Rahandusministri arvamus

    Resolutsiooni liik: Riigisekretäri resolutsioon Viide: Riigikohus - Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium / 09.01.2024 /  nr 5-24-1/2; Riigikantselei / 09.01.2024 /  nr 7-7/24-00054

Resolutsiooni teema: Riigikohtule arvamuse andmine põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-24-1

Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun koostöös Justiitsministeeriumiga anda Vabariigi Valitsuse nimel arvamus Riigikohtule.

Tähtaeg: 29.01.2024

Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Tähtaeg:

Lisainfo: Vabariigi Presidendi taotluse kohta tunnistada Riigikogus 18.12.2023 vastu võetud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.

Kontroll: Diana Mölder

Kinnitaja: Taimar Peterkop Kinnitamise kuupäev: 10.01.2024 Resolutsiooni koostaja: Sirje Alliksoo [email protected], 588 44 887      

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikohus

[email protected]

Vabariigi Valitsuse arvamus

põhiseaduslikkuse järelevalve

asjas nr 5-24-1

Austatud põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

Vastavalt Riigisekretäri 10. jaanuari 2024. a resolutsioonile esitan Vabariigi Valitsuse nimel

arvamuse maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse

põhiseaduspärasuse osas.

I Asjaolud

Riigikogu võttis 23. novembril 2023. a vastu maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seaduse. Vabariigi President Alar Karis jättis selle seaduse 8. detsembri 2023. a

otsusega nr 341 välja kuulutamata ja tegi Riigikogule ettepaneku seda uuesti arutada ja

otsustada, et viia seadus kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega. 18. detsembril 2023. a

arutas Riigikogu uuesti maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadust ning

võttis selle muutmata kujul vastu.

Vabariigi President Alar Karis esitas Riigikohtule 3. jaanuaril 2024. a Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 107 alusel taotluse tunnistada Riigikogus 18. detsembril 2023. a vastu võetud

maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse Eesti Vabariigi

põhiseadusega vastuolus olevaks.

Riigikohus palub Vabariigi Valitsusel selgitada Riigikohtu üldkogu otsuse nr 5-20-3/43

punkti 39.5 eelduste täidetust vaidlusaluse seaduse eelnõu sidumisel usaldusküsimusega, sh

millist valitsusliidu programmist tulenevat poliitilist eesmärki (või eesmärke) vaidlusaluse

seadusemuudatusega ellu viiakse ja kuidas on seaduse vastuvõtmine selle eesmärgi

saavutamiseks vältimatu.

II Parlamendi ja Vabariigi Valitsuse vahel tekkinud ummikseis

Vabariigi Valitsuse hinnangul puudub vaidlus küsimuses, kas parlamendi ja Vabariigi

Valitsuse suhtes on tekkinud ummikseis. Obstruktsioon ja sellest tekkinud ummikseis on

ilmselge ja seda möönab avalikult nii koalitsioon kui ka obstruktsiooni teostajad.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (edaspidi EKRE) on avalikult ning täiesti selgelt ka ise

kirjeldanud oma tegevust obstruktsioonina, seejuures on nad sõnaselgelt öelnud, et

obstruktsiooni eesmärgiks on kaasa tuua erakorralised valimised.

Teie 10.01.2024 nr 7-7/24-00054-2

Meie 29.01.2024 nr 1.1-21/129-2

2

Oma pöördumises YouTube-i kanalis „Uued uudised“ ütles Martin Helme 18. oktoobri 2023.

a üles laetud videos järgmist: „Inimesed peavad mõistma, et kogu see obstruktsioon, mida me

siin Riigikogus teeme, on nende huvide eest võitlemine. Kõik need inimesed, kes soovivad et,

neile ei langeks kaela tohutu uus maksukoormus, et neilt ei võetaks ära nende autosid, et ei

tõuseks trahvid, lõivud, kõik muud asjad, et Eesti ettevõtted ei läheks pankroti ja neid ei

ähvardaks tööpuudus juba lähiajal, peavad toetama meid meie võitluses valitsuse eelarve ja

maksutõusude vastu. Selle nimel me siin ju obstruktsiooni teemegi, et see äärmiselt kahjulik

inimeste toimetulekut, inimeste elu kahjustav poliitika nurjata.“1

Samas kanalis ütles Martin Helme 9. novembri 2023. a üles laetud videos järgmist:

„Riigieelarve mittevastuvõtmise tulemusel kutsub põhiseadus Eestis esile erakorralised

valimised, ja me leiame, et tänane koalitsioon on valetanud rahvale. Tänane koalitsioon ei

oma enam rahva toetust ja tänane Riigikogu koosseis ei peegelda enam avalikku arvamust.

