Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta teatavate aruandlusnõuetega finantsteenuste ja investeerimistoetuse valdkonnas

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohad Euroopa

Komisjoni ettepaneku kohta

teatavate aruandlusnõuetega

finantsteenuste ja

investeerimistoetuse valdkonnas

Austatud härra Peterkop

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad teatavate aruandlusnõuetega

finantsteenuste ja investeerimistoetuse valdkonnas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1) protokollilise otsuse eelnõu: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni eelnõu kohta

teatavate aruandlusnõuetega finantsteenuste ja investeerimistoetuse valdkonnas;

2) seletuskiri protokollilise otsuse eelnõu juurde;

3) seletuskirja lisa 1 – lühiülevaade;

4) seletuskirja lisa 2 – huvirühmade märkuste tabel.

Kristiina Kubja 5885 1398

[email protected]

Teie 08.01.2024 nr 2-5/24-00030,

12.9.1/23-0438/-1T

Meie 31.01.2024 nr 11-3.1/93-2

2024

SELETUSKIRI

EESTI SEISUKOHAD EUROOPA KOMISJONI 2023. AASTA OKTOOBRI ALGATUSE

KOHTA SEOSES TEATAVATE ARUANDLUSNÕUETEGA FINANTSTEENUSTE JA

INVESTEERIMISTOETUSE VALDKONNAS

1 SISSEJUHATUS

1.1. Ettepanek seoses teatavate aruandlusnõuetega finantsteenuste ja investeerimistoetuse valdkonnas

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 2023. aasta 17. oktoobril ettepaneku „Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1092/2010, (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010, (EL)

nr 1095/2010 ja (EL) 2021/523 seoses teatavate aruandlusnõuetega finantsteenuste ja investeerimistoetuse

valdkonnas1“ kohta.

Ettepaneku ajendiks on komisjon teatis „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“2, milles

viidatakse, kui oluline on õigusraamistik, mis aitab tagada eesmärkide saavutamise minimaalsete kuludega.

Komisjoni ettepanek on osa esimesest meetmepaketist, mille eesmärk on ühtlustada ja muuta aruandlusnõuded

vajaduspõhisemaks. Eesmärgi saavutamiseks uuritakse põhjalikult kehtivaid aruandlusnõudeid, et hinnata nende

jätkuvat asjakohasust, eesmärgiga muuta need tõhusamaks. See tugineb kehtivatele õigusnormidele, millega on juba

ette nähtud teabevahetus teatava finantsteenuste sektori asutuste vahel, tugevdades õiguslikku alust andmete

jagamiseks ametiasutuste vahel, sealhulgas sektoriüleselt.

1.2. Regulatsiooni eesmärk ja Eestis avalduv peamine mõju

Terminid

- ESRB - Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (muudetakse (EL) nr 1092/2010 ehk ESRB määrust);

- ESA-d – Euroopa Järelevalveasutused, kelleks on:

o EBA - Euroopa Pangandusjärelevalve asutus (muudetakse (EL) nr 1093/2010 ehk EBA

määrust);

o EIOPA - Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionijärelevalve asutus (muudetakse (EL)

nr 1094/2010 ehk EIOPA määrust);

o ESMA - Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asutus (muudetakse (EL) nr 1095/2010

määrust ehk ESMA määrust);

- Pädevad asutused:

o riiklik finantsjärelevalve asutus;

o Euroopa Keskpank;

o rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamise direktiivi (edaspidi AMLD)

kohane järelevalveasutus ;

o hoiuste tagamise skeeme haldav asutus;

o kriisilahendusasutus;

o kriisilahendusnõukogu;

o investeeringute tagamise siseriiklikke skeeme haldavad asutus.

- Ametiasutus – ühisnimetaja ESA-del, ESRB-l ja pädevatel asutustel;

- Finantsasutus/finantseerimisasutus o ESRB määrus kasutab terminit „finantseerimisasutus“ – mis tahes ettevõtja või üksus, kelle

tegevust reguleeritakse liidu õigusaktidega, millele on osutatud EBA määruse, EIOPA määruse ja

1https://www.europarl.europa.eu/RegData/docs_autres_institutions/commission_europeenne/com/2023/0593/COM_COM(

2023)0593_EN.pdf 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52023DC0168&from=EN

2

ESMA määruse artikli 1 lõikes 2, või mis tahes teine liidus asuv ettevõtja või üksus, kelle

põhitegevus on sarnast laadi.

o EBA, EIOPA, ESMA määrustes kasutatakse terminit finantsasutus ning ettepanekus on täpsustus,

et „Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „finantsasutus“ määruse (EL) nr 1092/2010 ehk ESRB

määruse artikli 2 punktis a määratletud finantseerimisasutust“

- Rakenduspartner - finantseerimisasutus või muu finantsvahendaja, kellega InvestEU määruse kohaselt

on komisjon sõlminud tagatislepingu.

Ettepaneku kohaldamisulatus

Muudetav EL õigusakt Mõjutatud finantsasutused (finantseerimisasutused) ja ametiasutused

(EL) nr 1092/2010 – ESRB määrus - ESRB, kui teabe jagaja;

- ESRB-lt teabe taotleja (riiklik finantsjärelevalve asutus, ESA-d,

komisjon, Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS), AMLD

järelevalveasutus, riiklik statistikasutus, hoiuste tagamise skeeme haldav

asutus, kriisilahendusasutus, kriisilahendusnõukogu);

- finantseerimisasutused ja muud asutused, kellelt teabe taotleja muidu

küsiks sama teavet (liidu õiguse alusel);

- finantseerimisasutused, teadlased ja muud üksused, kellele

teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil ESRB võib teavet jagada.

(EL) nr 1093/2010 – EBA määrus - EBA, kui teabe jagaja;

- pädev asutus, kui teabe jagaja (riiklik finantsjärelevalve asutus, Euroopa

Keskpank, AMLD kohane järelevalveasutus, hoiuste tagamise skeeme

haldav asutus, kriisilahendusasutus, kriisilahendusnõukogu);

- EBA-lt või pädevalt asutuselt teabe taotleja (nt EIOPA, ESMA, ESRB,

riiklik finantsjärelevalve asutus, Euroopa Keskpank, riiklikud AMLD

kohased järelevalveasutused, hoiuste tagamise skeeme haldavad

asutused, kriisilahendusasutused);

- finantsasutused ja muud asutused, kellelt teabe taotleja muidu küsiks

sama teavet (liidu õiguse alusel);

- finantsasutused, teadlased ja muud üksused, kellele teadusuuringute ja

innovatsiooni eesmärgil EBA võib teabele juurdepääsu anda;

- komisjon, kellele võib EBA teavet jagada.

