Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 01.07.2024, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231750467

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxx (xxxxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 15.11.2023

Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 24231750467, mille esemeks on Xxxx

Xxxxi poolne liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, millega tekitati inimesele raske

tervisekahjustus.

Kriminaalmenetluse käigus esitati Xxxx Xxxxile KarS § 423 lg 1 järgi kahtlustus, mille sisu on

järgmine.

15.11.2023 kella 08:08 paiku juhtis Xxxx Xxxx Harjumaal Tallinnas Linnu tee 31A juures

mootorsõidukit Volkswagen Caddy, reg.märk xxx xxx. Tema ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik

ning alustas teega kõlgnevalt alalt (hoovist) väljasõitu, veendumata selle ohutuses. Sõiduteele

parempööret sooritades sõitis Xxxx Xxxx otsa tema suhtes paremalt vasakule mööda kõnniteed

liikunud jalakäijale Xxxx Xxxxle (xxxxx), kes kukkus ja haakus sõiduki alla ning lohises mõned

meetrid sõidukiga kaasas, kuni see kaasliiklejate (jalakäijate) poolt peatati. Otsasõidu tagajärjel sai

Xxxx Xxxx rasked tervisekahjustused, mis kestavad vähemalt neli kuud.

Eespool kirjeldatud tegevusega rikkus Xxxx Xxxx ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse (edaspidi

ka LS) sätteid:

a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima

liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse

sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning

oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi,

vara või keskkonda;

c) LS § 17 lg 3, mille kohaselt parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende

juurdesõiduteelt teele sõitest peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise

kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti;

d) LS § 33 lg 2 p 8, mille kohaselt on juht enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki

seismajäämise alustamist kohustatud veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi

liiklejaid ning teel töötajaid;

e) LS § 35 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat, kergliikurijuhti,

robotliikurit ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning

haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes.

Seega pani Xxxx Xxxx toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest,

millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava suhtes on

võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS § 423 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava

või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud

kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või

süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7

kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa

ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib

kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.

Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud

tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on KarS § 423 lg 1 järgi õigesti kvalifitseeritud ning

kahtlustatav on selle toimepanemises süüdi.

Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole kahtlustatava

süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub.

Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa

ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb ette rahalise

karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad karistusmäärad näitavad, et

antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise kuriteoga ning seega on väiksem ka selle

kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et

kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta

saanud liiklusõnnetuse ja raske tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on

võrreldes tahtliku teoga väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud

isiku süü.

28.02.2024 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas Xxxx Xxxx end temale inkrimineeritud

kuriteos süüdi ning avaldas sügavat kahetsust toimunu pärast. Kahtlustatav kinnitas, et soovib

kannatanule kiiret paranemist ning ilmutas valmidust teda igakülgselt abistama. Menetluse kestel

saatis kahtlustatav kannatanule kirja, milles vabandas tema ees ning pakkus omapoolset abi (tl 36).

01.07.2024 kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel, suheldes prokuröriga vahetult, väljendas

kahtlustatav samuti siirast kahetsust toimunu pärast.

Seega esineb antud asjas kahtlustatava puhtsüdamlik kahetsus, mis on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt

karistust kergendav asjaolu, mis vähendab kahtlustatava süüd.

Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei olnud varasemalt tema suhtes

otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes muid uusi

kriminaalmenetlusi alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras

karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude

toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatavad rahalise

kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel.

Rahalise kohustuse suuruse kindlaksmääramisel võtab prokurör arvesse järgmisi asjaolusid. Riigi

peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 p 2.4.1. sätestab, et rahalise kohustuse alammäär

täisealise isiku puhul on pool miinimumpalgast määruse koostamise kuupäeva seisuga. 2024. aastal

moodustab miinimumpalk 820 eurot, millest pool on 410 eurot.

Kahtlustatava näol on tegemist isikuga, kes on pensionär ning kelle igakuine sissetulek ei ületa 900

eurot. Seega on ilmne, et kahtlustatava poolt riigituludesse makstav summa üleliia suur olla ei saa.

