| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 1-12/882-1 |
| Registreeritud | 17.07.2024 |
| Sünkroonitud | 18.07.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
| Sari | 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Toimik | 1-12/2024 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Merle Põld (KULTUURIMINISTEERIUM, Õigus- ja haldusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
28.06.2024
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 2
alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas (edaspidi meetmete nimekiri)
nimetatud erieesmärgi „Õiglane üleminek“ meetme nr 21.6.1.16 sekkumise „Korterelamute
rekonstrueerimise toetamine“ rakendamiseks toetuse andmist.
(2) Määrus on seotud meetmete nimekirjas nimetatud poliitika eesmärgi „Õiglane Üleminek“
ja erieesmärgiga „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja
kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu
kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja
keskkonnamõjudega“.
(3) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9
nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.
(4) Toetatavate projektide tegevustega aidatakse kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega
heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi strateegia „Eesti
2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne
elukeskkond“ ja selle alamsihi „Elukeskkond on kvaliteetne” eesmärkide saavutamisele.
(5) Toetust antakse ja kasutatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega
nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi
ühendmäärus).
§ 2. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) energiakasutus – soojus- või elektrienergia kasutus vaadeldavas korterelamus;
2) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone
tüüpilisel kasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate erikasutus;
3) korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam
korteriomandit;
4) lokaalne taastuvenergia – ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastav
energia, mida kasutatakse eelkõige hoone toimimiseks või kasutamiseks;
5) mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 lõike 6
alusel kehtestatud nõuetele vastav olemasoleva hoone energiamärgis;
6) naabruskonnapõhine rekonstrueerimine – kahe või enama korterelamu rekonstrueerimine,
mille tööde teostaja on leitud projekteerimise ja rekonstrueerimistööde sellise ostumenetluse
tulemusel, mis on korraldatud projektis osalevatele korterelamutele ühiselt.
Naabruskonnapõhist rekonstrueerimist võib teha toetuse saaja, kes soovib samal ajal
rekonstrueerida mitut enda korterelamut või kaks või enam toetuse saajat koos. Korterelamud,
mida käsitatakse naabruskonnas olevatena, peavad paiknema samal õuealal või nendele
juurdepääsuks on võimalik kasutada sama juurdepääsuteed või tänavat;
7) projekt – toetuse ja vajaduse korral omafinantseeringuga teostatav määruse nõuetele vastav
rekonstrueerimiseks vajalik tehnilise konsultandi teenuse osutamine, ehitusprojekti
koostamine, rekonstrueerimistööd ja omanikujärelevalve, millega kaasnevate kulude
hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse;
8) põhiprojekt – korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud
ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete, standardi EVS 932 või samaväärsete
nõuete ja määruse nõuete kohaselt. Korteriühistu võib põhiprojekti koostamisse kaasata
arhitektuurse osa koostaja, kellel peab olema vähemalt volitatud arhitekti kutse 7. tase.
Arhitektuurse osa koostamine tähendab, et arhitekt peab olema kaasatud ja koostama vähemalt
ühe osa ehitusprojektist;
9) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone
põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine, mille tulemusena suureneb hoone
energiatõhusus ja paraneb sisekliima;
10) rekonstrueerimistööd – § 5 lõike 1 punktides 1-22 nimetatud tööd;
11) renoveerimislaen – korterelamu rekonstrueerimisele ja energiasäästu saavutamisele
suunatud krediidi- või finantseerimisasutuse või ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku
tagamise seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse väljastatav laen.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärgid on:
1) korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine;
2) korterelamute ohutuse tagamine;
3) taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine;
4) energiasõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine;
5) elukeskkonna parendamine Ida-Virumaal.
(2) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirjas sätestatud väljundnäitaja „suurema
energiatõhususega eluruumid“ saavutamisse.
(3) Toetuse tulemusena panustatakse järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse:
1) hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused;
2) primaarenergia aastane tarbimine.
(4) Toetatava projektiga panustatakse strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisse ja sihi
„Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ alasihi „Elukeskkond on
kvaliteetne“ saavutamisse.
(5) Lõikes 4 nimetatud aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse panustatakse
tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,
ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajatega:
1) elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus;
2) ligipääsetavus;
3) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides;
4) elamute ja mitteelamute energiatarve.
