Haapsalu linn Herjava küla Patriku kinnistu detailplaneeringu algatamine
| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/24/12504-1 |
| Registreeritud | 15.07.2024 |
| Sünkroonitud | 17.07.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Haapsalu Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Haapsalu Linnavalitsus |
| Vastutaja | Marje-Ly Rebas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Digiallkirjad
Lisa 1 Haapsalu Linnavalitsuse korraldusele
„Detailplaneeringu algatamine (Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn)“
Patriku kinnistu detailplaneeringu
LÄHTESEISUKOHAD
Herjava küla, Haapsalu linn
1. Planeeringu eesmärk
Detailplaneeringu eesmärk on Patriku kinnistu jagamine kuni üheksateistkümneks elamumaa, üheks transpordimaa ning üheks tootmismaa krundiks. Kruntide arv, suurus ja sihtotstarve täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel.
Planeeritavatele kruntidele määratakse ehitusõigus, arhitektuursed hoonestustingimused üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks, kruntide teenindamiseks vajalike tehnovõrkude põhimõttelised asukohad, lahendatakse haljastuse- ja heakorrapõhimõtted ning liiklus- ja parkimiskorralduse määramine. Detailplaneeringu koostamisel analüüsitakse sotsiaalse ja tehnilise taristu ja avalikult kasutatavate puhke- ja rekreatsioonialade toimimist, selle arendamise võimalusi ning kohustust, eesmärgiga tagada terviklik elukeskkond.
Andmed planeeritava maa-ala kohta
Planeeringuala suurus on 8,0 ha. Planeeringualal asub 75175 m² suurune Patriku kinnistu ning osa
16108 Herjava-Võnnu tee kinnistust, kust tagatakse juurdepääs planeeritavale alale. Planeeritav maa-ala asub Herjava külas ning on hoonestamata.
Planeeringuala hõlmab eraomandis olevat Patriku kinnistut (registriosa number 1990032). Kinnistu katastritunnus on 67401:008:0293 ja sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 75175 m².
Kinnistule ulatuvad järgmised seadusejärgsed kitsendustest ja kaitsevööndid:
· maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km²;
· maaparandussüsteemi maa-ala;
· elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin);
· avalikult kasutatav tee (Herjava – Võnnu)
· avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.
2. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja projektid
2.1 Ridala valla üldplaneering, kehtestatud Ridala Vallavolikogu 18. veebruari 2010 otsusega nr 38;
2.2 Haapsalu linna üldplaneering, vastu võetud Haapsalu Linnavolikogu 29. juuni 2023 otsusega nr 115.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas nii kehtiva kui ka vastuvõetud üldplaneeringuga.
3. Nõuded koostatavale planeeringule
3.1 Planeerimisseaduse § 130 kohane haldusleping planeeringu koostamisest huvitatud isikuga (arendajaga) sõlmitakse enne detailplaneeringu koostamise algatamist. Detailplaneeringut võib koostada asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik (edaspidi planeerija), arvestades planeeringu liiki ja eesmärki.
3.2 Detailplaneeringu koostamisel lähtuda Riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/122102019001);
3.3 Detailplaneeringu koostamisel arvestada Haapsalu Linnavalitsuse 26. oktoobri 2022 määrusest nr 10 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“ (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/402112022032). Määruse kohane notariaalne leping sõlmitakse arendajaga enne detailplaneeringu vastu võtmist Haapsalu Linnavalitsuse poolt.
3.4 Detailplaneering koostada digitaalselt mõõdistatud topo-geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500. Alusplaan kooskõlastada enne planeeringu koostamise alustamist linnageodeediga.
4. Planeeringus esitada:
4.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus planeeritaval alal ja selle lähiümbruses.
4.2 Kontaktvööndi analüüs, kus käsitleda:
4.2.1 sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri analüüsi;
4.2.2 puhke- ja rekreatsioonivõimaluste analüüsi;
4.2.3 kontaktvööndi detailplaneeringute põhimõtteid, püstitatud hoonete ehitusõigust, kruntide kasutustingimusi, piirdeaedade lahendusi, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkude lahendusi.
4.2.4 Uute elamute planeerimisel on vajalik esitada põhjalik analüüs sotsiaalse infrastruktuuri toimimisest ning selle kasutamise võimalikkusest (sh liikumisvõimalustest). Samuti lisada informatsioon, millise ruumilise sisendi kontaktvööndi analüüs annab käesolevale planeeringulahendusele.
4.3 Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus, sh ruumilise keskkonna analüüsile tuginedes väärtused, mida soovitakse saavutada kvaliteetse ruumi, elu- ja looduskeskkonna kujundamisel. Detailplaneeringus tuleb kavandada kogu käsitletava ala terviklahendus – hoonestuse, teede, parkimise, tehnovõrkude, haljastuse jms vajalik lahendus, arvestades üldplaneeringus kavandatuga. Elamupiirkondade väljaarendamisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku sotsiaalse taristu osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste arenguga.
4.4 Planeeringulahenduse põhjendused. Planeeringus kavandatu kirjeldus, kus esitada planeeringu koostamise käigus valitud ruumilised lahendused ja nende valiku põhjendused. Kirjelduses käsitleda:
4.4.1 planeeritud maa-ala krundijaotust. Katastriüksuste struktuur peab järgima väljakujunenud olukorda ja teede paiknemist. Moodustatavad katastriüksused peavad olema mõistliku kuju ja jaotusega. Vältida tuleb pikki ja kitsaid või teravnurkadega katastriüksusi.
4.4.2 hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtteid. Määrata hoonestusalad ning siduda need krundipiiridega.
4.4.3 ehitusõigust, hoonete kasutusotstarbeid ning hoonete ja katastriüksuste koormusnäitajaid. Uute hoonete kavandamisel peab arvestama asukohast tulenevate väärtuste ja piirangute, lähiala planeeringute ja projektidega ning uus hoonestus peab moodustama ruumilise terviklahenduse nii kavandataval alal kui ka piirkonnas laiemalt. Uute hoonete asukoha kavandamisel tuleb lähtuda aja jooksul välja kujunenud asustusstruktuurist ja hoonestuslaadist ning olemasolevast ehitusjoonest, kui see on säilinud või tajutav. Uute hoonete ehitamisel tuleb rajatav hoonemaht ja hoonelaad sobitada ümbritsevasse keskkonda. Järgida tuleb juba välja kujunenud traditsioonilisi arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, sh ehitusmahtusid.
4.4.4 vertikaalplaneerimise põhimõtteid;
4.4.5 haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtteid;
4.4.6 tänavate ja tehnovõrkude planeerimise põhimõtteid;
4.4.7 liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtteid, sh parkimiskohtade vajaduse arvutust;
4.4.8 avaliku ruumi planeerimise põhimõtteid;
4.4.9 kehtivaid ja planeeritud kitsendusi;
4.4.10 kavandatu vastavust planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele;
4.4.11 kavandatu mõju lähipiirkonna ruumilisele keskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning avalikele huvidele ja väärtustele;
4.4.12 vajadusel teisi planeeringu ülesannete elluviimise põhimõtteid.
4.5 Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded, kus esitada ehitise projekteerimiseks ja ehitamiseks arhitektuuri- ja muud nõuded, mis tagavad sobiva ja piirkonna eripära arvestava ehitise ehitamise parimal viisil. Nõuetes käsitleda:
4.5.1 hoonete olulisemaid arhitektuurinõudeid;
4.5.2 rajatiste ehitus- ja kujundusnõudeid;
4.5.3 täiendavate uuringute vajadust;
4.5.4 täiendavate kooskõlastuste hankimise ja koostöö vajadust;
4.5.5 teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks.
4.6 Detailplaneeringu algatamise lähteülesandes esitatud nõuetele vastavuse kirjeldus.
4.7 Planeeritavate kruntide ehitusõigus:
4.7.1 krundi kasutamise sihtotstarve määrata detailplaneeringus. Hoone tüüp krundil: üksikelamu või kaksikelamu. Kõrvalotstarbena on lubatud piirkonda sobivad otstarbed, mille eesmärk on mitmekesistada elamu maa-ala. Kõrvalotstarvete kavandamisel elamu maa-alale peab arvestama, et see ei häiriks piirkonna peamise otstarbe ehk elamu maa-ala toimimist. Kõrvalotstarbe häiringud elanike tervisele ja heaolule ning ruumile, sh suurenevad transpordivood, müra jms peavad olema väheolulised.
4.7.2 elamukruntide minimaalsed suurused alates 2500 m². Naaberkruntide kahe eluhoone vaheline kaugus peab olema vähemalt 40 m. Kruntidele peab jääma piisav ruum parkimiskohtade rajamiseks;
4.7.3 hoonete lubatud suurim arv krundil (eluhoone + abihooned): 3 (1+2);
4.7.4 hoonete lubatud suurim kõrgus maapinnast: põhihoonel ≤8,5 m, abihoonel ≤6 m. Hoonete kõrgus täpsustada detailplaneeringus;
4.7.5 hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: kuni 12% krundist. Põhihoone ehitisealune pind võib moodustada suurimast lubatud ehitisealusest pinnast kuni 80%.
4.8 Arhitektuurinõuded ehitisele:
4.8.1 anda soovituslikud tingimused planeeritavale alale kavandatavate hoonete arhitektuurse laadi kohta;
4.8.2 katuse harjajoon: lahendada planeeringuga;
4.8.3 välisviimistlusmaterjalid: määrata planeeringuga,
4.9 Haljastuse ja heakorra põhimõtted:
4.9.1 määrata säilitatav, likvideeritav ja planeeritav haljastus, säilitada olemasolev kõrghaljastus;
4.9.2 piirded ja väravad – määrata piirete tüüp, soovitavad materjalid, kõrgus jms. Piirdeaia suurim kõrgus kuni 1,5 m. Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab lähtuma naaberkinnistute piirdeaia kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale iseloomulikust piirdeaedade lahendusest. Piirdeaed on üldjuhul hõre läbipaistev puitlippaed, võrkaed või hekiga kombineeritud võrkaed, v.a keevispaneelidest võrkaed.
4.9.3 vertikaalplaneerimise põhimõtted: anda maapinna planeerimise ja kavandatavate sissesõiduteede iseloomulikud kõrgusmärgid ja kalded, seejuures sademevee juhtimine naaberkruntidele ei ole lubatud.
4.9.4 Haljastatud pinna osakaal, mille hulka ei kuulu maapinnaga ühendamata haljastus, peab moodustama vähemalt 70% krundist. Kõrghaljastuse säilitamise kohustus.
4.10 Liiklus- ja parkimiskorraldus:
4.10.1 parkimine lahendada krundisiseselt, 2 kohta iga elamuühiku teenindamiseks;
4.10.2 lahendada pääsud kruntidele. Juurdepääs elamu maa-alale tuleb tagada avalikult teelt. Juurdepääsude kavandamisel kasutada ennekõike olemasolevaid teid ja taristut. Uue taristu kavandamisel arvestada selle ruumivajadusega, sh jalgratta- ja jalgteede vajadusega.
4.10.3 liiklusmüra tasemete analüüs ning leevendamise lahendused.
4.10.4 Haapsalu linn ei võta kohustust juurdepääsutee väljaehitamiseks.
4.11 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad:
4.11.1 esitada olemasoleva olukorra iseloomustus;
4.11.2 tehniline taristu (teed, elektriliinid jms) peab olema kavandatud võimalikult maakasutust säästvalt (nt koridoride ühildamine, maakasutuse killustatuse vältimine) ning vältima piirkonna ilme olulist muutmist. Uute arendusalade kavandamisel tuleb lähtuda olemasolevast transpordivõrgustikust ja tehnovõrkudest ning olemasolevate võrkudega ühendamise võimalustest.
4.11.3 katastriüksusele peab mahtuma katastriüksusele kavandatava hoone teenindamiseks vajalik vee- ning reoveekäitlussüsteem koos kujadega, va juhul kui veevarustus ja reoveekäitlus on lahendatud mitme katastriüksuse teenindamiseks nende katastriüksuste omanike koostöös.
4.11.4 reovee kogumine ja puhastamine võib olla lahendatud ka ühiselt mitme katastriüksuse teenindamiseks nende katastriüksuste omanike koostöös. Mõjuvööndid ei tohi ulatuda naaberkinnistule, välja arvatud juhul, kui kinnistu omanik on andnud kooskõlastuse antud kitsendusele;
4.11.5 kavandatavate hoonete teenindamiseks vajalik elektrivarustus planeerida koostöös võrguettevõttega kuni ühendusteni olemasoleva tehnovõrguga;
4.11.6 planeeritavad välised kütte- ja ventilatsiooniseadmed peavad olema varjestatud, müra tekitavad seadmeid ei ole lubatud suunata naaberkruntidel asuvate hoonete poole, arvestada kehtivate müranormidega;
4.11.7 näha ette tuletõrjeveemahuti paiknemine;
4.11.8 tehnovõrkude kaitsevööndid.
4.11.9 Haapsalu linn ei võta endale kohustust kavandatavatele kruntidele vajalike tehnovõrkude väljaehitamiseks.
4.12 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Lahendada jäätmekäitluse korraldamine.
4.13 Vajadusel määrata servituudivajadusega alade asukohad koos kirjelduse ning mõõtudega.
4.14 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete seadmine: lahendada vastavalt EV standardile 809-1:2002.
5. Detailplaneeringu koosseis
5.1 Situatsiooniskeem;
5.2 Tugiplaan M 1:500;
5.3 Kontaktvööndi analüüs (vabas mõõtkavas);
5.4 Detailplaneeringu põhijoonis M 1:500;
5.5 Tehnovõrkude koondplaan M 1:500;
5.6 Detailplaneeringu lahenduse illustratsioon M 1:500;
5.7 Seletuskiri.
6. Koostöö planeeringu koostamisel
6.1 Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb (PlanS § 127 lg 1);
6.2 Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud (PlanS § 127 lg 2);
6.3 Planeeringu koostaja teeb koostööd olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega ning naaberkruntide omanikega.
7. Detailplaneeringu esitamine ja kooskõlastamine
Detailplaneeringu projekt (paberkandjal ja pdf-failidena, lisaks joonised dwg-failidena) esitatakse linnavalitsuse maa- ja planeerimisosakonnale:
7.1 detailplaneeringu läbivaatamiseks ja lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks;
7.2 detailplaneeringu kooskõlastuste hankimiseks järgmistelt riigiinstitutsioonidelt: Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Päästeamet ja Transpordiamet;
7.3 kooskõlastatud detailplaneeringu vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu korraldamiseks;
7.4 detailplaneeringu kehtestamiseks.
Detailplaneeringu eeldatav menetlemise aeg kuni kehtestamiseni on kuni 3 aastat.
Kooskõlastatud planeering esitatakse Haapsalu Linnavalitsusele:
· üks eksemplar paberkandjal;
· andmekandjal pdf- ja dwg-failina.
Lisa 2
Haapsalu Linnavalitsuse 31.05.2024 korraldusele
Patriku kinnistu detailplaneeringu ala skeem
Herjava küla, Haapsalu linn, Lääne maakond
Planeeritav ala suurus 8,0 ha
HAAPSALU LINNAVALITSUS
K O R R A L D U S
Haapsalu 31. mai 2024 nr 422
Detailplaneeringu algatamine
(Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn)
Kinnistu registriosa numbriga 1990032, asukohaga Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn omanik MR Maad ja Majad Osaühing (registrikood 10888423) esitas Haapsalu Linnavalitsusele taotluse, millega tehakse ettepanek Patriku kinnistul detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringuala suurus on 8,0 ha. Planeeringualal asub 75175 m² suurune Patriku kinnistu ning osa
16108 Herjava-Võnnu tee kinnistust, kust tagatakse juurdepääs planeeritavale alale. Algatatava detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagamine kuni üheksateistkümneks elamumaa, üheks transpordimaa ning üheks tootmismaa krundiks. Kruntide arv, suurus ja sihtotstarve täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel.
Üksikelamud on kavandatud aastaringseks kasutamiseks. Patriku kinnistu planeeringu lahenduse eesmärgiks on tihendada ja kujundada Herjava küla nii, et see muutuks elanikule atraktiivseks elukohaks. Tegu on osaga suurest uuselamu piirkonnast, millel on potentsiaali tulevikus laieneda.
Planeeritavatele kruntidele määratakse ehitusõigus, arhitektuursed hoonestustingimused üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks, kruntide teenindamiseks vajalike tehnovõrkude põhimõttelised asukohad, lahendatakse haljastuse- ja heakorrapõhimõtted ning liiklus- ja parkimiskorralduse määramine. Detailplaneeringu koostamisel analüüsitakse sotsiaalse ja tehnilise taristu ja avalikult kasutatavate puhke- ja rekreatsioonialade toimimist, selle arendamise võimalusi ning kohustust, eesmärgiga tagada terviklik elukeskkond.
Ridala valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringu algatamist taotletav maa reserveeritud väikeelamualal, millega kaasneb kõrghaljastuse maksimaalse säilitamise kohustus. Haapsalu Linnavalitsus toetab omaniku soovi pakkuda Haapsalu kuurortlinna lähialal täiendavalt elamukrunte juhul, kuid peab oluliseks detailplaneeringu koostamise käigus hinnata, et piirkonnas on tagatud elamisfunktsiooni toetav sotsiaalne ning tehniline taristu. Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Haapsalu Linnavalitsus.
