Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti

koostööprogrammi toetuse

kasutamise tingimused ja kord

Austatud härra Peterkop

Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda Vabariigi Valitsuse määruse „Aastatel 2022–

2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

3. EIS kooskõlastustabel

Lisaadressaadid:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Haridus- ja Teadusministeerium

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Kultuuriministeerium

Kliimaministeerium

Merlin Sepp 5854 4274

[email protected]

Meie 15.07.2024 nr 1.1-10.1/3296-1

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse

kasutamise tingimused ja kord“seletuskirja juurde

Lisa

Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Kooskõlastaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi seisukoht

Haridus- ja

Teadusministe

erium

1. Eelnõu § 3 lõike 3 punkti 1 kohaselt on

programmioperaatorile pandud kohustus

tagada tõhusalt toimiv juhtimis- ja

kontrollisüsteem (JKS).

Märgime, et selline kohustus ei ole kooskõlas

Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete

erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu

valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise

toetuse rakendamise regulatsiooniga (edaspidi

Šveitsi regulatsioon). Viimase kohaselt

(artikli 3.1 punktid 1 ja 2) on JKS vajalik luua

partnerriigil koostööprogrammi eduka

elluviimise tagamiseks. Siseriiklikult kannab

selle kohustuse täitmise eest vastutust Riigi

Tugiteenuste Keskus kui partnerriigi riiklik

koordineerimisüksus. Šveitsi regulatsiooni

artikli 1.3 punktis e määratletakse

„koostööprogramm“ kui kahepoolne

programm partnerriigi ja Šveitsi vahel

sõlmitud raamkokkuleppe rakendamiseks.

Programmioperaatori vastutada on

koostööprogrammi osaks oleva programmi

(nö toetusmeetme sisu) elluviimine. Seega

leiame, et programmioperaator ei saa olla

vastutav tõhusalt toimiva juhtimis- ja

kontrollisüsteemi loomise eest. Tema saab

vastutada programmi tulemusliku ehk mõjusa

ja tõhusa elluviimise eest.

Mitte arvestatud.

Nõustume märkuses tooduga, et

partnerriik määrab tulenevalt

regulatsiooni art 3.1 lõikest 3 ülesanded

JKS koostamiseks. Šveitsi regulatsiooni

artikkel 3.3. lg 4 sätestab, et riiklik

koordineerimisüksus tagab selliste

dokumentide vastuvõtmise, mis on

vajalikud partnerriigi üksuste ülesande

täitmiseks. Šveitsi regulatsiooni art 9.2

lg 3 aga ütleb sõnaselgelt, et

programmioperaatoritel peavad olema

JKS-id, sest enne Šveitsi esimese

hüvitise tasumist toetusmeetme lepingu

alusel peavad audiitorid neid

auditeerima.

Seega määruses vastava kohustuse

panemisega programmioperaatoritele

täidabki riiklik koordineerimisüksus

ülesannet, millele märkuses on viidatud.

2. Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 3 kohaselt on

programmikomponendi operaatori ülesandeks

koguda toetusmeetmes elluviijalt teave, mis

on vajalik toetusmeetmes „Sotsiaalse

kaasatuse toetamine“ aruannete ja

hüvitistaotluste koostamiseks.

Leiame, et eelnõu sõnastus võimaldab

programmikomponendi operaatorile pandud

andmete kogumise kohustust tõlgendada

laiemalt kui asjakohane.

Programmikomponendi operaatori andmete

kogumise kohustus peab olema piiritletud

ainult tema komponendiga seotud

Mitte arvestatud.

Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 1 kohaselt

valmistab programmikomponendi

operaator ette programmikomponendi ja

vastutab programmikomponendi

rakendamise eest. Toetusmeetmete

lepingutes on sätestatud iga

programmikomponendi eest vastutav

programmikomponendi operaator, kelle

ülesanded on seeläbi piiritletud vastava

programmikomponendiga.

2

elluviijatega ning neilt teabe kogumisega

aruannete ja hüvitistaotluste koostamiseks.

Vastasel korral tekib muuhulgas risk hüvitiste

topelt küsimiseks. Sama tähelepaneku teeme

ka eelnõu § 3 lõike 5 punktide 1–4 kohta.

Sõnastusest peab tulenema

programmikomponendi operaatori vastutuse

selgelt piiritletud ulatus.

3. Leiame, et eelnõu § 3 lõike 4 punkti 5

sõnastus, mis lubab muuta

programmikomponendi eelarverea

alamridasid, on ülereguleerimine. Kui eelarve

on kinnitatud programmikomponendile, mitte

üksikutele tegevustele, siis pole põhjendatud

reguleerida eelarvet tegevuste tasandil (ehk

eelarve alamridasid määruses). Teeme

ettepaneku see regulatsioon määruse eelnõust

välja jätta. Samas leiame, et määruses peaks

olema selge regulatsioon, kas ja kuidas

(millise protseduuriga) võib muuta

programmi komponentide eelarveid.

Mitte arvestatud.

Programmikomponendi tegevuste

rakendamise tingimuste muutmine on

reguleeritud eelnõu §-s 7. Kõik

muudatused, v.a programmikomponendi

eelarverea alamridade muudatused,

tuleb kooskõlastada

programmioperaatori, riikliku

koordineerimisüksuse ja

Rahandusministeeriumiga. Ainus

kooskõlastusnõudeta muutmisvõimalus

on programmikomponendi operaatoril

programmikomponendi eelarveridade

alamridade puhul, niisiis on see

erandjuht eelnõus välja toodud.

4. Eelnõu § 4 lõike 2 punktis 2 peaks

täpsustama auditeeriva asutuse ülesande

ulatuse (eesmärgi) kooskõlas Šveitsi

regulatsiooni artikkel 3.6 punktiga 1.

Praeguses sõnastuses antakse auditeerivale

asutusele õigus auditeerida. Seletuskirjas on

selgitatud, et auditi eesmärgiks on tagada JKS

tulemuslik toimimine ja toetusmeetmete

tõhus rakendamine. Leiame, et selline selgitus

pole korrektne arvestades, et toetusmeetme

toimimise ja tõhusa rakendamise eest

vastutab tegelikult programmioperaator koos

programmi komponentide operaatoritega.

Auditeeriv asutus saab piirduda olukorrale

hinnangu andmisega ning rikkumiste

tuvastamisega.

Mitte arvestatud.

Nõustume, et toetusmeetme toimimise

ja tõhusa rakendamise eest vastutab

programmioperaator.

Arvamuse andmine JKSi toimimise

kohta ei vabasta programmioperaatorit

vastutusest, kuid audit annab välise

hinnangu süsteemide efektiivsusele,

toob välja riskid ja puudused ning juhib

tähelepanu parandamist vajavatele

aspektidele.

5. Eelnõu § 5 reguleerib elluviija ja partneri

ning nende ülesanded.

Teeme ettepaneku ülereguleerimise

vältimiseks jätta elluviija ja partner ning

nende ülesanded määruses reguleerimata ja

anda programmikomponendi operaatorile

õigus delegeerida tegevuste elluviimine kas

käskkirja või lepinguga edasi. Vastavates

dokumentides reguleeritakse osapoolte

õigused ja kohustused selliselt, et

programmikomponendi operaator vastutab

Mitte arvestatud.

Eelnõu koostamisel on läbivalt lähtutud

eesmärgist, et oluline info oleks ühes

õigusaktis koondkujul.

Käskkirjas/lepingus saab nimetatud

ülesandeid täpsustada ning lisaks kokku

leppida muud õigused-kohustused.

3

tulemuste saavutamise eest.

6. Teeme ettepaneku õigusselguse huvides

täpsustada § 6 lõigete 1 ja 2 sõnastusi

järgmiselt:

„(1) Toetusmeetme leping kirjeldab

toetusmeedet ja reguleerib kokku lepitud

tingimusi, sealhulgas toetusmeetme

abikõlblikkuse perioodi, osapoolte kohustusi

ja vastutust ning määrab toetusmeetme

kogueelarve.

(2) Toetusmeetme rakendamise leping

kirjeldab toetusmeedet ja selle rakendamise

tingimusi, sealhulgas osapoolte kohustusi ja

vastutust ning määrab toetusmeetme

kogueelarve.“.

Mitte arvestatud.

Ettepanek on olemuslikult keeleline, ent

eelnõu on läbinud keeletoimetaja

kontrolli, kes pidas senist sõnastust

piisavalt selgeks.

7. Teeme ettepaneku eelnõu § 6 lõike 5

punktide, mis kirjeldavad toetuse

edasiandmise dokumendi kohustuslikke

elemente, sõnastamiseks järgmiselt:

„(5) /…/

1) rahastatavate tegevuste kirjeldus, sh

elluviimise tingimused,

2) oodatavad tulemused, väljundid ning

nende saavutamist mõõtvad näitajad,

3) sihtrühma kirjeldus,

4) tegevuste elluviimise periood,

5) eelarve,

6) rahastamistingimused, sh riigiabi andmine

7) maksete tingimused,

8) osapoolte õigused ning kohustused.“.

Mitte arvestatud.

Ettepanekut ei ole sisuliselt põhjendatud

ega välja toodud, miks pakutav sõnastus

on parem kui eelnõu senine sõnastus. Lõike praegune sõnastus on kokku

lepitud asjaomaste ministeeriumidega

eelnõu ettevalmistamise läbirääkimiste

käigus.

8. Eelnõu § 8 lõigete 2 ja 3 sõnastused on

eksitavad. Teeme ettepaneku sõnastada ühte

lõikesse kulude hüvitamine kas tegelike

kulude alusel või lihtsustatud viisil.

Osaliselt arvestatud.

Täpsustatud lõike 3 sõnastust parema

arusaadavuse huvides.

9. Teeme ettepaneku § 10 lõiked 2 ja 5

sõnastada järgmiselt:

„(2) Makseid tehakse tegelike või lihtsustatud

viisil arvutatud kulude alusel, arvestades § 8

lõikes 3 sätestatut.

(5) Abikõlblike kulude hüvitamisel lähtutakse

toetusmeetmes ette nähtud toetuse osakaalust,

ja toetuse summast.“.

Mitte arvestatud.

Ettepanekut ei ole põhjendatud, mistõttu

on raske mõista ettepaneku tegemise

eesmärki.

Lõikes 5 soovitud ettepanekut ei saa

arvestada ka seetõttu, et riikliku

kaasfinantseerimise määr on kokku

lepitud ja sellega tuleb arvestada

riigieelarve planeerimisel.

10. Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 10 lõike

6 regulatsioonist välja punkti 3, sest ei ole

arusaadav, kas tegemist on varasemalt

kavandatud tagasinõuete asjaolude

selgitamisega või antud maksega seotult.

Ebaselgust tekitab ka punkti sõnastuse

koosmõju lõikes 3 tooduga.

Mitte arvestatud.

Lõikes 6 on toodud kõik võimalikud

olukorrad, mil on õigustatud toetuse

väljamakse peatamine või maksest

keeldumine. Punktis 3 on mõeldud

olukorda, kus peatatakse see makse,

mille puhul selgitatakse asjaolusid, mis

4

võivad, aga ei pruugi päädida

tagasinõudega.

11. Palume täpsustada eelnõu § 10 lõike 7

sõnastust. Millistele kuludele ja millal tehtud

finantskorrektsiooni otsus on väljamaksest

keeldumise aluseks?

Mitte arvestatud.

Viidatud säte sõnastab, et

finantskorrektsioon vormistatakse

haldusorgani otsusega. Otsus tehakse §

10 lõikes 1 esitatud dokumentide alusel

vastava perioodi kohta.

12. Eelnõu § 10 lõikes 9 seatud tingimus

tuleb sõnastada arusaadavamalt. Hetke

sõnastuses jääb ebaselgeks, miks

kontrollimata kulud tuleb hüvitamistaotlusest

välja arvata. Jääb arusaamatuks, millisel juhul

jäävad osad kulud kontrollimata või miks ei

ole jõutud kontrolli lõike 3 kohases

ajavahemikus läbi viia.

Mitte arvestatud.

Seletuskirjas antud lisaselgitus, eelnõu

muutmata.

13. Eelnõu § 12 lõikes 3 viidatud

finantskorrektsioonide protsentide

rakendamise metoodika peab olema

rakendamiseks määratletud ja õigusselge.

Hetkel jääb ebaselgeks, kuidas rakendamise

alused kujunevad.

Mitte arvestatud.

Viimase aasta kohtupraktika valguses on

liiga konkreetselt määratletud

metoodika finantskorrektsioonide

tegemisel vastuolus haldusõiguse üldise

põhimõttega, et iga kord tuleb

finantskorrektsioone tehes arvestada

konkreetsete asjaoludega, tagasinõue

peab olema proportsionaalne rikkumise

raskuse ja olemusega. Lisaks tuleneb

regulatsioonist kohustus finants-

korrektsioonide osas Šveitsiga

konsulteerida (kui summa ületab 10000

franki) ning võtta arvesse Šveitsi

arvamust.

Sotsiaalminist

eerium

1. § 3 lg 3 p 7 viide on, “kooskõlastab /…/ §

6 lõikes 5 nimetatud käskkirja või lepingu“.

Lõikes 5 loetletakse aga käskkirja või lepingu

min. tingimusi. Õige viide peaks olema „§ 6

lõikes 4…“.

Arvestatud.

Tänan tähelepaneku eest. Viide

parandatud

2. § 3 lg 4 p 6 sama kommentaar, mis

eelmine. Õige viide peaks olema „§ 6 lõikes 4

….“ Lisaks tuleks siia lisada kooskõlastajaks

Rahandusministeerium nagu viidatakse § 7

lõikes 1. Sõnastus „…kooskõlastab

toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse

toetamine“ Rahandusministeeriumi,

programmioperaatori ja riikliku

koordineerimisüksusega § 6 lõikes 4

nimetatud käskkirja või lepingu;

Osaliselt arvestatud.

Viide parandatud.

Selles punktis käsitletakse

programmioperaatori ja programmi-

komponendi operaatori omavahelist

kooskõlastusprotsessi, kooskõlastamine

Rahandusministeeriumi ja riikliku

koordineerimisüksusega on sätestatud lg

5 punktis 3.

3. § 3 lg 5 lõikes 3 loetletakse

programmioperaatori ülesanded ja lõikes 4

programmikomponendi operaatori ülesanded.

Lõige 5 toob sisse taas ülesanded, mis ei

Arvestatud.

Lõike 5 sõnastus täpsustatud.

5

kajastu ei lõikes 3 ega 4. Kui SoM puhul on

toetusmeede „Sotsiaalse kaasatuse

toetamine“, siis kas meie jaoks kehtivad lõige

3 pluss lõige 5 ja toetusmeetme „Elurikkuse

programm“ puhul kehtivad lõige 4 pluss lõige

5? Kui see nii on, siis tuleks täiendada

sissejuhatavat lauset, et need on täiendavad

ülesanded lisaks lõigetele 3 ja 4.

4. § 3 lg 5 p 3 Lisaks tuleks siia lisada

kooskõlastajaks ka Rahandusministeerium

nagu viidatakse § 7 lõikes 1. Sõnastus

„…kooskõlastab Rahandusministeeriumi ja

riikliku koordineerimisüksusega § 6 lõigetes

3 ja 4 nimetatud programmikomponendi

tegevuste rakendamise tingimuste käskkirja

või lepingu;“

Arvestatud.

Punkti on täiendatud.

5. § 5 lg 3 p 6 kuna elluviija ei peaks kõiki

osapooli paralleelselt teavitama, vaid oluline

oleks üks „infoliin“, siis soovitame sõnastada

nii „teavitab programmioperaatorit VÕI

programmikomponendi operaatorit ja

riiklikku koordineerimisüksust ….“

Mitte arvestatud.

Lõike praegune sõnastus on kokku

lepitud asjaomaste ministeeriumidega

eelnõu ettevalmistamise läbirääkimiste

käigus.

6. § 3 lg 7 ja § 5 lg 3 p 9 „sõlmida temaga

partnerlusleping“ ning „elluviija SÕLMIB

partneriga lepingu“. Kui partneriks on

valitsusasutus nt SKA, siis lepingut ei sõlmita

vaid piirdutakse asutuse nimetamisega

käskkirjas. Seega palume jätta vastav

lauseosa§ 3 lg-st 7 välja ja sõnastada § 5 lg 3

punkt 9 järgmiselt: „9) sõlmib juriidilisest

isikust partneriga lepingu

programmikomponendi tegevusteks, seirab

partnerile määratud tegevusi ning väljundite

ja tulemuste saavutamist“;

Osaliselt arvestatud.

§ 3 lõige 7 puudutab Šveitsi

toetusmeetme partnerit, kellega

sõlmitakse koostööleping.

§ 5 lg 3 punkti 9 täiendatud sõnadega

„juriidilisest isikust“.

7. § 6 lg 5 p 12 „näitajad“ tuleks loetelus tuua

ettepoole; vähemalt punktiks 10, sest

praegune punkt 10 räägib „näitajate muutmise

tingimustest“ ja seega peaks „näitajad“ olema

enne seda punkti.

Arvestatud.

Punktide järjekorda on muudetud.

8. § 9 lg 6 kui see räägib tingimustest

hangetele, mida ei viida läbi RHR-is, siis äkki

oleks selle lõike loogiline koht eespool enne

praegust lõiget 5, mis hakkab selgitama

tingimusi, mis seotud hangetega RHR

keskkonnas.

Mitte arvestatud.

Lõige 5 kehtib riigihangete registris

läbiviidavate hangete kohta, lõige 6

riigihangete registri väliste hangete

kohta. Lõiked 7 ja 8 mõlema kohta.

Seega muudatus ei ole vajalik.

9. § 10 lg 1 „vähemalt kord“ lahku kirjutada Arvestatud.

Tänan tähelepaneku eest.

10. § 10 lg 3 palun seletuskirjas avada, mida

tähendab „põhjendatud juhtudel“, sest praegu

hakkab 20 tp jooksma sellest, kui elluviija on

Mitte arvestatud.

Põhjendatud juhte võib olla erinevaid,

neid pole mõistlik eelnõus välja tuua.

6

kõik vajalikud sammud omalt poolt astunud,

seega peavad põhjendatud juhud olema

seotud kontrollijaga. Et mis sellised juhud

näiteks olla saavad?

Näiteks HMS §-s 41 kasutatakse sarnast

konstruktsiooni.

11. § 10 lg 6 palun seletuskirjas avada, mida

mõeldakse selle all, et „ei ole lõplikult tagasi

makstud“. Jääb arusaamatuks, mida siin

mõeldakse.

Mitte arvestatud.

Tegemist on kaalutlusotsusega. Määrus

reguleerib suhteid nii ministeeriumide

kui ka elluviijatega. Väljamakset ei tehta

kui varasem kohustus on täitmata.

Kultuuriminis

teerium

1. Oleme varasemalt teinud ettepaneku

pealkirjastada eelnõu „Šveitsi-Eesti

koostööprogrammi 2022–2029 toetuse

kasutamise tingimused ja kord“.

Kooskõlastamisele saadetud eelnõu pealkirja

sõnastus, mida kasutatakse ka läbivalt

erinevates eelnõu paragrahvides

koostööprogrammi nimena, rõhutab viidatud

aastatel toetuse kasutamist. Aastad tähistavad

teise programmi perioodi, mitte toetuse

kasutamist. Toetust pole sellest programmist

veel sisutegevusteks kasutama hakatud.

Mitte arvestatud.

Eelnõu pealkirjast on olnud mitmeid eri

variante, pärast pikka kaalumist

leidsime, et kooskõlastamisele läinud

eelnõu pealkiri on optimaalne.

2. Teeme ettepaneku vahetada eelnõu § 1

lõikes 1 ära sõnade „kasutamise,

väljamaksmise“ järjekord, sest kõigepealt

makstakse välja ja siis alles kasutatakse.

Mitte arvestatud.

Šveitsi-Eesti koostööprogrammis

ettemakseid ei tehta. Esmalt

rahastatakse kulusid oma vahenditest,

seejärel esitatakse riiklikule

koordineerimisüksusele

kuludokumendid. Pärast

kuludokumentide kontrollimist teeb

riiklik koordineerimisüksus väljamakse.

3. Teeme ettepaneku kasutada eelnõu § 2

lõikes 1 sõnastust „edaspidi RTK või riiklik

koordineerimisüksus“, sest praeguses

sõnastuses tuleks edaspidi kasutada lühendit

„RTK“, aga seda ei ole eelnõus tehtud.

Osaliselt arvestatud.

Kuna RTK täidab koostööprogrammis

kahte rolli, siis edaspidi viitame RTK-le

funktsioonipõhiselt kas kui riiklikule

koordineerimisüksusele või kui

makseasutusele sõltuvalt täidetavast

ülesandest. RTK lühendit enam ei

kasuta.

4. Eelnõu § 2 lõike 2 punkti 11 kohaselt teeb

riiklik koordineerimisüksus ettekirjutuse

kohustuse või nõude täitmata jätmise või

puudustega täitmise korral ja annab selle

täitmiseks uue tähtaja. Palume seletuskirjas

selgitada, mis on sellise ettekirjutuse eesmärk

ja õiguslik tagajärg, kui puudust ei

kõrvaldata. Seletuskiri erinevate ülesannete

sisu ega eesmärki üldse ei täpsusta. Kui

õiguslikuks tagajärjeks on

finantskorrektsioon, siis see on punktiga 10

kaetud. Kas sellise ettekirjutuse tegemise

Mitte arvestatud.

Toimub tavapärane haldusõiguslik

menetlus. Kui selgub, et kohustus või

nõue on täidetud puudustega, mida on

võimalik kõrvaldada, antakse

vastaspoolele võimalus puudus

kõrvaldada. Kui seda tähtaegselt ei

tehta, tehakse ettekirjutus. Kui ka

ettekirjutust ei täideta, hakatakse

kaaluma finantskorrektsiooni

rakendamise vajadust.

7

menetlus on oma sisult erinev

vastavusmenetlusest, mis eelneb

finantskorrektsioonile?

5. Eelnõu § 3 lõike 3 punktis 7 tuleks viidata

lõikele 4. Lisaks juhime tähelepanu, et

viidatud punktis on kirjas, et

programmioperaator kooskõlastab

programmikomponendi operaatoriga

käskkirja või lepingu. Tegelikkuses

kooskõlastab programmikomponendi

operaator nimetatud dokumendid

programmioperaatoriga ja see on sätestatud

eelnõu § 3 lõike 4 punktis 6 ning eelnõu § 7

lõikes 1.

Osaliselt arvestatud.

Viide parandatud.

Ettepanekust tulenevalt eelnõu § 3 lg 3

punkti 7 sõnastust täpsustatud, et

selgitada, et käskkirja või lepingu

koostab programmikomponendi

operaator ja esitab selle

kooskõlastamiseks programmi-

operaatorile. Programmioperaatoril on

aga ülesanne kooskõlastusprotsessis

osaleda, seega ei saa seda ülesannet

määrusest välja jätta.

6. Teeme ettepaneku viidata eelnõu § 3 lõike

4 punktis 3, kus kasutatakse esmakordselt

terminit „elluviija“, § 5 lõikele 1, kus elluviija

defineeritakse.

Mitte arvestatud.

Muudab punkti sõnastuse keerukamaks.