§ 4. Rakendusüksus ja -asutus
(1) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
(2) Rakendusasutus on Kliimaministeerium.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, millega panustatakse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse
saavutamisse. Toetuse andmisel on toetatavad tegevused:
1) fassaadi rekonstrueerimine ja soojustamine ning sellega seotud tehases eelnevalt valmistatud
elementide (edaspidi eeltoodetud elemendid) projekteerimine, valmistamine ja paigaldamine,
ning nendega kaasnevad tööd;
2) rõdude ja lodžade rekonstrueerimine ja asendamine, rõdu ehitamine, klaasi paigaldamine
ning nendega kaasnevad tööd;
3) katuse ja katuslae rekonstrueerimine ja soojustamine ning sellega seotud eeltoodetud
elementide projekteerimine, valmistamine ja paigaldamine, ning nendega kaasnevad tööd;
4) akende ning välis- ja tuletõkkeuste vahetamine või renoveerimine ning nendega kaasnevad
tööd;
5) keldri rekonstrueerimine ja soojustamine ning nendega kaasnevad tööd;
6) vundamendi rekonstrueerimine ja soojustamine ning nendega kaasnevad tööd;
7) küttesüsteemi asendamine, rekonstrueerimine ja tasakaalustamine, soojussõlme asendamine,
küttesüsteemi tasakaalustamise protokolli koostamine ning nendega kaasnevad tööd;
8) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine, asendamine või rekonstrueerimine, sealhulgas
sadevee immutamiseks, kasutuselevõtuks või äravoolu viibe tekitamiseks vajalike süsteemide
rajamine ja rekonstrueerimine, ning nendega kaasnevad tööd;
9) soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ehitamine või ventilatsioonisüsteemi
rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemi mõõdistamise protokolli koostamine ning nendega
kaasnevad tööd;
10) aktiivse või passiivse jahutussüsteemi ehitamine või jahutusseadme integreerimine
tsentraalsesse ventilatsioonisüsteemi;
11) lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine ja
sellega kaasnevad tööd;
12) lifti lisamine, lifti juhtimissüsteemi ja ajami osaline või täielik rekonstrueerimine või lifti
asendamine ning nendega kaasnevad tööd;
13) üldkasutatavatel pindadel asuva elektrisüsteemi asendamine või rekonstrueerimine,
sealhulgas ehitusseadustiku tähenduses elektriauto laadimistaristu paigaldamine ja soojussõlme
välisele elektritoitele ümberlülitamise võimaluse loomine, ning nendega kaasnevad tööd;
14) üldkasutatavate pindade ja korterite akende soojustuse tasapinda paigaldamine ning kütte-,
ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise tõttu siseviimistluse taastamine;
15) hoonesse sisse- ja väljapääsu tagamiseks panduse ehitamine või paigaldamine, tuulekoja
rekonstrueerimine, käsipuude paigaldamine, invatõstuki paigaldamine ning standardile EVS-
EN 81–70 või samaväärsetele nõuetele vastava lifti ehitamine ja nendega kaasnevad tööd;
16) hoone kaugküttevõrguga liitumise tasu ja liitumisega kaasnevad tööd kinnistu piirides;
17) jäätmemaja ehitamine või rekonstrueerimine või süvakogumismahuti soetamine ja
paigaldamine;
18) rattaparkla ehitamine või rekonstrueerimine;
19) energia varustuskindluse ja tuleohutuse tagamiseks vajalike seadmete soetamine ja
paigaldamine ning sellega seotud tööd;
20) ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud;
21) säästvate sademeveelahenduste rajamisega seotud kulud;
22) naabruskonnapõhise rekonstrueerimise puhul on toetatavateks tegevuseks ka hoonete vahel
õueala korrastamine, sh haljastuse, valgustuse ja väikevormide paigaldamine mahus kuni 5%
projekti kogueelarvest;
23) punktides 1–22 nimetatud tööde tegemiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine,
ehitusprojekti aluseks oleva ehitusuuringu, ehitise- või energiaauditi tegemine;
24) energiaauditi tegemine;
25) tehnilise konsultandi teenuse kasutamine § 15 lõike 1 kohaselt;
26) omanikujärelevalve.
(2) Paragrahvi 10 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde tegemisele kehtivad järgmised
erisused:
1) välisseina või katuse rekonstrueerimisel tuleb tööd teha kogu välispiirde ulatuses;
2) juhul, kui hoones ei ole mehaanilist sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, tuleb
välisseina soojustamisel ja akende vahetamisel paigaldada elu- ja magamistubade välisseina
või aknaraami värskeõhuklapid.
(3) Toetust ei anta projektile, mille rekonstrueerimistöödega on alustatud enne toetuse taotluse
rakendusüksusele esitamist.
