Juhend

TERVISEAMETI TEGUTSEMISSOOVITUSED VEEKÄITLEJATELE JA RISKIHINDAMISE JUHEND COLI-LAADSETE BAKTERITE AVASTAMISEL JOOGIVEES

Coli-laadsed bakterid esinevad nii inimese ja soojavereliste loomade väljaheidetes kui ka väliskeskkonnas (toitainerikkas vees, reovees, pinnases, lagunevas taimses materjalis). Nende leidumine vees ei viita alati fekaalsele reostusele. Coli-laadsed bakterid ei põhjusta üldiselt inimese haigestumist.

Coli-laadsete bakterite olemasolu joogivees viitab, et veesüsteemis võivad olla haigust tekitavad bakterid (patogeenid) ja vee töötlemisel või veejaotusvõrgus võib esineda puudusi.

Coli-laadsed bakterid on heterogeenne grupp soolebakterite (enterobakterite) sugukonda kuuluvatest erinevatest perekondadest (Escherichia, Citrobacter, Enterobacter, Klebsiella jt). Mikrobioloogiliselt on neil sarnased morfoloogilised ja kulturaalsed tunnused.

Coli-laadsete bakterite omadused on identsed patogeensete (haigusi tekitavate) soolebakterite omadustele. Kuna neid on lihtsam laboris kultiveerida ning avastada, siis on nad valitud joogivee kvaliteedi määramisel indikaatormikroorganismideks.

Coli-laadsete bakterite esinemise võimalikud põhjused on toodud tabelis 1.

1

2

Tabel 1. Coli-laadsete bakterite esinemise võimalikud põhjused

3

TÄHENDUS TERVISELE Juhul kui coli-laadsete arvukus on madal ning e.coli ja enterokokid puuduvad, siis üldjuhul see inimeste tervisele ohtu ei kujuta.

Coli-laadseid baktereid ei loeta otseselt haigustekitajateks, kuid nende olemasolu veeproovis võib viidata riskile, et vette on sattunud ka patogeene.

Mõned coli-laadsete bakterite liigid võivad vastava eelsoodumuse või nõrgenenud immuunsusega inimestel kutsuda esile erinevaid infektsioone: kopsupõletikku, haavainfektsioone, septitseemiat (sepsist) jt. Seetõttu ei saa nõrgenenud immuunsusega inimeste puhul coli-laadsetest bakteritest tingitud terviseriske välistada.

TEGUTSEMISSOOVITUSED VEEKÄITLEJATELE, LÄHTUDES COLI-LAADSETE BAKTERITE ESINEMISE ARVUST

Kui joogivees on leitud coli-laadsed bakterid, tuleb teha korduvanalüüs, jälgides rangelt proovivõtukohtade esinduslikkust ja proovivõtu metoodikat.

Kui korduvanalüüs ei tõendanud coli-laadsete bakterite esinemist, ei ole täiendavaid meetmeid tarvis rakendada.

Kui korduvanalüüsis leitakse jätkuvalt joogivees coli-laadseid baktereid, tuleb võtta veeproove täiendavatest proovivõtukohtadest, et selgitada välja saastatuse ulatus ja põhjused.

Coli-laadsete bakterite tuvastamisel tuleb teha koostööd kinnistu omanikuga. Kinnistu omanik peaks kinnistusisese jaotussüsteemi üle kontrollima ning vajadusel loputama.

Mistahes kehtestatud piirväärtuse ületamine kujutab veevarustussüsteemi jaoks soovimatut saastatust, mistõttu ei tohi sellega pikaajaliselt leppida.

4

Tabel 2. Meetmed, mida rakendada coli-laadsete bakterite leidudel joogivees tingimusel, et kõik ülejäänud mikrobioloogilised näitajad (sh E. coli) on normis

5

LISA 1. COLI-LAADSETE BAKTERITE LIIGID Juhul kui joogivees tuvastatakse pikemat aega coli-laadseid baktereid, võib juhtumi ohtlikkuse selgitamiseks määrata vees esinevate bakterite liigid. Seda saab teha näiteks mikroorganismi samastamise biokeemilise või immunoloogilise spetsiaalse/automatiseeritud süsteemi ehk MALDI-TOF meetodi abil. Proovivõtt ja proovide toimetamine mikrobioloogia laborisse ei erine tavalisest joogivee proovi võtmisest.

