Arvamuse edastamine
| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 10-4/4356-10 |
| Registreeritud | 17.07.2024 |
| Sünkroonitud | 18.07.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 10 Õiguspoliitika alase tegevuse korraldamine |
| Sari | 10-4 Kirjavahetus asutuste ja isikutega |
| Toimik | 10-4/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Vastutaja | Kaidi Urgas (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Tsiviilõiguse ja kohturegistrite talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas
(15828 tm).
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2024-07-17 12:55:55
Justiitsministeerium Teie 21.05.2024 nr 10-4/4356-1
[email protected] Meie 17.07.2024 nr 4/122
Arvamuse esitamine tarbijakrediidi direktiivi
(2023/2225/EL) ülevõtmise valikute kohta
Lugupeetud Madis Timpson!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiitsministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust tarbijakrediidi direktiivi (2023/2225/EL) ülevõtmise valikute kohta. Järgnevalt esitame Kaubanduskoja seisukohad:
I OSA (Direktiivis jäetud valikukohad
1. Kohaldamisala (art 2)
a) Kas peate vajalikuks direktiivi reeglite laiendamist lepingutele, mis on direktiivi kohaldamisalast välistatud? Kui jah, siis millistele ja miks?
Koda ei pea vajalikuks reeglite laiendamist lepingutele, mis on direktiivi kohaldamisalast välistatud.
b) Kas peate vajalikuks kasutada direktiivis ette nähtud võimalust välistada teatud lepingud tarbijakrediidilepingute regulatsiooni alt, mida kehtiva direktiivi ülevõtmise raames ei ole tehtud?
Toetame hetkel kehtiva regulatsiooni säilitamist, mille alusel kõik maksetähtaja tasuta edasilükkamised on välistatud tarbijakrediidi regulatsiooni alt. Juhul, kui asutakse regulatsiooni muutma, siis peaksid kõik tasumise edasilükkamised olema reguleeritud selliselt, et kohaldatavad tingimused toovad kaasa üksnes minimaalse halduskoormuse kasvu krediidiandjatele.
c) Kui leiate, et direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta tasumisega edasilükkamise juhtumid, siis milliselt võiksid olla kohaldatavad piiratud tasud maksetega hilinemise korral?
Meie hinnangul ei ole tasumise edasilükkamise hõlmamine vajalik. Leiame, et täiendavad kulud seoses tarbijakrediidi nõuete rakendamisega võivad põhjustada taoliste toodete kadumise turult. Maksetega hilinemise korral võiks kasutada tarbijakrediidi regulatsiooni viivise ja sissenõudmiskulude osas vastavalt VÕS §-dele 415 ja § 1132.
d) Kas arvelduskonto jäägi ületamise korral tuleks teie hinnangul sätestada kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust?
Jah, sest see viitab tarbija maksevõimega seotud raskustele. Võttes arvesse, et tarbijal tekib krediidiasutuse ees rahaline kohustus, millelt tarbijal tekib intressi tasumise kohustus, oleks asjakohane vastutustundliku laenamise nõuded kehtestada. Seega võiks näiteks alates teatud summast olla krediidivõimelisuse hindamine põhjendatud, kui krediidiandja lubab võlaõigusliku kokkuleppega arvelduskonto jääki teatud summas ületada. Siiski see summa ei tohiks olla 0 või liiga väike, sest muidu oleks tegemist ebaproportsionaalse nõudega.
e) Kas peate vajalikuks direktiivis sätestatud tingimustel määratud tagasimaksega deebetkaartide osas direktiivi kohaldamisest erandi kehtestamist?
Koda nõustub tagasimaksega deebetkaartidele erandi kehtestamisega, kuna meie hinnangul on see vajalik Eesti turu konkurentsivõimelisuse tagamiseks.
f) Kas leiate, et alla 200-euroste krediidilepingute, intressivabade krediidilepingute ning krediidilepingutute, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul ja mille eest nõutakse kõigest väheolulisi tasusid, tuleks kohaldada piiratud regulatsiooni seoses reklaami, lepingueelse teabe ja lepinguteabega?
Jah
2. Reklaam (art 7, 8)
a) Kas peate vajalikuks muuta kehtivat reklaamiregulatsiooni seoses tarbijakrediidilepingutega, näiteks, kas peaksite vajalikuks reklaami piirangute leevendamist või täpsustamist direktiivis toodud keeldude osas reklaamidele, mida ei esitata tele- või raadioprogrammis vm?
Reklaamiga seonduv regulatsioon võiks näha ette ühtsed reeglid nii tele- ja raadioprogrammides esitatavale reklaamile kui ka sellisele reklaamile, mida esitatakse muudes kanalites. Leiame, et reklaamipiirangute leevendamise osas tuleks esmalt läbi viia põhjalik uuring, et teha selgeks, milliseid piiranguid on võimalik ja mõistlik leevendada ning milliseid mitte. Samuti annab uuring võimaluse hinnata, mida võimalikud leevendused võivad kaasa tuua. Näiteks kui reklaamipiiranguid leevendada, siis ei tohiks leevendus kaasa tuua olukorda, kus tarbijatele hakatakse agressiivselt ja pealetükkivalt soovimatut tarbijakrediidi reklaami suunama.
Lisaks märgime, et Koja hinnangul tuleks käesoleva teemaga tegeleda reklaamiseaduse raames.
3. Piisavad selgitused (art 12)
a) Kas Teie arvates tuleks seaduse tasandil täpsustada selgituste andmise viisi ja ulatust? Kui jaa, siis millistel juhtudel, miks ja kuidas?
Jah, Koja hinnangul oleks vaja täpsustada selgituse andmise viisi ja ulatust erinevate krediidiliikide osas, kuna meie hinnangul saab krediidiandjate halduskoormust läbi selle vähendada. Kuna teatud krediidilepingute puhul on kaasnevad tasud madalad või nendega ei kaasne tasusid üldse, siis võiks sellisel juhul olla selgituste andmise ulatus minimaalne. Näiteks krediidilepingute puhul, mis hõlmavad tasumise edasilükkamisi (ilma intressita ja muude tasudeta lepingud), võiks selgituste andmise ulatus olla minimaalne.
4. Seosmüük ja komplektina müük (art 14)
a) Kas Teie hinnangul tuleks lubada tarbijakrediidilepingute puhul seosmüüki vastavalt direktiivi art 14 lõigetele 2 ja 3?
Jah, tuleks lubada.
5. Nõustamisteenused (art 16)
a) Kas muude kui elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute puhul oleks teie hinnangul asjakohane lähtuda kehtivast KAVS-i ja VÕS-i regulatsioonist? Kas peaksite vajalikuks selliste lepingute puhul direktiivi artikkel 16 lõigetes 4-6 sätestatut arvesse võttes erisuste ette nägemist?
Muude kui elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute puhul on asjakohane lähtuda kehtivast KAVS-i ja VÕS regulatsioonist. Ei pea vajalikuks erisuste ette nägemist.
6. Krediidivõimelisuse hindamine (art 18)
a) Kas toetate tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks krediidiandjatele asjakohaste andmebaaside kasutamise kohustuse kehtestamist? Kui jah, siis milliste?
Krediidiandjal peaks tarbija krediidivõimelisuse hindamisel olema kohustus kontrollida asjakohaseid andmebaase. Samas me ei pea vajalikuks konkreetsete andmebaaside nimetamist seaduse tasandil, sest asjakohased andmebaasid võivad krediiditoodete puhul erineda ning andmebaase võib aja jooksul lisanduda või kaduda. Asjakohased eraandmebaasid võiksid olla riiklikul tasandil reguleeritud, et nende usaldusväärsust tõsta.
b) Millist teavet peaksid krediidiandjad küsima krediidivõimelisuse hindamisel?
Kehtiv KAVS § 49 kirjeldab piisavalt, millist teavet peaks krediidiandja koguma.
7. Andmebaasid (art 19)
a) Milliste andmete säilitamist krediidiandmebaasides peaksite vajalikuks?
Esmalt on vaja defineerida andmebaasi tähendus, st teha selgeks, mida selle all mõeldakse. Näiteks maksehäireregistril ja rajataval positiivsel krediidiregistril on täiesti erinevad eesmärgid. Seega on keeruline anda ühetaolist vastust, kuna andmete säilitamise vajadus sõltub sellest, mis on konkreetse andmebaasi eesmärk ja milliseid andmeid selle eesmärgi täitmiseks kogutakse.
8. Arvelduskrediit (art 24)
a) Kas peate vajalikuks arvelduskrediidilepingute puhul rangemate reeglite sätestamist? Kui jah, siis millises osas?
Ei pea vajalikuks rangemate nõuete kehtestamist.