(4) Toetatavad tegevused arvestavad kliimakindluse tagamisega ning on kooskõlas „ei kahjusta
oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse
määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju
ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile. Toetatavad tegevused järgivad kehtestatud
keskkonnaalaseid õigusakte.
(5) Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 lõike 2 punktiga
e, mille kohaselt on abikõlblikud investeeringud taastuvasse energiasse kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas direktiivis sätestatud
säästlikkuse kriteeriumidega, ning energiatõhususse, sealhulgas selleks, et vähendada
energiaostuvõimetust.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse
Õiglase Ülemineku Fond artiklis 9 nimetatud tegevusvaldkondade projektidele.
§ 6. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas määruses
sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega.
(2) Abikõlblikud on järgmised § 5 kohaseks tegevuseks ja § 3 kohase tulemuse saavutamiseks
vajalikud kulud:
1) taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud,
mis vastavad määruse tingimustele;
2) projekteerimis- ja ehitustööde ning ehitusprojekti ekspertiisi kulud, kui nimetatud tööd on
teinud kutseseaduse alusel määratud asjakohasel kutsestandardil või muu õigusakti nõuetel
kutse- või pädevustunnistusega isik, kusjuures ekspertiisi ei tehta § 10 lõikes 2 sätestatud
juhul;3) omanikujärelevalve kulud, kui omanikujärelevalvet teeb ehitusseadustiku §-s 23
sätestatud pädev isik;
4) tehnilise konsultandi teenuse kulu, kui taotleja on sõlminud lepingu §-s 15 sätestatud
nõuetele vastava tehnilise konsultandiga või ettevõtjaga, kelle kaudu osutab tehniline
konsultant teenust ja teenust osutatakse §-s 16 sätestatud nõuete kohaselt;
5) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 15 nimetatud kulu kuni 15 protsendi ulatuses
rekonstrueerimistööde kogumaksumusest;
6) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 17, 18 ja 22 nimetatud kulu, kui rekonstrueerimistööd tehakse
§ 9 lõikes 1 või § 10 lõikes 1 sätestatu kohaselt;
7) kaugküttevõrguga liitumise tasu.
(3) Toetuse saaja peab rakendusüksust kirjalikult teavitama enne ehitustööde või
projekteerimis- ja ehitustööde ostu avaldamist riigihangete registris. Toetuse saaja ehitustööde
või projekteerimis- ja ehitustööde ostu avaldamine riigihangete registris ei ole lubatav enne §
23 lõikes 4 nimetatud otsuse tegemist.
(4) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele:
1) hoone laiendamisega seotud tööde kulu, välja arvatud lifti, rõdu, varikatuse, jäätmemaja,
rattaparkla või hoone nõuetekohase toimimise tagamiseks vajaliku tehnosüsteemi lisamine;
2) paragrahvi 26 lõike 2 punkti 4 kohase ekspertiisi tegemise kulu;
3) gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;
4) omanikujärelevalve teenuse kulu, kui teenuse osutajast füüsiline isik on tehnilise
konsultandiga sama isik või kui tehniline konsultant omab ärihuve nii omanikujärelevalve kui
ka tehnilise konsultandi teenust osutavas juriidilises isikus;
5) toetatava tegevuse kulu, mis tuleneb vastava tegevuse tellimiseks sõlmitud lepingu
muudatusest, kui lepingu muudatus ei ole sõlmitud samas või rangemas vormis mis algne leping
ja algsest vormist teistsuguse vormi kasutamiseks puudub toetuse saajal põhjendatud alus.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik,
millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud
tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021 kuni 31. august
2026. Rekonstrueerimistöödega ei ole lubatud alustada enne rakendusüksuselt § 23 lõikes 6
nimetatud kinnituse saamist.
(3) Toetuse saaja võib taotleda ühel korral projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kolme
kuu võrra, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakorralised
asjaolud.
(4) Enne taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeva on abikõlblik lõikes 1 sätestatud
perioodil tekkinud § 5 lõike 1 punktides 20 ja 21 sätestatud tegevuste elluviimise kulu.
(5) Paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1–22 ja 25 sätestatud tegevuse elluviimise kulu, mis on
tehtud enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse kuupäeva, on
abikõlblik juhul, kui tegevuse elluviimiseks vajalike kohustuste täitmine taotleja poolt on
seadnud sõltuvusse taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest.
§ 8. Toetuse piirsumma ja osakaal
(1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti
koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve
osutamise kulule on 70 protsenti järgmiste erisustega:
1) korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamise korral 80 protsenti;
2) rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 80 protsenti;
3) naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel 80 protsenti.