Käesoleva detailplaneeringu algatamisega ei kavandata tegevust, mis oleks olulise keskkonnamõjuga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 1 p 3 mõistes ning mis kohustab koostama keskkonnamõju strateegilist (edaspidi KSH) hindamist. Detailplaneeringus planeeritav tegevus ei sisalda KeHJS § 6 lg 2 toodud tegevusvaldkonda (taristu ehitamine või kasutamine), mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust. Lähtudes eeltoodust puudub vajadus koostada KSH eelhindamist.
Enne detailplaneeringu vastuvõtmist sõlmib linnavalitsus arendajaga notariaalse halduslepingu PlanS § 131 lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Lähtudes Ridala Vallavolikogu 18.02.2010 otsusega nr 38 kehtestatud Ridala valla üldplaneeringust, Haapsalu Linnavolikogu 29.06.2023 otsusega nr 115 vastu võetud Haapsalu linna üldplaneeringust, juhindudes planeerimisseaduse § 128 lg 1, 5 – 8, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, Haapsalu põhimääruse § 46 lg 1 p 2, Haapsalu Linnavolikogu 28.05.2021 otsusest nr 250 „Volituste andmine", keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2, § 33 lg 2, 3 ning haldusmenetluse seadusest, Haapsalu Linnavalitsus
k o r r a l d a b :
1. Algatada Haapsalu linnas Herjava külas asuva Patriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (lisa 2).
2. Mitte algatada detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist.
3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1).
4. Planeeringu koostamise korraldajaks määrata Haapsalu Linnavalitsuse maa- ja planeerimisosakond.
5. Maa- ja planeeringuosakonnal avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul selle algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel ning informeerida Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi. Detailplaneeringu algatamisest teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates maakonnalehes. Detailplaneeringu algatamisest teavitatakse planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul selle algatamisest arvates.
6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
7. Korraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Haapsalu Linnavalitsusele haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Korralduse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sukles /allkirjastatud digitaalselt/
Linnapea
Erko Kalev
Linnasekretär
Digiallkirjad
1.Üldandmed (palume täita trükitähtedega)
Ettepaneku tegija. Juriidilise isiku puhul märkida nimi, registrikood ja esindaja nimi. Füüsilise isiku puhul märkida nimi. Volitamise korral märkida vastavad andmed esindaja ja esindatava kohta. Ettepanekule lisada volikiri.
Nimi:
MR maad ja majad oü
Postiaadress:
Jõe tn 2, II korrus, Tallinn
Telefon:
+372 5040264
E-posti aadress:
[email protected]
2. Planeeringuala andmed, mille kohta esitatakse taotlus (lisada ala plaan)
Planeeritava maa-ala aadress või asukoha kirjeldus:
Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn, Läänemaa (67401:008:0293)
Planeeringuala kinnistu omanik (nimi ja postiaadress)
MR maad ja majad oü
Jõe tn 2, II korrus, Tallinn
Planeeringuala suurus:
7,52 ha
Olemasolevad sihtotstarbed ja äri- või tootmistegevuse kirjeldus (olemasolul):
100% maatulundusmaa
3. Planeeringuga kavandatav
Krundipiiride muutmine ja/või kruntideks jagamine (kavandatavate kruntide ligikaudne suurus):
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada Patriku kinnistust 21 krunti pindaladega
vahemikus 108m2 - 8532m2
- 19 elamumaa sihtotstarbega krunti pindaladega vahemikus 2745m2-4976m2;
- 1 tootmismaa sihtotstarbega krunti pindalaga 108m2;
- 1 transpordimaa sihtotstarbega krunt pindalaga 8532m2
Kruntide kasutamise soovitud sihtotstarbed ja ehitiste kasutamise otstarbed:
Kruntide kasutamise soovitud otstarbed on:
• elamumaa
• tootmismaa
• transpordimaa
Kavandatavate ehitiste otstarbed:
• elamu
• abihoone
1) Säilitatavad hooned ja rajatised:
Olemasolevad hooned puuduvad.
2) Uute ehitiste arv, hoonete korruselisus/kõrgus maapinnast:
Uute ehitiste arv: 19 eluhoonet + 38 abihoonet
Hoonete korruselisus: eluhoone 3/-1, abihoone 1
Hoonete kõrgus maapinnast: eluhoone 8,5/-3m, abihoone 6m
3) Hoonete rekonstrueerimine või olemasolevate laiendamine:
Olemasolevad hooned puuduvad.
4) Lammutatavad hooned:
Olemasolevad hooned puuduvad.
Planeeringu põhjendatud eesmärk:
Patriku kinnistu planeeringu lahenduse eesmärgiks on tihendada ja kujundada Herjava küla nii, et see muutuks elanikule atraktiivseks elukohaks. Tegu on osaga suurest uuselamu piirkonnast, millel on potentsiaali tulevikus laieneda.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta detailplaneeringuga Patriku katastriüksuse olemasolev maatulundusmaa sihtotstarve elamu-, tootmis- ja transpordimaa sihtotstarveteks.
Detailplaneeringuga nähakse ette Patriku katastriüksuse jagamine 21-ks krundiks, sh planeeritakse elamumaa krundid 19-le üksikelamu krundile, 1-le tootmismaa krundile tehnovõrkude- ja rajatiste jaoks ning 1-le avalikuks kasutuseks ette nähtud transpordimaa krundile.
Detailplaneeringuga määratakse nende kruntide ehitusõiguse ja kasutamise tingimused koos planeeritava ala liikluskorralduse, tehnovõrkude ja –rajatiste, välisruumi ja keskkonnatingimuste lahendustega ning määratakse servituutide vajadused. Detailplaneeringuga seatakse planeeritud hoonetele peamised arhitektuuri- ja ehitusnõuded ning rajatistele ehitus- ja kujundusnõuded.
Taotlusele lisada ettepanekut illustreeriv skeem planeeringuga kavandatavast.
Taotluse juurde on lisatud Patriku kinnistu detailplaneeringu eskiis DPE v03 ja Patriku_KSH eelhinnang 2024_02_16
4. Detailplaneeringu finantseerija
Käesoleva ettepaneku esitamisega nõustub ettepaneku tegija sõlmima Haapsalu Linnavalitsusega planeerimisseaduse §130 kohase detailplaneeringu koostamise ja/või rahastamise lepingu, kui detailplaneeringu algatamist taotletakse erahuvides.
Nimi:MR maad ja majad, juhataja Mart Roostfeldt
Ettepaneku tegija vastutab esitatud andmete õigsuse eest.
Käesoleva taotluse allkirjastamisega kinnitab taotleja, et on teadlik planeerimisseaduse § 131.
s.h. vastavalt planeerimisseaduse § 131 lg 2 kohalik omavalitsus võib detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse detailplaneeringu kohaste rajatiste
(avalikuks kasutuseks ette nähtud teed, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised) väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.
Ettepaneku tegija allkiri:
Mart Roostfeldt, 02.03.2024
Digiallkirjad
Q P A R H I T E K T I D O Ü
PATRIKU KINNISTU DETAILPLANEERING ESKIIS
Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn, Läänemaa
Töö nr. QP-12-23
QP-12-23 Patriku kinnistu detailplaneering QP Arhitektid OÜ Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn, Läänemaa 16.01.2024 Detailplaneeringu eskiis
2/8
Q P A R H I T E K T I D O Ü
TÖÖ NUMBER QP-12-23
TÖÖ NIMETUS PATRIKU KINNISTU DETAILPLANEERING Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn, Läänemaa Kinnistu tunnus: 67401:008:0293
TELLIJA MR Maad ja Majad Osaühing Registrikood 10888423 PROJEKTEERIJA QP Arhitektid OÜ Suur-Patarei 9-11, 10415 Tallinn
registrikood 10812704
STAADIUM DETAILPLANEERINGU ESKIIS (DPE)
VASTUTAV SPETSIALIST Tõnu Laigu ARHITEKT
Tallinn 2024 QP Arhitektid OÜ, Suur-Patarei 9-11, 10415 Tallinn, tel 6535999, e-post [email protected]
MTR reg nr EP10812704-0001, registrikood 10812704
QP-12-23 Patriku kinnistu detailplaneering QP Arhitektid OÜ Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn, Läänemaa 16.01.2024 Detailplaneeringu eskiis
3/8
Projekti koosseis 1 Üldosa .............................................................................................................................. 4 1.1 Alusdokumendid ............................................................................................................... 4 1.2 Olemasolevad maakasutust kitsendavad tingimused ....................................................... 4 1.3 Sihtotstarbed, tähised ja ehitisealuse pinna sisu .............................................................. 4 1.4 Detailplaneeringu koostamise eesmärk ............................................................................ 4 1.5 Seos üldplaneeringuga ..................................................................................................... 5
2 Olemasoleva olukorra kirjeldus .................................................................................... 5 2.1 Üldiselt .............................................................................................................................. 5 2.2 Planeeritava kinnistu andmed .......................................................................................... 5
3 Planeerimislahendus ...................................................................................................... 6 3.1 Planeerimislahenduse üldprintsiibid, maakasutus ja tehnilised rajatised ......................... 6 3.2 Kruntide ehitusõigus ......................................................................................................... 7 3.3 Elamukruntide kasutamise tingimused ............................................................................. 7 3.4 Nõuded hoonete ehitusprojekti koostamiseks .................................................................. 7 3.5 Tuleohutuse osa ............................................................................................................... 8
Joonised DP-1 Asukohaskeem DP-3 Põhijoonis M 1:2000
QP-12-23 Patriku kinnistu detailplaneering QP Arhitektid OÜ Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn, Läänemaa 16.01.2024 Detailplaneeringu eskiis
4/8
1 Üldosa Käesolev detailplaneeringu eskiis on koostatud Patriku maaüksusele Herjava külas Haapsalu linnas Läänemaal, katastritunnusega 67401:008:0293.
1.1 Alusdokumendid
- Lääne maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70;
- Ridala valla üldplaneering, kehtestatud Ridala Vallavolikogu 18.02.2010 otsusega nr 84, Ridala valla üldplaneeringu kehtestamine;
- Haapsalu linna üldplaneering 2030+, vastu võetud Haapsalu linnavolikogu poolt 29.06.2023 otsusega nr 115;
- Linnatänavad, Eesti Standard EVS 843:2003; - Veeseadus; - Siseministri 18. veebruar 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”; - Haapsalu linna jäätmehoolduseeskiri, kehtestatud 03.06.2019 määrusega nr 45; - Piirinaabritel kehtestatud detailplaneeringud; - Muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid.
1.2 Olemasolevad maakasutust kitsendavad tingimused
- Vastavalt Haapsalu linna üldplaneeringule peavad uuselamurajoonidesse rajatavad eluhooned olema vahekaugusega ≥40 meetrit, juhul kui naabrid ei lepi kokku teisiti;
- Teekaitsevöönd on kuni 30 m 16108 Herjava-Võnnu tee äärmise sõiduraja välimisest servast, vastavalt Ehitusseadustikule;
- Patriku krundiga külgneval alal on kehtestatud Rehe detailplaneering, mille kohaselt on hoonestusala Patriku kinnistu piirist 5 meetri kaugusel;
- Kraavi veekaitsevöönd tavalisest veepiirist 1m; - Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd, mille valgala pindala on alla kümne ruutkilomeetri,
ulatub eesvoolu mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele; - Ala läbib Imatra Elekter AS keskpingeliin (1-20kV), mis seab piirangud hoonete asukohale; - Kinnistu kirdeosas on ca 1,3 ha suurune arhioloogiatundlik ala, vastavalt Haapsalu linna
üldplaneeringule; - Kinnistu lõunapoolne nurk kattub osaliselt vastavalt üldplaneeringule seatud pärandkultuurialaga,
mis kujutab endast ajaloolist tammikut, kuid Patriku kinnistu selles osas tammed puuduvad.
1.3 Sihtotstarbed, tähised ja ehitisealuse pinna sisu
Käesolevas detailplaneeringu eskiisis kasutatavad maa sihtotstarbed ja nende tähised vastavalt detailplaneeringu liigile on: EE - üksikelamu maa; L - liiklusmaa; Th - tootmismaa. Ehitisealune pind detailplaneeringus vastab kehtivas Planeerimisseaduses (vastu võetud 01.07.2015) ning Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruses nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ fikseeritud ehitisealusele pinnale.
1.4 Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta detailplaneeringuga Patriku katastriüksuse olemasolev maatulundusmaa sihtotstarve elamu-, tootmis- ja transpordimaa sihtotstarveteks.
QP-12-23 Patriku kinnistu detailplaneering QP Arhitektid OÜ Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn, Läänemaa 16.01.2024 Detailplaneeringu eskiis
5/8
Detailplaneeringu eskiisiga nähakse ette Patriku katastriüksuse jagamine 21-ks krundiks, sh planeeritakse elamumaa krundid 19-le üksikelamu krundile, 1-le tootmismaa krundile tehnovõrkude- ja rajatiste jaoks ning 1-le avalikuks kasutuseks ette nähtud transpordimaa krundile.
Detailplaneeringu eskiisiga määratakse nende kruntide ehitusõiguse ja kasutamise tingimused koos planeeritava ala liikluskorralduse, tehnovõrkude ja –rajatiste, välisruumi ja keskkonnatingimuste lahendustega ning määratakse servituutide vajadused. Detailplaneeringu eskiisiga seatakse planeeritud hoonetele peamised arhitektuuri- ja ehitusnõuded ning rajatistele ehitus- ja kujundusnõuded.
1.5 Seos üldplaneeringuga
Detailplaneeringu eskiisi koostamisel on arvestatud linnas vastu võetud ja kehtestamisel oleva üldplaneeringuga „Haapsalu linna üldplaneering 2030+“. Käesolev detailplaneeringu eskiis ei muuda Haapsalu linna üldplaneeringut.
2 Olemasoleva olukorra kirjeldus
2.1 Üldiselt
Planeeritav maa-ala suurusega 7,52 ha asub Patriku katastriüksustel Herjava külas Haapsalu linnas Läänemaal. Kaugus Haapsalust on 5,6 km ja Tallinnast 93 km. Lähimad bussipeatused on Pleesi tee ja Herjava, mis asuvad 4- ja 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Seega on olemas hea ühistranspordiühendus Haapsaluga.
Kinnistuni pääseb Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla (T-9) maanteelt keerates Herjava-Võnnu (16108) teele ning sõites ca 600m. Samuti pääseb kinnistu juurde mööda Herjava teed (16107), pöörates sealt Herjava-Võnnu (16108) teele ning sõites umbes 180m.
Planeeritava ala reljeef on tasane, seal laiub looduslik rohumaa ning kõrghaljastust esineb minimaalselt. Maa-alal puudub hoonestus. Lõunast piirneb planeeritav krunt Herjava-Võnnu teega, põhja- ja idaküljest ääristavad planeeringuala Nigula ning lääneküljes Rehe ja Rehe 3 detailplaneeringualad. Naaberaladel on hetkeseisuga kehtivaid detailplaneeringuid üks – Rehe kinnistu detailplaneering, millega on detailplaneeringu koostamisel arvestatud. Teistele aladele on detailplaneeringud kas koostamisel või on koostamine lõpetatud.
Ala läbib Imatra Elekter AS keskpingeliin (1-20kV), mis on käesolevas eskiisi planeeritud ringi tõsta ja asendada maa-aluse kaabliga. Krundile ulatub avalikult kasutatava tee kaitsevöönd umbes 26 meetri ulatuses. Krundi lõunaküljes on olemasolev maaparandussüsteemi eesvool. Patriku krunti katab Juurika maaparandussüsteem (5033170300020/001).
Krundi lõunapoolne nurk kattub osaliselt vastavalt üldplaneeringule seatud pärandkultuurialaga, mis kujutab endast ajaloolist tammikut, kuid Patriku krundi selles osas tammed puuduvad. Krundi kirdepoolne nurk kattub umbes 1,3 ha ulatuses Haapsalu linna arheoloogiatundliku alaga. Vastavalt üldplaneeringule tuleb prognoositud arheoloogiatundlikele aladele ehitiste kavandamise jaoks küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.
2.2 Planeeritava kinnistu andmed
Kinnistu nimi
Katastritunnus Pindala Sihtotstarve Maa staatus
Patriku 67401:008:0293
7,52 ha Maatulundusmaa 100% kinnistu, eramaa
QP-12-23 Patriku kinnistu detailplaneering QP Arhitektid OÜ Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn, Läänemaa 16.01.2024 Detailplaneeringu eskiis
6/8
3 Planeerimislahendus
3.1 Planeerimislahenduse üldprintsiibid, maakasutus ja tehnilised rajatised
Patriku kinnistu planeeringu lahenduse eesmärgiks on tihendada ja kujundada Herjava küla nii, et see muutuks elanikule atraktiivseks võimalikuks elukohaks. Tegu on osaga suurest uuselamurajoonist, millel on potentsiaali tulevikus veelgi laieneda.
Kogu planeeritavast alast moodustab 88,3% elamumaa, 11,3% transpordimaa ning 0,4% tootmismaa.
Patriku katastriüksusele planeeritakse eskiisiga 19 üksikelamutele mõeldud elamumaa krunti, 1 tootmismaa krunt ning 1 transpordimaa krunt. Vastavalt sihtotstarbele on kruntidele määratud ka ehitusõigused.
