Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

[Indeks] [Maakond]

01.02.2024 nr 1-4/24/583

Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja

tingimused" muutmine" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks määruse „Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine“ eelnõu.

Palume kooskõlastust viie tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1. Määruse muutmise eelnõu

2. Määruse muutmise eelnõu seletuskiri

Kalju Kukk, 626 2815

[email protected]

EELNÕU 16.01.2024

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn Tallinn 2024. nr

Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a

määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse

andmise kord ja tingimused“ muutmine

Määrus kehtestatakse keskkonnatasude seaduse § 59 lõike 4 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist

toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine

Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruses nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 punktis 3 asendatakse tekstiosa „§-de 209, 210, 2601“ tekstiosaga “§-de 209, 2091, 210, 2601“;

2) paragrahvi 8 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Taotlusvooru korraldamise otsuses võib ette näha ühe projekti toetuse maksimaalse ja minimaalse suuruse.“;

3) paragrahvi 15 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Üldkulu on abikõlblik maksimaalselt 5% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest , kui

projekti põhirahastuse tingimustest ei tulene teisiti.“; 4) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Projekti üldkuludeks loetakse järgmised kulud: 1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud;

2) sidekulud, seahulgas interneti-, telefoni- ja postikulud; 3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud;

4) kommunaalkulud, sealhulgas kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud; 5) projekti administreerimiseks vajalike ruumide rendikulud;

6) valveteenuse kulud; 7) projekti administratiivse personali (raamatupidaja, personalispetsialist, IT spetsialist , teised projekti abistavad töötajad) tööjõukulud.

(32) Üldkulu ei pea dokumentaalselt tõendama.“;

5) paragrahvi 16 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Kui käesoleva määruse valdkondlikke programme reguleerivatest sätetest ei tulene teisiti, ei ole abikõlblikud järgmised

kulud:“;

6) paragrahvi 19 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 22 lõike 4 punktist 2 jäetakse välja sõnad „õppepäeva ja“; 8) paragrahvi 22 lõike 6 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) mitteformaalset keskkonnaharidust pakkuvate keskkonnahariduskeskuste üleriigilise võrgustiku arendamine;“;

9) paragrahvi 22 lõike 6 punktist 2 jäetakse välja sõnad „projektide või“;

10) paragrahvi 23 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) taotleja saab olla kool, huvikool või keskkonnahariduskeskus, kelle juures on tegutsenud

loodus- ja keskkonnavaldkonna huviringid vähemalt taotlemisele eelneval kahel õppeaastal.“; 11) paragrahvi 23 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvides 24 ja 25 asendatakse läbivalt sõnad „poollooduslike koosluste“ ja

„poollooduslike elupaikade“ sõnaga „pärandniitude“; 13) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Käesoleva määruse § 29 lõike 3 punktis 4 nimetatud tegevuste elluviimisel on toetuse saaja oma töötajate täienduskoolitusega seotud kulu abikõlblik.“;

14) paragrahvi 30 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 32 lõikes 7 asendatakse arv „2 000 000“ arvuga „1 000 000“;

16) paragrahvi 34 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „§ 34. Taotlusvooru korraldamine

(1) Taotlusvoor korraldatakse toetatava tegevuse põhjal tähtajalise või tähtajatuna ja see märgitakse taotlusvooru korraldamise otsuses.

(2) Informatsioon taotlusvooru kohta avaldatakse SA KIK veebilehel: 1) tähtajalise taotlusvooru korral vähemalt 30 päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva;

2) tähtajatu taotlusvooru korral vähemalt 30 päeva enne taotlusvooru avamist.“;

17) paragrahvi 34 lõiked 21–10 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahv 341 tunnistatakse kehtetuks;

19) määrust täiendatakse §-dega 342–344 järgmises sõnastuses:

㤠342. Taotluse koostamine ja esitamine

(1) Projekti taotlus koostatakse ja esitatakse SA KIK taotluste sisestamiseks ettenähtud

infosüsteemis SA KIK kehtestatud taotlusvormidel.

