Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine

EELNÕU

15.09.2023

KÄSKKIRI

Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi

loomine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala

1.1.Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava) prioriteedi „Õiglane

üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja

kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele

majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse

mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise 21.6.1.41 „Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi

loomine ja arendamine“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda.

1.2. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkusele, toetuse maksetaotluse menetlemisele ja maksmisele,

toetuse tagasinõudmisele ning elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021 –2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

1.3. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning aruandlusvormid ja -

juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui

selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument

elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1. Toetuse andmise eesmärk on luua nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused

majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtjate tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate

uuenduslike teenuste ja toodete väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute

töökohtade tekkimiseks Ida-Viru maakonnas.

2.2. Toetuse andmise tulemusel on Ida-Virumaale loodud uus inkubatsiooniprogramm uutele ja juba

tegutsevatele ettevõtjatele, välja arendatud tänapäeva nõuetele vastavad uuenduslikud teenused ja tooted

ning majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks.

2

3. Seosed strateegiadokumentidega

3.1. Käskkirja alusel antav toetus panustab riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud teadus- ja

arendustegevuse ning ettevõtluse programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna

arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete

konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisse.

3.2. Käskkiri arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,

Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud

horisontaalsete põhimõtetega ja aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi

„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele tasakaalustatud

regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel. Sihi saavutamist hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega, mis

on „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“,

„Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse

näitaja“. Käskkiri panustab Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse.

4. Toetatavad tegevused

4.1. Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomisel, arendamisel ja elluviimisel toetatakse

järgmisi toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi, mille mõju ja ulatus avaldub Ida-

Virumaal:

4.1.1. väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjate nõustamine;

4.1.2. potentsiaalsete ettevõtlusega alustavate füüsiliste isikute nõustamine;

4.1.3. sündmuste korraldamine;

4.1.4. turundustegevuste elluviimine punktides 4.1.1. ja 4.1.2. nimetatud isikute kaasamiseks

inkubatsiooniprogrammi ja neile inkubaatorite tutvustamiseks.

4.2. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) on ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni

määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki

abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) lisa I artikli 2 punktides 1,

2 või 3 sätestatud kriteeriumitele.

4.3. Käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega

luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93) artiklis 9 nimetatud tegevusi.

4.4. Punktis 2.1. nimetatud tegevused on kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt

ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020,

lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

4.5. Toetatavad tegevused on kooskõlas ühendmääruse § 7 alusel seirekomisjoni kinnitatud

valikukriteeriumite ja -metoodikaga.

3

5. Toetatavate tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad

5.1. Toetatavate tegevuste tulemusnäitajaks on VKE-d, kes kasutavad ettevõtlusinkubaatori teenuseid

pärast inkubaatori asutamist. Näitaja 2029. aasta sihttase on 40 ettevõtjat aastas ning algtase on 0

ettevõtjat aastas.

5.2. Toetatavate tegevuste väljundnäitajaks on loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime, mille 2029. aasta

sihttase on 40 ettevõtjat ning 2024. aasta sihttasemeks on kümme ettevõtjat.

5.3. Toetatavaid tegevusi mõõdetakse järgmiste näitajatega:

5.3.1. toetatud ettevõtjad;

5.3.2. mitterahalist toetust saanud ettevõtjad.

5.4. Toetatavate tegevuste projektispetsiifiline näitaja on tegevustes osalenute arv.

6. Rakendusüksus ja rakendusasutus

6.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

6.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

7. Elluviija

Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskus.

8. Partnerid

Elluviija partnerid on Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Sihtasutus Ida-Virumaa

Investeeringute Agentuur.

9. Sihtgrupp

Toetatavate tegevuste sihtgrupp on tegevustest huvitatud äriregistrisse kantud VKE-d ja potentsiaalsed

ettevõtlusega Ida-Virumaal alustavad füüsilised isikud.

10. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 31.12.2029.

11. Tegevuste eelarve

11.1. Toetatavate tegevuste eelarve on viis miljonit eurot, mis eraldatakse 100 protsendi ulatuses

Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest.

11.2 Toetatavate tegevuste iga-aastase tegevuskava ning eelarve alategevuste ja partnerite lõikes

kinnitab elluviija ettepanekul rakendusasutuse. Kinnitatud tegevuskava ja eelarve edastab

rakendusasutus rakendusüksusele.

12. Kulude abikõlblikkus

12.1. Abikõlblikud on toetatavate tegevuste elluviimisega seotud personalikulud vastavalt

ühendmääruse §-le 16.

4

12.2. Tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis ei ole otsesed personalikulud, hüvitatakse

ühendmääruse § 22 kohaselt ühtse määra alusel 40 protsendi ulatuses punktis 12.1 nimetatud otsestest

personalikuludest.

12.3. Abikõlblikud on Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2

sätestatud teavitamisnõuete täitmisega seotud kulud.

12.4. Abikõlbmatud kulud on riigilõiv.

13. Vähese tähtsusega abi

13.1. Toetatavate tegevuste elluviimiseks punktis 9. toodud sihtgruppi kuuluvale ettevõtjale antav toetus

on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 tähenduses, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L

352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses

ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

13.2. Elluviija hindab, kas punktis 9. nimetatud sihtgrupile osutatav tegevus on vähese tähtsusega abi ja

kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse nõuetele. Elluviija peab teavitama abi saajat vähese

tähtsusega abi andmisest, abi summa suurusest ning kandma antava abi andmed riigiabi ja vähese

tähtsusega abi registrisse.

13.3. VTA määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel antava

toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva

majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot ning tasu eest kaupu

vedavale maanteetranspordi ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi ei tohi ületada 100 000 eurot.

13.4. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on

VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

13.5. Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud

erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

13.6. Rakendusüksus ja elluviija peavad säilitama vähese tähtsusega abi andmist käsitlevaid andmeid

kümme aastat alates käesoleva käskkirja alusel viimase abi andmise päevast.

13.7. Käskkirja alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli

1 lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2

punkti 18 tähenduses ega hasartmänguvaldkonnas tegutsevale ettevõtjale.

13.8. Toetatavaid tegevusi ei osutata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse

alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse

tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

14. Toetuse maksmise tingimused ja kord

14.1. Toetust makstakse punktis 12.1. nimetatud kulude hüvitamiseks vastavalt ühendmääruse § 27 lõike

1 punktile 1 ning punktis 12.2. nimetatud kulude hüvitamiseks vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 4.

