rikkumise eripära arvestades põhjendatud ja proportsionaalne.

Sisus on muudatus seotud hiljutiste kohtulahenditega3, kus kohtud asusid seisukohale, et

vaidlusaluse rikkumise tulemusel ei saanud tekkinud kahju olla suur või puudus üldse, mistõttu

ei ole kohaldatud finantskorrektsioonimäär proportsionaalne ja rakendada tuleks väiksemat

finantskorrektsiooni määra. Sealjuures leidsid kohtud, et kuna rakendusüksusel ei olnud

finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel kaalutlusõigust ja ühendmäärus ei näinud 25%

määra vähendamise võimalust sellisel juhul ette ka erandina, tuli ühendmääruse § 227 lg 1 jätta

vastuolu tõttu määruse nr 1303/2013 artikli 143 lõikega 2 kohaldamata.

Normitehniliselt ei tooda erandlikke olukordi iga rikkumise paragrahvi, vaid täiendatakse

määruse § 21 uue lõikega erinevatele riigihangete rikkumistele kohalduvate erandlike

finantskorrektsiooni määradega.

Muudatus mõjutab olemuslikult ka määruse § 228 rakendamist, kus finantskorrektsiooni

määrade kaalutlemisel on varasemalt praktikas lähtutud analoogia alusel §-dega 22–22⁷

nimetud rikkumistele vastavast protsendimäärast. Ka § 228 rakendamisel on võimalik

3 Tallinna Ringkonnakohtu 07. mai 2024. a otsus haldusasjas 3-22-833

Tallinna Halduskohtu 24. mai 2024. a otsus haldusasjas 3-24-22

13

kohaldada madalamat finantskorrektsiooni määra, kui analoogia korras rakendatav

finantskorrektsiooni määr oleks rikkumise raskust ja olemust arvestades ebaproportsionaalne.

Punktiga 2 lisatakse uus paragrahv raamlepingute kohta. Eesmärk on selgelt välja tuua, et

raamlepingule kohaldatakse hankelepingu sätteid. Oluline on rõhutada, et see põhimõte on

praktikas kehtinud ka varasemalt ja kehtib ka praegu.

Paragrahv 3 sätestab määruse jõustumise, milleks on 5. august 2024. a.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei kehtestata uusi termineid, neid kasutatakse ühissätete määruse ja ÜSS2021_2027

tähenduses.

5. Eelnõu vastavus EL õigusele

Eelnõu muudab Vabariigi Valitsuse määrust, mis on antud ÜSS2021_2027 rakendamiseks ja

täiendab Vabariigi Valitsuse määrust, mis on antud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse

seaduse alusel. Seadused on kooskõlas vastava perioodi EL määrustega ja viimased on viidatud

seaduste eelnõu peatükis „Eelnõu vastavus EL õigusele“.

6. Määruse mõjud

Eelnõul ei ole otseseid mõjusid Eesti keskkonnaseisundile, majandusarengule ja sotsiaalsele

olukorrale.

Eelnõu § 2 punkti 1 muudatusel, mis puudutab erandina finantskorrektsiooni määrade

vähendamist, on rahaline mõju.

Määruse nr 1303/2013 artikli 143 lõike 2 ja ühissätete määruse artikli 103 lõike 1 kohaselt

teevad liikmesriigid eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid ning

seejuures võtavad arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud

rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone.

14. mail 2019. a võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse, millega kehtestatakse suunised

kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate

finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks (С(2019) 3452 final) (EK suunised). Selle otsuse

põhjenduse 4 järgi kajastavad suunised „kogemusi, mis on saadud riigihanke-eeskirjade

rikkumise korral tehtavaid finantskorrektsioone käsitlevate eelmiste [komisjoni 2013. a]

suuniste kohaldamisel, ning neis täpsustatakse proportsionaalsuse põhimõtte ning direktiivide

2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL kohaselt tehtavate korrektsioonide suurust“.

