HOIU- LAENUÜHISTUTE KESKÜHISTU REGULATSIOON KEHTIVASSE ÕIGUSESSE (ETTEPANEK)
Eelnõu 31.01.2024
1. PEATÜKK. ÜLDSÄTTED
§ 1. Hoiu-laenuühistute keskühistu mõiste ja õiguslik vorm
(1) Hoiu-laenuühistute keskühistu (edaspidi keskühistu) on ühistuline krediidiasutus, mis tegeleb hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmisega käesolevas seaduses määratletud turuosalistelt ja nende väljalaenamisega ning millel on õigus osutada teisi käesolevas peatükis nimetatud finantsteenuseid.
(2) Keskühistu kui juriidilise isiku õiguslik vorm on tulundusühistu.
(3) Keskühistu nimes peab sisalduma sõna „keskühistu“.
(4) Keskühistu asutamisel, tegutsemisel ja lõpetamisel kohaldatakse hoiu-laenuühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
§ 2. Keskühistu poolt osutatavad finantsteenused
Keskühistul on õigus osutada krediidiasutuste seaduse §-s 6 nimetatud finantsteenuseid.
§ 3. Keskühistu ülesanded, õigused ja kohustused
(1) Lisaks finantsteenuste osutamisele täidab keskühistu järgmisi funktsioone:
1) vastavalt keskühistu poolt kinnitatud eeskirjadele toetab keskühistu liikmeks olevate hoiu-laenuühistute likviidsust ja tagab hoiu-laenuühistute likviidsuse toetussüsteemi tulemuslikkuse;
2) vastavalt keskühistu poolt kinnitatud eeskirjadele haldab stabiliseerimisfondi ja tagab maksevõime tagamissüsteemi tulemuslikkuse;
3) vastavalt keskühistu poolt kinnitatud eeskirjadele jälgib ja kontrollib, kuidas keskühistu liikmeks olevad hoiu-laenuühistus täidavad lõike 2 punktis 4 sätestatud nõudeid, keskühistuga sõlmitud lepingutega endale võetud kohustusi, samuti seda, kas hoiu-laenuühistute tegevus ei tekita ohtu keskühistu ja teiste keskühistu liikmeks olevate hoiu-laenuühistute liikmete ohutule ja usaldusväärsele tegevusele;
4) rakendab ja ajakohastab hoiu-laenuühistute standardiseeritud riskijuhtimissüsteeme, riskihindamise standardeid ja metoodikaid, rakendab muid ennetusmeetmeid, mis aitavad hoiu-laenuühistutel täita nende tegevusele esitatavaid nõudeid;
5) korraldab keskühistu liikmeks olevate hoiu-laenuühistutele koolitusi ühistulise panganduse küsimustes ning osutab metoodilist abi keskühistu liikmeks olevatele hoiu-laenuühistutele.
(2) Lisaks muudele seaduses sätestatud õigustele on keskühistul õigus:
1) tegutseda seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras hoiu-laenuühistute ajutise haldurina ja likvideerijana;
2) määrata oma esindajaid, et osaleda nõuandva hääleõigusega oma liikmeks olevate hoiu-laenuühistute üldkoosolekul, nõukogu koosolekul või juhatuse koosolekul;
3) saada keskühistu liikmeks olevatelt hoiu-laenuühistutelt teavet, mis on vajalik keskühistu ülesannete täitmiseks ning liikmete tegevuse usaldusväärsuse tagamiseks;
4) kehtestada keskühistu liikmeteks olevatele hoiu-laenuühistutele lisanõuded, mis ei ole vastuolus õigusaktidega hoiu-laenuühistute sisekontrolli ja riskide hindamise (juhtimise) korraldamise, organisatsiooni struktuuri ja sisemise juhtimise, kapitali adekvaatsuse ja muude tegevusriski piiravate normatiivsuuruste, raamatupidamise korraldamise ja finantsaruannete komplektide koostamise kohta;
5) tuvastanud hoiu-laenuühistu järelevalve ja kontrolli teostamise käigus rikkumisi või puudusi, anda hoiu-laenuühistule korraldusi nende kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul ning tagada, et tuvastatud rikkumised ja puudused ei korduks, või kohaldada muid käesolevas seaduses, keskühistu põhikirjas ja keskühistu poolt hoiu-laenuühistutega sõlmitud lepingutes sätestatud meetmeid;
6) täitma keskühistu liikmeteks olevates hoiu-laenuühistutes siseauditi ja vastavuskontrolli funktsioone. Käesolevas punktis nimetatud funktsioonide täitmisel peab keskühistu eraldama need funktsionaalselt teistest keskühistu poolt täidetavatest funktsioonidest.
§ 4. Keskühistu asutajad
(1) Keskühistu võivad asutada mitte vähem kui 3 hoiu-laenuühistut.
(2) Iga keskühistu asutaja peab omandama keskühistu osa, mis annab hääleõiguse keskühistu liikmete üldkoosolekul ja õiguse saada dividende.