(EL) nr 1094/2010 – EIOPA määrus - EIOPA, kui teabe jagaja;

- pädev asutus, kui teabe jagaja (riiklik finantsjärelevalve asutus);

- EIOPA-lt või pädevalt asutuselt teabe taotleja (nt EBA, ESMA, ESRB,

riiklikud pädevad asutused, Euroopa Keskpank, riiklikud AMLD

kohased järelevalveasutused, hoiuste tagamise skeeme haldavad

asutused, kriisilahendusasutus);

- finantsasutused ja muud asutused, kellelt teabe taotleja muidu küsiks

sama teavet (liidu õiguse alusel);

- finantsasutused, teadlased ja muud üksused, kellele teadusuuringute ja

innovatsiooni eesmärgil EIOPA võib teabele juurdepääsu anda;

- komisjon, kellele EIOPA võib teavet jagada.

(EL) nr 1095/2010 – ESMA määrus - ESMA, kui teabe jagaja;

- pädev asutus, kui teabe jagaja (riiklik finantsjärelevalve asutus,

investeeringute tagamise siseriiklikke skeeme haldavad asutus,

kriisilahendusasutus);

- ESMA-t või pädevalt asutuselt teabe taotleja (EBA, EIOPA, ESRB,

riiklikud järelevalveasutused, Euroopa Keskpank, riiklikud AMLD

kohased järelevalveasutused, hoiuste tagamise skeeme haldavad

asutused, investeeringute tagamise siseriiklikke skeeme haldavad asutus,

kriisilahendusasutused);

- finantsasutused ja muud asutused, kellelt teabe taotleja muidu küsiks

sama teavet (liidu õiguse alusel);

- finantsasutuse, teadlased ja muud üksused, kellele teadusuuringute ja

innovatsiooni eesmärgil ESMA võib teabele juurdepääsu anda;

3

- komisjon, kellele ESMA võib teavet jagada.

(EL) 2021/523 – „InvestEU“ määrus - komisjon;

- rakenduspartnerid3(kokku on neid 16, ei puuduta Eesti asutusi);

- mikroettevõtjad, VKE-d ja muud äriühingud ja finantsvahendajad, kes

peavad esitama andmeid rakenduspartneritele aruandluse eesmärgil.

Ettepaneku põhieesmärgiks on vähendada finantsasutuste ja ametiasutuste halduskoormust seoses teabe küsimise

ja jagamisega ning korrastada teabe jagamise õigusi teabe taaskasutamise eesmärgil.

Eesmärk nr 1 – dubleerivate teabetaotluste vältimine

Finantssektori üle järelevalvet tegevate ametiasutuste (ESA-d, ESRB, pädevad asutused) vahel teabe vahetamist

käsitleva ettepaneku eesmärk on vältida dubleerivaid teabetaotlusi, mille puhul on mitmel asutusel volitused koguda

finantsasutustelt või muudelt üksustelt teatavaid andmeid (olenemata sellest, kas teised ametiasutused neid juba

koguvad või mitte), kuid neil puudub selge õiguslik alus nende andmete omavaheliseks jagamiseks (vt joonist 1).

Joonis 1. Teabevahetus asutuste vahel ettepaneku kohaselt

3 https://investeu.europa.eu/investeu-programme/investeu-fund_en#paragraph_170

4

Eesmärk nr 2 – liigsete või aegunud aruandlusnõuete kõrvaldamine

ESA-dele antakse volitus vaadata korrapäraselt läbi ja kõrvaldada aruandlusnõuded, mis on liigsed või aegunud,

näiteks tõhustatud teabevahetuse tõttu. Sellega välditakse olukorda, kus ettevõtjad peavad esitama sama teavet mitu

korda.

Eesmärk nr 3 – komisjonile finantsasutuse kohta teabe jagamine

ESA-d, ESRB ja pädevad asutused jagavad komisjonile teavet finantsasutuste kohta, parandades komisjoni

võimalusi saada andmeid poliitika kujundamiseks ning mõjuhinnangute ja hindamiste tegemiseks.

Eesmärk nr 4 – teabe jagamine teadlastele, teiste finantsasutustele ja muudele üksustele

teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil

Selleks, et järelevalveasutustele esitatud andmeid saaks veelgi paremini kasutada, toetatakse ettepanekuga ka teabe

kasutamist finantsteenustega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil, võimaldades rangetel tingimustel

jagada ametiasutuste valduses olevat teavet finantsasutuste, teadlaste ja muude õigustatud huviga üksustega. Saadud

teavet jagatakse üksnes selle asutuse nõusolekul, kes teabe algselt sai.

Eesmärk nr 5 – InvestEU rakenduspartnerite halduskoormuse vähendamine

Ettepanek vähendada EL ülese finantseerimisvahendi „InvestEU“ rakendamist käsitlevate aruannete esitamise

sagedust, muudab õigusaktide eesmärkide saavutamise tõhusamaks ja vähem koormavaks InvestEU

rakenduspartneritele ning seega ka mikroettevõtjatele, VKEdele ja muudele äriühingutele ning finantsvahendajatele,

kes peavad esitama andmeid rakenduspartneritele aruandluse eesmärgil.

Peamine mõju Eestile. Kuigi ESBR, EBA, EIOPA ja ESMA määruste muudatuste eesmärk on pigem tagada, et

nimetatud asutused vahetavad omavahel teavet, võivad muudatused tähendada, et teabetaotlused

Finantsinspektsioonile võivad samuti suureneda.

Eesti finantsasutusi võivad mõjutada eelkõige muudatused, millega seoses jagatakse nende kohta järelevalve

eesmärkidel kogutud teavet komisjoniga (kuigi anonüümselt) ja teiste finantsasutuste, teadlaste ja muude üksustega.

Mõju võib avalduda, kui ei suudeta tagada sellise järelevalvelise teabe jätkuv konfidentsiaalsus või finantsasutuse

anonüümsus.

Muudatused ei eelda asutuste organisatsioonilisi muudatusi. Siiski võivad pädevate asutuste puhul osutuda

vajalikuks teatud uuendused IT-tehnilistes lahendustes, kuivõrd pädevad asutused peavad tagama olukorra, kus

nende poolt edastatav teave ei võimaldaks konkreetseid üksusi tuvastada ega sisaldaks isikuandmeid.

1.3.Algatuste õiguslik alus, vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus nõukogus, subsidiaarsustähtaeg

ning menetlemise kord ja ajakava

Määruse ettepaneku õiguslik alus ESRB, EBA, EIOPA ja ESMA asutamise määruste puhul on ELi toimimise

lepingu artikkel 114 ning InvestEU meetme puhul ELi toimimise lepingu artikkel 173 ja artikli 175 lõige 3.

Õigusaktide vastusvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust.

Hispaanlaste eesistumisel ei toimunud EL nõukogus ühtegi arutelu. Samuti ei ole Belgia eesistumisel (BE PRES)

toimunud EL nõukogus töögrupi kohtumisi. 2024. a jaanuari alguse seisuga ei ole ettepaneku osas ka poliitikaarutelu

rahandusministrite tasandil (ECOFINis) toimunud.

