Järelevalve akt

Luunja Vallavalitsus [email protected] Puiestee 14 Luunja alevik, 62222, Tartu maakond

JÄRELEVALVE AKT

16.07.2024 nr 5.1-3/18527-6

I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 3. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV)

korraldatavate sotsiaalteenuste (koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi ÜHteenus), tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus ja eluruumi tagamine) korraldamist ja kättesaadavuse tagamist Luunja Vallavalitsuses.

1.3. Järelevalve teostamise koht: Puiestee tn 14, Luunja alevik, Luunja vald, Tartumaa, 62222, [email protected], telefon +37 2741 7319

1.4. Paikvaatluse aeg: 04.07.2024. 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) õiguse ja järelevalve

osakonna järelevalve talituse peaspetsialistid Ülle Sihver (järelevalvemeeskonna juht) ja Aime Koger.

1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs, intervjuud. Järelevalvemenetluse ajal oli järelevalve teostajatel juurdepääs sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (edaspidi STAR) Luunja Vallavalitsuse menetlustele.

1.7. Järelevalvetoimingute juures osalesid Luunja Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja, sotsiaalnõunik Maarika Kits ja sotsiaaltööspetsialist Ainika Zilinski.

II. JÄRELEVALVE TULEMUSED Luunja Vallavalitsus on kontrollitud menetlustes inimeste abivajadust hinnanud ja sellele vastava abi väljaselgitamise kohustuste täisealiste sotsiaalteenuste (koduteenuse, ÜHteenuse, tugiisikuteenuse, eluruumi tagamise teenuse ja sotsiaaltransporditeenuse) osutamisel või korraldamisel täitnud. SKA lõpetab järelevalvemenetluse. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE 3.1. Luunja valla üldandmed

Luunja valla pindala on 131,8 km² millest pool on tihedalt asustatud. Valla haldusterritooriumil asub 20 küla ja Luunja alevik. Seisuga 01.01.2024 oli Luunja valla elanike arv 5889, üle 65- aastaseid elanikke oli 635 ehk 11 %. KOVi haldusterritooriumil hooldekodusid ei asu.