14.2. Elluviija esitab rakendusüksusele kuludokumentide ja vajadusel nende tasumist tõendavate

5

dokumentide koopiad ning hankemenetlusega seotud dokumendid, sealhulgas lepingud abikõlblikkuse

kontrollimiseks.

14.3. Elluviija esitab maksetaotluseid mitte sagedamini kui korra kvartalis.

15. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused

15.1. Elluviija ja partner peavad täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule lisaks järgmisi

kohustusi:

15.1.1. koostab ühendmääruse §-i 7 järgides iga-aastase tegevuskava ja eelarve alategevuste ja partnerite

lõikes ning edastab selle kinnitamiseks rakendusasutusele;

15.1.2. kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse nõuetele ning esitab rakendusüksusele andmed

riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kandmiseks;

15.1.3. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest

hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud ja

abikõlblikud;

15.1.4. vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käskkirja punktis 1.3.2

nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse;

15.1.5. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise;

15.1.6. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;

15.1.7. näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud

sümboolikat;

15.2. Elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid käskkirja ja eelarvejaotuse muutmiseks.

16. Aruandlus

16.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande

iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks.

16.2. Vahearuanne peab sisaldama tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut ja andmeid tegevuste

edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil ning ülevaadet väljund- ja tulemusnäitajate

saavutustasemete kohta.

16.3. Punktis 4.1.4. toodud tegevuse suhtes toimub 2025. aasta I kvartalis paneeldiskussioon, kus

hinnatakse punktis 5.2. nimetatud väljundnäitaja saavutamist ning käsitletakse tegevuse elluviimist ning

edenemist.

16.4. Elluviija esitab lõpparuande kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.

Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut tulemuste

saavutamise kohta.

16.5. Lõpparuandes esitatakse lisaks punktis 16.2 toodud andmetele panus Eesti 2035 sihtidesse,

eesmärkidesse ja näitajatesse ning horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse.

16.6. Vahe- ja lõpparuanded kinnitab rakendusüksus.

6

17. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja

ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

18. Vaiete lahendamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb esitada vaie rakendusüksusele vastavalt

ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Kultuuriministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

28.09.2023 nr 18-5/2023/4307-1

Ida-Virumaa ettevõtluse mitmekesistamise

tugiteenuste inkubatsiooniprogrammi loomine

Austatud minister

Esitan kooskõlastamiseks majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) seletuskirja lisa 1;

4) seletuskirja lisa 2; 5) seletuskirja lisa 3.

Lisaadressaadid: Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjon

TAIE juhtkomisjon

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Kaarel Lehtsalu

639 7651 [email protected]

1

15.09.2023

Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste

programmi loomine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondid rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja

4 alusel.

Käskkirja järgsed toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) 2021/1056 artikli 8 lõike 2 punktis b sätestatud toetatava tegevusega.

Toetatavaid tegevusi rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondist ja nendega(edaspidi ka ÕÜF)

panustatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja

inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi

kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete,

tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Majandus ja tööjõud“.

Rakenduskava kohaselt on Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks Ida-Viru maakond, mida

kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja

seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge

lisandväärtusega töökohti. Kooskõlas eeltooduga toetatakse eelnõu alusel ettevõtluse

mitmekesistamise tugiteenuste arendamist, et seeläbi luua inkubatsioonikeskuste ja

nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute

ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks,

välisinvesteeringute kaasamiseks ning seeläbi uute, võimalusel ka kõrgema lisandväärtusega,

töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal.

Õiglase ülemineku peamiseks sihtgrupiks on rakenduskava kohaselt nii uued kui ka

olemasolevad, peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on huvitatud

töökohtade loomisest ning teadmuste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-

Viru maakonnas.

Käskkirjaga seotud tegevuste elluviimine aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega

heaks kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele ning arvestavad

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–

706, edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid, (vt käesoleva

seletuskirja lisa nr 1).

Eelnõu avaldab positiivset mõju samuti järgnevale:

 tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“

programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ elluviimisega;

2

 Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE)

üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad

koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi

ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „ettevõtluskeskkond“

alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka

ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti

ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisse.

Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt

panustab

TAIE mõõdik Sihttase aastal

2035

Viimane teadaolev

tase ja aasta

1. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest 110% 82,8% (2022)

2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 19 mld eurot (2020)

3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku

kohta EL-27 keskmisest 59% 60,7% (2021)

4. Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv,

mille käive on suurem kui 200 000 €

(kolme aasta keskmisena)

1650 1475 (2021)

Allikas: TAIE

Eelnõu punktis 4 toodud tegevuste elluviimisel arvestatakse kliima- ja keskkonnaalaseid

eesmärke.

Ida-Virumaale luuakse inkubatsiooniteenuste programm, mille eelarve on 5 miljonit eurot.

Toetatavate tegevustes elluviimiseks vajalike Narva tööstusinkubaatori rajamine ja Jõhvi

loomemajanduse inkubaatori etapi rajamine viiakse ellu eraldi käskkirja alusel. Toetust

antakse tegevuste elluviijana sihtasutusele Ida-Viru Ettevõtluskeskus (edaspidi IVEK).

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

majandusarengu osakonna regionaalse arengu nõunik Kaarel Lehtsalu (e-post:

[email protected], telefon: 715 3414), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste

keskuse ettevõtluskonsultant Kadrin Randpuu (e-post: [email protected], telefon 627

9704). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

strateegiaosakonna õigusnõunik Cyrsten Rohumaa (e-post: [email protected],

telefon: 631 3609).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkiri koosneb 18 punktist, mis on liigendatud alapunktideks.

Punkt 1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi

rakenduskava) prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja

inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi

kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete,

tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“

3

meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumisse „Ida-Virumaa

inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ (edaspidi sekkumine)

rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda.

Punktis 2. on kirjeldatud toetuse andmise eesmärki ja tulemust.

Ida-Virumaa majandusmudel tugineb suuresti põlvekivisektorile kui fossiilse kütuse

kasutamisega seotud tööstusele ja energeetikale. Seoses rohepöördega on vaja senist mudelit

muuta, mis omakorda toob kaasa töökohtade kadumise põlevkivisektoris. Rohepöörde käigus

kaotavad töö maakonna põlevkiviettevõtetes töötavad inimesed ning töötajad, kes töötavad

neis põlevkivisektorit teenindatavates ettevõtetes, mis ei suuda oma tegevust ümber

kujundada. Samuti tekib negatiivne mõju põlevkivisektori töötajate peredele, kes seni on

saanud toetuda põlevkivisektoris töötava pereliikme heale töötasule. Poliitikauuringute

Keskuse Praxis 2020. a Õiglase Ülemineku Fondi rakendamise eeldusena läbi viidud uuringus

„Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“1

viidatakse viimaste aastate trendile, milleks on noorte töötajate arvu vähenemine

põlevkivisektoris. Põlevkivisektori kahanemine avaldab mõju ka kohaliku omavalitsuse

üksuste eelarvetele, kuhu laekub vähem kaevandamis- ja vee erikasutuse tasusid, samuti

füüsilise isiku tulumaksu.