Subsidiaarsustähtaeg on 24. jaanuar 2024. a.

1.4. Seos kehtiva õiguse, strateegiate, muu menetluses oleva riigisisese eelnõuga või valitsuse

tegevusprogrammiga.

Määruse muudatused ei eelda Eesti riigisisese õiguse muutmist.

5

1.5. Seiskohtade ja seletuskirja koostajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Kristiina

Kubja (5885 1398, [email protected]) ja Euroopa Liidu poliitika talituse nõunik Mari Lahtmets (5885 1430,

[email protected]).

2 ETTEPANEKU SISU

2.1. ESRB, EBA, EIOPA ja ESMA asutamise määruste muudatused

Määruse (EL) nr 1092/2010, määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010

kavandatud muudatustega:

- nähakse ette, et liiduüleselt ELi finantssektori üle järelevalvet tegevad asutused (ESA-d, ESRB ja pädevad

asutused) võivad jagada teavet, mida nad on saanud oma ülesannete täitmisel;

- välditakse finantsasutustele ja muudele aruandvatele üksustele esitatavate teabetaotluste dubleerimist

olukorras, kus kahel või enamal asutusel on õigus koguda sama teavet;

- tagatakse, et järgitakse kõiki kohaldatavaid andmekaitse-, intellektuaalomandi- ja ametisaladuse hoidmise

nõudeid;

- ei piirata ametiasutuste vahel juba toimuvat teabe jagamist, vaid pigem pakutakse lisakanal teabe

jagamiseks;

- tagatakse, et komisjonil on juurdepääs finantsasutustelt ja muudelt üksustelt kogutud teabele tõenduspõhise

õigusloome tarbeks (üksikuid üksusi tuvastamata ega sisalda isikuandmeid);

- soodustatakse innovatsiooni, võimaldades ESA-sid, pädevaid asutusi ja ESRB-d omal algatusel jagama

teavet, mida nad saavad ELi või riiklike aruandluskohustuste raames, finantsasutuste, teadlaste ja muude

õigustatud huviga üksustega, tingimusel et täidetud on nende andmete kaitsmiseks vajalikud eritingimused

(ehk nad võivad jagada teavet muul otstarbel, kui seda algselt koguti);

- volitatakse ESA-sid süstemaatiliselt analüüsima kehtivaid aruandlusnõudeid ning kõrvaldama liigsed ja

aegunud nõuded, vähendama aruandluskulusid ja kaaluma enne uute nõuete kehtestamist olemasoleva

aruandluse taaskasutamist.

2.2. „InvestEU“ määruse muudatused

Määruse (EL) 2021/523 artikli 28 lõike 4 kavandatud muudatusega vähendatakse sagedust, millega

rakenduspartneritel tuleb komisjonile esitada programmi „InvestEU“ rakendamise kohta aruandeid, kahelt korralt

aastas korrale aastas.

EL ülest finantseerimisvahendit InvestEU rakendatakse erinevate rakenduspartnerite kaudu – nt Euroopa

Investeerimispank, Põhjamaade Investeerimispank jt -, kes EL garantiifondi toel annavad garantiisid InvestEU

eesmärkidel ellu viidatavate investeeringute rahastamiseks, lisades omapoolse rahalise panuse ja võimendades

seeläbi EL garantiifondi kasutuse mõju. Seejuures antakse garantiisid niisugustele investeeringutele, millele

turutõrgete tõttu ei ole olnud võimalik rahaturgudelt nö tavatingimustel garantiid saada.

InvestEU rakenduspartnerid on valitud läbipaistvate kriteeriumide alusel ning nendega on sõlmitud asjakohased

lepingud, milles mh on sätestatud aruandlusega seotud ülesanded.

Praegu kehtib InvestEU rakenduspartneritele kohustus esitada EL garantiifondi vahendite kasutusega seotud

aruandeid kord poolaastas, esitades mh info peamiste tulemusindikaatorite lõikes ning peamiste statistiliste ja

rahaliste näitajate kohta. Ettepaneku kohase muudatusega pikendatakse aruandlusperioodi aastale.

2.3. Muudatuste rakendamine

Määrus on otsekohalduv ja jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

6

3 VASTAVUS SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE

Kuna asjaomased aruandlusnõuded on kehtestatud ELi õigusega, on neid kõige parem ratsionaliseerida ELi tasandil,

et tagada õiguskindlus ja aruandluse järjepidevus. Sellega tagatakse võrdsed tingimused kogu ELi ettevõtetele ja

ametiasutustele, kellele ettepanekust tulenevate aruandlusnõuete ratsionaliseerimine kasu toob.

Aruandlusnõuete ratsionaliseerimine muudab õigusraamistiku lihtsamaks, kuna sellega tehakse olemasolevatesse

nõuetesse minimaalseid muudatusi, mis ei mõjuta laiema poliitikaeesmärgi sisu. Seepärast piirdutakse ettepanekus

nende muudatustega, mida on vaja tõhusama aruandluse tagamiseks, ilma asjaomaste õigusaktide olulisi elemente

muutmata.

4 MÕJUDE KOKKUVÕTE

4.1. Mõju Finantsinspektsioonile

Ettepanek mõjutab Finantsinspektsiooni tegevust ka kriisilahendusasutuse funktsiooni täitjana (EBA ja ESMA

määruse määratluse kohaselt on pädev asutus mh kriisilahendusasutus).

Ettepaneku mõju Finantsinspektsioonile: Finantsinspektsiooni halduskoormus võib suurenda seoses saabuvate

andmepäringute mahu võimaliku suurenemisega järelevalvelise teabe saamiseks (vt joonist 1, kus on näha, kes on

teabe jagajad ja teabe taotlejad). Kuna ettepanek hõlmab olemasoleva teabe jagamist, siis vähemalt ei tõuse

Finantsinspektsiooni halduskoormus seoses küsitava teabe hankimisega. Selles osas jääb kehtima juba olemasolev

õigusnorm, et ESA-del on õigus esitada pädevatelt asutustele teabenõue oma ülesannete täitmiseks vajaliku teabe

saamiseks.

Vastupidiselt eelmisele lõikele Finantsinspektsiooni koormus ka väheneb, kuna Finantsinspektsioon ei pea esitama

sama teavet ESA-dele ja ESRB-le mitu korda, kuivõrd viidatud asutused jagavad seda teavet omavahel. Kuna

ettepaneku kavandatud meetmete eesmärk on hõlbustada andmete jagamist asutuste vahel ning vältida dubleerivaid

ja liigseid teabetaotlusi, kaasneb sellega eelduslikult ka kulude kokkuhoid.