Kui ta üldse on kunagi peegeldanud. Seega, meie obstruktsiooni lühiajaline eesmärk on ära

hoida väga halba ja inimeste elujärge kahjustav riigieelarve vastuvõtmine ja ära hoida Eestis

siis Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside järgmised kolm-pool aastat kestev valitsus

olukorras, kus tegelikult rahvas ei toeta neid enam.“2

7. detsembri 2023. a eetris olnud saates Esimene Stuudio küsis saatejuht Mirko Ojakivi Martin

Helmelt järgmise küsimuse: „Ma olen aru saanud, et teie obstruktsiooni ei lõpeta, kuigi

näiteks Riigikogu esimees omab lootust, et homne päev võib tuua muutuse ja see obstruktsioon

lõpeb. Kui kaua te enda arvutuste kohaselt vastu peate?“ Martin Helme vastas sellele

järgmiselt: „Jaa, noh, siin tuleb üle korrata see loosung, mis meil on – meie kurname valitsust,

et valitsus ei saaks kurnata Eesti inimesi. Ja tegelikult see poliitiline võitlus või poliitiline

vastasseis, mis parlamendis praegu on, on ka kurnamistaktika. See on selge, et see on kurnav

nii meie saadikutele kui koalitsiooni saadikutele kui valitsuse ministritele ja noh nii see ongi.

Ja see kurnamise eesmärk on see, et teine pool lõpuks ära väsiks ja järgi annaks. Võin öelda,

et me peame vastu.“3

Ummikseisu olemasolu ja eelnõude usaldushääletusega sidumise põhjendatust on möönnud

ka Vabariigi President ise, kuulutades teised usaldusküsimusega seotud eelnõud välja.

Vabariigi Presidendi hinnangul sõltub siiski eelnõu usaldusküsimusega sidumise

põhiseaduspärasus obstruktsiooni iseloomust konkreetsel juhul, kuna obstruktsiooni

iseloomust sõltub see, kas on teisi õiguspäraseid võimalusi Riigikogu töö takistuse

kõrvaldamiseks. Vabariigi Presidendi hinnangul on tegemist eelnõu usaldusküsimusega

sidumist õigustava püsiva/piiramatu obstruktsiooniga siis, kui puuduvad muud õiguspärased

vahendid obstruktsiooni ületamiseks.

Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse menetlemisel selliseid

alternatiivseid ja otstarbekaid lahendusi ei eksisteerinud. Antud seadus oli osa 2024. aasta

riigieelarvega seotud eelnõude paketist. Arvestades 2024. aasta riigieelarve ja sellega seotud

eelnõude menetluse olulisust ja kiireloomulisust ning laiaulatuslikku obstruktsiooni, mida

nende eelnõude osas rakendati, siis oli hädavajalik siduda 2024. aasta riigieelarve ja sellega

seotud eelnõud, sh antud seaduseelnõu usaldusküsimusega, et tagada 2024. aasta riigieelarve

ja sellega seotud eelnõude õigeaegne vastuvõtmine.

1 https://www.youtube.com/watch?v=lj_N6yYN9Jk, alates 0:15. 2 https://www.youtube.com/watch?v=PMTT3Lq55DU, alates 0:30. 3 https://www.err.ee/1609188496/helme-erakorraliste-valimiste-toenaosus-on-vahenenud, alates 02:25.

3

Vabariigi Valitsuse hinnangul ei saa muu õiguspärase vahendina käsitada seda, et

obstruktsiooni lõpetamise eesmärgil Vabariigi Valitsus loobub oma poliitika elluviimisest kas

lõplikult või määramatuks ajaks (sõltuvalt obstruktsiooni ületamise ajakulust), ja laseb seeläbi

obstruktsiooni tegijatel täielikult või vähemalt märkimisväärses ulatuses dikteerida valitsuse

poliitilisi otsuseid. Võimalikud alternatiivsed lahendused peaksid olema otstarbekad ja

kooskõlas demokraatia ideega, mille kohaselt võtab poliitilisi otsuseid vastu Riigikogu

enamus.

Vabariigi President on seisukohal, et on kaheldav, kas ühe opositsioonierakonna liikmete

obstruktsiooni puhul oleks asjakohane rääkida parlamendi ja valitsuse suhetes tekkinud

ummikseisust. Kui obstruktsioon on ühest erakonnast või üksikutest saadikutest tingitud, siis

usaldusküsimusega sidumine piirab ebaproportsionaalses ulatuses kõikide teiste saadikute

võimalust teostada oma mandaati.

Vabariigi Valitsuse hinnangul on obstruktsiooni põhiline näitaja ajakulu, mitte saadikute arv.