Praxise viidatud uuringus toodi välja sektori kahanemise valguses, et „Ida-Virumaa

põlevkivisektori tuumikettevõtetes töötab 5800 inimest ning sektoris hõivatute leibkondades

elab kokku ligi 16 000 inimest. Samas on sektoris eriti viimasel kahel aastal töötajate arv

oluliselt vähenenud ning 2020. aastal lahkus põlevkivisektorist üle 1000 inimese.

Põlevkivisektorit iseloomustab maakonna ja Eesti keskmisest oluliselt kõrgem keskmine palk

(1700 eurot). Töötajaskonnast 80% on mehed ning üle poole sektorist töötab oskus- ja

käsitöölise või masinaoperaatorina./…/“

Samuti on poliitikasoovitustest esimesena välja toodud, et „Töötlev tööstus ja IKT peavad

olema riiklikult prioriteetseimad valdkonnad Ida-Virumaa majanduse arendamisel

põlevkivitööstuse vähenemise kontekstis./.../“

Toetuse andmise eesmärk on luua inkubatsiooniprogrammi ja nõustamisteenuste rakendamise

kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva

nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks

ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal.

Narva tööstusinkubaatoris viib inkubatsiooniprogrammi läbi sihtasutus Ida-Viru

Investeeringute agentuur (edaspidi IVIA), kes kaasatakse IVEKi partnerina. Programm

sisaldab investori nn pehme maandumise tugiteenust – tugiteenuste pakett alates ettevõtja

registreerimisest, arvelduskonto avamisest, projekti finantseerimise lahenduste leidmisest ja

lõpetades meeskonna loomise toetamise ning uue tehase rajamisega seotud asjaajamise

korraldamise ja seadmete soetamise toetamisega.

1 Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Väljaandes sisalduva teabe kasutamisel

palume viidata allikale: Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli

Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse

vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.

4

Jõhvi digi- ja meediainkubaatoris luuakse kaks inkubatsiooniprogrammi:

- SA Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) pakub oma kiirendi raames

inkubatsiooni/kiirendi täisprogrammi ning osaleb selle kaudu projektis partnerina.

Tehnopoli kiirendi keskendub eelkõige multimeedia, virtuaalse ja täiendatud reaalsuse

ning nendega kaasuvatele valdkondadele ning arendab sellele keskenduvaid

iduettevõtteid. Tehnopoli tegevused viiakse ellu inkubaatori hoones. Samuti

kaasatakse protsessi Jõhvis tegutsev Kood/Jõhvi kool ning maakonnas tegutsevad

kõrgharidusasutused.

- IVEK vastutab filmitööstust teenindavatele tegevusaladele keskenduva

loomemajanduse suunalise inkubatsiooniprogrammi loomise ja elluviimise eest.

Filmistuudiotesse kaasatavad produktsioonid vajavad traditsioonilistele erialadele

alustavaid ettevõtteid, kes pakuvad filmitööstustele toetavaid teenuseid (nt elektritööd,

valgustus, kostüümid, puusepatöö, grimm). Sellest inkubatsiooniprogrammist saavad

kasu eelkõige need alustavad ettevõtjad, kes ühel või teisel moel saavad mõjutatud

põlevkivisektori kokku tõmbumisest.

Nii rajatav taristu kui inkubatsiooniteenused kokku moodustavad terviku, toetades

majandusstruktuuri muutumist, uute ettevõtete tekkimist, tänapäeva nõuetele vastavate

toodete ja teenuste väljaarendamist, välisinvesteeringute kaasamist ja uute töökohtade

tekkimiseks Ida-Virumaal.

Punktis 3 on kirjeldatud seosed strateegiadokumentidega.

Käskkiri on seotud tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus

ning ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna

arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning

„Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisse.

Tabel 2. Ettevõtluskeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed, millesse eelnõu alusel

toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab.

Programmi mõõdikud 2021

(tegelik)

2023

(sihtase)

2024

(sihtase)

2025

(sihtase)

2026

(sihtase)

Eesti positsioon Doing

Business indeksis (koht

edetabelis)

Allikas: Maailmapank

18.

(2020)

16. 15. 13. 10.

Kaupade ja teenuste

eksport (mlrd eurot)

Allikas: Statistikaamet

24,6 27 28 30 32

Väljaspool Harjumaad

loodud SKP elaniku kohta

EL-27 keskmisest (%)

Allikas: Eurostat

43

(2020)

45 46 47 48

Samuti arvestavad toetatavad tegevused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad „Eesti 2035“

aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

5

vastutustundlik“ ning „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava

2021–2035” eesmärkide saavutamisse.

Tegevustega näitajatesse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27

keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise

võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ panustamist on kirjeldatud seletuskirja

punktides 5 ja 6.

Punkt 4. Toetatavad tegevused

Inkubatsiooniprogrammi loomine ja rakendamine ettevõtlusinkubaatorites aitab kaasa

ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamisele vajalikul, sobival ja tõhusal moel. Käskkirjas

kavandatud tegevused aitavad kaasa süsteemse lähenemisega uute iduettevõtete ja ettevõtjate

tekkimisele ning vastavate väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisele.

Inkubatsiooniteenuse arendamine loob täiesti uued tingimused ettevõtlusega alustamiseks.

Seotus tööstusega, sh töötleva- ja filmitööstusega, digi- ja meediaettevõtlusega ja

loomeettevõtlusega loob uued võimalused põlevkivisektori muutuvast tööjõuvajadusest

mõjutatud töötajatele.

Käskkirja punktis 4.1 on välja toodud toetatavad tegevused. Toetust antakse Ida-Virumaa

inkubatsiooniteenuste programmi loomiseks, arendamiseks ja elluviimiseks eeldusel, et

tegevuste mõju ja ulatus avaldub Ida-Virumaa ning aitab saavutada punktis 5 toodud näitajad.

Eesmärgipäraste tegevuste elluviimise raames toetatakse inkubatsiooniteenuste programmi

loomist ja arendamist, uute ettevõtete asutamist ja käivitamist toetavaid nõustamis- ja

koolitusteenuseid, tegutsevate ettevõtete suutlikkuse kasvatamist, piirkondliku

ettevõtluskeskkonna elavdamist, iduettevõtete ökosüsteemi arendamist ning loomevaldkonna

tugiteenuste süsteemset väljaarendamist.

