Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 16.07.2024, Põlva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Helen Puks

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24261050343

Kuriteo kvalifikatsioon: XXXX XXXXXX

Kuriteo toimepanemise aeg: 02.03.2024

Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles xxxx xxxxxxx-t kahtlustatakse KarS

§ 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises mis seisnes selles, et tema 02.03.2024

xxxxx maakonnas xxxxx vallas xxxxx külas xxxxxx talu köögi ja esiku vahelisel alal lõi oma

elukaaslast xxxxx xxxxxx-t ühe korra mopi varrega näo piirkonda, tekitades kannatanule näo

vasakule poolele 0,5 cm veritseva haava ja selle ümber kolm väiksemat 2-3 mm haava, turse

ülahuule piirkonda vasakule, limaskestavigastuse 1,5 cm vasakule ülahuule piirkinda, mis vajas

õmblust ning 21 ja 22 ülahamba vigastuse – apikaalselt hulgaliselt 1-2 mm suuruseiid tükke

puudus.

Kohtueelse menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et xxxxx xxxxxx ja xxxx xxxxxx olid suhtes

10 aastat ning kes elasid ühiselt xxxxx vallas xxxxx külas xxxxxx talus ja neil on 2 ühist last.

02.03.2024 olid xxxxx xxxxxx, xxxx xxxxxx ja nende kaks ühist last xxxxx ja xxxxx kodus

xxxxxx talus. Oli pärastlõunane aeg ning xxxxx küsis perelt, et mida süüa võiks teha. xxxxx ja

xxxx arvasid, et võiks pitsat teha aga kuna kodus ei olnud pitsa tegemiseks toiduaineid siis xxxx

ja xxxxx läksid poodi. Tagasi tulles oli xxxxxx tuju ära, sest xxxx oli toidu ostmiseks raha

laenanud oma alaealiselt lapselt xxxxxx-lt. Xxxx xxxxxx hakkas tavalist juustu riivima pitsa peale

panekuks ning xxxxx palus tal juustu alles jätta, et hommikul oleks midagi võileiva peale panna.

Sellepeale xxxx ärritus ja viskas kausi, kus oli sees riivjuust, põrandale. xxxx tõstis häält,

millepeale lapsed eemaldusid olukorrast ning järgnevalt haaras xxxx esikus olnud põrandamopist

ja lõi selle varrega xxxxx-le näo piirkonda. Mopi vars tabas xxxxx-t vasakut huule poolt ning

suust hakkas verd jooksma. xxxxx läks vannituppa ennast pesema ning sel jala tuli xxxx

vabandama. xxxxx võttis autovõtmed ja telefoni ning läks õue nutma, talle järgnesid ka lapsed

ning kõik nutsid kolmekesi õues. xxxx tuli ühel hetkel õue ja pakkus, et viib xxxxx kuhu viimane

soovib minna. xxxxx aga keeldus ning läks ise xxxxx Haiglasse vigastusi fikseerima. xxxxx

Haiglas fikseeriti xxxxx xxxxxx-l näo piirkonnas vasakul pool 0,5 cm veritsev haav ja selle ümber

kolm väiksemat 2-3 mm haava, turse ülahuule piirkonnas vasakul, limaskestavigastus 1,5 cm

vasakul ülahuule piirkonnas, mis vajas õmblust ning 21 ja 22 ülahamba vigastuse. Peale haiglas

käimist läks xxxxx tagasi koju, kus viibisid lapsed ja xxxx ning kes vaatasid multikaid. xxxxx

tegeles korteri otsingutega ning 14.04.2024 kolis ta xxxx-le. 12.04.2024 pöördus

Erikalastekaitsetöötaja poole, et saada abi laste osas suhtluskorra paika panemisel. Lisaks pöördus

xxxxx xxxxxx ohvriabitöötaja poole ning seejärel politseisse.

Kriminaalmenetluse käigus on xxxx xxxxxx kuulatud 10.05.2024 kahtlustatavana üle KarS § 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja

valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes, millise kuriteo

toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

2

Kriminaalasja materjalid saabusid 20.05.2024 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS §

223 lõikele 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud prokurör kohtueelse menetluse lõpuleviiduks,

kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200-

2052 toodud alustel ja korras.