2

Vallavalitsusel hallatavaid sotsiaalasutusi ei ole. 2023. aasta kohta koostatud S-Veebi aruannete põhjal osutati 2023. aastal Luunja vallas koduteenust kümnele inimesele, tugiisikuteenust kuuele suure hooldusvajadusega täisealisele, eluruum (munitsipaaleluruum) tagati 26le perele, neist üheliikmelisi peresid oli 19, sotsiaaltransporditeenust osutati 53le täisealisele, kellest 42 olid vanuses 65+, isikliku abistaja teenust ei osutatud. Luunja Vallavalitsuse 26.06.2024 kirja andmetel on perioodil 01.07.2023 kuni 26.06.2024 määratud koduteenus 13le inimesele, ÜHteenus 15le inimesele, tugiisikuteenus kahele inimesele, sotsiaaltransporditeenust osutatud 16le inimesele, munitsipaaleluruumide lepinguid pikendatud 19le eluruumile ja neljale isikule antud eluruum üürile. Isikliku abistaja teenust osutatud ei ole (vajadus puudub). Luunja Vallavalitsuse administratsioon on valdkondlikult jagatud osakondadeks. Sotsiaalosakonda juhib sotsiaalosakonna juhataja-sotsiaalnõunik. Sotsiaalosakonna teenistujate koosseis, kontaktandmed, ametijuhendid ja tööülesannete kirjeldused on avalikustatud Luunja valla kodulehel. Vastuvõtu aegasid ei ole märgitud, on viide kodulehe kontaktandmete lehele kus on kirjas vallavalitsuse tööaeg ning teade, et vastava ametniku vastuvõtule tuleb eelnevalt telefoni või e-posti teel ette registreerida. Sotsiaalosakonna juhi sõnul saab abivajaja tööpäeviti pöörduda sotsiaaltöötaja vastuvõtule nii oma valitud ajal kui aega ette broneerides. 3.2. SHSis sätestatud nõuete täitmine 3.2.1. SHS § 4 punkti 3 kohaselt on sotsiaaltöötaja sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik. Luunja Vallavalitsuses on haridusnõue täidetud: sotsiaalteenuste korraldamisega seotud sotsiaalosakonna juhataja-sotsiaalnõunik ja sotsiaaltööspetsialist on nõutava erialase ettevalmistusega omades riiklikult tunnustatud kõrgharidust sotsiaaltöös. 3.2.2. SHS § 14 lõike 1 kohaselt kehtestab KOV sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. Luunja Vallavolikogu kehtestas 29.04.2021 määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (edaspidi kord), mida on pärast vastu võtmist muudetud kahel korral, viimati Luunja Vallavolikogu 22.06.2023 määrusega nr 4. Kord on tehtud kättesaadavaks Luunja valla kodulehe kaudu. Kord sisaldab SHSi 2. peatüki 2. jaos sätestatud sotsiaalteenuste loetelu ja märget, et nimetatud sotsiaalteenuste täpne kirjeldus, eesmärk ja sisu on sätestatud SHSis (korra § 3), taotlemise tingimusi (korra § 4) ja rahastamist (korra § 5). Lisaks on kirjas KOVi eelarvest inimesele makstavad sotsiaaltoetused ja korra § 3 lõige 2 lubab korraldada võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid sotsiaalteenuseid (näiteks erialaspetsialisti nõustamisteenus, perenõustamisteenus, perelepitusteenus, kriisiabi, tugirühmades ja tugiprogrammides osalemine, toiduabi, viipekeele tõlketeenus). 3.2.3. SHS § 15 lõike 1 kohaselt selgitab KOV välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes. 3.2.3.1. Abi taotlemine ja abi taotluse menetlemine Sotsiaalteenust osutatakse, sotsiaaltoetusi ja muud abi antakse arvestades isiku tahet (SHS § 12 lõige 1). Abivajajal on võimalik saada täpsemat teavet kodulehelt sotsiaaltoetuste ja sotsiaalteenuste rubriikidest. Sotsiaalteenuste all on kirjas õiguslik alus, sotsiaalteenuste kirjeldused, määramine, taotlemine ja taotluste esitamise võimalus nii paberkandjal kui SPOKU e-iseteeninduskeskkonna kaudu. Sotsiaalosakond on välja töötanud soovitusliku sotsiaalteenuse taotluse vormi. See on kättesaadav vallamajas paberkandjal ja SPOKU e- iseteeninduskeskkonnas, olemas on juhis kuidas täita SPOKUs digiallkirjastamata taotlusi ja need välja pintida. Taotlusele tuleb kirjutada enda andmed, märkida taotletav sotsiaalteenus, teenuse põhjendus ja asjaolud, otsuse kätte saamise viis (e-post, lihtkiri, telefoni teel), täitmise

