Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 04.07.2024, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 23231753981

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxx (xxxxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 31.10.2023

Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 23231753981, mille esemeks on

Xxxx Xxxxi poolne liiklusnõuete rikkumine, millega ettevaatamatusest tekitati inimesele

raske tervisekahjustus.

Kriminaalmenetluse käigus esitati Xxxx Xxxxile KarS § 422 lg 1 järgi kahtlustus, mille sisu

on järgmine.

31.10.2023 kella 17:05 paiku juhtis Xxxx Xxxx Harjumaal Tallinnas Kadaka pst 98 juures

mootorsõidukit Volvo V70, reg.märk xxx xxx. Liikudes mööda Kadaka puiesteed Tamme

pärja tänava poolt Tammiku tänava poole, ei peatunud Xxxx Xxxx bussipeatuse juures teel

asuva reguleerimata ülekäiguraja ees, et anda teed sõiduteed juhi suhtes paremalt vasakule

ületavale jalakäijale Xxxx Xxxxile (xxxxx), ning sõitis temale otsa. Otsasõidu tagajärjel sai

Xxxx Xxxx eluohtlikud tervisekahjustused.

Eespool kirjeldatud tegevusega rikkus Xxxx Xxxx järgmisi liiklusseaduse (edaspidi ka LS)

sätteid:

a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima

liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama

liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega

ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või

kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

c) LS § 17 lg 5 p 21 teedandmajuhtmitterööbassõidukipeab, mille kohaselt

ülekäigurada ületavale jalakäijale;

d) LS § 33 lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või

liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima

tema ohustamist ja talle kahju tekitamist;

e) LS § 35 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat,

kergliikurijuhti, robotliikurit ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse,

vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes;

f) LS § 35 lg 4, mille kohaselt reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma

sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud

või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada

jalakäijal sõiduteed ületada;

g) LS § 50 lg 3 p 1, 2, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse

olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab:

sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit,

veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta

suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise

takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral

seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

Seega pani Xxxx Xxxx toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega on

ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, s.o KarS § 422 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, leiab prokurör, et

kahtlustatava tegevus on ebaõigesti kvalifitseeritud KarS § 422 lg 1 järgi. Nimelt eeldab antud

koosseis subjektiivsete tunnuste poolest tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik rikkus

liiklusnõudeid vähemalt kaudse tahtluse vormis, s.o pidas võimalikuks, et ta rikub oma teoga

nimetatud nõudeid. Käesoleval juhul ei viita ükski tõend sellele, et kahtlustatav oleks

liiklusnõudeid rikkunud tahtlikult. Tema ütlustest ilmneb, et sõites mööda Kadaka puiesteed

ning lähenedes ülekäigurajale, märkas tema ühte jalakäijat, kes oli juba jõudnud kahtlustatava

suhtes vaadatuna vastassuunavööndi tee poolele, seega oli tema jaoks tema sõidusuuna poolne

ülekäigurada tühi. Tema ei märganud teist jalakäijat (ehk kannatanut) ega oska seletada selle

põhjust. Tunnistaja Xxxx Xxxx otsasõidu hetke ei näinud. Kannatanu Xxxx Xxxx

liiklusõnnetuse üksikasju detailselt ei mäleta. Küll aga toob kannatanu välja, et 15aastase

staažiga autojuhina teab ta, kui raske on halva ilma tõttu jalakäijat märgata. Tema arvab, et

kahtlustatav ei sõitnud temale otsa meelega.

Prokuröri hinnangul vastab kahtlustatava tegevus KarS §-le 423 lg 1, mille kohaselt on

kriminaliseeritud mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, millega

on põhjustatud inimese surm.

KarS § 18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus või hooletus. Nende ühine tunnus

seisneb selles, et mõlemal juhul oleks toimepanija tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise

korral süüteokoosseisu realiseerumist (tagajärge) ette näinud. Kergemeelsuse puhul näeb

süüdlane ette tagajärje saabumist, kuid loodab seda vältida (KarS § 18 lg 2). Hooletuse puhul

ei näe süüdlane ette hoolsusetu teoga kaasnevat tagajärge, kuigi ta oleks võinud ja pidanud

seda ette nägema (KarS § 18 lg 3). Asjas kogutud tõenditele tuginedes on võimalik järeldada,

et kahtlustatava tegevuses esineb ettevaatamatuse kergeim vorm – hooletus.

Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava

suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS

§ 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale

kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus

kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse

alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse

lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.

Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud

tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on prokuratuuri poolt KarS § 423 lg 1 järgi õigesti

kvalifitseeritud ning kahtlustatav on selle toimepanemises süüdi.

Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole

kahtlustatava süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub.

Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku

eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb

ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad

karistusmäärad näitavad, et antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise

kuriteoga ning seega on väiksem ka selle kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on

toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid

rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetuse ja raske

tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on võrreldes tahtliku teoga

väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud isiku süü.

23.02.2024 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas Xxxx Xxxx end temale

inkrimineeritud kuriteos süüdi, avaldas sügavat kahetsust toimunu pärast ning soovis

kannatanule kiiret ja täielikku paranemist. 03.07.2024 kriminaalmenetluse lõpetamise

vormistamisel, suheldes prokuröriga vahetult, väljendas kahtlustatav samuti siirast kahetsust,

et oma tähelepanematusega tekitas teisele inimesele valu ja kannatatusi.

Seega esineb antud asjas kahtlustatava puhtsüdamlik kahetsus, mis on KarS § 57 lg 1 p 3

kohaselt karistust kergendav asjaolu, mis vähendab kahtlustatava süüd.

Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei olnud varasemalt tema suhtes

otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes

muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat

kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida

uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on karistuse eesmärgid

saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel.

Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka

üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta

negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt

reageerinud, tema on oma teo keelatusest aru saanud ning kahetseb seda. Seega ei saada

käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid

negatiivseid signaale.

Kriminaalmenetluse kulud valitud kaitsjale makstud tasu näol on kahtlustatav valmis võtma

enda kanda. Samuti on kahtlustatav nõus hüvitama muud kriminaalmenetluse kulud, nimelt

isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumuse 155 eurot.

Kannatanu Xxxx Xxxx esitas vandeadvokaat Alar Urmi vahendusel 15.05.2024 tsiviilhagi,

milles palus kahtlustatavalt ja tsiviilkostjalt AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti

filiaalilt välja mõista temale tekitatud kahju. Seisuga 25.06.2024 saavutasid pooled eespool

mainitud kohtuvälise kokkuleppe kuriteo tagajärjel kannanatule tekitatud kahju suuruses ning

hüvitamise korras ja tähtajas. 28.06.2024 võttis hageja oma tsiviilhagi tagasi ning avaldas

ühtlasi, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle

järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.

Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole

kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid

edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud

kohustuste kohaldamisest. Seega puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks

avalik menetlushuvi.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231753981 menetlus.

2. Kohustada Xxxx Xxxxi maksma riigituludesse 700 (seitsesada) eurot hiljemalt

04.01.2025.

3. Kohustada Xxxx Xxxxi hüvitama kriminaalmenetluse kulud, milleks on isiku

kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-AOI0308) maksumus 155 eurot,

hiljemalt 04.01.2025.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise

vahendite tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei

kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

- 1 DVD-plaat fotodega sündmuskohalt ja sõidukist ning 1 CD-plaat

kõnesalvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde.

6. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete

kustutamine: andmed puuduvad. Andmed, millest KrMS § 206 lõike 21 alusel tuleb

teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, puuduvad.

7. Kriminaalmenetluse kulud:

- otsustus isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu osas sisaldub käesoleva määruse

resolutsiooni punktis 3;

- kahtlustatava kulu tema poolt valitud kaitsjale vandeadvokaat Maano Saarevälile

jätta täies ulatuses kahtlustatava kanda.

Käesolevas määruses nimetatud kohustuste täitmine ei välista kuriteo tagajärjel

kaudselt kahju saanud isikute poolt varaliste nõuete esitamist teo toimepanija vastu,

muu hulgas on Eesti Tervisekassal õigus välja nõuda tervisekassa poolt hüvitatud

kannatanu ravikulud.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale

Xxxx Xxxxile ja tema kaitsjale allkirja vastu. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse

koopia kannatanu Xxxx Xxxxile ja tema esindajale vandeadvokaat Alar Urmile,

samuti Eesti Tervisekassale.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4 Tallinn. Kui füüsilisest isikust

kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.

Ilona Litvinova

Ringkonnaprokurör

Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse

lõpetamise määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses

loetletud kohustuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas

kriminaalasjas uuendamisele.

(nimi, allkiri, kuupäev)