Planeering näeb ette elamumaa krundipiiride vahele 12m laiuse transpordimaa ala planeeritava ala keskel, sissesõidul on transpordimaa ala laius 20m. Transpordimaale planeeritakse sõidu-, jalakäijate ja kergliiklustee avalikuks kasutuseks ja kruntidele juurdepääsuks, vajalikud tehnovõrkude „koridorid“ ning tänavavalgustus.
Tüpoloogiliselt jaguneb planeeritud ala ühtlaselt – tegu on üksikelamutele mõeldud 19 sarnase elamukrundiga pindala vahemikus 2745m²-4976m², mis tagab sarnase hoonestuse ehitisealuse pindala kõikidele elamukruntidele.
Planeeringulahendus sisaldab nõuet, et planeeringu realiseerimisel koostatakse hoonete ehitusprojektid professionaalsete arhitektide poolt. Hoonete arhitektuuri lahendus peab olema kogu alal ühtlustatud stiiliga. Vältima peab kardinaalselt erinevate arhitektuursete lahenduste kasutamist kõrvalolevate hoonete puhul.
Planeeringu realiseerimisel määrata nii elamukruntide, tootmismaa ja transpordimaa haljastus ja heakorra põhimõtted maastikuarhitektuuri projektiga. Säilitada kogu kõrghaljastus, lagedatel aladel näha ette kõrghaljastus vähemalt planeeritud ehitusaluse pinna ulatuses.
Kinnistuid võib piirata piirdeaedadega vastavalt üldplaneeringus antud tingimustele. Piirdeaedade rajamisel peab arvestama ümbritsevat looduslikku keskkonda, krundi pindala ning kinni pidama kohalikest ehitustraditsioonidest. Piirdeaiad rajada maksimaalselt 1,5m kõrgusega, tänava pool lippaed või hekk kombineeritud traatvõrkpiirdega, kruntide vahel võib olla ka võrkaed. Piirdeks võib olla ka istutatav hekk, mis ei tohi olla kõrgem kui lubatud piirde kõrgus. Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete rajamine.
Prügi kogumine ja käitlemine peab toimuma vastavalt Haapsalu linna jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete kogumisel ja käitlemisel järgida kehtivat jäätmeseadust. Eramutele ette näha prügikonteinerite koht omal krundil vahetult sissepääsuväravate juures.
Planeeritava ala parkimine saab olla krundil või hoone mahus. Vastavalt Haapsalu üldplaneeringule on parkimiskohtade normarv 2 kohta iga elamuühiku kohta.
Patriku kinnistut läbiva ja likvideeritava elektriõhuliini asemele rajatakse krundi idapoolsesse serva maakaabel. Maakaabli valdaja kasuks määratakse servituudi vajadus neljale elamumaa sihtotstarbega krundile.
Patriku krunti katab Juurika maaparandussüsteem (5033170300020/001), mis on planeeritud detailplaneeringu ala mahus ümber ehitada. Olemasolevad drenaažiliinid likvideeritakse Patriku kinnistu alal. Liigvee kogumiseks kavandatakse uus ringne magistraalkollektor kvartalisisese tee alale koos väljavooluga olemasolevasse eelvoolukraavi Herjava-Võnnu tee ääres. Kõigile elamumaa kruntidele nähakse ette liitumispunktid kollektoriga. Krundisisene liigvee kogumine lahendatakse hoone projektiga. Liigvee juhtimine kõrvalkinnistutele vertikaalplaneerimise võtetega ei ole lubatud.
QP-12-23 Patriku kinnistu detailplaneering QP Arhitektid OÜ Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn, Läänemaa 16.01.2024 Detailplaneeringu eskiis
7/8
Patriku kinnistule rajatakse puurkaev kogu planeeritava ala teenindamiseks eraldi tootmismaa krundiga. Patriku kinnistul esineb keskmiselt kaitstud põhjavesi, s.t. üle 10m3 puurkaevu kaitsetsoon on R=30m.
Teemaa krundile paigaldatakse ka poolmaa-alune tuletõrjevee mahuti 30 m3.
Kõigile elamumaa kruntidele rajatakse individuaalsed reoveepuhastid. Puhastatud vesi juhitakse koos kogutud vihmaveega rajatavasse magistraalkollektorisse. Krundile pos 2 määratakse servituudivajadus kanalisatsioonitrassi valdaja kasuks.
Moodustatava teemaa serva krundile pos. 14 kavandatakse trahvo-alajaam ilma selleks eraldi krunti moodustamata.
Käesoleva planeeringuga on kavandatud moodustada Patriku kinnistust 21 krunti pindaladega vahemikus 108m² - 8532m²
- 19 elamumaa sihtotstarbega krunti pindaladega vahemikus 2745m²-4976m²; - 1 tootmismaa sihtotstarbega krunti pindalaga 108m²; - 1 transpordimaa sihtotstarbega krunt pindalaga 8532m².
3.2 Kruntide ehitusõigus
Pos. Sihtotstarve Suurim lubatud
hoonete arv Suurim hoonete ehitisealune pind
Suurim lubatud hoonete kõrgus/sügavus
1-18 Üksikelamumaa (EE 100%)
3 (elamu + 2 abihoonet)
12% krundi pinnast, elamu ehitisealune pind tohib olla 80% krundi ehitisealusest pinnast.
Elamu ≤8,5m/-3m; Abihoone ≤6m
3.3 Elamukruntide kasutamise tingimused
- hoonestusviis krundil on lahtine; - vastavalt ÜP-le võrdub hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundi puhul pindalaga >2500m²
täisehituseprotsendiga12%; - krundile on lubatud püstitada põhihoone ja 2 abihoonet, planeeritav põhihoone on üksikelamu; - vastavalt üldplaneeringule moodustab eluhoone suurim ehitisealune pind 80% krundi kogu
ehitisealusest pinnast; Patriku kinnistu moodustatavatel kruntidel jäävad eluhoonete ehitisealused pindalad vahemikku 329,4m²-597,1m²;
- juurdepääs kruntidele on antud Herjava-Võnnu teega ühendatud Patriku kinnistusiseselt ringteelt; - juurdepääsu juurde omal krundil on ette näha prügikogumise koht; - piirded rajada vastavalt üldplaneeringus esitatud tingimustele; - vertikaalplaneerimisega säilitatakse krundi olemasolevad vajalikud kõrgused ja välditakse
sademevee valgumist naaberkruntidele; - planeeritav parkimiskohtade arv 2 kohta; - hoonestust on lubatud püstitada krundil näidatud hoonestusala sisse, elamu (põhihoone) peab
jääma planeeritud põhihoone võimaliku paiknemise maa-ala piiridesse.
3.4 Nõuded hoonete ehitusprojekti koostamiseks
- planeeritavate põhihoone ja abihoonete maapealne lubatud ehitisealune pind on maksimaalselt 12% krundi pinnast;
- planeeritava põhihoone maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 80% krundi lubatud ehitisealusest pinnast ja maksimaalne lubatud maapealne brutopind on 600 m² ning maa-alune brutopind võrdub põhihoone maksimaalselt lubatud ehitisealuse pinnaga;
QP-12-23 Patriku kinnistu detailplaneering QP Arhitektid OÜ Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn, Läänemaa 16.01.2024 Detailplaneeringu eskiis
8/8
- planeeritavate abihoonete maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 20% krundi lubatud ehitisealusest pinnast;
- põhihoonele on lubatud püstitada 3 maapealset korrust ja keldrikorrus, abihoonele üks maapealne korrus;
- välisviimistluses vältida imiteerivate materjalide kasutamist (nt looduslikke ja plastmaterjale imiteerivad materjale), eelistada tuleb omadustelt väärikaid, kauakestvaid ja looduslikke materjale (nagu puit, looduslik kivi, klaas ja muud sarnaselt käsitletavad materjalid);
- hoonete välisviimistluse värvilahendus peab olema tagasihoidlik ja looduslähedastes toonides; - hooned projekteerida minimaalselt tulepüsivusastmele TP-3 vastavana; - rajatavate hoonete katuste kalded on vabad; - tehnilised seadmed tuleb projekteerida hoonesse või arhitektuuri lahendusega kokkusobiva
kujundusega hoonest väljaspool;
3.5 Tuleohutuse osa
- Tuletõrje veevarustus lahendatakse poolmaa-aluse mahut V=30m3 baasil. Mahuti ja kuiv hüdrant kavandatakse Herjava-Võnu tee lähedal krundi teemaale.. Voolikuliini pikkus kõige kaugema majani mööda kõvakattega teed 390 m;
- Tuleleviku tõkestamiseks on rajatavate hoonete puhul tagatud vähemalt 8 meetri laiune tuletõrjekuja naaberhoonetest;
- Detailplaneeringu ala tuletõrjeveevarustus lahendada vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitise tuleohutus osa 6: Tuletõrje veevarustus“ nõuetele;
- Tagatud on tuletõrjeauto juurdepääs kvartalisiseselt. Kui tuletõrjeauto juurdepääsutee läbib krundi piiril olevat aeda, tuleb sellesse teha värav. Tuletõrjeauto juurdepääsu tee laius on >3.5m;
- Planeeritud hooned tuleb ehitada vastavalt Majandus- ja taristuministri poolt kehtestatud määrusele nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” (02.06.2015).
Seletuskirja koostas: arhitekt Tõnu Laigu
Digiallkirjad
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
seoses Patriku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga
(Herjava küla Haapsalu linnas)
Planeeringuala Herjava külas (Maa-amet, 2024).
FAKTILISED ASJAOLUD
Ettevõte MR Maad ja Majad OÜ soovib detailplaneeringuga muuta talle kuuluva Patriku
kinnistu (7,5 ha) kasutamise sihtotstarvet maatulundusmaast elamumaaks, nähes ala tulevikku
tervikliku väikeelamute piirkonnana. Detailplaneeringu eskiisi (01.2024) kohaselt on alale
kavandatud 19 elamukrunti suurusega 3100-4900 m2. Ehitusõiguse parameetrid järgivad
Haapsalu linna üldplaneeringus (vastuvõetud suvel 2023) sätestatud ehitustingimusi.
Maksimaalne lubatav hoonestus tähendab antud DP puhul elamu juurde kuni kahe kõrvalhoone
püstitamist, põhihoonel on lubatud kuni kolm maapealset korrust (lisaks maa-alune).
Arendusala jääb Herjava küla asustusala keskele. Haapsalu kesklinn jääb maanteed pidi 5 km
ja Uuemõisa keskus 3 km kaugusele. Tallinna maanteeni jääb arendusala sissesõidu juurest u
400 meetrit. Juurdepääs kavandatud elamupiirkonnale on ette nähtud Herjava - Võnnu
kõrvalmaanteelt, kus täna on liiklussagedus tagasihoidlik (11 autot ööpäevas).
Arendusala asukohta võib elamupiirkonna mõttes lugeda perspektiivseks, seda on sätestanud
ka kehtiv (2010) Ridala ja vastuvõetud (2023) Haapsalu linna üldplaneering.
2
Liiklussagedused (autot/ööpäevas) DP ala lähistel
Nii kehtiva kui koostatava (juba avaliku arutelu läbinud) üldplaneeringu kohaselt on arendusala
määratletud perspektiivse elamualana. Kehtivas üldplaneeringus on ala markeeritud kui E4
ehk reserveeritud väikeelamuala. Sellel alal on ÜP kohaselt lubatud minimaalse suurusega
3500 m2 elamukruntide moodustamine, rida- või paariselamuid ette ei nähta.
Arendusala (E4 areaal) kehtivas üldplaneeringus, 2010
Haapsalu linna vastuvõetud üldplaneeringus arendusala markeeritud kui uushoonestusalade
ehitustingimuste piirkond. ÜP seletuskirjas on toodud selliste alade ehitustingimused. Krundi
minimaalset suurust ei määrata, rida- ja paariselamud on lubatud.
Arendusala vastuvõetud üldplaneeringus, 2023
3
Planeeringualale ei jää (ega külgne sellega) ametlikke rohevõrgustikke, maardlaid,
väärtuslikke põllumaid (ÜP-s neid perspektiivse elamualaga kattuvalt ei määrata), väärtuslikke
maastikke, veekogusid või nendega seotud kaitsevööndeid, kultuurimälestisi,
looduskaitseobjekte. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Silma LKA) jääb linnulennult 600 m
kaugusele ega ole Patriku detailplaneeringust mõjutatav.
Ehitustingimused Patriku kinnistul on soodsad. Kinnistu on lage, kuna on olnud pikemat aega
kasutuses põllumajandusliku maana (viimati valge mesika kasvatamine). Tänu keskmiselt 3 m
paksule moreenikihile on põhjavesi keskmiselt kaitstud.
LIIGVEE KÜSIMUS
Ala kattumine Juurika maaparandussüsteemiga on ainukene keskkonnaküsimusena käsitletav
teema. Kinnistu piiril, rööpselt maanteega, kulgeb maaparandussüsteemi eesvool, mis viib
Juurika 37 ha suuruse maaparandusobjekti liigvee nimetu oja kaudu Tagalahe idaserva.
Nagu nähtub mullakaardist (Maa-ameti geoportaal) ja kuivendussüsteemi mõõdistusest1, jääb
niiskema pinnasega ala kinnistu loodenurka (kus jätkub Rehemäe tee elamumaaks planeeritud
kinnistutel). Soodsamad tingimused liigvee ärajuhtimiseks Juurika peakraavi on Patriku
kinnistu kagunurgas, kus kuivendustorud suubuvad otse (lühemat teed pidi) peakraavi. Patriku
kinnistu kirdeotsa liigvesi liigub täna esmalt edela suunas, sealt kogujadreeniga loodesse, sealt
nurga alt edelasse (peakraavi). Kinnistu läänepoolmiku pinnasevesi on juhitud dreenidega
loode suunas, kus need pärast Uue-Rehe kinnistu läbimist jõuavad teise peakraavi, mis peatselt
omakorda suubub Juurika peakraavi.
Olemasolev kuivendussüsteem Patriku kinnistul on seega jaotatud kolme äravoolu (õigem on
öelda valgvee liikumise) suuna vahel. See tähendab, et nii nagu Patriku kinnistu tervikuna on
suurema maaparandussüsteemi serval (ei tekita ummistusi kõrgemalt poolt pealevalguvale
veele - kuivendusvõrk ei ulatu kaugemale) on ka kinnistu piires kolm hüdroloogilises mõttes
eri piirkonda, mis omakorda hajutab võimalust mingi suurema takistuse kujunemiseks liigvee
valgumisel peakraavi.
Mullad piirkonnas on liigniisked, sellest ka omaaegne kuivenduse vajadus. Samad gleimullad
esinevad laialdaselt näiteks Uuemõisa aleviku ehitusaladel, kahel pool Tallinna maanteed.
Patriku kinnistule hoonestuse rajamine tähendab paratamatult olemasoleva maa-aluse
kuivendusvõrgu (mille toimimise efektiivsust, amortisatsiooni ei saa üheselt hinnata)
kahjustamist. See kahju (ebamugavus) avaldub aga üksnes loodavate elamukruntide piires
(ei ulatu kaugemale). Kaetud pindadelt, eelkõige katustelt mahavalguva lisavee hulk on
siinkohal vähetähtis – Juurika peakraavi vastuvõtuvõime on selleks piisav, pinnaühiku kohta
arvestades on kaetud pindade osakaal pigem tagasihoidlik (maksimaalne lubatud u. 10%,
tegelikkuses pigem veelgi vähem).
Tulevasel elamualal on soodsate niiskustingimuste tagamiseks vajalik ilmselt maapinna
kohatine tõstmine, olemasoleva torustiku kahjustamisest hoidumine, eelkõige aga eesvoolu
(Juuriku peakraavi) säilitamine lahtise kraavina (nagu on soovitanud ka PTA). PTA
kooskõlastus DP-le on igal juhul vajalik.
1 Patriku topo-geodeetiline uuring. Töö nr 11JA24. Pajupuu Holding OÜ, 2024.
4
KESKKONNAMÕJU EELHINDAMISE VAJADUS
Patriku detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi KeHJS § 6 lõigete
1 ja 2 mõistes. KSH vajaduse kaalumine pole ei kavandatud tegevuse sisu (elamute
kavandamine) ega valdkonna (ehitus) mõttes seega kohustuslik.
Kui käsitleda Patriku DP-d üldplaneeringu põhilahendust muutvana, tuleks Planeerimisseaduse
§ 142 lõike 6 kohaselt anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d. Üldplaneeringu põhilahenduse
muutmise juhtumid on PlanS § 142 kohaselt järgmised:
1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;
2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi
minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;
3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu
muutmine.
Patriku kinnistu DP puhul saab küsida – kas siin on üldse tegemist üldplaneeringu
põhilahenduse olulise muutmisega? Vastused:
1) Maakasutuse juhtotstarbe muutmisega tegemist ei ole, nii kehtiv kui vastuvõetud ÜP
näevad alal ette elamuehitust.
2) Hoonestuse kõrguspiiri ei ületata, krundi minimaalsuuruse osas esineb formaalne
vastuolu kehtiva ÜP-ga (seal minimaalne 3500 m2, eskiisis on keskmine samuti 3500
m2, küll aga on enamik (19-st 14) moodustatavaid krunte minimaalsest väiksemad.