(2) Taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja tulemus ning tegevuste seotus käesoleva määruse asjakohase programmi toetatavate tegevustega ja nimetatud toetuse andmise eesmärgiga.

(3) Taotlusele tuleb lisada SA KIK nõutud dokumendid, mille nimekiri avaldatakse SA KIK

veebilehel.

(4) Taotluse võib esitada ühes voorus samade tegevuste kohta vaid ühte valdkondlikusse programmi.

(5) SA KIK võib nõuda taotluses esitatu täpsustamist. Samuti võib SA KIK nõuda taotlejalt põhjendatult muude lisatingimuste täitmist või dokumentide esitamist, mis on vajalikud projekti

nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja teostatavuse hindamiseks. (6) Tähtajalise taotlusvooru korral tuleb taotlus esitada taotlusvooru korraldamise otsuses

märgitud tähtpäevaks. Sellest tähtpäevast hiljem esitatud taotlus jäetakse läbi vaatamata.

(7) Tähtajatu taotlusvooru korral: 1) esitab taotleja taotluse pärast taotlusvooru väljakuulutamist ja enne taotlusvooru sulgemist; 2) menetletakse taotlused nende laekumise järjekorras;

3) nõuetele vastavad taotlused rahuldatakse kuni eelarve ammendumiseni; 4) teatab SA KIK eelarve ammendumisel oma veebilehel taotlusvooru sulgemisest.

§ 343. Taotluse nõuetele vastavuse kontroll

(1) SA KIK kontrollib taotluste nõuetele vastavust 30 tööpäeva jooksul: 1) taotluste esitamise tähtajast arvates tähtajalise taotlusvooru korral;

2) taotluse esitamisest arvates tähtajatu taotlusvooru korral. (2) Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui:

1) taotletav tegevus ei vasta valdkondliku programmi toetatavale tegevusele või seda tegevust ei ole taotlusvoorus avatud;

2) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 3) taotleja ei paranda taotluse puudusi selleks antud lisatähtaja jooksul.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel teeb SA KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4) Taotluse menetleja ja taotluse suhtes otsuse tegija ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku §-de 209–212,

2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud.

§ 344. Taotluste eelhindamine

(1) Taotlusvooru korraldamise otsuses võib ette näha, et toetuse taotlemine toimub kahes etapis – eelhindamine ja lõpphindamine. Sellisel juhul valitakse eelhindamisel lihtsustatud alustel

välja edasisse hindamisse sobilikud prioriteetsed projektid. (2) Eelhindamise kohaldamisel nähakse taotlusvooru korraldamise otsuses ette, millised

dokumendid ja andmed esitatakse taotlemisel selles etapis ning milliste kriteeriumide alusel valitakse välja prioriteetsed projektid, mis suunatakse lõpphindamisele.

(3) Eelhindamise tulemuste kohta tehakse põhjendatud otsus.

(4) Eelhindamisel prioriteetseks tunnistatud projektide kohta esitatakse taotlusvooru täiemahuline taotlus kõigi nõutavate lisadega ning taotlusi menetletakse käesolevas määruses

sätestatud korras.“;

20) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) SA KIK otsustab taotluse rahastamise 80 tööpäeva jooksul: 1) taotluste esitamise tähtajast arvates tähtajalise taotlusvooru korral;

2) taotluse esitamisest arvatest tähtajatu taotlusvooru korral.

(12) Taotluse rahastamise otsuse tegemise tähtaega pikendatakse taotluse puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra.“;

21) paragrahvi 41 lõigetes 2–4 asendatakse läbivalt arv „5000“ arvuga „10 000“ ja arv „20 000“ arvuga „30 000“;

22) paragrahvi 43 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetuse saaja on kohustatud projekti muudatuse kooskõlastama SA-ga KIK, kui toetuse

saaja soovib projektis muuta: 1) tegevust või selle ulatust, seahulgas jätta tegevuse ära või lisada uue tegevuse;

2) tegevuse eelarvet enam kui 20%, välja arvatud projektide korral, mille abikõlblike kulude summa on väiksem kui 10 000 eurot; 3) muid osasid, mis oleksid mõjutanud taotluse hindamise tulemust;

4) algus- või lõpptähtaega; 5) tegevuste elluviimiseks sõlmitud hankelepingut.“;

23) paragrahvi 43 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 43 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata projekti muudatuste põhjendused esitatakse

projekti lõpparuandes.“; 25) paragrahvi 44 lõikest 3 jäetakse välja esimene lause.