§ 5. Tegevusluba
(1) Keskühistu tegevusluba annab keskühistule õiguse osutada §-s 2 nimetatud finantsteenuseid.
(2) Tegevusloa väljastab Finantsinspektsioon seadusega ettenähtud korras. Finantsinspektsioon võib piirata keskühistu õigust osutada üht või mitut finantsteenust, kui keskühistu seda taotleb või kui ta ei ole valmis kõiki §-s 2 nimetatud finantsteenuseid osutama.
(3) Tegevusloa saamiseks esitatakse Finantsinspektsioonile taotlus ning õigusaktidega määratud dokumendid ja andmed, sealhulgas:
1) keskühistu põhikiri;
2) asutamiskoosoleku protokoll;
3) asutajate (kui juriidiline isik on juba asutatud, siis liikmete) nimekiri, milles on märgitud neist igaühe osamakse suurused;
4) dokumendid, mis tõendavad, et kõik keskühistu osamaks on tasutud;
5) keskühistu juhtide nimekiri, kelle valimiseks või ametisse nimetamiseks tuleb saada Finantsinspektsiooni luba, ning Finantsinspektsiooni poolt määratud dokumendid, mis on vajalikud nende isikute sobivuse hindamiseks vastavalt § 13 sätetele;
6) dokumendid, mis kinnitavad, et keskühistu osakapitali suurus ei ole väiksem käesoleva seadusega kehtestatud keskühistu kapitali miinimumsuurusest;
7) esimese kolme aasta tegevusplaan;
8) juhtimis- ja organisatsioonistruktuuri kirjeldus;
9) raamatupidamissüsteemi üksikasjalik kirjeldus;
10) dokumendid ja andmed, mis kinnitavad ja tagavad keskühistu ohutu ja usaldusväärse tegevuse: sisekontrollisüsteem, töötajad, tehnilised, informatiivsed, tehnoloogilised kaitsemeetmed, ruumid ja varakindlustus;
11) dokumendid ja andmed, mis kinnitavad, et keskühistu on valmis täitma nõuetekohaselt § 3 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud ülesandeid;
12) dokumendid ja andmed, mis kinnitavad, et hoiu-laenuühistute likviidsuse toetamiseks ning keskühistu ja selle liikmeks olevate hoiu-laenuühistute maksevõime tagamiseks on rakendatud tõhusad süsteemid. Hoiu-laenuühistute likviidsuse toetamise ning keskühistu ja selle liikmete maksevõime tagamise süsteemid loetakse tõhusaks, kui nende süsteemide toimimist reguleerivad keskühistu poolt vastu võetud eeskirjad, kogutud või operatiivselt kogutavate rahaliste vahendite suurus, vahendite kogumise vastuvõtmise otsuste ja nende otsuste rakendamise mehhanismid võivad tagada mitme suurima süsteemis osaleja likviidsuse ja maksevõime, kui nad puutuvad kokku olulise suurusega ebasoodsate sündmustega.
(4) Finantsinspektsioon peab esitatud dokumentidega tutvuma, võtma vastu otsuse tegevusloa väljastamise kohta ja teavitama sellest tegevusloa väljastamiseks taotluse esitanud isikut hiljemalt 6 kuu jooksul taotluse saamise päevast. Kui Finantsinspektsioon nõuab täiendavaid dokumente või andmeid, tuleb otsus vastu võtta ja sellest teavitada 6 kuu jooksul alates täiendavate dokumentide ja andmete saamisest. Tegevusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise otsus tuleb igal juhul vastu võtta ja sellest teavitada loataotluse esitanud isikut 12 kuu jooksul taotluse saamise päevast.
2. PEAÜKK. KESKÜHISTU LIIKMED
§ 6. Keskühistu liikmed
(1) Keskühistul ei tohi olla vähem kui 3 liiget.
(2) Keskühistu liikmeks võivad olla hoiu-laenuühistu seaduse alusel tegutsevad hoiu-laenuühistud ja Eesti Vabariik.
(3) Keskühistu peab esitama oma liikmete nimekirja Finantsinspektsioonile 15 päeva jooksul alates keskühistu liikmete korralise üldkoosoleku toimumise päevast või Finantsinspektsioonile nõudmisel muudel juhtudel.
(4) Keskühistu liikmed peavad oma liikmeõigusi kasutama ja kohustusi täitma nii, et keskühistu tegevus oleks stabiilne ja usaldusväärne.
(5) Keskühistu liikmel ei ole hääleõigust keskühistu liikmete üldkoosolekul, kui koosolek otsustab tema keskühistu liikmelisuse küsimust, samuti muudel keskühistu põhikirjas sätestatud juhtudel, kui tal on selles küsimuses otsene huvi.