9. Arvelduskonto jäägi ületamine (art 25)
a) Kas peate vajalikuks arvelduskonto jäägi ületamise puhul rangemate reeglite sätestamist? Kui jah, siis millises osas?
Ei pea vajalikuks rangemate nõuete kehtestamist.
10. Seotud krediidilepingud (art 27)
a) Kas toetate kehtiva õigusliku regulatsiooni säilitamist?
Toetame kehtiva regulatsiooni säilitamist.
11. Tähtajatud krediidilepingud (art 28)
a) Kas toetate kehtiva õigusliku regulatsiooni säilitamist?
Toetame kehtiva regulatsiooni säilitamist.
12. Krediidiga seotud kulude piirangud (art 31)
a) Kas peate vajalikuks muudatusi kehtivas regulatsioonis või näete vajadust täiendavate piirangute kehtestamiseks?
Ei näe vajadust täiendavate piirangute või muudatuste kehtestamise järele.
b) Kas peaksite põhjendatuks kehtiva krediidi kulukuse määra ülempiiri vähendamist?
Ei pea põhjendatuks.
c) Kas Teie hinnangul võiks krediidi kulukuse ülempiiri määratlemisel olla mingi muu alus kui krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kolmekordne keskmine? Või võiks olla Teie hinnangul ülempiiri suurus fikseeritud? Kui jah, siis mille alusel ning kuidas tuleks vastav piirmäär kehtestada?
Kehtiv regulatsioon võiks ülempiiri osas säilida.
13. Äritegevusele esitatavad nõuded (art 32)
a) Kas peate KAVS § 51 lõikes 5 sätestatud regulatsioonist lähtumist sobivaks ka muude tarbijakrediidilepingute puhul kui elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingud?
Koja hinnangul ei ole vajalik regulatsiooni laiendada muudele tarbijakrediidilepingutele.
14. Töötajate teadmistele ja pädevustele esitatavad nõuded (art 33)
a) Kas viidatud määruses sätestatud nõuded on Teie hinnangul jätkuvalt asjakohased või tuleks neid kuidagi muuta?
Toetame kehtiva õigusliku regulatsiooni säilitamist.
15. Võlgnevused ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed (art 35)
a) Millist meedet/meetmeid peaksid/võiksid Teie hinnangul krediidiandjad tarbijale makseraskuste korral pakkuma?
Leiame, et asjakohane oleks kehtestada nimekiri erinevatest meetmetest, mida krediidiandjad võiksid tarbijatele pakkuda. Konkreetses olukorras peab krediidiandjale jääma võimalus valida, millist meedet tarbijale pakutakse, kuna meetmete pakkumisel tuleb kaaluda konkreetset tarbijat mõjutavaid tingimusi, krediidiliiki ja erinevate meetmetega kaasnevaid tingimusi.
b) Kas Teie hinnangul tuleks kasutada võimalust elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute puhul jätta regulatsioon paindlikumaks, lähtudes direktiivis 2021/2167 sätestatud regulatsioonist?
Regulatsioonid võiksid olla võimalikult sarnased.
c) Millised peaksid olema läbirääkimiste võimaluse pakkumise kohustuse tagajärjed (tooma kaasa ülesütlemise tühisuse, kahju hüvitamise võimalused või midagi muud)?
Leiame, et kui krediidiandja rikub VÕS § 416 lõikest 2 tulenevaid nõudeid, siis saaks krediidiandja osas rakendada üldisi vastutuse norme seadusest tuleva kohustuse täitmata jätmise eest. Asjakohased ja põhjendatud ei ole lepingu ülesütlemise tühisuse nõuded ega ka kahju hüvitamise nõuded või muud nõuded, kuna tarbija on ise põhjustanud maksete mittetasumisega kahjuliku tagajärje krediidiandjale ning lepingut rikkunud.
d) Kas Teie hinnangul võiks võimaldada tarbijal võlgnevust tasudes teatud aja jooksul pärast krediidiandja poolt tarbijakrediidilepingu ülesütlemist see tagasi pöörata, st krediidiandja ülesütlemisavalduselt õigusjõud võtta, nagu on pakutud krediidituru uuringus? Kui jah, siis millistel tingimustel (millise aja jooksul, mitu korda saaks sellist võimalust kastutada jne)?
Ei poolda ülesütlemise tagasi pööramist, kuna õiguslik vajadus sellise meetme rakendamisele puudub ja üksnes krediidilepingulepingutele tundub küsitav. Lisaks näeme ohtu valdkonna ülereguleerimisele.
e) Kas Teie hinnangul tuleks sätestada tarbijakrediidilepingu erakorralise ülesütlemise eeldusena lisaks tarbija makseviivitusega seonduvale ka konkreetne summaline lävend, nagu on pakutud krediidituru uuringus (ettepanek nr 20)? Kui jah, siis milline võiks olla vastav summaline lävend? Kas lisaks summalisele lävendile, tuleks selliselt juhul endiselt kohaldada maksetega viivituste arvu?
Leiame, et hetkel kehtiv süsteem toimib ning ei näe põhjust selle muutmiseks. Lisaks näeme ohtu valdkonna ülereguleerimisele.
16. Viivis ja muud tasud
a) Kas ja millisel viisil peaksite vajalikuks kehtiva regulatsiooni muutmist seoses tarbijalt nõutavate tasudega?
Leiame, et kehtiva regulatsiooni muutmine ei ole vajalik.
b) Kas peate vajalikuks kehtiva viiviseregulatsiooni muutmist? Kas toetaksite krediidituru uuringus tehtud ettepanekut alandada tarbijakrediidi lepingust tulenevat viivisemäära 5 %-le (+ baasintressimäär)?
Ei pea vajalikuks kehtiva viiviseregulatsiooni muutmist ning ei toeta ettepanekut alandada tarbijakrediidi lepingust tulenevat viivisemäära. Viivise nõudel peab säilima õigeaegset tasumist motiveeriv aspekt ning ei ole mõistetav, miks peaks tarbijakrediidisuhtes olema võlausaldajal võimalik nõuda viivist väiksemas määras võrreldes teiste tarbijatega sõlmitud lepingutega, nt müügilepinguga, rendilepinguga.
c) Kas Teie hinnangul tuleks välistada krediidiandja õigus nõuda tarbijakrediidilepingute puhul viivitamisest tingitud kahju hüvitamist nagu on pakutud krediidituru uuringus (VÕS § 415 lg 1 lause 2, VÕS § 113 lõige 5)?
Leiame, et ei tuleks välistada.
d) Kas toetate krediidituru uuringus tehtud ettepanekut laiendada selgelt ka täitemenetlusele (vt TMS § 56 lg 2) põhimõtet, et tarbija tasutud või temalt sisse nõutud summad lähevad esmalt krediidi põhiosa ja alles siis intressnõuete (sh viivisenõuete) katteks (VÕS § 415 lg 2) või tasuks Teie hinnangul kehtestada see põhimõte üldiselt võlgniku kaitseks (vt ka VÕS § 88 lg-d 8, 9)?
Ei ole vastuväiteid ettepanekule laiendada ka täitemenetlusele (TMS § 56 lg 2) põhimõtet, et tarbija tasutud või temalt sisse nõutud summad lähevad esmalt krediidi põhiosa ja alles siis intressinõuete (sh viivisenõuete) katteks (VÕS § 415 lg 2).
17. Mittekrediidiasutustele ja mittemakseasutustele tegevusloa andmine, nende registreerimine ja järelevalve (art 37)
a) Kas peate asjakohaseks eelkõige KAVS § 2 lõigetes 5, 6, 8, 9 ja 11 sätestatud kohaldumisala muutmist/kitsendamist?
Ei pea vajalikuks.
b) Kas peate vajalikuks KAVSi muuta/täpsustada nii, et oleks üheselt selgem, et krediidiandja/vahendaja loakohustus kohaldub ka nn sotsiaalmeedia või muude vastavate kanalite vahendusel laenu andvatele eraisikutele (nt täpsustades läbi KAVS § 5 krediidiandja tegevuse sisu)?
Selguse huvides on siiski asjakohane sõnastada KAVS § 5 selliselt, et nähtuks üheselt, et krediidiandja tegevuseks võib kvalifitseeruda ka füüsilise isiku tegevus.
18. Pädevad asutused (art 41)
a) Kas leiate, et seadusega tuleks täpsustada, kas ja mis tingimusel võiks Finantsinspektsioon või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sekkuda nö krediiditoodete kujundamisse?
Finantsinspektsioon ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võiksid abiks olla hinnangu andmisel uute krediiditoodete turule toomisel, kui krediidiandja pöördub sellises küsimuses pädeva asutuse poole.