Punktis 4.3 viidatud tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad ei saa osaleda

inkubatsiooniprogrammides.

Punkti 4.4 kohaselt järgitakse tegevuste toetamisel kliima- ja keskkonnaalaseid eesmärke.

Perioodi 2021-2027 Eesti ühtekuuluvuspoliitika fondide „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele

vastamise analüüsis (https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z) ei tuvastatud toetaval meetmel

olulist kahju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele.

Ettevõtlusinkubaatorid asuvad IVIA Narva ja Jõhvi tööstuspargis ning kasutavad neis

olemasolevat taristut ja taastuvenergeetika lahendusi ehk need vastavad „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttele.

Punktis 4.5 sedastatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas seirekomisjoni kinnitatud

kohustuslike valikukriteeriumite ja -metoodikaga.

Punkt 5. Näitajad

Toetatavate tegevuste tulemusel on loodud Ida-Virumaale inkubatsiooniprogramm uutele ja

juba tegutsevatele ettevõtetele.

6

Tabel 3 Näitajate tabel

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Algtase Vahesiht-

tase 2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitajad

Väljundnäitaja

Toetatud ettevõtjad.

Mõõtühik: ettevõtjaid

aastas

0 12 100 Unikaalsed

ettevõtjad.

Mõõtmissagedus

kord aastas

P 2.2.1

Mitterahalist toetust

saanud ettevõtjad.

Mõõtühik: ettevõtjad

aastas

0 12 100 Unikaalsed

ettevõtjad.

Mõõtmissagedus

kord aastas

P 2.2.1

Projektispetsiifiline näitaja

Tegevustes osalenute

arv.

Mõõtühik: Osalejate

arv

0 275 2500 Mõõtmissagedus

kord aastas

P 2.2.1

Meetmete nimekirja väljundnäitajad on „toetatud ettevõtjad“ ja „mitterahalist toetust saanud

ettevõtjad“. Indikaatorid hõlmavad ettevõtteid, kes saavad rahalist või selle laadset toetust

Õiglase Ülemineku Fondist.

Näitaja „mitterahalist toetust saanud ettevõtjad“ hõlmab ettevõtteid, kui nad saavad

struktureeritud moel mitterahalist toetust. Selleks võib olla näiteks inkubatsiooniteenuseid

saav väikese ja keskmise suurusega ettevõte (VKE). Antud toetus peab olema

dokumenteeritud. Ühekordne suhtlus (näiteks telefonikõned teabepäringuteks) ei lähe arvesse.

Mitterahalise toetuse näideteks on ka teenused, näiteks nõustamisteenuste (konsultatsioonide

ja koolituste pakkumine teadmiste ja kogemuste vahetamiseks jne) või tugiteenuste

(kontoriruumide, veebisaitide, andmebaaside, raamatukogude, turu-uuringute, käsiraamatute,

töö- ja mudeldokumentide, jms) pakkumine.

Projektispetsiifiline näitaja on „tegevuses osalenute arv“, kus loendatakse

inkubatsiooniprogrammi erinevates tegevustes osalenute arvu ja mille sihtase 2500 osalejat

saavutatakse 2029. aasta lõpuks.

Punkt 6. Rakendusüksus ja rakendusasutus

Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus on

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Punktid 7 ja8. Elluviija ja partner

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, IVEK ja Ida-Viru investeeringute Agetuur (edaspidi IVIA)

sõlmisid ühiste kavatsuste protokolli (https://adr.rik.ee/ram/dokument/6985599), mis on Ida-

Virumaa ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste inkubatsiooniprogrammi tööjaotuse

määramise aluseks maakonnas. Nimetatud protokolli kohaselt on Ida-Viru maakonnas on

7

kohalikud omavalitsused kokku leppinud, et ühiselt täidetavate ülesannete täitjaks on Ida-

Virumaa Omavalitsuste Liit.

Käesolevas käskkirjas on elluviijate nimetamisel määravaks nimetatud kokkulepe ning

asjaolu, et IVEK ja IVIA on Ida-Viru maakonnas organisatsioonid, mis on suutelised

erinevaid arendustegevusi teostama ja korraldama, sh on neil varasem kogemus erinevate

analoogsete projektide elluviimisel. Nende organisatsioonide elluviijaks nimetamisel

kasutatakse ära kohapealset olemasolevat kontaktvõrgustikku ning varasemat valdkondlikku

kogemust piirkonna arendusorganisatsioonidena.

Nimetatud organisatsioonide puhul on nende elluviija roll otseselt seotud ja tulenev nende

põhikirjalistest eesmärkidest:

 IVEKi asutasid 2003. aastal Kiviõli linn (nüüd Lüganuse vald), Jõhvi linn (nüüd Jõhvi

vald) ja Kohtla-Järve linn. IVEKi tegevuse eesmärgiks on toetada regiooni arengut,

osutades ettevõtlust toetavaid teenuseid ning kaasates regiooni arenguks vajalikke

vahendeid. IVIA on 2009. aastal asutatud avaliku sektori arendusorganisatsioon, mille

asutajad on Vabariigi Valitsus ning Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused.

IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade loomisele Ida-Viru maakonnas,

mille peamine eesmärk on meelitada Ida-Virumaale uusi tootmis- ja logistikasektori

välisinvesteeringuid, arendades ettevõtjatele sobivat kinnisvara – tööstusparke, pakkudes

tegevuse mugavaks käivitamiseks soft-landing teenust turutingimustel.

Punktis 4.1.4. toodud inkubatsiooniprogrammi elluviija IVEK ega partner ei saa riigiabi ega

vähese tähtsusega abi. Partner osutab teenuseid turuhinnaga. Vähese tähtsusega abi võivad

saada ettevõtjad ning seda antakse kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL)

nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA

määrus). Vähese tähtsusega abi saajateks on inkubatsiooni programmi raames osalevad ja

nendest tegevustest otsest kasu saavad ettevõtted ehk kasusaajad, kelle üle peab

inkubatsiooniprogrammi elluviija eraldi arvestust ning konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud

kohustuste täitmine peab olema tagatud.