Vastuvõetud üldplaneering ei sätesta piiranguid kruntide suurusele. Praktikas on
(kooskõlastajate survel) esinenud ka olukordi, kus DP peaks arvestama samaaegselt
kahe üldplaneeringuga, antud juhtumil võiks kaalukamaks lugeda ikkagi Haapsalu
vastuvõetud ÜP-d. Ka ei ole osade kruntide veidi väiksem pindala (olukorras, kus
kruntide keskmine suurus vastab Ridala valla ÜP-le), sisulise keskkonnamõju allikas.
3) Muu ÜP oluline muutmine? – ilmselt sellist „muu“ võimalust ei ole, kuna hiljuti
vastuvõetud ka kehtestamisele minev Haapsalu linna ÜP ei näe „muid“ takistusi
elamukruntide moodustamiseks. Kui linnavalitsus või volikogu otsustab teisiti, saab ka
„muu“ konkreetse sisu. Täna ei ole teada „muid“ aspekte, mis viitaks ÜP olulisele
muutmisele.
Kokkuvõtvalt võib Patriku kinnistu detailplaneeringiut lugeda ÜP põhilahendusega kooskõlas
olevaks. KSH kaalumise kohustust ÜP muutmisega seonduvalt seega ei ole.
Andres Tõnisson 16. veebruar 2024
keskkonnaekspert, tel 553 2515
/allkiri digitaalselt/
Digiallkirjad
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
seoses Patriku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga
(Herjava küla Haapsalu linnas)
Planeeringuala Herjava külas (Maa-amet, 2024).
FAKTILISED ASJAOLUD
Ettevõte MR Maad ja Majad OÜ soovib detailplaneeringuga muuta talle kuuluva Patriku
kinnistu (7,5 ha) kasutamise sihtotstarvet maatulundusmaast elamumaaks, nähes ala tulevikku
tervikliku väikeelamute piirkonnana. Detailplaneeringu eskiisi (01.2024) kohaselt on alale
kavandatud 19 elamukrunti suurusega 3100-4900 m2. Ehitusõiguse parameetrid järgivad
Haapsalu linna üldplaneeringus (vastuvõetud suvel 2023) sätestatud ehitustingimusi.
Maksimaalne lubatav hoonestus tähendab antud DP puhul elamu juurde kuni kahe kõrvalhoone
püstitamist, põhihoonel on lubatud kuni kolm maapealset korrust (lisaks maa-alune).
Arendusala jääb Herjava küla asustusala keskele. Haapsalu kesklinn jääb maanteed pidi 5 km
ja Uuemõisa keskus 3 km kaugusele. Tallinna maanteeni jääb arendusala sissesõidu juurest u
400 meetrit. Juurdepääs kavandatud elamupiirkonnale on ette nähtud Herjava - Võnnu
kõrvalmaanteelt, kus täna on liiklussagedus tagasihoidlik (11 autot ööpäevas).
Arendusala asukohta võib elamupiirkonna mõttes lugeda perspektiivseks, seda on sätestanud
ka kehtiv (2010) Ridala ja vastuvõetud (2023) Haapsalu linna üldplaneering.
2
Liiklussagedused (autot/ööpäevas) DP ala lähistel
Nii kehtiva kui koostatava (juba avaliku arutelu läbinud) üldplaneeringu kohaselt on arendusala
määratletud perspektiivse elamualana. Kehtivas üldplaneeringus on ala markeeritud kui E4
ehk reserveeritud väikeelamuala. Sellel alal on ÜP kohaselt lubatud minimaalse suurusega
3500 m2 elamukruntide moodustamine, rida- või paariselamuid ette ei nähta.
Arendusala (E4 areaal) kehtivas üldplaneeringus, 2010
Haapsalu linna vastuvõetud üldplaneeringus arendusala markeeritud kui uushoonestusalade
ehitustingimuste piirkond. ÜP seletuskirjas on toodud selliste alade ehitustingimused. Krundi
minimaalset suurust ei määrata, rida- ja paariselamud on lubatud.
Arendusala vastuvõetud üldplaneeringus, 2023
3
Planeeringualale ei jää (ega külgne sellega) ametlikke rohevõrgustikke, maardlaid,
väärtuslikke põllumaid (ÜP-s neid perspektiivse elamualaga kattuvalt ei määrata), väärtuslikke
maastikke, veekogusid või nendega seotud kaitsevööndeid, kultuurimälestisi,
looduskaitseobjekte. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Silma LKA) jääb linnulennult 600 m
kaugusele ega ole Patriku detailplaneeringust mõjutatav.
Ehitustingimused Patriku kinnistul on soodsad. Kinnistu on lage, kuna on olnud pikemat aega
kasutuses põllumajandusliku maana (viimati valge mesika kasvatamine). Tänu keskmiselt 3 m
paksule moreenikihile on põhjavesi keskmiselt kaitstud.
LIIGVEE KÜSIMUS
Ala kattumine Juurika maaparandussüsteemiga on ainukene keskkonnaküsimusena käsitletav
teema. Kinnistu piiril, rööpselt maanteega, kulgeb maaparandussüsteemi eesvool, mis viib
Juurika 37 ha suuruse maaparandusobjekti liigvee nimetu oja kaudu Tagalahe idaserva.
Nagu nähtub mullakaardist (Maa-ameti geoportaal) ja kuivendussüsteemi mõõdistusest1, jääb
niiskema pinnasega ala kinnistu loodenurka (kus jätkub Rehemäe tee elamumaaks planeeritud
kinnistutel). Soodsamad tingimused liigvee ärajuhtimiseks Juurika peakraavi on Patriku
kinnistu kagunurgas, kus kuivendustorud suubuvad otse (lühemat teed pidi) peakraavi. Patriku
kinnistu kirdeotsa liigvesi liigub täna esmalt edela suunas, sealt kogujadreeniga loodesse, sealt
nurga alt edelasse (peakraavi). Kinnistu läänepoolmiku pinnasevesi on juhitud dreenidega
loode suunas, kus need pärast Uue-Rehe kinnistu läbimist jõuavad teise peakraavi, mis peatselt
omakorda suubub Juurika peakraavi.
Olemasolev kuivendussüsteem Patriku kinnistul on seega jaotatud kolme äravoolu (õigem on
öelda valgvee liikumise) suuna vahel. See tähendab, et nii nagu Patriku kinnistu tervikuna on
suurema maaparandussüsteemi serval (ei tekita ummistusi kõrgemalt poolt pealevalguvale
veele - kuivendusvõrk ei ulatu kaugemale) on ka kinnistu piires kolm hüdroloogilises mõttes
eri piirkonda, mis omakorda hajutab võimalust mingi suurema takistuse kujunemiseks liigvee
valgumisel peakraavi.
Mullad piirkonnas on liigniisked, sellest ka omaaegne kuivenduse vajadus. Samad gleimullad
esinevad laialdaselt näiteks Uuemõisa aleviku ehitusaladel, kahel pool Tallinna maanteed.
Patriku kinnistule hoonestuse rajamine tähendab paratamatult olemasoleva maa-aluse
kuivendusvõrgu (mille toimimise efektiivsust, amortisatsiooni ei saa üheselt hinnata)
kahjustamist. See kahju (ebamugavus) avaldub aga üksnes loodavate elamukruntide piires
(ei ulatu kaugemale). Kaetud pindadelt, eelkõige katustelt mahavalguva lisavee hulk on
siinkohal vähetähtis – Juurika peakraavi vastuvõtuvõime on selleks piisav, pinnaühiku kohta
arvestades on kaetud pindade osakaal pigem tagasihoidlik (maksimaalne lubatud u. 10%,
tegelikkuses pigem veelgi vähem).
Tulevasel elamualal on soodsate niiskustingimuste tagamiseks vajalik ilmselt maapinna
kohatine tõstmine, olemasoleva torustiku kahjustamisest hoidumine, eelkõige aga eesvoolu
(Juuriku peakraavi) säilitamine lahtise kraavina (nagu on soovitanud ka PTA). PTA
kooskõlastus DP-le on igal juhul vajalik.
1 Patriku topo-geodeetiline uuring. Töö nr 11JA24. Pajupuu Holding OÜ, 2024.
4
KESKKONNAMÕJU EELHINDAMISE VAJADUS
Patriku detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi KeHJS § 6 lõigete
1 ja 2 mõistes. KSH vajaduse kaalumine pole ei kavandatud tegevuse sisu (elamute
kavandamine) ega valdkonna (ehitus) mõttes seega kohustuslik.
Kui käsitleda Patriku DP-d üldplaneeringu põhilahendust muutvana, tuleks Planeerimisseaduse
§ 142 lõike 6 kohaselt anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d. Üldplaneeringu põhilahenduse
muutmise juhtumid on PlanS § 142 kohaselt järgmised:
1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;
2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi
minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;
3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu
muutmine.
Patriku kinnistu DP puhul saab küsida – kas siin on üldse tegemist üldplaneeringu
põhilahenduse olulise muutmisega? Vastused:
1) Maakasutuse juhtotstarbe muutmisega tegemist ei ole, nii kehtiv kui vastuvõetud ÜP
näevad alal ette elamuehitust.
2) Hoonestuse kõrguspiiri ei ületata, krundi minimaalsuuruse osas esineb formaalne
vastuolu kehtiva ÜP-ga (seal minimaalne 3500 m2, eskiisis on keskmine samuti 3500
m2, küll aga on enamik (19-st 14) moodustatavaid krunte minimaalsest väiksemad.
Vastuvõetud üldplaneering ei sätesta piiranguid kruntide suurusele. Praktikas on
(kooskõlastajate survel) esinenud ka olukordi, kus DP peaks arvestama samaaegselt
kahe üldplaneeringuga, antud juhtumil võiks kaalukamaks lugeda ikkagi Haapsalu
vastuvõetud ÜP-d. Ka ei ole osade kruntide veidi väiksem pindala (olukorras, kus
kruntide keskmine suurus vastab Ridala valla ÜP-le), sisulise keskkonnamõju allikas.
3) Muu ÜP oluline muutmine? – ilmselt sellist „muu“ võimalust ei ole, kuna hiljuti
vastuvõetud ka kehtestamisele minev Haapsalu linna ÜP ei näe „muid“ takistusi
elamukruntide moodustamiseks. Kui linnavalitsus või volikogu otsustab teisiti, saab ka
„muu“ konkreetse sisu. Täna ei ole teada „muid“ aspekte, mis viitaks ÜP olulisele
muutmisele.
Kokkuvõtvalt võib Patriku kinnistu detailplaneeringiut lugeda ÜP põhilahendusega kooskõlas
olevaks. KSH kaalumise kohustust ÜP muutmisega seonduvalt seega ei ole.
Andres Tõnisson 16. veebruar 2024
keskkonnaekspert, tel 553 2515
/allkiri digitaalselt/
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 | [email protected] | www.pta.agri.ee
HAAPSALU LINNAVALITSUS Lääne maakond Haapsalu linn Haapsalu linn Posti tn 34 90504 Teie: 03.11.2023 nr 6-1/8/23-2 [email protected] Meie: 10.11.2023 nr 6.2-2/48031
Patriku katastriüksuse (67401:008:0293) detailplaneeringu kooskõlastus
Austatud Helen Rammu
Teavitasite Põllumajandus- ja Toiduametit (edaspidi PTA) 03.11.2023 kirjaga nr 6-1/8/23-2 detailplaneeringu algatamist Haapsalu linnas Herjava külas Patriku maaüksusel (katastriüksuse 67401:008:0293).
Patriku maaüksus (katastritunnus nr 67401:008:0293) paikneb drenaažkuivendusega Juurika maaparandusehitise (maaparandussüsteemi kood/ehitise kood 5033170300020/001) maa-alal. Patriku maaüksust läbib lõuna suunal Juurika maaparandusehitise eesvool (maaparandussüsteemi kood/ehitise kood 5033170300020/001), eesvoolu valgala on alla 10 km². Detailplaneeringu lahendus peab tagama, et vesi Juurika eesvoolus saab takistusteta voolata ning samuti peab olema tagatud eesvoolu mõlemale kaldale mehhanismidega juurdepääs võimalikeks hoiu- ja/või uuendustöödeks. Eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastatud. (MaaParS § 48 lg 1 ja 3). Eesvoolu kaitsevööndis ei tohi rajada püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule (MaaParS § 48 lg 2).
Detailplaneeringu eskiis lahendusena sooviksite planeeringualal maaparandusehitise Juurika eesvoolukraavi asendada drenaažiga, millega PTA ei saa nõustuda. Kui siiski soovide muuta eesvoolu kollektoreesvooluks tuleks projektis kajastada arvutused vee läbilaske osas. Samuti tuleks rekonstrueerida Juurika maaparandusehitise süsteemid 13-18 selliselt, et oleks tagatud naaberkinnistute maaparandussüsteemi säilimine ja toimimine.
Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu käigus toimuv katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe muutmine tuleb samuti kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (MaaParS § 51 lg 1 ja 2).
Tingimused detailplaneeringu koostamiseks: 1. Detailplaneering peab sisaldama Juurika eesvoolu rekonstrueerimise kohustust kollektoreesvooluks. Maaparandusseadus sätesatab korra ja tingimused rekonstrueerimiseks maaparandusehitisel. Plaanitav lahendus peab vastama maaparandusseaduse § 5 nõuetele. Ühtlasi tuleb planeerimisel arvestada eesvoolu kaitsevööndist tulenevate nõuetega. Kollektoreesvoolu kaitsevööndi ulatus on 10 m kummalegi poole kollektori telge.
Kirja nr 6.2-2/48031 Leht 2 ( 2 )
2. Planeeringuosa mis hõlmab eesvoolu rekonstrueerimist peab sisaldama nõuet maaparandusseaduse § 50 lg 1 alusel esitada ehitusprojekt Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks ja maaparandusseaduse § 53 lg 1 esitada planeeringuala lahenduse ehitusprojektid Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks. 3. Patriku detailplaneering kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. 4. Detailplaneeringu käigus toimub katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe muutmine, mis tuleb samuti kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (MaaParS § 51 lg 1 ja 2).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) RIHO ERISMAA Peaspetsialist-koordinaator
Aive Aljaste Põllumajandus- ja Toiduameti Lääne regiooni Haapsalu esindus +372 5322 6688 [email protected]
HAAPSALU LINNAVALITSUS
Posti 34 Tel 472 5300
90504 HAAPSALU Faks 472 5 310
Registrikood 75012802 e-post: [email protected]
www.haapsalu.ee
Transpordiamet
[email protected] 15.07.2024 nr 6-1/8/23-5
Haapsalu linn Herjava küla Patriku kinnistu detailplaneeringu algatamine
Haapsalu Linnavalitsus teatab, et Haapsalu Linnavalitsus algatas 31. mai 2024 korraldusega nr
422 „Detailplaneeringu algatamine (Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn)“ Patriku kinnistu
detailplaneeringu.
Planeeringuala suurus on 8,0 ha. Planeeringualal asub 75175 m² suurune Patriku kinnistu ning
osa 16108 Herjava-Võnnu tee kinnistust, kust tagatakse juurdepääs planeeritavale alale.
Algatatava detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagamine kuni üheksateistkümneks elamumaa,
üheks transpordimaa ning üheks tootmismaa krundiks. Kruntide arv, suurus ja sihtotstarve
täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel.
Üksikelamud on kavandatud aastaringseks kasutamiseks. Patriku kinnistu planeeringu lahenduse
eesmärgiks on tihendada ja kujundada Herjava küla nii, et see muutuks elanikule atraktiivseks
elukohaks. Tegu on osaga suurest uuselamu piirkonnast, millel on potentsiaali tulevikus
laieneda.
Planeeritavatele kruntidele määratakse ehitusõigus, arhitektuursed hoonestustingimused
üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks, kruntide teenindamiseks vajalike tehnovõrkude
põhimõttelised asukohad, lahendatakse haljastuse- ja heakorrapõhimõtted ning liiklus- ja
parkimiskorralduse määramine. Detailplaneeringu koostamisel analüüsitakse sotsiaalse ja
tehnilise taristu ja avalikult kasutatavate puhke- ja rekreatsioonialade toimimist, selle arendamise
võimalusi ning kohustust, eesmärgiga tagada terviklik elukeskkond.
Ridala valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringu algatamist taotletav maa reserveeritud
väikeelamualal, millega kaasneb kõrghaljastuse maksimaalse säilitamise kohustus.
Detailplaneeringu algatamise ettepanek on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
Haapsalu Linnavalitsus toetab omaniku soovi pakkuda Haapsalu kuurortlinna lähialal täiendavalt
elamukrunte juhul, kuid peab oluliseks detailplaneeringu koostamise käigus hinnata, et
piirkonnas on tagatud elamisfunktsiooni toetav sotsiaalne ning tehniline taristu.
Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Haapsalu Linnavalitsus.
Detailplaneeringu algatamisega ei kavandata tegevust, mis oleks olulise keskkonnamõjuga
KeHJS § 33 lg 1 p 3 mõistes ning mis kohustab koostama keskkonnamõju strateegilist hindamist.
Samuti ei sisalda detailplaneeringus planeeritav tegevus KeHJS § 6 lg 2 toodud
tegevusvaldkondi, mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust.
Lähtudes eeltoodust ei ole vajadust koostada eelhindamist.
Korraldusega saab tutvuda Haapsalu linna kodulehel (www.haapsalu.ee/algatatud-
detailplaneeringud). Samuti esitame korralduse käesoleva kirja lisana.