II OSA (Täiendavad ettepanekud
Kaubanduskoda toetab, et selgelt tuleks reguleerida, milline on õiguslik tagajärg, kui tarbija ei esita oma krediidivõimelisuse kohta õiget ja täielikku teavet. Leiame, et tarbija vastutuse küsimusega tuleb tegeleda ja panna ka tarbijale suurem vastutus tema poolt esitatud teabe õigsuse osas.
Teiste küsimuste osas Kaubanduskojal kommentaare ei ole.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]
[email protected] Meie 17.07.2024 nr 4/122
Arvamuse esitamine tarbijakrediidi direktiivi
(2023/2225/EL) ülevõtmise valikute kohta
Lugupeetud Madis Timpson!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiitsministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust tarbijakrediidi direktiivi (2023/2225/EL) ülevõtmise valikute kohta. Järgnevalt esitame Kaubanduskoja seisukohad:
I OSA (Direktiivis jäetud valikukohad
1. Kohaldamisala (art 2)
a) Kas peate vajalikuks direktiivi reeglite laiendamist lepingutele, mis on direktiivi kohaldamisalast välistatud? Kui jah, siis millistele ja miks?
Koda ei pea vajalikuks reeglite laiendamist lepingutele, mis on direktiivi kohaldamisalast välistatud.
b) Kas peate vajalikuks kasutada direktiivis ette nähtud võimalust välistada teatud lepingud tarbijakrediidilepingute regulatsiooni alt, mida kehtiva direktiivi ülevõtmise raames ei ole tehtud?
Toetame hetkel kehtiva regulatsiooni säilitamist, mille alusel kõik maksetähtaja tasuta edasilükkamised on välistatud tarbijakrediidi regulatsiooni alt. Juhul, kui asutakse regulatsiooni muutma, siis peaksid kõik tasumise edasilükkamised olema reguleeritud selliselt, et kohaldatavad tingimused toovad kaasa üksnes minimaalse halduskoormuse kasvu krediidiandjatele.
c) Kui leiate, et direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta tasumisega edasilükkamise juhtumid, siis milliselt võiksid olla kohaldatavad piiratud tasud maksetega hilinemise korral?
Meie hinnangul ei ole tasumise edasilükkamise hõlmamine vajalik. Leiame, et täiendavad kulud seoses tarbijakrediidi nõuete rakendamisega võivad põhjustada taoliste toodete kadumise turult. Maksetega hilinemise korral võiks kasutada tarbijakrediidi regulatsiooni viivise ja sissenõudmiskulude osas vastavalt VÕS §-dele 415 ja § 1132.
d) Kas arvelduskonto jäägi ületamise korral tuleks teie hinnangul sätestada kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust?
Jah, sest see viitab tarbija maksevõimega seotud raskustele. Võttes arvesse, et tarbijal tekib krediidiasutuse ees rahaline kohustus, millelt tarbijal tekib intressi tasumise kohustus, oleks asjakohane vastutustundliku laenamise nõuded kehtestada. Seega võiks näiteks alates teatud summast olla krediidivõimelisuse hindamine põhjendatud, kui krediidiandja lubab võlaõigusliku kokkuleppega arvelduskonto jääki teatud summas ületada. Siiski see summa ei tohiks olla 0 või liiga väike, sest muidu oleks tegemist ebaproportsionaalse nõudega.
e) Kas peate vajalikuks direktiivis sätestatud tingimustel määratud tagasimaksega deebetkaartide osas direktiivi kohaldamisest erandi kehtestamist?
Koda nõustub tagasimaksega deebetkaartidele erandi kehtestamisega, kuna meie hinnangul on see vajalik Eesti turu konkurentsivõimelisuse tagamiseks.
f) Kas leiate, et alla 200-euroste krediidilepingute, intressivabade krediidilepingute ning krediidilepingutute, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul ja mille eest nõutakse kõigest väheolulisi tasusid, tuleks kohaldada piiratud regulatsiooni seoses reklaami, lepingueelse teabe ja lepinguteabega?
Jah
2. Reklaam (art 7, 8)
a) Kas peate vajalikuks muuta kehtivat reklaamiregulatsiooni seoses tarbijakrediidilepingutega, näiteks, kas peaksite vajalikuks reklaami piirangute leevendamist või täpsustamist direktiivis toodud keeldude osas reklaamidele, mida ei esitata tele- või raadioprogrammis vm?
Reklaamiga seonduv regulatsioon võiks näha ette ühtsed reeglid nii tele- ja raadioprogrammides esitatavale reklaamile kui ka sellisele reklaamile, mida esitatakse muudes kanalites. Leiame, et reklaamipiirangute leevendamise osas tuleks esmalt läbi viia põhjalik uuring, et teha selgeks, milliseid piiranguid on võimalik ja mõistlik leevendada ning milliseid mitte. Samuti annab uuring võimaluse hinnata, mida võimalikud leevendused võivad kaasa tuua. Näiteks kui reklaamipiiranguid leevendada, siis ei tohiks leevendus kaasa tuua olukorda, kus tarbijatele hakatakse agressiivselt ja pealetükkivalt soovimatut tarbijakrediidi reklaami suunama.
Lisaks märgime, et Koja hinnangul tuleks käesoleva teemaga tegeleda reklaamiseaduse raames.
3. Piisavad selgitused (art 12)
a) Kas Teie arvates tuleks seaduse tasandil täpsustada selgituste andmise viisi ja ulatust? Kui jaa, siis millistel juhtudel, miks ja kuidas?
Jah, Koja hinnangul oleks vaja täpsustada selgituse andmise viisi ja ulatust erinevate krediidiliikide osas, kuna meie hinnangul saab krediidiandjate halduskoormust läbi selle vähendada. Kuna teatud krediidilepingute puhul on kaasnevad tasud madalad või nendega ei kaasne tasusid üldse, siis võiks sellisel juhul olla selgituste andmise ulatus minimaalne. Näiteks krediidilepingute puhul, mis hõlmavad tasumise edasilükkamisi (ilma intressita ja muude tasudeta lepingud), võiks selgituste andmise ulatus olla minimaalne.
4. Seosmüük ja komplektina müük (art 14)
a) Kas Teie hinnangul tuleks lubada tarbijakrediidilepingute puhul seosmüüki vastavalt direktiivi art 14 lõigetele 2 ja 3?
Jah, tuleks lubada.
5. Nõustamisteenused (art 16)
a) Kas muude kui elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute puhul oleks teie hinnangul asjakohane lähtuda kehtivast KAVS-i ja VÕS-i regulatsioonist? Kas peaksite vajalikuks selliste lepingute puhul direktiivi artikkel 16 lõigetes 4-6 sätestatut arvesse võttes erisuste ette nägemist?
Muude kui elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute puhul on asjakohane lähtuda kehtivast KAVS-i ja VÕS regulatsioonist. Ei pea vajalikuks erisuste ette nägemist.
6. Krediidivõimelisuse hindamine (art 18)
a) Kas toetate tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks krediidiandjatele asjakohaste andmebaaside kasutamise kohustuse kehtestamist? Kui jah, siis milliste?
Krediidiandjal peaks tarbija krediidivõimelisuse hindamisel olema kohustus kontrollida asjakohaseid andmebaase. Samas me ei pea vajalikuks konkreetsete andmebaaside nimetamist seaduse tasandil, sest asjakohased andmebaasid võivad krediiditoodete puhul erineda ning andmebaase võib aja jooksul lisanduda või kaduda. Asjakohased eraandmebaasid võiksid olla riiklikul tasandil reguleeritud, et nende usaldusväärsust tõsta.
b) Millist teavet peaksid krediidiandjad küsima krediidivõimelisuse hindamisel?
Kehtiv KAVS § 49 kirjeldab piisavalt, millist teavet peaks krediidiandja koguma.
7. Andmebaasid (art 19)
a) Milliste andmete säilitamist krediidiandmebaasides peaksite vajalikuks?
Esmalt on vaja defineerida andmebaasi tähendus, st teha selgeks, mida selle all mõeldakse. Näiteks maksehäireregistril ja rajataval positiivsel krediidiregistril on täiesti erinevad eesmärgid. Seega on keeruline anda ühetaolist vastust, kuna andmete säilitamise vajadus sõltub sellest, mis on konkreetse andmebaasi eesmärk ja milliseid andmeid selle eesmärgi täitmiseks kogutakse.
8. Arvelduskrediit (art 24)
a) Kas peate vajalikuks arvelduskrediidilepingute puhul rangemate reeglite sätestamist? Kui jah, siis millises osas?
Ei pea vajalikuks rangemate nõuete kehtestamist.
9. Arvelduskonto jäägi ületamine (art 25)
a) Kas peate vajalikuks arvelduskonto jäägi ületamise puhul rangemate reeglite sätestamist? Kui jah, siis millises osas?