(2)Tehnilise konsultandi teenuse toetussumma arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna
kogumaksumuse alusel, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1sätestatud toetuse osakaalust.
Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot.
(3) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikele kuludele, ehitusprojekti
koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve
osutamise kulule § 10 lõikes 1 nimetatud juhul on kümme protsenti madalam.
(4) Korterelamu rekonstrueerimisel võib töid teha § 10 lõikes 2 sätestatud mahus. Sellisel juhul
on toetuse maksimaalne osakaal 40 protsenti rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest
projekti kohta ning 50 protsenti ehitusprojekti koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse
osutamise kulule ja omanikujärelevalve osutamise kulule.
(5) Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei
hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse
saaja omafinantseering ei ole nõutav.
(6) Paragrahvi 10 lõikes 2 sätestatud projektidele eraldatakse toetuseks taotluste rahastamise
eelarvest kuni 50 protsenti.
§ 9. Toetusega saavutatav tulemus
(1) Rekonstrueerimistööde tegemisel peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena tagama
kõigi järgmiste nõuete täitmise:
1) saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C
(energiatõhususarv ETA ≤ 150 kWh/(m² * a));
2) rekonstrueerima keskküttesüsteemi vähemalt korteriti reguleeritavana ja paigaldama
radiaatoritele piirajatega varustatud termostaatventiilid, mis võimaldavad reguleerida ruumi
temperatuuri vahemikus vähemalt 18–23 kraadi Celsiuse skaala järgi;
3) eemaldama korterites asuvad ruumiõhust sõltuvad loomuliku tõmbega korstnalõõriga
ühendatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad, välja arvatud kinnise põlemiskambriga
ruumiõhust sõltumatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad;
4) soojustama ja rekonstrueerima välisseinad täies mahus soojusläbivuse tasemega U ≤ 0,20
W/(m² * K), kusjuures välisseina soojusläbivuse nõue ei kohaldu välisseina osadele, kuhu ei ole
tehnilistel põhjusel mõistlik vajaliku paksusega soojustust paigaldada;
5) vahetama kõik projekti alustamise hetkeks amortiseerunud aknad akende vastu, mille
avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U ≤ 1,10 W/(m² * K);
6) paigaldama kõik aknad soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapaled;
7) akende soojustuse tasapinda paigaldamise või aknapalede lisasoojustamise tulemusena peab
välisseina ja akna liitekoha arvutuslik keskmine joonsoojusläbivus olema ≤ 0,05 W/(m * K);
8) soojustama ja rekonstrueerima katuse soojusläbivuse tasemega U ≤ 0,12 W/(m² * K);
9) paigaldama soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis
teenindab kõiki korterite ruume, või soojuspumbaga soojustagastusega väljatõmbe
ventilatsioonisüsteemi, mis tagab võrdväärse sisekliima ja on varustatud välisõhu
eelsoojendamise ja filtreerimise seadmetega, nagu värske õhu radiaatorid;
10) ventilatsiooniseadme paigaldamisel peab paigaldatava ventilatsiooniseadme
soojustagastuse temperatuuri suhtarv olema ehitusprojekti kohaste õhuvooluhulkade korral
vähemalt 70 protsenti;
11) kui ventilatsiooniseadme soojustagastuseks kasutatakse vahesoojuskandjat, peab
soojustagastuse temperatuuri suhtarv olema ehitusprojekti kohaste õhuvooluhulkade korral
vähemalt 50 protsenti;
12) tagama, et soojussõlmes on vastavate soojustarbijate olemasolul ruumide kütteks, sooja vee
valmistamiseks ja ventilatsiooniõhu kütteks kasutatav energia eraldi mõõdetav;
13) tagama, et soojuspumba kasutamisel on soojuspumba tarbitav elekter ja soojuspumba
toodetav soojusenergia eraldi arvestitega mõõdetav;
14) sissepuhke välisõhuvooluhulgad vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte
üle 25 dB(A);
15) väljatõmbe õhuvooluhulgad 1-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 10 l/s
ja köögis 6 l/s, 2-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s,
3- ja enamatoaliste korterite WC-s vähemalt 10 l/s, pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s;
16) sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadmetel peab olema järelküttekalorifeer, mis
võimaldab tagada sissepuhketemperatuuri 18 kraadi Celsiuse skaala järgi;
17) kaugküttega korterelamus looma soojussõlme välisele elektritoitele ümberlülitamise
võimaluse;
18) kui tõus sissepääsu(de)ni ümbritsevalt katendilt on astmete abil, peab hoone igasse
trepikotta pääsema panduse abil, mille kalle on maksimaalselt 10%, kui hoone kinnistu piir ja
maapinnareljeef seda võimaldavad;
19) tagama astmete mittelibisemise kattematerjali valiku või spetsiaalsete kontrastsete ja
mittelibisevate trepininade kasutamisega;
20) kui astmeid on 4 või enam, paigaldama trepile käsipuu;
21) fonoluku paigaldamisel peab fonolukul olema visuaalne väljund, mis teavitab kutsungi
aktiveerumisest, kutsungi vastuvõtmisest ja ukse avanemisest ning klahvistik peab olema
reljeefne ja kombatav või Braille kirjas;
22) välisuste vahetamisel peab paigaldatav välisuks avanema ja sulguma rakendatava jõuga
kuni 25 N või automaatselt ning ukse lävepaku kõrgus on maksimaalselt 25 mm.