Palume Teil esitada omapoolsed ettepanekud ning tingimused detailplaneeringu koostamiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Helen Rammu
Aselinnapea
Digiallkirjad
Digiallkirjad
Lisa 1 Haapsalu Linnavalitsuse korraldusele
„Detailplaneeringu algatamine (Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn)“
Patriku kinnistu detailplaneeringu
LÄHTESEISUKOHAD
Herjava küla, Haapsalu linn
1. Planeeringu eesmärk
Detailplaneeringu eesmärk on Patriku kinnistu jagamine kuni üheksateistkümneks elamumaa, üheks transpordimaa ning üheks tootmismaa krundiks. Kruntide arv, suurus ja sihtotstarve täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel.
Planeeritavatele kruntidele määratakse ehitusõigus, arhitektuursed hoonestustingimused üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks, kruntide teenindamiseks vajalike tehnovõrkude põhimõttelised asukohad, lahendatakse haljastuse- ja heakorrapõhimõtted ning liiklus- ja parkimiskorralduse määramine. Detailplaneeringu koostamisel analüüsitakse sotsiaalse ja tehnilise taristu ja avalikult kasutatavate puhke- ja rekreatsioonialade toimimist, selle arendamise võimalusi ning kohustust, eesmärgiga tagada terviklik elukeskkond.
Andmed planeeritava maa-ala kohta
Planeeringuala suurus on 8,0 ha. Planeeringualal asub 75175 m² suurune Patriku kinnistu ning osa
16108 Herjava-Võnnu tee kinnistust, kust tagatakse juurdepääs planeeritavale alale. Planeeritav maa-ala asub Herjava külas ning on hoonestamata.
Planeeringuala hõlmab eraomandis olevat Patriku kinnistut (registriosa number 1990032). Kinnistu katastritunnus on 67401:008:0293 ja sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 75175 m².
Kinnistule ulatuvad järgmised seadusejärgsed kitsendustest ja kaitsevööndid:
· maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km²;
· maaparandussüsteemi maa-ala;
· elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin);
· avalikult kasutatav tee (Herjava – Võnnu)
· avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.
2. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja projektid
2.1 Ridala valla üldplaneering, kehtestatud Ridala Vallavolikogu 18. veebruari 2010 otsusega nr 38;
2.2 Haapsalu linna üldplaneering, vastu võetud Haapsalu Linnavolikogu 29. juuni 2023 otsusega nr 115.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas nii kehtiva kui ka vastuvõetud üldplaneeringuga.
3. Nõuded koostatavale planeeringule
3.1 Planeerimisseaduse § 130 kohane haldusleping planeeringu koostamisest huvitatud isikuga (arendajaga) sõlmitakse enne detailplaneeringu koostamise algatamist. Detailplaneeringut võib koostada asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik (edaspidi planeerija), arvestades planeeringu liiki ja eesmärki.
3.2 Detailplaneeringu koostamisel lähtuda Riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/122102019001);
3.3 Detailplaneeringu koostamisel arvestada Haapsalu Linnavalitsuse 26. oktoobri 2022 määrusest nr 10 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“ (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/402112022032). Määruse kohane notariaalne leping sõlmitakse arendajaga enne detailplaneeringu vastu võtmist Haapsalu Linnavalitsuse poolt.
3.4 Detailplaneering koostada digitaalselt mõõdistatud topo-geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500. Alusplaan kooskõlastada enne planeeringu koostamise alustamist linnageodeediga.
4. Planeeringus esitada:
4.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus planeeritaval alal ja selle lähiümbruses.
4.2 Kontaktvööndi analüüs, kus käsitleda:
4.2.1 sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri analüüsi;
4.2.2 puhke- ja rekreatsioonivõimaluste analüüsi;
4.2.3 kontaktvööndi detailplaneeringute põhimõtteid, püstitatud hoonete ehitusõigust, kruntide kasutustingimusi, piirdeaedade lahendusi, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkude lahendusi.
4.2.4 Uute elamute planeerimisel on vajalik esitada põhjalik analüüs sotsiaalse infrastruktuuri toimimisest ning selle kasutamise võimalikkusest (sh liikumisvõimalustest). Samuti lisada informatsioon, millise ruumilise sisendi kontaktvööndi analüüs annab käesolevale planeeringulahendusele.
4.3 Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus, sh ruumilise keskkonna analüüsile tuginedes väärtused, mida soovitakse saavutada kvaliteetse ruumi, elu- ja looduskeskkonna kujundamisel. Detailplaneeringus tuleb kavandada kogu käsitletava ala terviklahendus – hoonestuse, teede, parkimise, tehnovõrkude, haljastuse jms vajalik lahendus, arvestades üldplaneeringus kavandatuga. Elamupiirkondade väljaarendamisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku sotsiaalse taristu osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste arenguga.
4.4 Planeeringulahenduse põhjendused. Planeeringus kavandatu kirjeldus, kus esitada planeeringu koostamise käigus valitud ruumilised lahendused ja nende valiku põhjendused. Kirjelduses käsitleda:
4.4.1 planeeritud maa-ala krundijaotust. Katastriüksuste struktuur peab järgima väljakujunenud olukorda ja teede paiknemist. Moodustatavad katastriüksused peavad olema mõistliku kuju ja jaotusega. Vältida tuleb pikki ja kitsaid või teravnurkadega katastriüksusi.
4.4.2 hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtteid. Määrata hoonestusalad ning siduda need krundipiiridega.
4.4.3 ehitusõigust, hoonete kasutusotstarbeid ning hoonete ja katastriüksuste koormusnäitajaid. Uute hoonete kavandamisel peab arvestama asukohast tulenevate väärtuste ja piirangute, lähiala planeeringute ja projektidega ning uus hoonestus peab moodustama ruumilise terviklahenduse nii kavandataval alal kui ka piirkonnas laiemalt. Uute hoonete asukoha kavandamisel tuleb lähtuda aja jooksul välja kujunenud asustusstruktuurist ja hoonestuslaadist ning olemasolevast ehitusjoonest, kui see on säilinud või tajutav. Uute hoonete ehitamisel tuleb rajatav hoonemaht ja hoonelaad sobitada ümbritsevasse keskkonda. Järgida tuleb juba välja kujunenud traditsioonilisi arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, sh ehitusmahtusid.
4.4.4 vertikaalplaneerimise põhimõtteid;
4.4.5 haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtteid;
4.4.6 tänavate ja tehnovõrkude planeerimise põhimõtteid;
4.4.7 liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtteid, sh parkimiskohtade vajaduse arvutust;
4.4.8 avaliku ruumi planeerimise põhimõtteid;
4.4.9 kehtivaid ja planeeritud kitsendusi;
4.4.10 kavandatu vastavust planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele;
4.4.11 kavandatu mõju lähipiirkonna ruumilisele keskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning avalikele huvidele ja väärtustele;
4.4.12 vajadusel teisi planeeringu ülesannete elluviimise põhimõtteid.
4.5 Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded, kus esitada ehitise projekteerimiseks ja ehitamiseks arhitektuuri- ja muud nõuded, mis tagavad sobiva ja piirkonna eripära arvestava ehitise ehitamise parimal viisil. Nõuetes käsitleda:
4.5.1 hoonete olulisemaid arhitektuurinõudeid;
4.5.2 rajatiste ehitus- ja kujundusnõudeid;
4.5.3 täiendavate uuringute vajadust;
4.5.4 täiendavate kooskõlastuste hankimise ja koostöö vajadust;
4.5.5 teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks.
4.6 Detailplaneeringu algatamise lähteülesandes esitatud nõuetele vastavuse kirjeldus.
4.7 Planeeritavate kruntide ehitusõigus:
4.7.1 krundi kasutamise sihtotstarve määrata detailplaneeringus. Hoone tüüp krundil: üksikelamu või kaksikelamu. Kõrvalotstarbena on lubatud piirkonda sobivad otstarbed, mille eesmärk on mitmekesistada elamu maa-ala. Kõrvalotstarvete kavandamisel elamu maa-alale peab arvestama, et see ei häiriks piirkonna peamise otstarbe ehk elamu maa-ala toimimist. Kõrvalotstarbe häiringud elanike tervisele ja heaolule ning ruumile, sh suurenevad transpordivood, müra jms peavad olema väheolulised.
4.7.2 elamukruntide minimaalsed suurused alates 2500 m². Naaberkruntide kahe eluhoone vaheline kaugus peab olema vähemalt 40 m. Kruntidele peab jääma piisav ruum parkimiskohtade rajamiseks;
4.7.3 hoonete lubatud suurim arv krundil (eluhoone + abihooned): 3 (1+2);
4.7.4 hoonete lubatud suurim kõrgus maapinnast: põhihoonel ≤8,5 m, abihoonel ≤6 m. Hoonete kõrgus täpsustada detailplaneeringus;
4.7.5 hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: kuni 12% krundist. Põhihoone ehitisealune pind võib moodustada suurimast lubatud ehitisealusest pinnast kuni 80%.
4.8 Arhitektuurinõuded ehitisele:
4.8.1 anda soovituslikud tingimused planeeritavale alale kavandatavate hoonete arhitektuurse laadi kohta;
4.8.2 katuse harjajoon: lahendada planeeringuga;
4.8.3 välisviimistlusmaterjalid: määrata planeeringuga,
4.9 Haljastuse ja heakorra põhimõtted:
4.9.1 määrata säilitatav, likvideeritav ja planeeritav haljastus, säilitada olemasolev kõrghaljastus;
4.9.2 piirded ja väravad – määrata piirete tüüp, soovitavad materjalid, kõrgus jms. Piirdeaia suurim kõrgus kuni 1,5 m. Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab lähtuma naaberkinnistute piirdeaia kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale iseloomulikust piirdeaedade lahendusest. Piirdeaed on üldjuhul hõre läbipaistev puitlippaed, võrkaed või hekiga kombineeritud võrkaed, v.a keevispaneelidest võrkaed.
4.9.3 vertikaalplaneerimise põhimõtted: anda maapinna planeerimise ja kavandatavate sissesõiduteede iseloomulikud kõrgusmärgid ja kalded, seejuures sademevee juhtimine naaberkruntidele ei ole lubatud.
4.9.4 Haljastatud pinna osakaal, mille hulka ei kuulu maapinnaga ühendamata haljastus, peab moodustama vähemalt 70% krundist. Kõrghaljastuse säilitamise kohustus.
4.10 Liiklus- ja parkimiskorraldus:
4.10.1 parkimine lahendada krundisiseselt, 2 kohta iga elamuühiku teenindamiseks;
4.10.2 lahendada pääsud kruntidele. Juurdepääs elamu maa-alale tuleb tagada avalikult teelt. Juurdepääsude kavandamisel kasutada ennekõike olemasolevaid teid ja taristut. Uue taristu kavandamisel arvestada selle ruumivajadusega, sh jalgratta- ja jalgteede vajadusega.
4.10.3 liiklusmüra tasemete analüüs ning leevendamise lahendused.
4.10.4 Haapsalu linn ei võta kohustust juurdepääsutee väljaehitamiseks.
4.11 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad:
4.11.1 esitada olemasoleva olukorra iseloomustus;
4.11.2 tehniline taristu (teed, elektriliinid jms) peab olema kavandatud võimalikult maakasutust säästvalt (nt koridoride ühildamine, maakasutuse killustatuse vältimine) ning vältima piirkonna ilme olulist muutmist. Uute arendusalade kavandamisel tuleb lähtuda olemasolevast transpordivõrgustikust ja tehnovõrkudest ning olemasolevate võrkudega ühendamise võimalustest.
4.11.3 katastriüksusele peab mahtuma katastriüksusele kavandatava hoone teenindamiseks vajalik vee- ning reoveekäitlussüsteem koos kujadega, va juhul kui veevarustus ja reoveekäitlus on lahendatud mitme katastriüksuse teenindamiseks nende katastriüksuste omanike koostöös.
4.11.4 reovee kogumine ja puhastamine võib olla lahendatud ka ühiselt mitme katastriüksuse teenindamiseks nende katastriüksuste omanike koostöös. Mõjuvööndid ei tohi ulatuda naaberkinnistule, välja arvatud juhul, kui kinnistu omanik on andnud kooskõlastuse antud kitsendusele;
4.11.5 kavandatavate hoonete teenindamiseks vajalik elektrivarustus planeerida koostöös võrguettevõttega kuni ühendusteni olemasoleva tehnovõrguga;
4.11.6 planeeritavad välised kütte- ja ventilatsiooniseadmed peavad olema varjestatud, müra tekitavad seadmeid ei ole lubatud suunata naaberkruntidel asuvate hoonete poole, arvestada kehtivate müranormidega;
4.11.7 näha ette tuletõrjeveemahuti paiknemine;
4.11.8 tehnovõrkude kaitsevööndid.
4.11.9 Haapsalu linn ei võta endale kohustust kavandatavatele kruntidele vajalike tehnovõrkude väljaehitamiseks.
4.12 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Lahendada jäätmekäitluse korraldamine.
4.13 Vajadusel määrata servituudivajadusega alade asukohad koos kirjelduse ning mõõtudega.
4.14 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete seadmine: lahendada vastavalt EV standardile 809-1:2002.
5. Detailplaneeringu koosseis
5.1 Situatsiooniskeem;
5.2 Tugiplaan M 1:500;
5.3 Kontaktvööndi analüüs (vabas mõõtkavas);
5.4 Detailplaneeringu põhijoonis M 1:500;
5.5 Tehnovõrkude koondplaan M 1:500;
5.6 Detailplaneeringu lahenduse illustratsioon M 1:500;
5.7 Seletuskiri.
6. Koostöö planeeringu koostamisel
6.1 Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb (PlanS § 127 lg 1);
6.2 Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud (PlanS § 127 lg 2);
6.3 Planeeringu koostaja teeb koostööd olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega ning naaberkruntide omanikega.
7. Detailplaneeringu esitamine ja kooskõlastamine
Detailplaneeringu projekt (paberkandjal ja pdf-failidena, lisaks joonised dwg-failidena) esitatakse linnavalitsuse maa- ja planeerimisosakonnale:
7.1 detailplaneeringu läbivaatamiseks ja lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks;
7.2 detailplaneeringu kooskõlastuste hankimiseks järgmistelt riigiinstitutsioonidelt: Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Päästeamet ja Transpordiamet;
7.3 kooskõlastatud detailplaneeringu vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu korraldamiseks;
7.4 detailplaneeringu kehtestamiseks.
Detailplaneeringu eeldatav menetlemise aeg kuni kehtestamiseni on kuni 3 aastat.
Kooskõlastatud planeering esitatakse Haapsalu Linnavalitsusele:
· üks eksemplar paberkandjal;
· andmekandjal pdf- ja dwg-failina.
Lisa 2
Haapsalu Linnavalitsuse 31.05.2024 korraldusele
Patriku kinnistu detailplaneeringu ala skeem
Herjava küla, Haapsalu linn, Lääne maakond
Planeeritav ala suurus 8,0 ha
HAAPSALU LINNAVALITSUS
K O R R A L D U S
Haapsalu 31. mai 2024 nr 422
Detailplaneeringu algatamine
(Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn)
Kinnistu registriosa numbriga 1990032, asukohaga Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn omanik MR Maad ja Majad Osaühing (registrikood 10888423) esitas Haapsalu Linnavalitsusele taotluse, millega tehakse ettepanek Patriku kinnistul detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringuala suurus on 8,0 ha. Planeeringualal asub 75175 m² suurune Patriku kinnistu ning osa
16108 Herjava-Võnnu tee kinnistust, kust tagatakse juurdepääs planeeritavale alale. Algatatava detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagamine kuni üheksateistkümneks elamumaa, üheks transpordimaa ning üheks tootmismaa krundiks. Kruntide arv, suurus ja sihtotstarve täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel.
Üksikelamud on kavandatud aastaringseks kasutamiseks. Patriku kinnistu planeeringu lahenduse eesmärgiks on tihendada ja kujundada Herjava küla nii, et see muutuks elanikule atraktiivseks elukohaks. Tegu on osaga suurest uuselamu piirkonnast, millel on potentsiaali tulevikus laieneda.
Planeeritavatele kruntidele määratakse ehitusõigus, arhitektuursed hoonestustingimused üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks, kruntide teenindamiseks vajalike tehnovõrkude põhimõttelised asukohad, lahendatakse haljastuse- ja heakorrapõhimõtted ning liiklus- ja parkimiskorralduse määramine. Detailplaneeringu koostamisel analüüsitakse sotsiaalse ja tehnilise taristu ja avalikult kasutatavate puhke- ja rekreatsioonialade toimimist, selle arendamise võimalusi ning kohustust, eesmärgiga tagada terviklik elukeskkond.
Ridala valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringu algatamist taotletav maa reserveeritud väikeelamualal, millega kaasneb kõrghaljastuse maksimaalse säilitamise kohustus. Haapsalu Linnavalitsus toetab omaniku soovi pakkuda Haapsalu kuurortlinna lähialal täiendavalt elamukrunte juhul, kuid peab oluliseks detailplaneeringu koostamise käigus hinnata, et piirkonnas on tagatud elamisfunktsiooni toetav sotsiaalne ning tehniline taristu. Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Haapsalu Linnavalitsus.