(6) Keskühistu liikmel on õigus volitada teist isikut keskühistu liikmete üldkoosolekul enda eest hääletama või teostama muid toiminguid. Sama isik võib keskühistu liikmete üldkoosolekul esindada ainult üht keskühistu liiget või omandada vastavalt sõlmitud lepingule hääleõiguse ainult ühelt keskühistu liikmelt. Keskühistu liikme esindajaks ei tohi olla keskühistu juhid.-
(7) Keskühistu liikmeks olev hoiu-laenuühistu on lisaks muudele seadustes sätestatud liikmekohustustele samuti kohustatud:
1) hoidma vähemalt 50% oma kohustuslikust likviidsusreservist selles keskühistus, mille liige ta on;
2) järgima keskühistu põhikirja, täitma keskühistu liikmete üldkoosoleku ja keskühistu teiste organite otsuseid ning käesoleva seaduse kohaselt antud korraldusi, mitte ohustama oma tegevusega keskühistu ja teiste keskühistu liikmeteks olevate hoiu-laenuühistute ohutut ja usaldusväärset tegevust;
3) andma keskühistule kogu teabe, mida see vajab käesoleva seadusega kehtestatud keskühistu ülesannete täitmiseks.
§ 7. Keskühistu liikme hääleõigus
Igal keskühistu liikmel on 1 hääl.
§ 8. Keskühistu liikmelisuse lõpetamise ja isikuga, kelle liikmelisus keskühistus on lõppenud, arveldamise kord.
(1) Keskühistu liikmeks oleval hoiu-laenuühistul on õigus keskühistust välja astuda alles pärast seda, kui ta on keskühistut kavandatavast väljaastumisest kirjalikult teavitanud mitte vähem kui 2 aastat ette.
(2) Keskühistul on õigus hoiu-laenuühistu keskühistu liikmete hulgast välja arvata alles pärast seda, kui hoiu-laenuühistut on sellest hiljemalt 2 aastat enne küsimuse eeldatavat läbivaatamist kirjalikult hoiatatud.
(3) Keskühistu põhikirjas võidakse ette näha lõigetes 1 ja 2 sätestatust pikem etteteatamise ja hoiatamise tähtaeg.
(4) Lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatud teadetest teavitab keskühistu viivitamata Finantsinspektsiooni.
(5) Keskühistul on õigus osamaksete tagastamisel isikule, kelle liikmelisus keskühistus on lõppenud, lükata kogu osamaksete tagastamine edasi või piirata osamaksete summa osa tagastamist kuni 5 aastaks, kui selline edasilükkamine või piirang on põhjendatud ja proportsionaalne. Otsusest tasuda, lükata edasi osamaksete kogusumma tagastamine või piirata osamaksete summa tagastamist isikule, kelle liikmelisus keskühistus on lõppenud, on keskühistu kohustatud viivitamata kirjalikult teavitama Finantsinspektsiooni. Kui kaob alus osamaksete tagastamise edasilükkamiseks või piiramiseks, peab keskühistu viivitamatult lahendama osamaksete kogu summa või selle osa tagastamise küsimuse.
(6) Keskühistu võib arveldada isikuga, kelle liikmelisus keskühistus on lõppenud, alles pärast Finantsinspektsioonilt osamaksete tagastamiseks loa saamist.
(7) Keskühistu, olles saanud Finantsinspektsioonilt loa osamaksete tagastamiseks isikule, kelle liikmelisus keskühistus on lõppenud, teavitab seda isikut viivitamatult saadud otsusest.
(8) Isikule, kelle liikmestaatus keskühistus on lõppenud, tagastatakse sissemaksed või nende osa ning makstakse välja dividendid, kui nende väljamaksmise kohta nende aastate eest on vastu võetud keskühistu liikmete üldkoosoleku otsus. Tagastatavaid sissemakseid või nende osa vähendatakse proportsionaalselt keskühistu eelmise aasta jooksul kogunenud kahjumite ja jooksva aasta, mil keskühistu liikmelisus lõppes, tegevustulemi summa võrra.
3. PEATÜKK. KESKÜHISTU JUHTIMINE
§ 9. Üldkoosolek
(1) Keskühistu liikmete korraline üldkoosolek kutsutakse kokku igal aastal, hiljemalt nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Lisaks muudele seaduses sätestatud alustele kutsutakse keskühistu liikmete üldkoosolek kokku ka Finantsinspektsiooni korraldusel.
(2) Keskühistu liikmete üldkoosolekul on lisaks muudele seaduses ja keskühistu põhikirjas sätestatud õigustele ja volitustele õigus:
1) hinnata nõukogu ja keskühistu juhtorganite tööd, vaadata läbi ja kinnitada juhatuse esitatud aruandeid;
2) määrata ja kutsuda tagasi audiitorettevõtet;
3) määrata kindlaks keskühistu liikmeks olevate hoiu-laenuühistute likviidsuse toetamise põhimõtted, stabiliseerimisfondi juhtimise ja maksevõime tagamise süsteemi toimimise põhimõtted, keskühistu liikmeks olevatele hoiu-laenuühistutele kehtestatavate täiendavate nõuete põhimõtted, keskühistu poolt teostatava keskühistu liikmeks olevate hoiu-laenuühistute pideva järelevalve ja kontrolli põhimõtted, keskühistu liikmeks olevate hoiu-laenuühistute finantsteenuste osutamise põhimõtted, mille alusel keskühistu juhatus kehtestab käesoleva seaduse § 12 lg 1 p 3 - 7 nimetatud eeskirjad ja nõuded;
4) lahendada küsimusi keskühistu liikmete osamaksete ja nende suuruse määramise kohta.