3

kuupäev ja allkiri. Taotlused registreerib sekretär dokumendiregistrisse Delta, telefonivestluse kohta teeb pädev ametnik kande STARis, korralduse saadab inimesele ja teenuseosutajale (hooldekodu) välja sotsiaalosakonna töötaja. Abi saamiseks esitab abivajaja, eestkostja, hooldaja või muu isik vallavalitsusele kirjaliku taotluse. Kui abivajajast saadakse teada muul viisil, selgitab taotlust menetlev ametnik välja isiku tahte ja tema abivajaduse (korra § 4 lõige 1). Sotsiaalosakonna juhi sõnul võetakse vastu igas vormis taotlusi, kirjalikke taotlusi saab esitada ka e-posti teel, samuti aidatakse taotluste koostamisel ametiisiku vastuvõtu või kodukülastuse ajal. Kuigi taotluse vormile saab abivajaja märkida, millist sotsiaalteenust ta vajab, lähtutakse sotsiaalteenuse määramisel abivajaduse hindamise tulemustest. Järelevalve fookuses olid perioodil 01.07.2023 kuni 01.07.2024 esitatud koduteenuse, ÜHteenuse, tugiisikuteenuse, eluruumi tagamise teenuse, isikliku abistaja teenuse ja sotsiaaltransporditeenuse taotlused. STARis juhuvalikuna kontrollitud koduteenuse menetlustes 24270550122, 24269484043, 24269358767, 24269358767, 24269010941 ja 23267466447 ning ÜHteenuse menetlustes 24269979029, 24269977384, 23266749228 olid taotlused sisestatud, menetluses 24271123528 oli taotluse kohta SPOKU e-iseteeninduskeskkonna link.1 3.2.3.2. Abivajaduse hindamine ja sotsiaalteenuste korraldamine Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel kehtib esmajärjekorras inimese vajadustest lähtumise põhimõte (SHS § 3 lõige 1 punkt 1). Inimese pöördumisel või abivajadusest teada saamisel hindab ametnik vajadusel hindamisinstrumendi, kodukülastuse, vestluse ja majandusliku olukorra analüüsi põhjal abivajadust ning selgitab välja konkreetsed vajadused (korra § 4 lõiked 5 ja 6). Abivajaduse hindamisel arvestatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas inimese personaalse tegevusvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. Abivajaduse muutumisel või sotsiaalteenuse osutamise tähtaja lõppedes viiakse läbi korduvhindamine. Abivajaduse hindamise tähtaega kord ei sätesta. Hindamiseks kasutatakse hindamisvahendit pealkirjaga „Abivajaduse hindamisinstrument“. Dokument täidetakse paberkandjal ja sisestatakse STARi. Hindamistulemustele tuginedes on võimalik teha vajaliku abimeetme määramise kaalutlusotsus. Otsuse tegemise pädevus on vallavalitsusel kes otsustab oma korraldusega sotsiaalteenuse määramise või mittemääramise kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest (korra § 4 lõige 7). Abivajaduse hindamisi viivad läbi sotsiaalosakonna juht ja sotsiaaltööspetsialist või mõlemad koos. Sotsiaaltööspetsialisti ametijuhendi järgi on tema teenistuskohustusteks toetuste ja teenuste taotluste vastuvõtmine ja menetlemine (andmete kontrollimine, abivajaduse hindamine, haldusakti eelnõu koostamine) ning eakate, puudega või erivajadustega inimeste hooldusvajaduse või muu sotsiaalteenuse vajaduse hindamine ning arvamuse andmine sotsiaalteenuste ja toetuste määramise või muu abi andmise kohta, teenustele suunamise korraldamine. Sotsiaalosakonna juhi selgituse kohaselt algab menetlus üldreeglina taotluse esitamisega ning seejärel toimub hiljemalt nädala jooksul abivajaduse hindamine. Näiteks koduteenuse vajaduse hindamiseks toimub kodukülastus ja kaasatakse koduhooldustöötaja ning võimalusel abivajaja pereliige. Korralduse eelnõu koostab menetlev ametnik. Kuna vallavalitsuse istungid toimuvad kord nädalas, jõutakse järgida ja toimub hüvitise andmine kooskõlas sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud nõudega. Korraldus saadetakse abivajajale ja teenuseosutajale (ÜHteenus) ning sisestatakse STARi. Luunja Vallavalitsuse 26.06.2024 kirja andmetel alates 01.07.2023 koduteenuse ja ÜHteenuse määramise haldusaktide peale vaideid esitatud ei ole. SKA seisukoht: Kontrollitud koduteenuse menetlustes 24270550122, 24269484043, 24269358767, 24269010941 ja 23267466447 ning ÜHteenuse menetlustes 24271123528, 24269979029, 24269978947, 23267413781, 23264779688 on järgitud on SHS § 15 lõikes 1

1 Käesolevas aktis on kontrollitud sotsiaalteenuste menetlustes esitatud näited Luunja Vallavalitsuse STAR

kliendimenetluse viitenumbritega.