Kuna ESA-de eelarve üheks osaks on finantsturu osaliste järelevalve eest vastutavate liikmesriigi avalik-õiguslike

asutuste kohustuslikud osamaksed, siis on oluline silmas pidada ka mõju ESA-de eelarvele, mille puhul võib

avalduda mõju Finantsinspektsiooni tasutavatele osamaksetele ehk Finantsinspektsiooni eelarvele. Komisjoni

hinnangul mõju ESA-de eelarvele puudub, kuna sätetega ei muudeta andmete jagamist finantssektori üle

järelevalvet tegevate asutuste jaoks kohustuslikuks. Komisjon on rõhutanud, et andmete jagamine jääb jätkuvalt

vabatahtlikuks ja toimub taotluse alusel. Samas on ettepanekus ka säte, mis ütleb, et teabe jagaja (ehk kellele taotlus

esitati) peab teavitama sellisest teabevahetusest põhjendamatu viivituseta kõiki asjaomaseid finantsasutusi või muid

pädevaid asutusi, mis tähendab täiendavat halduskoormust ja kulusid teabe jagajale, sh Finantsinspektsioonile.

Komisjoni selgituste kohaselt on võimalik sõlmida kokkuleppeid kulude ja tulude jagamiseks teavet jagavate ja seda

taotlevate asutuste vahel.

Taotleva asutuse jaoks tuleneb kulude kokkuhoid sellest, et ta ei pea enam teavet hankima muude kanalite kaudu,

mis põhjustaks kulusid ka neile, kes peavad seda teavet esitama. Säte, mis käsitleb ühe asutuse valduses olevate

andmete jagamist finantsasutuste, teadlaste ja muude õigustatud huviga üksustega, on vabatahtlik ega too komisjoni

hinnangul samuti kaasa uusi kulusid ega halduskoormust.

Kuigi muudatused ei eelda asutuste organisatsioonilisi muudatusi, siis võivad pädevate asutuste puhul osutuda

vajalikuks teatud uuendused IT-tehnilistes lahendustes, kuivõrd pädevad asutused peavad tagama olukorra, kus

nende poolt edastatav teave ei võimaldaks konkreetseid andmeid tuvastada ega sisaldaks isikuandmeid.

Finantsinspektsioon on hinnanud, et välja oleks vaja töötada süsteem, mis aitaks andmeid töödelda, muuta ja

koondada. Samuti tuleks rakendada muid aimatavuse kontrolli meetmeid, et kaitsta konfidentsiaalset teavet, sh

7

ärisaladust või intellektuaalseomandi õigustega kaitstud sisu. Eeltoodu toob Finantsinspektsioonile kaasa täiendava

halduskoormuse ja kulu.

4.2. Mõju Eesti Pangale

Eelduslikult võib väheneda Eesti Panga koormus seoses sellega, et Eesti Pank ei pea esitama sama teavet ESRB-le,

kuivõrd ESRB võib taotleda sama teavet näiteks EBA-lt. Kuna ettepaneku kavandatud meetmete eesmärk on

hõlbustada andmete jagamist asutuste vahel ning vältida dubleerivaid ja liigseid teabetaotlusi, kaasneb sellega

eelduslikult ka kulude kokkuhoid.

4.3. Mõju Tagatisfondile

Kuna hoiuste tagamise skeemi haldav asutus on pädev asutus EBA ja ESMA määratluse kohaselt, siis ettepanekus

esitatud muudatused mõjutavad ka Tagatisfondi, kuid nagu eelpool kirjeldatud, teabe jagamise ja taotlemise õigus

sõltub ka sellest, millised on asutuste õigused teabele tulenevalt liidu õigusest. Seega võib Tagatisfondi

halduskoormus tõusta, kui talle esitatakse rohkem teabetaotlusi, aga ka väheneda, kui asutused vahetavad omavahel

teavet, mida nad muidu küsiksid Tagatisfondilt.

4.4. Mõju finantsasutustele

Sihtrühma suurus: kõik finantsasutused (pangad, investeerimisühingud, kindlustusandjad, makseteenuse

pakkujad jne), kes kuuluvad Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi4 järelevalve alla ja kellega seotud teavet asutused

jagavad.

Ettepaneku mõju finantsasutustele. Kuna kavandatud meetmete eesmärk on hõlbustada andmete jagamist

ametiasutuste vahel ning vältida dubleerivaid ja liigseid teabetaotlusi finantsasutustele, kaasneb sellega eelduslikult

ka finantsasutustele kulude kokkuhoid, kuivõrd teatud teavet ei pea nad mitu korda esitama.

Lisaks antakse ettepanekuga ESA-dele ülesanne vaadata läbi komisjoni vastuvõetud asjakohaste regulatiivsete ja

rakenduslike tehniliste standardite ning ESA-de väljaantud suuniste ja soovituste kohaldamine ning teha vajaduse

korral muudatusettepanekuid, sealhulgas kõrvaldada liigsed või aegunud aruandenõuded. Seega võib

aruandlusnõuete vähendamine tähendada finantsasutuse halduskoormuse vähenemist ja eelduslikult ka kulude

kokkuhoidu.

Ettepaneku kohaselt jagavad ESA-d ja ESRB komisjonile põhjendatud taotluse korral ja igal üksikjuhul eraldi

teavet, mille finantsasutused on neile liidu õigusest tulenevaid kohustusi täites esitanud. Väiksemate riikide puhul,

nagu seda on Eesti, isegi kui ettevõtjate nimed on nö anonüümsed, siis tulenevalt turuolukorrast võib olla lihtsalt

tuvastatav konkreetne anonüümne isik (finantsasutus). Ettepanek ei paku kaitset isikutele, kes võimaliku lekke

tulemusena võivad avalikuks saada. Samas võib kaudse mõjuna välja tuua asjaolu, et kui komisjon saab poliitika

kujundamiseks ja mõjude hindamiseks finantsasutuste kohta kvaliteetsemat teavet, siis välja töötatud õigusnormid

võtavad paremini arvesse turuolukorda ja finantsasutuste huve.

Kuna selliste isikute ringi laiendatakse, kellele finantsasutuste kohta käivat jagatakse, seab see ohtu järelevalvelise

teabe konfidentsiaalsuse. Finantsjärelevalvet puudutav teave on nn turutundlik teave. Selle avalikuks saamine kasvõi

vähesel määral ja ka üldistatud kujul võib mõjutada finantsasutuste varade väärtust, s.h. mõjutada tervel turul

finantsinstrumentide hinda, kaasa tuua „pangajooksu“ jne.