Kui saadikute arv on määrav, siis põhimõtteliselt võib tekkida võimalus, kus toimub piiramatu

obstruktsioon ühe Riigikogu liikme poolt ja valitsus ei saa kuidagi seda lahendada. Hetkel

kestvat obstruktsiooni saab käsitleda „parlamendi ja valitsuse vahelise ummikseisuna“

sõltumata sellest, kas obstruktsioon tuleneb vaid ühelt erakonnalt või isegi vaid ühelt

Riigikogu liikmelt, sest kogu õigusloome protsess viibib drastiliselt. Tulenevalt võimude

lahususe põhimõttest ei saa Vabariigi Valitsuse sekkuda Riigikogu eelnõude menetlemise

protsessi. Käesoleva seaduse puhul on tegemist ühe 2024. aasta riigieelarvega seotud

eelnõudest ning tagamaks, et 2024. aasta riigieelarve ja selle rakendamiseks vajalikud

seadused saaksid õigeaegselt vastu võetud, oli ainus variant siduda 2024. aasta riigieelarve ja

sellega seotud eelnõud, sh antud seadus, usaldusküsimusega.

III Saadikute võimalus teostada oma mandaati ei olnud oluliselt piiratud

Piirang, et parlamendisaadikud ei saanud II lugemise raames arutleda ning hääletada

individuaalselt iga muudatusettepaneku üle, vaid hääletada tuli muutmata seaduse

vastuvõtmise üle, ei välistanud menetlust parlamendis ega välistanud saadikute võimalust

teostada oma mandaati.

Eelnõu menetleti rahanduskomisjonis, kus rahandusminister ja Rahandusministeeriumi

esindaja tutvustasid eelnõu ning vastasid komisjoni liikmete küsimustele. Järgmistel

komisjoni koosolekutel arutati muudatusettepanekuid.

Jälgides eelnõu menetluse käiku Riigikogu täissaalis (stenogramm) nähtub, et esimesel

lugemisel esitasid küsimusi ainult EKRE fraktsiooni liikmed ja küsimustele ka vastati. Teised

Riigikogu liikmed küsimusi ei esitanud. Lugemise lõpus tegi EKRE fraktsioon ettepaneku

eelnõu tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt hääletasid 14 liiget (EKRE fraktsioon), vastu 54

liiget (29 REF, 6 SDE, 12 E200, 6 Isamaa, 1 KE), ei hääletanud 33 liiget (11 KE, 3 EKRE, 4

RE, 2 Isamaa, 1 E200, 2 SD, 2 fraktsiooni mittekuuluvat Riigikogu liiget). Seega hääletasid

ka teiste opositsiooni erakondade esindajad ja fraktsioonidesse mittekuuluvat Riigikogu liiget

eelnõu menetlemise jätkamise poolt või ei osalenud hääletusel.

Muudatusettepanekute esitamise tähtaja jooksul oli kõikidel Riigikogu liikmetel võimalik

esitada muudatusettepanekuid, kuid neid esitasid üksnes EKRE fraktsioon ja selle liikmed.

Teistesse fraktsioonidesse ja fraktsioonidesse mitte kuuluvad Riigikogu liikmed

4

muudatusettepanekuid ei esitanud. Seega võib järeldada, et teistel Riigikogu liikmetel ei olnud

soovi Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu muuta.

Kui aga vaadata esitatud muudatusettepanekute sisu ja arvu, on ilmselge, et kõik

muudatusettepanekud olid obstruktsioonilised – kõik muudatusettepanekud välistasid

üksteist, seejuures mitte ainult nii, et kahe erineva saadiku muudatusettepanekud olid

üksteisega vastuolus, vaid et üks ja sama saadik ka ise esitas üksteist välistavaid

muudatusettepanekuid. Täpsemalt esitati 200 muudatusettepanekut (EKRE fraktsioon ja

liikmed) 200 erineva päeva välja pakkumisega, mis kõik on üksteist välistavad. 16. novembris

2023. a toimunud rahanduskomisjoni koosolekul tegi Annely Akkermann ettepaneku valida

välja üks muudatusettepanek, kuna muudatused on üksteist välistavad. Martin Helme keeldus.

IV Vältimatuse kriteerium

Riigikohus on oma põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22. juuni 2023. a otsusega asjas

nr 5-23-31 sõnastanud usaldusküsimusega sidumise põhiseaduspärasuse tingimusena

nõudmise, et eelnõu vastuvõtmine peab olema valitsuse hinnangul tema poliitika

elluviimiseks vältimatu.