(3) Liikmete üldkoosolek võib otsuseid võtta vastu, kui sellel osaleb üle poole kõigist keskühistu liikmetest. Kui koosolekule ei tulnud nii palju keskühistu liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda samade päevakorraküsimustega. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate liikmete arvust.
(4) Keskühistu liikmed, kes liikmete üldkoosolekul ei osale, kuid on päevakorra ja otsuse eelnõuga kursis, võivad teatada liikmete üldkoosolekule kirjalikult, kas nad on otsuste poolt või vastu. Need teated arvatakse koosoleku kvoorumi ja samuti ka hääletustulemuste hulka.
§ 10. Nõukogu
(1) Nõukogu liikmete arv sätestatakse keskühistu põhikirjas. Nõukogu ja selle esimehe valib liikmete üldkoosolek maksimaalselt 4 aastaks. Liikmete üldkoosolek võib tagasi kutsuda kogu nõukogu või selle üksikud liikmed ka enne nende ametiaja lõppemist. Nõukogu või selle üksikliikmed valitakse ja kutsutakse tagasi lihthäälteenamusega. Nõukogu liikme ametiaegade arv ei ole piiratud.
(2) Nõukogu liikmeks ei tohi olla keskühistu juhatuse liige ega töötaja.
§ 11. Nõukogu pädevus
(1) Lisaks muudele keskühistu põhikirjas sätestatud volitustele nõukogu:
1) jälgib ja analüüsib keskühistu ja selle juhatuse tegevust ning keskühistu üldkoosoleku otsuste elluviimist;
2) kinnitab keskühistu tegevuskavad;
3) tagab, et keskühistul oleks tõhus sisekontrollisüsteem;
4) esitab üldkoosolekule oma järeldused ja ettepanekud raamatupidamise aastaaruande, kasumi jaotamise ja/või kahjumi hüvitamise otsuse eelnõu ning juhatuse koostatud keskühistu tegevusaruande kohta, samuti siseauditi talituse ja audiitori tuvastatud rikkumiste ja muude puuduste kohta;
5) esindab keskühistut kohtus, kui kohus menetleb keskühistu juhatuse liikmete või stabiliseerimisfondi komisjoni liikmete vahelisi vaidlusi;
6) teeb juhatusele ettekirjutuse lõpetada seaduste ja muude õigusaktide, keskühistu põhikirja või keskühistu muude dokumentide rikkumine või tühistada ebaseaduslikud otsused;
7) valib keskühistu juhatuse liikmed ja esimehe, stabiliseerimisfondi komisjoni liikmed ja esimehe ja siseauditi talituse juhataja ning vabastab nad ametist;
8) arutab või lahendab küsimusi, mida käesoleva seaduse kohaselt peab arutama või lahendama keskühistu nõukogu.
(2) Keskühistu nõukogu võib suunata tema pädevusse antud küsimused lahendamiseks edasi ainult keskühistu üldkoosolekule.
(3) Nõukogul on õigus kutsuda sõltumatu audiitor keskühistu finantsaruannete ja raamatupidamise kontrollimiseks ja hindamiseks. Keskühistu liikmete üldkoosolek võib määrata audiitori teenuste eest tasumiseks eraldatavate vahendite limiidi.
() Nõukogu koosolekud peavad toimuma vähemalt kord kvartalis. Nõukogu korralised koosolekud kutsub kokku nõukogu esimees. Erakorralised koosolekud kutsutakse kokku, kui seda nõuab vähemalt 1/3 nõukogu liikmetest või järelevalveasutuse korraldusel. Koosolekute kokkukutsumise kord on sätestatud nõukogu töökorra eeskirjas.
