Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluse peatamine

OTSUS

16.07.2024 nr 3-5.4/403

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluse

peatamine

Eurowind Energy OÜ esitas 21.03.24 Pärnu Linnavalitsusele taotluse kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu algatamiseks Pärnu linna Tõstamaa ja Audru osavalla territooriumidel maa-alal

kogupindalaga ligi 6990 ha.

Pärnu Linnavalitsus teavitas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise taotluse saamisest ja

võimalusest esitada samasisuline taotlus Pärnu Postimehes 18.05.2024. Täiendava taotluse samal

maa-alal kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamiseks esitas Sunly Wind OÜ 17.06.24.

Pärnu Linnavalitsus selgitas 20.06.2024 kirjaga nr 8-5/2700/2024-3 taotlejatele Eurowind Energy

OÜ ja Sunly Wind OÜ alljärgnevaid kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamisega seotud

asjaolusid:

1. Maa-ala, millele kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamist taotletakse (edaspidi ka

eriplaneeringu ala) kattub olulises osas riigi tuuleparkide eelisarendusalaga, kus Keskkonnaagentuuri

korraldusel viiakse läbi keskkonnauuringuid. Uuringute tulemusi ei ole seni avalikustatud.

2. Eriplaneeringu ala kattub ulatuslikus osas kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu planeeringualaga,

mis koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega algatati Vabariigi Valitsuse 15.02.2024

korraldusega nr 40. Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab Kaitseministeerium. Riigi

eriplaneeringu planeeringuala hõlmab maa-alasid kolme kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil

asuvas neljas planeeringualas sh Pärnu linnas. Eesmärgiks on leida kaitsetööstuspargile üks asukoht

nelja planeeringuala piires, kuid riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus

selgub, kas lõhkeaine tootmine ja laskemoona tootmine saavad toimuda ühes asukohas või on

lõhkeaine tootmiseks vajalik leida teine asukoht. Kaitseministeeriumi esialgsel hinnangul võib sobiv

asukoht selguda käesoleva aasta lõpuks.

3. Vastavalt Pärnu maakonna planeeringus ja koostatavas Pärnu linna üldplaneeringus määratud

tuuleparkide rajamise tingimustele, peab tuulepargi kaugus elamust olema vähemalt 1 km.

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu planeeringualast välja jäävas osas kattub taotletav maa-ala

suures osas elamute 1 km laiuse puhvriga.

4. Planeeringute hierarhias seisab riigi eriplaneering kõrgemal kui kohaliku omavalitsuse

eriplaneering. Planeerimisseaduse § 53 järgi peatuvad riigi eriplaneeringu kehtestamisel samal maa-

alal olevad teised planeeringud. Seega ei ole kohalikul omavalitsusel mõistlik algatada samale maa-

alale samal ajal kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut, kui võib selguda, et selle elluviimine ei ole

võimalik.

Pärnu Linnavalitsus osundas oma kirjas, et haldusmenetluse seaduse § 14 lg 8 alusel on võimalik

planeeringu algatamise taotlus tagasi võtta ning esitada uus taotlus pärast seda, kui kaitsetööstuspargi

riigi eriplaneeringu koostamise käigus on selgunud, kas ja millises osas Pärnu linnas olev

planeeringuala kaitsetööstuspargi rajamiseks sobib.

Sunly Wind OÜ taotluse tagasi võtmisega ei nõustunud ning esitas 20.06.2024 järgnevad täiendavad

põhjendused eriplaneeringu algatamiseks:

2

1. Tuulepark ja kaitsetööstuspark ei välista üksteist. Samuti ei ole kaitsetööstuspark ilmselt kogu

asukoha eelvaliku Tõstamaale määratud ala piires, vaid tegelik kasutatav pindala väiksem.

Kaitsetööstupargi REP ja 1 km elamute puhvri vahele jääb vaba maad, kuhu oleks võimalik

tuulepargi rajamist kaaluda.

2. Kaitsetööstuspark vajab enda tegevuseks elektrit, mida on kõige soodsam saada kõrvalasuvast

tuulepargist otseliiniga – seetõttu on kõige mõistlikum just need kaks parki kõrvuti rajada, mitte

üksteist välistada. Ka kohalik omavalitsus võidab sellest, kuna piirkonda tekib juurde rohkem

töökohti.

3. Alles riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku protsessis selgub, kas kaitsetööstuspark tuleb ü

Pärnu omavalitsusse või mujale. Kui selgub, et tuleb teise piirkonda, on asjatult kulutatud aega

energiajulgoleku tagamiseks vajaliku tuulepargi menetlusprotsessis.

4. Kuna riigi eriplaneering on alles värskelt algatatud, kulub selle kehtestamiseni veel aega. Selle aja

jooksul on ka tuulepargi eriplaneeringu käigus viidud läbi KSH ning selgitatud tegelikud reaalsed

asukohad, kuhu tuulegeneraatoreid saaks paigaldada. Ühtlasi on täpsustunud riigi kaitsetööstuspargi

asukoht, mis võib tähendada, et kõrvuti mahuvad tegutsema nii tuulepark kui kaitsetööstuspark.