Eelnimetatud tingimuse kohaselt peab eelnõu olema valitsuse hinnangul tema poliitika

elluviimiseks vältimatu. Vabariigi Valitsus on vaba hindama, mis on valitsuse poliitika

elluviimiseks vältimatu.

Vabariigi Valitsuse poliitilise programmi mõttekus ja põhjendatus on otseselt determineeritud

valitsuse enda poliitilistest eelistustest ning väärtustest. See, mis on valitsuses olevate

erakondade silmis tähtis ja akuutne, võib opositsioonis olevate erakondade jaoks olla mitte

ainult tähtsusetu, vaid suisa kahjulik. Põhiseadusega kooskõlas olevate poliitiliste eesmärkide

püstitamine ning nende saavutamine on poliitiline küsimus. Valitsus ainsana saab otsustada

nii enda poliitilised eesmärgid kui ka nende saavutamise viisi ja ulatuse.

Vabariigi Presidendi hinnangul ei saa eeldada niisuguse eelnõu puhul, millega lihtsustakse

maksuhalduri töökorraldust või hoitakse kokku kulusid, seda, et see on valitsuse poliitika

elluviimiseks vältimatu.

Vabariigi Valitsus sellega ei nõustu. Ainuüksi tulenevalt asjaolust, et see kiideti Valitsuse

istungil heaks, esitati Riigikogule ning ühtlasi seoti usaldushääletusega on ilmselge, et tegu

on eelnõuga, mis on Vabariigi Valitsuse hinnangul tema poliitika elluviimiseks vältimatu.

Vabariigi Valitsus juhib tähelepanu, et tegu ei ole pelgalt Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA)

töökorralduse lihtsustamisega, vaid vaidlusalune eelnõu tagab kokkuhoiu MTA kuludes ja

muudab maksude kogumise efektiivsemaks. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et eelnõuga

ajakohastatakse dokumentide elektroonilise kättetoimetamise reegleid selleks, et suurendada

MTA “võimekust täita oma ülesandeid eesmärgipäraselt ja efektiivselt, vähendada

paberdokumentide koostamisele ning nende kättetoimetamisele kuluvat ressursikulu ja

töökoormust, samuti panustada läbi süveneva digitaliseerimise keskkonnakaitsesse ja

säästlikku arengusse.”. Riigieelarve tasakaalu tagamine on ilmselgelt hädavajalik valitsuse

poliitika elluviimiseks.

V Eelnõu poliitiline eesmärk

5

Riigikohus on palunud Vabariigi Valitsusel selgitada millist valitsusliidu programmist

(https://www.riigiteataja.ee/akt/320052023002?leiaKehtiv) tulenevat poliitilist eesmärki (või

eesmärke) viiakse vaidlusaluse seadusemuudatusega ellu.

Vabariigi Valitsus on seisukohal, et poliitilisi eesmärke ei saa määratleda eksklusiivselt üksnes

valitsusliidu programmi põhjal. Valitsusliidu poliitiline programm on Vabariigi Valitsuse

korraldus, mida on alati võimalik muuta ja täiendada, kuid see ei ole ainus allikas, kus kõik

poliitilised eesmärgid välja on välja toodud. Poliitilisi eesmärke on võimalik väljendada ka

näiteks koalitsioonilepingus, valitsuse esindajate sõnavõttudes jne.

Eeltoodust taganemata toob Vabariigi Valitsus välja valitsusliidu programmi punktid, mida

vaidlusaluse eelnõuga ellu viiakse:

 3.3.1. – „Võtame eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumise, vaatame üle nii

riigieelarve tulu kui ka kulupoole ja leiame kokkuhoiuvõimalused“

Eelnõuga vähendatakse MTA halduskulusid, mis täna seisnevad dokumentide edastamises

paberkandjal. Ühtlasi võimaldab eelnõu kokku hoida halduskulusid, mis täna kuluvad

dokumentide kättetoimetamiseks sellistele juriidilisest isikust maksukohustuslastele, kes

sellest pahatahtlikult hoiduvad.

 10.1.13. – „Piirame ülereguleerimist ja vähendame bürokraatiat“

Dokumentide kättetoimetamise fiktsioon ning üldine kättetoimetamise digitaliseerimine

teenib bürokraatia lihtsustamise ja vähendamise eesmärki. Analoogselt võib äriühingutele

haldusmenetluse seaduse kehtiva regulatsiooni kohaselt dokumendid kätte toimetada

elektrooniliselt, ilma paberil dubleerimiseta.

Vabariigi Valitsus on seisukohal, et vaidlusalune seadus on põhiseaduspärane ja vastu võetud

kohases menetluses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Heili Jaamu 58851349

[email protected]

Artur Lundalin 611 3219

[email protected]

6

Anneli Valgma 5885 1315

[email protected]