Riigikogu liikmete arupärimine majandus- ja infotehnoloogiaministrile

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 16.07.2024 / 2-2/15-636; Riigikantselei / 16.07.2024 / 7-1.1/24-01127

Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine majandus- ja infotehnoloogiaministrile (AP 636)

Adressaat: [email protected] Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Tähtaeg: 14.10.2024

Lisainfo: Kuue Riigikogu liikme arupärimine Eesti inimestele pakutavate internetiteenuste kohta.

Kontroll: Heili Tõnisson

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 16.07.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655      

.

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 16.07.2024 / 2-2/15-636; Riigikantselei / 16.07.2024 / 7-1.1/24-01127

Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine majandus- ja infotehnoloogiaministrile (AP 636)

Adressaat: [email protected] Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Tähtaeg: 14.10.2024

Lisainfo: Kuue Riigikogu liikme arupärimine Eesti inimestele pakutavate internetiteenuste kohta.

Kontroll: Heili Tõnisson

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 16.07.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655      

.

Hr Tiit Riisalo Majandus- ja infotehnoloogiaminister

15.07.2024

ARUPARIMINE

Eesti inimestele pakutavatest internetiteenustest

Lugupeetud majandus- ja infotehnoloogiaminister

Juba mitu aastat jarjest poorab ajakirjandus tahelepanu asjaolule, et Eestis pakutavad internetiteenused on kallid ega vasta inimeste ootustele. Tasub meelde tuletada Eesti Ekspressis 2020. aastal avaldatud artiklit, kus oh ilmekalt ja konkreetselt naidatud, kuidas Eestis maksavad inimesed interneti eest enam kui Latis vöi Leedus, vastu aga saavad nad kuni kuus korda vaiksemad kiirused. Eelmisel nadalal vöttis teema luubi alla Delfi Arileht, kes joudis kurva jarelduseni, et neija aastaga pole pilt sehles valdkonnas eriti muutunud.

Tsitaat Delfi Arilebe artiklist ,,Hinnaloks. Eesti inimesed kasutavad Euroopa tiht aeglasemat internetti” (10.07.2024): ,,Kui Leedus pakub Tehia valguskaabli olemasolu korral kuni 250 Mbit/s kiirusega internetti soltuvalt lepingutingimustest 14-16 euroga, siis Eestis ei saa Tehialt ega Elisalt sehle raha eest isegi koige aeglasemat pusitihendust. Ehisa ktisib koige lahjema ehk 15-megabitise koduinterneti eest 18 fling Tehia oma 20-megabitise tihenduse eest 19 eurot kuus. Veelgi suurem hinnavahe tekib suurematel kiirustel. Leedus pakub Tehia lGbit/s koduinternetti vahem kui 25 euroga, Eestis on vastava kiirusega paketi hind aga 73,2 ja Elisal 71,99 eurot kuus.

Lounanaabritega vorreldes on meie olukord veelgi trööstitum. Latis on kaabhiinternetigajOutud tanaseks nii kaugele, et sealne turuliider TET ei pakugi uutele klientidele enam vahemat gigabitisest internetist. Kui sOlmida Teliale ja Lati riigile kuuluva TETiga kaheaastane leping, saab Eesti möistes ulmekiiruse katte suisa 12 euro eest kuus.”

Lisaks tile möistuse kahlitele internetiteenustele on Eesti hadas ka internetiuhenduse kiirustega: Delfi Arilehe pooh toodud tabeli järgi kasutas Euroopa Komisjoni andmetel Eestis mullu vahemalt 100-megabitist uhendust koigest 35,5 protsenti kaablil pohineva internetiteenuse kasutajatest. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi hulgas paiknes Eesti selle näitajaga 26. kohal, meist tahapoole jai vaid Kreeka.

Kui iseloomustada tekkinud olukorda uhe lausega, siis see oleks: ,,Eesti inimesed maksavad tiuiaeglase interneti eest Uuisuurt raha.” Riigi, keda aastaid peeti Uheks Euroopa ja maailma liidriks digiarenduses, jaoks on selhine olukord habivaärne. Oleme kaesoleva sajandi algusest raakinud, et interneti kasutamine ei ole mingi privileeg, vaid pigem inimOigus. Paistab, et nUUd on meie riik sehle inimOiguse tagamisest hasti kaugel.