§ 12. Juhatus
(1) Keskühistu juhatus:
1) ilma keskühistu liikmete üldkoosoleku eraldi otsuseta võtab vastu otsuseid keskühistu vara käsutamise ja pikaajalise vara omandamise, pikaajalise laenu võtmise ja andmise kohta, teiste isikute kohustuste käendamise või tagamise kohta, isegi kui vara väärtus või tehingu summa ületab 1/10 keskühistu omakapitalist, kui keskühistu liikmete üldkoosolek võttis 2/3 häälteenamusega vastu otsuse anda juhatusele selline õigus ja selline juhatuse õigus on sätestatud keskühistu põhikirjas;
2) võtab vastu otsuseid liikmete keskühistusse vastuvõtmise kohta;
3) kehtestab keskühistu liikmete likviidsuse toetamise reeglid, sealhulgas nõuded keskühistu liikmete rahaliste vahendite keskühistus hoidmise kohta ja intressi maksmise kohta keskühistus hoitavate rahaliste vahendite eest;
4) kehtestab keskühistu ja selle liikmeks olevate hoiu-laenuühistute maksevõime tagamise süsteemi toimimist reguleerivad eeskirjad, sealhulgas keskühistu ja selle liikmeks olevate hoiu-laenuühistute tegevuse riskitaseme määramise kriteeriumid, keskühistu ja selle liikmeks olevate hoiu-laenuühistute stabiliseerimisfondi sissemaksete arvestuse, maksmise ja tagastamise korra, stabiliseerimisfondi vahendite investeerimise korra, stabiliseerimisfondi juhtimise korra ja maksevõime tagamise meetmete rakendamise korra;
5) kehtestab keskühistu liikmeks olevatele hoiu-laenuühistutele täiendavad nõuded hoiu-laenuühistute sisekontrolli ja riskide hindamise (juhtimise) korraldamiseks, organisatsiooni struktuuri ja sisejuhtimise, kapitali adekvaatsuse ja muude tegevusriske piiravate normväärtuste, raamatupidamise korraldamise ja finantsaruannete koostamise kohta;
6) kehtestab keskühistu poolt läbi viidava keskühistu liikmeks olevate hoiu-laenuühistute pideva järelevalve ja kontrolli eeskirjad;
7) kehtestab keskühistu liikmeks olevatele hoiu-laenuühistutele keskühistu poolt osutatavate finantsteenuste eeskirjad;
8) lahendab küsimusi hoiu-laenuühistute dokumentide tüüpvormide ning sise-eeskirjade ja nõuete kehtestamise kohta hoiu-laenuühistute infosüsteemidele;
9) lahendab küsimusi keskühistu liikmeks oleva hoiu-laenuühistu, kellele kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud korras stabiliseerimisfondist rahastatavaid maksevõime tagatismeetmeid, nõukogu liikme või juhatuse liikme ajutise ametist eemaldamise ning nõukogu liikme või juhatuse liikme ametist vabastamise kohta ja nõude kohta, et nad vabastataks ametist või nendega lõpetataks leping või tühistataks nende volitused, kui selline keskühistu õigus on sätestatud keskühistu põhikirjas;
10) otsustab küsimuse, kas anda hoiu-laenuühistule likviidsuse toetamiseks laenu ning määrab intressimäärad;
11) koostab keskühistu raamatupidamise aastaaruande, kasumi jaotamise ja/või kahjumi hüvitamise otsuse eelnõu ning keskühistu tegevusaruande;
12) määrab kindlaks keskühistu osutatavate teenuste tasumäärad;
13) võtab vastu otsuseid esinduste asutamise, nende tegevusmääruste kinnitamise ja muutmise, nende tegevuse lõpetamise, nende juhtimisorganite määramise, samuti finantsteenuseid osutavate struktuuriüksuste asutamise ja tegevuse lõpetamise kohta;
14) võtab vastu otsuseid saada teiste juriidiliste isikute asutajaks või liikmeks.
(2) Keskühistu juhatus annab oma tegevusest aru üldkoosolekule ja nõukogule keskühistu põhikirjaga sätestatud korras, kuid mitte harvem kui üks kord aastas.
§ 13. Keskühistu juhid ja töötajad
(1) Keskühistu juhid on:
1) nõukogu liikmed;
2) juhatuse liikmed;
3) siseauditi talituse juht.
(2) Keskühistu juhid peavad olema laitmatu mainega ning neil peab olema oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemused. Keskühistu juhtide kvalifikatsiooni ja kogemusi hinnatakse, võttes arvesse isiku hariduse taset ja iseloomu, kvalifikatsiooni tõstmist, kutsetegevuse või töökogemuse iseloomu ja kestust ning muid tegureid, mis võivad mõjutada isiku kvalifikatsiooni ja kogemusi. Keskühistu juhtide mainet, kvalifikatsiooni ja kogemusi hinnatakse Finantsinspektsiooni poolt vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud korras.
(3) Keskühistu tagab, et nende töötajad, kelle ülesanded keskühistus on seotud finantsteenuste osutamisega, tehingutest tulenevate riskide hindamise või juhtimisega, keskühistu kohustuste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna täitmisega või kellel on ametikohustuste täitmisel vajalik juurdepääs keskühistu konfidentsiaalsele teabele, on laitmatu mainega.
4. PEATÜKK. KESKÜHISTU JA HOIU-LAENUÜHISTUTE
MAKSEVÕIME TAGAMISE KORRALDUS
§ 14. Keskühistu ja sellesse kuuluvate hoiu-laenuühistute maksevõime tagamine
(1) Keskühistu ja selle liikmeks olevad hoiu-laenuühistud tagavad käesoleva seadusega kehtestatud korras üksteise maksevõime:
1) tasudes §-s 15 sätestatud korras stabiliseerimisfondi perioodilisi ja täiendavaid sissemakseid;
2) tagades §-s 16 kehtestatud korras stabiliseerimisfondi vahenditest keskühistu ja selle liikmeks olevate hoiu-laenuühistute maksevõime säilimise või taastamise;
3) eraldades stabiliseerimisfondist rahalisi vahendeid likvideeritava keskühistu või selle liikmeks oleva hoiulaenuühistu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kui keskühistu või selle liikmeks oleva hoiulaenuühistu likvideerimise ajal selgub, et likvideeritav keskühistu või selle liikmeks olev hoiulaenuühistu ei suuda täita kõiki oma kohustusi võlausaldajate ees.
