Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 12.07.2024, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 23231753124

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxx (xxxxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 30.07.2023

Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 23231753124, mille esemeks on

Xxxx Xxxxi poolne ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumine, millega on inimesele tekitatud

raske tervisekahjustus.

Kriminaalmenetluse käigus esitati Xxxx Xxxxile KarS § 423 lg 1 järgi kahtlustus, mille sisu

on järgmine.

30.07.2023 kella 14:06 paiku juhtis Xxxx Xxxx Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Tallinn-

Rannamõisa-Kloogaranna mnt 33. kilomeetril mootorsõidukit Jeep Cherokee,

registreerimismärgiga xxx xxx. Liikudes mööda Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteed

Rannametsa tee poolt Posti tee poole, kaldus vasakule vastassuunavööndisse ning sõitis otsa

vastu sõitvale mootorsõidukile Honda Jazz, registreerimismärgiga xxx xxx, mida juhtis Xxxx

Xxxx (xxxxx). Liiklusõnnetuse tagajärjel sai Xxxx Xxxx eluohtliku tervisekahjustuse, mille

ravi on kestusega üle nelja kuu.

Eespool kirjeldatud tegevusega rikkus Xxxx Xxxx ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse

(edaspidi ka LS) sätteid:

a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima

liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama

liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega

ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või

kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

c) LS § 45 lg 1, mille kohaselt tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel

sõita sõiduraja piirides;

d) LS § 45 lg 7, mille kohaselt tuleb asulavälisel teel sõita sõiduolusid arvestades

võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui

liikluskorraldusvahend ei näita teisiti.

Seega pani Xxxx Xxxx toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise

ettevaatamatusest, millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava suhtes on

võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS § 423 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale

kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus

kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse

alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse

lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.

Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud

tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on õigesti kvalifitseeritud ning kahtlustatav on selle

toimepanemises süüdi.

Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole

kahtlustatava süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub.

Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku

eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb

ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad

karistusmäärad näitavad, et antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise

kuriteoga ning seega on väiksem ka selle kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on

toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid

rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetuse ja raske

tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on võrreldes tahtliku teoga

väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud isiku süü.

06.02.2024 toimunud ülekuulamisel kahtlustatav enda seisukohta inkrimineeritud kuriteo osas

ei avaldanud. Küll aga 12.07.2024 kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel, suheldes

prokuröriga vahetult, avaldas kahtlustatav, et mootorsõiduki juhina pidi ta olema liikluses

hoolikas ja ettevaatlik, tegema kõik endast oleneva, et kahju ei tekiks, ning väljendab

kahetsust selle üle, et kannatanu sai liiklusõnnetuses tõsiselt viga, lisaks said küll väiksemal

määral kannatada teised sõidukites viibinud inimesed.

Eespool toodut võib prokuröri hinnangul käsitleda KarS § 57 lg 1 p 3 järgse karistust

kergendava asjaoluna, mis vähendab kahtlustatava süüd.

Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei olnud varasemalt tema suhtes

otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes

muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat

kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida

uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on karistuse eesmärgid

saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel.

Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka

üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta

negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt

reageerinud. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale

õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.

Kriminaalmenetluse kulud valitud kaitsjatele makstud tasu näol on kahtlustatav valmis võtma

enda kanda. Samuti on kahtlustatav nõus hüvitama muud kriminaalmenetluse kulud, nimelt

isiku (kannatanu Xxxx Xxxxi) kohtuarstliku ekspertiisi maksumuse 155 eurot ning

mootorsõiduki teisalduskulud summas 66 eurot. Riiklikul ekspertiisiasutusel seoses isikutega

Xxxx Xxxx, Xxxx Xxxx ja Xxxx Xxxx (ekspertiisiaktid nr 23E-AOI0247, nr 23E-AOI0248

ja nr 23E-AOI0249) kulud summas 465 eurot jäetakse riigi kanda, kuivõrd seoses nendega ei

ole alust kahtlustatavale karistusõiguslikke etteheiteid teha.