4

sätestatud nõudeid. Teenust vajavate inimeste abivajadus on välja selgitatud ja korraldatud sobiva abi osutamine. 3.2.4. Koduteenus SHS §-des 17 kuni 19 on sätestatud koduteenuse eesmärk ja sisu, KOVi kohustused ja nõuded koduteenust vahetult osutavale isikule. Koduteenuse osutamisel on oluline järgida koduteenuse kvaliteedijuhises nimetatud kvaliteedi tagamise näitajaid. Teenus on abivajajale tasuta. Koduteenuse kirjeldus on kättesaadav kodulehel. Seal on kirjas, et koduteenus hõlmab ka abi korraldamist väljaspool inimese kodu, kui see on vajalik tema igapäevaseks toimetulekuks, näiteks poest toidu toomine, saatmine arsti juurde jms. Teenuse raames osutatav kõrvalabi võib seisneda ka isikuabi osutamises. Koduteenuse määramiseks hindavad pädevad ametnikud kõrvalabi vajaduse määra iga juhtumi puhul eraldi kodukülastuse käigus ja vormistavad hoolduskava. Sellesse märgitakse toimingud ja sagedus, milles konkreetselt koduhooldustöötaja klienti abistama peab. Hoolduskava allkirjastatakse kolmepoolselt (sotsisaalametnik, koduhooldustöötaja ja teenuse saaja). Hoolduskava vaadatakse üle korra aastas, et tuvastada ja fikseerida muutused abivajaduses ja vajadusel muuta hoolduskava. Koduteenuse määramise otsustab vallavalitsus korraldusega. Teenust osutab erialase väljaõppe läbinud koduhooldustöötaja, kellega on tööleping sõlmitud alates 18.09.2023. Koduhooldustöötaja on kaasatud kõikide koduteenuse saajate abivajaduse hindamisele, ka allkirjastab ta teenuse osutamise aluseks oleva hoolduskava. Kalendrikuus osutatud teenuste kohta koostab koduhooldustöötaja sotsiaalosakonnale teenuse osutamise aruande. Enne 18.09.2023 koduhooldustöötajat tööl ei olnud, teenust osutas vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist. Sotsiaalosakonna juhi sõnul on koduteenus välja arendamisel ja pikemas perspektiivis on koduteenuse paremaks korraldamiseks vaja juurde ühte koduhooldustöötajat ja töövahendit (autot). Juhuvalimi alusel Luunja valla koduteenuse saajate nimekirjast valitud menetluses 24269010941 esitas abivajaja taotluse koduteenuse saamiseks 02.02.2024, abivajaduse hindamine toimus samal päeval ja selle allkirjastasid abivajaduse hindaja ja abivajaja. Tuvastati, et keskmise liikumispuudega inimene soovib sooja toidu vahendamist kolmel korral nädalas, vajadusel transporditeenust arstile ja ametiasutustesse. Teenuste osutamise planeerimiseks vormistati koha peal hoolduskava, selle allkirjastasid ametiisik, koduhooldustöötaja ja teenusesaaja. Vallavalitsuse 07.02.2024 korraldusega otsustati koduteenuse osutamine kaheks aastaks taotluse esitamise kuupäevast. Teenust osutatakse hoolduskava alusel, mida vajadusel muudetakse või hinnatakse ümber sotsiaalosakonna ning teenuse saaja omavahelisel kokkuleppel vähemalt kord aastas. Kirjas oli, et koduhooldustöötaja abistab inimest vestluse ja nõustamisega, saadab ja abistab asjaajamisel ameti- ja teenindusasutustes ning vahendab valmistoidu kolmel korral nädalas. SKA seisukoht: Luunja Vallavalitsus on välja selgitanud abivajajate vajaduse koduteenuse järele ning koduteenus on abivajajale korraldatud ja kättesaadav. Kontrollitud menetlustes 24270550122, 24269484043, 24269358767, 24269010941 ja 23267466447 olid kirjas osutatavate teenuste loetelu, teenuste osutamise tähtaeg, märgitud teenuse kestus ja maht. Koduteenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viib sotsiaalametnik läbi korduvhindamise. SHS § 19 sätestab nõuded koduteenust vahetult osutavale isikule. Teenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Järelevalve menetluse ajal kontrollis vallavalitsus koduteenust vahetult osutava töötaja andmeid karistusregistrist, teenuse osutamist takistavad asjaolud puudusid.