(2) Kui ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, ehitamisel või mõõdistamisel selgub, et mõne
ruumi väljatõmbe õhuvooluhulka ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel täita, loetakse lõike 1
punktis 15 sätestatud väljatõmbe õhuvooluhulkade nõue täidetuks kogu korteri
õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamisega.
(3) Lõikes 2 nimetatud erisus kohaldub kuni 20 protsendile korterelamu korteritest.
§ 10. Toetusega saavutatava tulemuse erisus
(1) Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 9 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud
nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt
energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤ 180 kWh/(m² * a)).
(2) Kui toetuse saaja teeb rekonstrueerimistöid mahus, mis ei võimalda § 9 lõikes 1 või
käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist, tuleb tagada hoone
energiatõhususarvu väärtuse kasv vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra.
(3) Toetuse taotlemisel üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale
jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud,
muinsuskaitsealal asuva või UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud alal asuva
korterelamu rekonstrueerimisel kehtivad järgmised erisused:
1) aknad jäetakse uute vastu vahetamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või
Muinsuskaitseamet ei ole andnud luba akende vahetamiseks;
2) fassaad jäetakse nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatuks või soojustamata, kui
kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet on keelanud välisseinte lisasoojustamise
kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel;
3) muu hoone olemust või välisilmet oluliselt muutev toetatav tegevus jäetakse tegemata, kui
kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet ei ole andnud töö tegemiseks luba
kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel.
(4) Lõikes 3 nimetatud juhtudel ei kohaldata § 9 lõike 1 punktis 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes
1 nimetatud energiatõhususarvu klassi nõuet. Toetuse saamiseks peab rekonstrueerimistööde
elluviimisel hoone energiatõhususarvu väärtus olema vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi
võrra kõrgem, kui on taotlusega esitatava mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva
energiamärgise väärtus.
(5) Kaugküttevõrguga ühendamata korterelamu või kaugküttega, mis töötab ainult
kütteperioodil, ühendatud korterelamu, kus sooja tarbevett valmistatakse lokaalselt
elektriboileritega, rekonstrueerimisel saavutatakse rekonstrueerimistööde elluviimisel § 8
lõikes 1 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt
energiatõhususarvu klassile D, ja § 8 lõikes 4 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks
energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile E. Nimetatud erisus ei
laiene kaugküttevõrguga ühendamata korterelamule, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse
kaugküttevõrguga.
(6) Tõhusa kaugküttevõrguga, mis töötab aasta läbi, ühendatud korterelamu rekonstrueerimisel
on väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud viie või enama korrusega korterelamutes.
§ 11. Varem tehtud rekonstrueerimistööde arvestamine
(1) Paragrahvi 9 lõikes 1 ja § 10 lõikes 1 sätestatud tulemuse saavutamisel arvestatakse varem
tehtud rekonstrueerimistöid järgmiselt:
1) välisseina ja katuse soojusläbivusele seatud nõuete täitmiseks välisseinte ja katuse
lisasoojustamise juba tehtud tööde ümbertegemine ei ole kohustuslik ja soojusläbivuse taseme
nõue tagatakse taotluses märgitud välisseinte ja katuse soojustamise tööde ulatuses;
2) paragrahvi 9 lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatud nõue ei kohaldu, kui välisseinad on varem
soojustatud, ja § 13 lõikes 2 sätestatud juhul;
3) kui keskküttesüsteem on varem rekonstrueeritud korteriti reguleeritavaks, ei pea
radiaatoritele varem paigaldatud termostaatventiile välja vahetama temperatuuri piiranguga
termostaatventiilide vastu.