Tegevuste eelarve partnerite lõikes kujuneb iga-aastase tegevuskava alusel. Tegevused ja

eelarve lepitakse kokku elluviija ja partneri vahel ning vastavalt sellele kujuneb aastane

eelarve. Tegevuskava eelnõu esitatakse rakendusüksusele e-toetuse vahendusel iga aasta

1. detsembriks. Rakendusüksus hindab tegevuste vastavust toetuse tingimustele ning

vajadusel saadab selle täiendamiseks. Rakendusüksus edastab tegevuskava rakendusasutusele

kinnitamiseks. Rakendusasutuse poolt kinnitab tegevuskava ministeeriumis toetuse eest

vastutav töötaja.

Punkt 9. Sihtgrupp

Toetatavate tegevuste sihtgrupp on inkubatsiooniteenuste pakkumise puhul potentsiaalsed

ettevõtlusest huvitatud ja ettevõtlusega alustada soovivad inimesed ning äriregistrisse kantud

VKE-d.

8

Punkt 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetatavate tegevuste puhul on abikõlblikkuse periood 01.01.2023 kuni 31.12.2029.

Käskkirja rakendatakse tegevuste elluviimisega seotud kuludele tagasiulatuvalt alates

01.01.2023.

Punkt 11. Tegevuste eelarve

Tegevuste elluviimise eelarve on 5 miljonit eurot Õiglase Ülemineku Fondist

inkubatsiooniprogrammi loomiseks, käivitamiseks ja elluviimiseks. Inkubatsiooniteenuste

programmi eelarve kinnitatakse rakendusasutuse poolt elluviija ettepanekul iga-aastases

tegevuskavas. Kinnitatud eelarve ja tegevused edastatakse rakendusüksusele, kes sisestab info

SFOSi.

Punkt 12. Kulude abikõlblikkus

Abikõlblikud on otsesed personalikulud tegelikult tekkinud ja makstud abikõlblike kulude

alusel. Personalikulud saavad tekkida toetuse saajal või partneril töötajatele töö eest makstava

tasu või füüsilise isikule võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel

makstava tasu alusel.

Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt loetakse projekti otsesteks personalikuludeks toetatava

tegevuse tegemise (näiteks inkubatsiooniprogrammi koostamine, läbiviimine, mentorite töö)

ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud § 16 lõike 1 punktides 1–4 ja § 16

lõikes 4.

Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel

tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud

ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult

makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud

on eristatud.

Punktis 12.4 nimetab abikõlbmatud kulud. Abikõlbmatu on riigilõiv.

Punkt 13. Vähese tähtsusega abi

Eelnõu alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi.

Elluviija IVEK ega partner ei saa riigiabi. Vähese tähtsusega antav abi võivad saada

ettevõtjad, kellele osutatakse toetatavaid tegevusi.

Punkti 13.2 kohaselt hindab elluviija, kas ettevõtjad saavad vähese tähtsusega abi ja kontrollib

abisaajate vastavust VTA määruse nõuetele.

Sihtgruppi kuuluvale ettevõtjale määratava VTA summas ei võeta arvesse kaudseid kulusid

ega kasutata lihtsustatud kulusid, vaid abi summa määratakse üksnes otseste kulude alusel.

Näiteks koolitusabi puhul leitakse abi summa ühele osalejale, jagades koolitusega seotud

otsesed kulud (esineja, ruum, materjalid jms) osalejate arvuga.

9

Punktis 13.3–13.8 nimetatakse vähese tähtsusega abi piirmäärad, kumuleerimisreeglid,

ettevõtjad, kellele ei ole nimetatud abi andmine lubatud ning sätestatakse elluviija ja

rakendusüksuse kohustus vähese tähtsusega abi andmist käsitavate andmete säilitamiseks.

Punkt 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Abikõlblike personalikulude osas makstakse toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 27

lõike 1 punktile 1. Tegevuste elluviimiseks vajalikke kulusid hüvitatakse § 28 lõike 4 alusel.

Punkt 15. Elluviijate ja partneri õigused ja kohustused

Tegevuse elluviijale kohalduvad ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja § 11 lõigetes 1–3 toetuse

saajale sätestatud kohustused.

Käskkirjas sätestatakse kohustused nimetatule lisaks.

Punkt 16. Aruandlus

Aruandluse eesmärk on tegevuste elluviimise edenemise jälgimine. Rakendusüksus töötab

tegevuste elluviimise jälgimiseks välja vahe- ja lõpparuande vormi.

Toetuse saaja esitab 15. jaanuariks eelnenud kalendriaasta kohta vahearuande. Vahearuanne

sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta

vastaval aruandlusperioodil, samuti infot näitajate saavutustasemete kohta. Projekti viimase

kalendriaasta tegevuse ülevaade ja panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse,

kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, esitatakse projekti

lõpparuandes.

Kuna tegemist on pikaajalise programmiga, siis on kavandatud perioodi keskele ka toetatavate

tegevuste osas vahehindamine. Vahehindamine toimub 2025. aasta I kvartalis.

Vahehindamisel hinnatakse punktis 1.2 toodud tulemuse saavutamist ning käsitletakse

tegevuste elluviimist ning edenemist paneeldiskussiooni vormis. Vajadusel antakse toetuse

saajale suunised projekti edasiste tegevuste elluviimiseks.

Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest arvates. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning

hinnangut abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta.

Punkt 17. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–

30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30.

Punkt 18. Vaiete lahendamine

Rakendusüksuse otsusele või toimingule võib vaide esitada rakendusüksusele.

10

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. Kooskõla on tagatud ka Euroopa Regionaalarengufondi ja Ühtekuuluvusfondi

käsitleva määrusega (EL) 2021/1058.

Eelnõu arvestab Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse

Õiglase Ülemineku Fond.

Täiendavalt on eelnõu kooskõlas vähese tähtsusega abi (VTA) määrusega.

Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava

poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele.

4. Tegevuste kooskõla valikukriteeriumite ja -metoodikaga

Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning

sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele

järgmiselt.

4.1 Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele

Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 5 “Eelnõu seotus teiste

meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos

käskkirja erieesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava

TAIE-ga.

Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja

punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste

panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt

erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse.

4.2 Kooskõla tegevuste põhjendatusega

Taust käskkirja sekkumiste vajalikkuse kohta:

MKMi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2028, kus hõive prognoosid tuginevad

peamiselt OSKA sisendile, toob välja, et on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028

maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Hõivatute arv langeb hinnanguliselt

3,6% ehk umbes 2000 võrra. Pool sellest on seotud energeetika valdkonnaga laiemas mõttes,

sh mäetööstus ja keemiatööstus (õlitööstus). Kasvavad valdkonnad (näiteks IKT, tervishoid)

on Ida-Virumaa hõives vähem esindatud ning seetõttu on nende mõju hõive muutusele pigem

tagasihoidlik. Siit ka oluline vajadus täiendada maakonna majandusstruktuuri uute

tegevusalade ja ettevõtetega.