Eelnõu on lühike ja selle struktuur

hierarhiline, seega on eelnõu sihtgruppi

arvestades ebavajalik osundada, et

järgmise taseme tegutseja definitsioon

on ülejärgmises paragrahvis tulemas.

7. Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 5 puhul palume

seletuskirjas täpsustada, mida on mõeldud

eelarverea alamridade all. Eelarves on kolm

tasandit ja pole üheselt selge, millist neist

silmas peetakse.

Mitte arvestatud.

Programmikomponendi operaator saab

muuta ainult kolmanda taseme (kõige

madalama taseme) eelarve alamridu.

8. Eelnõu § 3 lõike 4 punktis 6 tuleks viidata

lõikele 4. Samuti ei ole mainitud, et

kooskõlastada on vaja ka

Rahandusministeeriumiga. Teeme ettepaneku

sõnastada säte järgnevalt: "kooskõlastab

toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse

toetamine“ Rahandusministeeriumi,

programmioperaatori ja riikliku

koordineerimisüksusega § 6 lõikes 4

nimetatud käskkirja või lepingu;".

Osaliselt arvestatud.

Viide on parandatud.

Rahandusministeeriumi ja riikliku

koordineerimisüksusega

kooskõlastamine on antud lg 5 punktis

3.

9. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 3 lõiked 4

ja 5 reguleerivad mõlemad programmi

komponendi ülesandeid. Teeme ettepaneku

need lõiked kokku panna.

Mitte arvestatud.

Eelnõu § 3 lõiget 5 on täiendatud, et sisu

oleks paremini arusaadav. Paragrahvi 3

lõige 3 reguleerib programmioperaatori

ülesandeid, lõige 4 programmi-

komponendi operaatori ülesandeid,

lõikes 5 on toodud aga ülesanded, mida

täidavad mõlemad.

10. Eelnõu § 3 lõige 7 sätestab, et

programmioperaatoril ja

programmikomponendi operaatoril on õigus

valida Šveitsi toetusmeetme partner ning

sõlmida temaga partnerlusleping. Nimetatud

Mitte arvestatud.

Šveitsi toetusmeetme partneriga seotud

täiendavaid küsimusi reguleerib Šveitsi

regulatsioon. Kuna käesolev määrus on

mõeldud eelkõige Eesti sees toimuva

8

säte on ainus säte, kus kasutatakse terminit

„Šveitsi toetusmeetme partner“ ja antakse

napp regulatsioon. Seletuskiri täpsustab, et

Šveitsi toetusmeetme partnerile ei kohaldata

§-s 5 nimetatut. Šveitsi toetusmeetme partner

nimetatakse toetusmeetme lepingus ja

toetusmeetme rakendamise lepingus.

Juhime tähelepanu, et seletuskiri ei ole

õigustloov. Seega regulatsioon, kus ja kuidas

viidatud partner nimetatakse ning millised

reeglid temale kohalduvad või ei kohaldu (või

vähemasti viide õigusaktile, kus see

regulatsioon kirjas on), tuleb nimetada

eelnõus. Eelnõu seletuskirja sissejuhatavas

osas on öeldud, et siseriikliku korralduse

õiguslik raamistik nähakse ette käesoleva

määrusega. Hetkel puudub eelnõust vastav

regulatsioon. Selge ei ole ka see, et kui

eelnõu § 5 neile ei kohaldu, millised

kohalduvad? Kas näiteks eelnõu § 6 lõike 4

alusel saab ka selle partneri käskkirjaga

määrata ning kas eelnõu §-s 8 toodud

abikõlblikkuse reeglid ja eelnõu §-s 9 toodud

kohustused on ka talle siduvad? Palume

eelnõud täiendada.

menetluse reguleerimiseks, ei ole

kohane siin topelt regulatsiooni

kehtestada. Vastavalt regulatsioonile

sõlmitakse Šveitsi toetusmeetme

partneriga leping, kus pooled saavad

kokku leppida kõik regulatsioonis

käsitlemata vajalikud küsimused.

11. Eelnõu § 6 lõike 5 punktide 5 ja 6 osas

palume seletuskirjas selgitada, kas ja mille

poolest antud punktides toodud perioodid

erinevad.

Mitte arvestatud.

Käskkirjas või lepingus on võimalik

sätestada programmikomponendi

tegevustele ja kuludele erinev

abikõlblikkuse periood. Näiteks

toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse

toetamine“ on mõistlik arvestada

tegevuste elluviimiseks 48 kuud ja

aruandluse koostamiseks 3 kuud.

12. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 9 lõike 6

punktis 4 kasutatakse esmakordselt terminit

„toetuse saaja“. Eelnevates paragrahvides on

kasutatakse mõisteid „elluviija“ ja „kulu

tegija“. Palume termineid ühtlustada, sest ka

partnerid peavad ostumenetlust järgima kui

nad on kulude tegijad. Lisaks kasutatakse

seletuskirjas „partnerriigi“ mõistet, mida

eelnõus ei kasutata kordagi.

Osaliselt arvestatud.

Mõiste „toetuse saaja“ on asendatud

terminiga „kulu tegija“.

Mõiste „partnerriik“ on defineeritud

Šveitsi regulatsioonis.

13. Eelnõu § 9 lõike 8 puhul palume vaadata

üle RHS-ist kopeeritud regulatsioon, sest

eelnõus on kirjas punkte, mis ei ole

asjakohased. HÕNTE § 28 kohaselt eelnõus

ei taasesitata muu seaduse ega sama eelnõu

teist sätet, vaid viidatakse sellele. Soovitame

kaaluda võimalust viidata RHS-i

Mitte arvestatud.

Määruse eelnõu on koostatud

põhimõttel, et programmi riigisisene

rakendamine oleks võimalikult suures

mahus kajastatud ühes õigusaktis.

Käesoleval hetkel ei ole teada kõik

programmi tegevused, seega on mõistlik

9

kohalduvatele sätetele. loetleda kõik hüpoteetilised olukorrad,

mis võivad sätte rakendusalas ette tulla.

14. Eelnõu § 9 lõike 9 puhul palume

täpsustada, et kes esitab hangete läbiviimisel

Šveitsi toetuste büroole teavet ja dokumente

kooskõlas Šveitsi regulatsiooni artikliga 7.2.

Arvestatud.

Lõiget on täiendatud.

15. Eelnõu § 10 lõikes 1 on trükiviga

"vähemaltkord". Arvestatud.

Tänan tähelepaneku eest. Trükiviga on

parandatud.

16. Eelnõu § 11 lõige 4 sätestab, et kui Šveitsi

regulatsiooni artikli 4.15 punkti 3 kohaselt on

kokku lepitud, võib soetatud, ehitatud,

renoveeritud või ümberehitatud ehitisi müüa,

välja üürida ja hüpoteegiga koormata viie

aasta jooksul pärast toetusmeetme

lõppemist“. Piirang, mis lubab viie aasta

jooksul peale toetusmeetme lõppemist vara

müüa, üürida või koormata, ei ole kohane.

Hetkel on piirangu sisu selline, et näiteks

kümme aastat peale toetusmeetme lõppemist

on vara müük, üür ja koormamine keelatud.

Ilmselt on olnud soov kehtestada piirang, et

esimesel viiel aastal peale toetusmeetme

lõppemist ei tohi vara müüa, üürida ja

koormata ning pärast seda perioodi on see

lubatud. Lisaks oleme varasemalt juhtinud

tähelepanu, et vara võõrandamise keeld võib

olla põhiõiguste riive. HÕNTE kohaselt kui

põhiseadus või mõni välisleping, millele Eesti

on alla kirjutanud, seondub eelnõu

regulatsiooniga ehk sellesse kavandatakse

norme, mille puhul riivatakse mõnda

põhiõigust, mõne institutsiooni autonoomiat

vms, siis tuleb regulatsiooni kooskõla

põhiseadusega ja lepinguga analüüsida ning

seletuskirjas näidata, milliste põhiseaduse ja

lepingu sätetega kooskõla on uuritud ning kas

ja kuidas on eelnõu põhiseaduse ja lepinguga

kooskõlas. Selline analüüs on seletuskirjast

puudu.

Mitte arvestatud.

Täiesti piiranguvabaks ei saa ehitiste

käsutamist jätta, kuna sel juhul ei ole

tagatud programmi eesmärkide

saavutamine, milles Eesti ja Šveits on

kokku leppinud. Sarnaseid piiranguid

kasutatakse kõigis kaasfinantseerimise

reeglistikes, et tagada toetuste

eesmärgipärane kasutamine.

Perioodi, mis algab 5 aasta möödudes

toetusmeetme lõppemisest, määruses ei

reguleerita ning sel perioodil ei kehti

seega ka piirang, et enne omandi

käsutamist tuleb selle osas kokku

leppida vastavalt viidatud regulatsiooni

artikli 4.15 punktile 3.

Seletuskirjas täiendavalt selgitatud.

17. Eelnõu § 11 lõige 6 näeb ette kohustuse

teavitustegevuste tegemisel lähtuda Šveitsi

regulatsiooni peatükist 13. Regulatsioon

sätestab nii riikliku koordineerimisüksuse kui

ka programmioperaatori kohustused

teavitamisel. Eelnõu § 5 lõike 4 punkti 3

alusel on pandud teavitamiskohustus ka

elluviijale. Palume eelnõus täpsustada, millest

elluviija peab teavitamisel lähtuma.

Mitte arvestatud.

Kõik teavitustegevuste tegijad peavad

järgima Šveitsi regulatsiooni peatükki

13.

18. Eelnõu § 13 lõikes 2 on viide poolik. Arvestatud.

10

Viidet täpsustatud.

19. Oleme seda juba ka eelnevates punktides

rõhutanud, et eelnõu seletuskiri ei põhjenda

eelnõu põhiseisukohti, vaid pigem kordab

valikuliselt eelnõus toodud regulatsiooni.

Palume seletuskirja täiendada.

Mitte arvestatud.

Eelnõu on suunatud eelkõige pädevatele

haldusorganitele, mistõttu haldus-

õiguslikke kontseptsioone ei ole

detailselt lahti kirjutatud.

EELNÕU

MÄÄRUS

Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi

toetuse kasutamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõigete 4 ja 5 ning Vabariigi Valitsuse seaduse

§ 27 lõike 3 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Määrusega reguleeritakse Eesti Vabariigi Valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise

Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud

liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkuleppe (edaspidi

raamkokkulepe) riigisisest elluviimise korraldust ja raamkokkuleppe alusel antava toetuse

andmise, kasutamise, väljamaksmise, tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning järelevalve ja

aruandluse tingimusi ja korda.

(2) Määruses kasutatakse termineid raamkokkuleppes ja Euroopa Liidus majanduslike ja

sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi

teise toetuse rakendamise regulatsioonis (edaspidi Šveitsi regulatsioon) sätestatud tähenduses.

(3) Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetmete rakendamisel

järgitakse käesolevat määrust ja raamkokkuleppes sätestatud õigusraamistikku. Määruse ja

raamkokkuleppe vaheliste vastuolude korral lähtutakse raamkokkuleppest.

(4) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

§ 2. Riiklik koordineerimisüksus ja makseasutus

(1) Riikliku koordineerimisüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus.

(2) Riiklik koordineerimisüksus täidab järgmisi ülesandeid:

1) kavandab ja kooskõlastab toetusmeetmed;

2) esitab toetusmeetme taotluse Šveitsi toetuste büroole;

3) sõlmib toetusmeetme lepingu Šveitsi Arengu- ja Koostööameti või Riikliku

Majandusasjade Sekretariaadiga;

4) sõlmib toetusmeetme rakendamise lepingu programmioperaatoriga;

5) tagab riigisisese toetusmeetme seire, finantsjuhtimise, hindamise, nähtavuse ja aruandluse;

6) tagab kehtivate õigusaktide, sealhulgas riigiabi eeskirjade järgimise;

7) kontrollib toetuse kasutamist;

8) teavitab programmioperaatoreid ja programmikomponentide operaatoreid raam-

kokkuleppes sätestatud õigusraamistikust ja selle muudatustest;

9) menetleb makse aluseks olevaid dokumente, maksab toetuse välja või jätab selle finants-

korrektsiooni otsuse alusel välja maksmata;

10) teeb finantskorrektsiooni otsuseid;

11) teeb ettekirjutuse kohustuse või nõude täitmata jätmise või puudustega täitmise korral ja

annab selle täitmiseks uue tähtaja;

12) annab oma pädevuse piires selgitusi ja nõustab toetuse kasutamise küsimustes;

13) täidab muid Šveitsi regulatsioonis nimetatud ja toetusmeetme rakendamise lepingus kokku

lepitud riikliku koordineerimisüksuse ülesandeid.

(3) Makseasutuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus.

(4) Makseasutus täidab järgmisi ülesandeid:

1) teeb Šveitsi-Eesti koostööprogrammi üle finantskontrolli;

2) esitab hüvitistaotlused Šveitsi toetuste büroole.

§ 3. Programmioperaator ja programmikomponendi operaator

(1) Programmioperaatori ülesandeid täidab:

1) toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Kultuuriministeerium;

2) toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ Kliimaministeerium.

(2) Programmikomponendi operaatori ülesandeid täidavad:

1) toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Kultuuriministeerium,

Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Siseministeerium;

2) toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur.

(3) Programmioperaator täidab järgmisi ülesandeid:

1) vastutab toetusmeetme ettevalmistamise ja koordineerimise eest ning tagab toetusmeetme

tõhusalt toimiva juhtimis- ja kontrollisüsteemi;

2) koostab ja esitab toetusmeetme taotluse riiklikule koordineerimisüksusele;

3) sõlmib riikliku koordineerimisüksusega toetusmeetme rakendamise lepingu;

4) koostab ja esitab hüvitistaotlused ning toetusmeetme aastaaruande ja lõpparuande riiklikule

koordineerimisüksusele;

5) kavandab toetusmeetme teavitustegevusi ja viib kavandatu ellu;

6) moodustab toetusmeetme juhtkomitee, korraldab ja juhib toetusmeetme juhtkomitee

koosolekuid ning koostab koosolekute protokollid;

7) kooskõlastab toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponendi

operaatori esitatud § 6 lõikes 4 nimetatud käskkirja või lepingu;

8) täidab muid Šveitsi regulatsioonis nimetatud ja toetusmeetme rakendamise lepingus kokku

lepitud programmioperaatori ülesandeid.

(4) Programmikomponendi operaator täidab järgmisi ülesandeid:

1) valmistab ette programmikomponendi ja vastutab programmikomponendi rakendamise

eest;

2) esitab programmioperaatorile vajaliku teabe toetusmeetme juhtimis- ja kontrollisüsteemi

kirjelduse, hüvitistaotluste, toetusmeetme aastaaruannete ja toetusmeetme lõpparuande

koostamiseks;

3) kogub toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ elluviijalt teabe, mis on vajalik

toetusmeetme aruannete ja hüvitistaotluste koostamiseks;

4) kavandab programmikomponendi teavitustegevusi ja viib kavandatu ellu;

5) võib muuta programmikomponendi eelarverea alamridasid;

6) kooskõlastab programmioperaatoriga toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ § 6

lõikes 4 nimetatud käskkirja või lepingu;

7) osaleb toetusmeetme juhtkomitee koosolekutel;

8) täidab toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ § 5 lõikes 3 nimetatud ülesandeid;

9) teavitab programmioperaatorit ja riiklikku koordineerimisüksust toetuse kasutamisega

seotud takistustest;

10) täidab muid programmioperaatori määratud või programmioperaatoriga kokku lepitud

ülesandeid.

(5) Toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ täidab programmikomponendi operaator

lisaks lõikes 4 sätestatule ja toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ täidab

programmioperaator lisaks lõikes 3 sätestatule järgmisi ülesandeid:

1) koostab vajaduse korral toetuse kasutamisega seotud juhendmaterjalid ja aruandevormid;

2) teavitab elluviijat toetuse kasutamist reguleerivate õigusaktide ja raamkokkuleppes

sätestatud õigusraamistiku muudatustest;

3) kooskõlastab Rahandusministeeriumi ja riikliku koordineerimisüksusega § 6 lõigetes 3 ja 4

nimetatud programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirja või lepingu;

4) seirab § 6 lõigetes 3 ja 4 nimetatud programmikomponendi tegevuste rakendamise

tingimuste käskkirja või lepingu tulemuste ja väljundite saavutamist.

(6) Programmioperaatoril ja programmikomponendi operaatoril on õigus teha ettepanek

riiklikule koordineerimisüksusele toetusmeetme lepingu muutmise algatamiseks.

Programmioperaatoril, programmikomponendi operaatoril ja riiklikul koordineerimisüksusel

on õigus teha ettepanek Rahandusministeeriumile raamkokkuleppe lisa 1 muutmise

algatamiseks.

(7) Programmioperaatoril ja programmikomponendi operaatoril on õigus valida Šveitsi

toetusmeetme partner ning sõlmida temaga partnerlusleping.

§ 4. Auditeeriv asutus

(1) Auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium.

(2) Auditeeriv asutus täidab järgmisi ülesandeid:

1) koostab koostööprogrammi auditistrateegia;

2) viib läbi juhtimis- ja kontrollisüsteemi ning toetusmeetme auditeid.

§ 5. Elluviija ja partner

(1) Elluviija on programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirja või

lepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või asutus, kes vastutab

programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirjas või lepingus nimetatud

eelarve ulatuses programmikomponendi tegevuste, väljundite ja tulemuste saavutamise eest.

(2) Partner on isik või asutus, kes osaleb programmikomponendi tegevustes ja kelle tegevusi

rahastatakse toetusest, mis on ette nähtud programmikomponendi eelarves.

(3) Elluviija täidab järgmisi ülesandeid:

1) teeb programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirjas või lepingus

määratud tegevusi ning vastutab nende tegevuste väljundite ja tulemuste saavutamise eest;

2) annab programmikomponendi operaatorile või programmioperaatorile teabe toetusmeetme

aruannete ja hüvitistaotluste esitamiseks;

3) kavandab punktis 1 nimetatud tegevustega seotud teavitustegevusi ja viib kavandatu ellu;

4) tagab programmikomponendi tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute

olemasolu ja õiguslikud eeldused;

5) esitab õige ja täieliku teabe ning korrektsed dokumendid programmikomponendi tegevuste,

väljundite ja tulemuste kohta tähtajaks ja nõutud viisil, sealhulgas seire ja hindamiste käigus;

6) teavitab programmioperaatorit, programmikomponendi operaatorit ja riiklikku

koordineerimisüksust viivitamata tegevuste odavnemisest või kallinemisest ning toetuse

kasutamisega seotud takistusest;

7) järgib riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid

kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad;

8) tagastab tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtajaks;

9) sõlmib juriidilisest isikust partneriga lepingu programmikomponendi tegevusteks, seirab

partnerile määratud tegevusi ning väljundite ja tulemuste saavutamist;

10) osaleb toetusmeetme juhtkomitee koosolekutel;

11) täidab muid programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirjast või

lepingust tulenevaid kohustusi.

(4) Partner täidab lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud ülesandeid.

§ 6. Toetusmeetme tingimused

(1) Toetusmeetme leping sõlmitakse toetusmeedet reguleerivate tingimuste, sealhulgas

toetusmeetme abikõlblikkuse perioodi, osapoolte kohustuste ja vastutuse ning toetusmeetme

eelarve kokkuleppimiseks.

(2) Toetusmeetme rakendamise leping sõlmitakse toetusmeetme rakendamist reguleerivate

tingimuste, sealhulgas osapoolte kohustuste ja vastutuse kokkuleppimiseks.

(3) Toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ määrab programmioperaator programmi-

komponendi tegevuste rakendamise tingimused, vajadusel elluviijad ja partnerid käskkirjaga.

(4) Toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ määrab programmikomponendi

operaator programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimused, vajadusel elluviijad ja

partnerid käskkirjaga. Kui elluviija ei ole riigiasutus, võib programmikomponendi tegevuste

rakendamise tingimuste, elluviijate ja partnerite määramiseks sõlmida halduslepingu.

(5) Programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirjas või lepingus

sätestatakse vähemalt järgmine:

1) programmikomponendi tegevuse kirjeldus;

2) elluviija;

3) partneri nimetus, juhul kui tegevusse on kaasatud partner;

4) elluviija ja partneri õigused ning kohustused;

5) programmikomponendi tegevuse periood;

6) kulude abikõlblikkuse periood;

7) toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest;

8) toetuse maksmise tingimused, sealhulgas lihtsustatud kulude hüvitamise tingimused;

9) programmikomponendi tegevuse eelarve;

10) riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise tingimused, kui tegemist on sellise abi

andmisega;

11) näitajad.

12) programmikomponendi tegevuse, eelarve ja näitajate muutmise tingimused;

(6) Programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirja või lepinguga võib

määruses sätestatud tingimusi täiendada või täpsustada, kui see on vajalik toetatavate

tegevuste eripära tõttu.

(7) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud käskkirja või lepinguga määratud programmikomponendi

tegevuste rakendamise tingimusi muudetakse elluviija, programmikomponendi operaatori või

programmioperaatori algatusel.

§ 7. Programmikomponendi tegevuse rakendamise tingimuste kooskõlastamine

(1) Toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ kooskõlastab programmioperaator programmi-

komponendi tegevuse rakendamise tingimuste käskkirja eelnõu Rahandusministeeriumi ja

riikliku koordineerimisüksusega. Toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“

kooskõlastab programmikomponendi operaator programmikomponendi tegevuse

rakendamise tingimuste käskkirja või lepingu eelnõu Rahandusministeeriumi,

programmioperaatori ja riikliku koordineerimisüksusega.

(2) Lõikes 1 nimetatud eelnõu kooskõlastatakse või jäetakse põhjendatult kooskõlastamata

kümne tööpäeva jooksul. Põhjendatud juhul võib kooskõlastamiseks esitaja või kooskõlastaja

taotlusel tähtaega muuta. Kui kooskõlastaja ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks

keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse kooskõlastus antuks.

(3) Programmikomponendi tegevuse rakendamise tingimuste käskkirja või lepingu ja nende

muutmise eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks koos riigiabi analüüsiga.

§ 8. Kulude abikõlblikkus

(1) Toetusmeetme kulude abikõlblikkuse perioodi esimene ja viimane kuupäev määratakse

toetusmeetme lepingus. Kõik toetusmeetme raames abikõlblikud kulud peavad olema tehtud

abikõlblikkuse perioodil, välja arvatud Šveitsi regulatsiooni artikli 6.1 punktis 3 nimetatud

juhul.

(2) Kulud on abikõlblikud tegelike kuludena. Tegelikuks kuluks loetakse kulu, mille aluseks

olev töö on tehtud, kaup kätte saadud või teenus osutatud toetusmeetme abikõlblikkuse

perioodil ning mille tekkimine on tõendatud dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe,

üleandmise-vastuvõtmise akti või sellesisulise kinnituse või osalejate registreerimislehega;

töö- või teenistusülesannete eest makstava tasu puhul palgaarvestust tõendava väljavõtte või

palgalehega. Riigiasutus ei pea esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente ning avalik-

õiguslik juriidiline isik palga ja sellest tasutavate maksude ja maksete tasumist tõendavaid

dokumente.