Põhjenduse 6 järgi peaks komisjon neid suuniseid kasutama selleks, et tagada liidu

rahastatavate kuludega seotud finantskorrektsioonide tegemisel liikmesriikide võrdne

kohtlemine, läbipaistvus ja proportsionaalsus. Komisjoni suuniste põhjenduse 6 kohaselt

14

„tuleks [neist] lähtuda finantskorrektsioonide tegemise menetlustes, mis algatatakse pärast

käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva“ ehk pärast 14. maid 2019.

Euroopa Komisjoni suunised ei ole aga liikmesriikidele kohustuslikud (Riigikohtu seisukoht,

PSJV asjas 5-23-2, p 77-78). Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et nimetatud suunised ei

ole kohustuslikud ei toetuse saaja, toetuse andja ega Eesti kohtute jaoks, kuna on antud

kooskõlas määruse nr 1303/2013 artikliga 144 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid [-

--], artikli 101 lõikega 8, mis mõlemad reguleerivad üksnes Euroopa Komisjoni enda tehtavaid

finantskorrektsioone. Ka otsuse C(2019) 3452 põhjendustest 1 ja 5 ning artiklist 2 nähtuvalt on

suunised adresseeritud Euroopa Komisjoni asjaomastele talitustele, mitte liikmesriikide

rakendusüksustele (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. juuni 2017. a otsus asjas 3-3-1-96-16,

punkt 19; 31. mai 2023. a otsus nr 3-20-2402/47, punkt 23).

Korraldusasutus on pöördunud Euroopa Komisjoni poole küsimusega, kas liikmesriigil on

võimalik Euroopa Komisjoni suunistes toodud finantskorrektsiooni määradest kõrvale kalduda,

kui rikkumise raskust ja võimalikku finantsmõju arvestades ei oleks suunistes toodud

finantskorrektsiooni määr proportsionaalne, ning sellised kulud ka sertifitseerida. Euroopa

Komisjon on väljendanud seisukohta, et liikmesriik ei pea tingimata kohaldama Euroopa

Komisjoni suunistes toodud finantskorrektsioonimäärasid. Suuniste eesmärk Euroopa

Komisjoni vaatest on ühtlustada halduspraktikat liikmesriikide üleselt. Kulude sertifitseerimisel

aga lähtub Euroopa Komisjon siiski suunistes toodud finantskorrektsiooni määradest ning

liikmesriik peab sellisel juhul leidma ise vahendid selliste kulude katmiseks. Seega ei ole

võimalik Euroopa Komisjoni suunistest tuleneva finantskorrektsiooni ja ühendmääruses toodud

erandi alt kohaldatava finantskorrektsiooni vahet Komisjonile sertifitseerida.

7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud

Määrus on töövahend toetuse andmiseks, sh taotleja nõuetele vastavuse kontrolliks. Toetuse

andmise administreerimisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest.

8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 5. augustil 2024. a.

9. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu on kooskõlastatud õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu rakendusasutustega

(ministeeriumid) ja Riigikantseleiga, kes täidavad rakendusasutuse ülesandeid.

1

EELNÕU

26.06.24

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ ja

Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“

muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 1 alusel ja perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 2 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Taotleja ja partner peavad nõuetele vastavuse kontrollimisel vastama järgmistele

nõuetele:“;

2) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) nende maksu- või maksevõlg riigile, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks

määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või see on ajatatud;“;

3) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt:

„13) taotluses on ilma käibemaksuta rahvusvahelist piirmäära ületava maksumusega riigihanke

korral nimetatud töövõtja ja töövõtja allhankijate § 11 lõikes 2 nimetatud andmed, kui need on

taotluse esitamisel teada;“;

4) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „likvideerimist“ tekstiosaga „, kui toetuse

andmise tingimused ei sätesta teisiti“;

5) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „kinnitatud“ sõnaga „heaks kiidetud“;

6) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest ja -metoodikast võib kõrvale kalduda

ÜSS2021_2027 §-s 16 nimetatud seirekomisjoni heakskiitmisel.“;

2

7) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Rakendusüksus avalikustab projektide valikukriteeriume ja -metoodikat täpsustava

hindamismetoodika veebilehel, kui see ei sisaldu toetuse andmise tingimuste määruses.“;

8) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:

„101) asjakohasel juhul tingimused ja kohanemismeetmed, mille puhul toetatav tegevus ei tekita