3. peatükk
Nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele ning tehnilise konsultandi kaasamine
§ 12. Nõuded taotlejale
(1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) võib olla ainult Ida-Viru maakonnas asuv korteriühistu.
(2) Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille üldkoosolek on võtnud enne taotluse
esitamist vastu asjakohase üldkoosoleku otsuse rekonstrueerimistööde tegemiseks, toetuse
taotlemiseks ja vajaduse korral renoveerimislaenu võtmiseks. Taotlusega koos esitatakse § 14
punktides 9, 10, 12 ja 13 nimetatud nõuetele vastavad dokumendid. Kui nimetatud dokumente
ei ole esitatud koos taotlusega, teeb rakendusüksus toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse
taotluse kohta seisukohta võtmata.
(3) Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peab olema vähemalt
viie erineva füüsilise isiku omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga
samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse
omandis.
(4) Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev
füüsilisest isikust omanik või juhul, kui sellises korterelamus on korteriomandi omanikuks
juriidiline isik, peab sellise korteriomandi omanik olema kohaliku omavalitsuse üksus või Eesti
Vabariik.
(5) Korterelamu peab olema kasutuses. Taotlejat ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui puuduvad
korterelamu kasutamist tõendavad energiatarbimise või muud samaväärsed andmed.
§ 13. Taotleja kohustused
(1) Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid ja on lisaks
kohustatud:
1) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude
tasumise suutlikkust;
2) kaasama projekteerimise tellimisse ja rekonstrueerimistööde planeerimisse tehnilise
konsultandi vastavalt §-s 15 ja 16 sätestatule;
3) võtma projekteerimise ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel pakkumused vastavalt
§-s 27 sätestatule, kui projekteerimine ja tehnilise konsultandi teenus tellitakse enne taotluse
rakendusüksusele esitamist.
(2) Toetuse saaja on kohustatud nelja kuu jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse
tegemisest arvates esitama rakendusüksusele võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja
eduka pakkujaga sõlmitud lepingu § 10 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde tellimisel.
§ 14. Nõuded taotlusele
Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning sellele peab olema
lisatud vähemalt järgmised dokumendid ja andmed:
1) taotleja nimi, aadress ja e-posti aadress;
2) taotleja kontaktisik, tema telefoninumber ja e-posti aadress;
3) korterelamu ehitisregistri kood;
4) projekti eesmärk, kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus ja tegevuste elluviimise
koht;
5) toetatavate tegevuste orienteeriv ajakava;
6) taotletav toetuse osakaal;
7) teave taotluses nimetatud projekti kuludele riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või
muust välistoetusest või teisest projektist toetuse taotlemise ja saamise kohta;
8) kinnitus, et toetuse saaja on nõus haldusaktide, dokumentide ja teabe kättetoimetamisega
elektrooniliselt;
9) kehtiv hoone mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis;
10) korteriühistu juhatuse kinnitatud põhiprojekt, välja arvatud juhul, kui projekteerimine
tellitakse koos rekonstrueerimistöödega kooskõlas § 27 lõikega 2;
11) põhiprojekti koostanud ettevõtja ehitusseadustiku § 25 kohane majandustegevusteade või
kinnitus ettevõtja ning tema vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku õigussuhte kohta;
12) punktis 10 sätestatud erisuse kasutamisel kinnitus, et projekteerimine tellitakse koos
rekonstrueerimistöödega ja projekteerimise lähteülesanne rakendusüksuse kinnitatud vormil;
13) üldkoosoleku otsuse protokoll, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde tegemise otsus,
rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajaduse korral renoveerimislaenu
võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa;
14) tehnilise konsultandi teenuse tellimisel võetud hinnapakkumused koos pakkumuskutsega
ja eduka pakkujaga sõlmitud leping;
15) kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi tehnilise konsultandi teenuse
hinnapakkumust, tuleb esitada teave, kellelt ja mis ajal pakkumust küsiti;
16) korteriühistu liikmete nimekiri seisuga, mis ei ole varasem kui 30 kalendripäeva enne
taotluse rakendusüksusele esitamist;
17) paragrahvi 13 punktis 3 nimetatud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga
sõlmitud leping, et tagada rakendusüksusele võimalus hinnata projekti kuluefektiivsust;
18) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 17 nimetatud tegevuse korral kaugküttepiirkonna
võrguettevõtja väljastatud liitumise tehnilised tingimused ja liitumispakkumus;
19) kinnitus, et projektiga järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike
investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,
22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet;
20) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud
põhiõiguseid;
21) paragrahvi 31 lõikes 1 sätestatud juhul taotletava kindlasummalise makse suurus ja makse
aluseks olevate kulude eelarve;
22) energiaarvutusel põhinev energiamärgis, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse
koos rekonstrueerimistöödega.