§ 2. Määruse jõustumine

Määruse § 1 punkt 3 jõustub 2024. aasta 1. juulil.

Kristen Michal Minister

Keit Kasemets Kantsler

Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10

„Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1. Sisukokkuvõte

Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ (edaspidi määrus nr 10) muutmise eesmärk on teha määruse

tekstis praktikas vajalikuks osutunud täpsustusi, sealhulgas ühtlustada toetuste menetluskorda teiste samalaadsete meetmete menetluskordadega, eelkõige ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise valdkonnas.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu valmistasid ette Kliimaministeeriumi finantsosakonna nõunik Kalju Kukk (tel 626 2815, [email protected]), SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi SA

KIK) toetuste üksuse valdkonnajuht Rita Jürmann (tel 58 800 211, [email protected]) ja jurist Kaido Floren (tel 627 4176, [email protected]).

Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene ([email protected]) ja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist

Aili Sandre.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõukohase määrusega muudetakse määruse nr 10 redaktsiooni, mis jõustus 16.07.2023 (RT I, 13.07.2023, 26).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Paragrahvis 1 sätestatakse määruses nr 10 tehtavad muudatused.

Punktiga 1 täpsustatakse § 7 punktis 3 toetuse saaja suhtes kontrollitavaid karistusregistri sätteid, et arvestada karistusseadustiku muudatusi, ja kõrvaldatakse normitehniline ebatäpsus.

Punktis 2 esitatakse§ 8 lõike 7 uus sõnastus, mis võimaldab suuremat paindlikkust toetuse suuruse määramisel. Eelnõu kohaselt antakse võimalus määrata ühe projekti toetuse maksimaalne ja minimaalne suurus kindlaks taotlusvooru otsuses. Kuna toetuse suurus võib

olla programmiti ja sõltuvalt konkreetse vooru eelarvest ja toetatavast tegevusest erinev, siis ei ole põhjendatud määruse tasandil liiga jäiga regulatsiooni kehtestamine. Näiteks atmosfääriõhu

kaitse programmi taotlusvoorudes on fookus väga kitsas ning taotlusi võib ühes taotlusvoorus ollagi vaid paar-kolm. Sellisel juhul ei ole määruse nr 10 § 8 lõikes 7 toodud piirangut, kus ühe projekti toetuse maksimaalne suurus on 20% vastava valdkondliku programmi aastaeelarvest,

võimalik parktikas rakendada. Minimaalse toetuse kindlaksmääramine on otstarbekas, kuna väga väikesemahuliste projektide menetlemine ei ole kaasnevat haldus- ja töökoormust

arvestades mõistlik.

Punktiga 3 sõnastatakse § 15 lõige 3 uuesti ning jäetakse välja kõrgendatud üldkulude määr teadus- ja arendustegevuse projektides, et suunata suurem osa toetusest otseselt

keskkonnaeesmärkidesse panustavatesse tegevustesse.

Samuti sätestatakse, et üldkulu maksimaalne määr kohaldub, kui projekti põhirahastuse tingimustest ei tulene teisiti. Täiendus on vajalik, sest projektide kaasrahastamisel võib tekkida olukord, kus põhirahastaja finantseerib üldkulu näiteks 7% abikõlblikest kuludest (LIFE

programmis tavapärane). Kui sellist projekti kaasrahastada KP-st, siis erinevate üldkulumäärade rakendamine ühele projektile tõstaks administratiivset koormust. Kui on mitu

rahastusallikat, siis on mõistlik läbivalt lähtuda põhidoonori tingimustest.

Punktiga 4 täiendatakse§ 15 lõigetega 31 ja 32. Lõikes 31 täpsustatakse üldkulude sisu.