Käesoleva detailplaneeringu algatamisega ei kavandata tegevust, mis oleks olulise keskkonnamõjuga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 1 p 3 mõistes ning mis kohustab koostama keskkonnamõju strateegilist (edaspidi KSH) hindamist. Detailplaneeringus planeeritav tegevus ei sisalda KeHJS § 6 lg 2 toodud tegevusvaldkonda (taristu ehitamine või kasutamine), mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust. Lähtudes eeltoodust puudub vajadus koostada KSH eelhindamist.
Enne detailplaneeringu vastuvõtmist sõlmib linnavalitsus arendajaga notariaalse halduslepingu PlanS § 131 lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Lähtudes Ridala Vallavolikogu 18.02.2010 otsusega nr 38 kehtestatud Ridala valla üldplaneeringust, Haapsalu Linnavolikogu 29.06.2023 otsusega nr 115 vastu võetud Haapsalu linna üldplaneeringust, juhindudes planeerimisseaduse § 128 lg 1, 5 – 8, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, Haapsalu põhimääruse § 46 lg 1 p 2, Haapsalu Linnavolikogu 28.05.2021 otsusest nr 250 „Volituste andmine", keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2, § 33 lg 2, 3 ning haldusmenetluse seadusest, Haapsalu Linnavalitsus
k o r r a l d a b :
1. Algatada Haapsalu linnas Herjava külas asuva Patriku kinnistu ja lähiala detailplaneering (lisa 2).
2. Mitte algatada detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist.
3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1).
4. Planeeringu koostamise korraldajaks määrata Haapsalu Linnavalitsuse maa- ja planeerimisosakond.
5. Maa- ja planeeringuosakonnal avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul selle algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel ning informeerida Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi. Detailplaneeringu algatamisest teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates maakonnalehes. Detailplaneeringu algatamisest teavitatakse planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul selle algatamisest arvates.
6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
7. Korraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Haapsalu Linnavalitsusele haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Korralduse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sukles /allkirjastatud digitaalselt/
Linnapea
Erko Kalev
Linnasekretär
Digiallkirjad
1.Üldandmed (palume täita trükitähtedega)
Ettepaneku tegija. Juriidilise isiku puhul märkida nimi, registrikood ja esindaja nimi. Füüsilise isiku puhul märkida nimi. Volitamise korral märkida vastavad andmed esindaja ja esindatava kohta. Ettepanekule lisada volikiri.
Nimi:
MR maad ja majad oü
Postiaadress:
Jõe tn 2, II korrus, Tallinn
Telefon:
+372 5040264
E-posti aadress:
[email protected]
2. Planeeringuala andmed, mille kohta esitatakse taotlus (lisada ala plaan)
Planeeritava maa-ala aadress või asukoha kirjeldus:
Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn, Läänemaa (67401:008:0293)
Planeeringuala kinnistu omanik (nimi ja postiaadress)
MR maad ja majad oü
Jõe tn 2, II korrus, Tallinn
Planeeringuala suurus:
7,52 ha
Olemasolevad sihtotstarbed ja äri- või tootmistegevuse kirjeldus (olemasolul):
100% maatulundusmaa
3. Planeeringuga kavandatav
Krundipiiride muutmine ja/või kruntideks jagamine (kavandatavate kruntide ligikaudne suurus):
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada Patriku kinnistust 21 krunti pindaladega
vahemikus 108m2 - 8532m2
- 19 elamumaa sihtotstarbega krunti pindaladega vahemikus 2745m2-4976m2;
- 1 tootmismaa sihtotstarbega krunti pindalaga 108m2;
- 1 transpordimaa sihtotstarbega krunt pindalaga 8532m2
Kruntide kasutamise soovitud sihtotstarbed ja ehitiste kasutamise otstarbed:
Kruntide kasutamise soovitud otstarbed on:
• elamumaa
• tootmismaa
• transpordimaa
Kavandatavate ehitiste otstarbed:
• elamu
• abihoone
1) Säilitatavad hooned ja rajatised:
Olemasolevad hooned puuduvad.
2) Uute ehitiste arv, hoonete korruselisus/kõrgus maapinnast:
Uute ehitiste arv: 19 eluhoonet + 38 abihoonet
Hoonete korruselisus: eluhoone 3/-1, abihoone 1
Hoonete kõrgus maapinnast: eluhoone 8,5/-3m, abihoone 6m
3) Hoonete rekonstrueerimine või olemasolevate laiendamine:
Olemasolevad hooned puuduvad.
4) Lammutatavad hooned:
Olemasolevad hooned puuduvad.
Planeeringu põhjendatud eesmärk:
Patriku kinnistu planeeringu lahenduse eesmärgiks on tihendada ja kujundada Herjava küla nii, et see muutuks elanikule atraktiivseks elukohaks. Tegu on osaga suurest uuselamu piirkonnast, millel on potentsiaali tulevikus laieneda.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta detailplaneeringuga Patriku katastriüksuse olemasolev maatulundusmaa sihtotstarve elamu-, tootmis- ja transpordimaa sihtotstarveteks.
Detailplaneeringuga nähakse ette Patriku katastriüksuse jagamine 21-ks krundiks, sh planeeritakse elamumaa krundid 19-le üksikelamu krundile, 1-le tootmismaa krundile tehnovõrkude- ja rajatiste jaoks ning 1-le avalikuks kasutuseks ette nähtud transpordimaa krundile.
Detailplaneeringuga määratakse nende kruntide ehitusõiguse ja kasutamise tingimused koos planeeritava ala liikluskorralduse, tehnovõrkude ja –rajatiste, välisruumi ja keskkonnatingimuste lahendustega ning määratakse servituutide vajadused. Detailplaneeringuga seatakse planeeritud hoonetele peamised arhitektuuri- ja ehitusnõuded ning rajatistele ehitus- ja kujundusnõuded.
Taotlusele lisada ettepanekut illustreeriv skeem planeeringuga kavandatavast.
Taotluse juurde on lisatud Patriku kinnistu detailplaneeringu eskiis DPE v03 ja Patriku_KSH eelhinnang 2024_02_16
4. Detailplaneeringu finantseerija
Käesoleva ettepaneku esitamisega nõustub ettepaneku tegija sõlmima Haapsalu Linnavalitsusega planeerimisseaduse §130 kohase detailplaneeringu koostamise ja/või rahastamise lepingu, kui detailplaneeringu algatamist taotletakse erahuvides.
Nimi:MR maad ja majad, juhataja Mart Roostfeldt
Ettepaneku tegija vastutab esitatud andmete õigsuse eest.
Käesoleva taotluse allkirjastamisega kinnitab taotleja, et on teadlik planeerimisseaduse § 131.
s.h. vastavalt planeerimisseaduse § 131 lg 2 kohalik omavalitsus võib detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse detailplaneeringu kohaste rajatiste
(avalikuks kasutuseks ette nähtud teed, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised) väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.
Ettepaneku tegija allkiri:
Mart Roostfeldt, 02.03.2024
Digiallkirjad
Q P A R H I T E K T I D O Ü
PATRIKU KINNISTU DETAILPLANEERING ESKIIS
Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn, Läänemaa
Töö nr. QP-12-23
QP-12-23 Patriku kinnistu detailplaneering QP Arhitektid OÜ Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn, Läänemaa 16.01.2024 Detailplaneeringu eskiis
2/8
Q P A R H I T E K T I D O Ü
TÖÖ NUMBER QP-12-23
TÖÖ NIMETUS PATRIKU KINNISTU DETAILPLANEERING Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn, Läänemaa Kinnistu tunnus: 67401:008:0293
TELLIJA MR Maad ja Majad Osaühing Registrikood 10888423 PROJEKTEERIJA QP Arhitektid OÜ Suur-Patarei 9-11, 10415 Tallinn
registrikood 10812704
STAADIUM DETAILPLANEERINGU ESKIIS (DPE)
VASTUTAV SPETSIALIST Tõnu Laigu ARHITEKT
Tallinn 2024 QP Arhitektid OÜ, Suur-Patarei 9-11, 10415 Tallinn, tel 6535999, e-post [email protected]
MTR reg nr EP10812704-0001, registrikood 10812704
QP-12-23 Patriku kinnistu detailplaneering QP Arhitektid OÜ Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn, Läänemaa 16.01.2024 Detailplaneeringu eskiis
3/8
Projekti koosseis 1 Üldosa .............................................................................................................................. 4 1.1 Alusdokumendid ............................................................................................................... 4 1.2 Olemasolevad maakasutust kitsendavad tingimused ....................................................... 4 1.3 Sihtotstarbed, tähised ja ehitisealuse pinna sisu .............................................................. 4 1.4 Detailplaneeringu koostamise eesmärk ............................................................................ 4 1.5 Seos üldplaneeringuga ..................................................................................................... 5
2 Olemasoleva olukorra kirjeldus .................................................................................... 5 2.1 Üldiselt .............................................................................................................................. 5 2.2 Planeeritava kinnistu andmed .......................................................................................... 5
3 Planeerimislahendus ...................................................................................................... 6 3.1 Planeerimislahenduse üldprintsiibid, maakasutus ja tehnilised rajatised ......................... 6 3.2 Kruntide ehitusõigus ......................................................................................................... 7 3.3 Elamukruntide kasutamise tingimused ............................................................................. 7 3.4 Nõuded hoonete ehitusprojekti koostamiseks .................................................................. 7 3.5 Tuleohutuse osa ............................................................................................................... 8
Joonised DP-1 Asukohaskeem DP-3 Põhijoonis M 1:2000
QP-12-23 Patriku kinnistu detailplaneering QP Arhitektid OÜ Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn, Läänemaa 16.01.2024 Detailplaneeringu eskiis
4/8
1 Üldosa Käesolev detailplaneeringu eskiis on koostatud Patriku maaüksusele Herjava külas Haapsalu linnas Läänemaal, katastritunnusega 67401:008:0293.
1.1 Alusdokumendid
- Lääne maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70;
- Ridala valla üldplaneering, kehtestatud Ridala Vallavolikogu 18.02.2010 otsusega nr 84, Ridala valla üldplaneeringu kehtestamine;
- Haapsalu linna üldplaneering 2030+, vastu võetud Haapsalu linnavolikogu poolt 29.06.2023 otsusega nr 115;
- Linnatänavad, Eesti Standard EVS 843:2003; - Veeseadus; - Siseministri 18. veebruar 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”; - Haapsalu linna jäätmehoolduseeskiri, kehtestatud 03.06.2019 määrusega nr 45; - Piirinaabritel kehtestatud detailplaneeringud; - Muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid.
1.2 Olemasolevad maakasutust kitsendavad tingimused
- Vastavalt Haapsalu linna üldplaneeringule peavad uuselamurajoonidesse rajatavad eluhooned olema vahekaugusega ≥40 meetrit, juhul kui naabrid ei lepi kokku teisiti;
- Teekaitsevöönd on kuni 30 m 16108 Herjava-Võnnu tee äärmise sõiduraja välimisest servast, vastavalt Ehitusseadustikule;
- Patriku krundiga külgneval alal on kehtestatud Rehe detailplaneering, mille kohaselt on hoonestusala Patriku kinnistu piirist 5 meetri kaugusel;
- Kraavi veekaitsevöönd tavalisest veepiirist 1m; - Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd, mille valgala pindala on alla kümne ruutkilomeetri,
ulatub eesvoolu mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele; - Ala läbib Imatra Elekter AS keskpingeliin (1-20kV), mis seab piirangud hoonete asukohale; - Kinnistu kirdeosas on ca 1,3 ha suurune arhioloogiatundlik ala, vastavalt Haapsalu linna
üldplaneeringule; - Kinnistu lõunapoolne nurk kattub osaliselt vastavalt üldplaneeringule seatud pärandkultuurialaga,
mis kujutab endast ajaloolist tammikut, kuid Patriku kinnistu selles osas tammed puuduvad.
1.3 Sihtotstarbed, tähised ja ehitisealuse pinna sisu
Käesolevas detailplaneeringu eskiisis kasutatavad maa sihtotstarbed ja nende tähised vastavalt detailplaneeringu liigile on: EE - üksikelamu maa; L - liiklusmaa; Th - tootmismaa. Ehitisealune pind detailplaneeringus vastab kehtivas Planeerimisseaduses (vastu võetud 01.07.2015) ning Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruses nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ fikseeritud ehitisealusele pinnale.
1.4 Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta detailplaneeringuga Patriku katastriüksuse olemasolev maatulundusmaa sihtotstarve elamu-, tootmis- ja transpordimaa sihtotstarveteks.
QP-12-23 Patriku kinnistu detailplaneering QP Arhitektid OÜ Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn, Läänemaa 16.01.2024 Detailplaneeringu eskiis
5/8
Detailplaneeringu eskiisiga nähakse ette Patriku katastriüksuse jagamine 21-ks krundiks, sh planeeritakse elamumaa krundid 19-le üksikelamu krundile, 1-le tootmismaa krundile tehnovõrkude- ja rajatiste jaoks ning 1-le avalikuks kasutuseks ette nähtud transpordimaa krundile.
Detailplaneeringu eskiisiga määratakse nende kruntide ehitusõiguse ja kasutamise tingimused koos planeeritava ala liikluskorralduse, tehnovõrkude ja –rajatiste, välisruumi ja keskkonnatingimuste lahendustega ning määratakse servituutide vajadused. Detailplaneeringu eskiisiga seatakse planeeritud hoonetele peamised arhitektuuri- ja ehitusnõuded ning rajatistele ehitus- ja kujundusnõuded.
1.5 Seos üldplaneeringuga
Detailplaneeringu eskiisi koostamisel on arvestatud linnas vastu võetud ja kehtestamisel oleva üldplaneeringuga „Haapsalu linna üldplaneering 2030+“. Käesolev detailplaneeringu eskiis ei muuda Haapsalu linna üldplaneeringut.
2 Olemasoleva olukorra kirjeldus
2.1 Üldiselt
Planeeritav maa-ala suurusega 7,52 ha asub Patriku katastriüksustel Herjava külas Haapsalu linnas Läänemaal. Kaugus Haapsalust on 5,6 km ja Tallinnast 93 km. Lähimad bussipeatused on Pleesi tee ja Herjava, mis asuvad 4- ja 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Seega on olemas hea ühistranspordiühendus Haapsaluga.
Kinnistuni pääseb Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla (T-9) maanteelt keerates Herjava-Võnnu (16108) teele ning sõites ca 600m. Samuti pääseb kinnistu juurde mööda Herjava teed (16107), pöörates sealt Herjava-Võnnu (16108) teele ning sõites umbes 180m.
Planeeritava ala reljeef on tasane, seal laiub looduslik rohumaa ning kõrghaljastust esineb minimaalselt. Maa-alal puudub hoonestus. Lõunast piirneb planeeritav krunt Herjava-Võnnu teega, põhja- ja idaküljest ääristavad planeeringuala Nigula ning lääneküljes Rehe ja Rehe 3 detailplaneeringualad. Naaberaladel on hetkeseisuga kehtivaid detailplaneeringuid üks – Rehe kinnistu detailplaneering, millega on detailplaneeringu koostamisel arvestatud. Teistele aladele on detailplaneeringud kas koostamisel või on koostamine lõpetatud.
Ala läbib Imatra Elekter AS keskpingeliin (1-20kV), mis on käesolevas eskiisi planeeritud ringi tõsta ja asendada maa-aluse kaabliga. Krundile ulatub avalikult kasutatava tee kaitsevöönd umbes 26 meetri ulatuses. Krundi lõunaküljes on olemasolev maaparandussüsteemi eesvool. Patriku krunti katab Juurika maaparandussüsteem (5033170300020/001).
Krundi lõunapoolne nurk kattub osaliselt vastavalt üldplaneeringule seatud pärandkultuurialaga, mis kujutab endast ajaloolist tammikut, kuid Patriku krundi selles osas tammed puuduvad. Krundi kirdepoolne nurk kattub umbes 1,3 ha ulatuses Haapsalu linna arheoloogiatundliku alaga. Vastavalt üldplaneeringule tuleb prognoositud arheoloogiatundlikele aladele ehitiste kavandamise jaoks küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.
2.2 Planeeritava kinnistu andmed
Kinnistu nimi
Katastritunnus Pindala Sihtotstarve Maa staatus
Patriku 67401:008:0293
7,52 ha Maatulundusmaa 100% kinnistu, eramaa
QP-12-23 Patriku kinnistu detailplaneering QP Arhitektid OÜ Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn, Läänemaa 16.01.2024 Detailplaneeringu eskiis
6/8
3 Planeerimislahendus
3.1 Planeerimislahenduse üldprintsiibid, maakasutus ja tehnilised rajatised
Patriku kinnistu planeeringu lahenduse eesmärgiks on tihendada ja kujundada Herjava küla nii, et see muutuks elanikule atraktiivseks võimalikuks elukohaks. Tegu on osaga suurest uuselamurajoonist, millel on potentsiaali tulevikus veelgi laieneda.
Kogu planeeritavast alast moodustab 88,3% elamumaa, 11,3% transpordimaa ning 0,4% tootmismaa.
Patriku katastriüksusele planeeritakse eskiisiga 19 üksikelamutele mõeldud elamumaa krunti, 1 tootmismaa krunt ning 1 transpordimaa krunt. Vastavalt sihtotstarbele on kruntidele määratud ka ehitusõigused.
Planeering näeb ette elamumaa krundipiiride vahele 12m laiuse transpordimaa ala planeeritava ala keskel, sissesõidul on transpordimaa ala laius 20m. Transpordimaale planeeritakse sõidu-, jalakäijate ja kergliiklustee avalikuks kasutuseks ja kruntidele juurdepääsuks, vajalikud tehnovõrkude „koridorid“ ning tänavavalgustus.