4.6. Mõju InvestEU rakenduspartneritele ja garantiide taotlejatele

Käesoleva seisuga on InvestEU rakendusparterid European Investment Bank (EIB), The European Investment Fund

(EIF), The Council of Europe Development Bank (CEB), The Nordic Investment Bank (NIB), The European Bank

4 Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem on võrgustik, mis on koondunud Euroopa kolme järelevalveasutuse, Euroopa Süsteemsete Riskide

Nõukogu ja riiklike järelevalveasutuste ümber

8

for Reconstruction and Development (EBRD), Cassa Depositi e Prestiti Equity (CDP Equity, Itaalia), Caisse des

Dépôts (CDC, Prantsusmaa), Instituto de Crédito Oficial (ICO, Hispaania), Cassa Depositi e Prestiti (CDP, Itaalia),

Bpifrance (BPI, Prantsusmaa), Bank Gospodarstwa Krajowego (BGK, Poola), Invest-NL (Holland), Garantiqa

(Ungari), PMV (Flaami investeerimisfirma), Bulgarian Development Bank (BDB, Bulgaaria) ning Národní

rozvojová banka / National Development Bank (NRB, Tšehhi Vabariik).

Seega, kuna rakenduspartnerite hulka ei kuulu ühtegi Eesti asutust, siis aruandeperioodi pikendamine ei mõjuta

otseselt Eesti asutusi seoses aruande koostamise ja esitamisega. InvestEU kaudu garantiide jm finantsinstrumentide

taotlejad on suures osas (Eestis seni sajaprotsendiliselt) eraettevõtted ning InvestEU aruandlus käib nende ja

rakenduspartnerite vahel kogutava/liikuva info alusel.

4.7. Mõju riigisektorile

Ettepanekul puudub otsene mõju riigi eelarvele.

5 SEISUKOHTADE SELGITUSED

1) Toetame ametiasutuste ja finantsasutuste halduskoormuse vähendamist seoses samaväärsete

teabetaotluste vähendamisega.

Ettepaneku üheks eesmärgiks on vältida dubleerivaid teabetaotlusi, mille puhul on mitmel asutusel volitus koguda

finantsasutustelt või muudelt asutustelt samu andmeid (olenemata sellest, kas teised ametiasutused neid juba

koguvad või mitte), kuid neil puudub seni selge õiguslik alus nende andmete omavaheliseks jagamiseks. Ehk näiteks

selle asemel, et teine asutus küsiks sama teavet pädevalt asutuselt või finantsasutustelt, peaks ta saama taotleda seda

teavet asutuselt, kes seda teavet on juba korra küsinud.

Andmete jagamine jääb ettepaneku selgituste kohaselt jätkuvalt vabatahtlikuks (ettepaneku teksti kohaselt see

vabatahtlikkus nii selge pole) ja toimub taotluse alusel. Näiteks võib ESA-le teabe saamiseks taotluse esitada teine

ESA, riiklik järelevalveasutus, Euroopa Keskpank, hoiuste tagamise skeeme haldav asutus, kriisilahendusasutus või

AMLD kohast järelevalvet teostav asutus. Samas peab ka teavet taotleval asutusel olema õiguslik alus sama teabe

saamiseks. Seega väheneks selliste asutuste, sh finantsasutuste halduskoormus, kes muidu peaks sama teavet

mitmele asutusele esitama.

Ettepaneku kohaselt peab teavet jagav asutus põhjendamatu viivituseta teavitama teabevahetusest kõiki asjaomaseid

finantsasutusi või muid pädevaid asutusi. Meie hinnangul tuleks kaaluda varianti, et teabevahetusest teavitab

asjaomaseid asutusi teabe jagaja asemel teabe taotleja, kui on teabevahetuse huvipool.

Lisaks leiame, et isikute ring, kes saavad taotleda juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele, on väga lai ning pole selgelt

määratletud (tekst viitab näiteks „muudele pädevatele asutustele“, „muudele asjaomastele asutustele“ ja „muule

Euroopa Järelevalveasutusele“). Vt seletuskirja joonist 1, et paremini aru saada isikute ringist, kes on teabe taotlejad

ja jagajad. Samuti ei ole selge, mida täpselt tähendab „ülesannete täitmisel saadud teave“, mistõttu jääb

teabevahetuse kohaldamisulatus ebatäpseks ning ka väga laia tõlgendusruumiga. Ettepanek ei ole selge ka selles

osas, millistel juhtudel tuleks finantsasutusi käsitleda anonüümsetena ja millisel juhul mitte.

Samuti leiame, et täiendavalt tuleks ettepaneku menetluse käigus täpsustada, kas teavet jaganud asutuse kohustused

lõppevad taotluse rahuldamisega ja andmete jagamisega või oma ülesannete täitmisel saadud teabele juurdepääsu

võimaldamisega või tekib teavet jaganud asutusel kohustus jagatud andmete muutumisel (näiteks kontrolli

tulemuste tagajärjel) sellest andmete kasutajaid (esialgseid taotlejaid) informeerida.

2) Toetame finantsasutuste anonüümsuse kaitsmist, kui ametiasutused jagavad Euroopa

Komisjonile teavet finantsasutuste kohta ning kui finantsasutuste teabele antakse põhjendatud

juhtudel juurdepääs teadlastele, finantsasutustele ja muudele isikutele innovatsiooni ja

teadusuuringute eesmärgil.

9

Ettepanekus on sätestatud, et ESA-d ja pädevad asutused jagavad põhjendatud taotluse korral ja igal üksikjuhul

eraldi komisjoniga teavet, mille finantsasutused on neile liidu õigusest tulenevaid kohustusi täites esitanud. Lisaks

on täpsustatud, et ESA-d ja pädevad asutused edastavad selle teabe kujul, mis ei võimalda üksikuid üksusi tuvastada

ega sisalda isikuandmeid.

Kuigi ettepaneku kohaselt peavad ESA-d ja pädevad asutused olema enne teabe edastamist veendunud, et

finantsasutused ei ole tuvastatavad, tuleks ettepaneku menetluse käigus täpsustada, kas ESA-d ja pädevad asutused

saavad ise keelduda teabe edastamisest, kui nad ei suuda tagada, et finantsasutus ei ole tuvastatav ning kuidas nad

selles veenduvad, et finantsasutus ei ole tuvastatav. Eesti finantssektori väiksust arvestades ei pruugi olla raske

aimata, millise üksuse kohta teatud teave käib. Näiteks, kui Eesti kindlustusturul tegutseb kaks elukindlustusandjat,

siis tulenevalt turuolukorrast võib olla lihtsalt tuvastatav, millist kindlustusandjat on mõeldud. Vt selgitust ka

järgmise punkti juures seoses isikute ringi laiendamisega, kellele teavet jagatakse.

Lisaks võivad ESA-d ja pädevad asutused anda oma ülesannete täitmisel saadud teabele juurdepääsu

finantsasutustele, teadlastele ja muudele üksustele, kellel on õigustatud huvi sellise teabe vastu finantsteenustega

seotud teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil. Lisatingimustena on ette nähtud, et see teave peab olema selline,

et andmesubjekt või finantsasutus ei ole tuvastatav. Samuti peavad andmed olema muudetud või koondatud või

nende suhtes on rakendatud muud aimatavuse kontrolli meetodit, et kaitsta konfidentsiaalset teavet, sealhulgas

ärisaladusi või intellektuaalomandi õigustega kaitstud sisu. Kui see teave on saadud muult asutuselt, siis võib seda

teavet edasi jagada üksnes selle asutuse nõusolekul.