Eeskujuks on võetud asjakohased põhimõtted, sealhulgas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ esitatu. Kui üldkulud on sätestatud loeteluna, on ka toetuse saajal ja menetlejal neid lihtsam mõista.

Lõikega 32 lisatakse menetlusökonoomia huvides tingimus, et üldkulusid ei pea dokumentaalselt tõendama.

Punktiga 5 lisatakse § 16 sissejuhatavasse lauseossa selguse huvides täpsustus, et valdkondlike programmide erisätetes võib valdkonna spetsiifilistest vajadustest lähtudes tunnistada mõne,

üldjuhul abikõlbmatu kulu abikõlblikuks.

Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 19 lõige 8, kuna eelnõu § 1 punktiga 2 tehtava muudatuse tõttu ei ole see enam vajalik.

Punktiga 7 jäetakse § 22 lõike 4 punktist 2 välja viide üksikutele õppepäevadele, kuna tegevuse eesmärk on toetada laagreid, mille kestvus on vähemalt kaks päeva. Õppepäeva mõiste oli

jäänud sisse varasemast, kui eelarvelised võimalused olid suuremad ning toetatavaid tegevusi oli rohkem. Sisuline muudatus, et toetatakse ainult süvahuviga õpilaste laagreid, tehti 2023, mil hakkas kehtima keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023–2025. Määrusega

toetatav tegevus tuleneb tegevuskava I valdkonna teise alameesmärgi tegevusest 2.5: toetatakse loodus- ja keskkonnavaldkonna süva- ja erihuviga õpilaste arendamist nii mitteformaal- kui

formaalharidusasutustes.

Punktiga 8 täpsustatakse § 22 lõike 6 punktis 1 riigi tasandil keskkonnahariduse koostöö

arendamise tegevuse sisu lähtuvalt keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023–2025 II valdkonnast keskkonnaharidusliku võrgustiku arendamine.

Punktiga 9 jäetakse § 22 lõike 6 punktis 2 sätestatud keskkonnateadlikkuse programmi toetatavate tegevuste seast välja üleriigilise haardega rahvusvahelised projektid. See tegevus ei

ole võrreldes rahvusvaheliste programmidega prioriteetne ning esitatud toetuse taotlusi ei ole seni piiratud eelarve tingimustes rahuldatud. Rahvusvahelistele projektidele on võimalik toetust

taotleda kaasrahastamise programmist.

Punktiga 10 täpsustatakse § 23 lõike 3 punktis 1 laagri korraldamise tegevuse toetuse saajate

vastavustingimusi, et suunata toetus konkreetsemalt püsihuviga õpilaste toetamisele. Punkti 1 kohaselt saab edaspidi taotleja olla kool, huvikool või keskkonnahariduskeskus, kelle juures on

tegutsenud loodus- ja keskkonnavaldkonna huviringid vähemalt taotlemisele eelneval kahel õppeaastal. Kui taotlusvoor toimub õppeaasta teises pooles, siis võetakse arvesse ka käesolev

õppeaasta. Näiteks võetaks 2024. aasta kevadel toimuvas taotlusvoorus arvesse 2022/23 ja 2023/24 õppeaasta andmed. Kui taotlusvoor toimub õppeaasta esimeses pooles, siis käesolevat õppeaastat arvesse ei võeta. Näiteks kui taotlusvoor toimub 2024. aasta sügisel, võetakse

arvesse 2022/23 ja 2023/24 õppeaasta andmed, ent käesoleva, 2024/25 õppeaasta andmeid arvesse ei võeta.

Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks § 23 lõige 4, kuna selles viidatakse juba varem välja jäetud sättele.

Punktiga 12 täpsustatakse määruse nr 10 §-des 24 ja 25 kasutatavaid termineid, asendades

sõnad „poollooduslike koosluste“ ja „poollooduslike elupaikade“ sõnaga „pärandniitude“. Tegemist on sünonüümiga, mis on juba tavakasutuses levinud, mida kasutatakse ka valdkondlikus erialakirjanduses ning teadustöödes ja millele soovitakse üle minna ka

õigusruumis. Hetkel on poollooduslik kooslus defineeritud looduskaitseseaduse § 17 lõikes 2: „Poollooduslike koosluste esinemisaladeks nimetatakse pikaajalise inimtegevuse mõjul

kujunenud loodusliku elustiku kooslustega alasid, kus on niidetud heina või karjatatud loomi, nagu puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad.“ Ehk tegemist on niidetava ja/või karjatatava niiduga. Pärandniidu mõiste on

kasutusel ka PRIA toetuste süsteemis.