(3) Abikõlblikke kulusid võidakse hüvitada lisaks lõikes 2 nimetatud tegelikele kuludele ka

lihtsustatud kulude hüvitamisviisi alusel, see tähendab standardiseeritud ühikuhinnana,

kindlasummalise maksena või ühtse määrana, kui nii on kokku lepitud toetusmeetme lepingus

ja kui riigiabi reeglitest ei tulene teisiti. Sellisel juhul määratakse lihtsustatud kulude

hüvitamise täpsemad tingimused toetusmeetme rakendamise lepingus ning

programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirjas või lepingus.

(4) Kulud on abikõlblikud, kui nad vastavad raamkokkuleppes, Šveitsi regulatsioonis,

määruses, toetusmeetme lepingus, toetusmeetme rakendamise lepingus ja § 6 lõigetes 3 ja 4

nimetatud käskkirjas või lepingus sätestatud nõuetele ning on sobivad ja põhjendatud eesmärgi

täitmiseks.

§ 9. Kohustused seoses hankimisega

(1) Kui kulu teinud isik on hankija riigihangete seaduse tähenduses, on ta kohustatud järgima

riigihangete seadust.

(2) Kui kulu teinud isik ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja asja, teenuse või

ehitustöö (edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või

sellest suurem, peab ta ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse

lähtuvalt lõigetest 3–8.

(3) Ostumenetluse läbiviimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:

1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt;

2) ostumenetlus viiakse läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt;

3) ostu kirjeldus peab tagama turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele;

4) funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei tohi kunstlikult osadeks jagada

eesmärgiga vältida lõikes 2 nimetatud kohustust;

5) riigihangete registris või selle väliselt ostu tegemise kohta avaldatud teates või

hinnapäringus kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist

peetakse pakkujaga läbirääkimisi.

(4) Kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 100 000 eurot või sellest

suurem, viiakse ostumenetlus läbi riigihangete registris.

(5) Ostumenetluse läbiviimine riigihangete registris peab lisaks lõikes 3 nimetatule vastama

järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse läbiviimiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis

arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust;

2) kirjeldatud on ostu tunnused, tehnilised andmed või muud ostu iseloomustavad andmed,

millele pakkumus peab vastama;

3) määratud on pakkumuse esitamise tähtaeg, mis on proportsionaalne ostu kohta koostatavate

pakkumuste aja suhtes;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus kulu tegija ja pakkuja vahel, sealhulgas juurdepääsu

võimaldamine ostuteate ja sellega seotud dokumentidele ning pakkumuste ja selgituste

esitamine, toimub ostukeskkonnas;

5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) Riikliku koordineerimisüksuse riigihangete kontrolli teostav isik lisatakse riigihangete

registris ostu juurde kui „vaatleja“;

7) punktis 1 nimetatud tingimusi ei või muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ega

kalduda neist kõrvale parima pakkumuse valimisel;

8) teade ostumenetluse kohta on avalik.

(6) Ostumenetlus, mida ei viida läbi riigihangete registris, peab lisaks lõikes 3 nimetatule

vastama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse läbiviimiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis

arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust;

2) hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis;

3) hinnapäring esitatakse vähemalt kahele ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui kavandatava

ostu turul puudub ettevõtjate paljusus;

4) ostumenetlust puudutavat dokumentatsiooni, sealhulgas elektrooniliselt või paberkandjal

toimunud kirjavahetust pakkuja ja kulu tegija ning teisi ostumenetluse tõendeid, säilitatakse §

11 lõikes 1 nimetatud tähtajani.

(7) Ostumenetluse tulemusena sõlmitakse leping ostumenetluse alusdokumentides ette nähtud

tingimustel ja vastavuses väljavalitud pakkumusega.

(8) Ostumenetluse võib korraldada riigihangete registri väliselt ühe või mitme pakkujaga, kui:

1) leping sõlmitakse rahvusvahelise organisatsiooni kohustusliku erimenetluse alusel;

2) leping sõlmitakse kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks

või kasutamiseks, sõltumata lepingu liigist;

3) tellitakse meediateenuseid programmimaterjali või selle osa omandamiseks, arendamiseks,

tootmiseks või koostootmiseks või saateaja või programmi tellimiseks;

4) sõlmitakse tööleping;

5) sõlmitakse leping reisijate veoks raudteel või metroos;

6) tellitakse teenust avaliku sektori hankijalt või avaliku sektori hankijate ühenduselt, kellele

on Euroopa Liidu toimimise lepingu nõuetega kooskõlas oleva õigusakti alusel antud

ainuõigus selle teenuse osutamiseks vastaval territooriumil;

7) tellitakse teadus- ja arendusteenust, välja arvatud juhul, kui lepingust tuleneb kasu üksnes

toetuse saajale tema enda tegevuseks ja teenuste eest tasub täies ulatuses toetuse saaja;

8) varasema ostumenetluse käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust või ükski esitatud

pakkumustest ei ole ostumenetluse alusdokumentidele vastav ja esialgseid ostumenetluse

tingimusi oluliselt ei muudeta;

9) lepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas

intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja

konkurentsi puudumine ei tulene ostumenetluses esitatud tingimuste kunstlikust

kitsendamisest, või kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise

esituse loomise või omandamise korral;

10) lepingu kiire sõlmimine on vajalik toetuse saajast sõltumatute ettenägematute sündmuste

tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda riigihangete registris läbiviidava

ostumenetluse korda järgida;

11) lepingu esemeks olevaid asju toodetakse üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- või

arendustegevuse eesmärgil ja lepingu ese ei hõlma asju, mida toodetakse tulu saamiseks

masstoodanguna või teadusuuringute või arendustegevusega seotud kulude katmiseks;

12) asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või

täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega asju,

mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja

hooldamine tooks kaasa ülemääraseid tehnilisi probleeme;

13) asju või teenuseid ostetakse eriti soodsatel tingimustel isikult, kelle suhtes on algatatud

likvideerimismenetlus, või pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe

jõustamiseks;

14) lepingu ese on litsents kasutada raamatukogu dokumente või andmebaasi;

15) asju ostetakse väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära kasutades

turuhinnast oluliselt madalama hinnaga;

16) lepingu ese on õhutransporditeenus;

17) lepingu ese on arhivaal, teavik, teavikute kasutuslitsents või muuseumikogusse arvatav

kultuuriväärtusega asi;

18) lepingu ese on teadus- ja arendustegevuseks otseselt kasutatav asi ning toetuse saaja on

teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses;

19) asju ostetakse seoses lavastuse või kontsertkava ettevalmistamise ja läbiviimisega ning

toetuse saajaks on etendusasutus.

(9) Hangete läbiviimisel esitab riiklik koordineerimisüksus Šveitsi toetuste büroole teavet ja

dokumente kooskõlas Šveitsi regulatsiooni artikliga 7.2.

§ 10. Toetuse maksmine, maksmise peatamine ja maksmisest keeldumine

(1) Toetusest makse saamiseks vajalikud dokumendid ja tõendid esitatakse riiklikule

koordineerimisüksusele perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse

keskkonna kaudu. Nimetatud dokumendid esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid mitte

tihedamini kui kord kuus.

(2) Makseid tehakse tegelike kulude või kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel,

arvestades § 8 lõikes 3 sätestatut.

(3) Riiklik koordineerimisüksus kontrollib kulude abikõlblikkust ning toetuse kasutamisega

seotud kohustuste täitmist 20 tööpäeva jooksul arvates makse saamiseks vajalike dokumentide

ja tõendite esitamisest. Põhjendatud juhtudel võib nimetatud tähtaega pikendada.

(4) Makse menetlemise käigus on makse saamiseks vajalike dokumentide ja tõendite esitaja

kohustatud tõendama makse aluseks olevate tingimuste täitmist.

(5) Abikõlblike kulude hüvitamisel lähtutakse toetusmeetmes ette nähtud toetuse osakaalust,

riikliku kaasfinantseerimise määrast ja toetuse summast.

(6) Riiklik koordineerimisüksus võib toetuse väljamaksmise peatada või väljamaksmisest

keelduda, kui:

1) kulu ei ole abikõlblik või kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;

2) tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud;

3) võimaliku tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel;

4) Šveits peatab maksed või keeldub maksete tegemisest Eestile.

(7) Väljamaksest keeldutakse finantskorrektsiooni otsuse alusel.

(8) Programmioperaator esitab hüvitistaotluse Šveitsi ette antud vormil dokumendihaldus-

süsteemi kaudu riiklikule koordineerimisüksusele kulude osas, mille riiklik

koordineerimisüksus on makse abikõlblikkuse kontrolli järel kinnitanud ja välja maksnud,

Šveitsi regulatsiooni artikli 8.2 punktis 4 nimetatud hüvitisperioodide kohta kuue nädala

jooksul hüvitisperioodi lõppemisest arvates.

(9) Riiklik koordineerimisüksus teeb programmioperaatorile ettepaneku arvata

hüvitistaotlusest välja kulud, mille abikõlblikkust ei ole kontrollitud või mille abikõlblikkuse

kontroll ei ole veel lõppenud.

§ 11. Toetuse kasutamisega seotud kohustused

(1) Toetuse kasutamisega seotud dokumente tuleb säilitada kümme aastat toetusmeetme

lõppemisest arvates, kuid mitte kauem kui 2039. aasta 3. detsembrini.

(2) Kui Šveitsi regulatsiooni artikli 4.15 punkti 2 kohaselt ei ole kokku lepitud teisiti, siis

toetusmeetme abikõlblikkuse perioodil ja viie aasta jooksul pärast toetusmeetme lõppemist

peavad toetusest rahastatavate seadmete, paigaldiste või ehitiste puhul olema täidetud

järgmised tingimused:

1) neid käitatakse ja kasutatakse toetusmeetme eesmärkide kohaselt;

2) need on kindlustatud kahjujuhtumite vastu;

3) need on nõuetekohaselt hooldatud.

(3) Toetusmeetme abikõlblikkuse perioodil on lubatud toetuse abil hangitud vara võõrandada

Šveitsi eelneval kirjalikul nõusolekul.

(4) Kui Šveitsi regulatsiooni artikli 4.15 punkti 3 kohaselt on kokku lepitud, võib soetatud,

ehitatud, renoveeritud või ümberehitatud ehitisi müüa, välja üürida ja hüpoteegiga koormata

viie aasta jooksul pärast toetusmeetme lõppemist.

(5) Programmioperaator, makseasutus, auditeeriv asutus ja riiklik koordineerimisüksus

kirjeldavad juhtimis- ja kontrollisüsteeme vastavalt Šveitsi regulatsiooni artiklile 3.1.

Programmioperaator esitab toetusmeetme juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse riiklikule

koordineerimisüksusele kooskõlastamiseks hiljemalt 2024. aasta 30. septembril.

(6) Koostööprogrammi teavitustegevustes lähtutakse Šveitsi regulatsiooni 13. peatükist.

(7) Programmioperaator ja programmikomponendi operaator järgivad riikliku

koordineerimisüksuse suuniseid rakendussüsteemi kohustuste täitmise ja toimimise

tagamiseks.

(8) Toetuse kasutamisel tuleb eristada abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks

eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, välja arvatud juhul, kui kulusid hüvitatakse

kulude lihtsustatud hüvitamisviisi alusel.

§ 12. Finantskorrektsioonid

(1) Riiklik koordineerimisüksus võib teha finantskorrektsiooni otsuse toetuse osaliseks või

täielikuks vähendamiseks ja toetuse tagasinõudmiseks, kui:

1) kulu ei ole abikõlblik;

2) toetuse saamise või kasutamisega seotud kohustust või nõuet ei ole osaliselt või täielikult

täidetud;

3) toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt, toetuse saamiseks

on esitatud valeandmeid, toetatava tegevusega seoses on esinenud pettus, korruptsioon või

huvide konflikt;

4) toimunud on Šveitsi regulatsiooni artiklis 11.1 nimetatud rikkumine.

(2) Finantskorrektsiooni otsust ei tehta, kui:

1) programmioperaator, programmikomponendi operaator või elluviija on avastanud ja

esimesel võimalusel kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu riiklikku koordineerimisüksust

teavitanud, et talle on hüvitatud abikõlbmatu kulu, ning ta on tagastanud toetuse või selle osa

kümne tööpäeva jooksul arvates riiklikku koordineerimisüksust kirjalikult või e-toetuse

keskkonna kaudu vastava nõusoleku saamisest;

2) tagasinõudmisele kuuluv toetuse summa on 1000 eurot või sellest väiksem, välja arvatud

juhul, kui tegemist on lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaoludega.

(3) Kohustuse või tingimuse täitmata jätmise laadist ja raskusest tulenevalt ning kohaldades

proportsionaalsuse põhimõtet vähendatakse toetust 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti

tegevusele eraldatud toetusest.

(4) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama programmikomponendi

raames maksmisele kuuluva toetusega. Kui toetuse peab tagastama programmioperaator, võib

tagasimaksmisele kuuluva toetuse tasaarveldada programmioperaatori halduskulust

maksmisele kuuluva toetusega.

(5) Tagasinõutud toetuse maksab programmioperaator, programmikomponendi operaator või

elluviija tagasi 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise

päevast alates.

(6) Tagasinõutud toetuse tagasimaksmise ajatamisele kohaldatakse perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 29

lõikeid 4–6.

(7) Ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse

konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

§ 13. Järelevalve toetuse kasutamise üle ja ligipääsu tagamine

(1) Programmioperaator, programmikomponendi operaator ja elluviija on kohustatud osutama

kontrolli, järelevalve, auditi või Šveitsi regulatsiooni artiklis 10.3 nimetatud hindamise

läbiviijale igakülgset abi ning tagama juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud teabele,

dokumentidele, ruumidele, territooriumile ja seadmetele.

(2) Kui Šveits viib läbi Šveitsi regulatsiooni artikli 9.4 punktis 2 nimetatud lisaauditeid, on

audiitoritel õigus nõuda lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmist.

§ 14. Aruandlus

(1) Programmioperaator esitab riiklikule koordineerimisüksusele toetusmeetmete aasta- ja

lõpparuanded vastavalt Šveitsi regulatsiooni artiklitele 4.13 ja 4.14.

(2) Riiklik koordineerimisüksus esitab koostööprogrammi aasta- ja lõpparuanded vastavalt

Šveitsi regulatsiooni artiklile 3.11.

(3) Programmioperaator esitab riiklikule koordineerimisüksusele tema nõutud informatsiooni,

mis on vajalik riiklikule koordineerimisüksusele aruandluskohustuste täitmiseks Šveitsi ees.

Informatsioon esitatakse riikliku koordineerimisüksuse määratud tähtajaks.

(4) Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammist toetatavates tegevustes töödeldakse

osalejate andmeid, kui nende andmete alusel tõendatakse toetusmeetmes seatud indikaatorite

täitmist. Osalejate andmeid võib koguda e-toetuse keskkonna kaudu.

Kaja Kallas

Peaminister

Mart Võrklaev

Rahandusminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse

kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

21. novembril 2022. a allkirjastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja Šveitsi Liidunõukogu Euroopa Liidus

majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud

Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkuleppe (RT II, 22.11.2022, 1; edaspidi raamkokkulepe1).

Tegemist on välislepinguga välissuhtlemisseaduse § 3 punkti 2 tähenduses, mille siseriikliku

korralduse õiguslik raamistik nähakse ette käesoleva määrusega.

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuste

Keskuse (edaspidi RTK) jurist Heli Simson (teenistussuhe lõppenud), vanemjurist Anu Jaanson (e-post

[email protected], telefon 663 2031) ja programmiekspert Helena Musthallik (e-post

[email protected], telefon 663 2073). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi

personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected]) ning eelnõu

juriidilist kvaliteeti on kontrollinud sama osakonna õigusloome nõunik Agnes Peterson (e-post:

[email protected], tel 5885 1301).

Eelnõu sätestab raamkokkuleppe rakendamise korralduse Eestis, erinevate osapoolte õigused ja

kohustused programmide elluviimisel kogu nende elukaare vältel. Õiguslikult lähtutakse esmalt

raamkokkuleppest ja seejärel eelnõust.

Eelnõu jõustub üldises korras.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on anda õiguslik raamistik aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi

rakendamiseks ning sätestada siseriiklikud tingimused doonorriigi ees võetud kohustuste täitmiseks.

3. Eelnõu sisu

Eelnõu paragrahviga 1 määratakse eelnõu reguleerimisala ja õiguslik raamistik. Määrusega

reguleeritakse raamkokkuleppe alusel antavatest rahalistest vahenditest toetuse andmise, kasutamise,

väljamaksmise, tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning järelevalve ja aruandluse tingimusi ja korda.

Eelnõu paragrahviga 2 määratakse riiklikuks koordineerimisüksuseks ning makseasutuseks RTK ja

sätestatakse riikliku koordineerimisüksuse ning makseasutuse ülesanded. Vastavalt Šveitsi teise

toetuse rakendamise regulatsioonile (edaspidi Šveitsi regulatsioon) kannab riiklik koordineerimisüksus

üldist vastutust koostööprogrammi eesmärkide saavutamise eest, vastutab toetusmeetmete

kindlaksmääramise, kavandamise ja heakskiitmise eest ning toetusmeetmete seire, finantsjuhtimise,

kontrolli, hindamise, nähtavuse, aruandluse ja elluviimise järgse seire eest. Makseasutus vastutab

koostööprogrammi üle asjakohase finantskontrolli tegemise eest.

Eelnõus korratakse raamkokkuleppes loetletud asutuste ülesandeid õigusselguse huvides. See

võimaldab rakendajatel lihtsalt ja hõlpsalt saada koheselt vajalik info eelnõust.

Eelnõu paragrahviga 3 määratakse programmioperaatorid, programmikomponentide operaatorid ja

nende ülesanded. Programmioperaator vastutab toetusmeetme ettevalmistamise ja haldamise eest,

programmikomponendi operaator valmistab ette ja rakendab programmikomponenti.

Toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmioperaator on Kultuuriministeerium ning

1 Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/207122022001

2

toetusmeetme „Elurikkuse programm“ programmioperaator on Kliimaministeerium. Toetusmeetme

„Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponentide operaatorid on Kultuuriministeerium,

Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Siseministeerium. Toetusmeetme

„Elurikkuse programm“ programmikomponentide operaatorid on Keskkonnaamet ning

Keskkonnaagentuur.

Programmioperaatorid ning programmikomponentide operaatorid on määratud Eesti Vabariigi

Valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste

vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise

raamkokkuleppe lisas 1 „Riigipõhine struktuur“ ning toetusmeetme lepingus.

Toetusmeetmete ülesehitus on erinev: toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ koostab

programmikomponendi rakendamise tingimused programmikomponendi operaator, toetusmeetmes

„Elurikkuse programm“ programmioperaator. Toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“

teevad toetatavaid tegevusi tegevuste elluviijad koos partneritega, toetusmeetmes „Elurikkuse

programm“ komponentide operaatorid koos partneriga. Seetõttu on ka programmioperaatori ja

programmikomponendi operaatori ülesanded erineva ulatusega. Näiteks toetusmeetmes “Elurikkuse

programm” tegelevad teavitusega nii programmioperaator kui ka programmikomponendi operaator,

toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ tegelevad teavitusega programmioperaator,

programmikomponendi operaator ja elluviijad.

Paragrahvi 3 lõigetes 3–5 on antud programmioperaatori ja programmikomponendi operaatori

ülesanded, sealjuures on lõikes 3 antud programmioperaatori ülesanded, lõikes 4

programmikomponendi operaatori ülesanded ja lõikes 5 ülesanded, mida täidavad sõltuvalt

toetusmeetmest kas programmioperaator või programmikomponendi operaator. Antud lõigetest tuleb

selguse huvides tuua eraldi välja määruse alusel ja toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“

raames antava käskkirja või lepingu kooskõlastusprotsess. Kuna programmikomponentide operaatorid

selles toetusmeetmes on ministeeriumid, siis alustavad asjakohase käskkirja koostamise protsessi

nemad, esitavad selle kooskõlastamiseks programmioperaatorile (lg 4 p 6) ning Rahandus-

ministeeriumile ja RTK-le (lg 5 p 3). Kultuuriministeerium programmioperaatorina annab

kooskõlastuse vastavalt lg 3 punktile 7. Toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ on vajaliku käskkirja

kooskõlastamise kohustus sätestatud § 3 lg 5 punktis 3.

Šveitsi toetusmeetme partneri väljavalimisel ja kaasamisel on programmioperaatoril ja

programmikomponendi operaatoril õigus sõlmida partnerlusleping. See õigus tuleneb regulatsiooni

artiklist 4.10. Samas artiklis on sätestatud partnerluslepingu tingimused. Šveitsi toetusmeetme partneri

valik on sätestatud artiklis 4.2. Erinevalt elluviija kaasatud partnerist ei pruugi Šveitsi toetusmeetme

partner olla seotud kindla programmikomponendiga, vaid ta võib olla partneriks erinevate

programmikomponentide tegevustes. Šveitsi toetusmeetme partneri kulude rahastamine sõltub sellest,

kes sõlmib partneriga lepingu. Kui lepingu Šveitsi toetusmeetme partneriga sõlmib

programmioperaator, siis rahastatakse partneri kulusid programmioperaatori halduskulust. Kui lepingu

Šveitsi toetusmeetme partneriga sõlmib programmikomponendi operaator, siis rahastatakse partneri

kulusid programmikomponendi eelarvest. Šveitsi toetusmeetme partnerile ei kohaldata §-s 5 nimetatut.

Šveitsi toetusmeetme partner nimetatakse toetusmeetme lepingus ja toetusmeetme rakendamise

lepingus.

Eelnõu paragrahviga 4 määratakse auditeerivaks asutuseks Rahandusministeerium. Vastavalt

regulatsioonile vastutab auditeeriv asutus auditistrateegia koostamise ja auditite tegemise eest. Auditid

jagunevad juhtimis- ja kontrollisüsteemi(de) ja toetusmeetmete audititeks. Auditite eesmärk on tagada

juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemuslik toimimine ja toetusmeetmete tõhus rakendamine.

Eelnõu paragrahviga 5 defineeritakse elluviija ja partneri mõisted ning kirjeldatakse nende põhilised

3

ülesanded ja kohustused programmikomponendi rakendamisel. Elluviija ja partner on nimetatud

tegevuste elluviija ja partnerina programmikomponendi rakendamise tingimuste käskkirjas või

lepingus. Samuti teevad nad programmikomponendi raames tegevusi ning neil tekivad tegevuste

elluviimisega otseselt seotud kulud.

Samuti sätestatakse elluviija ja partneri ülesanded. Elluviijale seatavad õiguslikud eeldused võivad

tuleneda toetatavast eesmärgist või tuleneda mõnest toetusmeetme elluviimisega seotud seadusest.

Teisisõnu, elluviijal ei ole õiguslikke takistusi programmikomponendi tegevuste elluviimisel.

Eelnõu paragrahviga 6 sätestatakse toetusmeetme tingimuste koostamise kord. Varasemalt on

Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel otsustatud, et Šveitsi toetusmeetmeid rakendatakse kuni

2027. aasta lõpuni, et vähendada administreerimiskulusid (raamkokkuleppe2 kohaselt võib

toetusmeetmeid rakendada kuni 3. detsembrini 2029). Eelnõu koostamise ajaks on selgunud, et

toetusmeetmete rakendamise algus on viibinud, mistõttu ei ole toetusmeetmete rakendamisega

võimalik lõpetada 2027. aastal. Eeldatavalt lõpevad toetusmeetmed 2028. a augustis.

Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, millistel eesmärkidel sõlmitakse toetusmeetme leping ja toetusmeetme

rakendamise leping.

Regulatsiooni artikli 4.8 kohaselt sõlmitakse toetusmeetme leping riikliku koordineerimisüksuse ning

asjakohasel juhul Šveitsi Arengu- ja Koostööameti või Riikliku Majandusasjade Sekretariaadi ning

vajaduse korral täiendavate lepingupoolte vahel. Riiklik koordineerimisüksus vastutab toetusmeetme

lepingu kavandi ettevalmistamise eest Šveitsi esitatud vormi alusel ning võtab arvesse toetusmeetme

heakskiidetud taotluse sisu ja Šveitsi esitatud tingimusi. Toetusmeetme lepingus sätestatakse

toetusmeedet reguleerivad tingimused, st toetusmeetme kestus ja eelarveeraldis, sealhulgas Šveitsi ja

partnerriigi riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste antav rahaeraldis. Samuti määratakse

selles kindlaks toetusmeetme rakendamisega seotud riiklike ametiasutuste, elluviivate asutuste ja

muude üksuste (sealhulgas vajaduse korral Šveitsi toetusmeetme partnerite) konkreetsed ülesanded ja

kohustused.

Regulatsiooni artikli 4.9 kohaselt sõlmib riiklik koordineerimisüksus toetusmeetme lepingu alusel

elluviiva asutusega (st programmioperaatoriga) toetusmeetme rakendamise lepingu, välja arvatud

tehnilise abi puhul. Toetusmeetme rakendamise lepingus sätestatakse toetuse andmise tingimused ning

asjaomaste poolte ülesanded ja kohustused. Eelkõige sisaldab see sätteid, mis tagavad, et elluviiv

asutus kohustub täielikult järgima sätteid, mis moodustavad kooskõlas raamkokkuleppe artikliga 1.22

koostööprogrammi õigusraamistiku ja mis on asjakohased projekti või programmi rakendamisel,

sealhulgas kõiki kohustusi, mis jäävad kehtima ka pärast projekti või programmi lõpuleviimist. Juurde

lisatakse sõnaselge viide regulatsioonile. See võib sisaldada ka sätteid, mis viitavad vajaduse korral

Šveitsi toetusmeetme partnerlusele või Šveitsi ekspertide kaasamisele.

Lõike 3 kohaselt määrab toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ programmioperaator ning lõike 4

kohaselt määrab toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponendi operaator

programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimused, vajadusel tegevuste elluviijad ja partnerid.

Erinevus seisneb selles, et „Elurikkuse programmis“ on programmikomponentide operaatoriteks

Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur, programmis „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ on

programmikomponentide operaatoriteks Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja

Teadusministeerium ning Siseministeerium. VäSS § 8 lõike 4¹ kohaselt saab volitada riigi sihtasutust

või riigi asutatud sihtasutust halduslepinguga täitma avalikke ülesandeid. Seega üks võimalus on

sõlmida nimetatud isikutega halduslepingud. Halduslepingu sõlmimisele ei tule kohaldada VäSS § 8

lõikes 4¹ viidatud halduskoostöö seaduse sätteid.

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/207122022001

4

Lõike 5 kohaselt sätestatakse programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirjas või

lepingus vähemalt programmikomponendi tegevuse kirjeldus; elluviija; partneri nimetus, juhul kui

tegevuste elluviimisesse on kaasatud partner; elluviija ja partneri õigused ning kohustused,

programmikomponendi tegevuste elluviimise periood; kulude abikõlblikkuse periood, toetuse

maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest; toetuse maksmise tingimused sh lihtsustatud kulude

hüvitamise tingimused; programmikomponendi tegevuste eelarve; teave riigiabi või vähese tähtsusega

abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega; näitajad. Tegemist on minimaalse

nimekirjaga (sest sätestada tuleb vähemalt need tingimused), vajadusel võidakse täpsustada ka teisi

programmikomponendi rakendamise tingimusi. Lisaks sätestab ka lõige 6, et käskkirja või lepinguga

kehtestatud programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimustes võib määruses sätestatud

tingimusi täiendada või täpsustada, kui see on vajalik toetatavate tegevuste eripära tõttu.

Eelnõu paragrahviga 7 nähakse ette programmikomponendi rakendamise tingimuste käskkirja või

lepingu eelnõu kooskõlastamine. Sätet kohaldatakse ka käskkirja või lepingu muutmise eelnõu

kooskõlastamisele. Sätte eesmärk on tagada, et toetuse andmise tingimused on kooskõlas Šveitsi

raamkokkuleppe, regulatsiooni ja riigisisese määrusega. Kogu toetuse rakendamise õiguspärasuse ja

seaduslikkuse eest vastutab riiklik koordineerimisüksus.

Kuna rakendatavad toetusmeetmed on erinevad, siis on ka eelnõu kooskõlastamise menetlus erinev.

Toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ on eelnõu väljatöötamine programmikomponendi

operaatori ülesanne, toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ programmioperaatori ülesanne. Eelnõude

kooskõlastamise menetluslik kord tuleb ette näha, kuna ministri käskkirjadele ei kohaldata Vabariigi

Valitsuse 13.01.2011 määrust nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“. Käskkirja ja lepingu juurde peab

esitama riigiabi analüüsi. Kui käskkirja või lepingu muutmine ei mõjuta riigiabi andmist, siis vastavat

analüüsi esitama ei pea.

Eelnõu paragrahviga 8 sätestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid. Kulude abikõlblikkuse reeglid on

detailselt sätestatud regulatsiooni kuuendas peatükis (artikkel 6.1 Kulude rahastamiskõlblikkuse

üldpõhimõtted, artikkel 6.2 Projektide ja programmikomponentide rahastamiskõlblikud kulud, artikkel

6.3 Kulude rahastamiskõlblikkus toetusmeetme ettevalmistamise fondi raames, artikkel 6.4

Programmioperaatorite kantud halduskulude rahastamiskõlblikkus, artikkel 6.5 Kulude

rahastamiskõlblikkus tehnilise abi fondi raames, artikkel 6.6 Rahastamiskõlbmatud/välistatud kulud).

Toetusmeetme kulude abikõlblikkuse periood määratakse kindlaks toetusmeetme lepingus. Kontrolli,

aruandluse, auditeerimise ja hindamisega seotud kulude rahastamiskõlblikkuse periood lõpeb neli kuud

pärast toetusmeetme lõppemist ja hiljemalt 3. detsembril 2029. Raamkokkuleppe artikli 4 punkti 3

kohaselt ei saa toetusmeetme abikõlblikkuse periood lõppeda hiljem kui 3. detsembril 2029.

Kulusid hüvitatakse tegelike kuludena või kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel juhul, kui nii on

doonorriigiga kokku lepitud.

Tegelike kulude definitsioon, kulude lihtsustatud hüvitamisviisid ja ostumenetluse reeglid on sarnased

struktuurivahenditele kohalduvatele reeglitele (perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid). Erinevus seisneb

selles, et kulude lihtsustatud hüvitamisviisid ei tulene regulatsioonist, vaid nende kasutamises ja

täpsemas sisus tuleb doonoriga eelnevalt kokku leppida.

Eelnõu paragrahviga 9 nähakse ette kohustused seoses hankimisega. Sätestatakse nõuded

ostumenetluse läbiviimiseks juhul, kui isik ei pea lähtuma riigihangete seadusest. Kohaldatakse

analoogiat struktuurivahendite regulatsiooniga.

5

Eelnõu paragrahviga 10 sätestatakse toetuse maksmise reeglid, maksete peatamise ja maksmisest

keeldumise regulatsioon.

Makse saamiseks vajalikud dokumendid ja tõendid esitatakse RTK-le mitte harvemini kui kord

kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus e-toetuse keskkonna kaudu. Selliselt on tagatud kulude

sujuv kontrollimine ning kontrollitud kulud on võimalik lisada hüvitistaotlusesse. Kontrollitud ja välja

makstud kulude osas esitab programmioperaator hüvitistaotluse, mida menetlevad riiklik

koordineerimisüksus ja makseasutus ning mis edastatakse Šveitsi toetuste büroole. Šveitsi regulatsioon

sätestab reeglid selleks, kuidas esitatakse kulude hüvitistaotlus Šveitsi toetuste büroole. Hüvitistaotlus

esitatakse hüvitisperioodi kohta, mis vastavalt regulatsioonile on jaanuar–juuni (01.01–-30.06) ja

juuli–detsember (01.07–31.12). Kui toetusmeede ei alga aruandeperioodi esimesel päeval, kulgeb

esimene hüvitisperiood toetusmeetme lepingu allkirjastamise kuupäevast kuni järgmise hüvitisperioodi

lõpuni. Viimane hüvitisperiood kestab eelviimase hüvitisperioodi lõpust toetusmeetme lõpuni, välja

arvatud juhul, kui toetusmeede lõpeb aruandeperioodi viimasel päeval.

Kuludokumente esitatakse riiklikule koordineerimisüksusele erinevatel perioodidel (maksimaalselt

kord kuus kuni minimaalselt kord kvartalis), samas ajaraamis tehakse ka makseid. Paragrahv 10 lõikes

8 on sätestatud, et hüvitistaotlus võib sisaldada ainult kulusid, mille riiklik koordineerimisüksus on

makse abikõlblikkuse kontrolli järel kinnitanud ja välja maksnud hüvitisperioodi jooksul, seetõttu tuleb

hüvitistaotlusest välja arvata kontrollimata ja välja maksmata kulud (näiteks kui kuludokumendid on

esitatud, aga kontrollimata, või kontrollitud, aga välja maksmata).

Eelnõu paragrahviga 11 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud kohustused. Toetuse kasutamisega

seotud kohustused tulenevad Šveitsi regulatsioonist.

Lõikega 1 sätestatakse, et toetuse kasutamisega seotud dokumente tuleb säilitada kümme aastat alates

toetusmeetme lõppemisest, kuid mitte kauem kui 03.12.2039. Toetusmeetme lõppemise kuupäev

määratakse toetusmeetme lepingus. Šveitsi regulatsiooni artikli 4.15 punkti 1 kohaselt tagab riiklik

koordineerimisüksus, et toetusmeetmetega seotud kõiki asjakohaseid dokumente säilitatakse kümme

aastat pärast toetusmeetme lõppemist. Raamkokkuleppe artikli 4 punkti 3 kohaselt lõpeb

toetusmeetmetest hüvitatavate kulude rahastamiskõlblikkuse periood, mis on määratud kindlaks

regulatsiooni 6. peatükis, 3. detsembril 2029 (kaasa arvatud).

Lõikes 2 nimetatud regulatsiooni aluseks on Šveitsi regulatsiooni 4.15 punkt 2, mille kohaselt kui

toetusmeetme lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, tagab riiklik koordineerimisüksus, et toetusmeetme

rakendamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti või programmikomponendi lõppemist

on toetusest rahastatavate seadmete, paigaldiste või ehitiste puhul täidetud järgmised tingimused:

a) neid käitatakse ja kasutatakse toetusmeetme eesmärkide kohaselt;

b) need on nõuetekohaselt kindlustatud kahjujuhtumite, näiteks tulekahju, varguse või muude

tavapäraste kahjujuhtumite, vastu;

c) need on nõuetekohaselt hooldatud, milleks eraldatakse piisavalt ressursse.

Lõikes 3 nimetatud regulatsiooni aluseks on Šveitsi regulatsiooni artikli 4.15 punkt 6, mille kohaselt

jääb toetusmeetme kehtivuse ajal toetuse abil hangitud vara toetusmeetmega kindlalt seotuks ja seda ei

saa ilma Šveitsi eelneva kirjaliku nõusolekuta mingil viisil üle anda.

Lõikes 4 nimetatud regulatsiooni aluseks on Šveitsi regulatsiooni artikli 4.15 punkt 3, mille kohaselt

kui ei ole kokku lepitud teisiti, tagab riiklik koordineerimisüksus, et soetatud, ehitatud, renoveeritud

või ümberehitatud ehitisi ei saa müüa, välja üürida ega hüpoteegiga koormata vähemalt viie aasta

jooksul pärast toetusmeetme lõppemist. Kui aga vastav kokkulepe on sõlmitud, võib ehitisi käsutada.

Pärast viie aasta möödumist toetusmeetme lõppemisest piiranguid ehitiste käsutamisele ei ole.

6

Lõike 5 kohaselt kirjeldavad programmioperaator, makseasutus, auditeeriv asutus ja riiklik

koordineerimisüksus oma ülesannetega seotud juhtimis- ja kontrollisüsteemid. Juhtimis- ja

kontrollisüsteeme auditeeritakse, programmioperaatorite juhtimis- ja kontrollisüsteemide esimesed

auditid tehakse enne Šveitsi esimese hüvitise tasumist toetusmeetme lepingu alusel. Regulatsioonis

kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide nõuded on toodud kolmes järgmises lõigus.

Partnerriigil lasub üldine vastutus koostööprogrammi eesmärkide saavutamise, toetusmeetmete

kaasrahastamise tagamise ning koostööprogrammi juhtimise ja kontrolli eest. Selleks loob partnerriik

juhtimis- ja kontrollisüsteemi, mis tagab kontrolli ja tasakaalu ning vastab objektiivsuse, läbipaistvuse

ja vastutuse põhimõtetele.

Partnerriik määrab ülesanded koostööprogrammi juhtimise ja kontrolliga seotud riiklikele üksustele.

Partnerriik tagab tulemusliku koordineerimise kõigi juhtimis- ja kontrollisüsteemiga seotud riiklike

üksuste vahel.

Juhtimis- ja kontrollisüsteem näeb ette:

a) seire- ja aruandlussüsteemid, mis tagavad koostööprogrammi tõhusa ja tulemusliku juhtimise;

b) usaldusväärsed raamatupidamis-, seire- ja finantsaruandlussüsteemid;

c) kulude õigsuse ja korrektsuse tagamise korra;

d) süsteemid ja menetluse, mis tagavad korruptsiooni ja 11. peatükis määratletud rikkumisjuhtumite

ennetamise ning nende vastu võitlemise;

e) süsteemid ja menetluse, mis tagavad jälgitavuse ja piisavad kontrolljäljed;

f) koostööprogrammist tulenevate kogutud, säilitatud ja töödeldud andmete kaitse kooskõlas Euroopa

Liidu ja partnerriikide seadustega.

Lõikes 6 sätestatakse kohustus teavitustegevuste tegemisel lähtuda Šveitsi regulatsiooni 13. peatükist

ning teavitus- ja teabekäsiraamatust. Regulatsioon sätestab nii riikliku koordineerimisüksuse kui ka

programmioperaatori kohustused teavitamisel.

Lõike 7 kohaselt järgivad programmioperaator ja programmikomponendi operaator riikliku

koordineerimisüksuse suuniseid rakendussüsteemi kohustuste täitmise ja toimimise tagamiseks.

Eelnõu paragrahviga 12 sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise reeglid. Šveitsi regulatsioon

sätestab rikkumise mõiste ja rikkumisega seotud kohustused (sh rikkumisest teatamise reeglid).

Finantskorrektsioonide tegemiseks on Šveitsi regulatsioonis järgmised reeglid. Rikkumisjuhtumi

korral selgitab riiklik koordineerimisüksus välja, kas asjaomase toetusmeetme vahendite

tagasinõudmine (finantskorrektsioon) on vajalik. Vajaduse korral määrab riiklik koordineerimisüksus

kindlaks finantskorrektsiooni summa, kohaldades proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse

konkreetseid asjaolusid ning eelkõige tuvastatud rikkumise laadi ja raskust. Sellega seoses võtab riiklik

koordineerimisüksus arvesse ka rikkumise mõju nii puudutatud toetusmeetmele kui ka elluviivale

asutusele, aga ka Šveitsi mainele.

Enne kavandatava finantskorrektsiooni kohaldamist teeb riiklik koordineerimisüksus Šveitsile

sellekohase ettepaneku. Kui Šveits kavandatava finantskorrektsiooniga, mis ületab 10 000 Šveitsi

franki, ei nõustu, alustab Šveits riikliku koordineerimisüksusega dialoogi ühe kuu jooksul alates

ettepaneku saamisest. Riiklik koordineerimisüksus võtab arvesse Šveitsi mureküsimusi. RTK teavitab

Šveitsi finantskorrektsioonidest, mis on alla 10 000 Šveitsi frangi.

Kui Šveits on kokkulepitud finantskorrektsiooni summa juba tasunud, arvatakse finantskorrektsiooni

summa maha järgmisest kõnealuse toetusmeetme hüvitistaotlusest. Kui see ei ole võimalik, maksab

partnerriik finantskorrektsiooni summa Šveitsile tagasi kolme kuu jooksul alates finantskorrektsiooni

7

otsuse tegemisest.

Eeltoodust tulenevalt sätestatakse, et finantskorrektsiooni teeb riiklik koordineerimisüksus. Samuti

sätestatakse juhud, millal finantskorrektsioon tehakse ning millal jäetakse tegemata.

Finantskorrektsiooni ei tehta, kui tegemist on vabatahtliku tagastusega või kui tagasinõudmisele kuuluv

toetuse summa on 1000 eurot või sellest väiksem (va kui tegemist on olukorraga, kus toetuse saamise

või kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt, toetuse saamiseks on esitatud valeandmeid,

toetatavate tegevuste elluviimisel on esinenud pettus, korruptsioon või huvide konflikt). Kui

tagasinõudmisele kuuluv toetuse summa on väiksem kui 1000 eurot, on see võimalik katta Vabariigi

Valitsuse reservist sihtotstarbeliste vahendite välistoetuste mitteabikõlblike kulude katteks (Vabariigi

Valitsuse 27.05.2021 kabinetinõupidamise otsus).

Arvestades Šveitsi regulatsioonist tulenevat proportsionaalsuse põhimõtet sätestatakse, et kohustuse

või tingimuse täitmata jätmise laadist tulenevalt vähendatakse toetust 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100

protsenti tegevusele eraldatud toetusest.

Tasaarveldamise, toetuse tagasimaksmise tähtaja, ajatamise ja viivise regulatsioon on sarnane

struktuurifondide regulatsiooniga.

Finantskorrektsiooni kohustatud subjekt on programmioperaator, programmikomponendi operaator

või elluviija. Kui rikkumise on toime pannud partner, siis tema eest vastutab elluviija ja omavaheline

tagasinõutud toetuse maksmine nähakse ette partnerluslepingus.

Eelnõu paragrahviga 13 sätestatakse reeglid järelevalveks toetuse kasutamise üle ja ligipääsu

tagamiseks. Riiklik koordineerimisüksus, makseasutus ja auditeeriv asutus saavad kontrolli või auditi

teostamise käigus ligipääsu toetuse kasutamisega seotud teabele ja dokumentidele ning neil on õigus

viibida programmioperaatori ja programmikomponendi operaatori, elluviija ja partneri toetuse

kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil. Samad õigused on Šveitsi audiitoril. Auditeid viib läbi

Rahandusministeerium, Šveitsi audiitor võib läbi viia lisaauditeid.

Hindamise läbiviijal on õigus juurde pääseda teabele, mis on vajalik hindamiseks. Regulatsiooni artikli

10.3 kohaselt võivad hindamised olla kogu programmi ulatuses või ühe kindla teemavaldkonna mõju

leidmiseks. Hindaja peab olema sõltumatu ekspert, kes lähtub Majanduskoostöö ja Arengu

Organisatsiooni arenguabi komitee või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni standarditest. Kui

Eesti viib hindamise läbi, tuleb sellest teavitada Šveitsi toetuste büroole kolme kuu jooksul pärast

hindamise lõpetamist.

Eelnõu paragrahviga 14 sätestatakse reeglid aruandlusele. Aruandluskohustus on nii

programmioperaatoril kui riiklikul koordineerimisüksusel. Mõlemal tuleb esitada nii aasta- kui

lõpparuanne Šveitsi teise toetuse rakendamise regulatsioonis sätestatud tingimustel (artiklid 3.11, 4.13

ja 4.14). Aruande info liigub elluviijalt komponendi operaatorile, temalt programmioperaatorile ning

programmioperaatorilt edasi riiklikule koordineerimisüksusele. Viimane esitab aasta- ja lõpparuande

Šveitsile.

Tegevustes osalejate andmeid töödeldakse, kui nende andmete alusel tõendatakse toetusmeetmes

seatud indikaatorite täitmist.

Osalejate andmete kogumiseks võib kasutada e-toetuse keskkonda. Isikuandmeid kogutakse

struktuuritoetuste registri sündmuste infosüsteemi. Sündmuste infosüsteemi kasutamiseks on

õigustatud isikul ligipääs vaid endaga seotud sündmusele, näiteks korraldatud koolitusele. Teisi

sündmusi ja nende osalejate andmeid õigustatud isik ei näe. Aruanne osalejate kohta koostatakse

anonümiseeritud kujul.

8

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi ega võõrkeelseid termineid. Määruses lähtutakse Šveitsi teise toetuse

rakendamise regulatsioonis toodud terminitest.

Olulisemad terminid, mida määruses kasutatakse:

 toetusmeede – kasutatakse üldmõistena ja tähendab koostööprogrammi raames projekti,

programmi või tehnilist abi;

 programm – programmikomponentide sidus kogum, mis viiakse ellu kooskõlas partnerriigi

riiklike prioriteetide, poliitika või strateegiatega ja toetuse abil ning mis hõlmab ühtset

igakülgset üldiste eesmärkidega rakendus- ja eelarveraamistikku. Programmiga võib kaasneda

poliitiline dialoog (nagu on määratletud raamkokkuleppes);

 programmikomponent – toetuse abil ellu viidavate tegevuste jada, mille eesmärk on saavutada

asjakohase programmi kokkulepitud eesmärgid ja tulemused;

 koostööprogramm – partnerriigi ja Šveitsi kahepoolne programm raamkokkuleppe

rakendamiseks (nagu on määratletud raamkokkuleppes).

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole otseses puutumuses EL õigusega, kuna välisabi andja on Šveitsi Konföderatsioon. Kui

toetust antakse riigiabi ja vähese tähtsusega abina, juhindutakse EL otsekohalduvatest õigusaktidest,

eelkõige Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks ja Euroopa

Komisjoni määrusest (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite

107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.

6. Eelnõu mõjud

Eelnõu alusel määratakse tingimused aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi

elluviimiseks, mille raames kavandatud meetmete mõju ja tulemuste saavutamiseks on vajalik

erinevate asutuste ülesannete ning toetuse kasutamise tingimuste määratlemine, mida käesoleva eelnõu

kaudu tehakse.

Koostööprogrammi koosseisu kuuluvate meetmete täpne sisu, oodatavad tulemused ja nende mõju

kirjeldatakse toetusmeetmete lepingutes.

7. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud

Koostööprogrammi elluviimisel tekkivaid kulusid on selgitatud Vabariigi Valitsuse 17. novembri

2022. a korralduse nr 323, millega kiideti heaks koostööprogrammi eelnõu, seletuskirjas. Kulud on

seotud tegevuste kaasrahastamisega.