Ettepanekus ei ole selgitatud, kes on „muud üksused“, kellel võiks olla huvi sellise teabe vastu ning teiseks ei ole

selge, kuidas hinnata õigustatud huvi teabele. Seega on isikute ring, kellele teavet jagatakse ja teabe ulatus

ebamäärane. Järelevalveline teave on reeglina konfidentsiaalne, mistõttu peab olema järelevalvelisele teabele

juurdepääs vaid põhjendatud juhtudel (eesmärki, õigustatud huvi ja õiguslikku alust arvestades) ning nagu

ettepanekus on selgitatud, teabele juurdepääsu andmine on vabatahtlik. See on vajalik, et tagada finantsturu sujuv

toimimine, kuivõrd finantsjärelevalvet puudutav teave on nn turutundlik teave. Selle avalikuks saamine kasvõi

vähesel määral ja ka üldistatud kujul võib mõjutada finantsasutuste varade väärtust, s.h. mõjutada tervel turul

finantsinstrumentide hinda, kaasa tuua „pangajooksu“ jne. Seda ka juhul, kui nn turutundlik teave on avalikkusele

teatavaks saanud mitmed aastad pärast mingeid sündmusi. Järelevalveasutustel kaob kontroll nende valduses oleva

teabe üle, sest info, mis on juba edasi antud ei ole enam sedavõrd hästi kontrollitav (sh andmekaitse nõuete järgimine)

ning suurem hulk isikuid saab juurdepääsu teabele, mis peaks olema rangelt konfidentsiaalne.

Kuigi ettepanek viitab, et juurdepääs võimaldatakse vaid olemasolevale teabele, ei tohiks seda tõlgendada nii, et see

võiks käivitada finantsasutustele uute andmepäringu saatmise, et saada neilt spetsiifilise teavet, mida eeltoodud

isikud võivad õigustatud huvi korral soovida (pole kooskõlas ettepaneku eesmärgiga seoses halduskoormuse

vähendamisega).

Lisaks ei ole meie hinnangul ettepaneku puhul üheselt arusaadav, kas teabe puhul, mis sisaldab isikuandmeid,

nähakse ette kitsendused võrreldes kehtiva õigusega, mille kohaselt on LR-ile õigus siseriiklikult määrata, kuidas

andmetöötlus teadusuuringute eesmärgil käib. Komisjon on oma selgitustes viidanud eritingimustele seoses

andmehalduse määrusega (EL) 2022/868, kuid mitte sellele, kuidas tuleks tõlgendada andmete töötlemist

teadusuuringute eesmärgil kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja liikmesriigi õigusega.

3) Toetame olemasolevate aruandlusnõuete asja- ja ajakohasuse regulaarset hindamist, et

kõrvaldada liigsed ja aegunud aruandenõuded.

Toetame, et ettepanekuga volitatakse ESA-sid süstemaatiliselt analüüsima kehtivaid aruandlusnõudeid ning

kõrvaldama liigsed ja aegunud nõuded, vähendama aruandluskulusid ja kaaluma enne uute nõuete kehtestamist

olemasoleva aruandluse taaskasutamist.

10

4) Toetame InvestEU määruse muudatust, mille tulemusel selle finantseerimisvahendi

rakenduspartnerite aruandlusperiood pikendatakse kuuelt kuult ühele aastale.

EL ülest finantseerimisvahendit InvestEU rakendatakse erinevate rakenduspartnerite kaudu – nt Euroopa

Investeerimispank, Põhjamaade Investeerimispank jt -, kes EL garantiifondi toel annavad garantiisid InvestEU

eesmärkidel ellu viidatavate investeeringute rahastamiseks, lisades omapoolse rahalise panuse ja võimendades

seeläbi EL garantiifondi kasutuse mõju. Seejuures antakse garantiisid niisugustele investeeringutele, millele

turutõrgete tõttu ei ole olnud võimalik rahaturgudelt nö tavatingimustel garantiid saada.

InvestEU rakenduspartnerid on valitud läbipaistvate kriteeriumide alusel ning nendega on sõlmitud asjakohased

lepingud, milles mh on sätestatud aruandlusega seotud ülesanded.

Praegu kehtib InvestEU rakenduspartneritele kohustus esitada EL garantiifondi vahendite kasutusega seotud

aruandeid kord poolaastas, esitades mh info peamiste tulemusindikaatorite lõikes ning peamiste statistiliste ja

rahaliste näitajate kohta. Ettepaneku kohase muudatusega pikendatakse aruandlusperioodi aastale. InvestEU

elluviimise senise kogemuse kohaselt peaks see tagama piisava ülevaatliku andmestiku saamise EL garantiifondi

kasutuse kohta, võimaldades samas vähendada InvestEU-ga seotud halduskoormust.

6 ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE

Eesti seisukohtade välja töötamiseks paluti arvamust Eesti Pangalt ja Finantsinspektsioonilt. Eesti Pangal märkusi

ei olnud ning Finantsinspektsiooni arvamus on lisatud käesoleva kirja lisasse.

Väljatöötatud seisukohad esitati teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks

Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumile, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale,

Tagatisfondile, Eesti Pangaliidule, FinanceEstoniale, Eesti Kindlustusseltside Liidule ja Eesti Kindlustusmaaklerite

Liidule. Tagasiside esitasid Finantsinspektsioon (märkus seoses Finantsinspektsiooni kuludega),

Justiitsministeerium (märkus seoses teadusuuringute eesmärgil andmetöötlusega) ja Eesti Pank (märkusi polnud).

Vt seletuskirja lisa 2.

1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja veebruar 2024 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni eelnõu kohta teatavate aruandlusnõuetega

finantsteenuste ja investeerimistoetuse valdkonnas

1. Kiita heaks rahandusministri esitatud seisukohad järgmise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse,

millega muudetakse määrusi (EL) nr 1092/2010, (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010, (EL) nr 1095/2010 ja

(EL) 2021/523 seoses teatavate aruandlusnõuetega finantsteenuste ja investeerimistoetuse valdkonnas, eelnõu

kohta.

1.1. Toetame ametiasutuste ja finantsasutuste halduskoormuse vähendamist seoses samaväärsete

teabetaotluste vähendamisega.

1.2. Toetame finantsasutuste anonüümsuse kaitsmist, kui ametiasutused jagavad Euroopa

Komisjonile teavet finantsasutuste kohta ning kui finantsasutuste teabele antakse põhjendatud

juhtudel juurdepääs teadlastele, finantsasutustele ja muudele isikutele innovatsiooni ja

teadusuuringute eesmärgil.