§ 15. Nõuded tehnilisele konsultandile
(1) Tehnilise konsultandina käsitatakse isikut, kes on pädev kõikides järgmistes valdkondades:
1) toetuse andmise tingimused;
2) e-toetuse keskkonna kasutamine;
3) ehitisregistri kasutamine;
4) toetuse saaja ostumenetluse korraldamine, kui ostumenetlus on taotluse rahuldamise otsuse
kohaselt või toetuse saaja tellimuse alusel tehnilise konsultandi ülesanne;
5) korteriühistu juhtimise põhialused.
(2) Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele peab tehniline konsultant vastama vähemalt ühele
järgmistest nõuetest:
1) ehitiste energiatõhususe kutseala energiaaudiitori kutse, 6. tase;
2) ehitiste energiatõhususe kutseala diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse, 7. tase;
3) ehitiste energiatõhususe kutseala volitatud energiatõhususe spetsialisti kutse, 8. tase;
4) kinnisvarateenuste kutseala korteriühistu juhi kutse, 4. tase;
5) kinnisvarateenuste kutseala kinnisvarahalduri kutse, 4. või 5. tase;
6) kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara haldusjuhi kutse, 6. tase;
7) ehitusjuhi kutse, tase 6;
8) ehitusinseneri kutse, tase 6;
9) diplomeeritud ehitusinseneri kutse, tase 7;
10) volitatud ehitusinseneri kutse, tase 8;
11) kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6;
12) diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7;
13) volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8.
(3) Taotleja peab sõlmima lepingu tehnilise konsultandiga või ettevõtjaga, kelle kaudu osutab
tehniline konsultant teenust, välja arvatud § 10 lõikes 2 sätestatud juhul või kui taotleja ei
saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi pakkumust.
(4) Tehniline konsultant peab enda vastavust käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele
tõendama tehnilise konsultandi teenuse hinnapakkumuse esitamisel.
(5) Tehniline konsultant peab olema toetuse saajale teenuse osutamisel sõltumatu ja osutama
teenust isiklikult. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse või
kes esitavad projekteerimiseks ja omanikujärelevalve teenuse osutamiseks pakkumusi ja kes
teevad nimetatud töid. Lisaks eeltoodule peab tehniline konsultant olema sõltumatu
rekonstrueerimistööde tegijast ning tal ei tohi olla rekonstrueerimistööde teostaja esindatavaga
seonduvaid muid lepingulisi suhteid.
(6) Tehnilise konsultandi teenust osutav isik ei tohi olla toetuse saajaga, kellele ta osutab
tehnilise konsultandi teenust, õigussuhtes, mis on tekkinud enne tehnilise konsultandi teenuse
osutamise algust. Lisaks ei ole lubatud astuda toetuse saajaga muusse õigussuhtesse ajal, mil
isik osutab toetuse saajale tehnilise konsultandi teenust.
§ 16. Tehnilise konsultandi ülesanded
Tehnilise konsultandi kaasavad taotleja ja toetuse saaja hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti
koostamise ja toetatavate tegevuste tellimise ettevalmistamisse ning rekonstrueerimistööde
koordineerimisse.
4. peatükk
Toetuse taotlemine
§ 17. Taotlusvooru avamine
(1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
Taotlusvooru informatsioon edastatakse rakendusüksusele.
(2) Rakendusüksus teavitab avalikkust taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma
kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
§ 18. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis
(1) Taotlemine toimub kuni eelarvevahendite ammendumise või taotlusvooru lõpuni. Kui
esitatud taotluste maht ületab meetme eelarve mahu, peatab või lõpetab rakendusüksus taotluste
vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma kodulehel.
(2) Taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt
allkirjastatuna.
5. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 19. Taotluse menetlemine
(1) Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.
(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on 60 tööpäeva taotluse rakendusüksuses registreerimisest.
Menetlemise tähtaja kulgemine peatub põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise
ajaks.
(3) Rakendusüksusel on õigus tellida põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiis. Taotlejat
teavitatakse ekspertiisi tellimisest.
(4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui
taotleja ei ole lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.
