Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 02.07.2024, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231750880

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxx (xxxxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 05.03.2024

Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 24231750880, mille esemeks on

Xxxx Xxxx poolne liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, millega tekitati inimesele raske

tervisekahjustus.

Kriminaalmenetluse käigus esitati Xxxx Xxxxle KarS § 423 lg 1 järgi kahtlustus, mille sisu

on järgmine.

05.03.2024 kella 16:14 paiku juhtis Xxxx Xxxx Harjumaal Tallinnas Väike-Ameerika tn 3

juures mootorsõidukit Volvo XC90, reg.märk xxx xxx. Sooritades vasakpööret Virmalise

tänavalt Väike-Ameerika tänavale, ei peatunud Xxxx Xxxx ristmikul asuva reguleerimata

ülekäiguraja ees, et anda teed sõiduteed juhi suhtes paremalt vasakule ületavale jalakäijale

Xxxx Xxxxile (xxxxx), ning sõitis temale otsa. Otsasõidu tagajärjel sai Xxxx Xxxx rasked

tervisekahjustused, mis kestavad üle nelja kuu.

Eespool kirjeldatud tegevusega rikkus Xxxx Xxxx ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse

(edaspidi ka LS) sätteid:

a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima

liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama

liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega

ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või

kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

c) LS § 17 lg 5 p 21, mille kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed

ülekäigurada ületavale jalakäijale;

d) LS § 33 lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või

liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima

tema ohustamist ja talle kahju tekitamist;

e) LS § 33 lg 2 p 8, mille kohaselt on juht enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või

sõiduki seismajäämise alustamist kohustatud veenduma, et see on ohutu ega takista

või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid;

f) LS § 35 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat,

kergliikurijuhti, robotliikurit ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse,

vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes;

g) LS § 35 lg 4, mille kohaselt reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma

sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud

või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada

jalakäijal sõiduteed ületada.

Seega pani Xxxx Xxxx toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise

ettevaatamatusest, millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava

suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS

§ 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale

kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus

kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse

alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse

lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.

Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud

tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on KarS § 423 lg 1 järgi õigesti kvalifitseeritud ning

kahtlustatav on selle toimepanemises süüdi.

Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole

kahtlustatava süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub.

Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku

eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb

ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad

karistusmäärad näitavad, et antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise

kuriteoga ning seega on väiksem ka selle kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on

toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid

rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetuse ja raske

tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on võrreldes tahtliku teoga

väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud isiku süü.

02.04.2024 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas Xxxx Xxxx end temale

inkrimineeritud kuriteos süüdi ning avaldas sügavat kahetsust toimunu pärast. 02.07.2024

kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel, suheldes prokuröriga vahetult, väljendas

kahtlustatav samuti siirast kahetsust, et oma tähelepanematusega tekitas teisele inimesele valu

ja kannatatusi. Kannatanu ütlustest ilmneb samuti, et kohe pärast juhtunut väljendas sõiduki

juht (kahtlustatav) kahetsust, vabandas ja oli igati abivalmis.

Seega esineb antud asjas kahtlustatava puhtsüdamlik kahetsus, mis on KarS § 57 lg 1 p 3

kohaselt karistust kergendav asjaolu, mis vähendab kahtlustatava süüd.

Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei olnud varasemalt tema suhtes

otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes

muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat

kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida

uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on karistuse eesmärgid

saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel.

Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka

üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta

negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt

reageerinud, tema on oma teo keelatusest aru saanud ning kahetseb seda. Seega ei saada

käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid

negatiivseid signaale.

Kriminaalmenetluse kulud valitud kaitsjale makstud tasu näol on kahtlustatav valmis võtma

enda kanda. Samuti on kahtlustatav nõus hüvitama muud kriminaalmenetluse kulud, nimelt

isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumuse 155 eurot.

Kannatanu Xxxx Xxxx tsiviilhagi ei esitanud, küll aga hindas temale kehavigastuste

tekitamisega põhjustatud mittevaralise kahju suuruseks 6 000 eurot ning soovis selle

hüvitamist. Menetluse käigus saavutasid kannatanu, kahtlustatav ja kindlustusselts Swedbank

P&C Insurance AS kompromisskokkuleppe tekitatud kahju hüvitamise osas ning käesolevaks

ajaks on kannatanu nõue täielikult rahuldatud. Kannatanule on KrMS § 202 järgse

kriminaalmenetluse lõpetamise olemus prokuröri poolt selgitatud, tema on sellest aru saanud

ja sellega nõus.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle

järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.

Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole

kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid

edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud

kohustuste kohaldamisest. Seega puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks

avalik menetlushuvi.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231750880 menetlus.

2. Kohustada Xxxx Xxxxd maksma riigituludesse 600 (kuussada) eurot hiljemalt

02.01.2025.

3. Kohustada Xxxx Xxxxd hüvitama kriminaalmenetluse kulud, milleks on isiku

kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-AOI00098-01) maksumus 155

eurot, hiljemalt 02.01.2025.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise

vahendite tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei

kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

- 1 DVD-plaat fotodega sündmuskohalt ja sõidukist, 1 DVD-plaat turvakaamerate

salvestisega ning 1 CD-plaat kõnesalvestisega jätta kriminaalasja materjalide

juurde.

6. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete

kustutamine: andmed puuduvad. Andmed, millest KrMS § 206 lõike 21 alusel tuleb

teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, puuduvad.

7. Kriminaalmenetluse kulud:

- otsustus isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu osas sisaldub käesoleva määruse

resolutsiooni punktis 3;

- kahtlustatava kulu tema poolt valitud kaitsjale vandeadvokaat Maano Saarevälile

jätta täies ulatuses kahtlustatava kanda.

Käesolevas määruses nimetatud kohustuste täitmine ei välista kuriteo tagajärjel

kaudselt kahju saanud isikute poolt varaliste nõuete esitamist teo toimepanija vastu,

muu hulgas on Eesti Tervisekassal õigus välja nõuda tervisekassa poolt hüvitatud

kannatanu ravikulud.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale

Xxxx Xxxxle ja tema kaitsjale allkirja vastu. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse

koopia kannatanu Xxxx Xxxxile, samuti Eesti Tervisekassale.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4 Tallinn. Kui füüsilisest isikust

kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.

Ilona Litvinova

Ringkonnaprokurör

Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse

lõpetamise määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses

loetletud kohustuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas

kriminaalasjas uuendamisele.

(nimi, allkiri, kuupäev)