Ei pea vajalikuks rangemate nõuete kehtestamist.
10. Seotud krediidilepingud (art 27)
a) Kas toetate kehtiva õigusliku regulatsiooni säilitamist?
Toetame kehtiva regulatsiooni säilitamist.
11. Tähtajatud krediidilepingud (art 28)
a) Kas toetate kehtiva õigusliku regulatsiooni säilitamist?
Toetame kehtiva regulatsiooni säilitamist.
12. Krediidiga seotud kulude piirangud (art 31)
a) Kas peate vajalikuks muudatusi kehtivas regulatsioonis või näete vajadust täiendavate piirangute kehtestamiseks?
Ei näe vajadust täiendavate piirangute või muudatuste kehtestamise järele.
b) Kas peaksite põhjendatuks kehtiva krediidi kulukuse määra ülempiiri vähendamist?
Ei pea põhjendatuks.
c) Kas Teie hinnangul võiks krediidi kulukuse ülempiiri määratlemisel olla mingi muu alus kui krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kolmekordne keskmine? Või võiks olla Teie hinnangul ülempiiri suurus fikseeritud? Kui jah, siis mille alusel ning kuidas tuleks vastav piirmäär kehtestada?
Kehtiv regulatsioon võiks ülempiiri osas säilida.
13. Äritegevusele esitatavad nõuded (art 32)
a) Kas peate KAVS § 51 lõikes 5 sätestatud regulatsioonist lähtumist sobivaks ka muude tarbijakrediidilepingute puhul kui elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingud?
Koja hinnangul ei ole vajalik regulatsiooni laiendada muudele tarbijakrediidilepingutele.
14. Töötajate teadmistele ja pädevustele esitatavad nõuded (art 33)
a) Kas viidatud määruses sätestatud nõuded on Teie hinnangul jätkuvalt asjakohased või tuleks neid kuidagi muuta?
Toetame kehtiva õigusliku regulatsiooni säilitamist.
15. Võlgnevused ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed (art 35)
a) Millist meedet/meetmeid peaksid/võiksid Teie hinnangul krediidiandjad tarbijale makseraskuste korral pakkuma?
Leiame, et asjakohane oleks kehtestada nimekiri erinevatest meetmetest, mida krediidiandjad võiksid tarbijatele pakkuda. Konkreetses olukorras peab krediidiandjale jääma võimalus valida, millist meedet tarbijale pakutakse, kuna meetmete pakkumisel tuleb kaaluda konkreetset tarbijat mõjutavaid tingimusi, krediidiliiki ja erinevate meetmetega kaasnevaid tingimusi.
b) Kas Teie hinnangul tuleks kasutada võimalust elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute puhul jätta regulatsioon paindlikumaks, lähtudes direktiivis 2021/2167 sätestatud regulatsioonist?
Regulatsioonid võiksid olla võimalikult sarnased.
c) Millised peaksid olema läbirääkimiste võimaluse pakkumise kohustuse tagajärjed (tooma kaasa ülesütlemise tühisuse, kahju hüvitamise võimalused või midagi muud)?
Leiame, et kui krediidiandja rikub VÕS § 416 lõikest 2 tulenevaid nõudeid, siis saaks krediidiandja osas rakendada üldisi vastutuse norme seadusest tuleva kohustuse täitmata jätmise eest. Asjakohased ja põhjendatud ei ole lepingu ülesütlemise tühisuse nõuded ega ka kahju hüvitamise nõuded või muud nõuded, kuna tarbija on ise põhjustanud maksete mittetasumisega kahjuliku tagajärje krediidiandjale ning lepingut rikkunud.
d) Kas Teie hinnangul võiks võimaldada tarbijal võlgnevust tasudes teatud aja jooksul pärast krediidiandja poolt tarbijakrediidilepingu ülesütlemist see tagasi pöörata, st krediidiandja ülesütlemisavalduselt õigusjõud võtta, nagu on pakutud krediidituru uuringus? Kui jah, siis millistel tingimustel (millise aja jooksul, mitu korda saaks sellist võimalust kastutada jne)?
Ei poolda ülesütlemise tagasi pööramist, kuna õiguslik vajadus sellise meetme rakendamisele puudub ja üksnes krediidilepingulepingutele tundub küsitav. Lisaks näeme ohtu valdkonna ülereguleerimisele.
e) Kas Teie hinnangul tuleks sätestada tarbijakrediidilepingu erakorralise ülesütlemise eeldusena lisaks tarbija makseviivitusega seonduvale ka konkreetne summaline lävend, nagu on pakutud krediidituru uuringus (ettepanek nr 20)? Kui jah, siis milline võiks olla vastav summaline lävend? Kas lisaks summalisele lävendile, tuleks selliselt juhul endiselt kohaldada maksetega viivituste arvu?
Leiame, et hetkel kehtiv süsteem toimib ning ei näe põhjust selle muutmiseks. Lisaks näeme ohtu valdkonna ülereguleerimisele.
16. Viivis ja muud tasud
a) Kas ja millisel viisil peaksite vajalikuks kehtiva regulatsiooni muutmist seoses tarbijalt nõutavate tasudega?
Leiame, et kehtiva regulatsiooni muutmine ei ole vajalik.
b) Kas peate vajalikuks kehtiva viiviseregulatsiooni muutmist? Kas toetaksite krediidituru uuringus tehtud ettepanekut alandada tarbijakrediidi lepingust tulenevat viivisemäära 5 %-le (+ baasintressimäär)?
Ei pea vajalikuks kehtiva viiviseregulatsiooni muutmist ning ei toeta ettepanekut alandada tarbijakrediidi lepingust tulenevat viivisemäära. Viivise nõudel peab säilima õigeaegset tasumist motiveeriv aspekt ning ei ole mõistetav, miks peaks tarbijakrediidisuhtes olema võlausaldajal võimalik nõuda viivist väiksemas määras võrreldes teiste tarbijatega sõlmitud lepingutega, nt müügilepinguga, rendilepinguga.
c) Kas Teie hinnangul tuleks välistada krediidiandja õigus nõuda tarbijakrediidilepingute puhul viivitamisest tingitud kahju hüvitamist nagu on pakutud krediidituru uuringus (VÕS § 415 lg 1 lause 2, VÕS § 113 lõige 5)?
Leiame, et ei tuleks välistada.
d) Kas toetate krediidituru uuringus tehtud ettepanekut laiendada selgelt ka täitemenetlusele (vt TMS § 56 lg 2) põhimõtet, et tarbija tasutud või temalt sisse nõutud summad lähevad esmalt krediidi põhiosa ja alles siis intressnõuete (sh viivisenõuete) katteks (VÕS § 415 lg 2) või tasuks Teie hinnangul kehtestada see põhimõte üldiselt võlgniku kaitseks (vt ka VÕS § 88 lg-d 8, 9)?
Ei ole vastuväiteid ettepanekule laiendada ka täitemenetlusele (TMS § 56 lg 2) põhimõtet, et tarbija tasutud või temalt sisse nõutud summad lähevad esmalt krediidi põhiosa ja alles siis intressinõuete (sh viivisenõuete) katteks (VÕS § 415 lg 2).
17. Mittekrediidiasutustele ja mittemakseasutustele tegevusloa andmine, nende registreerimine ja järelevalve (art 37)
a) Kas peate asjakohaseks eelkõige KAVS § 2 lõigetes 5, 6, 8, 9 ja 11 sätestatud kohaldumisala muutmist/kitsendamist?
Ei pea vajalikuks.
b) Kas peate vajalikuks KAVSi muuta/täpsustada nii, et oleks üheselt selgem, et krediidiandja/vahendaja loakohustus kohaldub ka nn sotsiaalmeedia või muude vastavate kanalite vahendusel laenu andvatele eraisikutele (nt täpsustades läbi KAVS § 5 krediidiandja tegevuse sisu)?
Selguse huvides on siiski asjakohane sõnastada KAVS § 5 selliselt, et nähtuks üheselt, et krediidiandja tegevuseks võib kvalifitseeruda ka füüsilise isiku tegevus.
18. Pädevad asutused (art 41)
a) Kas leiate, et seadusega tuleks täpsustada, kas ja mis tingimusel võiks Finantsinspektsioon või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sekkuda nö krediiditoodete kujundamisse?
Finantsinspektsioon ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võiksid abiks olla hinnangu andmisel uute krediiditoodete turule toomisel, kui krediidiandja pöördub sellises küsimuses pädeva asutuse poole.
II OSA (Täiendavad ettepanekud
Kaubanduskoda toetab, et selgelt tuleks reguleerida, milline on õiguslik tagajärg, kui tarbija ei esita oma krediidivõimelisuse kohta õiget ja täielikku teavet. Leiame, et tarbija vastutuse küsimusega tuleb tegeleda ja panna ka tarbijale suurem vastutus tema poolt esitatud teabe õigsuse osas.