Peale selle, ei saa tähelepanuta jätta kahtlustatava aktiivset tegevust kannatanule tekitatud kahju

hüvitamiseks. Nimelt ilmneb prokuratuurile esitatud 20.06.2024 kohtuvälisest kokkuleppest ja

kannatanu esindaja 21.06.2025 e-kirjast, et kahtlustatav tasus kannatanule tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks 11 000 eurot ühekordse maksena (tl 138-143).

Kirjeldatud olukorras peab prokurör põhjendatuks määrata kahtlustatavale rahaline kohustus, mille

suurus jääb peaprokuröri poolt kehtestatud alammäära lähedale.

Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel

eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse

kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt reageerinud, tema on oma teo keelatusest aru

saanud ning kahetseb seda. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale

õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.

Kriminaalmenetluse kulud valitud kaitsjale makstud tasu näol on kahtlustatav valmis võtma enda

kanda. Samuti on kahtlustatav nõus hüvitama muud kriminaalmenetluse kulud, nimelt isiku

kohtuarstliku ekspertiisi maksumuse 155 eurot.

Kannatanu Xxxx Xxxx esitas esindaja Danil Lipatovi vahendusel 07.06.2024 tsiviilhagi, milles palus

kahtlustatavalt ja tsiviilkostjalt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt (PZU kindlustus) välja mõista

temale tekitatud kahju. Seisuga 21.06.2024 saavutasid pooled eespool mainitud kohtuvälise

kokkuleppe kuriteo tagajärjel kannanatule tekitatud kahju suuruses ning hüvitamise korras ja tähtajas.

Käesolevaks hetkeks on kahju täies ulatuses hüvitatud, ja seda muuhulgas tänu kahtlustatava aktiivsele

panustamisele.

Kannatanule on KrMS § 202 järgse kriminaalmenetluse lõpetamise olemus ja tagajärg selgitatud, tema

on sellest aru saanud ja sellega nõus.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on

tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.

Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole kahtlustatava

suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid edaspidise õiguskuulekuse

tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud kohustuste kohaldamisest. Seega

puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231750467 menetlus.

2. Kohustada Xxxx Xxxxit maksma riigituludesse 450 (nelisada viiskümmend) eurot

hiljemalt 01.08.2024.

3. Kohustada Xxxx Xxxxit hüvitama kriminaalmenetluse kulud, milleks on isiku

kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-AOI00355) maksumus 155 eurot,

hiljemalt 01.08.2024.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

- 1 DVD-plaat fotodega sündmuskohalt ja sõidukist, 1 CD-plaat videoregistraatori

salvestisega ning 1 CD-plaat kõnesalvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde.

6. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:

andmed puuduvad. Andmed, millest KrMS § 206 lõike 21 alusel tuleb teavitada

kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, puuduvad.

7. Kriminaalmenetluse kulud:

- otsustus isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu osas sisaldub käesoleva määruse resolutsiooni

punktis 3;

- kahtlustatava kulu tema poolt valitud kaitsjale vandeadvokaat Indrek Sirgile jätta täies

ulatuses kahtlustatava kanda.

Käesolevas määruses nimetatud kohustuste täitmine ei välista kuriteo tagajärjel kaudselt kahju

saanud isikute poolt varaliste nõuete esitamist teo toimepanija vastu, muu hulgas on Eesti

Tervisekassal õigus välja nõuda tervisekassa poolt hüvitatud kannatanu ravikulud.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale Xxxx

Xxxxile ja tema kaitsjale allkirja vastu. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia

kannatanu Xxxx Xxxxle ja tema esindajale Danil Lipatovile, samuti Eesti Tervisekassale.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja

Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4 Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda

eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile,

asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.

Ilona Litvinova

Ringkonnaprokurör

Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse lõpetamise

määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses loetletud kohustuste

täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas kriminaalasjas uuendamisele.

(nimi, allkiri, kuupäev)