Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 16.07.2024, Narva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin

Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond

Kriminaalasja number: 23233050623

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 3, § 120 lg 1, § 157³ lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X. (ik xxxxxxxxxxx)

Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna menetluses olevas kriminaalasjas esitatud X.X.

kahtlustus selles, et ta 14.08.2023 kella 12.50 paiku Narvas aadressil X lõi rusikatega ja jalgadega

X.X. korduvalt näo ja keha piirkonda, tekitades sellise käitumisega viimasele füüsilist valu ja

kehavigastusi. Samuti on esitatud X.X. kahtlustus selles, et ta 14.08.2023 kella 12.50 paiku Narvas

aadressil X lõi X.X. ühe korra rusikaga näo piirkonda, tekitades sellise käitumisega viimasele füüsilist

valu. Seega kohtueelses menetluses on tuvastatud, et X.X. pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele inimesele kehavigastusi ja füüsilist valu tekitanud kehalise

väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt.

Samuti on X.X. esitatud kahtlustus selles, et ta saatis 26.02.2023, 14.08.2023 ja 15.08.2023 X.X.

ähvardava sisuga sõnumeid. 26.02.2023 saatis X.X. X.X. järgemise sisuga sõnumeid: „Hoia oma

hambaid“, „Ammu ei ole hambaarsti juures olnud“, „Oled mind lihtsalt ära tüüdanud, esmaspäeval

oota“, „Helista mentidele esmaspäeval, aitavad tervena pääseda“. 14.08.2023 saatis X.X. X.X.

järgmise sisuga sõnumeid „Võimalik, et tulen täna töö juurde“ ning „Tahan näha, kuidas sinu sõber

kakleb“. 15.08.2023 saatis X.X. X.X. sõnumi „Ma tulen“. Seega kohtueelses menetluses on

tuvastatud, et X.X. pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse

tekitamisega ähvardamise, kui kannatanul on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

Samuti on X.X. esitatud kahtlustus KarS § 157³ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Kahtlustuse kohaselt otsis X.X. ajavahemikul 25.02.2023 kuni 14.08.2023 järjepidevalt X.X.

kontakti, sekkuse tema eraellu, jälitas teda, helistas ja kirjutas talle sõnumeid. Kõik eelnevalt

nimetatud tegevused toimusid kannatanu X.X. tahte vastaselt.

Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme

kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud

kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine

pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-huvist või

eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei

ole suur.

2

Menetluse käigus on leidnud tuvastamist, et X.X. süü ei ole suur. Kriminaaltoimikus puuduvad andmed

selle kohta, et kehalise väärkohtlemisega oleks kannatanutele põhjustatud tervisekahjustus, millel on

negatiivne pöördumatu mõju. Arvestades X.X. suhtes toimepandud tegude kestust, viisi ja olemust, ei

saa pidada X.X. ähvardamist ning tema eraellu viimase tahtevastast sekkumist niivõrd intensiivseks, et

see kaaluks üle kriminaalmenetluse kohtuvälise lahendamise võimalikkuse. Seega kriminaalmenetluse

tuvastatud asjaolud ei ole antud juhul ületamatuks takistuseks kriminaalmenetluse lõpetamisel.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii

rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse

koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on

seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiibi

põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on

omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on

viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille

tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele.

Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada

võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.

Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse

jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo

toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel

lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks,

mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik

menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine

vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu

peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või

kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine

prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat

eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine

/ karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.

KarS § 121 lg 2 p 3 sätestatud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või

(maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. KarS § 120 lg 1 sätestatud kuriteo eest näeb KarS eriosa

ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni üheaastase vangistuse. KarS § 157³ lg 1

sätestatud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni

üheaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid

KarS § 58 mõttes. Karistusregistrist nähtub, et X.X. ei ole kehtivaid ega ka arhiveeritud karistusi. Samuti

puudub informatsioon, et X.X. oleks pärast talle etteheidetavaid episoode pannud toime kuritegusid või

rikkunud Viru Maakohtu 26.09.2023 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-23-5437 sätestatud

lähenemiskeelu tingimusi, millest omakorda võib järeldada, et X.X. on senise kriminaalmenetluse käigus

saanud aru, et kahtlustuses kirjeldatud käitumine kannatanute suhtes oli lubamatu ning sellist käitumist

ei õigusta isegi vaimne murdumine emotsionaalse pingeseisundi laineharjal.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kahtlustuses kirjeldatud sündmuste põhjuseks oli armukadedus,

suutmatus tulla toime uue olukorraga ning kooselu purunemisega kaasnenud frustratsioon. Seetõttu on

prokurör seisukohal, et riigi reageering kriminaalasja kohtusse saatmise kaudu jääb sedavõrd

abstraktseks, et ei võimalda tajuda kahtlustataval enda antisotsiaalse käitumise tegelikku mõju ega

tagajärgi. Seega prokurör on seisukohal, et olukorras, kus X.X. on siiras soov heastada kannatanutele

3

kuriteoga tekitatud ülekohtu ning edaspidi käituda õiguskuulekalt, on tema õiguskuulekale käitumisele

suunamist võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega.

Enne kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamist võttis prokuratuur ühendust kannatanutega, et

selgitada välja nende arvamus menetluse lõpetamise osas. Kannatanud on seisukohal, et käesoleva

määruse punktis 2 sätestatud kohustused on piisavad neile kuriteoga tekitatud ülekohtu heastamiseks ja

kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks, mistõttu kriminaalkaristus ei ole antud

juhul kõige tõhusam vahend.

Prokrurör pöörab siinkohal tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse

kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuröri hinnangul ei saa sellist

menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid tegusid võib toime

panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et kahtlustatava

käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused, lihtsalt selle hukkamõistu väljendamiseks, ülekohtu

heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus

kõige tõhusam vahend.

Juhindudes KrMS § 202 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23233050623 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja kohustuse täitmise tähtaeg:

2.1.KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub X.X. tasuma kriminaalmenetluse kulud – isiku

kohtuarstlik ekspertiis terviseseisundi või tervisekahjustuse kindlaks tegemiseks,

30.05.2024 ekspertiisiakt nr 24E-AOI00143-01 – summas 155 (ükssada viiskümmend

viis) eurot hiljemalt 16.10.2024 (vt makseinfo eraldi lehel).

2.2.KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub Aleksandr Madin hüvitama kannatanule X.X.

kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju summas 2000 (kaks tuhat) eurot, mis tuleb

kanda X.X. arveldusarvele AS Swedbank hiljemalt 16.09.2024. Maksekorraldusele

märkida selgituseks „X.X., kahju hüvitamine kriminaalasjas nr 23233050623“.

2.3.KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel kohustub X.X. tegema 80 tundi üldkasulikku tööd hiljemalt

16.12.2024.

2.4.KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub X.X. kuni 16.07.2027 (k.a) täitma lähenemiskeelu

tingimusi, mille kohaselt X.X. on keelatud:

- läheneda kannatanule X.X. (ik xxxxxxxxxxx) avalikes kohtades (tänaval, kauplustes,

toitlustusja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muudes kannatanu

viibimiskohtades lähemale kui 10 meetrit ning suhelda kannatanuga nendes

kohtades;

- läheneda kannatanu X.X. elukohale aadressil X, Narva lähemale kui 10 meetrit;

- võtta ühendust kannatanu X.X. erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni,

interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu, välja arvatud ühise lapsega (X.X.)

seotud küsimustes e-posti aadressil;

- läheneda kannatanu X.X. töökohale OÜ X aadressil X, Narva lähemale kui 10

meetrit.

Kannatanu X.X. juhuslikul kohtumisel on X.X. kohustatud kannatanut kõnetamata

viivitamatult eemalduma kannatanust vähemalt 10 meetri kaugusele. Lähenemiskeeld ei

kehti ametiasutustes.

4

2.5.KrMS 202 lg 2 p 7 alusel kohustub X.X. tasuma kannatanule X.X. valuraha summas

1000 eurot (üks tuhat) eurot, mis tuleb kanda X.X. arveldusarvele AS Swedbank

hiljemalt 16.10.2024. Maksekorraldusele märkida selgituseks „X.X., valuraha

kriminaalasjas nr 23233050623“.

3. Kohaldatud tõkendi või muu kriminaalmenetluse tagamise vahendi tühistamine: Viru Maakohtu

26.09.2023 kohtumäärusega nr 1-23-5437 kannatanu X.X. eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks

kohaldatud ajutine lähenemiskeeld tühistada pärast kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

jõustumist.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Elektroonilised

andmekandjad, s.o kaks DVD+R plaati, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

5. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: Andmeid ei kustutata.

6. Menetluskulud: Ekspertiisikulud 155 eurot (isiku kohtuarstlik ekspertiis terviseseisundi või

tervisekahjustuse kindlaks tegemiseks, 30.05.2024 ekspertiisiakt nr 24E-AOI00143-01), mille

osas on tehtud hüvitamise otsus käesoleva määruse punktis 2.1.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata kannatanutele X.X. ja X.X. e-postiga, kannatanule X.X. posti teel, Tervisekassale ja

Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonnale e-postiga ning X.X. valitud kaitsjale Allan

Valgule (Valk) e-toimiku kaudu. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia antakse

kahtlustatavale X.X. prokuratuuris allkirja vastu kätte.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui kannatanu esindaja ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul

taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

9. Toimingus osaleb tõlk Irina Ogurova, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima

kõik menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel

teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt

valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.

________________________________ /Irina Ogurova allkiri/

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188 või e-posti teel [email protected].

Ragnar Plistkin

Mina, X.X., kinnitan, et määrus on mulle arusaadav. Olen nõus kriminaalmenetluse

lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti olen nõus täitma käesoleva määruse punktis 2

nimetatud kohustusi. Olen teadlik sellest, et KrMS § 202 lg 6 kohaselt on kohustuste täitmata

jätmise tagajärjeks kriminaalmenetluse uuendamine ja kriminaaltoimiku kohtusse saatmine.

Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia sain prokuratuuris kätte. Antud toimingu

juurde kaitsjat ei soovi.

________________________________ /X.X. allkiri/