Teiste küsimuste osas Kaubanduskojal kommentaare ei ole.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Edastan Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamuse tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmise valikute kohta.
Lugupidamisega
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2024-07-17 12:55:55
Justiitsministeerium Teie 21.05.2024 nr 10-4/4356-1
[email protected] Meie 17.07.2024 nr 4/122
Arvamuse esitamine tarbijakrediidi direktiivi
(2023/2225/EL) ülevõtmise valikute kohta
Lugupeetud Madis Timpson!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiitsministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust tarbijakrediidi direktiivi (2023/2225/EL) ülevõtmise valikute kohta. Järgnevalt esitame Kaubanduskoja seisukohad:
I OSA (Direktiivis jäetud valikukohad
1. Kohaldamisala (art 2)
a) Kas peate vajalikuks direktiivi reeglite laiendamist lepingutele, mis on direktiivi kohaldamisalast välistatud? Kui jah, siis millistele ja miks?
Koda ei pea vajalikuks reeglite laiendamist lepingutele, mis on direktiivi kohaldamisalast välistatud.
b) Kas peate vajalikuks kasutada direktiivis ette nähtud võimalust välistada teatud lepingud tarbijakrediidilepingute regulatsiooni alt, mida kehtiva direktiivi ülevõtmise raames ei ole tehtud?
Toetame hetkel kehtiva regulatsiooni säilitamist, mille alusel kõik maksetähtaja tasuta edasilükkamised on välistatud tarbijakrediidi regulatsiooni alt. Juhul, kui asutakse regulatsiooni muutma, siis peaksid kõik tasumise edasilükkamised olema reguleeritud selliselt, et kohaldatavad tingimused toovad kaasa üksnes minimaalse halduskoormuse kasvu krediidiandjatele.
c) Kui leiate, et direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta tasumisega edasilükkamise juhtumid, siis milliselt võiksid olla kohaldatavad piiratud tasud maksetega hilinemise korral?
Meie hinnangul ei ole tasumise edasilükkamise hõlmamine vajalik. Leiame, et täiendavad kulud seoses tarbijakrediidi nõuete rakendamisega võivad põhjustada taoliste toodete kadumise turult. Maksetega hilinemise korral võiks kasutada tarbijakrediidi regulatsiooni viivise ja sissenõudmiskulude osas vastavalt VÕS §-dele 415 ja § 1132.
d) Kas arvelduskonto jäägi ületamise korral tuleks teie hinnangul sätestada kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust?
Jah, sest see viitab tarbija maksevõimega seotud raskustele. Võttes arvesse, et tarbijal tekib krediidiasutuse ees rahaline kohustus, millelt tarbijal tekib intressi tasumise kohustus, oleks asjakohane vastutustundliku laenamise nõuded kehtestada. Seega võiks näiteks alates teatud summast olla krediidivõimelisuse hindamine põhjendatud, kui krediidiandja lubab võlaõigusliku kokkuleppega arvelduskonto jääki teatud summas ületada. Siiski see summa ei tohiks olla 0 või liiga väike, sest muidu oleks tegemist ebaproportsionaalse nõudega.
e) Kas peate vajalikuks direktiivis sätestatud tingimustel määratud tagasimaksega deebetkaartide osas direktiivi kohaldamisest erandi kehtestamist?
Koda nõustub tagasimaksega deebetkaartidele erandi kehtestamisega, kuna meie hinnangul on see vajalik Eesti turu konkurentsivõimelisuse tagamiseks.
f) Kas leiate, et alla 200-euroste krediidilepingute, intressivabade krediidilepingute ning krediidilepingutute, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul ja mille eest nõutakse kõigest väheolulisi tasusid, tuleks kohaldada piiratud regulatsiooni seoses reklaami, lepingueelse teabe ja lepinguteabega?
Jah
2. Reklaam (art 7, 8)
a) Kas peate vajalikuks muuta kehtivat reklaamiregulatsiooni seoses tarbijakrediidilepingutega, näiteks, kas peaksite vajalikuks reklaami piirangute leevendamist või täpsustamist direktiivis toodud keeldude osas reklaamidele, mida ei esitata tele- või raadioprogrammis vm?
Reklaamiga seonduv regulatsioon võiks näha ette ühtsed reeglid nii tele- ja raadioprogrammides esitatavale reklaamile kui ka sellisele reklaamile, mida esitatakse muudes kanalites. Leiame, et reklaamipiirangute leevendamise osas tuleks esmalt läbi viia põhjalik uuring, et teha selgeks, milliseid piiranguid on võimalik ja mõistlik leevendada ning milliseid mitte. Samuti annab uuring võimaluse hinnata, mida võimalikud leevendused võivad kaasa tuua. Näiteks kui reklaamipiiranguid leevendada, siis ei tohiks leevendus kaasa tuua olukorda, kus tarbijatele hakatakse agressiivselt ja pealetükkivalt soovimatut tarbijakrediidi reklaami suunama.
Lisaks märgime, et Koja hinnangul tuleks käesoleva teemaga tegeleda reklaamiseaduse raames.
3. Piisavad selgitused (art 12)
a) Kas Teie arvates tuleks seaduse tasandil täpsustada selgituste andmise viisi ja ulatust? Kui jaa, siis millistel juhtudel, miks ja kuidas?
Jah, Koja hinnangul oleks vaja täpsustada selgituse andmise viisi ja ulatust erinevate krediidiliikide osas, kuna meie hinnangul saab krediidiandjate halduskoormust läbi selle vähendada. Kuna teatud krediidilepingute puhul on kaasnevad tasud madalad või nendega ei kaasne tasusid üldse, siis võiks sellisel juhul olla selgituste andmise ulatus minimaalne. Näiteks krediidilepingute puhul, mis hõlmavad tasumise edasilükkamisi (ilma intressita ja muude tasudeta lepingud), võiks selgituste andmise ulatus olla minimaalne.
4. Seosmüük ja komplektina müük (art 14)
a) Kas Teie hinnangul tuleks lubada tarbijakrediidilepingute puhul seosmüüki vastavalt direktiivi art 14 lõigetele 2 ja 3?
Jah, tuleks lubada.
5. Nõustamisteenused (art 16)
a) Kas muude kui elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute puhul oleks teie hinnangul asjakohane lähtuda kehtivast KAVS-i ja VÕS-i regulatsioonist? Kas peaksite vajalikuks selliste lepingute puhul direktiivi artikkel 16 lõigetes 4-6 sätestatut arvesse võttes erisuste ette nägemist?
Muude kui elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute puhul on asjakohane lähtuda kehtivast KAVS-i ja VÕS regulatsioonist. Ei pea vajalikuks erisuste ette nägemist.
6. Krediidivõimelisuse hindamine (art 18)
a) Kas toetate tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks krediidiandjatele asjakohaste andmebaaside kasutamise kohustuse kehtestamist? Kui jah, siis milliste?
Krediidiandjal peaks tarbija krediidivõimelisuse hindamisel olema kohustus kontrollida asjakohaseid andmebaase. Samas me ei pea vajalikuks konkreetsete andmebaaside nimetamist seaduse tasandil, sest asjakohased andmebaasid võivad krediiditoodete puhul erineda ning andmebaase võib aja jooksul lisanduda või kaduda. Asjakohased eraandmebaasid võiksid olla riiklikul tasandil reguleeritud, et nende usaldusväärsust tõsta.
b) Millist teavet peaksid krediidiandjad küsima krediidivõimelisuse hindamisel?
Kehtiv KAVS § 49 kirjeldab piisavalt, millist teavet peaks krediidiandja koguma.
7. Andmebaasid (art 19)
a) Milliste andmete säilitamist krediidiandmebaasides peaksite vajalikuks?
Esmalt on vaja defineerida andmebaasi tähendus, st teha selgeks, mida selle all mõeldakse. Näiteks maksehäireregistril ja rajataval positiivsel krediidiregistril on täiesti erinevad eesmärgid. Seega on keeruline anda ühetaolist vastust, kuna andmete säilitamise vajadus sõltub sellest, mis on konkreetse andmebaasi eesmärk ja milliseid andmeid selle eesmärgi täitmiseks kogutakse.
8. Arvelduskrediit (art 24)
a) Kas peate vajalikuks arvelduskrediidilepingute puhul rangemate reeglite sätestamist? Kui jah, siis millises osas?
Ei pea vajalikuks rangemate nõuete kehtestamist.
9. Arvelduskonto jäägi ületamine (art 25)
a) Kas peate vajalikuks arvelduskonto jäägi ületamise puhul rangemate reeglite sätestamist? Kui jah, siis millises osas?