5

3.2.5. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus SHS §-des 20 kuni 221 on sätestatud ÜHteenuse eesmärk ja sisu, nõuded teenuseosutajale ja KOVi kohustused ÜHteenuse korraldamisel. ÜHteenuse kirjelduse, korraldamise ja rahastamise kohta on teave kodulehel. ÜHteenuse rahastamist reguleerib Luunja Vallavalitsuse 28.06.2023 korraldus nr 2-4/193 „Üldhooldusteenuse hoolduskulude piirmäära kehtestamine“. Sellega on alates 01.07.2023 kehtestatud hoolduskulude piirmääraks 520 eurot kalendrikuus ühe ÜHteenuse saaja kohta. SKA kodulehel avaldatud ÜHteenuse osutajate ÜHteenuse maksumusi (seisuga 10.07.2024) võrreldes selgub, et Luunja valla kehtestatud piirmäär 520 eurot kuus ei võimalda katta ühegi Tartumaa hooldekodu hoolduskulusid täielikult. Lähimad hooldekodud, kus piirmäär katab hoolduskulud täielikult, asuvad Põlvamaal (Saverna Hooldekodu ja Krootuse Hooldekodu kumbki 480 eurot kuus, EELK Räpina Miikaeli Koguduse Hooldekodu 520 eurot kuus). Seega on inimesele kindlustatud ÜHteenuse kättesaadavus selliselt, et tal oleks võimalus valida vähemalt mõne teenuseosutaja vahel, kelle puhul kataks vallas kehtestatud piirmäär hooldustöötajate kulud täies ulatuses (SHS § 221 lõige 3). Kui ÜHteenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab Luunja Vallavalitsus keskmisest vanaduspensionist madalamat sissetulekut saavatele klientidele tasutavate kulude ja sissetuleku vahe (SHS § 221 lõige 5). Sotsiaalosakonna juht selgitas, et ÜHteenuse korraldamine on tema vastutusalas. ÜHteenuse saamiseks tuleb esitada vallavalitsusele taotlus. Seejärel hindab ametnik inimese abivajaduse inimese viibimiskohas. ÜHteenusele suunamise ja rahastamise otsustab vallavalitsus korraldusega, dokument on pealkirjastatud „Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse kulude tasumise hüvitamine X.X.“ ja see saadetakse nii teenusesaajale kui ka teenuseosutajale. Hooldereformiga seoses viis sotsiaalosakonna juht enne 01.07.2023 läbi ca 21 ÜHteenuse saaja abivajaduse hindamise, nendest poolte ÜHteenuse rahastamine toimus KOVi eelarvest. Vestlusest selgus, et negatiivseid otsustusi ÜHteenusele suunamisel tehtud ei ole, abivajajate abivajaduse hindamisel on selgunud ÜHteenuse vajadus ja inimene on ÜHteenusele suunatud. Hooldusplaanide koostamisel ja üle vaatamisel valla sotsiaalametnikud osalenud ei ole. Kontrollitud ÜHteenuse menetlustes 24269978947, 24269979029, 24269977384, 24268404320, 23266749228, 23264779688 esitati taotlused ÜHteenuse saamiseks ning ÜHteenuse rahastamiseks. Abivajaduse hindamisel tuvastas sotsiaalosakonna juht ÜHteenuse vajaduse ning vallavalitsus võttis vastu korraldused ÜHteenuse rahastamiseks KOVi kehtestatud piirmäära ulatuses. Piirmäära ületav osa jäeti kas ÜHteenuse saaja enda või seadusjärgsete ülalpidajate kanda (menetlustes 24269978947, 24269977384, 24268404320, 23266749228) või maksab KOV lisaks väiksema sissetuleku hüvitist (menetluses 24269979029) või kuna ÜHteenuse saajal endal ei olnud piisavalt vahendeid ÜHteenuse eest tasumiseks ja tal puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad, määras KOV ÜHteenuse tagamiseks puudujääva osa maksmise KOVi eelarvest (menetluses 23264779688). SKA seisukoht: ÜHteenuse korraldamisel on Luunja Vallavalitsus välja selgitanud inimese abivajaduse ÜHteenuse järele ja korraldanud sobiva abimeetme. Teenuskoha maksumust rahastatakse isikult võetavast tasust ja Luunja valla eelarvest vähemalt kehtestatud piirmäära ulatuses. KOV osaleb ÜHteenuse rahastamises, kui abivajaja ja tema ülalpidajate maksevõime seda ei võimalda.

3.2.6. Tugiisikuteenus ja isikliku abistaja teenus SHS §-d 24 ja 28 sätestavad KOVi kohustused tugiisikuteenuse ja isikliku abistaja teenuse osutamisel. Nimetatud sotsiaalteenuste korraldust käsitlevad korra § 3 lõige 1 punktid 3 ja 4, teenuseid puudutav teave on kättesaadav kodulehel. Teenused on abivajajale tasuta. Paikvaatlusel saadud ütluste kohaselt järelevalvetoimingute ajal isikliku abistaja teenust ei osutatud. Sotsiaalosakonna juht selgitas, et ühtegi taotlust isikliku abistaja teenuse saamiseks laekunud ei ole ja ühegi abivajaja hindamisel ei ole selgunud abivajadus nimetatud teenusele.