Selle termini kasutusele võtmine määruse mõistes ei põhjusta segadust, kuna taotluses kasutatakse konkreetseid elupaigatüüpe, mis on iga poolloodusliku koosluse osas määratud ka EELIS-s.

Punktiga 13 täiendatakse§ 30 lõikega 61, milles nähakse ringmajanduse programmi

eritingimusena ette, et toetuse saaja oma töötajate täienduskoolitusega seotud kulu on abikõlblik. Ringmajanduse programmis on üheks toetatavaks tegevuseks rohelise kontori mitteformaalse keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine, mille raames on töötajate

täiendkoolituse toetamine põhjendatud.

Punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks§ 30 lõige 10. Edaspidi ei nõuta eterniidijäätmete kogumisel registreerimislehte. Praktikas registreerimislehtedega esitatavat infot ei kasutata, mistõttu ei ole nende nõudmine toetuse saajalt otstarbekas.

Punktiga 15 vähendatakse vahendite vähesuse tõttu § 32 (veemajanduse programmi

eritingimused) lõikes 7 toetuse maksimaalset suurust projekti kohta.

Punktidega 16–19 korraldatakse määrusesse lisatavate sätetega loogiliselt ümber taotluste

esitamise ja menetlemise korda reguleerivad sätted (senised §-d 34 ja 341). Selleks muudetakse § 34, tunnistatakse kehtetuks § 341 (selle paragrahvi sisu esitatakse loogilise järjestuse tõttu

edaspidi §-s 344) ning lisatakse §-d 342 ja 343, milles esitatakse osaliselt ka senise § 34 vastavad sätted.

Sisulised muudatused on järgmised: 1) lisatakse teiste toetusmeetmete eeskujul tähtajatu ehk nn jooksva taotlusvooru

korraldamise võimalus, mille korral taotlusvoor suletakse eelarve täitumisel (uus § 34 ja uus § 342 lõige 7);

2) täpsustatakse taotluse menetleja (sh hindaja) ja otsuse tegija nõudeid (§ 343, sealhulgas

lõige 4). Selles sättes nimetatud nõuded kohalduvad kõikidele isikutele, kes osalevad taotluse menetlemisel, sealhulgas nõuetele vastavuskontrollis, hindamise protsessis või

otsustajana, sest nad osalevad haldusakti andmise menetluses ehk toetuse andmise menetluses haldusorganina;

3) seatakse taotluste menetlemise kord seoses tähtajatu taotlusvooru lisandumisega loogilisemasse süsteemi. Lisaks ühtlustatakse taotluse menetlejate suhtes kehtivad nõuded perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika

fondide rakendamise seaduse §-s 11 sätestatud nõuetega; 4) taotluse vastavuskontrolli tähtaeg muudetakse seniselt 35 kalendripäevalt 30

tööpäevale. Muudatuse eesmärk on võimaldada anda taotlejaile vajaduse korral mõnevõrra pikem tähtaeg taotluse täiendamiseks. Rahastamise otsustamiseks kuluv aeg tervikuna selle võrra ei pikene.

Punktiga 20 täiendatakse§ 37 lõigetega 11 ja 12, millega nähakse ette taotluse kohta otsuse

tegemise tähtaeg. Määruse nr 10 01.01.2022 jõustunud redaktsiooniga muudeti taotluste hindamise korraldust. Selle ajani kehtinud korra alusel edastas SA KIK 30-päevase vastavushindamise järel nõuetele vastavad taotlused hindamiseks ministeeriumile.

Valdkondlikel töörühmadel oli hindamiseks aega kaheksa nädalat, millele lisandus rahastamisotsuse tegemiseks kuluv aeg. Kokku kulus menetlusele vähemalt 90 kalendripäeva.