Samal paeval (10.07.2024) ilmus Eesti Rahvusringhaalingu portaalis uudis, kus Konkurentsiameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Jarelevalve Ameti esindajad ei nainud vOimalust tekkinud kahetsusväarset olukorda muuta. Konkurentsiameti peadirektor titles: ,,Ohigopoolsel turul on turuosahistel kasuhikum Uksteise tegevust jalgida kui konkureerida,

Aruparirnine

4V,

selleparast et kul nad konkureeriksid, siis nad koik kaotaksid. Uksteise tegevust jargides nad koik vOidavad.”

Paraku peab nentima, et paijudes riikides on telekommunikatsiooniettevötteid ehk sideoperaatoreid sama paiju kui Eestis — vahemikus 2-4. See puudutab ka arupärimises juba mainitud Latit ja Leedut, aga ka naiteks Soomet ja Saksamaad. Teisisönu, olukord turul on Euroopa riikides pöhimotteliselt sama, aga liigkOrget hinda maksavad millegiparast just Eesti tarbijad. Olgu siinkohal margitud, et suurimat turuosa omava Rootsi ettevötte Telia puhaskasum kasvas mullu 8,7 miljoni euro vörra, kuundides 63 miljoni euroni. Soome paritolu Elisa teenis mullu 12,5 miljonit eurot puhaskasumit.

Eeltoodust tulenevalt palume Teil vastavalt Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse paragrahvile 139 vastata jargmistele kusimustele:

1. Miks on tekkinud selline vahe internetiteenuste maksumuses fling kiirustes Eesti ja teiste Euroopa riikide vahel?

2. Kuidas mojub selline olukord Eesti riigi mainele, eriti IlK valdkonnas?

3. Kas Teie arvates on selline Eesti internetiturul tekkinud olukord normaalne? Turg dikteerib reegleid ja riik ei pea olukorda sekkuma selle parandamiseks?

4. Kui selline olukord ei ole teie arvates normaalne, siis millised peaksid olema need sammud, mida riik peaks olukorra parandarniseks ette vötma?

5. Kas Eesti ininiestel on lootust, et riik ei lase jatkuda olukorral, kus nad peavad maksma markimisvaarselt suuremaid summad vorreldes meie naaberriikidega uliaeglase interneti eest?

-

//

/N c-Cc —‘ 1-’

Lugupidamisega

J0L /ctS2L

\ /

- i7iC 5/ ‘

4

c V-c

c

V -

t: --v

Taimar Peterkop

Riigikantselei

.07.2024 nr 2-2/15-636

Arupärimise edastamine

Austatud riigisekretär

Edastan Teile Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Vladimir Arhipovi, Aleksandr

Tšaplõgini, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Aleksei Jevgrafovi ja Lauri Laatsi esitatud

arupärimise majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata

Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.

Palun ministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil

vastab.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisa: arupärimine kahel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

Hr Tiit Riisalo Majandus- ja infotehnoloogiaminister

15.07.2024

ARUPARIMINE

Eesti inimestele pakutavatest internetiteenustest

Lugupeetud majandus- ja infotehnoloogiaminister

Juba mitu aastat jarjest poorab ajakirjandus tahelepanu asjaolule, et Eestis pakutavad internetiteenused on kallid ega vasta inimeste ootustele. Tasub meelde tuletada Eesti Ekspressis 2020. aastal avaldatud artiklit, kus oh ilmekalt ja konkreetselt naidatud, kuidas Eestis maksavad inimesed interneti eest enam kui Latis vöi Leedus, vastu aga saavad nad kuni kuus korda vaiksemad kiirused. Eelmisel nadalal vöttis teema luubi alla Delfi Arileht, kes joudis kurva jarelduseni, et neija aastaga pole pilt sehles valdkonnas eriti muutunud.

Tsitaat Delfi Arilebe artiklist ,,Hinnaloks. Eesti inimesed kasutavad Euroopa tiht aeglasemat internetti” (10.07.2024): ,,Kui Leedus pakub Tehia valguskaabli olemasolu korral kuni 250 Mbit/s kiirusega internetti soltuvalt lepingutingimustest 14-16 euroga, siis Eestis ei saa Tehialt ega Elisalt sehle raha eest isegi koige aeglasemat pusitihendust. Ehisa ktisib koige lahjema ehk 15-megabitise koduinterneti eest 18 fling Tehia oma 20-megabitise tihenduse eest 19 eurot kuus. Veelgi suurem hinnavahe tekib suurematel kiirustel. Leedus pakub Tehia lGbit/s koduinternetti vahem kui 25 euroga, Eestis on vastava kiirusega paketi hind aga 73,2 ja Elisal 71,99 eurot kuus.