1.3. Toetame olemasolevate aruandlusnõuete asja- ja ajakohasuse regulaarset hindamist, et

kõrvaldada liigsed ja aegunud aruandenõuded.

1.4. Toetame InvestEU määruse muudatust, mille tulemusel selle finantseerimisvahendi

rakenduspartnerite aruandlusperiood pikendatakse kuuelt kuult ühele aastale.

2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.

3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid

kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja

seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi

liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee

liikmetele.

Kaja Kallas

Peaminister Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

Seletuskirja lisa 1. Ülevaade ettepanekust

Ettepaneku põhieesmärgiks on vähendada finantsasutuste ja finantsjärelevalvega seotud ametiasutuste

(Euroopa järelevalveasutused, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, pädevad asutused)

halduskoormust seoses teabe küsimise ja jagamisega ning korrastada teabe jagamise õigusi (teabe

taaskasutamine).

Eesmärk nr 1 – dubleerivate teabetaotluste vähendamine

Finantssektori üle järelevalvet tegevate ametiasutuste vahel teabe vahetamist käsitleva ettepaneku eesmärk

on vältida dubleerivaid teabetaotlusi, mille puhul on mitmel asutusel volitused koguda finantsasutustelt

või muudelt üksustelt teatavaid andmeid (olenemata sellest, kas teised ametiasutused neid juba koguvad

või mitte), kuid neil puudub selge õiguslik alus nende andmete omavaheliseks jagamiseks.

Eesmärk nr 2 – liigsete või aegunud aruandlusnõuete kõrvaldamine

Euroopa järelevalveasutustele antakse volitus vaadata korrapäraselt läbi ja kõrvaldada aruandlusnõuded,

mis on liigsed või aegunud, näiteks tõhustatud teabevahetuse tõttu. Sellega välditakse olukorda, kus

ettevõtjad peavad esitama sama teavet mitu korda.

Eesmärk nr 3 – komisjonile finantsasutuse kohta teabe jagamine

Euroopa järelevalveasutused, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja pädevad asutused jagavad

Euroopa Komisjonile teavet finantsasutuste kohta, parandades Euroopa Komisjoni võimalusi saada

andmeid poliitika kujundamiseks ning mõjuhinnangute ja hindamiste tegemiseks.

Eesmärk nr 4 – teabe jagamine teadlaste, teiste finantsasutuste ja muude üksustega

teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil

Selleks, et järelevalveasutustele esitatud andmeid saaks veelgi paremini kasutada, toetatakse ettepanekuga

ka teabe kasutamist finantsteenustega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil, võimaldades

rangetel tingimustel jagada ametiasutuste valduses olevat teavet finantsasutuste, teadlaste ja muude

õigustatud huviga üksustega. Saadud teavet jagatakse üksnes selle asutuse nõusolekul, kes teabe algselt

sai.

Eesmärk nr 5 – InvestEU rakenduspartnerite halduskoormuse vähendamine

Ettepanek vähendada EL ülese finantseerimisvahendi „InvestEU“ rakendamist käsitlevate aruannete

esitamise sagedust, muudab õigusakti eesmärgi saavutamise tõhusamaks ja vähem koormavaks InvestEU

rakenduspartneritele ning seega ka mikroettevõtjatele, VKEdele ja muudele äriühingutele ning

finantsvahendajatele, kes peavad esitama andmeid rakenduspartneritele aruandluse eesmärgil.

Peamine mõju Eestile. Kuigi määruste muudatuste eesmärk on pigem tagada, et nimetatud asutused

vahetavad omavahel teavet, võivad muudatused tähendada, et teabetaotlused Finantsinspektsioonile

võivad samuti suureneda. Eesti finantsasutusi võivad mõjutada eelkõige muudatused, millega seoses

jagatakse nende kohta järelevalve eesmärkidel kogutud teavet komisjoniga (kuigi anonüümselt) ja teiste

finantsasutuste, teadlaste ja muude üksustega. Mõju võib avalduda, kui ei suudeta tagada sellise

järelevalvelise teabe jätkuv konfidentsiaalsus või finantsasutuse anonüümsus. Muudatused ei eelda

asutuste organisatsioonilisi muudatusi. Siiski võivad pädevate asutuste puhul osutuda vajalikuks teatud

uuendused IT-tehnilistes lahendustes, kuivõrd pädevad asutused peavad tagama olukorra, kus nende poolt

edastatav teave ei võimaldaks konkreetseid üksusi tuvastada ega sisaldaks isikuandmeid.

Ettepanek ei mõjuta riigieelarvet.

EESTI SEISUKOHAD EUROOPA KOMISJONI 2023. AASTA OKTOOBRI ALGATUSE KOHTA

Seletuskiri

Lisa 2

Lisa 2. Huvirühmade kaasamise tabel

Nr. Ettepaneku sisu

Arvestatu/

Mitte

arvestatud

/

Selgitatud

Rahandusministeeriumi seisukoht

FINANTSINSPEKSTIOON

1. Kuigi muudatused puudutavad konkreetselt Euroopa

Järelevalve Asutuste (edaspidi ESA-d) ja ESRB tegevust,

siis meie hinnangul on neil muudatustel ka oluline mõju

Finantsinspektsioonile. Määruse eelnõu seletuskirja

kohaselt, et esitatud andmeid saaks veelgi paremini

kasutada, toetatakse teabe kasutamist finantsteenustega

seotud teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil,

võimaldades rangetel tingimustel jagada ametiasutuste

valduses olevat teavet finantsasutuste, teadlaste ja muude

õigustatud huviga üksustega. Määruse eelnõu artikkel 1

selgitab mh tingimusi, mil saab teabele juurdepääsu

võimaldada. Soovime juhtida tähelepanu, et igasugune

järelevalveline teave on konfidentsiaalne ja peaks olema

väga piiratud juurdepääsuga. Eeltoodu on vajalik, et

tagada finantsturu sujuv toimimine, kuivõrd

finantsjärelevalvet puudutav teave on nn turutundlik teave.

Selle avalikuks saamine kasvõi vähesel määral mõjutab

või võib mõjutada finantsasutuste varade väärtust, s.h.

mõjutada tervel turul finantsinstrumentide hinda, kaasa

tuua „pangajooksu“ jne. Seda ka juhul, kui nn turutundlik

teave on avalikkusele teatavaks saanud mitmed aastad

pärast mingeid sündmusi. Olukorras, kus andmeid saab

kasutada laiem isikute ring nagu on märgitud Määruse

eelnõu seletuskirjas, võib oluliselt suureneda

Finantsinspektsiooni halduskoormus (läbi ESA-de ja

ESRB) seoses saabuvate andmepäringute mahu

suurenemisega järelevalvelise teabe saamiseks. Eeltoodu

seab ohtu järelevalvelise teabe konfidentsiaalsuse, kuna

järelevalveasutustel kaob kontroll nende valduses oleva

teabe üle, sest info, mis on juba edasi antud ei ole enam

sedavõrd hästi kontrollitav (sh andmekaitse nõuete

järgimine) ning suurem hulk isikuid saab juurdepääsu

teabele, mis peaks olema rangelt konfidentsiaalne.