(2) Kui rakendades stabiliseerimisfondi maksevõime tagamise süsteemi ei ole keskühistu või selle liikmeks oleva hoiulaenuühistu maksevõime tagatud ja keskühistu või selle liikmeks oleva hoiulaenuühistu vastu algatatakse pankrotimenetlus, siis vastutavad keskühistu ja selle liikmeks olevad hoiulaenuühistud solidaarselt pankrotistuva keskühistu või selle liikmeks oleva, pankrotistuva hoiu-laenuühistu võlausaldajate ees.
§ 15. Stabiliseerimisfond
(1) Stabiliseerimisfond on keskühistu poolt hallatav keskühistu ja selle liikmeks olevate hoiulaenuühistute maksevõime ja hoiuste tagamiseks ette nähtud fond, mille moodustavad keskühistu ja selle liikmeks olevate hoiulaenuühistute poolt sissemakstud vahendid ja muu vara.
(2) Stabiliseerimisfond ei ole juriidiline isik, seda haldab ja selle nimel tegutseb keskühistu. Stabiliseerimisfond peab olema eraldatud keskühistu varast ja selle raamatupidamine peab olema korraldatud eraldi.
(3) Kui keskühistul on liikmeid 10 või rohkem, siis peab stabiliseerimisfondi hiljemalt 10 aasta jooksul alates keskühistule tegevusloa väljastamise kuupäevast olema kogutud ja edaspidi säilitatud summa, mis ei tohi olla väiksem kui üks protsent keskühistu ja selle liikmeks olevate hoiulaenuühistute vara summast, ja kui keskühistul on liikmeks vähem kui 10 hoiu-laenuühistut, siis peab stabiliseerimisfondi hiljemalt 10 aasta jooksul alates keskühistule tegevusloa väljastamise kuupäevast olema kogutud ja edaspidi säilitatud summa, mis ei tohi olla väiksem kui kaks protsenti keskühistu ja selle liikmeks olevate hoiulaenuühistute vara summast.
(4) Keskühistu ja selle liikmeks olevad hoiulaenuühistud peavad maksma stabiliseerimisfondi perioodilisi ja täiendavaid sissemakseid. Keskühistul on õigus teha ka käesolevas seaduses nõutust suuremaid sissemakseid.
(5) Perioodilisi sissemakseid makstakse keskühistu poolt määratud tähtaegadel, et lõikes 3 sätestatud tähtajaks oleks saavutatud lõikes 3 sätestatud stabiliseerimisfondi tase ning kui see tase on saavutatud ja hakkab hiljem vähenema, tuleb perioodiliste sissemaksete tasumine uuendada. Täiendavaid sissemakseid tasutakse, kui stabiliseerimisfondi vahenditest ei piisa käesolevas seaduses kehtestatud väljamaksete tegemiseks stabiliseerimisfondist.
(6) Keskühistu ja selle liikmeks oleva hoiulaenuühistu perioodilise ja täiendava sissemakse suurus arvutatakse, arvestades keskühistu ja selle liikmeks oleva hoiulaenuühistu vara ja tegevuse riskantsust. Keskühistu ja selle liikmeks olevate hoiulaenuühistute tegevuse riskantsuse määramise kriteeriumid määrab keskühistu.
(7) Keskühistu ja selle liikmeks oleva hoiulaenuühistu täiendav sissemakse peab olema tasutud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul alates keskühistu täiendavate sissemaksete tasumise kohta vastu võetud otsuse kättesaamise päevast. Hoiu-laenuühistul on õigus ajutiselt täiendavat sissemakset mitte maksta, kui selle tasumise korral ei saaks hoiu-laenuühistu täita tegevusriski piiravaid normatiive. Sel juhul peab hoiu-laenuühistu kahe tööpäeva jooksul alates täiendava sissemakse tasumise kohta vastu võetud otsuse kättesaamise päevast esitama keskühistule põhjendatud taotluse selle sissemakse tasumise edasilükkamiseks või lükatakse täiendava sissemakse tasumine edasi keskühistu algatusel. Sissemakse tasumise võib edasi lükata mitte kauemaks kui kuueks kuuks, kuid hoiu-laenuühistu põhjendatud taotlusel või keskühistu initsiatiivil võidakse seda perioodi pikendada. Edasilükatud makse makstakse siis, kui see makse ei ohusta enam hoiu-laenuühistu tegevusriski piiravate normatiivide täitmist.