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile (edaspidi „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte) ning tagab taristu

kliimakindluse;“;

9) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:

„111) järgima projekti elluviimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet ja tagama toetatava taristu,

mille kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse, rakendades selleks vajalikke

kohanemismeetmeid, kui projektile selline kohustus kohaldub;“;

10) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses:

„131) tagama tegevuste kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja ÜRO puuetega inimeste

õiguste konventsiooniga;“;

11) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 15 täiendatakse pärast sõna „seda“ tekstiosaga „, välja arvatud

kaudsete kulude korral“;

12) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „8–11“ tekstiosaga „8–111“;

13) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) ostumenetluse läbiviimisel hoidutakse huvide konfliktist, kus toetuse saajal või tema nimel

tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on

kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada

selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida

võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena;“;

14) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 100 000 eurot või sellest

suurem, viiakse ostumenetlus läbi riigihangete registris, välja arvatud juhul, kui toetuse

andmise tingimustes on sätestatud madalam maksumus, mis ei või olla väiksem lõikes 3

nimetatud maksumusest, või on toetuse andmise tingimustes lubatud sellist ostumenetlust

korraldada riigihangete registri väliselt.“;

15) paragrahvi 11 lõike 7 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) hinnapäring esitatakse vähemalt kahele omavahel sõltumatule ettevõtjale;“;

16) paragrahvi 11 lõike 7 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:

„(8) Lõikes 3 nimetatud ostumenetluse tulemusena sõlmitakse leping ostumenetluse

alusdokumentides ette nähtud tingimustel ja vastavuses väljavalitud pakkumusega.

3

(9) Ostumenetluse tulemusena sõlmitavat lepingut võib muuta, kui:

1) ei muudeta lepingu üldist olemust, näiteks lepingu eset, ja muudatuse väärtus kokku ei ületa

20 protsenti lepingu algsest maksumusest või ei pikene lepingu algne täitmistähtaeg kokku

rohkem kui 20 protsenti;

2) muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused on ostumenetluse alusdokumentides ette

nähtud; 3) samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele on toetuse

saajal tekkinud vajadus ja mida ostumenetluse alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui

ettevõtja vahetamine põhjustaks toetuse saajale olulist ebamugavust või märkimisväärseid

lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik;

4) muudatuse põhjustavad toetuse saajale ettenägematud või vääramatust jõust tingitud

asjaolud;

5) muudatuse tingivad toetuse saajast tulenevad asjaolud, mille tulemusel ei muutu lepinguliste

kohustuste vahekord ettevõtja kasuks.

(10) Toetuse saaja ei ole kohustatud lõikes 3 kirjeldatud ostumenetlust korraldama, kui:

1) leping sõlmitakse rahvusvahelise organisatsiooni kohustusliku erimenetluse alusel;

2) leping sõlmitakse kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks

või kasutamiseks, sõltumata lepingu liigist;

3) tellitakse meediateenuseid programmimaterjali või selle osa omandamiseks, arendamiseks,

tootmiseks või koostootmiseks või saateaja või programmi tellimiseks;

4) sõlmitakse tööleping;

5) sõlmitakse leping reisijate veoks raudteel või metroos;

6) tellitakse teenust avaliku sektori hankijalt või avaliku sektori hankijate ühenduselt, kellele

on Euroopa Liidu toimimise lepingu nõuetega kooskõlas oleva õigusakti alusel antud ainuõigus

selle teenuse osutamiseks vastaval territooriumil;

7) tellitakse teadus- ja arendusteenust, välja arvatud juhul, kui lepingust tuleneb kasu üksnes

toetuse saajale tema enda tegevuseks ja teenuste eest tasub täies ulatuses toetuse saaja;

8) varasema ostumenetluse käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust või ükski esitatud

pakkumustest ei ole ostumenetluse alusdokumentidele vastav ja esialgseid ostumenetluse

tingimusi oluliselt ei muudeta;

9) lepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas

intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja

konkurentsi puudumine ei tulene ostumenetluses esitatud tingimuste kunstlikust

kitsendamisest, või kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse

loomise või omandamise korral;