11

Teisalt tuleb arvestada, et ka rahvastiku arengud on Ida-Virumaal kõige halvemad.

Statistikaameti prognoosi2 kohaselt väheneb Ida-Virumaa 15–74-aastaste elanike arv

10 aastaga (2019–2029) 17% ehk enam kui 17 000 inimese võrra. Arvestades perioodi 2017–

2019 keskmist tööjõus osalemise määra, kahaneks tööturul aktiivsete inimeste arv 10 aastaga

viiendiku ehk ligi 13 000 võrra3. Kuna töökoht ja elukoht ei ole maakonna piires alati kattuv

ning eeldatavalt jätkab tööjõus osalemise määr suurenemist, siis on võimalik teatud määral

ebakõlasid leevendada, kuid üldised suundumused on siiski väga pessimistlikud. Ka juhul kui

tööjõus osalemise määr tõuseks Ida-Virumaal Eesti keskmisele tasemele, väheneks tööturul

aktiivsete arv (tööjõud) umbes kümnendiku ehk enam kui 6000 inimese võrra.

Arvestades neid prognoose, võib välja tuua otsese seose rahvaarvu muutumise ja hõivatuse

vahel Ida-Virumaa majanduses. Eelnõu panustab siin uute töökohtade ja ettevõtete loomisesse

kasutades selleks ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamiseks inkubatsiooniteenuse

väljaarendamist tööstuse ning digi-, meedia- ja ettevõtlusinkubaatori loomise ja rakendamise

abil. Ettevõtjate paremaks ettevalmistamiseks ja elulisuse tõstmiseks arendatakse välja ja

rakendatakse inkubatsiooniprogramm mõlema inkubaatori eriomaseid tingimusi silmas

pidades.

Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid

ja tulemused parimal moel. Sekkumistega toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi tegevuskava ja

riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava

rakendamist. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning

teadmismahukate ettevõtete loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja

teenuste loomisele ja ekspordile. Sellest tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima

võimaliku lahendusega eesmärkide saavutamiseks.

Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud

punktis 3 koos selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret.

Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste

abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist

järgnevust. Tagamaks tegevuste ajakavalist teostatavust koostatakse iga-aastane detailsem

tegevuskava.

4.3. Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega

Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste

saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014–2020 ellu viidud sarnaste

sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021–2017 rakenduskava

koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks

täitmaks riiklikult seatud eesmärke.

Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud, toetudes muu hulgas vastavalt Õiglase Ülemineku

Fondi ja rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste

eelarve maht on hinnatud, toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades

2 RV087: PROGNOOSITAV RAHVAARV AASTANI 2045 MAAKONNA JA VANUSRÜHMA JÄRGI

(ALUSEKS 1. JAANUARI 2019 RAHVAARV) [20.06.2019] 3 Arvestuses on kasutatud vaid kolme vanusegrupi andmed meeste ja naiste kohta kokku. Vanemate andmete

põhjal koostatud detailsem hinnang soo ja 5-aastaste vanusegruppide lõikes andis sarnased tulemused.

12

ligikaudset teenuste maksumust, mis on vaja ellu viia täitmaks seatud näitajate sihttasemete

saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud rakenduskava näitajate

metoodikas. Teostatavate kulude vajalikkus ja mõistlikkus tagatakse muutuvates

majandusoludes käskkirjaga ettenähtud iga-aastase tegevuskava koostamise käigus, milles

kujundatakse detailsem eelarve vastavalt detailsematele tegevustele. Tegevuste kujundamisel,

sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel lähtutakse varasematest

kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja rakendusüksusel on põhjalikud kogemused muu

hulgas EL 2014–2020 finantsperioodi sarnaste meetmete rakendamisest. Sisse ostetavate

teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus.

Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes

minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist THI

alusel).

Elluviijale ei teki toetusskeemi tulemusel rahastamist vajavaid püsikulusid abikõlblikkuse

perioodi järel.

4.4. Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia

Elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 5.

Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest

vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga

määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab

toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja

tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud

käskkirjas on elluviijaks IVIA ja IVEK, kes vastavad seaduses ette antud definitsioonile

elluviija kohta. Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna IVIA ja IVEK on

riigihangete seaduse § 5 lõike 1 punkti 4 kohane hankija. IVIA ja IVEKi puhul ei ole tegemist

ettevõtjaga vaid riigi asutatud sihtasutusega, mis täidab ministeeriumi poolseid ülesandeid.

Lõppsaajale kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 10 ning vastavas

punktis käskkirja seletuskirjas.

4.5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos „Eesti 2035“-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1,

lisaks on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete

põhimõtete näitajatesse. Samas on kirjeldatud tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega

(vt ka lisa 1).

Tegevuste elluviimise konkreetsed alategevused käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks

koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse iga-aastases tegevuskavas (edaspidi

tegevuskava). Tegevuskava koostamisel tagatakse kooskõla 2021‒2027 rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumitega. Kõik tegevuskavas olevad projektid

peavad panustama käskkirjaga seotud Eesti 2035 sihtidesse ja Eesti teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 eesmärkidesse.

Tegevuskava tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud

tegevused arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid.

Tegevuskava moodustamisel arvestatakse:

13

1. Rahastatavate tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele. Hinnatakse tegevuste

panust meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning

vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast tegevuste lõppu.

2. Rahastatavate tegevuste põhjendatust. Hinnatakse, kas tegevuste eesmärgipüstitus on

põhjendatud; kas tegevuse sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus; kas tegevused

võimaldavad saavutada püstitatud eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused

parimal moel. Hinnatakse, kas seos eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad ning

innovaatilisi lahendusi soosivad. Selgitatakse, kas tegevuste ajakava on realistlik,

arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust.

3. Rahastatavate tegevuste kuluefektiivsust. Hinnatakse, kas tegevused/lahendused on

kuluefektiivsed planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks, sealhulgas kas lõppsaaja

poolne osalustasu on vajalik, ning kui jah, siis milline tasu on kuluefektiivne. Hinnatakse,

kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik – kas on selge, milliste arvutuste ja

hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud ja

mõistlikud. Tegevustega ei teki vajadust järgnevate püsikulude rahastamiseks.

4. Suutlikkust rahastatavaid tegevusi ellu viia. Hinnatakse, kas tegevuste tegijal on

kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused

tegevuste elluviimiseks kavandatud viisil ning jätkusuutlikust tagades.