Tüpoloogiliselt jaguneb planeeritud ala ühtlaselt – tegu on üksikelamutele mõeldud 19 sarnase elamukrundiga pindala vahemikus 2745m²-4976m², mis tagab sarnase hoonestuse ehitisealuse pindala kõikidele elamukruntidele.
Planeeringulahendus sisaldab nõuet, et planeeringu realiseerimisel koostatakse hoonete ehitusprojektid professionaalsete arhitektide poolt. Hoonete arhitektuuri lahendus peab olema kogu alal ühtlustatud stiiliga. Vältima peab kardinaalselt erinevate arhitektuursete lahenduste kasutamist kõrvalolevate hoonete puhul.
Planeeringu realiseerimisel määrata nii elamukruntide, tootmismaa ja transpordimaa haljastus ja heakorra põhimõtted maastikuarhitektuuri projektiga. Säilitada kogu kõrghaljastus, lagedatel aladel näha ette kõrghaljastus vähemalt planeeritud ehitusaluse pinna ulatuses.
Kinnistuid võib piirata piirdeaedadega vastavalt üldplaneeringus antud tingimustele. Piirdeaedade rajamisel peab arvestama ümbritsevat looduslikku keskkonda, krundi pindala ning kinni pidama kohalikest ehitustraditsioonidest. Piirdeaiad rajada maksimaalselt 1,5m kõrgusega, tänava pool lippaed või hekk kombineeritud traatvõrkpiirdega, kruntide vahel võib olla ka võrkaed. Piirdeks võib olla ka istutatav hekk, mis ei tohi olla kõrgem kui lubatud piirde kõrgus. Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete rajamine.
Prügi kogumine ja käitlemine peab toimuma vastavalt Haapsalu linna jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete kogumisel ja käitlemisel järgida kehtivat jäätmeseadust. Eramutele ette näha prügikonteinerite koht omal krundil vahetult sissepääsuväravate juures.
Planeeritava ala parkimine saab olla krundil või hoone mahus. Vastavalt Haapsalu üldplaneeringule on parkimiskohtade normarv 2 kohta iga elamuühiku kohta.
Patriku kinnistut läbiva ja likvideeritava elektriõhuliini asemele rajatakse krundi idapoolsesse serva maakaabel. Maakaabli valdaja kasuks määratakse servituudi vajadus neljale elamumaa sihtotstarbega krundile.
Patriku krunti katab Juurika maaparandussüsteem (5033170300020/001), mis on planeeritud detailplaneeringu ala mahus ümber ehitada. Olemasolevad drenaažiliinid likvideeritakse Patriku kinnistu alal. Liigvee kogumiseks kavandatakse uus ringne magistraalkollektor kvartalisisese tee alale koos väljavooluga olemasolevasse eelvoolukraavi Herjava-Võnnu tee ääres. Kõigile elamumaa kruntidele nähakse ette liitumispunktid kollektoriga. Krundisisene liigvee kogumine lahendatakse hoone projektiga. Liigvee juhtimine kõrvalkinnistutele vertikaalplaneerimise võtetega ei ole lubatud.
QP-12-23 Patriku kinnistu detailplaneering QP Arhitektid OÜ Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn, Läänemaa 16.01.2024 Detailplaneeringu eskiis
7/8
Patriku kinnistule rajatakse puurkaev kogu planeeritava ala teenindamiseks eraldi tootmismaa krundiga. Patriku kinnistul esineb keskmiselt kaitstud põhjavesi, s.t. üle 10m3 puurkaevu kaitsetsoon on R=30m.
Teemaa krundile paigaldatakse ka poolmaa-alune tuletõrjevee mahuti 30 m3.
Kõigile elamumaa kruntidele rajatakse individuaalsed reoveepuhastid. Puhastatud vesi juhitakse koos kogutud vihmaveega rajatavasse magistraalkollektorisse. Krundile pos 2 määratakse servituudivajadus kanalisatsioonitrassi valdaja kasuks.
Moodustatava teemaa serva krundile pos. 14 kavandatakse trahvo-alajaam ilma selleks eraldi krunti moodustamata.
Käesoleva planeeringuga on kavandatud moodustada Patriku kinnistust 21 krunti pindaladega vahemikus 108m² - 8532m²
- 19 elamumaa sihtotstarbega krunti pindaladega vahemikus 2745m²-4976m²; - 1 tootmismaa sihtotstarbega krunti pindalaga 108m²; - 1 transpordimaa sihtotstarbega krunt pindalaga 8532m².
3.2 Kruntide ehitusõigus
Pos. Sihtotstarve Suurim lubatud
hoonete arv Suurim hoonete ehitisealune pind
Suurim lubatud hoonete kõrgus/sügavus
1-18 Üksikelamumaa (EE 100%)
3 (elamu + 2 abihoonet)
12% krundi pinnast, elamu ehitisealune pind tohib olla 80% krundi ehitisealusest pinnast.
Elamu ≤8,5m/-3m; Abihoone ≤6m
3.3 Elamukruntide kasutamise tingimused
- hoonestusviis krundil on lahtine; - vastavalt ÜP-le võrdub hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundi puhul pindalaga >2500m²
täisehituseprotsendiga12%; - krundile on lubatud püstitada põhihoone ja 2 abihoonet, planeeritav põhihoone on üksikelamu; - vastavalt üldplaneeringule moodustab eluhoone suurim ehitisealune pind 80% krundi kogu
ehitisealusest pinnast; Patriku kinnistu moodustatavatel kruntidel jäävad eluhoonete ehitisealused pindalad vahemikku 329,4m²-597,1m²;
- juurdepääs kruntidele on antud Herjava-Võnnu teega ühendatud Patriku kinnistusiseselt ringteelt; - juurdepääsu juurde omal krundil on ette näha prügikogumise koht; - piirded rajada vastavalt üldplaneeringus esitatud tingimustele; - vertikaalplaneerimisega säilitatakse krundi olemasolevad vajalikud kõrgused ja välditakse
sademevee valgumist naaberkruntidele; - planeeritav parkimiskohtade arv 2 kohta; - hoonestust on lubatud püstitada krundil näidatud hoonestusala sisse, elamu (põhihoone) peab
jääma planeeritud põhihoone võimaliku paiknemise maa-ala piiridesse.
3.4 Nõuded hoonete ehitusprojekti koostamiseks
- planeeritavate põhihoone ja abihoonete maapealne lubatud ehitisealune pind on maksimaalselt 12% krundi pinnast;
- planeeritava põhihoone maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 80% krundi lubatud ehitisealusest pinnast ja maksimaalne lubatud maapealne brutopind on 600 m² ning maa-alune brutopind võrdub põhihoone maksimaalselt lubatud ehitisealuse pinnaga;
QP-12-23 Patriku kinnistu detailplaneering QP Arhitektid OÜ Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn, Läänemaa 16.01.2024 Detailplaneeringu eskiis
8/8
- planeeritavate abihoonete maksimaalne lubatud ehitisealune pind on 20% krundi lubatud ehitisealusest pinnast;
- põhihoonele on lubatud püstitada 3 maapealset korrust ja keldrikorrus, abihoonele üks maapealne korrus;
- välisviimistluses vältida imiteerivate materjalide kasutamist (nt looduslikke ja plastmaterjale imiteerivad materjale), eelistada tuleb omadustelt väärikaid, kauakestvaid ja looduslikke materjale (nagu puit, looduslik kivi, klaas ja muud sarnaselt käsitletavad materjalid);
- hoonete välisviimistluse värvilahendus peab olema tagasihoidlik ja looduslähedastes toonides; - hooned projekteerida minimaalselt tulepüsivusastmele TP-3 vastavana; - rajatavate hoonete katuste kalded on vabad; - tehnilised seadmed tuleb projekteerida hoonesse või arhitektuuri lahendusega kokkusobiva
kujundusega hoonest väljaspool;
3.5 Tuleohutuse osa
- Tuletõrje veevarustus lahendatakse poolmaa-aluse mahut V=30m3 baasil. Mahuti ja kuiv hüdrant kavandatakse Herjava-Võnu tee lähedal krundi teemaale.. Voolikuliini pikkus kõige kaugema majani mööda kõvakattega teed 390 m;
- Tuleleviku tõkestamiseks on rajatavate hoonete puhul tagatud vähemalt 8 meetri laiune tuletõrjekuja naaberhoonetest;
- Detailplaneeringu ala tuletõrjeveevarustus lahendada vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitise tuleohutus osa 6: Tuletõrje veevarustus“ nõuetele;
- Tagatud on tuletõrjeauto juurdepääs kvartalisiseselt. Kui tuletõrjeauto juurdepääsutee läbib krundi piiril olevat aeda, tuleb sellesse teha värav. Tuletõrjeauto juurdepääsu tee laius on >3.5m;
- Planeeritud hooned tuleb ehitada vastavalt Majandus- ja taristuministri poolt kehtestatud määrusele nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” (02.06.2015).
Seletuskirja koostas: arhitekt Tõnu Laigu
Digiallkirjad
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
seoses Patriku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga
(Herjava küla Haapsalu linnas)
Planeeringuala Herjava külas (Maa-amet, 2024).
FAKTILISED ASJAOLUD
Ettevõte MR Maad ja Majad OÜ soovib detailplaneeringuga muuta talle kuuluva Patriku
kinnistu (7,5 ha) kasutamise sihtotstarvet maatulundusmaast elamumaaks, nähes ala tulevikku
tervikliku väikeelamute piirkonnana. Detailplaneeringu eskiisi (01.2024) kohaselt on alale
kavandatud 19 elamukrunti suurusega 3100-4900 m2. Ehitusõiguse parameetrid järgivad
Haapsalu linna üldplaneeringus (vastuvõetud suvel 2023) sätestatud ehitustingimusi.
Maksimaalne lubatav hoonestus tähendab antud DP puhul elamu juurde kuni kahe kõrvalhoone
püstitamist, põhihoonel on lubatud kuni kolm maapealset korrust (lisaks maa-alune).
Arendusala jääb Herjava küla asustusala keskele. Haapsalu kesklinn jääb maanteed pidi 5 km
ja Uuemõisa keskus 3 km kaugusele. Tallinna maanteeni jääb arendusala sissesõidu juurest u
400 meetrit. Juurdepääs kavandatud elamupiirkonnale on ette nähtud Herjava - Võnnu
kõrvalmaanteelt, kus täna on liiklussagedus tagasihoidlik (11 autot ööpäevas).
Arendusala asukohta võib elamupiirkonna mõttes lugeda perspektiivseks, seda on sätestanud
ka kehtiv (2010) Ridala ja vastuvõetud (2023) Haapsalu linna üldplaneering.
2
Liiklussagedused (autot/ööpäevas) DP ala lähistel
Nii kehtiva kui koostatava (juba avaliku arutelu läbinud) üldplaneeringu kohaselt on arendusala
määratletud perspektiivse elamualana. Kehtivas üldplaneeringus on ala markeeritud kui E4
ehk reserveeritud väikeelamuala. Sellel alal on ÜP kohaselt lubatud minimaalse suurusega
3500 m2 elamukruntide moodustamine, rida- või paariselamuid ette ei nähta.
Arendusala (E4 areaal) kehtivas üldplaneeringus, 2010
Haapsalu linna vastuvõetud üldplaneeringus arendusala markeeritud kui uushoonestusalade
ehitustingimuste piirkond. ÜP seletuskirjas on toodud selliste alade ehitustingimused. Krundi
minimaalset suurust ei määrata, rida- ja paariselamud on lubatud.
Arendusala vastuvõetud üldplaneeringus, 2023
3
Planeeringualale ei jää (ega külgne sellega) ametlikke rohevõrgustikke, maardlaid,
väärtuslikke põllumaid (ÜP-s neid perspektiivse elamualaga kattuvalt ei määrata), väärtuslikke
maastikke, veekogusid või nendega seotud kaitsevööndeid, kultuurimälestisi,
looduskaitseobjekte. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Silma LKA) jääb linnulennult 600 m
kaugusele ega ole Patriku detailplaneeringust mõjutatav.
Ehitustingimused Patriku kinnistul on soodsad. Kinnistu on lage, kuna on olnud pikemat aega
kasutuses põllumajandusliku maana (viimati valge mesika kasvatamine). Tänu keskmiselt 3 m
paksule moreenikihile on põhjavesi keskmiselt kaitstud.
LIIGVEE KÜSIMUS
Ala kattumine Juurika maaparandussüsteemiga on ainukene keskkonnaküsimusena käsitletav
teema. Kinnistu piiril, rööpselt maanteega, kulgeb maaparandussüsteemi eesvool, mis viib
Juurika 37 ha suuruse maaparandusobjekti liigvee nimetu oja kaudu Tagalahe idaserva.
Nagu nähtub mullakaardist (Maa-ameti geoportaal) ja kuivendussüsteemi mõõdistusest1, jääb
niiskema pinnasega ala kinnistu loodenurka (kus jätkub Rehemäe tee elamumaaks planeeritud
kinnistutel). Soodsamad tingimused liigvee ärajuhtimiseks Juurika peakraavi on Patriku
kinnistu kagunurgas, kus kuivendustorud suubuvad otse (lühemat teed pidi) peakraavi. Patriku
kinnistu kirdeotsa liigvesi liigub täna esmalt edela suunas, sealt kogujadreeniga loodesse, sealt
nurga alt edelasse (peakraavi). Kinnistu läänepoolmiku pinnasevesi on juhitud dreenidega
loode suunas, kus need pärast Uue-Rehe kinnistu läbimist jõuavad teise peakraavi, mis peatselt
omakorda suubub Juurika peakraavi.
Olemasolev kuivendussüsteem Patriku kinnistul on seega jaotatud kolme äravoolu (õigem on
öelda valgvee liikumise) suuna vahel. See tähendab, et nii nagu Patriku kinnistu tervikuna on
suurema maaparandussüsteemi serval (ei tekita ummistusi kõrgemalt poolt pealevalguvale
veele - kuivendusvõrk ei ulatu kaugemale) on ka kinnistu piires kolm hüdroloogilises mõttes
eri piirkonda, mis omakorda hajutab võimalust mingi suurema takistuse kujunemiseks liigvee
valgumisel peakraavi.
Mullad piirkonnas on liigniisked, sellest ka omaaegne kuivenduse vajadus. Samad gleimullad
esinevad laialdaselt näiteks Uuemõisa aleviku ehitusaladel, kahel pool Tallinna maanteed.
Patriku kinnistule hoonestuse rajamine tähendab paratamatult olemasoleva maa-aluse
kuivendusvõrgu (mille toimimise efektiivsust, amortisatsiooni ei saa üheselt hinnata)
kahjustamist. See kahju (ebamugavus) avaldub aga üksnes loodavate elamukruntide piires
(ei ulatu kaugemale). Kaetud pindadelt, eelkõige katustelt mahavalguva lisavee hulk on
siinkohal vähetähtis – Juurika peakraavi vastuvõtuvõime on selleks piisav, pinnaühiku kohta
arvestades on kaetud pindade osakaal pigem tagasihoidlik (maksimaalne lubatud u. 10%,
tegelikkuses pigem veelgi vähem).
Tulevasel elamualal on soodsate niiskustingimuste tagamiseks vajalik ilmselt maapinna
kohatine tõstmine, olemasoleva torustiku kahjustamisest hoidumine, eelkõige aga eesvoolu
(Juuriku peakraavi) säilitamine lahtise kraavina (nagu on soovitanud ka PTA). PTA
kooskõlastus DP-le on igal juhul vajalik.
1 Patriku topo-geodeetiline uuring. Töö nr 11JA24. Pajupuu Holding OÜ, 2024.
4
KESKKONNAMÕJU EELHINDAMISE VAJADUS
Patriku detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi KeHJS § 6 lõigete
1 ja 2 mõistes. KSH vajaduse kaalumine pole ei kavandatud tegevuse sisu (elamute
kavandamine) ega valdkonna (ehitus) mõttes seega kohustuslik.
Kui käsitleda Patriku DP-d üldplaneeringu põhilahendust muutvana, tuleks Planeerimisseaduse
§ 142 lõike 6 kohaselt anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d. Üldplaneeringu põhilahenduse
muutmise juhtumid on PlanS § 142 kohaselt järgmised:
1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;
2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi
minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;
3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu
muutmine.
Patriku kinnistu DP puhul saab küsida – kas siin on üldse tegemist üldplaneeringu
põhilahenduse olulise muutmisega? Vastused:
1) Maakasutuse juhtotstarbe muutmisega tegemist ei ole, nii kehtiv kui vastuvõetud ÜP
näevad alal ette elamuehitust.
2) Hoonestuse kõrguspiiri ei ületata, krundi minimaalsuuruse osas esineb formaalne
vastuolu kehtiva ÜP-ga (seal minimaalne 3500 m2, eskiisis on keskmine samuti 3500
m2, küll aga on enamik (19-st 14) moodustatavaid krunte minimaalsest väiksemad.
Vastuvõetud üldplaneering ei sätesta piiranguid kruntide suurusele. Praktikas on
(kooskõlastajate survel) esinenud ka olukordi, kus DP peaks arvestama samaaegselt
kahe üldplaneeringuga, antud juhtumil võiks kaalukamaks lugeda ikkagi Haapsalu
vastuvõetud ÜP-d. Ka ei ole osade kruntide veidi väiksem pindala (olukorras, kus
kruntide keskmine suurus vastab Ridala valla ÜP-le), sisulise keskkonnamõju allikas.