Vestluses kannatanu xxxxx xxxxxx-ga nähtus, et ta soovib, et xxxx xxxxxx ei otsiks temaga mitte

mingil moel kontakti, v.a ühiste laste teemal. Xxxxx xxxxxx-le tutvustatud võimalust asi

lahendada kohtuväliselt ning räägitud ka võimalikest kohustustest, mida xxxx xxxxxx-le määrata.

Xxxxx xxxxxx ei olnud kohtuvälise asja lahendamise vastu, kui xxxx xxxxxx temaga enam

kontakti ei otsi ning mõistab, et on valesti käitunud. Kannatanu xxxxx xxxxxx avaldas, et pärast

juhtunut on nad xxxx xxxxxx-ga kolinud lahku.

Kahtlustatav xxxx xxxxxx avaldas 16.07.2024 prokurörile, et nad tõesti hakkasid tütrega süüa

tegema ning et ta viskas kausi põrandale maha, kuna läks närvi. Tema sõnul selline asjade

lahendamine ei ole normaalne. xxxx xxxxxx-u sõnul ei ole ta tahtnud kannatanule tahtlikult haiget.

Kahtlustatav xxxx xxxxxx andis 16.07.2024 nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja

nõustus osalema vägivallast loobumise toetamiseks Signe Uustali nõustamisel. Samuti on xxxx

xxxxxx nõus pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ning mitte minema enam xxxxx xxxxxx-i

elukohta. Xxxx xxxxxx kinnitab, et mõistab, et kui ta xxxxx xxxxxx-i tahtevastaselt temaga

kontakti otsib, võib selline teguviis ühel hetkel kvalifitseeruda KarS § 1573 järgi. Ta on teadlik

tagajärgedest, mis saab siis, kui jätab talle määratud kohustuse tähtaegselt täitmata. Samuti on ta

teadlik, et Tervisekassa võib talle esitada rahalise nõude seoses xxxxx xxxxxx-i ravikuludega, mis

tuleb tal tasuda.

KrMS § 202 lg 7 alusel võib prokurör kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata kohustused, kui

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles

kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga

tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud

ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KarS § 4 lg 3 kohaselt on

teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline

karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat.

Kriminaalasjas kahtlustatakse xxxx xxxxxxx-t KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest näeb karistusseadustik karistusena

ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Käesoleval juhul leiab prokuratuur, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, mille asjaolud on

selged ja võttes arvesse xxxx xxxxxx isikut ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, siis puudub

prokuratuuri hinnangul kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ning

kriminaalmenetlus kuulub KrMS § 202 alusel lõpetamisele. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi

puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk

hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse

välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades

ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Süü hindamisel võetakse arvesse isiku enda suhtumist

toimepandusse ning ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni ning tekitatud kahju liiki ja

suurust. Xxxx xxxxxx tunnistab sellise vahejuhtumi toimumist ja kahetseb, et lahendas olukorda

selliselt. Tegemist polnud ettekavatsetud kuritegudega, vaid nendeni viis asjaolude

kokkulangemine ning kuritegudega ei kaasnenud raskeid tagajärgi. Lisaks mõistab xxxx xxxxxx,

et ta käitus valesti. Karistust raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine alaealiste laste

juuresolekul. Karistusregistri andmetel pole xxxx xxxxxxx-l ühtegi kehtivat kriminaalkaristust

3

ning tema suhtes pole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Seega on

eeltoodu alusel alust arvata, et xxxx xxxxxx on aru saanud oma tegude keelatusest ja teinud

vajalikud järeldused, mis loovad eelduse, et tema kuritegelik käitumine ei kordu ning tema

edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid

teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates. Seega

on KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärke võimalik käesoleval juhul

saavutada ilma xxxx xxxxxx kriminaalvastutusele võtmata. Kriminaalasjas puudub ka avalik

menetlushuvi. Avalik menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning

seda tingivad üld- ja eripreventiivsed vajadused. Üldpreventiivseid vajadusi hinnates on

kriminaalmenetluse jätkamine vajalik, kui kuritegu pandi toime elusfääris, mille vastu peaks

avalikkusel olema eriline usaldus ning isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides,

milliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Eripreventiivsetest vajadustest menetluse jätkamise

vajaduse puudumine lähtub eelkõige kahtlustatava senisest õiguskuulekast käitumisest ja

kahetsusest. Käesoleval juhul on karistusõiguslikku eesmärki võimalik saavutada xxxx xxxxxxx-

le kohustuste määramisega.