5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Tegevuskava koostamisel analüüsitakse, kuidas on võimalik parimal moel võtta arvesse ja

aidata kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud

horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus,

kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt regionaalareng)

eesmärkide saavutamisele ja panustada seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia

näitajasse.

5. Eelnõu mõjud

Eelnõu on töötatud välja kooskõlas ÕÜFi eesmärkide ja tingimustega ning omab positiivset

mõju eeskätt järgneva osas:

a) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine – kõik ÕÜFist toetatavad tegevused

peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus keskselt kehtestatud keskkonnasäästlikkuse

põhimõtetega, mistõttu on eelnõu rakendamise mõju kliimale vähemalt neutraalne;

b) Ida-Virumaa kui õiglase ülemineku keskmes oleva piirkonna majandusarengu toetamine –

eelnõu sihtgrupp on piisavalt lai (hõlmates lisaks tööstusele ka teisi valdkondi) ning selliste

eeldustega (näiteks tänane palgatase), mis võimaldab toetuse abil mitmekesistada Ida-Viru

piirkonna majandust, tekitades selleks uut tootmist eri tegevusvaldkondade üleselt ning

soodustades uute keskmisest kõrgema palgatasemega töökohtade loomist.

c) Ida-Viru tööturu arengu toetamine – investeeringute elluviimise toetamine võimaldab luua

piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt atraktiivsed nii tänastele (eeskätt) Ida-Viru

maakonna töötutele kui piirkonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsivatele või kaaluvatele

mittetöötutele.

Mõjusid on täiendavalt analüüsitud punktis seletuskirja lisades 1 ja 2. Riske on hinnatud lisas

3.

14

6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Eelnõu sätestab käskkirja tegevuste seose prioriteedi teiste meetmete, meetme sekkumiste ja

arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käskkirjas nimetatud

toetatavatele tegevustele või millesse tegevused panustavad.

Seos sama erieesmärgi teiste toetuse andmise tingimustega

Meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse sekkumise tulemusena on

võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega alustamise eelnõustamist oma äriplaanide

senisest paremaks planeerimiseks kui ka arengunõustamise teenust äriplaanis toodud

tegevuste realiseerimiseks. Käesolev käskkiri ja starditoetus täiendavad teineteist, kuna

starditoetuse saamisele eelnevalt peab olema alustav ettevõtja maakondlikus arengukeskuses

(MAKis) eelnõustamises käinud ning toetuse saamisele järgnevatel aastatel peab ettevõtja

käima MAKis arengunõustamisel.

Käskkiri täiendab meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine

ja investeeringute soodustamine“ sekkumise „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise

toetamine“ elluviimist aidates kaasa Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta

Eesti tuntust. Käskkirja tegevused aitavad luua piirkonnale täiendavat nähtavust ja

koostöövõimalusi turismisektori ettevõtjatele uute inkubaatorite näol, mis on võimalus läbi

viia teavitus- ja turundustegevusi Ida-Virumaa ja Eesti maine tõstmiseks ning mis on

omakorda oluline ka turisminõudluse suurendamiseks.

Seos meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ sekkumisega „Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtjatele

(laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“.

Antud sekkumine pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide

finantseerimiseks vajaliku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet

(sealhulgas suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele

kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks

mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Sekkumine täiendab

käskkirjaga pakutavaid inkubatsiooniprogrammi võimalusi, luues ettevõtjate teadmiste ja

oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse võimalused ettevõtjate

kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks.

Seos on kõigi Õiglase Ülemineku Fondist rahastatavate meetmega, kuid kõige otsesem seos

on sekkumisega „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“, kus Ida-Viru maakond on

rakenduskava kohaselt Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks ning mida kliimaneutraalsele

majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja seetõttu ümber

kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti.

Käskkiri panustab samasse eesmärki luues ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste

rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks,

tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute

kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal.

15

Seos valdkondlike arengukavadega „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“.

Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele – loob

ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri

muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste

väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-

Virumaal.

„Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035” – strateegia seab eesmärgiks tagada ettevõtlike ja

kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema tootlikkuse

taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab elukestva õppe strateegiat,

edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust erinevates sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi

ettevõtja põhise lähenemise läbi. Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti maine

tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja võimekuse kasv või

ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna arendamisele.

8. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

Toetuse andmisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Eelnõuga tulu ei teenita.

9. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja Riigi

Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks TAIE juhtkomisjonile ja Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele.

Lisad:

Lisa 1. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM

artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs.

Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht.

Lisa 3. Riskihindamise tabel.

16

Lisa 1

Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis

9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs.

„Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted

Eesti majandus on

uuendusmeelne ja

teaduspõhine

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)

Meetme tasemel otsene seos puudub. Meede toetab ühiskonna

erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi

ning parendab nende võimalusi tegeleda ettevõtlusega ning

tööstusettevõtetel alustada oma tootmise ülesehitamist kontrollitud

keskkonnas.

Meetme inkubatsiooniprogrammi osa on eelkõige suunatud

alustavatele ettevõtjatele, kes soovivad luua oma ettevõtte digi- ja

meedia- ning filmitööstuse tugiteenuste valdkonnas ning neil puudub

varasem kogemus ettevõtjana. Loodavad inkubaatorid ja

inkubatsiooniprogramm võimaldab ettevõtjal saada esmaseid

kogemusi ja vähendab ebaõnnestumisega seotud riske.

Meetme tulemusena saab ettevõtja uue teadmise või arendada toote,

mis aitab kasvatada ettevõtte konkurentsivõimet. Meetme tasemel on

võimalik vaid tagada, et teavitustöö käigus kaasatakse kõiki

huvigruppe ning kõiki taotlus koheldakse võrdselt.

Meede panustab erinevate ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda

tööelus ja elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik.

Sooline võrdõiguslikkus

Valdkonna suurimaks väljakutseks on, et naiste loodud ja juhitud

ettevõtteid on vähem. Samuti tegutsevad naisettevõtjad pigem vähem

tehnoloogiapõhistes valdkondades. Naisettevõtjatel on rohkem

raskusi rahaliste vahendite ja kapitali hankimisel ning kapitali

kaasamisel. Samuti on naisettevõtjad vähem riskijulged. Lisaks pole

naisettevõtjatel alati ligipääs ettevõtlusvõrgustikele ja ettevõtluse

arendamisega seotud infole.