Ei pea vajalikuks rangemate nõuete kehtestamist.
10. Seotud krediidilepingud (art 27)
a) Kas toetate kehtiva õigusliku regulatsiooni säilitamist?
Toetame kehtiva regulatsiooni säilitamist.
11. Tähtajatud krediidilepingud (art 28)
a) Kas toetate kehtiva õigusliku regulatsiooni säilitamist?
Toetame kehtiva regulatsiooni säilitamist.
12. Krediidiga seotud kulude piirangud (art 31)
a) Kas peate vajalikuks muudatusi kehtivas regulatsioonis või näete vajadust täiendavate piirangute kehtestamiseks?
Ei näe vajadust täiendavate piirangute või muudatuste kehtestamise järele.
b) Kas peaksite põhjendatuks kehtiva krediidi kulukuse määra ülempiiri vähendamist?
Ei pea põhjendatuks.
c) Kas Teie hinnangul võiks krediidi kulukuse ülempiiri määratlemisel olla mingi muu alus kui krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kolmekordne keskmine? Või võiks olla Teie hinnangul ülempiiri suurus fikseeritud? Kui jah, siis mille alusel ning kuidas tuleks vastav piirmäär kehtestada?
Kehtiv regulatsioon võiks ülempiiri osas säilida.
13. Äritegevusele esitatavad nõuded (art 32)
a) Kas peate KAVS § 51 lõikes 5 sätestatud regulatsioonist lähtumist sobivaks ka muude tarbijakrediidilepingute puhul kui elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingud?
Koja hinnangul ei ole vajalik regulatsiooni laiendada muudele tarbijakrediidilepingutele.
14. Töötajate teadmistele ja pädevustele esitatavad nõuded (art 33)
a) Kas viidatud määruses sätestatud nõuded on Teie hinnangul jätkuvalt asjakohased või tuleks neid kuidagi muuta?
Toetame kehtiva õigusliku regulatsiooni säilitamist.
15. Võlgnevused ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed (art 35)
a) Millist meedet/meetmeid peaksid/võiksid Teie hinnangul krediidiandjad tarbijale makseraskuste korral pakkuma?
Leiame, et asjakohane oleks kehtestada nimekiri erinevatest meetmetest, mida krediidiandjad võiksid tarbijatele pakkuda. Konkreetses olukorras peab krediidiandjale jääma võimalus valida, millist meedet tarbijale pakutakse, kuna meetmete pakkumisel tuleb kaaluda konkreetset tarbijat mõjutavaid tingimusi, krediidiliiki ja erinevate meetmetega kaasnevaid tingimusi.
b) Kas Teie hinnangul tuleks kasutada võimalust elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute puhul jätta regulatsioon paindlikumaks, lähtudes direktiivis 2021/2167 sätestatud regulatsioonist?
Regulatsioonid võiksid olla võimalikult sarnased.
c) Millised peaksid olema läbirääkimiste võimaluse pakkumise kohustuse tagajärjed (tooma kaasa ülesütlemise tühisuse, kahju hüvitamise võimalused või midagi muud)?
Leiame, et kui krediidiandja rikub VÕS § 416 lõikest 2 tulenevaid nõudeid, siis saaks krediidiandja osas rakendada üldisi vastutuse norme seadusest tuleva kohustuse täitmata jätmise eest. Asjakohased ja põhjendatud ei ole lepingu ülesütlemise tühisuse nõuded ega ka kahju hüvitamise nõuded või muud nõuded, kuna tarbija on ise põhjustanud maksete mittetasumisega kahjuliku tagajärje krediidiandjale ning lepingut rikkunud.
d) Kas Teie hinnangul võiks võimaldada tarbijal võlgnevust tasudes teatud aja jooksul pärast krediidiandja poolt tarbijakrediidilepingu ülesütlemist see tagasi pöörata, st krediidiandja ülesütlemisavalduselt õigusjõud võtta, nagu on pakutud krediidituru uuringus? Kui jah, siis millistel tingimustel (millise aja jooksul, mitu korda saaks sellist võimalust kastutada jne)?
Ei poolda ülesütlemise tagasi pööramist, kuna õiguslik vajadus sellise meetme rakendamisele puudub ja üksnes krediidilepingulepingutele tundub küsitav. Lisaks näeme ohtu valdkonna ülereguleerimisele.
e) Kas Teie hinnangul tuleks sätestada tarbijakrediidilepingu erakorralise ülesütlemise eeldusena lisaks tarbija makseviivitusega seonduvale ka konkreetne summaline lävend, nagu on pakutud krediidituru uuringus (ettepanek nr 20)? Kui jah, siis milline võiks olla vastav summaline lävend? Kas lisaks summalisele lävendile, tuleks selliselt juhul endiselt kohaldada maksetega viivituste arvu?
Leiame, et hetkel kehtiv süsteem toimib ning ei näe põhjust selle muutmiseks. Lisaks näeme ohtu valdkonna ülereguleerimisele.
16. Viivis ja muud tasud
a) Kas ja millisel viisil peaksite vajalikuks kehtiva regulatsiooni muutmist seoses tarbijalt nõutavate tasudega?
Leiame, et kehtiva regulatsiooni muutmine ei ole vajalik.
b) Kas peate vajalikuks kehtiva viiviseregulatsiooni muutmist? Kas toetaksite krediidituru uuringus tehtud ettepanekut alandada tarbijakrediidi lepingust tulenevat viivisemäära 5 %-le (+ baasintressimäär)?
Ei pea vajalikuks kehtiva viiviseregulatsiooni muutmist ning ei toeta ettepanekut alandada tarbijakrediidi lepingust tulenevat viivisemäära. Viivise nõudel peab säilima õigeaegset tasumist motiveeriv aspekt ning ei ole mõistetav, miks peaks tarbijakrediidisuhtes olema võlausaldajal võimalik nõuda viivist väiksemas määras võrreldes teiste tarbijatega sõlmitud lepingutega, nt müügilepinguga, rendilepinguga.
c) Kas Teie hinnangul tuleks välistada krediidiandja õigus nõuda tarbijakrediidilepingute puhul viivitamisest tingitud kahju hüvitamist nagu on pakutud krediidituru uuringus (VÕS § 415 lg 1 lause 2, VÕS § 113 lõige 5)?
Leiame, et ei tuleks välistada.
d) Kas toetate krediidituru uuringus tehtud ettepanekut laiendada selgelt ka täitemenetlusele (vt TMS § 56 lg 2) põhimõtet, et tarbija tasutud või temalt sisse nõutud summad lähevad esmalt krediidi põhiosa ja alles siis intressnõuete (sh viivisenõuete) katteks (VÕS § 415 lg 2) või tasuks Teie hinnangul kehtestada see põhimõte üldiselt võlgniku kaitseks (vt ka VÕS § 88 lg-d 8, 9)?
Ei ole vastuväiteid ettepanekule laiendada ka täitemenetlusele (TMS § 56 lg 2) põhimõtet, et tarbija tasutud või temalt sisse nõutud summad lähevad esmalt krediidi põhiosa ja alles siis intressinõuete (sh viivisenõuete) katteks (VÕS § 415 lg 2).
17. Mittekrediidiasutustele ja mittemakseasutustele tegevusloa andmine, nende registreerimine ja järelevalve (art 37)
a) Kas peate asjakohaseks eelkõige KAVS § 2 lõigetes 5, 6, 8, 9 ja 11 sätestatud kohaldumisala muutmist/kitsendamist?
Ei pea vajalikuks.
b) Kas peate vajalikuks KAVSi muuta/täpsustada nii, et oleks üheselt selgem, et krediidiandja/vahendaja loakohustus kohaldub ka nn sotsiaalmeedia või muude vastavate kanalite vahendusel laenu andvatele eraisikutele (nt täpsustades läbi KAVS § 5 krediidiandja tegevuse sisu)?
Selguse huvides on siiski asjakohane sõnastada KAVS § 5 selliselt, et nähtuks üheselt, et krediidiandja tegevuseks võib kvalifitseeruda ka füüsilise isiku tegevus.
18. Pädevad asutused (art 41)
a) Kas leiate, et seadusega tuleks täpsustada, kas ja mis tingimusel võiks Finantsinspektsioon või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sekkuda nö krediiditoodete kujundamisse?
Finantsinspektsioon ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võiksid abiks olla hinnangu andmisel uute krediiditoodete turule toomisel, kui krediidiandja pöördub sellises küsimuses pädeva asutuse poole.
II OSA (Täiendavad ettepanekud
Kaubanduskoda toetab, et selgelt tuleks reguleerida, milline on õiguslik tagajärg, kui tarbija ei esita oma krediidivõimelisuse kohta õiget ja täielikku teavet. Leiame, et tarbija vastutuse küsimusega tuleb tegeleda ja panna ka tarbijale suurem vastutus tema poolt esitatud teabe õigsuse osas.