Hindamiskorralduse andmisega SA-le KIK jäi ära seni ministeeriumile kehtinud tähtaeg taotluste hindamiseks. Menetlusprotsessi selguse huvides on otstarbekas määruses kehtestada tähtaeg, mille jooksul taotluse rahastamine otsustatakse. Eelnõu näeb ette, et SA KIK teeb

taotluse rahastamise otsuse 80 tööpäeva jooksul. See on maksimaalne tähtaeg, mis arvestab ka võimalikke erijuhtumeid. Alates keskkonnaprogrammi taotluste menetlemise üleviimisest

2022. aastal e-toetuse süsteemi on rahastamise või mitterahastamise otsustuse tegemiseks kulunud keskmiselt 65 kalendripäeva (see on hinnanguliselt 47 tööpäeva) ning SA KIK tegutseb selliselt, et rahastamisotsused jõuaksid võimalikult kiirest taotlejateni.

Punktiga 21 suurendatakse hankenõuete piirmäärasid, viies need vastavusse

struktuurivahendite meetmete vastavate piirmääradega. Arvestades toimunud inflatsiooni, on otstarbekas kõik senised piirmäärad ühtlustada. Lisaks on erinevate meetmete piirmäärade ühtlustamine otstarbekas ka menetlusökonoomika vaatest, et vältida nii toetuse andja kui ka

toetuse saaja lisatööd, mis kaasneb erinevate piirmäärade järgimise vajadusega.

Punktidega 22–24 muudetakse otstarbekamaks projekti oluliste ja mitteoluliste muudatuse regulatsioon. Paragrahvis 43 täpsustatakse teiste toetusmeetmete eeskujul, millised projekti muudatused tuleb esmalt SA-ga KIK kooskõlastada ning seetõttu nähakse ette, et muude

muudatuste põhjendused esitatakse projekti lõpparuandes. Sõnastus annab toetuse saajale senisest täpsemad suunised selle kohta, millised muudatused tuleb kooskõlastada SA-ga KIK.

Punktiga 25 muudetakse§ 44 lõiget 3 ja jäetakse välja nõue, et projekti lõppmakse minimaalne suurus on 20% toetuse summast. Nõue oli otstarbekas, kui projektid viidi ellu SA KIK ja toetuse

saaja vahel sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu alusel. Keskkonnatasude seaduse 09.08.2022 jõustunud muudatusega nähti ette väärkasutatud toetuse tagasinõudmine täitemenetluse korras,

seega ei ole taolise nn tagasinõude reservi kasutamine lõppmaksena enam vajalik.

Eelnõu paragrahvis 2 nähakse üleminekusättena ette, et määruse § 1 punkt 3, st üldkulude

uuendatud regulatsioon jõustub 2024. aasta 1. juulil, võimaldamaks toetuse saajatele üleminekuaega.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõukohase määrusega täpsustatakse määruse nr 10 §-des 24 ja 25 kasutatavaid termineid, asendades sõnad „poollooduslike koosluste“ ja „poollooduslike elupaikade“ sõnaga

„pärandniitude“. Terminikasutust on selgitatud vastava punkti selgitustes.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

5. Määruse mõjud

Määruse vastuvõtmisega ei kaasne sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Alltoodud hinnangud põhinevad eelkõige eelnõu ettevalmistajate ekspertiisil ja kogemustel.

5.1. Üldine mõjude hindamine

Sihtgrupp:

1) taotlemist puudutavate muudatuste puhultoetuse taotlejad. Arv sõltub konkreetse aasta

taotlustest ja toetatavatest tegevustest. 2023. aasta näitel oli suurusjärgus 900 toetuse taotlejat, kellest osal tuleb arvestada mõnevõrra muutunud taotlemise tingimustega. Tänu muudatustele vastab taotlemise protseduur paremini taotlejate vajadustele ja

ootustele. Teatud juhtudel võib lüheneda taotluse menetlusaeg; 2) projekti elluviimist puudutavate muudatuste puhul toetuse saajad, v.a

keskkonnateadlikkuse lihtsustatud programmi toetuse saajad, keda muudatused üldjoontes ei puuduta. 2023. aasta näitel mõjutaks muudatused u 200 toetuse saajat, kelle jaoks muutub projektide elluviimine lihtsamaks näiteks tänu ühikuhinna

rakendamise võimalusele, üldkulude selgema määratlusele ning hanke piirmäärade tõstmisele.