Käesolev inkubatsiooniprogramm võimaldab kõigil soovijatel

alustada ettevõtjana sellise spetsiifilises valdkonnas nagu seda on

filmitööstus või siseneda oma tööstusettevõtte arendamiseks

tööstusinkubaatorisse

Seega aitab antud meede lahendada mõnda eespool nimetatud

väljakutset. Meede võimaldab pakkuda lahendusi eriti väljakutsele,

kus Eestis on vähe naiste loodud ja juhitud ettevõtteid. Toetusmeetme

teavitustegevuse abil on aga võimalik tõsta naisettevõtjate teadlikust

võimalikest toetusmeetmetest ning julgustada naisettevõtjad osalema

inkubatsiooniprogrammis. Antud toetusmeetme eelarves pole

täiendavaid vahendeid lisategevusteks, küll on võimalik seda teha

rakendusasutuse muude tegevuste eelarvest.

17

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks.

Ligipääsetavus

Meetmel on kaudne seos ligipääsetavuse teemadega, ennekõike läbi

toetuse abil loodavate erasektori teenuste ja toodetega. Meetme

tasemel ei ole võimalik antud teemat analüüsida ega võimalikke

lahendusvõimalusi pakkuda, kuna meede ei käsitle konkreetse

valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist.

Samas tuleb elluviijal ja partneritel teenuste pakkumisel arvestada, et

teenused (nt koolitused) on kõikidele sihtrühmadele ligipääsetavad.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ligipääsetavuse näitaja.

Regionaalne tasakaalustus

Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade

vahelised erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja

oskustega tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete

võimalused tegutseda ja areneda ning inimestel võimalus saada

tasuvat tööd oleks eri piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus-

ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi

hindamine) põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti

ebavõrdselt ning seeläbi suurendavad piirkondlikud erinevused.

Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamine Ida-Virumaal

võimaldab meetme puhul täiendavalt panustada nii piirkonna kui ka

Eesti ja välismaiste ettevõtete võimalustesse tegutseda ja areneda

maakonnas ning inimestele tekkivatesse täiendavatesse võimalustesse

saada tasuvat tööd luues endale ettevõtte või arendades olemasolevat

või uut.

Meede aitab kaudselt lahendada konkurentsivõime probleeme, kuna

inkubatsiooniprogrammi läbimise käigus saadud teadmisi ja oskusi

on ettevõtjatel võimalik oma äritegevuses ära kasutada.

Sekkumisvõimaluste analüüs:

1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – antud meetme

eelarves ei ole ette nähtud täiendavaid vahendeid lisaks toetusele.

Küll aga on võimalik kasutada tehnilise abi ja rakendusüksuse teisi

meetmeid ja teenuseid, et paremini toetusmeetme kohta infot jagada

ja potentsiaalseid taotlejaid nõustada. 2) Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on eraldi

meede planeeritud, kuid ka tugiteenuste meetme eelarves on

sellisteks tegevusteks inkubatsiooniprogrammis oma koht. 3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tugiteenuste

meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – tugiteenuste

meede rakendubki vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge on

universaalne, kuid siiski tugiteenuste meede rakendub vaid ühe

maakonna piires, Ida-Virumaal

18

6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – tugiteenuste

meede toetab eriprojekte vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas – tugiteenuste

meede on mõnes mõttes ka piloot, mis rakendub vaid ühe maakonna

piires, Ida-Virumaal 8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – tugiteenuste meede rakendub

vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 9) Teatud piirkondadele reserveeritud teotusvahendid – tugiteenuste

meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine –

tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-

Virumaal 11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – tugiteenuste

meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

Kokkuvõtlikult, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab

ja on pigem suunatud ühe piirkonna kesksete ettevõtlusetugiteenuste

arendamisele, siis pole täiendavaid sekkumisvõimalusi vaja ette näha.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP

elaniku kohta EL-i võrdluses.

Keskkond/Kliima

Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide

saavutamisele. Meetme raames toetatakse tegevusi, mis vastavad

nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkidele. Neljast

fookusvaldkonnast kolm panustavad kas otseselt või kaudselt kliima-

ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse.

Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna üldised

eesmärgid on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse

toel toota Eestis energiat kliimaneutraalselt, muuta Eesti

energiakasutus tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks ja panustada

energia varustuskindluse tagamisse. Eesmärkide saavutamiseks on

plaanis toetada projekte, mis arendavad olemasolevaid või uusi

energiatootmistehnoloogiaid ning vajalikke komponente, näiteks

tuule- või bioenergia valdkonnas. Toetatakse salvestustehnoloogiate

ja komponentide ning digitaliseeritud energiasüsteemide arendamist.

Täiendavalt toetatakse lahendusi, mis aitavat energiat säästa, näiteks

energiasäästlike hoonete ehitustehnoloogiliste või nutikate ja

säästlike transpordi- ja liikuvuslahenduste loomine,

elektroonikakomponentide ning -süsteemide optimeerimine.

Kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna eesmärk on

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel

väärindada kohalikke ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja

kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka

sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust.

Kohalike ressursside väärindamine aitab vähendada

kasvuhoonegaaside heidet, mis kuluks toote transpordile. Samuti

aitab fookusvaldkond kaasa ressursisäästlikkusele, kuna fookuses on

19

tehnoloogiate ja toodete arendamine, kus kasutakse maksimaalselt ära

toormeid ning tootmises tekkivaid jäätmeid. Samuti on olulisel kohal

tehnoloogiate arendamine, mis aitavad tekkinud jäätmeid

keskkonnasõbralikult ja ohutult käsitleda ning tootmiskõrvalsaadusi-

ja jääke kasutada teisese toormena. Toetatakse ka keskkonnasõbralike

toodete ja materjalide tootmist, näiteks biopõhiste materjalide

tootmist.

Digilahendused igas valdkonnas fookusvaldkonna üldine eesmärk on

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel luua,

pakkuda ja kasutada digilahendusi igas valdkonnas, kasutada

andmemajandust uute ärivõimaluste loomiseks ning kindlustada

turvaline küberruum. Antud fookusvaldkonnas toetatakse muuhulgas

projekte ja tegevusi, mis loovad uusi lahendusi ja tehnoloogiaid

energeetikas, ehituses ja transpordis ning mille eesmärk on parendada

elukeskkonda ja vähendada ressursikasutust ning täita Euroopa

kliimaeesmärke. Sellisteks digilahendusteks võivad olla näiteks

intelligentsed transpordisüsteemid (optimeerimine, ressursside parem

kasutamine), intelligentsed tänavavalgustused, robotiseerimine ja

automatiseerimine, arukad energiavõrgud.

Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja

keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside

heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ressursitootlikkus.