Teiste küsimuste osas Kaubanduskojal kommentaare ei ole.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]
[email protected] Meie 17.07.2024 nr 4/122
Arvamuse esitamine tarbijakrediidi direktiivi
(2023/2225/EL) ülevõtmise valikute kohta
Lugupeetud Madis Timpson!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiitsministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust tarbijakrediidi direktiivi (2023/2225/EL) ülevõtmise valikute kohta. Järgnevalt esitame Kaubanduskoja seisukohad:
I OSA (Direktiivis jäetud valikukohad
1. Kohaldamisala (art 2)
a) Kas peate vajalikuks direktiivi reeglite laiendamist lepingutele, mis on direktiivi kohaldamisalast välistatud? Kui jah, siis millistele ja miks?
Koda ei pea vajalikuks reeglite laiendamist lepingutele, mis on direktiivi kohaldamisalast välistatud.
b) Kas peate vajalikuks kasutada direktiivis ette nähtud võimalust välistada teatud lepingud tarbijakrediidilepingute regulatsiooni alt, mida kehtiva direktiivi ülevõtmise raames ei ole tehtud?
Toetame hetkel kehtiva regulatsiooni säilitamist, mille alusel kõik maksetähtaja tasuta edasilükkamised on välistatud tarbijakrediidi regulatsiooni alt. Juhul, kui asutakse regulatsiooni muutma, siis peaksid kõik tasumise edasilükkamised olema reguleeritud selliselt, et kohaldatavad tingimused toovad kaasa üksnes minimaalse halduskoormuse kasvu krediidiandjatele.
c) Kui leiate, et direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta tasumisega edasilükkamise juhtumid, siis milliselt võiksid olla kohaldatavad piiratud tasud maksetega hilinemise korral?
Meie hinnangul ei ole tasumise edasilükkamise hõlmamine vajalik. Leiame, et täiendavad kulud seoses tarbijakrediidi nõuete rakendamisega võivad põhjustada taoliste toodete kadumise turult. Maksetega hilinemise korral võiks kasutada tarbijakrediidi regulatsiooni viivise ja sissenõudmiskulude osas vastavalt VÕS §-dele 415 ja § 1132.
d) Kas arvelduskonto jäägi ületamise korral tuleks teie hinnangul sätestada kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust?
Jah, sest see viitab tarbija maksevõimega seotud raskustele. Võttes arvesse, et tarbijal tekib krediidiasutuse ees rahaline kohustus, millelt tarbijal tekib intressi tasumise kohustus, oleks asjakohane vastutustundliku laenamise nõuded kehtestada. Seega võiks näiteks alates teatud summast olla krediidivõimelisuse hindamine põhjendatud, kui krediidiandja lubab võlaõigusliku kokkuleppega arvelduskonto jääki teatud summas ületada. Siiski see summa ei tohiks olla 0 või liiga väike, sest muidu oleks tegemist ebaproportsionaalse nõudega.
e) Kas peate vajalikuks direktiivis sätestatud tingimustel määratud tagasimaksega deebetkaartide osas direktiivi kohaldamisest erandi kehtestamist?
Koda nõustub tagasimaksega deebetkaartidele erandi kehtestamisega, kuna meie hinnangul on see vajalik Eesti turu konkurentsivõimelisuse tagamiseks.
f) Kas leiate, et alla 200-euroste krediidilepingute, intressivabade krediidilepingute ning krediidilepingutute, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul ja mille eest nõutakse kõigest väheolulisi tasusid, tuleks kohaldada piiratud regulatsiooni seoses reklaami, lepingueelse teabe ja lepinguteabega?
Jah
2. Reklaam (art 7, 8)
a) Kas peate vajalikuks muuta kehtivat reklaamiregulatsiooni seoses tarbijakrediidilepingutega, näiteks, kas peaksite vajalikuks reklaami piirangute leevendamist või täpsustamist direktiivis toodud keeldude osas reklaamidele, mida ei esitata tele- või raadioprogrammis vm?
Reklaamiga seonduv regulatsioon võiks näha ette ühtsed reeglid nii tele- ja raadioprogrammides esitatavale reklaamile kui ka sellisele reklaamile, mida esitatakse muudes kanalites. Leiame, et reklaamipiirangute leevendamise osas tuleks esmalt läbi viia põhjalik uuring, et teha selgeks, milliseid piiranguid on võimalik ja mõistlik leevendada ning milliseid mitte. Samuti annab uuring võimaluse hinnata, mida võimalikud leevendused võivad kaasa tuua. Näiteks kui reklaamipiiranguid leevendada, siis ei tohiks leevendus kaasa tuua olukorda, kus tarbijatele hakatakse agressiivselt ja pealetükkivalt soovimatut tarbijakrediidi reklaami suunama.
Lisaks märgime, et Koja hinnangul tuleks käesoleva teemaga tegeleda reklaamiseaduse raames.
3. Piisavad selgitused (art 12)
a) Kas Teie arvates tuleks seaduse tasandil täpsustada selgituste andmise viisi ja ulatust? Kui jaa, siis millistel juhtudel, miks ja kuidas?
Jah, Koja hinnangul oleks vaja täpsustada selgituse andmise viisi ja ulatust erinevate krediidiliikide osas, kuna meie hinnangul saab krediidiandjate halduskoormust läbi selle vähendada. Kuna teatud krediidilepingute puhul on kaasnevad tasud madalad või nendega ei kaasne tasusid üldse, siis võiks sellisel juhul olla selgituste andmise ulatus minimaalne. Näiteks krediidilepingute puhul, mis hõlmavad tasumise edasilükkamisi (ilma intressita ja muude tasudeta lepingud), võiks selgituste andmise ulatus olla minimaalne.
4. Seosmüük ja komplektina müük (art 14)
a) Kas Teie hinnangul tuleks lubada tarbijakrediidilepingute puhul seosmüüki vastavalt direktiivi art 14 lõigetele 2 ja 3?
Jah, tuleks lubada.
5. Nõustamisteenused (art 16)
a) Kas muude kui elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute puhul oleks teie hinnangul asjakohane lähtuda kehtivast KAVS-i ja VÕS-i regulatsioonist? Kas peaksite vajalikuks selliste lepingute puhul direktiivi artikkel 16 lõigetes 4-6 sätestatut arvesse võttes erisuste ette nägemist?
Muude kui elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute puhul on asjakohane lähtuda kehtivast KAVS-i ja VÕS regulatsioonist. Ei pea vajalikuks erisuste ette nägemist.
6. Krediidivõimelisuse hindamine (art 18)
a) Kas toetate tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks krediidiandjatele asjakohaste andmebaaside kasutamise kohustuse kehtestamist? Kui jah, siis milliste?
Krediidiandjal peaks tarbija krediidivõimelisuse hindamisel olema kohustus kontrollida asjakohaseid andmebaase. Samas me ei pea vajalikuks konkreetsete andmebaaside nimetamist seaduse tasandil, sest asjakohased andmebaasid võivad krediiditoodete puhul erineda ning andmebaase võib aja jooksul lisanduda või kaduda. Asjakohased eraandmebaasid võiksid olla riiklikul tasandil reguleeritud, et nende usaldusväärsust tõsta.
b) Millist teavet peaksid krediidiandjad küsima krediidivõimelisuse hindamisel?
Kehtiv KAVS § 49 kirjeldab piisavalt, millist teavet peaks krediidiandja koguma.
7. Andmebaasid (art 19)
a) Milliste andmete säilitamist krediidiandmebaasides peaksite vajalikuks?
Esmalt on vaja defineerida andmebaasi tähendus, st teha selgeks, mida selle all mõeldakse. Näiteks maksehäireregistril ja rajataval positiivsel krediidiregistril on täiesti erinevad eesmärgid. Seega on keeruline anda ühetaolist vastust, kuna andmete säilitamise vajadus sõltub sellest, mis on konkreetse andmebaasi eesmärk ja milliseid andmeid selle eesmärgi täitmiseks kogutakse.
8. Arvelduskrediit (art 24)
a) Kas peate vajalikuks arvelduskrediidilepingute puhul rangemate reeglite sätestamist? Kui jah, siis millises osas?
Ei pea vajalikuks rangemate nõuete kehtestamist.
9. Arvelduskonto jäägi ületamine (art 25)
a) Kas peate vajalikuks arvelduskonto jäägi ületamise puhul rangemate reeglite sätestamist? Kui jah, siis millises osas?
Ei pea vajalikuks rangemate nõuete kehtestamist.
10. Seotud krediidilepingud (art 27)
a) Kas toetate kehtiva õigusliku regulatsiooni säilitamist?