Lounanaabritega vorreldes on meie olukord veelgi trööstitum. Latis on kaabhiinternetigajOutud tanaseks nii kaugele, et sealne turuliider TET ei pakugi uutele klientidele enam vahemat gigabitisest internetist. Kui sOlmida Teliale ja Lati riigile kuuluva TETiga kaheaastane leping, saab Eesti möistes ulmekiiruse katte suisa 12 euro eest kuus.”

Lisaks tile möistuse kahlitele internetiteenustele on Eesti hadas ka internetiuhenduse kiirustega: Delfi Arilehe pooh toodud tabeli järgi kasutas Euroopa Komisjoni andmetel Eestis mullu vahemalt 100-megabitist uhendust koigest 35,5 protsenti kaablil pohineva internetiteenuse kasutajatest. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi hulgas paiknes Eesti selle näitajaga 26. kohal, meist tahapoole jai vaid Kreeka.

Kui iseloomustada tekkinud olukorda uhe lausega, siis see oleks: ,,Eesti inimesed maksavad tiuiaeglase interneti eest Uuisuurt raha.” Riigi, keda aastaid peeti Uheks Euroopa ja maailma liidriks digiarenduses, jaoks on selhine olukord habivaärne. Oleme kaesoleva sajandi algusest raakinud, et interneti kasutamine ei ole mingi privileeg, vaid pigem inimOigus. Paistab, et nUUd on meie riik sehle inimOiguse tagamisest hasti kaugel.

Samal paeval (10.07.2024) ilmus Eesti Rahvusringhaalingu portaalis uudis, kus Konkurentsiameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Jarelevalve Ameti esindajad ei nainud vOimalust tekkinud kahetsusväarset olukorda muuta. Konkurentsiameti peadirektor titles: ,,Ohigopoolsel turul on turuosahistel kasuhikum Uksteise tegevust jalgida kui konkureerida,

Aruparirnine

4V,

selleparast et kul nad konkureeriksid, siis nad koik kaotaksid. Uksteise tegevust jargides nad koik vOidavad.”

Paraku peab nentima, et paijudes riikides on telekommunikatsiooniettevötteid ehk sideoperaatoreid sama paiju kui Eestis — vahemikus 2-4. See puudutab ka arupärimises juba mainitud Latit ja Leedut, aga ka naiteks Soomet ja Saksamaad. Teisisönu, olukord turul on Euroopa riikides pöhimotteliselt sama, aga liigkOrget hinda maksavad millegiparast just Eesti tarbijad. Olgu siinkohal margitud, et suurimat turuosa omava Rootsi ettevötte Telia puhaskasum kasvas mullu 8,7 miljoni euro vörra, kuundides 63 miljoni euroni. Soome paritolu Elisa teenis mullu 12,5 miljonit eurot puhaskasumit.

Eeltoodust tulenevalt palume Teil vastavalt Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse paragrahvile 139 vastata jargmistele kusimustele:

1. Miks on tekkinud selline vahe internetiteenuste maksumuses fling kiirustes Eesti ja teiste Euroopa riikide vahel?

2. Kuidas mojub selline olukord Eesti riigi mainele, eriti IlK valdkonnas?

3. Kas Teie arvates on selline Eesti internetiturul tekkinud olukord normaalne? Turg dikteerib reegleid ja riik ei pea olukorda sekkuma selle parandamiseks?

4. Kui selline olukord ei ole teie arvates normaalne, siis millised peaksid olema need sammud, mida riik peaks olukorra parandarniseks ette vötma?

5. Kas Eesti ininiestel on lootust, et riik ei lase jatkuda olukorral, kus nad peavad maksma markimisvaarselt suuremaid summad vorreldes meie naaberriikidega uliaeglase interneti eest?

-

//

/N c-Cc —‘ 1-’

Lugupidamisega

J0L /ctS2L

\ /

- i7iC 5/ ‘

4

c V-c

c

V -

t: --v

Taimar Peterkop

Riigikantselei

.07.2024 nr 2-2/15-636

Arupärimise edastamine

Austatud riigisekretär

Edastan Teile Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Vladimir Arhipovi, Aleksandr

Tšaplõgini, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Aleksei Jevgrafovi ja Lauri Laatsi esitatud

arupärimise majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata

Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.

Palun ministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil

vastab.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisa: arupärimine kahel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]