8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

9. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu

28.05.2024. Märkusteta kooskõlastasid eelnõu Kliimaministeerium ja Siseministeerium.

Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastasid

eelnõu märkustega. Märkuste tabel on esitatud käesoleva dokumendi lisana.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti

koostööprogrammi toetuse

kasutamise tingimused ja kord

Austatud härra Peterkop

Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda Vabariigi Valitsuse määruse „Aastatel 2022–

2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

3. EIS kooskõlastustabel

Lisaadressaadid:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Haridus- ja Teadusministeerium

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Kultuuriministeerium

Kliimaministeerium

Merlin Sepp 5854 4274

[email protected]

Meie 15.07.2024 nr 1.1-10.1/3296-1

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse

kasutamise tingimused ja kord“seletuskirja juurde

Lisa

Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Kooskõlastaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi seisukoht

Haridus- ja

Teadusministe

erium

1. Eelnõu § 3 lõike 3 punkti 1 kohaselt on

programmioperaatorile pandud kohustus

tagada tõhusalt toimiv juhtimis- ja

kontrollisüsteem (JKS).

Märgime, et selline kohustus ei ole kooskõlas

Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete

erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu

valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise

toetuse rakendamise regulatsiooniga (edaspidi

Šveitsi regulatsioon). Viimase kohaselt

(artikli 3.1 punktid 1 ja 2) on JKS vajalik luua

partnerriigil koostööprogrammi eduka

elluviimise tagamiseks. Siseriiklikult kannab

selle kohustuse täitmise eest vastutust Riigi

Tugiteenuste Keskus kui partnerriigi riiklik

koordineerimisüksus. Šveitsi regulatsiooni

artikli 1.3 punktis e määratletakse

„koostööprogramm“ kui kahepoolne

programm partnerriigi ja Šveitsi vahel

sõlmitud raamkokkuleppe rakendamiseks.

Programmioperaatori vastutada on

koostööprogrammi osaks oleva programmi

(nö toetusmeetme sisu) elluviimine. Seega

leiame, et programmioperaator ei saa olla

vastutav tõhusalt toimiva juhtimis- ja

kontrollisüsteemi loomise eest. Tema saab

vastutada programmi tulemusliku ehk mõjusa

ja tõhusa elluviimise eest.

Mitte arvestatud.

Nõustume märkuses tooduga, et

partnerriik määrab tulenevalt

regulatsiooni art 3.1 lõikest 3 ülesanded

JKS koostamiseks. Šveitsi regulatsiooni

artikkel 3.3. lg 4 sätestab, et riiklik

koordineerimisüksus tagab selliste

dokumentide vastuvõtmise, mis on

vajalikud partnerriigi üksuste ülesande

täitmiseks. Šveitsi regulatsiooni art 9.2

lg 3 aga ütleb sõnaselgelt, et

programmioperaatoritel peavad olema

JKS-id, sest enne Šveitsi esimese

hüvitise tasumist toetusmeetme lepingu

alusel peavad audiitorid neid

auditeerima.

Seega määruses vastava kohustuse

panemisega programmioperaatoritele

täidabki riiklik koordineerimisüksus

ülesannet, millele märkuses on viidatud.

2. Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 3 kohaselt on

programmikomponendi operaatori ülesandeks

koguda toetusmeetmes elluviijalt teave, mis

on vajalik toetusmeetmes „Sotsiaalse

kaasatuse toetamine“ aruannete ja

hüvitistaotluste koostamiseks.

Leiame, et eelnõu sõnastus võimaldab

programmikomponendi operaatorile pandud

andmete kogumise kohustust tõlgendada

laiemalt kui asjakohane.

Programmikomponendi operaatori andmete

kogumise kohustus peab olema piiritletud

ainult tema komponendiga seotud

Mitte arvestatud.

Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 1 kohaselt

valmistab programmikomponendi

operaator ette programmikomponendi ja

vastutab programmikomponendi

rakendamise eest. Toetusmeetmete

lepingutes on sätestatud iga

programmikomponendi eest vastutav

programmikomponendi operaator, kelle

ülesanded on seeläbi piiritletud vastava

programmikomponendiga.

2

elluviijatega ning neilt teabe kogumisega

aruannete ja hüvitistaotluste koostamiseks.

Vastasel korral tekib muuhulgas risk hüvitiste

topelt küsimiseks. Sama tähelepaneku teeme

ka eelnõu § 3 lõike 5 punktide 1–4 kohta.

Sõnastusest peab tulenema

programmikomponendi operaatori vastutuse

selgelt piiritletud ulatus.

3. Leiame, et eelnõu § 3 lõike 4 punkti 5

sõnastus, mis lubab muuta

programmikomponendi eelarverea

alamridasid, on ülereguleerimine. Kui eelarve

on kinnitatud programmikomponendile, mitte

üksikutele tegevustele, siis pole põhjendatud

reguleerida eelarvet tegevuste tasandil (ehk

eelarve alamridasid määruses). Teeme

ettepaneku see regulatsioon määruse eelnõust

välja jätta. Samas leiame, et määruses peaks

olema selge regulatsioon, kas ja kuidas

(millise protseduuriga) võib muuta

programmi komponentide eelarveid.

Mitte arvestatud.

Programmikomponendi tegevuste

rakendamise tingimuste muutmine on

reguleeritud eelnõu §-s 7. Kõik

muudatused, v.a programmikomponendi

eelarverea alamridade muudatused,

tuleb kooskõlastada

programmioperaatori, riikliku

koordineerimisüksuse ja

Rahandusministeeriumiga. Ainus

kooskõlastusnõudeta muutmisvõimalus

on programmikomponendi operaatoril

programmikomponendi eelarveridade

alamridade puhul, niisiis on see

erandjuht eelnõus välja toodud.

4. Eelnõu § 4 lõike 2 punktis 2 peaks

täpsustama auditeeriva asutuse ülesande

ulatuse (eesmärgi) kooskõlas Šveitsi

regulatsiooni artikkel 3.6 punktiga 1.

Praeguses sõnastuses antakse auditeerivale

asutusele õigus auditeerida. Seletuskirjas on

selgitatud, et auditi eesmärgiks on tagada JKS

tulemuslik toimimine ja toetusmeetmete

tõhus rakendamine. Leiame, et selline selgitus

pole korrektne arvestades, et toetusmeetme

toimimise ja tõhusa rakendamise eest

vastutab tegelikult programmioperaator koos

programmi komponentide operaatoritega.

Auditeeriv asutus saab piirduda olukorrale

hinnangu andmisega ning rikkumiste

tuvastamisega.

Mitte arvestatud.

Nõustume, et toetusmeetme toimimise

ja tõhusa rakendamise eest vastutab

programmioperaator.

Arvamuse andmine JKSi toimimise

kohta ei vabasta programmioperaatorit

vastutusest, kuid audit annab välise

hinnangu süsteemide efektiivsusele,

toob välja riskid ja puudused ning juhib

tähelepanu parandamist vajavatele

aspektidele.

5. Eelnõu § 5 reguleerib elluviija ja partneri

ning nende ülesanded.

Teeme ettepaneku ülereguleerimise

vältimiseks jätta elluviija ja partner ning

nende ülesanded määruses reguleerimata ja

anda programmikomponendi operaatorile

õigus delegeerida tegevuste elluviimine kas

käskkirja või lepinguga edasi. Vastavates

dokumentides reguleeritakse osapoolte

õigused ja kohustused selliselt, et

programmikomponendi operaator vastutab

Mitte arvestatud.

Eelnõu koostamisel on läbivalt lähtutud

eesmärgist, et oluline info oleks ühes

õigusaktis koondkujul.

Käskkirjas/lepingus saab nimetatud

ülesandeid täpsustada ning lisaks kokku

leppida muud õigused-kohustused.

3

tulemuste saavutamise eest.

6. Teeme ettepaneku õigusselguse huvides

täpsustada § 6 lõigete 1 ja 2 sõnastusi

järgmiselt:

„(1) Toetusmeetme leping kirjeldab

toetusmeedet ja reguleerib kokku lepitud

tingimusi, sealhulgas toetusmeetme

abikõlblikkuse perioodi, osapoolte kohustusi

ja vastutust ning määrab toetusmeetme

kogueelarve.

(2) Toetusmeetme rakendamise leping

kirjeldab toetusmeedet ja selle rakendamise

tingimusi, sealhulgas osapoolte kohustusi ja

vastutust ning määrab toetusmeetme

kogueelarve.“.

Mitte arvestatud.

Ettepanek on olemuslikult keeleline, ent

eelnõu on läbinud keeletoimetaja

kontrolli, kes pidas senist sõnastust

piisavalt selgeks.

7. Teeme ettepaneku eelnõu § 6 lõike 5

punktide, mis kirjeldavad toetuse

edasiandmise dokumendi kohustuslikke

elemente, sõnastamiseks järgmiselt:

„(5) /…/

1) rahastatavate tegevuste kirjeldus, sh

elluviimise tingimused,

2) oodatavad tulemused, väljundid ning

nende saavutamist mõõtvad näitajad,

3) sihtrühma kirjeldus,

4) tegevuste elluviimise periood,

5) eelarve,

6) rahastamistingimused, sh riigiabi andmine

7) maksete tingimused,

8) osapoolte õigused ning kohustused.“.

Mitte arvestatud.

Ettepanekut ei ole sisuliselt põhjendatud

ega välja toodud, miks pakutav sõnastus

on parem kui eelnõu senine sõnastus. Lõike praegune sõnastus on kokku

lepitud asjaomaste ministeeriumidega

eelnõu ettevalmistamise läbirääkimiste

käigus.

8. Eelnõu § 8 lõigete 2 ja 3 sõnastused on

eksitavad. Teeme ettepaneku sõnastada ühte

lõikesse kulude hüvitamine kas tegelike

kulude alusel või lihtsustatud viisil.

Osaliselt arvestatud.

Täpsustatud lõike 3 sõnastust parema

arusaadavuse huvides.

9. Teeme ettepaneku § 10 lõiked 2 ja 5

sõnastada järgmiselt:

„(2) Makseid tehakse tegelike või lihtsustatud

viisil arvutatud kulude alusel, arvestades § 8

lõikes 3 sätestatut.

(5) Abikõlblike kulude hüvitamisel lähtutakse

toetusmeetmes ette nähtud toetuse osakaalust,

ja toetuse summast.“.

Mitte arvestatud.

Ettepanekut ei ole põhjendatud, mistõttu

on raske mõista ettepaneku tegemise

eesmärki.

Lõikes 5 soovitud ettepanekut ei saa

arvestada ka seetõttu, et riikliku

kaasfinantseerimise määr on kokku

lepitud ja sellega tuleb arvestada

riigieelarve planeerimisel.

10. Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 10 lõike

6 regulatsioonist välja punkti 3, sest ei ole

arusaadav, kas tegemist on varasemalt

kavandatud tagasinõuete asjaolude

selgitamisega või antud maksega seotult.

Ebaselgust tekitab ka punkti sõnastuse

koosmõju lõikes 3 tooduga.

Mitte arvestatud.

Lõikes 6 on toodud kõik võimalikud

olukorrad, mil on õigustatud toetuse

väljamakse peatamine või maksest

keeldumine. Punktis 3 on mõeldud

olukorda, kus peatatakse see makse,

mille puhul selgitatakse asjaolusid, mis

4

võivad, aga ei pruugi päädida

tagasinõudega.

11. Palume täpsustada eelnõu § 10 lõike 7

sõnastust. Millistele kuludele ja millal tehtud

finantskorrektsiooni otsus on väljamaksest

keeldumise aluseks?

Mitte arvestatud.

Viidatud säte sõnastab, et

finantskorrektsioon vormistatakse

haldusorgani otsusega. Otsus tehakse §

10 lõikes 1 esitatud dokumentide alusel

vastava perioodi kohta.

12. Eelnõu § 10 lõikes 9 seatud tingimus

tuleb sõnastada arusaadavamalt. Hetke

sõnastuses jääb ebaselgeks, miks

kontrollimata kulud tuleb hüvitamistaotlusest

välja arvata. Jääb arusaamatuks, millisel juhul

jäävad osad kulud kontrollimata või miks ei

ole jõutud kontrolli lõike 3 kohases

ajavahemikus läbi viia.

Mitte arvestatud.

Seletuskirjas antud lisaselgitus, eelnõu

muutmata.

13. Eelnõu § 12 lõikes 3 viidatud

finantskorrektsioonide protsentide

rakendamise metoodika peab olema

rakendamiseks määratletud ja õigusselge.

Hetkel jääb ebaselgeks, kuidas rakendamise

alused kujunevad.

Mitte arvestatud.

Viimase aasta kohtupraktika valguses on

liiga konkreetselt määratletud

metoodika finantskorrektsioonide

tegemisel vastuolus haldusõiguse üldise

põhimõttega, et iga kord tuleb

finantskorrektsioone tehes arvestada

konkreetsete asjaoludega, tagasinõue

peab olema proportsionaalne rikkumise

raskuse ja olemusega. Lisaks tuleneb

regulatsioonist kohustus finants-

korrektsioonide osas Šveitsiga

konsulteerida (kui summa ületab 10000

franki) ning võtta arvesse Šveitsi

arvamust.

Sotsiaalminist

eerium

1. § 3 lg 3 p 7 viide on, “kooskõlastab /…/ §

6 lõikes 5 nimetatud käskkirja või lepingu“.

Lõikes 5 loetletakse aga käskkirja või lepingu

min. tingimusi. Õige viide peaks olema „§ 6

lõikes 4…“.

Arvestatud.

Tänan tähelepaneku eest. Viide

parandatud

2. § 3 lg 4 p 6 sama kommentaar, mis

eelmine. Õige viide peaks olema „§ 6 lõikes 4

….“ Lisaks tuleks siia lisada kooskõlastajaks

Rahandusministeerium nagu viidatakse § 7

lõikes 1. Sõnastus „…kooskõlastab

toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse

toetamine“ Rahandusministeeriumi,

programmioperaatori ja riikliku

koordineerimisüksusega § 6 lõikes 4

nimetatud käskkirja või lepingu;

Osaliselt arvestatud.

Viide parandatud.

Selles punktis käsitletakse

programmioperaatori ja programmi-

komponendi operaatori omavahelist

kooskõlastusprotsessi, kooskõlastamine

Rahandusministeeriumi ja riikliku

koordineerimisüksusega on sätestatud lg

5 punktis 3.

3. § 3 lg 5 lõikes 3 loetletakse

programmioperaatori ülesanded ja lõikes 4

programmikomponendi operaatori ülesanded.

Lõige 5 toob sisse taas ülesanded, mis ei

Arvestatud.

Lõike 5 sõnastus täpsustatud.

5

kajastu ei lõikes 3 ega 4. Kui SoM puhul on

toetusmeede „Sotsiaalse kaasatuse

toetamine“, siis kas meie jaoks kehtivad lõige

3 pluss lõige 5 ja toetusmeetme „Elurikkuse

programm“ puhul kehtivad lõige 4 pluss lõige

5? Kui see nii on, siis tuleks täiendada

sissejuhatavat lauset, et need on täiendavad

ülesanded lisaks lõigetele 3 ja 4.

4. § 3 lg 5 p 3 Lisaks tuleks siia lisada

kooskõlastajaks ka Rahandusministeerium

nagu viidatakse § 7 lõikes 1. Sõnastus

„…kooskõlastab Rahandusministeeriumi ja

riikliku koordineerimisüksusega § 6 lõigetes

3 ja 4 nimetatud programmikomponendi

tegevuste rakendamise tingimuste käskkirja

või lepingu;“

Arvestatud.

Punkti on täiendatud.

5. § 5 lg 3 p 6 kuna elluviija ei peaks kõiki

osapooli paralleelselt teavitama, vaid oluline

oleks üks „infoliin“, siis soovitame sõnastada

nii „teavitab programmioperaatorit VÕI

programmikomponendi operaatorit ja

riiklikku koordineerimisüksust ….“

Mitte arvestatud.

Lõike praegune sõnastus on kokku

lepitud asjaomaste ministeeriumidega

eelnõu ettevalmistamise läbirääkimiste

käigus.

6. § 3 lg 7 ja § 5 lg 3 p 9 „sõlmida temaga

partnerlusleping“ ning „elluviija SÕLMIB

partneriga lepingu“. Kui partneriks on

valitsusasutus nt SKA, siis lepingut ei sõlmita

vaid piirdutakse asutuse nimetamisega

käskkirjas. Seega palume jätta vastav

lauseosa§ 3 lg-st 7 välja ja sõnastada § 5 lg 3

punkt 9 järgmiselt: „9) sõlmib juriidilisest

isikust partneriga lepingu

programmikomponendi tegevusteks, seirab

partnerile määratud tegevusi ning väljundite

ja tulemuste saavutamist“;

Osaliselt arvestatud.

§ 3 lõige 7 puudutab Šveitsi

toetusmeetme partnerit, kellega

sõlmitakse koostööleping.

§ 5 lg 3 punkti 9 täiendatud sõnadega

„juriidilisest isikust“.

7. § 6 lg 5 p 12 „näitajad“ tuleks loetelus tuua

ettepoole; vähemalt punktiks 10, sest

praegune punkt 10 räägib „näitajate muutmise

tingimustest“ ja seega peaks „näitajad“ olema

enne seda punkti.

Arvestatud.

Punktide järjekorda on muudetud.

8. § 9 lg 6 kui see räägib tingimustest

hangetele, mida ei viida läbi RHR-is, siis äkki

oleks selle lõike loogiline koht eespool enne

praegust lõiget 5, mis hakkab selgitama

tingimusi, mis seotud hangetega RHR

keskkonnas.

Mitte arvestatud.

Lõige 5 kehtib riigihangete registris

läbiviidavate hangete kohta, lõige 6

riigihangete registri väliste hangete

kohta. Lõiked 7 ja 8 mõlema kohta.

Seega muudatus ei ole vajalik.

9. § 10 lg 1 „vähemalt kord“ lahku kirjutada Arvestatud.

Tänan tähelepaneku eest.

10. § 10 lg 3 palun seletuskirjas avada, mida

tähendab „põhjendatud juhtudel“, sest praegu

hakkab 20 tp jooksma sellest, kui elluviija on

Mitte arvestatud.

Põhjendatud juhte võib olla erinevaid,

neid pole mõistlik eelnõus välja tuua.

6

kõik vajalikud sammud omalt poolt astunud,

seega peavad põhjendatud juhud olema

seotud kontrollijaga. Et mis sellised juhud

näiteks olla saavad?

Näiteks HMS §-s 41 kasutatakse sarnast

konstruktsiooni.

11. § 10 lg 6 palun seletuskirjas avada, mida

mõeldakse selle all, et „ei ole lõplikult tagasi

makstud“. Jääb arusaamatuks, mida siin

mõeldakse.

Mitte arvestatud.

Tegemist on kaalutlusotsusega. Määrus

reguleerib suhteid nii ministeeriumide

kui ka elluviijatega. Väljamakset ei tehta

kui varasem kohustus on täitmata.

Kultuuriminis

teerium

1. Oleme varasemalt teinud ettepaneku

pealkirjastada eelnõu „Šveitsi-Eesti

koostööprogrammi 2022–2029 toetuse

kasutamise tingimused ja kord“.

Kooskõlastamisele saadetud eelnõu pealkirja

sõnastus, mida kasutatakse ka läbivalt

erinevates eelnõu paragrahvides

koostööprogrammi nimena, rõhutab viidatud

aastatel toetuse kasutamist. Aastad tähistavad

teise programmi perioodi, mitte toetuse

kasutamist. Toetust pole sellest programmist

veel sisutegevusteks kasutama hakatud.

Mitte arvestatud.

Eelnõu pealkirjast on olnud mitmeid eri

variante, pärast pikka kaalumist

leidsime, et kooskõlastamisele läinud

eelnõu pealkiri on optimaalne.

2. Teeme ettepaneku vahetada eelnõu § 1

lõikes 1 ära sõnade „kasutamise,

väljamaksmise“ järjekord, sest kõigepealt

makstakse välja ja siis alles kasutatakse.

Mitte arvestatud.

Šveitsi-Eesti koostööprogrammis

ettemakseid ei tehta. Esmalt

rahastatakse kulusid oma vahenditest,

seejärel esitatakse riiklikule

koordineerimisüksusele

kuludokumendid. Pärast

kuludokumentide kontrollimist teeb

riiklik koordineerimisüksus väljamakse.

3. Teeme ettepaneku kasutada eelnõu § 2

lõikes 1 sõnastust „edaspidi RTK või riiklik

koordineerimisüksus“, sest praeguses

sõnastuses tuleks edaspidi kasutada lühendit

„RTK“, aga seda ei ole eelnõus tehtud.

Osaliselt arvestatud.

Kuna RTK täidab koostööprogrammis

kahte rolli, siis edaspidi viitame RTK-le

funktsioonipõhiselt kas kui riiklikule

koordineerimisüksusele või kui

makseasutusele sõltuvalt täidetavast

ülesandest. RTK lühendit enam ei

kasuta.

4. Eelnõu § 2 lõike 2 punkti 11 kohaselt teeb

riiklik koordineerimisüksus ettekirjutuse

kohustuse või nõude täitmata jätmise või

puudustega täitmise korral ja annab selle

täitmiseks uue tähtaja. Palume seletuskirjas

selgitada, mis on sellise ettekirjutuse eesmärk

ja õiguslik tagajärg, kui puudust ei

kõrvaldata. Seletuskiri erinevate ülesannete

sisu ega eesmärki üldse ei täpsusta. Kui

õiguslikuks tagajärjeks on

finantskorrektsioon, siis see on punktiga 10

kaetud. Kas sellise ettekirjutuse tegemise

Mitte arvestatud.

Toimub tavapärane haldusõiguslik

menetlus. Kui selgub, et kohustus või

nõue on täidetud puudustega, mida on

võimalik kõrvaldada, antakse

vastaspoolele võimalus puudus

kõrvaldada. Kui seda tähtaegselt ei

tehta, tehakse ettekirjutus. Kui ka

ettekirjutust ei täideta, hakatakse

kaaluma finantskorrektsiooni

rakendamise vajadust.

7

menetlus on oma sisult erinev

vastavusmenetlusest, mis eelneb

finantskorrektsioonile?

5. Eelnõu § 3 lõike 3 punktis 7 tuleks viidata

lõikele 4. Lisaks juhime tähelepanu, et

viidatud punktis on kirjas, et

programmioperaator kooskõlastab

programmikomponendi operaatoriga

käskkirja või lepingu. Tegelikkuses

kooskõlastab programmikomponendi

operaator nimetatud dokumendid

programmioperaatoriga ja see on sätestatud

eelnõu § 3 lõike 4 punktis 6 ning eelnõu § 7

lõikes 1.

Osaliselt arvestatud.

Viide parandatud.

Ettepanekust tulenevalt eelnõu § 3 lg 3

punkti 7 sõnastust täpsustatud, et

selgitada, et käskkirja või lepingu

koostab programmikomponendi

operaator ja esitab selle

kooskõlastamiseks programmi-

operaatorile. Programmioperaatoril on

aga ülesanne kooskõlastusprotsessis

osaleda, seega ei saa seda ülesannet

määrusest välja jätta.

6. Teeme ettepaneku viidata eelnõu § 3 lõike

4 punktis 3, kus kasutatakse esmakordselt

terminit „elluviija“, § 5 lõikele 1, kus elluviija

defineeritakse.

Mitte arvestatud.

Muudab punkti sõnastuse keerukamaks.

Eelnõu on lühike ja selle struktuur

hierarhiline, seega on eelnõu sihtgruppi

arvestades ebavajalik osundada, et

järgmise taseme tegutseja definitsioon

on ülejärgmises paragrahvis tulemas.

7. Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 5 puhul palume

seletuskirjas täpsustada, mida on mõeldud

eelarverea alamridade all. Eelarves on kolm

tasandit ja pole üheselt selge, millist neist

silmas peetakse.

Mitte arvestatud.

Programmikomponendi operaator saab

muuta ainult kolmanda taseme (kõige

madalama taseme) eelarve alamridu.

8. Eelnõu § 3 lõike 4 punktis 6 tuleks viidata

lõikele 4. Samuti ei ole mainitud, et

kooskõlastada on vaja ka

Rahandusministeeriumiga. Teeme ettepaneku

sõnastada säte järgnevalt: "kooskõlastab

toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse

toetamine“ Rahandusministeeriumi,

programmioperaatori ja riikliku

koordineerimisüksusega § 6 lõikes 4

nimetatud käskkirja või lepingu;".

Osaliselt arvestatud.

Viide on parandatud.

Rahandusministeeriumi ja riikliku

koordineerimisüksusega

kooskõlastamine on antud lg 5 punktis

3.

9. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 3 lõiked 4

ja 5 reguleerivad mõlemad programmi

komponendi ülesandeid. Teeme ettepaneku

need lõiked kokku panna.

Mitte arvestatud.

Eelnõu § 3 lõiget 5 on täiendatud, et sisu

oleks paremini arusaadav. Paragrahvi 3

lõige 3 reguleerib programmioperaatori

ülesandeid, lõige 4 programmi-

komponendi operaatori ülesandeid,

lõikes 5 on toodud aga ülesanded, mida

täidavad mõlemad.

10. Eelnõu § 3 lõige 7 sätestab, et

programmioperaatoril ja

programmikomponendi operaatoril on õigus

valida Šveitsi toetusmeetme partner ning

sõlmida temaga partnerlusleping. Nimetatud

Mitte arvestatud.

Šveitsi toetusmeetme partneriga seotud

täiendavaid küsimusi reguleerib Šveitsi

regulatsioon. Kuna käesolev määrus on

mõeldud eelkõige Eesti sees toimuva

8

säte on ainus säte, kus kasutatakse terminit

„Šveitsi toetusmeetme partner“ ja antakse

napp regulatsioon. Seletuskiri täpsustab, et

Šveitsi toetusmeetme partnerile ei kohaldata

§-s 5 nimetatut. Šveitsi toetusmeetme partner

nimetatakse toetusmeetme lepingus ja

toetusmeetme rakendamise lepingus.

Juhime tähelepanu, et seletuskiri ei ole

õigustloov. Seega regulatsioon, kus ja kuidas

viidatud partner nimetatakse ning millised

reeglid temale kohalduvad või ei kohaldu (või

vähemasti viide õigusaktile, kus see

regulatsioon kirjas on), tuleb nimetada

eelnõus. Eelnõu seletuskirja sissejuhatavas

osas on öeldud, et siseriikliku korralduse

õiguslik raamistik nähakse ette käesoleva

määrusega. Hetkel puudub eelnõust vastav

regulatsioon. Selge ei ole ka see, et kui

eelnõu § 5 neile ei kohaldu, millised

kohalduvad? Kas näiteks eelnõu § 6 lõike 4

alusel saab ka selle partneri käskkirjaga

määrata ning kas eelnõu §-s 8 toodud

abikõlblikkuse reeglid ja eelnõu §-s 9 toodud

kohustused on ka talle siduvad? Palume

eelnõud täiendada.

menetluse reguleerimiseks, ei ole

kohane siin topelt regulatsiooni

kehtestada. Vastavalt regulatsioonile

sõlmitakse Šveitsi toetusmeetme

partneriga leping, kus pooled saavad

kokku leppida kõik regulatsioonis

käsitlemata vajalikud küsimused.

11. Eelnõu § 6 lõike 5 punktide 5 ja 6 osas

palume seletuskirjas selgitada, kas ja mille

poolest antud punktides toodud perioodid

erinevad.

Mitte arvestatud.

Käskkirjas või lepingus on võimalik

sätestada programmikomponendi

tegevustele ja kuludele erinev

abikõlblikkuse periood. Näiteks

toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse

toetamine“ on mõistlik arvestada

tegevuste elluviimiseks 48 kuud ja

aruandluse koostamiseks 3 kuud.

12. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 9 lõike 6

punktis 4 kasutatakse esmakordselt terminit

„toetuse saaja“. Eelnevates paragrahvides on

kasutatakse mõisteid „elluviija“ ja „kulu

tegija“. Palume termineid ühtlustada, sest ka

partnerid peavad ostumenetlust järgima kui

nad on kulude tegijad. Lisaks kasutatakse

seletuskirjas „partnerriigi“ mõistet, mida

eelnõus ei kasutata kordagi.

Osaliselt arvestatud.

Mõiste „toetuse saaja“ on asendatud

terminiga „kulu tegija“.

Mõiste „partnerriik“ on defineeritud

Šveitsi regulatsioonis.

13. Eelnõu § 9 lõike 8 puhul palume vaadata

üle RHS-ist kopeeritud regulatsioon, sest

eelnõus on kirjas punkte, mis ei ole

asjakohased. HÕNTE § 28 kohaselt eelnõus

ei taasesitata muu seaduse ega sama eelnõu

teist sätet, vaid viidatakse sellele. Soovitame

kaaluda võimalust viidata RHS-i

Mitte arvestatud.

Määruse eelnõu on koostatud

põhimõttel, et programmi riigisisene

rakendamine oleks võimalikult suures

mahus kajastatud ühes õigusaktis.

Käesoleval hetkel ei ole teada kõik

programmi tegevused, seega on mõistlik

9

kohalduvatele sätetele. loetleda kõik hüpoteetilised olukorrad,

mis võivad sätte rakendusalas ette tulla.

14. Eelnõu § 9 lõike 9 puhul palume

täpsustada, et kes esitab hangete läbiviimisel

Šveitsi toetuste büroole teavet ja dokumente

kooskõlas Šveitsi regulatsiooni artikliga 7.2.

Arvestatud.

Lõiget on täiendatud.

15. Eelnõu § 10 lõikes 1 on trükiviga

"vähemaltkord". Arvestatud.

Tänan tähelepaneku eest. Trükiviga on

parandatud.

16. Eelnõu § 11 lõige 4 sätestab, et kui Šveitsi

regulatsiooni artikli 4.15 punkti 3 kohaselt on

kokku lepitud, võib soetatud, ehitatud,

renoveeritud või ümberehitatud ehitisi müüa,

välja üürida ja hüpoteegiga koormata viie

aasta jooksul pärast toetusmeetme

lõppemist“. Piirang, mis lubab viie aasta

jooksul peale toetusmeetme lõppemist vara

müüa, üürida või koormata, ei ole kohane.

Hetkel on piirangu sisu selline, et näiteks

kümme aastat peale toetusmeetme lõppemist

on vara müük, üür ja koormamine keelatud.

Ilmselt on olnud soov kehtestada piirang, et

esimesel viiel aastal peale toetusmeetme

lõppemist ei tohi vara müüa, üürida ja

koormata ning pärast seda perioodi on see

lubatud. Lisaks oleme varasemalt juhtinud

tähelepanu, et vara võõrandamise keeld võib

olla põhiõiguste riive. HÕNTE kohaselt kui

põhiseadus või mõni välisleping, millele Eesti

on alla kirjutanud, seondub eelnõu

regulatsiooniga ehk sellesse kavandatakse

norme, mille puhul riivatakse mõnda

põhiõigust, mõne institutsiooni autonoomiat

vms, siis tuleb regulatsiooni kooskõla

põhiseadusega ja lepinguga analüüsida ning

seletuskirjas näidata, milliste põhiseaduse ja

lepingu sätetega kooskõla on uuritud ning kas

ja kuidas on eelnõu põhiseaduse ja lepinguga

kooskõlas. Selline analüüs on seletuskirjast

puudu.

Mitte arvestatud.

Täiesti piiranguvabaks ei saa ehitiste

käsutamist jätta, kuna sel juhul ei ole

tagatud programmi eesmärkide

saavutamine, milles Eesti ja Šveits on

kokku leppinud. Sarnaseid piiranguid

kasutatakse kõigis kaasfinantseerimise

reeglistikes, et tagada toetuste

eesmärgipärane kasutamine.

Perioodi, mis algab 5 aasta möödudes

toetusmeetme lõppemisest, määruses ei

reguleerita ning sel perioodil ei kehti

seega ka piirang, et enne omandi

käsutamist tuleb selle osas kokku

leppida vastavalt viidatud regulatsiooni

artikli 4.15 punktile 3.

Seletuskirjas täiendavalt selgitatud.

17. Eelnõu § 11 lõige 6 näeb ette kohustuse

teavitustegevuste tegemisel lähtuda Šveitsi

regulatsiooni peatükist 13. Regulatsioon

sätestab nii riikliku koordineerimisüksuse kui

ka programmioperaatori kohustused

teavitamisel. Eelnõu § 5 lõike 4 punkti 3

alusel on pandud teavitamiskohustus ka

elluviijale. Palume eelnõus täpsustada, millest

elluviija peab teavitamisel lähtuma.

Mitte arvestatud.

Kõik teavitustegevuste tegijad peavad

järgima Šveitsi regulatsiooni peatükki

13.

18. Eelnõu § 13 lõikes 2 on viide poolik. Arvestatud.

10

Viidet täpsustatud.

19. Oleme seda juba ka eelnevates punktides

rõhutanud, et eelnõu seletuskiri ei põhjenda

eelnõu põhiseisukohti, vaid pigem kordab

valikuliselt eelnõus toodud regulatsiooni.

Palume seletuskirja täiendada.

Mitte arvestatud.

Eelnõu on suunatud eelkõige pädevatele

haldusorganitele, mistõttu haldus-

õiguslikke kontseptsioone ei ole

detailselt lahti kirjutatud.

EELNÕU

MÄÄRUS

Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi

toetuse kasutamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõigete 4 ja 5 ning Vabariigi Valitsuse seaduse

§ 27 lõike 3 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Määrusega reguleeritakse Eesti Vabariigi Valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise

Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud

liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkuleppe (edaspidi

raamkokkulepe) riigisisest elluviimise korraldust ja raamkokkuleppe alusel antava toetuse

andmise, kasutamise, väljamaksmise, tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning järelevalve ja

aruandluse tingimusi ja korda.

(2) Määruses kasutatakse termineid raamkokkuleppes ja Euroopa Liidus majanduslike ja

sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi

teise toetuse rakendamise regulatsioonis (edaspidi Šveitsi regulatsioon) sätestatud tähenduses.

(3) Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetmete rakendamisel

järgitakse käesolevat määrust ja raamkokkuleppes sätestatud õigusraamistikku. Määruse ja

raamkokkuleppe vaheliste vastuolude korral lähtutakse raamkokkuleppest.

(4) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

§ 2. Riiklik koordineerimisüksus ja makseasutus

(1) Riikliku koordineerimisüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus.

(2) Riiklik koordineerimisüksus täidab järgmisi ülesandeid:

1) kavandab ja kooskõlastab toetusmeetmed;

2) esitab toetusmeetme taotluse Šveitsi toetuste büroole;

3) sõlmib toetusmeetme lepingu Šveitsi Arengu- ja Koostööameti või Riikliku

Majandusasjade Sekretariaadiga;

4) sõlmib toetusmeetme rakendamise lepingu programmioperaatoriga;

5) tagab riigisisese toetusmeetme seire, finantsjuhtimise, hindamise, nähtavuse ja aruandluse;

6) tagab kehtivate õigusaktide, sealhulgas riigiabi eeskirjade järgimise;

7) kontrollib toetuse kasutamist;

8) teavitab programmioperaatoreid ja programmikomponentide operaatoreid raam-

kokkuleppes sätestatud õigusraamistikust ja selle muudatustest;

9) menetleb makse aluseks olevaid dokumente, maksab toetuse välja või jätab selle finants-

korrektsiooni otsuse alusel välja maksmata;

10) teeb finantskorrektsiooni otsuseid;

11) teeb ettekirjutuse kohustuse või nõude täitmata jätmise või puudustega täitmise korral ja

annab selle täitmiseks uue tähtaja;

12) annab oma pädevuse piires selgitusi ja nõustab toetuse kasutamise küsimustes;

13) täidab muid Šveitsi regulatsioonis nimetatud ja toetusmeetme rakendamise lepingus kokku

lepitud riikliku koordineerimisüksuse ülesandeid.

(3) Makseasutuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus.

(4) Makseasutus täidab järgmisi ülesandeid:

1) teeb Šveitsi-Eesti koostööprogrammi üle finantskontrolli;

2) esitab hüvitistaotlused Šveitsi toetuste büroole.

§ 3. Programmioperaator ja programmikomponendi operaator

(1) Programmioperaatori ülesandeid täidab:

1) toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Kultuuriministeerium;

2) toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ Kliimaministeerium.

(2) Programmikomponendi operaatori ülesandeid täidavad:

1) toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Kultuuriministeerium,

Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Siseministeerium;

2) toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur.

(3) Programmioperaator täidab järgmisi ülesandeid:

1) vastutab toetusmeetme ettevalmistamise ja koordineerimise eest ning tagab toetusmeetme

tõhusalt toimiva juhtimis- ja kontrollisüsteemi;

2) koostab ja esitab toetusmeetme taotluse riiklikule koordineerimisüksusele;

3) sõlmib riikliku koordineerimisüksusega toetusmeetme rakendamise lepingu;

4) koostab ja esitab hüvitistaotlused ning toetusmeetme aastaaruande ja lõpparuande riiklikule

koordineerimisüksusele;

5) kavandab toetusmeetme teavitustegevusi ja viib kavandatu ellu;

6) moodustab toetusmeetme juhtkomitee, korraldab ja juhib toetusmeetme juhtkomitee

koosolekuid ning koostab koosolekute protokollid;

7) kooskõlastab toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponendi

operaatori esitatud § 6 lõikes 4 nimetatud käskkirja või lepingu;

8) täidab muid Šveitsi regulatsioonis nimetatud ja toetusmeetme rakendamise lepingus kokku

lepitud programmioperaatori ülesandeid.

(4) Programmikomponendi operaator täidab järgmisi ülesandeid:

1) valmistab ette programmikomponendi ja vastutab programmikomponendi rakendamise

eest;

2) esitab programmioperaatorile vajaliku teabe toetusmeetme juhtimis- ja kontrollisüsteemi

kirjelduse, hüvitistaotluste, toetusmeetme aastaaruannete ja toetusmeetme lõpparuande

koostamiseks;

3) kogub toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ elluviijalt teabe, mis on vajalik

toetusmeetme aruannete ja hüvitistaotluste koostamiseks;

4) kavandab programmikomponendi teavitustegevusi ja viib kavandatu ellu;

5) võib muuta programmikomponendi eelarverea alamridasid;

6) kooskõlastab programmioperaatoriga toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ § 6

lõikes 4 nimetatud käskkirja või lepingu;

7) osaleb toetusmeetme juhtkomitee koosolekutel;

8) täidab toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ § 5 lõikes 3 nimetatud ülesandeid;

9) teavitab programmioperaatorit ja riiklikku koordineerimisüksust toetuse kasutamisega

seotud takistustest;

10) täidab muid programmioperaatori määratud või programmioperaatoriga kokku lepitud

ülesandeid.

(5) Toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ täidab programmikomponendi operaator

lisaks lõikes 4 sätestatule ja toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ täidab

programmioperaator lisaks lõikes 3 sätestatule järgmisi ülesandeid:

1) koostab vajaduse korral toetuse kasutamisega seotud juhendmaterjalid ja aruandevormid;

2) teavitab elluviijat toetuse kasutamist reguleerivate õigusaktide ja raamkokkuleppes

sätestatud õigusraamistiku muudatustest;

3) kooskõlastab Rahandusministeeriumi ja riikliku koordineerimisüksusega § 6 lõigetes 3 ja 4

nimetatud programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirja või lepingu;

4) seirab § 6 lõigetes 3 ja 4 nimetatud programmikomponendi tegevuste rakendamise

tingimuste käskkirja või lepingu tulemuste ja väljundite saavutamist.

(6) Programmioperaatoril ja programmikomponendi operaatoril on õigus teha ettepanek

riiklikule koordineerimisüksusele toetusmeetme lepingu muutmise algatamiseks.

Programmioperaatoril, programmikomponendi operaatoril ja riiklikul koordineerimisüksusel

on õigus teha ettepanek Rahandusministeeriumile raamkokkuleppe lisa 1 muutmise

algatamiseks.

(7) Programmioperaatoril ja programmikomponendi operaatoril on õigus valida Šveitsi

toetusmeetme partner ning sõlmida temaga partnerlusleping.

§ 4. Auditeeriv asutus

(1) Auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium.

(2) Auditeeriv asutus täidab järgmisi ülesandeid:

1) koostab koostööprogrammi auditistrateegia;

2) viib läbi juhtimis- ja kontrollisüsteemi ning toetusmeetme auditeid.

§ 5. Elluviija ja partner

(1) Elluviija on programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirja või

lepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või asutus, kes vastutab

programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirjas või lepingus nimetatud

eelarve ulatuses programmikomponendi tegevuste, väljundite ja tulemuste saavutamise eest.

(2) Partner on isik või asutus, kes osaleb programmikomponendi tegevustes ja kelle tegevusi

rahastatakse toetusest, mis on ette nähtud programmikomponendi eelarves.

(3) Elluviija täidab järgmisi ülesandeid:

1) teeb programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirjas või lepingus

määratud tegevusi ning vastutab nende tegevuste väljundite ja tulemuste saavutamise eest;

2) annab programmikomponendi operaatorile või programmioperaatorile teabe toetusmeetme

aruannete ja hüvitistaotluste esitamiseks;

3) kavandab punktis 1 nimetatud tegevustega seotud teavitustegevusi ja viib kavandatu ellu;

4) tagab programmikomponendi tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute

olemasolu ja õiguslikud eeldused;

5) esitab õige ja täieliku teabe ning korrektsed dokumendid programmikomponendi tegevuste,

väljundite ja tulemuste kohta tähtajaks ja nõutud viisil, sealhulgas seire ja hindamiste käigus;

6) teavitab programmioperaatorit, programmikomponendi operaatorit ja riiklikku

koordineerimisüksust viivitamata tegevuste odavnemisest või kallinemisest ning toetuse

kasutamisega seotud takistusest;

7) järgib riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid

kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad;

8) tagastab tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtajaks;

9) sõlmib juriidilisest isikust partneriga lepingu programmikomponendi tegevusteks, seirab

partnerile määratud tegevusi ning väljundite ja tulemuste saavutamist;

10) osaleb toetusmeetme juhtkomitee koosolekutel;

11) täidab muid programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirjast või

lepingust tulenevaid kohustusi.

(4) Partner täidab lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud ülesandeid.

§ 6. Toetusmeetme tingimused

(1) Toetusmeetme leping sõlmitakse toetusmeedet reguleerivate tingimuste, sealhulgas

toetusmeetme abikõlblikkuse perioodi, osapoolte kohustuste ja vastutuse ning toetusmeetme

eelarve kokkuleppimiseks.

(2) Toetusmeetme rakendamise leping sõlmitakse toetusmeetme rakendamist reguleerivate

tingimuste, sealhulgas osapoolte kohustuste ja vastutuse kokkuleppimiseks.

(3) Toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ määrab programmioperaator programmi-

komponendi tegevuste rakendamise tingimused, vajadusel elluviijad ja partnerid käskkirjaga.

(4) Toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ määrab programmikomponendi

operaator programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimused, vajadusel elluviijad ja

partnerid käskkirjaga. Kui elluviija ei ole riigiasutus, võib programmikomponendi tegevuste

rakendamise tingimuste, elluviijate ja partnerite määramiseks sõlmida halduslepingu.

(5) Programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirjas või lepingus

sätestatakse vähemalt järgmine:

1) programmikomponendi tegevuse kirjeldus;

2) elluviija;

3) partneri nimetus, juhul kui tegevusse on kaasatud partner;

4) elluviija ja partneri õigused ning kohustused;

5) programmikomponendi tegevuse periood;

6) kulude abikõlblikkuse periood;

7) toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest;

8) toetuse maksmise tingimused, sealhulgas lihtsustatud kulude hüvitamise tingimused;

9) programmikomponendi tegevuse eelarve;

10) riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise tingimused, kui tegemist on sellise abi

andmisega;

11) näitajad.

12) programmikomponendi tegevuse, eelarve ja näitajate muutmise tingimused;

(6) Programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirja või lepinguga võib

määruses sätestatud tingimusi täiendada või täpsustada, kui see on vajalik toetatavate

tegevuste eripära tõttu.

(7) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud käskkirja või lepinguga määratud programmikomponendi

tegevuste rakendamise tingimusi muudetakse elluviija, programmikomponendi operaatori või

programmioperaatori algatusel.

§ 7. Programmikomponendi tegevuse rakendamise tingimuste kooskõlastamine

(1) Toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ kooskõlastab programmioperaator programmi-

komponendi tegevuse rakendamise tingimuste käskkirja eelnõu Rahandusministeeriumi ja

riikliku koordineerimisüksusega. Toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“

kooskõlastab programmikomponendi operaator programmikomponendi tegevuse

rakendamise tingimuste käskkirja või lepingu eelnõu Rahandusministeeriumi,

programmioperaatori ja riikliku koordineerimisüksusega.

(2) Lõikes 1 nimetatud eelnõu kooskõlastatakse või jäetakse põhjendatult kooskõlastamata

kümne tööpäeva jooksul. Põhjendatud juhul võib kooskõlastamiseks esitaja või kooskõlastaja

taotlusel tähtaega muuta. Kui kooskõlastaja ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks

keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse kooskõlastus antuks.

(3) Programmikomponendi tegevuse rakendamise tingimuste käskkirja või lepingu ja nende

muutmise eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks koos riigiabi analüüsiga.

§ 8. Kulude abikõlblikkus

(1) Toetusmeetme kulude abikõlblikkuse perioodi esimene ja viimane kuupäev määratakse

toetusmeetme lepingus. Kõik toetusmeetme raames abikõlblikud kulud peavad olema tehtud

abikõlblikkuse perioodil, välja arvatud Šveitsi regulatsiooni artikli 6.1 punktis 3 nimetatud

juhul.

(2) Kulud on abikõlblikud tegelike kuludena. Tegelikuks kuluks loetakse kulu, mille aluseks

olev töö on tehtud, kaup kätte saadud või teenus osutatud toetusmeetme abikõlblikkuse

perioodil ning mille tekkimine on tõendatud dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe,

üleandmise-vastuvõtmise akti või sellesisulise kinnituse või osalejate registreerimislehega;

töö- või teenistusülesannete eest makstava tasu puhul palgaarvestust tõendava väljavõtte või

palgalehega. Riigiasutus ei pea esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente ning avalik-

õiguslik juriidiline isik palga ja sellest tasutavate maksude ja maksete tasumist tõendavaid

dokumente.