Väiksemate riikide puhul, nagu seda on Eesti Vabariik,

isegi kui nimed on nö anonüümsed, siis tulenevalt

turuolukorrast võib olla lihtsalt tuvastatav konkreetne

anonüümne isik. Eelnimetatud Määrus ei lahenda

eeltoodud olukorda ega ka kaitse neid isikuid, kes

võimaliku lekke tulemusena võivad avalikuks saada.

Arvestades eeltoodut peab Finantsinspektsioon vajalikuks

rõhutada, et oleme poolt, et aruandlusnõuded oleksid

korrastatud ning võimalikult ühetaolised kogu EL-i piires,

ent antud Määruse eelnõu soovib minna nimetatud

eesmärgist kaugemale. Eeltoodut kinnitab ka Määruse

Arvestatud Seisukohtade koostamisel on

Finantsinspektsiooni arvamusega

arvestatud (finantsasutuste

anonüümsuse kaitse).

2

eelnõu põhjenduspunkt 7, mille kohaselt vajab Komisjon

täpset ja põhjalikku teavet poliitika kujundamiseks,

kehtivate õigusaktide hindamiseks ning võimalike

seadusandlike ja muude algatuste mõju hindamiseks, sh

seadusandlike ettepanekute üle peetavate läbirääkimiste

ajal. Arvestades, et Komisjon soovib ise suuremat

mõjuvõimu ja rohkem andmeid, tuleks siin kaaluda, kas ja

kuidas selline eesmärk täidetav on, ohustamata

järelevalvelise teabe sattumist suurema isikute ringi kätte.

2. Määruse eelnõu seletuskirja punkti 4 kohaselt ei muudeta

andmete jagamist finantssektori üle järelevalvet tegevate

asutuste jaoks kohustuslikuks. Andmete jagamine jääb

jätkuvalt vabatahtlikuks ja toimub taotluse alusel.

Harmoniseerimise eesmärgil võiks kaaluda ESA-de

määrustesse andme jagamisest keeldumise aluste lisamist.

Näiteks ettepanekus kirjeldatud teabevahetuse põhimõtted

ei peaks kohalduma finantsasutuse või pädeva asutuse

poolt juba avalikustatud teabele või teabele, mille

kontrollimise protsess ei ole veel lõpuni viidud.

Keeldumise aluste puudumisel võib järelevalvet tegevate

asutuste andmejagamise praktika kujuneda väga

erinevaks, mistõttu Euroopa Liidu siseselt ei koheldaks

andmepäringu esitajaid ühetaoliselt ega võrdselt.

Määrusete (EL) nr 1093/2010, nr 1094/2010 ja nr

1095/2010 muutmise ettepanek sisaldab uut artiklit 35a.

Artikli 35a lõike 1 kohaselt teatud asutused võivad saada

Euroopa Pangandusjärelevalveasutuselt, Euroopa

Kindlustus-ja Tööandjapensioni Järelevalve ning

Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevatelt asutuselt teavet

tingimusel, et sama teavet on nendel õigus saada ka otse

finantsasutustelt või muudelt pädevatelt asutustelt. Sama

artikli lõike 2 kohaselt jagav asutus peab põhjendamatu

viivituseta teavitama teabevahetusest kõiki asjaomaseid

finantsasutusi või muid pädevaid asutusi. Selline

teavitamine tekitab halduskoormust ning pole selge mis on

„muu Euroopa järelevalveasutus“, mistõttu on isikute ring,

kes saavad taotleda juurdepääsu konfidentsiaalsele

teabele, väga lai ning määratlemata. Määruse eelnõu

artikkel 35a lõike 1 kohaselt ei ole selge, mida täpselt

tähendab „ülesannete täitmisel saadud teave“, mistõttu

jääb antud Määruse eelnõus nimetatud sätte kohaldamine

ebatäpseks ning ka väga laia tõlgendusruumiga.

Komisjoni ettepanekust ei selgu kas teavet jaganud asutuse

kohustused lõppevad taotluse rahuldamisega ja andmete

jagamisega või oma ülesannete täitmisel saadud teabele

juurdepääsu võimaldamisega või tekib teavet jaganud

asutusel kohustus jagatud andmete muutumisel (näiteks

kontrolli tulemuste tagajärjel) sellest andmete kasutajaid

informeerida.

Arvestatud Läbirääkimistel võtta

Finantsinspektsiooni seisukoht arvesse

Eesti arvamuse kujundamisel.

3. Regulatsiooni eesmärk ja Eestis avalduv peamine mõju,

punkt 1.2. ja mõju Finantsinspektsioonile, punkt 4.1.

Eesti seisukoha sissejuhatuse punkti 1.2. viimase lause

kohaselt: „Muudatused ei eelda asutuste

Arvestatud Seisukohtade seletuskirja on

täpsustatud seoses kirjeldatud mõjuga.

3

organisatsioonilisi muudatusi ja muid tehnilisi lahendusi,

sh IT arendusi“. Finantsinspektsiooni hinnangul on teatud

uued IT-tehnilised lahendused siiski vajalikud, arvestades,

et pädevad asutused peavad tagama olukorra, kus nende

poolt edastatav teave ei võimaldaks konkreetseid andmeid

tuvastada ega sisaldaks isikuandmeid.

Finantsinspektsiooni hinnangul on vaja välja töötada

süsteem, mis aitaks andmeid töödelda, muuta, koondada

ning rakendama muid aimatavuse kontrolli meetmeid, et

kaitsta konfidentsiaalset teavet, sh ärisaladust või

intellektuaalseomandi õigustega kaitstud sisu. Eeltoodu

toob Finantsinspektsioonile kaasa täiendava

halduskoormuse ja kulu.

EESTI PANK

4. Eesti Pangal ei olnud Euroopa Komisjoni ettepaneku osas

märkusi. Teadmiseks võetud.

JUSTIITSMINISTEERIUM

5. JuM esitas oma tähelepaneku seoses teadusuuringute

eesmärgil isikuandmete töötlemisega, tundes huvi, kuidas

see mõjutab IKÜM-ga jäetud liikmesriikide õigust

siseriiklikult määrata, kuidas andmetöötlus

teadusuuringute eesmärgil käib.

Arvestatud Seisukohtade selgitustesse on lisatud

täiendus, et menetluse jooksul on

vajalik üheselt aru saada, kuidas tuleks

tõlgendada andmete töötlemist

teadusuuringute eesmärgil kooskõlas

määrusega (EL) 2016/679 ja

liikmesriigi õigusega.