(8) Kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7 lükatakse hoiu-laenuühistu täiendava sissemakse tasumine edasi, siis stabiliseerimisfondist tehtavate maksete teostamiseks vajalikud vahendid laenab keskühistu stabiliseerimisfondi nimel teistelt hoiu-laenuühistutelt, välja arvatud laenu võtvalt, keskühistu liikmeks olevalt hoiu-laenuühistult, või teistelt isikutelt või vastavad täiendavad sissemaksed tasub keskühistu ja selle teised liikmeks olevad hoiu-laenuühistud.
(9) Sätestatud tähtaja jooksul hoiu-laenuühistu poolt stabiliseerimisfondi tasumata sissemaksed kantakse ilma hoiu-laenuühistu korralduseta maha keskühistus olevalt hoiu-laenuühistu kontolt.
(10) Keskühistu ja selle liikmeks oleva hoiu-laenuühistu stabiliseerimisfondi tehtavad perioodilised ja täiendavad sissemaksed on keskühistu ja hoiu-laenuühistu varad. Perioodilisi sissemakseid ei tagastata. Kui täiendavatest sissemaksetest kogutud vahendid laenatakse stabiliseerimisfondist välja ja tagastatakse hiljem stabiliseerimisfondi, siis tagastatakse keskühistule ja hoiu-laenuühistutele ka täiendavalt tasutud sissemaksed proportsionaalselt nende tasutud täiendavatele sissemaksetele.
(11) Keskühistu ja selle liikmeks olevate hoiu-laenuühistute perioodiliste ja täiendavate sissemaksete arvestamise, tasumise ja täiendavate sissemaksete tagasimaksmise korra määrab keskühistu.
(12) Stabiliseerimisfondi vara koosneb:
1) keskühistu ja selle liikmete perioodilistest ja täiendavatest sissemaksetest;
2) stabiliseerimisfondi vahendite investeerimisest saadud tulust;
3) stabiliseerimisfondist laenatud raha tagasimaksetest;
4) teistelt isikutelt saadud rahalistest vahenditest;
5) keskühistu poolt stabiliseerimisfondi nimel krediidiasutustelt või teistelt isikutelt laenatud rahalistest vahenditest;
6) muust varast.
(13) Stabiliseerimisfondi kuludeks on:
1) kulud, mis on tehtud kooskõlas käesoleva seadusega keskühistu või selle liikmete maksevõime tagamiseks;
2) stabiliseerimisfondi vahendite investeerimise kulud;
3) muud kulud.
(14) Stabiliseerimisfondi rahalisi vahendeid võib investeerida madala riskiastmega varadesse keskühistu poolt kehtestatud korras.
(15) Kui stabiliseerimisfondi haldav keskühistu likvideeritakse, siis jaotatakse stabiliseerimisfondi vara keskühistu liikmete vahel proportsionaalselt nende viimastes kinnitatud raamatupidamise aastaaruannetes näidatud varaga.
§ 16. Maksevõime tagamismeetmete rahastamine
(1) Keskühistu peab omal algatusel, vastavalt Finantsinspektsiooni poolt esitatud teabele või vastavalt keskühistu liikmeks oleva hoiu-laenuühistu taotlusele, otsustama küsimuse ühe või mitme lõikes 3 sätestatud stabiliseerimisfondi vahenditest rahastatava maksevõime tagamise meetme kohaldamiseks, kui:
1) keskühistu või selle liige rikub või on olemas objektiivseid tõendeid selle kohta, et ta võib lähitulevikus hakata rikkuma kehtestatud tegevusriski piiravaid nõudeid, miinimumkapitali või kapitalireservide nõudeid või
2) keskühistu või selle liige on maksejõuetu või on olemas objektiivseid andmeid selle kohta, et see võib lähiajal maksejõuetuks muutuda.
(2) Kui keskühistu otsustab stabiliseerimisfondist keskühistu või selle liikmeks oleva hoiu-laenuühistu maksevõime tagamismeetmeid mitte rahastada, siis see ei vabasta keskühistut ja selle liikmeks olevaid hoiu-laenuühistuid vastutusest likvideeritava keskühistu või selle liikme võlausaldajate ees.
(3) Stabiliseerimisfondi vahenditest rahastatavad maksevõime tagamise meetmed valitakse selle liikmeks olevale hoiu-laenuühistule, arvestades hoiu-laenuühistu finantsseisundit ja tegevuse perspektiive, tekkinud finantsprobleemide mõju keskühistu või selle teiste liikmete tegevuse stabiilsusele ja usaldusväärsusele, vajadusele kasutada stabiliseerimisfondi vahendeid otstarbekalt ja ratsionaalselt, samuti muid olulisi asjaolusid.
(4) Stabiliseerimisfondist eraldatakse vahendeid keskühistu otsusega ja, kui vahendid eraldatakse hoiu-laenuühistule, siis hoiu-laenuühistuga sõlmitud lepingus sätestatud tingimustel.