6

Tugiisikuteenust osutati 26.06.2024 seisuga neljale inimesele kes olid endale ise või lähedase kaasabil sobiva tugiisiku leidnud. Teenuse osutamiseks sõlmib vallavalitsus lähtuvalt teenusele suunamise haldusaktist kolmepoolse käsunduslepingu teenusesaaja või tema esindaja, tugiisiku ja vallavalitsuse vahel. Tugiisik esitab igakuiselt KOVile tööajatabeli, mille järgi toimub teenuse tasustamine. Sotsiaalosakonna juhi sõnul on teenuse mahu vajadus tuvastatud teenusesaajate abivajaduse hindamise käigus, kord aastas toimub ümberhindamine, tehakse uus korraldus ja sõlmitakse käsundusleping uueks perioodiks. SHS § 25 lõige 2 ja § 29 sätestavad nõuded vastavalt tugiisikuteenust vahetult osutavale isikule ja isikliku abistaja teenust osutavale isikule. Luunja Vallavalitsuse 26.06.2024 kirjast nähtub, et KOV ei olnud varem tugiisikuteenuse osutaja kohta karistusregistrist päringuid teinud. Järelevalvemenetluse käigus tehtud päringust selgus, et teenust vahetult osutavatel tugiisikutel teenuse osutamist takistavad asjaolud puuduvad. Sotsiaalosakonna juhi sõnul on tugiisikuteenuse määramisel kontrollitud, et teenust vahetult osutav tugiisik vastaks nõuetele: ta ei ole teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane ja ei ela teenuse saajaga samas eluruumis. 3.2.7. Sotsiaaltransporditeenus SHS §-d 38 kuni 40 ja korra § 3 lõige 1 punkt 8 näevad ette sotsiaaltransporditeenuse korraldamise, et tagada puudega isikule juurdepääs avalike teenuste tarbimisega seotud asutustele. Teenuse kirjeldus ja taotlemine on kirjas KOVi kodulehel sotsiaaltransporditeenuse all, teenust korraldatakse MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus kaudu. Teenuseosutaja on seadnud reeglid tellimiskeskuse kaudu sõidu tellimisele, nädalavahetusel ja riigipühadel tellimusi vastu ei võeta. Sotsiaalosakonna juhi sõnul peab abivajaja esmakordsel taotlemisel esitama taotluses põhjused mis takistavad ühistranspordi kasutamist. Põhjendatud juhul (arstiabi tagamiseks) ja abivajaduse hindamisel selgunud abivajaduse olemasolul rahuldatakse ka muu sihtgrupi (kellel puuet määratud ei ole, kuid kelle ühiskonnaelus osalemine võib erinevatel põhjustel olla takistatud) taotlused. Koduteenuse saajatele korraldab teenust koduhooldustöötaja. Maakonnaväliseks sõiduks (näiteks kliendi transportimiseks Kiviõlist Tartusse) otsitakse teenuseosutaja lähtekoha lähedusest. Nädalavahetuseks tellitud taksosõidu kulud on KOV abivajajale hüvitanud. Teenusele ei ole järjekorda, teenust osutatakse vajaduspõhiselt, vajadus selgub abivajaduse hindamisel, teenus on teenusesaajale tasuta. 3.2.8. Eluruumi tagamine SHS § 41 ja korra § 3 lõige 1 punkt 9 sätestavad eluruumi tagamise korraldamise kohustuse. Teenuse kirjeldus ja taotlemine on kirjas KOVi kodulehel, teenust korraldatakse KOVi munitsipaaleluruume haldava Luunja Varahalduse Sihtasutuse (Varahaldus) kaudu. Eluruumi eraldamise või üürilepingu pikendamise otsustab inimese taotluse alusel ja pärast abivajaduse hindamist vallavalitsus korraldusega. Lepingud tähtajaga üks aasta sõlmib Varahaldus. Sotsiaalosakonnal on teave üürilepingute lõppemise tähtajast, enne tähtaja saabumist viiakse läbi uus abivajaduse hindamine. Sotsiaalosakonna juhi hinnangul on vallavalitsus abivajajale eluruumi taganud ja KOVil on valmisolek eluruum tagada, järjekorda teenusele ei ole. Kahte munitsipaaleluruumi ehitatakse ümber sotsiaaleluruumiks. Olemas on kaks nn SOS-eluruumi Kavastus. SKA seisukoht: Luunja Vallavalitsus on korraldanud ja taganud tugiisikuteenuse, sotsiaaltransporditeenuse ja eluruumi tagamise teenuse kättesaadavuse. IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED SKA tunnustab sotsiaalosakonda sotsiaalteenuste ning muu abi osutamise menetlusandmete dokumenteerimisel STARis. Tulenevalt SHS § 15 lõikest 1 on KOVil abivajaduse hindamise kohustus, mistõttu säilitatakse ka abivajaduse hindamise dokumendid. Vaatamata asjaolule, et osade andmete STARi kandmise tähtaega on pikendatud, kasutab Luunja Vallavalitsus oma igapäevatöös STARi ja sinna on kantud Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse

7

§ 8 lõige 1 punktides 8, 11 ja 12 sätestatud andmed, samuti on korrastatud varem sisestatud menetlusi. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Sihver järelevalve peaspetsialist