Kahtlustatav xxxx xxxxxx on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale KrMS § 202 lg

2 p-s 4 sätestatud kohustuse pöörduda psühhiaatri poole ning KrMS § 202 lg 2 p-s 7 sätestatud

kohustuse osaleda vägivallast loobumise toetamiseks Signe Uustali nõustamisel. Xxxx xxxxxxx-l

tuleb Signe Uustaliga ühendust võtta (kontakttelefon: 5884 8069 ja e-posti aadress:

[email protected]) hiljemalt 5 tööpäeva jooksul kriminaalmenetluse

lõpetamisest ning osaleda nõustamisel nõustaja poolt vajalikuks peetavas ulatuses. Lisaks on xxxx

nõus mitte minema xxxxx xxxxxx-i elukohta xxxxx maakonnas xxxxx vallas xxxx alevikus

xxxxxxx tn.

Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse

oma määrusega.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja § 206, abiprokurör

m ä ä r a s :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24261050343 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 4 alusel kohustub xxxx xxxxxx pöörduma psühhiaatri poole,

kellega tuleb ühendust võtta 10 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o hiljemalt 30.07.2024. xxxx xxxxxx on

kohustatud osalema psühhiaatri vastuvõttudel ajavahemikul 16.07.2024 –

16.07.2025 psühhiaatri poolt ette antud arvul kordi ning järgima psühhiaatriga

koostöös koostatud raviplaani. Vastuvõtud lõpetatakse psühhiaatri kinnituse

alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud. Xxxx xxxxxx kohustub teavitama

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (e-

posti aadressil [email protected] ) hiljemalt 31.07.2024 psühhiaatriga

ühenduse võtmisest.

2.2.KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxx xxxxxx pöörduma 5 tööpäeva jooksul

alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o

hiljemalt 23.07.2024, Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (vägivallast

loobumise toetamine) saamiseks. Nõustajaks on Sotsiaalkindlustusameti

vägivallast loobumise toetamise nõustaja Signe Uustal, kellega tuleb võtta

ühendust telefonil 5884 8069. xxxx xxxxxx kohustub teavitama Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (e-posti

aadressil [email protected]) hiljemalt 24.07.2024 nõustajaga

ühenduse võtmisest ning hiljemalt 16.09.2024 esimese nõustamiskorra läbimisest.

Xxxx xxxxxx kohustub osalema nõustamisel ajavahemikul 16.07.2024 –

4

16.01.2025 nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima nõustajaga

koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse

alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud.

2.3. Xxxx xxxxxx on kohustatud mitte viibima xxxxx xxxxxx-i eelneva nõusolekuta

xxxxx maakonnas xxxxx vallas xxxx alevikus xxxxxxx tn. Kohustuse täitmise

tähtajaks määrata 16.01.2025

3. Asitõendid või äravõetud asjad või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ei ole

4. Riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogu ABIS: ei kustutata xxxx

xxxxxx-lt võetud DNA-d ja sõrmejälgi

5. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole

6. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine: ei ole

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata

edastada: Kannatanu xxxxx xxxxxx ja xxxx xxxxxx, kellele on kriminaalmenetluse

lõpetamise põhistamata määrus 16.07.2024 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris kätte antud.

8. Määrus edastada teadmiseks: Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna

Ringkonnaprokuratuur, Põlva linn Võru tn 12 (aja kokkuleppimiseks võtta ühendust

abiprokurör Helen Puksiga tel. 58 516 022). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti

keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust

arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale

taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest

koostab menetleja põhistatud määruse.

11. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile

põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisest alates kümne päeva jooksul.

_____________________

Helen Puks

abiprokurör

Kaitsjat juurde ei soovi. Kinnitan, et mulle on lõpetamise määrust selgitatud ja mõistan täielikult

selle sisu ja tagajärgi. Olen kohustustega nõus ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse kätte saanud. Mulle on selgitatud, et kriminaalmenetluse toimik jääb Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida

määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7

alusel kriminaalmenetluse.

_________________

Xxxx xxxxxx

Toimingul osales ringkonnaprokurör Maarja-Liisa Kõiv