2
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette
ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel
kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse
võib prokuratuur käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alustel oma määrusega uuendada.
KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, mida kahtlustatavale ette heidetakse, on teise
astme kuriteod, mille eest karistusseadustik näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni
viieaastase vangistuse. Seega on tegemist kuriteokoosseisuga, mille puhul on võimalik
kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel.
Kahtlustatav XXX on selgitanud, et pani teod toime emotsioonide ajel ning nende tülide põhilisteks
põhjusteks on olnud erimeelsused nendele kuuluva ettevõtte rahade pärast. XXX on avaldanud
kahetsust. Kannatanu on oma ütlustes avaldanud, et soovib lähenemiskeeldu ning tahab, et
kahtlustatav vabandaks tema ees.
Prokuratuuri hinnangul on kogutud piisavalt tõendeid, et süüdistada kahtlustatavat kuritegude
toimepanemises, kuid prokuratuur leiab, et kahtlustatava süü ei ole nii suur, et kriminaalasi tuleks
igal juhul saata kohtusse karistamise eesmärgil, vaid kriminaalasja on võimalik lahendada ka
oportuniteediga pandavate kohustuste määramisega. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada
kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega, millest nähtub, et pika kooselu ajal on kannatanu ja
kahtlustatava erimeelsused muutunud niivõrd suureks, et see on päädinud kergema füüsilise
vägivallaga. Samas nähtub kannatanu ütlustest, et nende kooselu ajal kahtlustatavaga ei ole
kahtlustatav teda vigastamise eesmärgil löönud ega peksnud, kuid on esinenud tõukamisi ja
ähvardusi, mis kannatanu hinnangul on käsitletav psüühilise vägivallana, millega prokuratuur ka
nõustub. Psüühiline vägivald pole aga Eesti seaduste järgi kriminaalkorras karistatav, kuid seda saab
ja tuleb arvestada kahtlustatava süü suuruse hindamisel kui sellega koos kaasnevad ka füüsilise
vägivalla juhtumid. Käesolevas kriminaalasjas on füüsilise vägivallajuhtumite sisu oma olemuselt
kerge – aastaid tagasi toimunud teos on kannatanut löödud vasaku õla ja rinnaku piirkonda ning
25.05.2024 episoodis toimus lillepotiga viskamine. Sellised teod on küll kriminaalkorras
karistatavad, sest nende tagajärjel sai kannatanu valu ja vigastusi aga nende tagajärgede intensiivsus
on madal st ei tekkinud jäävaid kahjustusi. Kannatanu on tugev naisterahvas, sest koheselt peale
25.05.2024 toimunud füüsilist rünnakut lõpetas kannatanu suhte kahtlustatavaga ning kolis välja.
See näitab, et kannatanu on iseseisev ja tugev naisterahvas, kes ei lase endaga sellisel moel käituda
ning sellist tegevust tuleb hinnata. Süü suurust mõjutavad ka asjaolud, et kahtlustatav tunnistab
juhtunut ning kahetseb ja pole varem kriminaalkorras karistatud.
Prokuratuuri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik
menetlushuvi on olemas jätkuva perevägivalla puhul või kui kriminaalmenetluse mittelõpetamist
nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise pereliikme huvid. KrMS § 202 on eelkõige
mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. XXX on karistusregistrisse kandmata isik ning tema
suhtes ei ole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mispärast võib asuda
seisukohale, et kahtlustatava puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega. Kahtlustatav on oma
teo keelatusest aru saanud ning teinud nendest järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema
õigusvastane käitumine ei kordu. Siinkohal on oluline ka märkida, et poolte kooselu on lõppenud
ning kannatanu on välja kolinud, mistõttu on põhjust arvata, et uute vägivallakuritegude
toimepanemise oht on oluliselt vähenenud. Prokuratuuri hinnangul ei ole XXXi edaspidise
õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid (nt kriminaalhooldust),
mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas,
kus tegemist on esmakordse kriminaalkorras karistatava õigusrikkumisega, teise astme kuriteoga,
kus kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole vajalik isiku
kriminaalkorra karistamine. Kriminaalkaristus ei lahenda kahtlustatava probleeme, mis puudutavad
konfliktiolukordades emotsioonide juhtimist. XXXit on võimalik mõjutada edaspidiselt
õiguskuulekale käitumisele, määrates talle kohustusi kriminaalasja lõpetamisel.
Prokuratuuri hinnangul on XXXi puhul tegemist isikuga, kellele on vaja pakkuda ärakuulamist ja
nõustamist seoses vägivaldsest käitumisest loobumisega ning teadmisi ja oskusi sellise käitumise
ennetamiseks. XXX on läbima vaimse tervise-, kriisi- ja kogemusnõustamise nõustaja XXX ning