5. Tuulepargi eriplaneeringu menetlusse kaasatakse kindlasti ka Kaitseministeerium ning selle

käigus ja kooskõlastamise etapis saab Kaitseministeerium kindlasti oma seisukoha tuulepargi

eriplaneeringu lahendusele anda.

6. Pärnu linn saab nii oma eriplaneeringu algatamise otsuses kui ka planeerija leidmise hankes

viidata käimasolevale riigi eriplaneeringule ning asjaolule, et kui riigi eriplaneering välistab

kehtestamisel kaitsetööstuspargi alal tuulepargi rajamise, siis tuulepargi eriplaneering kaotab selles

piires kehtivuse (või planeerimismenetluse käimasoleku korral on võimalus, et kaitsetööstuspargi

piires menetlust ei jätkata).

7. Taotleja on valmis tasuma (solidaarselt teiste arendajatega) eriplaneeringuga seotud kulud. See

tähendab, et juhul, kui planeerimisprotsessi keskel selgub planeeringu jätkamise võimatus seoses

riigi kaitsetööstuspargiga, siis jäävad tehtud kulud arendaja riskiks, mille oleme valmis võtma.

Eurowind Energy OÜ teatas 27.05 kirjas Pärnu Linnavalitusele, et on Sunly Wind OÜ-ga samadel

seisukohtadel ja soovib endiselt eriplaneeringu algatamist.

Asjaolude pinnalt tuleb järeldada, et kõnealusel maa-alal on prioriteetne leida asukoht

kaitsetööstuspargile ning alles seejärel on võimalik asuda kaaluma tuuleparkide asukohtade

määramiseks planeeringu koostamise algatamise üle. Seega tuleb planeeringu koostamise algatamise

osas haldusmenetlus peatada.

Planeerimisseaduse § 9 lg 1 järgi on kohaliku omavalitsuse ülesanne planeeringu koostamise

korraldajana tagada avalikkuse planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitamine. Antud juhul ei ole

selge, millise lahendusega planeeringu algatamist kohalik omavalitsus kaaluma peaks, sest

kaitsetööstuspargi asukoht välistaks osaliselt või mitmed tuuleparkide asukohad. Ka Riigikohus on

selgitanud, et planeeringu koostamise menetluse peatamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus.

Planeeringu peatamise kõrval eksisteerib alternatiiv jätkata planeerimismenetlust ning võtta

seisukoht planeerimismenetluse jätkamise osas planeeringu vastuvõtmisel, kuid sellisel juhul esineks

suur tõenäosus, et üks planeering välistaks teist või ei oleks vastuvõetav planeering sisuliselt

elluviidav. Planeerimise jätkamine ei oleks huvitatud isikutele vähem koormav, kui seda on

planeerimise peatamine, st kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise kohene algatamine näib

küll menetlust kiirendav, kuid see ei ole efektiivne, kuna puudub teadmine, milline on optimaalne

planeeringuala tuuleparkide asukohavalikuks, milline on võimalike tuuleparkide mõjuala ja sellest

mõjutatud isikud, keda tuleb planeeringu menetlusse kaasata. Teadmata, millises osas

kaitsetööstuspark tuuleparkide asukohtasid välistab, tuleks planeeringu koostamise menetlusse

sisuliselt kaasata isikuid, keda kaitsetööstuspargi asukohavaliku tõttu muutunud tuuleparkide

asukohad tegelikult ei mõjuta. Seega oleks tegemist ebaökonoomse menetlusega ja isikute asjatu

menetlusse kaasamisega. Viimane viitab, et planeeringu koostamise kohese algatamise tulemusel ei

kujune planeeringu koostamine kiiremaks, kui seda on kaitsetööstuspargi asukoha äraootamine.

Planeeringu algatamise menetluse peatamine ei riku ka huvitatud isikute õigusi, kui selline

kaalutlusotsus on tehtud takistava asjaolu tõttu (vt Riigikohtu halduskolleegium asjas 3-3-1-56-08, p-

d 15 ja 25). Planeeringu koostamise algatamine teadmata kaitsetööstuspargi asukohta ei toeta ka

3

huvitatud isikute huvisid, kuivõrd selle asumine planeeringualal võib vahetult mõjutada planeeringu

koostamist ja tuua kaasa võimalike asukohtade põhjendamatut väljajätmist. Seega on tegemist

takistava asjaoluga ja seetõttu ei ole mõistlik planeeringu koostamise menetlusega alustada enne, kui

on selge kaitsetööstuspargi täpsemad plaanid. Seega saab planeeringu koostamise algatamise otsuse

teha alles seejärel, kui on selgunud kaitsetööstuspargi esmane asukoht.

Eeltoodust lähtuvalt ning juhindudes haldusmenetluse seaduse § 41 teeme otsuse

1. Peatada Pärnu linnas, Tõstamaa ja Audru osavalla territooriumidel tuuleparkide kavandamiseks

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise menetlemine kuni kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneeringu koostamise käigus on selgunud, kas ja millises osas Pärnu linnas olev planeeringuala

kaitsetööstuspargi rajamiseks sobib. Otsus kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise osas

tehakse hiljemalt 01. juuliks 2025.

2. Otsus jõustub teatavaks tegemisest taotlejatele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

osakonna juhataja

Agne Peetersoo

527 8361, [email protected]