3) Muu ÜP oluline muutmine? – ilmselt sellist „muu“ võimalust ei ole, kuna hiljuti
vastuvõetud ka kehtestamisele minev Haapsalu linna ÜP ei näe „muid“ takistusi
elamukruntide moodustamiseks. Kui linnavalitsus või volikogu otsustab teisiti, saab ka
„muu“ konkreetse sisu. Täna ei ole teada „muid“ aspekte, mis viitaks ÜP olulisele
muutmisele.
Kokkuvõtvalt võib Patriku kinnistu detailplaneeringiut lugeda ÜP põhilahendusega kooskõlas
olevaks. KSH kaalumise kohustust ÜP muutmisega seonduvalt seega ei ole.
Andres Tõnisson 16. veebruar 2024
keskkonnaekspert, tel 553 2515
/allkiri digitaalselt/
Digiallkirjad
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
seoses Patriku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga
(Herjava küla Haapsalu linnas)
Planeeringuala Herjava külas (Maa-amet, 2024).
FAKTILISED ASJAOLUD
Ettevõte MR Maad ja Majad OÜ soovib detailplaneeringuga muuta talle kuuluva Patriku
kinnistu (7,5 ha) kasutamise sihtotstarvet maatulundusmaast elamumaaks, nähes ala tulevikku
tervikliku väikeelamute piirkonnana. Detailplaneeringu eskiisi (01.2024) kohaselt on alale
kavandatud 19 elamukrunti suurusega 3100-4900 m2. Ehitusõiguse parameetrid järgivad
Haapsalu linna üldplaneeringus (vastuvõetud suvel 2023) sätestatud ehitustingimusi.
Maksimaalne lubatav hoonestus tähendab antud DP puhul elamu juurde kuni kahe kõrvalhoone
püstitamist, põhihoonel on lubatud kuni kolm maapealset korrust (lisaks maa-alune).
Arendusala jääb Herjava küla asustusala keskele. Haapsalu kesklinn jääb maanteed pidi 5 km
ja Uuemõisa keskus 3 km kaugusele. Tallinna maanteeni jääb arendusala sissesõidu juurest u
400 meetrit. Juurdepääs kavandatud elamupiirkonnale on ette nähtud Herjava - Võnnu
kõrvalmaanteelt, kus täna on liiklussagedus tagasihoidlik (11 autot ööpäevas).
Arendusala asukohta võib elamupiirkonna mõttes lugeda perspektiivseks, seda on sätestanud
ka kehtiv (2010) Ridala ja vastuvõetud (2023) Haapsalu linna üldplaneering.
2
Liiklussagedused (autot/ööpäevas) DP ala lähistel
Nii kehtiva kui koostatava (juba avaliku arutelu läbinud) üldplaneeringu kohaselt on arendusala
määratletud perspektiivse elamualana. Kehtivas üldplaneeringus on ala markeeritud kui E4
ehk reserveeritud väikeelamuala. Sellel alal on ÜP kohaselt lubatud minimaalse suurusega
3500 m2 elamukruntide moodustamine, rida- või paariselamuid ette ei nähta.
Arendusala (E4 areaal) kehtivas üldplaneeringus, 2010
Haapsalu linna vastuvõetud üldplaneeringus arendusala markeeritud kui uushoonestusalade
ehitustingimuste piirkond. ÜP seletuskirjas on toodud selliste alade ehitustingimused. Krundi
minimaalset suurust ei määrata, rida- ja paariselamud on lubatud.
Arendusala vastuvõetud üldplaneeringus, 2023
3
Planeeringualale ei jää (ega külgne sellega) ametlikke rohevõrgustikke, maardlaid,
väärtuslikke põllumaid (ÜP-s neid perspektiivse elamualaga kattuvalt ei määrata), väärtuslikke
maastikke, veekogusid või nendega seotud kaitsevööndeid, kultuurimälestisi,
looduskaitseobjekte. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Silma LKA) jääb linnulennult 600 m
kaugusele ega ole Patriku detailplaneeringust mõjutatav.
Ehitustingimused Patriku kinnistul on soodsad. Kinnistu on lage, kuna on olnud pikemat aega
kasutuses põllumajandusliku maana (viimati valge mesika kasvatamine). Tänu keskmiselt 3 m
paksule moreenikihile on põhjavesi keskmiselt kaitstud.
LIIGVEE KÜSIMUS
Ala kattumine Juurika maaparandussüsteemiga on ainukene keskkonnaküsimusena käsitletav
teema. Kinnistu piiril, rööpselt maanteega, kulgeb maaparandussüsteemi eesvool, mis viib
Juurika 37 ha suuruse maaparandusobjekti liigvee nimetu oja kaudu Tagalahe idaserva.
Nagu nähtub mullakaardist (Maa-ameti geoportaal) ja kuivendussüsteemi mõõdistusest1, jääb
niiskema pinnasega ala kinnistu loodenurka (kus jätkub Rehemäe tee elamumaaks planeeritud
kinnistutel). Soodsamad tingimused liigvee ärajuhtimiseks Juurika peakraavi on Patriku
kinnistu kagunurgas, kus kuivendustorud suubuvad otse (lühemat teed pidi) peakraavi. Patriku
kinnistu kirdeotsa liigvesi liigub täna esmalt edela suunas, sealt kogujadreeniga loodesse, sealt
nurga alt edelasse (peakraavi). Kinnistu läänepoolmiku pinnasevesi on juhitud dreenidega
loode suunas, kus need pärast Uue-Rehe kinnistu läbimist jõuavad teise peakraavi, mis peatselt
omakorda suubub Juurika peakraavi.
Olemasolev kuivendussüsteem Patriku kinnistul on seega jaotatud kolme äravoolu (õigem on
öelda valgvee liikumise) suuna vahel. See tähendab, et nii nagu Patriku kinnistu tervikuna on
suurema maaparandussüsteemi serval (ei tekita ummistusi kõrgemalt poolt pealevalguvale
veele - kuivendusvõrk ei ulatu kaugemale) on ka kinnistu piires kolm hüdroloogilises mõttes
eri piirkonda, mis omakorda hajutab võimalust mingi suurema takistuse kujunemiseks liigvee
valgumisel peakraavi.
Mullad piirkonnas on liigniisked, sellest ka omaaegne kuivenduse vajadus. Samad gleimullad
esinevad laialdaselt näiteks Uuemõisa aleviku ehitusaladel, kahel pool Tallinna maanteed.
Patriku kinnistule hoonestuse rajamine tähendab paratamatult olemasoleva maa-aluse
kuivendusvõrgu (mille toimimise efektiivsust, amortisatsiooni ei saa üheselt hinnata)
kahjustamist. See kahju (ebamugavus) avaldub aga üksnes loodavate elamukruntide piires
(ei ulatu kaugemale). Kaetud pindadelt, eelkõige katustelt mahavalguva lisavee hulk on
siinkohal vähetähtis – Juurika peakraavi vastuvõtuvõime on selleks piisav, pinnaühiku kohta
arvestades on kaetud pindade osakaal pigem tagasihoidlik (maksimaalne lubatud u. 10%,
tegelikkuses pigem veelgi vähem).
Tulevasel elamualal on soodsate niiskustingimuste tagamiseks vajalik ilmselt maapinna
kohatine tõstmine, olemasoleva torustiku kahjustamisest hoidumine, eelkõige aga eesvoolu
(Juuriku peakraavi) säilitamine lahtise kraavina (nagu on soovitanud ka PTA). PTA
kooskõlastus DP-le on igal juhul vajalik.
1 Patriku topo-geodeetiline uuring. Töö nr 11JA24. Pajupuu Holding OÜ, 2024.
4
KESKKONNAMÕJU EELHINDAMISE VAJADUS
Patriku detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi KeHJS § 6 lõigete
1 ja 2 mõistes. KSH vajaduse kaalumine pole ei kavandatud tegevuse sisu (elamute
kavandamine) ega valdkonna (ehitus) mõttes seega kohustuslik.
Kui käsitleda Patriku DP-d üldplaneeringu põhilahendust muutvana, tuleks Planeerimisseaduse
§ 142 lõike 6 kohaselt anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d. Üldplaneeringu põhilahenduse
muutmise juhtumid on PlanS § 142 kohaselt järgmised:
1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;
2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi
minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;
3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu
muutmine.
Patriku kinnistu DP puhul saab küsida – kas siin on üldse tegemist üldplaneeringu
põhilahenduse olulise muutmisega? Vastused:
1) Maakasutuse juhtotstarbe muutmisega tegemist ei ole, nii kehtiv kui vastuvõetud ÜP
näevad alal ette elamuehitust.
2) Hoonestuse kõrguspiiri ei ületata, krundi minimaalsuuruse osas esineb formaalne
vastuolu kehtiva ÜP-ga (seal minimaalne 3500 m2, eskiisis on keskmine samuti 3500
m2, küll aga on enamik (19-st 14) moodustatavaid krunte minimaalsest väiksemad.
Vastuvõetud üldplaneering ei sätesta piiranguid kruntide suurusele. Praktikas on
(kooskõlastajate survel) esinenud ka olukordi, kus DP peaks arvestama samaaegselt
kahe üldplaneeringuga, antud juhtumil võiks kaalukamaks lugeda ikkagi Haapsalu
vastuvõetud ÜP-d. Ka ei ole osade kruntide veidi väiksem pindala (olukorras, kus
kruntide keskmine suurus vastab Ridala valla ÜP-le), sisulise keskkonnamõju allikas.
3) Muu ÜP oluline muutmine? – ilmselt sellist „muu“ võimalust ei ole, kuna hiljuti
vastuvõetud ka kehtestamisele minev Haapsalu linna ÜP ei näe „muid“ takistusi
elamukruntide moodustamiseks. Kui linnavalitsus või volikogu otsustab teisiti, saab ka
„muu“ konkreetse sisu. Täna ei ole teada „muid“ aspekte, mis viitaks ÜP olulisele
muutmisele.
Kokkuvõtvalt võib Patriku kinnistu detailplaneeringiut lugeda ÜP põhilahendusega kooskõlas
olevaks. KSH kaalumise kohustust ÜP muutmisega seonduvalt seega ei ole.
Andres Tõnisson 16. veebruar 2024
keskkonnaekspert, tel 553 2515
/allkiri digitaalselt/
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 | [email protected] | www.pta.agri.ee
HAAPSALU LINNAVALITSUS Lääne maakond Haapsalu linn Haapsalu linn Posti tn 34 90504 Teie: 03.11.2023 nr 6-1/8/23-2 [email protected] Meie: 10.11.2023 nr 6.2-2/48031
Patriku katastriüksuse (67401:008:0293) detailplaneeringu kooskõlastus
Austatud Helen Rammu
Teavitasite Põllumajandus- ja Toiduametit (edaspidi PTA) 03.11.2023 kirjaga nr 6-1/8/23-2 detailplaneeringu algatamist Haapsalu linnas Herjava külas Patriku maaüksusel (katastriüksuse 67401:008:0293).
Patriku maaüksus (katastritunnus nr 67401:008:0293) paikneb drenaažkuivendusega Juurika maaparandusehitise (maaparandussüsteemi kood/ehitise kood 5033170300020/001) maa-alal. Patriku maaüksust läbib lõuna suunal Juurika maaparandusehitise eesvool (maaparandussüsteemi kood/ehitise kood 5033170300020/001), eesvoolu valgala on alla 10 km². Detailplaneeringu lahendus peab tagama, et vesi Juurika eesvoolus saab takistusteta voolata ning samuti peab olema tagatud eesvoolu mõlemale kaldale mehhanismidega juurdepääs võimalikeks hoiu- ja/või uuendustöödeks. Eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastatud. (MaaParS § 48 lg 1 ja 3). Eesvoolu kaitsevööndis ei tohi rajada püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule (MaaParS § 48 lg 2).
Detailplaneeringu eskiis lahendusena sooviksite planeeringualal maaparandusehitise Juurika eesvoolukraavi asendada drenaažiga, millega PTA ei saa nõustuda. Kui siiski soovide muuta eesvoolu kollektoreesvooluks tuleks projektis kajastada arvutused vee läbilaske osas. Samuti tuleks rekonstrueerida Juurika maaparandusehitise süsteemid 13-18 selliselt, et oleks tagatud naaberkinnistute maaparandussüsteemi säilimine ja toimimine.
Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu käigus toimuv katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe muutmine tuleb samuti kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (MaaParS § 51 lg 1 ja 2).
Tingimused detailplaneeringu koostamiseks: 1. Detailplaneering peab sisaldama Juurika eesvoolu rekonstrueerimise kohustust kollektoreesvooluks. Maaparandusseadus sätesatab korra ja tingimused rekonstrueerimiseks maaparandusehitisel. Plaanitav lahendus peab vastama maaparandusseaduse § 5 nõuetele. Ühtlasi tuleb planeerimisel arvestada eesvoolu kaitsevööndist tulenevate nõuetega. Kollektoreesvoolu kaitsevööndi ulatus on 10 m kummalegi poole kollektori telge.
Kirja nr 6.2-2/48031 Leht 2 ( 2 )
2. Planeeringuosa mis hõlmab eesvoolu rekonstrueerimist peab sisaldama nõuet maaparandusseaduse § 50 lg 1 alusel esitada ehitusprojekt Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks ja maaparandusseaduse § 53 lg 1 esitada planeeringuala lahenduse ehitusprojektid Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks. 3. Patriku detailplaneering kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. 4. Detailplaneeringu käigus toimub katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe muutmine, mis tuleb samuti kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (MaaParS § 51 lg 1 ja 2).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) RIHO ERISMAA Peaspetsialist-koordinaator
Aive Aljaste Põllumajandus- ja Toiduameti Lääne regiooni Haapsalu esindus +372 5322 6688 [email protected]
HAAPSALU LINNAVALITSUS
Posti 34 Tel 472 5300
90504 HAAPSALU Faks 472 5 310
Registrikood 75012802 e-post: [email protected]
www.haapsalu.ee
Transpordiamet
[email protected] 15.07.2024 nr 6-1/8/23-5
Haapsalu linn Herjava küla Patriku kinnistu detailplaneeringu algatamine
Haapsalu Linnavalitsus teatab, et Haapsalu Linnavalitsus algatas 31. mai 2024 korraldusega nr
422 „Detailplaneeringu algatamine (Patriku, Herjava küla, Haapsalu linn)“ Patriku kinnistu
detailplaneeringu.
Planeeringuala suurus on 8,0 ha. Planeeringualal asub 75175 m² suurune Patriku kinnistu ning
osa 16108 Herjava-Võnnu tee kinnistust, kust tagatakse juurdepääs planeeritavale alale.
Algatatava detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagamine kuni üheksateistkümneks elamumaa,
üheks transpordimaa ning üheks tootmismaa krundiks. Kruntide arv, suurus ja sihtotstarve
täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel.
Üksikelamud on kavandatud aastaringseks kasutamiseks. Patriku kinnistu planeeringu lahenduse
eesmärgiks on tihendada ja kujundada Herjava küla nii, et see muutuks elanikule atraktiivseks
elukohaks. Tegu on osaga suurest uuselamu piirkonnast, millel on potentsiaali tulevikus
laieneda.
Planeeritavatele kruntidele määratakse ehitusõigus, arhitektuursed hoonestustingimused
üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks, kruntide teenindamiseks vajalike tehnovõrkude
põhimõttelised asukohad, lahendatakse haljastuse- ja heakorrapõhimõtted ning liiklus- ja
parkimiskorralduse määramine. Detailplaneeringu koostamisel analüüsitakse sotsiaalse ja
tehnilise taristu ja avalikult kasutatavate puhke- ja rekreatsioonialade toimimist, selle arendamise
võimalusi ning kohustust, eesmärgiga tagada terviklik elukeskkond.
Ridala valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringu algatamist taotletav maa reserveeritud
väikeelamualal, millega kaasneb kõrghaljastuse maksimaalse säilitamise kohustus.
Detailplaneeringu algatamise ettepanek on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
Haapsalu Linnavalitsus toetab omaniku soovi pakkuda Haapsalu kuurortlinna lähialal täiendavalt
elamukrunte juhul, kuid peab oluliseks detailplaneeringu koostamise käigus hinnata, et
piirkonnas on tagatud elamisfunktsiooni toetav sotsiaalne ning tehniline taristu.
Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Haapsalu Linnavalitsus.
Detailplaneeringu algatamisega ei kavandata tegevust, mis oleks olulise keskkonnamõjuga
KeHJS § 33 lg 1 p 3 mõistes ning mis kohustab koostama keskkonnamõju strateegilist hindamist.
Samuti ei sisalda detailplaneeringus planeeritav tegevus KeHJS § 6 lg 2 toodud
tegevusvaldkondi, mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust.
Lähtudes eeltoodust ei ole vajadust koostada eelhindamist.
Korraldusega saab tutvuda Haapsalu linna kodulehel (www.haapsalu.ee/algatatud-
detailplaneeringud). Samuti esitame korralduse käesoleva kirja lisana.
Palume Teil esitada omapoolsed ettepanekud ning tingimused detailplaneeringu koostamiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Helen Rammu
Aselinnapea