Menetluse käigus esitas kannatanu Xxxx Xxxxi esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk

kahtlustatava vastu kahju hüvitamise hagi. 21.06.2024 esitas kannatanu esindaja

vandeadvokaat Indrek Sirk prokuratuurile taotluse, milles palus jätta hagi läbi vaatamata,

kuna kannatanu ja kahtlustatava vahel on sõlmitud kompromissleping liiklusõnnetusega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Pooled jõudsid kokkuleppele ka menetluskulude

hüvitamises. Seega on antud küsimus leidnud kohtuvälise lahenduse.

Kannatanule on prokuröri poolt selgitatud KrMS § 202 järgse kriminaalmenetluse lõpetamise

olemus ning tema on sellest aru saanud ja sellega nõus.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle

järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.

Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole

kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid

edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud

kohustuste kohaldamisest. Seega puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks

avalik menetlushuvi.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231753124 menetlus.

2. Kohustada Xxxx Xxxxit maksma riigituludesse 600 (kuussada) eurot hiljemalt

12.01.2025.

3. Kohustada Xxxx Xxxxit hüvitama kriminaalmenetluse kulud, milleks on isiku

kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-AOI0241) maksumus 155 eurot ning

mootorsõiduki teisalduskulud (kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrus) 66

eurot, ehk kriminaalmenetluse kulud summas 221 eurot hiljemalt 12.01.2025.

Jätta kolme isiku Xxxx Xxxx, Xxxx Xxxx ja Xxxx Xxxx kohtuarstliku ekspertiisi

(ekspertiisiaktid nr 23E-AOI0247, nr 23E-AOI0248 ja nr 23E-AOI0249) kulud

kogusummas 465 eurot (155+155+155) riigi kanda.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise

vahendite tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei

kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

- mootorsõiduk Honda Jazz, reg.märk xxx xxx, mis teisaldati 30.07.2023 kell 16:13

Lääne-Harju politseijaoskonna politseiparklasse aadressil Rahumäe tee 6/1,

Tallinn – tagastada omanikule või tema poolt volitatud isikule (sõiduki

teisalduskulud on kantud menetluskuludesse);

- mootorsõiduk Jeep Cherokee, reg.märk xxx xxx, mis teisaldati 30.07.2023 kell

16:19 Lääne-Harju politseijaoskonna politseiparklasse aadressil Rahumäe tee 6/1,

Tallinn – tagastada omanikule või tema poolt volitatud isikule (sõiduki

teisalduskulud tasub omanik sõidukile järele minnes);

- 1 CD-plaat häirekeskuse helifailiga ning 1 DVD-plaat sündmuskoha ja sõidukite

fotodega jätta kriminaalasja materjalide juurde.

6. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete

kustutamine: andmed puuduvad. Andmed, millest KrMS § 206 lõike 21 alusel tuleb

teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, puuduvad.

7. Kriminaalmenetluse kulud: kahtlustatava poolt valitud kaitsjatele vandeadvokaatidele

Veiko Viisileht ja Maksim Kozlov makstud tasu jääb kahtlustatava Xxxx Xxxxi

kanda; muude menetluskulude hüvitamise otsustus sisaldub käesoleva määruse

resolutsiooni punktis 3.

Käesolevas määruses nimetatud kohustuste täitmine ei välista kuriteo tagajärjel

kaudselt kahju saanud isikute poolt varaliste nõuete esitamist teo toimepanija vastu,

muu hulgas on Eesti Tervisekassal õigus välja nõuda tervisekassa poolt hüvitatud

kannatanu ravikulud.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale

Xxxx Xxxxile ja tema kaitsjale vandeadvokaadile Maksim Kozlov allkirja vastu.

Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia kannatanule Xxxx Xxxx ning tema

esindajale Indrek Sirk.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4 Tallinn. Kui füüsilisest isikust

kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.

Ilona Litvinova

Ringkonnaprokurör

Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse

lõpetamise määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses

loetletud kohustuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas

kriminaalasjas uuendamisele.

(nimi, allkiri, kuupäev)

Menetlustoimingust võtab osa tõlk Milvi Aasaru, keda on hoiatatud kriminaalvastutusest KarS

§ 318 ja 320 järgi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Milvi Aasaru