(5) Stabiliseerimisfondi vahenditest rahastatavate maksevõime tagamismeetmete rakendamise korral tuleb koostada ja rakendada keskühistuga kooskõlastatud plaan, milles peab muuhulgas olema ka üksikasjalik kirjeldus põhjustest, mille tõttu tekkis maksevõime tagamismeetmete kohaldamise vajadus, kavandatavad meetmed, mida tuleb nende põhjuste kõrvaldamiseks ette võtta, ja nende rakendamise tähtajad.
(6) Juhindudes käesolevast seadusest kehtestab keskühistu stabiliseerimisfondist rahastatavate maksevõime tagamise meetmete kohaldamise eeskirja.
§ 17. Stabiliseerimisfondi komisjon
(1) Stabiliseerimisfondi juhtimise küsimusi otsustab stabiliseerimisfondi komisjon.
(2) Stabiliseerimisfondi komisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest. Stabiliseerimisfondi komisjoni ja selle esimehe valib keskühistu nõukogu maksimaalselt 4 aastaks. Keskühistu nõukogu võib tagasi kutsuda stabiliseerimisfondi komisjoni liikme, fondi esimehe või kogu stabiliseerimisfondi komisjoni enne nende ametisolekuaja lõppu. Stabiliseerimisfondi komisjoni esimees või liige võib oma ametikohalt tagasi astuda enne ametisolekuaja lõppu, teatades sellest kirjalikult keskühistule hiljemalt 14 päeva ette. Stabiliseerimisfondi komisjoni liikme ametisolekuaegade arv ei ole piiratud. Kui valitakse stabiliseerimisfondi komisjoni üksikuid liikmeid, siis valitakse nad ainult tegutseva stabiliseerimisfondi komisjoni ametisolekuaja lõpuni.
(3) Stabiliseerimisfondi komisjoni liikmeks ei tohi olla keskühistu nõukogu või juhatuse liige, siseauditi talituse liige ega keskühistu liikmeks oleva hoiu-laenuühistu juhatuse liige.
(4) Stabiliseerimisfondi komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu koosolekul osalenute lihthäälteenamusega. Kõigil stabiliseerimisfondi komisjoni liikmetel on võrdsed õigused. Hääletamisel on igal liikmel üks hääl. Kui hääled jagunevad võrdselt, siis on otsustav stabiliseerimisfondi komisjoni esimehe hääl.
(5) Stabiliseerimisfondi komisjoni töökord määratakse kindlaks tema poolt vastuvõetud tööeeskirjaga.
(6) Stabiliseerimisfondi komisjoni koosolekud tuleb protokollida.
(7) Stabiliseerimisfondi komisjoni tööd juhib stabiliseerimisfondi komisjoni esimees ja samuti kutsub ta komisjoni koosolekud kokku vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Lisaks stabiliseerimisfondi komisjoni tööeeskirjas sätestatud juhtudele kutsutakse stabiliseerimisfondi komisjoni koosolekud kokku ka Finantsinspektsiooni korraldusel.
(8) Stabiliseerimisfondi komisjon:
1) määrab stabiliseerimisfondi täiendava ja perioodilise sissemakse suuruse, lahendab stabiliseerimisfondi täiendavate sissemaksete tasumise ja samuti stabiliseerimisfondist maksete maksmiseks laenu võtmise küsimusi;
2) otsustab stabiliseerimisfondist rahastatavate keskühistu või selle liikmeks oleva hoiu-laenuühistu maksevõime tagamise meetmete kohaldamise ning stabiliseerimisfondi vahendite kasutamise nende meetmete rahastamiseks;
3) jälgib ja kontrollib sissemaksete tasumist stabiliseerimisfondi ja hoiu-laenuühistutele eraldatud vahendite kasutamist;
4) võtab vastu otsused stabiliseerimisfondi vahendite investeerimiseks;
5) arutab ja lahendab muid maksevõime tagamise süsteemi toimimist reguleerivates eeskirjades ning üldkoosoleku ja juhatuse muudes otsustes kindlaks määratud stabiliseerimisfondi haldamisega seotud küsimusi.
(10) Stabiliseerimisfondi komisjonil on õigus saada oma funktsioonide täitmiseks vajalikku teavet keskühistute juhtimisorganitelt ja keskühistu liikmeks olevatelt hoiu-laenuühistutelt.
5. PEATÜKK. KESKÜHISTU KAPITAL JA KASUMI JAOTAMINE
§ 18. Keskühistu miinimumkapital
Keskühistu omakapital on vähemalt 1 miljonit eurot.
§ 19. Osakapital ja keskühistu osad
(1) Keskühistu osakapital koosneb keskühistu kõigi osamaksete väärtusest. Osamaksed saavad olla ainult rahalised sissemaksed.
(2) Keskühistu asutamise ajal tasuvad liikmed osa eest rahalise sissemaksega.
(3) Keskühistu liikme täiendava osa suurus on sätestatud keskühistu põhikirjas. Liikmete täiendavalt soetatavate osade arv ei ole piiratud.
(4) Osa eest tasutud sissemakse võidakse tagastada § 8 sätestatud korras alles pärast keskühistu liikmelisuse lõppemist.