Toetame kehtiva regulatsiooni säilitamist.
11. Tähtajatud krediidilepingud (art 28)
a) Kas toetate kehtiva õigusliku regulatsiooni säilitamist?
Toetame kehtiva regulatsiooni säilitamist.
12. Krediidiga seotud kulude piirangud (art 31)
a) Kas peate vajalikuks muudatusi kehtivas regulatsioonis või näete vajadust täiendavate piirangute kehtestamiseks?
Ei näe vajadust täiendavate piirangute või muudatuste kehtestamise järele.
b) Kas peaksite põhjendatuks kehtiva krediidi kulukuse määra ülempiiri vähendamist?
Ei pea põhjendatuks.
c) Kas Teie hinnangul võiks krediidi kulukuse ülempiiri määratlemisel olla mingi muu alus kui krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kolmekordne keskmine? Või võiks olla Teie hinnangul ülempiiri suurus fikseeritud? Kui jah, siis mille alusel ning kuidas tuleks vastav piirmäär kehtestada?
Kehtiv regulatsioon võiks ülempiiri osas säilida.
13. Äritegevusele esitatavad nõuded (art 32)
a) Kas peate KAVS § 51 lõikes 5 sätestatud regulatsioonist lähtumist sobivaks ka muude tarbijakrediidilepingute puhul kui elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingud?
Koja hinnangul ei ole vajalik regulatsiooni laiendada muudele tarbijakrediidilepingutele.
14. Töötajate teadmistele ja pädevustele esitatavad nõuded (art 33)
a) Kas viidatud määruses sätestatud nõuded on Teie hinnangul jätkuvalt asjakohased või tuleks neid kuidagi muuta?
Toetame kehtiva õigusliku regulatsiooni säilitamist.
15. Võlgnevused ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed (art 35)
a) Millist meedet/meetmeid peaksid/võiksid Teie hinnangul krediidiandjad tarbijale makseraskuste korral pakkuma?
Leiame, et asjakohane oleks kehtestada nimekiri erinevatest meetmetest, mida krediidiandjad võiksid tarbijatele pakkuda. Konkreetses olukorras peab krediidiandjale jääma võimalus valida, millist meedet tarbijale pakutakse, kuna meetmete pakkumisel tuleb kaaluda konkreetset tarbijat mõjutavaid tingimusi, krediidiliiki ja erinevate meetmetega kaasnevaid tingimusi.
b) Kas Teie hinnangul tuleks kasutada võimalust elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute puhul jätta regulatsioon paindlikumaks, lähtudes direktiivis 2021/2167 sätestatud regulatsioonist?
Regulatsioonid võiksid olla võimalikult sarnased.
c) Millised peaksid olema läbirääkimiste võimaluse pakkumise kohustuse tagajärjed (tooma kaasa ülesütlemise tühisuse, kahju hüvitamise võimalused või midagi muud)?
Leiame, et kui krediidiandja rikub VÕS § 416 lõikest 2 tulenevaid nõudeid, siis saaks krediidiandja osas rakendada üldisi vastutuse norme seadusest tuleva kohustuse täitmata jätmise eest. Asjakohased ja põhjendatud ei ole lepingu ülesütlemise tühisuse nõuded ega ka kahju hüvitamise nõuded või muud nõuded, kuna tarbija on ise põhjustanud maksete mittetasumisega kahjuliku tagajärje krediidiandjale ning lepingut rikkunud.
d) Kas Teie hinnangul võiks võimaldada tarbijal võlgnevust tasudes teatud aja jooksul pärast krediidiandja poolt tarbijakrediidilepingu ülesütlemist see tagasi pöörata, st krediidiandja ülesütlemisavalduselt õigusjõud võtta, nagu on pakutud krediidituru uuringus? Kui jah, siis millistel tingimustel (millise aja jooksul, mitu korda saaks sellist võimalust kastutada jne)?
Ei poolda ülesütlemise tagasi pööramist, kuna õiguslik vajadus sellise meetme rakendamisele puudub ja üksnes krediidilepingulepingutele tundub küsitav. Lisaks näeme ohtu valdkonna ülereguleerimisele.
e) Kas Teie hinnangul tuleks sätestada tarbijakrediidilepingu erakorralise ülesütlemise eeldusena lisaks tarbija makseviivitusega seonduvale ka konkreetne summaline lävend, nagu on pakutud krediidituru uuringus (ettepanek nr 20)? Kui jah, siis milline võiks olla vastav summaline lävend? Kas lisaks summalisele lävendile, tuleks selliselt juhul endiselt kohaldada maksetega viivituste arvu?
Leiame, et hetkel kehtiv süsteem toimib ning ei näe põhjust selle muutmiseks. Lisaks näeme ohtu valdkonna ülereguleerimisele.
16. Viivis ja muud tasud
a) Kas ja millisel viisil peaksite vajalikuks kehtiva regulatsiooni muutmist seoses tarbijalt nõutavate tasudega?
Leiame, et kehtiva regulatsiooni muutmine ei ole vajalik.
b) Kas peate vajalikuks kehtiva viiviseregulatsiooni muutmist? Kas toetaksite krediidituru uuringus tehtud ettepanekut alandada tarbijakrediidi lepingust tulenevat viivisemäära 5 %-le (+ baasintressimäär)?
Ei pea vajalikuks kehtiva viiviseregulatsiooni muutmist ning ei toeta ettepanekut alandada tarbijakrediidi lepingust tulenevat viivisemäära. Viivise nõudel peab säilima õigeaegset tasumist motiveeriv aspekt ning ei ole mõistetav, miks peaks tarbijakrediidisuhtes olema võlausaldajal võimalik nõuda viivist väiksemas määras võrreldes teiste tarbijatega sõlmitud lepingutega, nt müügilepinguga, rendilepinguga.
c) Kas Teie hinnangul tuleks välistada krediidiandja õigus nõuda tarbijakrediidilepingute puhul viivitamisest tingitud kahju hüvitamist nagu on pakutud krediidituru uuringus (VÕS § 415 lg 1 lause 2, VÕS § 113 lõige 5)?
Leiame, et ei tuleks välistada.
d) Kas toetate krediidituru uuringus tehtud ettepanekut laiendada selgelt ka täitemenetlusele (vt TMS § 56 lg 2) põhimõtet, et tarbija tasutud või temalt sisse nõutud summad lähevad esmalt krediidi põhiosa ja alles siis intressnõuete (sh viivisenõuete) katteks (VÕS § 415 lg 2) või tasuks Teie hinnangul kehtestada see põhimõte üldiselt võlgniku kaitseks (vt ka VÕS § 88 lg-d 8, 9)?
Ei ole vastuväiteid ettepanekule laiendada ka täitemenetlusele (TMS § 56 lg 2) põhimõtet, et tarbija tasutud või temalt sisse nõutud summad lähevad esmalt krediidi põhiosa ja alles siis intressinõuete (sh viivisenõuete) katteks (VÕS § 415 lg 2).
17. Mittekrediidiasutustele ja mittemakseasutustele tegevusloa andmine, nende registreerimine ja järelevalve (art 37)
a) Kas peate asjakohaseks eelkõige KAVS § 2 lõigetes 5, 6, 8, 9 ja 11 sätestatud kohaldumisala muutmist/kitsendamist?
Ei pea vajalikuks.
b) Kas peate vajalikuks KAVSi muuta/täpsustada nii, et oleks üheselt selgem, et krediidiandja/vahendaja loakohustus kohaldub ka nn sotsiaalmeedia või muude vastavate kanalite vahendusel laenu andvatele eraisikutele (nt täpsustades läbi KAVS § 5 krediidiandja tegevuse sisu)?
Selguse huvides on siiski asjakohane sõnastada KAVS § 5 selliselt, et nähtuks üheselt, et krediidiandja tegevuseks võib kvalifitseeruda ka füüsilise isiku tegevus.
18. Pädevad asutused (art 41)
a) Kas leiate, et seadusega tuleks täpsustada, kas ja mis tingimusel võiks Finantsinspektsioon või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sekkuda nö krediiditoodete kujundamisse?
Finantsinspektsioon ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võiksid abiks olla hinnangu andmisel uute krediiditoodete turule toomisel, kui krediidiandja pöördub sellises küsimuses pädeva asutuse poole.
II OSA (Täiendavad ettepanekud
Kaubanduskoda toetab, et selgelt tuleks reguleerida, milline on õiguslik tagajärg, kui tarbija ei esita oma krediidivõimelisuse kohta õiget ja täielikku teavet. Leiame, et tarbija vastutuse küsimusega tuleb tegeleda ja panna ka tarbijale suurem vastutus tema poolt esitatud teabe õigsuse osas.
Teiste küsimuste osas Kaubanduskojal kommentaare ei ole.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|