(3) Abikõlblikke kulusid võidakse hüvitada lisaks lõikes 2 nimetatud tegelikele kuludele ka

lihtsustatud kulude hüvitamisviisi alusel, see tähendab standardiseeritud ühikuhinnana,

kindlasummalise maksena või ühtse määrana, kui nii on kokku lepitud toetusmeetme lepingus

ja kui riigiabi reeglitest ei tulene teisiti. Sellisel juhul määratakse lihtsustatud kulude

hüvitamise täpsemad tingimused toetusmeetme rakendamise lepingus ning

programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirjas või lepingus.

(4) Kulud on abikõlblikud, kui nad vastavad raamkokkuleppes, Šveitsi regulatsioonis,

määruses, toetusmeetme lepingus, toetusmeetme rakendamise lepingus ja § 6 lõigetes 3 ja 4

nimetatud käskkirjas või lepingus sätestatud nõuetele ning on sobivad ja põhjendatud eesmärgi

täitmiseks.

§ 9. Kohustused seoses hankimisega

(1) Kui kulu teinud isik on hankija riigihangete seaduse tähenduses, on ta kohustatud järgima

riigihangete seadust.

(2) Kui kulu teinud isik ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja asja, teenuse või

ehitustöö (edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või

sellest suurem, peab ta ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse

lähtuvalt lõigetest 3–8.

(3) Ostumenetluse läbiviimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:

1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt;

2) ostumenetlus viiakse läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt;

3) ostu kirjeldus peab tagama turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele;

4) funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei tohi kunstlikult osadeks jagada

eesmärgiga vältida lõikes 2 nimetatud kohustust;

5) riigihangete registris või selle väliselt ostu tegemise kohta avaldatud teates või

hinnapäringus kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist

peetakse pakkujaga läbirääkimisi.

(4) Kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 100 000 eurot või sellest

suurem, viiakse ostumenetlus läbi riigihangete registris.

(5) Ostumenetluse läbiviimine riigihangete registris peab lisaks lõikes 3 nimetatule vastama

järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse läbiviimiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis

arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust;

2) kirjeldatud on ostu tunnused, tehnilised andmed või muud ostu iseloomustavad andmed,

millele pakkumus peab vastama;

3) määratud on pakkumuse esitamise tähtaeg, mis on proportsionaalne ostu kohta koostatavate

pakkumuste aja suhtes;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus kulu tegija ja pakkuja vahel, sealhulgas juurdepääsu

võimaldamine ostuteate ja sellega seotud dokumentidele ning pakkumuste ja selgituste

esitamine, toimub ostukeskkonnas;

5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) Riikliku koordineerimisüksuse riigihangete kontrolli teostav isik lisatakse riigihangete

registris ostu juurde kui „vaatleja“;

7) punktis 1 nimetatud tingimusi ei või muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ega

kalduda neist kõrvale parima pakkumuse valimisel;

8) teade ostumenetluse kohta on avalik.

(6) Ostumenetlus, mida ei viida läbi riigihangete registris, peab lisaks lõikes 3 nimetatule

vastama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse läbiviimiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis

arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust;

2) hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis;

3) hinnapäring esitatakse vähemalt kahele ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui kavandatava

ostu turul puudub ettevõtjate paljusus;

4) ostumenetlust puudutavat dokumentatsiooni, sealhulgas elektrooniliselt või paberkandjal

toimunud kirjavahetust pakkuja ja kulu tegija ning teisi ostumenetluse tõendeid, säilitatakse §

11 lõikes 1 nimetatud tähtajani.

(7) Ostumenetluse tulemusena sõlmitakse leping ostumenetluse alusdokumentides ette nähtud

tingimustel ja vastavuses väljavalitud pakkumusega.

(8) Ostumenetluse võib korraldada riigihangete registri väliselt ühe või mitme pakkujaga, kui:

1) leping sõlmitakse rahvusvahelise organisatsiooni kohustusliku erimenetluse alusel;

2) leping sõlmitakse kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks

või kasutamiseks, sõltumata lepingu liigist;

3) tellitakse meediateenuseid programmimaterjali või selle osa omandamiseks, arendamiseks,

tootmiseks või koostootmiseks või saateaja või programmi tellimiseks;

4) sõlmitakse tööleping;

5) sõlmitakse leping reisijate veoks raudteel või metroos;

6) tellitakse teenust avaliku sektori hankijalt või avaliku sektori hankijate ühenduselt, kellele

on Euroopa Liidu toimimise lepingu nõuetega kooskõlas oleva õigusakti alusel antud

ainuõigus selle teenuse osutamiseks vastaval territooriumil;

7) tellitakse teadus- ja arendusteenust, välja arvatud juhul, kui lepingust tuleneb kasu üksnes

toetuse saajale tema enda tegevuseks ja teenuste eest tasub täies ulatuses toetuse saaja;

8) varasema ostumenetluse käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust või ükski esitatud

pakkumustest ei ole ostumenetluse alusdokumentidele vastav ja esialgseid ostumenetluse

tingimusi oluliselt ei muudeta;

9) lepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas

intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja

konkurentsi puudumine ei tulene ostumenetluses esitatud tingimuste kunstlikust

kitsendamisest, või kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise

esituse loomise või omandamise korral;

10) lepingu kiire sõlmimine on vajalik toetuse saajast sõltumatute ettenägematute sündmuste

tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda riigihangete registris läbiviidava

ostumenetluse korda järgida;

11) lepingu esemeks olevaid asju toodetakse üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- või

arendustegevuse eesmärgil ja lepingu ese ei hõlma asju, mida toodetakse tulu saamiseks

masstoodanguna või teadusuuringute või arendustegevusega seotud kulude katmiseks;

12) asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või

täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega asju,

mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja

hooldamine tooks kaasa ülemääraseid tehnilisi probleeme;

13) asju või teenuseid ostetakse eriti soodsatel tingimustel isikult, kelle suhtes on algatatud

likvideerimismenetlus, või pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe

jõustamiseks;

14) lepingu ese on litsents kasutada raamatukogu dokumente või andmebaasi;

15) asju ostetakse väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära kasutades

turuhinnast oluliselt madalama hinnaga;

16) lepingu ese on õhutransporditeenus;

17) lepingu ese on arhivaal, teavik, teavikute kasutuslitsents või muuseumikogusse arvatav

kultuuriväärtusega asi;

18) lepingu ese on teadus- ja arendustegevuseks otseselt kasutatav asi ning toetuse saaja on

teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses;

19) asju ostetakse seoses lavastuse või kontsertkava ettevalmistamise ja läbiviimisega ning

toetuse saajaks on etendusasutus.

(9) Hangete läbiviimisel esitab riiklik koordineerimisüksus Šveitsi toetuste büroole teavet ja

dokumente kooskõlas Šveitsi regulatsiooni artikliga 7.2.

§ 10. Toetuse maksmine, maksmise peatamine ja maksmisest keeldumine

(1) Toetusest makse saamiseks vajalikud dokumendid ja tõendid esitatakse riiklikule

koordineerimisüksusele perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse

keskkonna kaudu. Nimetatud dokumendid esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid mitte

tihedamini kui kord kuus.

(2) Makseid tehakse tegelike kulude või kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel,

arvestades § 8 lõikes 3 sätestatut.

(3) Riiklik koordineerimisüksus kontrollib kulude abikõlblikkust ning toetuse kasutamisega

seotud kohustuste täitmist 20 tööpäeva jooksul arvates makse saamiseks vajalike dokumentide

ja tõendite esitamisest. Põhjendatud juhtudel võib nimetatud tähtaega pikendada.

(4) Makse menetlemise käigus on makse saamiseks vajalike dokumentide ja tõendite esitaja

kohustatud tõendama makse aluseks olevate tingimuste täitmist.

(5) Abikõlblike kulude hüvitamisel lähtutakse toetusmeetmes ette nähtud toetuse osakaalust,

riikliku kaasfinantseerimise määrast ja toetuse summast.

(6) Riiklik koordineerimisüksus võib toetuse väljamaksmise peatada või väljamaksmisest

keelduda, kui:

1) kulu ei ole abikõlblik või kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;

2) tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud;

3) võimaliku tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel;

4) Šveits peatab maksed või keeldub maksete tegemisest Eestile.

(7) Väljamaksest keeldutakse finantskorrektsiooni otsuse alusel.

(8) Programmioperaator esitab hüvitistaotluse Šveitsi ette antud vormil dokumendihaldus-

süsteemi kaudu riiklikule koordineerimisüksusele kulude osas, mille riiklik

koordineerimisüksus on makse abikõlblikkuse kontrolli järel kinnitanud ja välja maksnud,

Šveitsi regulatsiooni artikli 8.2 punktis 4 nimetatud hüvitisperioodide kohta kuue nädala

jooksul hüvitisperioodi lõppemisest arvates.

(9) Riiklik koordineerimisüksus teeb programmioperaatorile ettepaneku arvata

hüvitistaotlusest välja kulud, mille abikõlblikkust ei ole kontrollitud või mille abikõlblikkuse

kontroll ei ole veel lõppenud.

§ 11. Toetuse kasutamisega seotud kohustused

(1) Toetuse kasutamisega seotud dokumente tuleb säilitada kümme aastat toetusmeetme

lõppemisest arvates, kuid mitte kauem kui 2039. aasta 3. detsembrini.

(2) Kui Šveitsi regulatsiooni artikli 4.15 punkti 2 kohaselt ei ole kokku lepitud teisiti, siis

toetusmeetme abikõlblikkuse perioodil ja viie aasta jooksul pärast toetusmeetme lõppemist

peavad toetusest rahastatavate seadmete, paigaldiste või ehitiste puhul olema täidetud

järgmised tingimused:

1) neid käitatakse ja kasutatakse toetusmeetme eesmärkide kohaselt;

2) need on kindlustatud kahjujuhtumite vastu;

3) need on nõuetekohaselt hooldatud.

(3) Toetusmeetme abikõlblikkuse perioodil on lubatud toetuse abil hangitud vara võõrandada

Šveitsi eelneval kirjalikul nõusolekul.

(4) Kui Šveitsi regulatsiooni artikli 4.15 punkti 3 kohaselt on kokku lepitud, võib soetatud,

ehitatud, renoveeritud või ümberehitatud ehitisi müüa, välja üürida ja hüpoteegiga koormata

viie aasta jooksul pärast toetusmeetme lõppemist.

(5) Programmioperaator, makseasutus, auditeeriv asutus ja riiklik koordineerimisüksus

kirjeldavad juhtimis- ja kontrollisüsteeme vastavalt Šveitsi regulatsiooni artiklile 3.1.

Programmioperaator esitab toetusmeetme juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse riiklikule

koordineerimisüksusele kooskõlastamiseks hiljemalt 2024. aasta 30. septembril.

(6) Koostööprogrammi teavitustegevustes lähtutakse Šveitsi regulatsiooni 13. peatükist.

(7) Programmioperaator ja programmikomponendi operaator järgivad riikliku

koordineerimisüksuse suuniseid rakendussüsteemi kohustuste täitmise ja toimimise

tagamiseks.

(8) Toetuse kasutamisel tuleb eristada abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks

eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, välja arvatud juhul, kui kulusid hüvitatakse

kulude lihtsustatud hüvitamisviisi alusel.

§ 12. Finantskorrektsioonid

(1) Riiklik koordineerimisüksus võib teha finantskorrektsiooni otsuse toetuse osaliseks või

täielikuks vähendamiseks ja toetuse tagasinõudmiseks, kui:

1) kulu ei ole abikõlblik;

2) toetuse saamise või kasutamisega seotud kohustust või nõuet ei ole osaliselt või täielikult

täidetud;

3) toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt, toetuse saamiseks

on esitatud valeandmeid, toetatava tegevusega seoses on esinenud pettus, korruptsioon või

huvide konflikt;

4) toimunud on Šveitsi regulatsiooni artiklis 11.1 nimetatud rikkumine.

(2) Finantskorrektsiooni otsust ei tehta, kui:

1) programmioperaator, programmikomponendi operaator või elluviija on avastanud ja

esimesel võimalusel kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu riiklikku koordineerimisüksust

teavitanud, et talle on hüvitatud abikõlbmatu kulu, ning ta on tagastanud toetuse või selle osa

kümne tööpäeva jooksul arvates riiklikku koordineerimisüksust kirjalikult või e-toetuse

keskkonna kaudu vastava nõusoleku saamisest;

2) tagasinõudmisele kuuluv toetuse summa on 1000 eurot või sellest väiksem, välja arvatud

juhul, kui tegemist on lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaoludega.

(3) Kohustuse või tingimuse täitmata jätmise laadist ja raskusest tulenevalt ning kohaldades

proportsionaalsuse põhimõtet vähendatakse toetust 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti

tegevusele eraldatud toetusest.

(4) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama programmikomponendi

raames maksmisele kuuluva toetusega. Kui toetuse peab tagastama programmioperaator, võib

tagasimaksmisele kuuluva toetuse tasaarveldada programmioperaatori halduskulust

maksmisele kuuluva toetusega.

(5) Tagasinõutud toetuse maksab programmioperaator, programmikomponendi operaator või

elluviija tagasi 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise

päevast alates.

(6) Tagasinõutud toetuse tagasimaksmise ajatamisele kohaldatakse perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 29

lõikeid 4–6.

(7) Ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse

konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

§ 13. Järelevalve toetuse kasutamise üle ja ligipääsu tagamine

(1) Programmioperaator, programmikomponendi operaator ja elluviija on kohustatud osutama

kontrolli, järelevalve, auditi või Šveitsi regulatsiooni artiklis 10.3 nimetatud hindamise

läbiviijale igakülgset abi ning tagama juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud teabele,

dokumentidele, ruumidele, territooriumile ja seadmetele.

(2) Kui Šveits viib läbi Šveitsi regulatsiooni artikli 9.4 punktis 2 nimetatud lisaauditeid, on

audiitoritel õigus nõuda lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmist.

§ 14. Aruandlus

(1) Programmioperaator esitab riiklikule koordineerimisüksusele toetusmeetmete aasta- ja

lõpparuanded vastavalt Šveitsi regulatsiooni artiklitele 4.13 ja 4.14.

(2) Riiklik koordineerimisüksus esitab koostööprogrammi aasta- ja lõpparuanded vastavalt

Šveitsi regulatsiooni artiklile 3.11.

(3) Programmioperaator esitab riiklikule koordineerimisüksusele tema nõutud informatsiooni,

mis on vajalik riiklikule koordineerimisüksusele aruandluskohustuste täitmiseks Šveitsi ees.

Informatsioon esitatakse riikliku koordineerimisüksuse määratud tähtajaks.

(4) Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammist toetatavates tegevustes töödeldakse

osalejate andmeid, kui nende andmete alusel tõendatakse toetusmeetmes seatud indikaatorite

täitmist. Osalejate andmeid võib koguda e-toetuse keskkonna kaudu.

Kaja Kallas

Peaminister

Mart Võrklaev

Rahandusminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse

kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

21. novembril 2022. a allkirjastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja Šveitsi Liidunõukogu Euroopa Liidus

majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud

Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkuleppe (RT II, 22.11.2022, 1; edaspidi raamkokkulepe1).

Tegemist on välislepinguga välissuhtlemisseaduse § 3 punkti 2 tähenduses, mille siseriikliku

korralduse õiguslik raamistik nähakse ette käesoleva määrusega.

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuste

Keskuse (edaspidi RTK) jurist Heli Simson (teenistussuhe lõppenud), vanemjurist Anu Jaanson (e-post

[email protected], telefon 663 2031) ja programmiekspert Helena Musthallik (e-post

[email protected], telefon 663 2073). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi

personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected]) ning eelnõu

juriidilist kvaliteeti on kontrollinud sama osakonna õigusloome nõunik Agnes Peterson (e-post:

[email protected], tel 5885 1301).

Eelnõu sätestab raamkokkuleppe rakendamise korralduse Eestis, erinevate osapoolte õigused ja

kohustused programmide elluviimisel kogu nende elukaare vältel. Õiguslikult lähtutakse esmalt

raamkokkuleppest ja seejärel eelnõust.

Eelnõu jõustub üldises korras.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on anda õiguslik raamistik aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi

rakendamiseks ning sätestada siseriiklikud tingimused doonorriigi ees võetud kohustuste täitmiseks.

3. Eelnõu sisu

Eelnõu paragrahviga 1 määratakse eelnõu reguleerimisala ja õiguslik raamistik. Määrusega

reguleeritakse raamkokkuleppe alusel antavatest rahalistest vahenditest toetuse andmise, kasutamise,

väljamaksmise, tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning järelevalve ja aruandluse tingimusi ja korda.

Eelnõu paragrahviga 2 määratakse riiklikuks koordineerimisüksuseks ning makseasutuseks RTK ja

sätestatakse riikliku koordineerimisüksuse ning makseasutuse ülesanded. Vastavalt Šveitsi teise

toetuse rakendamise regulatsioonile (edaspidi Šveitsi regulatsioon) kannab riiklik koordineerimisüksus

üldist vastutust koostööprogrammi eesmärkide saavutamise eest, vastutab toetusmeetmete

kindlaksmääramise, kavandamise ja heakskiitmise eest ning toetusmeetmete seire, finantsjuhtimise,

kontrolli, hindamise, nähtavuse, aruandluse ja elluviimise järgse seire eest. Makseasutus vastutab

koostööprogrammi üle asjakohase finantskontrolli tegemise eest.

Eelnõus korratakse raamkokkuleppes loetletud asutuste ülesandeid õigusselguse huvides. See

võimaldab rakendajatel lihtsalt ja hõlpsalt saada koheselt vajalik info eelnõust.

Eelnõu paragrahviga 3 määratakse programmioperaatorid, programmikomponentide operaatorid ja

nende ülesanded. Programmioperaator vastutab toetusmeetme ettevalmistamise ja haldamise eest,

programmikomponendi operaator valmistab ette ja rakendab programmikomponenti.

Toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmioperaator on Kultuuriministeerium ning

1 Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/207122022001

2

toetusmeetme „Elurikkuse programm“ programmioperaator on Kliimaministeerium. Toetusmeetme

„Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponentide operaatorid on Kultuuriministeerium,

Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Siseministeerium. Toetusmeetme

„Elurikkuse programm“ programmikomponentide operaatorid on Keskkonnaamet ning

Keskkonnaagentuur.

Programmioperaatorid ning programmikomponentide operaatorid on määratud Eesti Vabariigi

Valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste

vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise

raamkokkuleppe lisas 1 „Riigipõhine struktuur“ ning toetusmeetme lepingus.

Toetusmeetmete ülesehitus on erinev: toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ koostab

programmikomponendi rakendamise tingimused programmikomponendi operaator, toetusmeetmes

„Elurikkuse programm“ programmioperaator. Toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“

teevad toetatavaid tegevusi tegevuste elluviijad koos partneritega, toetusmeetmes „Elurikkuse

programm“ komponentide operaatorid koos partneriga. Seetõttu on ka programmioperaatori ja

programmikomponendi operaatori ülesanded erineva ulatusega. Näiteks toetusmeetmes “Elurikkuse

programm” tegelevad teavitusega nii programmioperaator kui ka programmikomponendi operaator,

toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ tegelevad teavitusega programmioperaator,

programmikomponendi operaator ja elluviijad.

Paragrahvi 3 lõigetes 3–5 on antud programmioperaatori ja programmikomponendi operaatori

ülesanded, sealjuures on lõikes 3 antud programmioperaatori ülesanded, lõikes 4

programmikomponendi operaatori ülesanded ja lõikes 5 ülesanded, mida täidavad sõltuvalt

toetusmeetmest kas programmioperaator või programmikomponendi operaator. Antud lõigetest tuleb

selguse huvides tuua eraldi välja määruse alusel ja toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“

raames antava käskkirja või lepingu kooskõlastusprotsess. Kuna programmikomponentide operaatorid

selles toetusmeetmes on ministeeriumid, siis alustavad asjakohase käskkirja koostamise protsessi

nemad, esitavad selle kooskõlastamiseks programmioperaatorile (lg 4 p 6) ning Rahandus-

ministeeriumile ja RTK-le (lg 5 p 3). Kultuuriministeerium programmioperaatorina annab

kooskõlastuse vastavalt lg 3 punktile 7. Toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ on vajaliku käskkirja

kooskõlastamise kohustus sätestatud § 3 lg 5 punktis 3.

Šveitsi toetusmeetme partneri väljavalimisel ja kaasamisel on programmioperaatoril ja

programmikomponendi operaatoril õigus sõlmida partnerlusleping. See õigus tuleneb regulatsiooni

artiklist 4.10. Samas artiklis on sätestatud partnerluslepingu tingimused. Šveitsi toetusmeetme partneri

valik on sätestatud artiklis 4.2. Erinevalt elluviija kaasatud partnerist ei pruugi Šveitsi toetusmeetme

partner olla seotud kindla programmikomponendiga, vaid ta võib olla partneriks erinevate

programmikomponentide tegevustes. Šveitsi toetusmeetme partneri kulude rahastamine sõltub sellest,

kes sõlmib partneriga lepingu. Kui lepingu Šveitsi toetusmeetme partneriga sõlmib

programmioperaator, siis rahastatakse partneri kulusid programmioperaatori halduskulust. Kui lepingu

Šveitsi toetusmeetme partneriga sõlmib programmikomponendi operaator, siis rahastatakse partneri

kulusid programmikomponendi eelarvest. Šveitsi toetusmeetme partnerile ei kohaldata §-s 5 nimetatut.

Šveitsi toetusmeetme partner nimetatakse toetusmeetme lepingus ja toetusmeetme rakendamise

lepingus.

Eelnõu paragrahviga 4 määratakse auditeerivaks asutuseks Rahandusministeerium. Vastavalt

regulatsioonile vastutab auditeeriv asutus auditistrateegia koostamise ja auditite tegemise eest. Auditid

jagunevad juhtimis- ja kontrollisüsteemi(de) ja toetusmeetmete audititeks. Auditite eesmärk on tagada

juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemuslik toimimine ja toetusmeetmete tõhus rakendamine.

Eelnõu paragrahviga 5 defineeritakse elluviija ja partneri mõisted ning kirjeldatakse nende põhilised

3

ülesanded ja kohustused programmikomponendi rakendamisel. Elluviija ja partner on nimetatud

tegevuste elluviija ja partnerina programmikomponendi rakendamise tingimuste käskkirjas või

lepingus. Samuti teevad nad programmikomponendi raames tegevusi ning neil tekivad tegevuste

elluviimisega otseselt seotud kulud.

Samuti sätestatakse elluviija ja partneri ülesanded. Elluviijale seatavad õiguslikud eeldused võivad

tuleneda toetatavast eesmärgist või tuleneda mõnest toetusmeetme elluviimisega seotud seadusest.

Teisisõnu, elluviijal ei ole õiguslikke takistusi programmikomponendi tegevuste elluviimisel.

Eelnõu paragrahviga 6 sätestatakse toetusmeetme tingimuste koostamise kord. Varasemalt on

Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel otsustatud, et Šveitsi toetusmeetmeid rakendatakse kuni

2027. aasta lõpuni, et vähendada administreerimiskulusid (raamkokkuleppe2 kohaselt võib

toetusmeetmeid rakendada kuni 3. detsembrini 2029). Eelnõu koostamise ajaks on selgunud, et

toetusmeetmete rakendamise algus on viibinud, mistõttu ei ole toetusmeetmete rakendamisega

võimalik lõpetada 2027. aastal. Eeldatavalt lõpevad toetusmeetmed 2028. a augustis.

Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, millistel eesmärkidel sõlmitakse toetusmeetme leping ja toetusmeetme

rakendamise leping.

Regulatsiooni artikli 4.8 kohaselt sõlmitakse toetusmeetme leping riikliku koordineerimisüksuse ning

asjakohasel juhul Šveitsi Arengu- ja Koostööameti või Riikliku Majandusasjade Sekretariaadi ning

vajaduse korral täiendavate lepingupoolte vahel. Riiklik koordineerimisüksus vastutab toetusmeetme

lepingu kavandi ettevalmistamise eest Šveitsi esitatud vormi alusel ning võtab arvesse toetusmeetme

heakskiidetud taotluse sisu ja Šveitsi esitatud tingimusi. Toetusmeetme lepingus sätestatakse

toetusmeedet reguleerivad tingimused, st toetusmeetme kestus ja eelarveeraldis, sealhulgas Šveitsi ja

partnerriigi riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste antav rahaeraldis. Samuti määratakse

selles kindlaks toetusmeetme rakendamisega seotud riiklike ametiasutuste, elluviivate asutuste ja

muude üksuste (sealhulgas vajaduse korral Šveitsi toetusmeetme partnerite) konkreetsed ülesanded ja

kohustused.

Regulatsiooni artikli 4.9 kohaselt sõlmib riiklik koordineerimisüksus toetusmeetme lepingu alusel

elluviiva asutusega (st programmioperaatoriga) toetusmeetme rakendamise lepingu, välja arvatud

tehnilise abi puhul. Toetusmeetme rakendamise lepingus sätestatakse toetuse andmise tingimused ning

asjaomaste poolte ülesanded ja kohustused. Eelkõige sisaldab see sätteid, mis tagavad, et elluviiv

asutus kohustub täielikult järgima sätteid, mis moodustavad kooskõlas raamkokkuleppe artikliga 1.22

koostööprogrammi õigusraamistiku ja mis on asjakohased projekti või programmi rakendamisel,

sealhulgas kõiki kohustusi, mis jäävad kehtima ka pärast projekti või programmi lõpuleviimist. Juurde

lisatakse sõnaselge viide regulatsioonile. See võib sisaldada ka sätteid, mis viitavad vajaduse korral

Šveitsi toetusmeetme partnerlusele või Šveitsi ekspertide kaasamisele.

Lõike 3 kohaselt määrab toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ programmioperaator ning lõike 4

kohaselt määrab toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponendi operaator

programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimused, vajadusel tegevuste elluviijad ja partnerid.

Erinevus seisneb selles, et „Elurikkuse programmis“ on programmikomponentide operaatoriteks

Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur, programmis „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ on

programmikomponentide operaatoriteks Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja

Teadusministeerium ning Siseministeerium. VäSS § 8 lõike 4¹ kohaselt saab volitada riigi sihtasutust

või riigi asutatud sihtasutust halduslepinguga täitma avalikke ülesandeid. Seega üks võimalus on

sõlmida nimetatud isikutega halduslepingud. Halduslepingu sõlmimisele ei tule kohaldada VäSS § 8

lõikes 4¹ viidatud halduskoostöö seaduse sätteid.

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/207122022001

4

Lõike 5 kohaselt sätestatakse programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimuste käskkirjas või

lepingus vähemalt programmikomponendi tegevuse kirjeldus; elluviija; partneri nimetus, juhul kui

tegevuste elluviimisesse on kaasatud partner; elluviija ja partneri õigused ning kohustused,

programmikomponendi tegevuste elluviimise periood; kulude abikõlblikkuse periood, toetuse

maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest; toetuse maksmise tingimused sh lihtsustatud kulude

hüvitamise tingimused; programmikomponendi tegevuste eelarve; teave riigiabi või vähese tähtsusega

abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega; näitajad. Tegemist on minimaalse

nimekirjaga (sest sätestada tuleb vähemalt need tingimused), vajadusel võidakse täpsustada ka teisi

programmikomponendi rakendamise tingimusi. Lisaks sätestab ka lõige 6, et käskkirja või lepinguga

kehtestatud programmikomponendi tegevuste rakendamise tingimustes võib määruses sätestatud

tingimusi täiendada või täpsustada, kui see on vajalik toetatavate tegevuste eripära tõttu.

Eelnõu paragrahviga 7 nähakse ette programmikomponendi rakendamise tingimuste käskkirja või

lepingu eelnõu kooskõlastamine. Sätet kohaldatakse ka käskkirja või lepingu muutmise eelnõu

kooskõlastamisele. Sätte eesmärk on tagada, et toetuse andmise tingimused on kooskõlas Šveitsi

raamkokkuleppe, regulatsiooni ja riigisisese määrusega. Kogu toetuse rakendamise õiguspärasuse ja

seaduslikkuse eest vastutab riiklik koordineerimisüksus.

Kuna rakendatavad toetusmeetmed on erinevad, siis on ka eelnõu kooskõlastamise menetlus erinev.

Toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ on eelnõu väljatöötamine programmikomponendi

operaatori ülesanne, toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ programmioperaatori ülesanne. Eelnõude

kooskõlastamise menetluslik kord tuleb ette näha, kuna ministri käskkirjadele ei kohaldata Vabariigi

Valitsuse 13.01.2011 määrust nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“. Käskkirja ja lepingu juurde peab

esitama riigiabi analüüsi. Kui käskkirja või lepingu muutmine ei mõjuta riigiabi andmist, siis vastavat

analüüsi esitama ei pea.

Eelnõu paragrahviga 8 sätestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid. Kulude abikõlblikkuse reeglid on

detailselt sätestatud regulatsiooni kuuendas peatükis (artikkel 6.1 Kulude rahastamiskõlblikkuse

üldpõhimõtted, artikkel 6.2 Projektide ja programmikomponentide rahastamiskõlblikud kulud, artikkel

6.3 Kulude rahastamiskõlblikkus toetusmeetme ettevalmistamise fondi raames, artikkel 6.4

Programmioperaatorite kantud halduskulude rahastamiskõlblikkus, artikkel 6.5 Kulude

rahastamiskõlblikkus tehnilise abi fondi raames, artikkel 6.6 Rahastamiskõlbmatud/välistatud kulud).

Toetusmeetme kulude abikõlblikkuse periood määratakse kindlaks toetusmeetme lepingus. Kontrolli,

aruandluse, auditeerimise ja hindamisega seotud kulude rahastamiskõlblikkuse periood lõpeb neli kuud

pärast toetusmeetme lõppemist ja hiljemalt 3. detsembril 2029. Raamkokkuleppe artikli 4 punkti 3

kohaselt ei saa toetusmeetme abikõlblikkuse periood lõppeda hiljem kui 3. detsembril 2029.

Kulusid hüvitatakse tegelike kuludena või kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel juhul, kui nii on

doonorriigiga kokku lepitud.

Tegelike kulude definitsioon, kulude lihtsustatud hüvitamisviisid ja ostumenetluse reeglid on sarnased

struktuurivahenditele kohalduvatele reeglitele (perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid). Erinevus seisneb

selles, et kulude lihtsustatud hüvitamisviisid ei tulene regulatsioonist, vaid nende kasutamises ja

täpsemas sisus tuleb doonoriga eelnevalt kokku leppida.

Eelnõu paragrahviga 9 nähakse ette kohustused seoses hankimisega. Sätestatakse nõuded

ostumenetluse läbiviimiseks juhul, kui isik ei pea lähtuma riigihangete seadusest. Kohaldatakse

analoogiat struktuurivahendite regulatsiooniga.

5

Eelnõu paragrahviga 10 sätestatakse toetuse maksmise reeglid, maksete peatamise ja maksmisest

keeldumise regulatsioon.

Makse saamiseks vajalikud dokumendid ja tõendid esitatakse RTK-le mitte harvemini kui kord

kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus e-toetuse keskkonna kaudu. Selliselt on tagatud kulude

sujuv kontrollimine ning kontrollitud kulud on võimalik lisada hüvitistaotlusesse. Kontrollitud ja välja

makstud kulude osas esitab programmioperaator hüvitistaotluse, mida menetlevad riiklik

koordineerimisüksus ja makseasutus ning mis edastatakse Šveitsi toetuste büroole. Šveitsi regulatsioon

sätestab reeglid selleks, kuidas esitatakse kulude hüvitistaotlus Šveitsi toetuste büroole. Hüvitistaotlus

esitatakse hüvitisperioodi kohta, mis vastavalt regulatsioonile on jaanuar–juuni (01.01–-30.06) ja

juuli–detsember (01.07–31.12). Kui toetusmeede ei alga aruandeperioodi esimesel päeval, kulgeb

esimene hüvitisperiood toetusmeetme lepingu allkirjastamise kuupäevast kuni järgmise hüvitisperioodi

lõpuni. Viimane hüvitisperiood kestab eelviimase hüvitisperioodi lõpust toetusmeetme lõpuni, välja

arvatud juhul, kui toetusmeede lõpeb aruandeperioodi viimasel päeval.

Kuludokumente esitatakse riiklikule koordineerimisüksusele erinevatel perioodidel (maksimaalselt

kord kuus kuni minimaalselt kord kvartalis), samas ajaraamis tehakse ka makseid. Paragrahv 10 lõikes

8 on sätestatud, et hüvitistaotlus võib sisaldada ainult kulusid, mille riiklik koordineerimisüksus on

makse abikõlblikkuse kontrolli järel kinnitanud ja välja maksnud hüvitisperioodi jooksul, seetõttu tuleb

hüvitistaotlusest välja arvata kontrollimata ja välja maksmata kulud (näiteks kui kuludokumendid on

esitatud, aga kontrollimata, või kontrollitud, aga välja maksmata).

Eelnõu paragrahviga 11 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud kohustused. Toetuse kasutamisega

seotud kohustused tulenevad Šveitsi regulatsioonist.

Lõikega 1 sätestatakse, et toetuse kasutamisega seotud dokumente tuleb säilitada kümme aastat alates

toetusmeetme lõppemisest, kuid mitte kauem kui 03.12.2039. Toetusmeetme lõppemise kuupäev

määratakse toetusmeetme lepingus. Šveitsi regulatsiooni artikli 4.15 punkti 1 kohaselt tagab riiklik

koordineerimisüksus, et toetusmeetmetega seotud kõiki asjakohaseid dokumente säilitatakse kümme

aastat pärast toetusmeetme lõppemist. Raamkokkuleppe artikli 4 punkti 3 kohaselt lõpeb

toetusmeetmetest hüvitatavate kulude rahastamiskõlblikkuse periood, mis on määratud kindlaks

regulatsiooni 6. peatükis, 3. detsembril 2029 (kaasa arvatud).

Lõikes 2 nimetatud regulatsiooni aluseks on Šveitsi regulatsiooni 4.15 punkt 2, mille kohaselt kui

toetusmeetme lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, tagab riiklik koordineerimisüksus, et toetusmeetme

rakendamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti või programmikomponendi lõppemist

on toetusest rahastatavate seadmete, paigaldiste või ehitiste puhul täidetud järgmised tingimused:

a) neid käitatakse ja kasutatakse toetusmeetme eesmärkide kohaselt;

b) need on nõuetekohaselt kindlustatud kahjujuhtumite, näiteks tulekahju, varguse või muude

tavapäraste kahjujuhtumite, vastu;

c) need on nõuetekohaselt hooldatud, milleks eraldatakse piisavalt ressursse.

Lõikes 3 nimetatud regulatsiooni aluseks on Šveitsi regulatsiooni artikli 4.15 punkt 6, mille kohaselt

jääb toetusmeetme kehtivuse ajal toetuse abil hangitud vara toetusmeetmega kindlalt seotuks ja seda ei

saa ilma Šveitsi eelneva kirjaliku nõusolekuta mingil viisil üle anda.

Lõikes 4 nimetatud regulatsiooni aluseks on Šveitsi regulatsiooni artikli 4.15 punkt 3, mille kohaselt

kui ei ole kokku lepitud teisiti, tagab riiklik koordineerimisüksus, et soetatud, ehitatud, renoveeritud

või ümberehitatud ehitisi ei saa müüa, välja üürida ega hüpoteegiga koormata vähemalt viie aasta

jooksul pärast toetusmeetme lõppemist. Kui aga vastav kokkulepe on sõlmitud, võib ehitisi käsutada.

Pärast viie aasta möödumist toetusmeetme lõppemisest piiranguid ehitiste käsutamisele ei ole.

6

Lõike 5 kohaselt kirjeldavad programmioperaator, makseasutus, auditeeriv asutus ja riiklik

koordineerimisüksus oma ülesannetega seotud juhtimis- ja kontrollisüsteemid. Juhtimis- ja

kontrollisüsteeme auditeeritakse, programmioperaatorite juhtimis- ja kontrollisüsteemide esimesed

auditid tehakse enne Šveitsi esimese hüvitise tasumist toetusmeetme lepingu alusel. Regulatsioonis

kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide nõuded on toodud kolmes järgmises lõigus.

Partnerriigil lasub üldine vastutus koostööprogrammi eesmärkide saavutamise, toetusmeetmete

kaasrahastamise tagamise ning koostööprogrammi juhtimise ja kontrolli eest. Selleks loob partnerriik

juhtimis- ja kontrollisüsteemi, mis tagab kontrolli ja tasakaalu ning vastab objektiivsuse, läbipaistvuse

ja vastutuse põhimõtetele.

Partnerriik määrab ülesanded koostööprogrammi juhtimise ja kontrolliga seotud riiklikele üksustele.

Partnerriik tagab tulemusliku koordineerimise kõigi juhtimis- ja kontrollisüsteemiga seotud riiklike

üksuste vahel.

Juhtimis- ja kontrollisüsteem näeb ette:

a) seire- ja aruandlussüsteemid, mis tagavad koostööprogrammi tõhusa ja tulemusliku juhtimise;

b) usaldusväärsed raamatupidamis-, seire- ja finantsaruandlussüsteemid;

c) kulude õigsuse ja korrektsuse tagamise korra;

d) süsteemid ja menetluse, mis tagavad korruptsiooni ja 11. peatükis määratletud rikkumisjuhtumite

ennetamise ning nende vastu võitlemise;

e) süsteemid ja menetluse, mis tagavad jälgitavuse ja piisavad kontrolljäljed;

f) koostööprogrammist tulenevate kogutud, säilitatud ja töödeldud andmete kaitse kooskõlas Euroopa

Liidu ja partnerriikide seadustega.

Lõikes 6 sätestatakse kohustus teavitustegevuste tegemisel lähtuda Šveitsi regulatsiooni 13. peatükist

ning teavitus- ja teabekäsiraamatust. Regulatsioon sätestab nii riikliku koordineerimisüksuse kui ka

programmioperaatori kohustused teavitamisel.

Lõike 7 kohaselt järgivad programmioperaator ja programmikomponendi operaator riikliku

koordineerimisüksuse suuniseid rakendussüsteemi kohustuste täitmise ja toimimise tagamiseks.

Eelnõu paragrahviga 12 sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise reeglid. Šveitsi regulatsioon

sätestab rikkumise mõiste ja rikkumisega seotud kohustused (sh rikkumisest teatamise reeglid).

Finantskorrektsioonide tegemiseks on Šveitsi regulatsioonis järgmised reeglid. Rikkumisjuhtumi

korral selgitab riiklik koordineerimisüksus välja, kas asjaomase toetusmeetme vahendite

tagasinõudmine (finantskorrektsioon) on vajalik. Vajaduse korral määrab riiklik koordineerimisüksus

kindlaks finantskorrektsiooni summa, kohaldades proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse

konkreetseid asjaolusid ning eelkõige tuvastatud rikkumise laadi ja raskust. Sellega seoses võtab riiklik

koordineerimisüksus arvesse ka rikkumise mõju nii puudutatud toetusmeetmele kui ka elluviivale

asutusele, aga ka Šveitsi mainele.

Enne kavandatava finantskorrektsiooni kohaldamist teeb riiklik koordineerimisüksus Šveitsile

sellekohase ettepaneku. Kui Šveits kavandatava finantskorrektsiooniga, mis ületab 10 000 Šveitsi

franki, ei nõustu, alustab Šveits riikliku koordineerimisüksusega dialoogi ühe kuu jooksul alates

ettepaneku saamisest. Riiklik koordineerimisüksus võtab arvesse Šveitsi mureküsimusi. RTK teavitab

Šveitsi finantskorrektsioonidest, mis on alla 10 000 Šveitsi frangi.

Kui Šveits on kokkulepitud finantskorrektsiooni summa juba tasunud, arvatakse finantskorrektsiooni

summa maha järgmisest kõnealuse toetusmeetme hüvitistaotlusest. Kui see ei ole võimalik, maksab

partnerriik finantskorrektsiooni summa Šveitsile tagasi kolme kuu jooksul alates finantskorrektsiooni

7

otsuse tegemisest.

Eeltoodust tulenevalt sätestatakse, et finantskorrektsiooni teeb riiklik koordineerimisüksus. Samuti

sätestatakse juhud, millal finantskorrektsioon tehakse ning millal jäetakse tegemata.

Finantskorrektsiooni ei tehta, kui tegemist on vabatahtliku tagastusega või kui tagasinõudmisele kuuluv

toetuse summa on 1000 eurot või sellest väiksem (va kui tegemist on olukorraga, kus toetuse saamise

või kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt, toetuse saamiseks on esitatud valeandmeid,

toetatavate tegevuste elluviimisel on esinenud pettus, korruptsioon või huvide konflikt). Kui

tagasinõudmisele kuuluv toetuse summa on väiksem kui 1000 eurot, on see võimalik katta Vabariigi

Valitsuse reservist sihtotstarbeliste vahendite välistoetuste mitteabikõlblike kulude katteks (Vabariigi

Valitsuse 27.05.2021 kabinetinõupidamise otsus).

Arvestades Šveitsi regulatsioonist tulenevat proportsionaalsuse põhimõtet sätestatakse, et kohustuse

või tingimuse täitmata jätmise laadist tulenevalt vähendatakse toetust 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100

protsenti tegevusele eraldatud toetusest.

Tasaarveldamise, toetuse tagasimaksmise tähtaja, ajatamise ja viivise regulatsioon on sarnane

struktuurifondide regulatsiooniga.

Finantskorrektsiooni kohustatud subjekt on programmioperaator, programmikomponendi operaator

või elluviija. Kui rikkumise on toime pannud partner, siis tema eest vastutab elluviija ja omavaheline

tagasinõutud toetuse maksmine nähakse ette partnerluslepingus.

Eelnõu paragrahviga 13 sätestatakse reeglid järelevalveks toetuse kasutamise üle ja ligipääsu

tagamiseks. Riiklik koordineerimisüksus, makseasutus ja auditeeriv asutus saavad kontrolli või auditi

teostamise käigus ligipääsu toetuse kasutamisega seotud teabele ja dokumentidele ning neil on õigus

viibida programmioperaatori ja programmikomponendi operaatori, elluviija ja partneri toetuse

kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil. Samad õigused on Šveitsi audiitoril. Auditeid viib läbi

Rahandusministeerium, Šveitsi audiitor võib läbi viia lisaauditeid.

Hindamise läbiviijal on õigus juurde pääseda teabele, mis on vajalik hindamiseks. Regulatsiooni artikli

10.3 kohaselt võivad hindamised olla kogu programmi ulatuses või ühe kindla teemavaldkonna mõju

leidmiseks. Hindaja peab olema sõltumatu ekspert, kes lähtub Majanduskoostöö ja Arengu

Organisatsiooni arenguabi komitee või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni standarditest. Kui

Eesti viib hindamise läbi, tuleb sellest teavitada Šveitsi toetuste büroole kolme kuu jooksul pärast

hindamise lõpetamist.

Eelnõu paragrahviga 14 sätestatakse reeglid aruandlusele. Aruandluskohustus on nii

programmioperaatoril kui riiklikul koordineerimisüksusel. Mõlemal tuleb esitada nii aasta- kui

lõpparuanne Šveitsi teise toetuse rakendamise regulatsioonis sätestatud tingimustel (artiklid 3.11, 4.13

ja 4.14). Aruande info liigub elluviijalt komponendi operaatorile, temalt programmioperaatorile ning

programmioperaatorilt edasi riiklikule koordineerimisüksusele. Viimane esitab aasta- ja lõpparuande

Šveitsile.

Tegevustes osalejate andmeid töödeldakse, kui nende andmete alusel tõendatakse toetusmeetmes

seatud indikaatorite täitmist.

Osalejate andmete kogumiseks võib kasutada e-toetuse keskkonda. Isikuandmeid kogutakse

struktuuritoetuste registri sündmuste infosüsteemi. Sündmuste infosüsteemi kasutamiseks on

õigustatud isikul ligipääs vaid endaga seotud sündmusele, näiteks korraldatud koolitusele. Teisi

sündmusi ja nende osalejate andmeid õigustatud isik ei näe. Aruanne osalejate kohta koostatakse

anonümiseeritud kujul.

8

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi ega võõrkeelseid termineid. Määruses lähtutakse Šveitsi teise toetuse

rakendamise regulatsioonis toodud terminitest.

Olulisemad terminid, mida määruses kasutatakse:

 toetusmeede – kasutatakse üldmõistena ja tähendab koostööprogrammi raames projekti,

programmi või tehnilist abi;

 programm – programmikomponentide sidus kogum, mis viiakse ellu kooskõlas partnerriigi

riiklike prioriteetide, poliitika või strateegiatega ja toetuse abil ning mis hõlmab ühtset

igakülgset üldiste eesmärkidega rakendus- ja eelarveraamistikku. Programmiga võib kaasneda

poliitiline dialoog (nagu on määratletud raamkokkuleppes);

 programmikomponent – toetuse abil ellu viidavate tegevuste jada, mille eesmärk on saavutada

asjakohase programmi kokkulepitud eesmärgid ja tulemused;

 koostööprogramm – partnerriigi ja Šveitsi kahepoolne programm raamkokkuleppe

rakendamiseks (nagu on määratletud raamkokkuleppes).

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole otseses puutumuses EL õigusega, kuna välisabi andja on Šveitsi Konföderatsioon. Kui

toetust antakse riigiabi ja vähese tähtsusega abina, juhindutakse EL otsekohalduvatest õigusaktidest,

eelkõige Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks ja Euroopa

Komisjoni määrusest (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite

107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.

6. Eelnõu mõjud

Eelnõu alusel määratakse tingimused aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi

elluviimiseks, mille raames kavandatud meetmete mõju ja tulemuste saavutamiseks on vajalik

erinevate asutuste ülesannete ning toetuse kasutamise tingimuste määratlemine, mida käesoleva eelnõu

kaudu tehakse.

Koostööprogrammi koosseisu kuuluvate meetmete täpne sisu, oodatavad tulemused ja nende mõju

kirjeldatakse toetusmeetmete lepingutes.

7. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud

Koostööprogrammi elluviimisel tekkivaid kulusid on selgitatud Vabariigi Valitsuse 17. novembri

2022. a korralduse nr 323, millega kiideti heaks koostööprogrammi eelnõu, seletuskirjas. Kulud on

seotud tegevuste kaasrahastamisega.

8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

9. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu

28.05.2024. Märkusteta kooskõlastasid eelnõu Kliimaministeerium ja Siseministeerium.

Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastasid

eelnõu märkustega. Märkuste tabel on esitatud käesoleva dokumendi lisana.