10) lepingu kiire sõlmimine on vajalik toetuse saajast sõltumatute ettenägematute sündmuste

tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda riigihangete registris läbiviidava

ostumenetluse korda järgida;

11) lepingu esemeks olevaid asju toodetakse või teenuseid osutatakse üksnes teadusuuringute,

katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil ja lepingu ese ei hõlma asju, mida toodetakse tulu

saamiseks masstoodanguna või teadusuuringute või arendustegevusega seotud kulude

katmiseks;

12) asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või

täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega asju,

mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine

tooks kaasa ülemääraseid tehnilisi probleeme;

13) asju või teenuseid ostetakse eriti soodsatel tingimustel isikult, kelle suhtes on algatatud

likvideerimismenetlus, või pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe

jõustamiseks;

4

14) lepingu ese on litsents kasutada raamatukogu dokumente või andmebaasi;

15) asju ostetakse väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära kasutades

turuhinnast oluliselt madalama hinnaga;

16) lepingu ese on õhutransporditeenused;

17) lepingu ese on arhivaal, teavik, teavikute kasutuslitsents või muuseumikogusse arvatav

kultuuriväärtusega asi;

18) lepingu ese on teadus- ja arendustegevuseks otseselt kasutatav asi ning toetuse saaja on

teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses;

19) asju ostetakse seoses lavastuse või kontsertkava ettevalmistamise ja läbiviimisega ning

toetuse saajaks on etendusasutus.“;

18) paragrahvi 14 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „3“ arvuga „4“;

19) paragrahvi 15 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„2) kulu tekib projekti abikõlblikkuse perioodil, mis peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse

perioodi 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 31. detsembrini;

3) tegelik kulu tasutakse rakenduskava abikõlblikkuse perioodil;“;

20) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „lisa“ arvuga „1“;

21) paragrahvi 17 punktist 3 jäetakse välja lauseosa „, kuid mitte vastaspoole ja kolmanda isiku

menetluskulud“;

22) paragrahvi 17 punkti 12 täiendatakse enne sõna „liisingulepingu“ sõnadega „kapitalirendi

tüüpi“;

23) paragrahvi 30 lõike 1 punktist 2 ja lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või taotluse rahuldamise

otsuses“;

24) paragrahv 36 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 36. Finantskorrektsiooni protsendimäärad riigihankega seotud rikkumise korral

Riigihankega seotud rikkumise korral kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a

määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks

lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 21

lõiget 11 ja § 22–229.“;

25) paragrahvi 37 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 103 lõigetega 3 ja 5 toetuse ja omafinantseeringu

eelarvet vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses,

toetuse andmise tingimuste käskkirjas, rahastamisvahendi rakendamiskäskkirjas või

rahastamisvahendi rakendamise lepingus kehtivale proportsioonile. Kui projekti toetuse ja

omafinantseeringu proportsioon on muutunud, vähendatakse väljamakstud toetust ja

omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile.“;

26) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui toetuse andmise tingimustes nähakse ette nõue esitada hindamise tulemused toetatava

tegevuse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse või toetatava taristu kliimakindluse

5

tagamise kohta, esitab taotleja või toetuse saaja hindamise tulemused vastavalt määruse lisale

2 või 3.“;

27) paragrahvi 41 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „1–6“ tekstiosaga „1–7“;

28) paragrahvi 41 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, nende mõõtühikud ning näitaja

sihttaseme saavutamise tõendamise alused ja kord“;

29) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) toetatava taristu, mille eeldatav kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse tagamise

nõue;“;

30) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:

„81) toetatavate tegevuste kooskõla tagamise nõue Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja ÜRO

puuetega inimeste õiguste konventsiooniga;“;

31) paragrahvi 41 lõike 1 punktis 21 asendatakse tekstiosa „4–6“ tekstiosaga „4–10“;

32) paragrahvi 43 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „, arvestades § 18 lõike 1 kohaseid

nõudeid“;

33) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4, 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„4) meetmete nimekirjas või siseturvalisuspoliitika rahastamiskavas sätestatud väljundnäitaja,

asjakohasel juhul tulemusnäitaja ja projekti spetsiifiline näitaja koos mõõtühikute ning alg- ja

sihttasemetega;

5) ühtse määra kasutamisel selle arvutamise aluseks olev summa;

6) eelarve jagunemine tegevuste lõikes või selle kinnitamise ja muutmise kord.“;

34) paragrahvi 48 lõike 1 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Paragrahvi 7 lõike 2 kohane projektide hindamismetoodika kooskõlastatakse korraldusasutuse

ja rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud

strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma

vastutusvaldkonnale, vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne veebilehel

avaldamist.“;

35) paragrahvi 48 lõiget 3 täiendatakse pärast teist lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Toetuse andmise tingimuste käskkirja seletuskirjas selgitatakse panust rakenduskava eesmärgi

täitmisse, tuuakse välja eelarve kujunemise alused toetatavate tegevuste lõikes, meetme ja

sekkumise kogusumma, mille raames eristatakse fondi vahendite, riikliku kaasfinantseeringu ja

omafinantseeringu summad ning nende osakaalud.“;

36) paragrahvi 48 lõikes 5 asendatakse sõna „valikumetoodika“ sõnaga „hindamismetoodika“;

37) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Investeeringute kava kinnitamisest või muutmisest teavitatakse Rahandusministeeriumi

ja korraldusasutust.“;

38) määrust täiendatakse §-ga 52 järgmises sõnastuses:

㤠52. Paragrahvi 11 rakendamine

6

Enne 2024. aasta 5. augustil jõustunud muudatusi algatatud ostumenetlus viiakse lõpuni seni

kehtinud alustel ja korras.“;

39) määrust täiendatakse lisadega 1–3 (lisatud).

§ 2. Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrust nr 143 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui käesoleva määruse §-des 22 – 22⁷ nimetatud rikkumise puhul esineb rikkumist

kergendav asjaolu ning rikkumise finantsmõju Euroopa Liidu eelarvele saab pidada

vähetõenäoliseks, kuid see ei ole välistatud, võib erandina kohaldada väiksemat

finantskorrektsiooni määra järgmiselt:

1) kui ettenähtud finantskorrektsiooni määr on 100 protsenti, võib kohaldada 75- või 50-

protsendilist määra;

2) kui ettenähtud finantskorrektsiooni määr on 50 protsenti, võib kohaldada 25- või 10-

protsendilist määra;

3) kui ettenähtud finantskorrektsiooni määr on 25 protsenti, võib kohaldada 10- või

viieprotsendilist määra;

4) kui ettenähtud finantskorrektsiooni määr on 10 protsenti, võib kohaldada viie- või

kaheprotsendilist määra;

5) kui ettenähtud finantskorrektsiooni määr on viis protsenti, võib kohaldada kaheprotsendilist

määra.“;

2) määrust täiendatakse §-ga 229 järgmises sõnastuses:

㤠229. Raamlepingud

Määruses hankelepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka raamlepingule.“.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 5. augustil 2024. a.

Kaja Kallas

Peaminister

Mart Võrklaev

Rahandusminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

7

Lisa 1 Tööajatabeli näidis

Lisa 2 „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte hindamise aruande andmekoosseis

Lisa 3 Kliimakindluse tagamise hindamise andmekoosseis

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise

ja kasutamise üldised tingimused“

ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri

2014. a määruse nr 143 „Perioodi

2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks

lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise

tingimused ja kord“ muutmine

Austatud härra Peterkop

Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse

nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse

1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate

kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise

tingimused ja kord“ muutmise eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Meie 15.07.2024 nr 1.1-10.1/3279-1

2

Lisad:

1. Määruse muutmise eelnõu

2. Määruse muutmise eelnõu seletuskiri

3. Määruse muutmise eelnõu lisa 1

4. Määruse muutmise eelnõu lisa 2

5. Määruse muutmise eelnõu lisa 3

6. EIS kooskõlastustabel

Lisaadressaadid:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kultuuriministeerium

Kliimaministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Justiitsministeerium

Välisministeerium

Anu Kikas 5885 1320

[email protected]