Lisaks mõjutavad muudatused SA KIK sisemist töökorraldust ja peaksid võimaldama taotlusi kiiremini, lihtsamalt ja efektiivsemalt menetleda.

Positiivsed mõjud: määruse täpsustamisega luuakse selgus taotlusprotsessis, hõlbustades nii

taotlejate kui ka ametnike tööd. Eelnõu keskendub menetlusprotsessi efektiivsusele, vähendades bürokraatiat ja suurendades taotluste menetlemise kiirust ning lihtsustades projektide elluviimist. Muudatustega tekib võimalus põhjendatud juhtudel (ühetüübilised ning

võrdse mõjuga projektide taotlusvoorud) korraldada tähtajatu taotlusvoor, mille puhul ei ole projektide pingereastamine vajalik ning taotluse rahuldamise otsused saab teha kiiremini.

Negatiivsed mõjud: muudatused võivad mõjutada neid, kes on harjunud seniste tingimustega ning peavad kohanema uue olukorraga. Erijuhtudel võib taotluse menetlemise tähtaeg

pikeneda, näiteks väga keerulise taotluse puhul.

5.2. Mõjud valdkondlike programmide kaupa

Keskkonnaharidus ja teadlikkus

Sihtgrupp: keskkonnahariduse ja -teadlikkuse programmist toetuse taotlejad (2023. aastal 28

huviringide laagri ja kaheksa keskkonnahariduskoostöö taotlust)

Mõju (mõju majandusele): § 1 punktid 7–10 aitavad tagada valdkonna tegevuskava

eesmärkide täitmist loodus- ja keskkonnavaldkonna süva- ning erihuviga õpilaste arendamisel ning keskkonnahariduskoostöö vallas haridusasutuste ja keskkonnahariduskeskuste

omavahelise koostöö ning keskkonnaharidusliku võrgustiku arendamisel.

Veemajandus

Sihtgrupp: veemajanduse programmist toetuse taotlejad (2023. aastal esitati veemajanduse

programmis kokku 34 taotlust, millest vaid ühe puhul ületas taotletav toetuse summa eelnõukohase määrusega kehtestatava 1 miljoni euro piiri).

Mõju (mõju majandusele): toetuse maksimaalse suuruse vähendamine võib piirata veemajandusprojektide maksumust, kui toetuse saajatel pole võimalik suurendada

omafinantseeringut. Programmi eelarve vähenemist arvestades on muudatus aga siiski vajalik, et toetus jõuaks laiema sihtgrupini.

5.3. Mõjud haldusprotsessidele

Positiivne mõju: määruse üks eesmärke on vähendada halduskoormust, muutes menetlusprotsessi efektiivsemaks ja selgemaks.

5.4. Mõjud taotlejatele

Positiivne mõju: määrus parandab taotlejatele esitatud nõuete selgust ja vähendab bürokraatiat.

5.5. Kokkuvõte

Mõjude analüüs näitab peamiselt positiivseid mõjusid, sest muudatused suurendavad

protsesside selgust ja efektiivsust. Siiski tuleb jälgida riskikohti rahastamise otsustamise tähtaegade täpsustamise tõttu ning vajaduse korral teha kohandusi menetlusprotsessis.

6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa otseseid riigieelarvelisi lisakulusid ega -tulusid, samuti ei

mõjuta see kohaliku omavalitsuse tulusid ega kulusid. Määruse rakendamiseks ei ole täiendav tegevus vajalik.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud selle § 1 punkt 3, millega jäetakse muuhulgas välja kõrgendatud üldkulude määr teadus- ja arendustegevuse projektides. Üldkulude uuendatud regulatsioon jõustub 2024. aasta 1. juulil, võimaldamaks toetuse saajatele üleminekuaega.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.