Terviseametile teadaolevat teevad neid proove Terviseameti Kesklabor Tallinnas ja Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS).

Kui coli-laadsete liikide tuvastamisel selgub, et tegemist on Enterobacter, Citrobacter, Klebsiella ja Serratia ohtlikumatega liikidega (toodud tabelis 3 esimeses veerus punasega), siis tarvitada vett joomiseks peale selle keetmist ning teha joogiveetorustiku läbipesu. Kui läbipesu ei osutu efektiivseks (mis on tõendatud laboriuuringutega), siis tuleb läbi viia desinfitseerimine.

Tabelis 3 on toodud coli-laadsete bakterite erinevad liigid ja nende jaotus erinevatesse rühmadesse sõltuvalt nende võimalikust mõjust inimeste tervisele.

Patogeenid ehk haigusi tekitavad bakterid jaotatakse obligaatseteks ehk tõelisteks ja fakultatiivseteks (oportunistlikeks) ehk tinglikeks.

Obligaatsed patogeenid on bakterid, mis tavaliselt ei esine normaalse mikrobioota koostises ning peremeesorganismi sattudes põhjustavad alati haigestumist.

Fakultatiivse (oportunistliku) patogeeni haigust tekitava toime ilmnemiseks on vajalik organismi kaitsevõime langemine. Sellised soodustavad tingimused on näiteks rasedus, menopaus, diabeet, kasvajad, immuunpuudulikkus, ioniseeriv kiirgus ning ohustatud on ka vastsündinud ja eakad inimesed.

Сoli-laadsed bakterid on fakultatiivse toimega inimorganismile. Samas on osa neist ohtlikumad ja tekitavad nõrgenenud immuunsusega inimestel teatud haigusi. Neid seostatakse ka haiglasiseste nakkustega (haiguspuhangutega). Näiteks Klebsiella pneumoniae ja Klebsiella oxytoca võivad põhjustada vastsündinutel, nõrgenenud immunsusega ja eakatel inimestel kopsupõletikku, kuse-suguelundite infektsioone, konjunktiviiti, meningiiti, sepsist ja ägedaid sooleinfektsioone.

6

Enterobacter cloacae võib põhjustada neerude ja kuseteede (äge püelonefriit, kroonilise prostatiidi ägenemine), suguelundite ja hingamisteede nakkushaigusi. Need ohtlikumad liigid on toodus tabelis 3. veerus 1 (eraldatud punasega).

Ülejäänud liigid on mitteolulise mõjuga inimorganismile – nad põhjustavad harva inimestel haigusi, neid seostatakse harva haiglasiseste nakkustega või nende mõju inimorganismile pole leidnud kinnitust. Need mitteolulise mõjuga liigid on toodud tabelis 3. veergudes 2 ja 3 (eraldatud sinisega).

Tabel 3. Näiteid coli-laadsete bakterite seostest terviseriskidega (tabeli loetelu ei ole täielik ja esineda võivad ka teised coli-laadsete liigid, sellisel juhul on vaja täiendavat tervisekaitsealast analüüsi)

7

LISA 2. VEE KEETMISE JUHEND

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) andis 2015. aastal välja vee keetmise juhendi. Originaaltekst on leitav SIIT.

Tarbijatele joogivee keetmise juhendi näidis

8

KASUTATUD ALLIKAD:

Terviseameti AS Tallinna Vesi terviseriski hinnang (19.06.2020) Saksamaa Liitvabariigi (SLV) joogiveemääruse (TrinkwV 2001) §-de 9 ja 10 rakendamise suunised. Väljaandja: SLV Tervishoiuministeerium ning SLV Keskkonnaministeeriumi Bonni ja Dessau-Roßlau osakond (13.02.2013). „Koliformsed bakterid joogivees“ SLV Keskkonnameti kuukiri (28.03.2009). Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) joogivee kvaliteedi juhised (2022).

JUHENDI KOOSTASID:

Natalja Šubina – keskkonnatervise osakonna nõunik, Terviseamet Pilleriin Kalmus – keskkonnatervise osakonna teenusejuht, Terviseamet Lauri Liepkalns – keskkonnatervise osakonna peaspetsialist, Terviseamet Leena Albreht – keskkonnatervise osakonna juhataja, Terviseamet Kai Künnis-Beres – haljastuse- ja keskkonnaosakonna juhtivspetsialist, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet