Seoses tulubaasi reformi kavatsusega

Lp Madis Kallas,

Väitsite täna hommikul  televisioonis, et  Teie plaanitavate muudatuaste mõjul  Harjuma omavalitsuased „saavad investeerida mõnda objekti vähem“, samas kui maaomavalitsused ainult unistavad  investeerimisest ja nendele tuleb anda „usk tulevikku tagasi“.  Juhin teie tähelepanu, et Saue valla näitel  tehtud arvutuste alusel tähendaks plaanitud muudatuse ellu viimine seda, et aastatel 2026 – 2029 ei ole meil  Teie stsenaariumi puhul võimekust investeerinda mitte ühtegi eurot !  Meie nelja aasta eelarvestrateegia kaotab igasuguse järjepidevuse.  Alles jääv vaba tulem jääb teenindama seniste,  peamiselt haridusvaldkonna investeerigute finantseerimiseks kasutatud laene. Need on teie enda ministeeriumi arvutused ja tõenäoliselt võite sellega kursis olla. Saate ilmselt isegi aru, et ükski kasvav omavalitsus ei saa päris elus loobuda kolmeks aastaks täielikult investeeringute tegemiseks, või kaob täielikult meie elanike usk tulevikku. Ainuksi teede korrashoiuks kulutame aastas 2,5 – 3 miljonit  eurot saades riigilt vastavat toetust ainult suurusjärgus 500 000 EUR.  Omavalitsused on nendelt eeldatavate teenuste finantseerimiseks olnud kogu teenuste spektris pikka aega juba alarahastatud ja sellele on pifdevalt juhtinud tähelapanu ja omavalitsusliidud läbirääkimistel riigiga. Võtta nelja aasta jooksul valla eelarvest ära summa,  mis riigieelarve proportsioonis võrreldavana on suurusjärgus 1 000 000 000  (üks miljard) eurot on täiesti ellu viimatu plaan. Seetõttu väidan, et omavalitsuste rahastamise reformimiseks on vaja leida sinna lisaraha (sh sisemiste struktuursete reformide  kaudu kulude vähendamiseks ja haldusreformi sisuliseks jätkamiseks)  või lükata muudatused edasi täiendavaks analüüsiks, alternatiivide leidmiseks ja ajastades selle reformi majanduskavu perioodile. Tulubaasi difernetseerimise osas on omavalitsusliidud korduvalt   väljendanud toetust, aga seda on alati tehtud pidades silmas omavalitsuste tulubaasi tugevdamist ja laiendamist, mitte põhitulu komponendi, küksikisiku tulumaksu olulist vähendamist samal ajal.  Oleme nõus, et muudatuste tulemusena peaksid tulevikus  võitma maaomavalitsused rohkem, kui kasvavad omavalitsused, aga me ei saa nõustuda, et vähendatakse oluliselt meie senist tulubaasi.

Veelgi enam. Meie haridussüsteemis on oluliselt suuremad kulud, kui keskmises maaomavalitsuses, tulenevalt sellest, et meie elanikkonnas on enam kui 25 % alla 16 aastaseid lapsi ja noori.  Rahastust juurde saavates omavalitsustes on see  suhtarv pigem 15 % juures. Olen teile varem selgitanud, et haridusteenus on omavalitsuse kõige kallime teenus, millele 18 - 20 aastat keskmise valla pere puhul maksab onavalitsus juba täna saadava maksutuluga võrreldes peale, teisi kohalikke teenuseid arvestamata. See tähendab, et meie kulud õpetajatele on samuti oluliselt  kõrgemad. 2/3 haridusvaldkonna  töötasu kuludest tuleb omavalitsuse eelarvest. Ühiskonna ootus on, et kui tõstetakse riigi tasandil õpetajate palka, mis on hetkel teadagi aktuaalne teema, siis omavalitsus tõstab proportsionaalselt kaasa ülejäänud haridussüsteemi töötasusid. Ainuüksi lasteaedade töötasusid tuli meil seetõttu eelmise aasta 24 %-se õpetajate palgatõusu tuules tõsta rohkem kjui 2 miljoni euro võrra kogusummas.  Väga raske on eeldada, et see surve meie eelarvele tulevikus kaoks.

Seetõttu väidan, et teie poolt kavandatav muudatud kutsub esile regionaalse sotsiaalse katastroofi Harjumaal, mille tulemusena kannatab oluliselt kogu haridussüsteem, võimekus pakkuda kooli ja lasteaia kohti ning hõlmata vajalikul määral kvaliteetset personali.   Te ilmselgelt alahindate  pikaajaliste struktuursete  kohustuste osatähtsust kasavavates omavalitsustes ja suhtute sellesse läbimõtlematult, ühekülgselt  ja sisulisi riske lõpuni läbi kaalumata. Harjumaal elab  suurem osa Eesti elanikest ja veelgi suurem osas meie kasvavatest lastest ja noortest, moodustades  hinnanguliselt  suurusjärgus 75 % Eestist. Nelja aasta perspektiivis tuleb olla sellisel juhul valmis tegelema selle muudatuse tagajärgedega,  võttes omavalitsustelt ära täna meie kohustuseks olevaid ülessandeid, mis kujuneb riigi vaatest kokkuvõttes oluliselt kallimaks. Vastasel korral langeb oluliselt Eestis suuremale osale elanikele osutatavate kohaliku tasandi põhiteenuste kvaliteet või lakkab nende osutamine sootuks.