(5) Ühendmääruse § 6 lõikes 2 sätestatud juhul pikendab rakendusüksus taotluse menetlemise
tähtaega kuni 10 tööpäeva võrra. Rakendusüksusel on põhjendatud juhul õigus pikendada
puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 20 tööpäevani.
(6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik
rahuldamine ei ole võimalik projektide rahastamise eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik
rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, kulusid
ja projektiga saavutatavaid tulemusi või mõju toetuse andmise eesmärkide, väljund- ja
tulemusnäitajate saavutamisse, või kui muudatuste vajalikkust näeb ette põhiprojektile tehtud
ekspertiis.
(7) Taotleja teavitab rakendusüksust puuduse kõrvaldamisest viivitamata, kuid hiljemalt
järgmisel tööpäeval puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumisest.
§ 20. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele
ja taotlejale esitatud nõuded.
(2) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui taotleja vastab käesoleva määruse
§-des 12 ja 13 sätestatud kõikidele nõuetele.
(3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui taotlus vastab käesoleva määruse
§-s 14 sätestatud kõikidele nõuetele.
§ 21. Projektide valikukriteeriumid
(1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus on tunnistatud nõuetele vastavaks ning taotluses
kirjeldatud projekt vastab kõigile järgmistele valikukriteeriumitele:
1) projekt on kooskõlas valdkondlike arengukavadega, omab mõju rakenduskava erieesmärgi
ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele;
2) projekt on põhjendatud;
3) projekt on kuluefektiivne;
4) taotleja on tõendanud suutlikkust projekti ellu viia;
5) projekt on kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega.
(2) Projektide valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodika vastavad määruse
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-le 7.
§ 22. Taotluse rahuldamata jätmine
(1) Taotlus jäetakse rahuldamata § 5 lõikes 3 ning ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud
juhtudel, muuhulgas juhtudel, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist, sealhulgas esitab valeandmeid;
2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
3) taotlemisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või on taotluse suhtes
otsuse tegemisel oluline teave jäetud teadlikult esitamata.
(2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme tegevuste
rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu
kohaselt osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse
rahuldamata jätmise otsus.
(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kümne
tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
§ 23. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse osalise rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus ühendmääruse § 9 lõikes 1
nimetatud juhtudel.
(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga
vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei
ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise
otsuse.
(3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse võib rakendusüksus teha ühendmääruse § 9
lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt ning näha ette kõrvaltingimuse täitmise tähtaja kuni kuus kuud.
Tähtaega on rakendusüksusel võimalik pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra põhjendatud
juhul toetuse saaja avalduse alusel tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatakse nõutav
tulemus ega ületata taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste lõppemise
tähtpäeva.
(4) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, sätestades toetuse saaja õiguse
taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetusele järgmiste tingimuste saabumisel:
1) toetuse saaja on võtnud rekonstrueerimistöödele või rekonstrueerimis- ja
projekteerimistöödele pakkumused § 27 kohaselt;
2) toetuse saaja on saanud renoveerimislaenu võtmise vajaduse korral renoveerimislaenu
positiivse otsuse.
(5) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse
maksetele, sealhulgas toetuse ettemaksetele.
(6) Kõrvaltingimuse täitmise kohta vormistab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse
juurde kirjaliku kinnituse.
(7) Kui lõike 4 punktis 1 sätestatud rekonstrueerimistööde pakkumuste alusel on toetatavate
tegevuste eelarve suurenenud, teeb rakendusüksus lõikes 6 sätestatud kirjalikule kinnitusele
lisaks taotluse rahuldamise otsuse muutmise.
(8) Paragrahvi 31 lõikes 1 sätestatud juhul märgitakse taotluse rahuldamise otsuses ka
kindlasummalise makse suurus.
(9) Toetuse saaja esitab rekonstrueerimistööde ja projekteerimise ühise ostumenetluse korral
ehitusprojekti rakendusüksusele heakskiitmiseks vähemalt 30 kalendripäeva enne
ehitustöödega alustamist.
6. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 24. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja
sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja
korras.
(2) Kui taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud
asjaolud muutuvad, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust.
(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest kui:
1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste
lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;
2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega;
3) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast
vastavasisulise avalduse saamist.
(5) Toetussummat võib suurendada, kui rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse
tellimisel osutub eduka pakkumuse maksumus suuremaks, kui on taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud eeldatav maksumus ja projektide rahastamise eelarve võimaldab toetuse summa
suurendamist. Toetuse summat ei suurendata § 31 lõikes 1 sätestatud juhul.
(6) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni toetuse kogusumma väljamaksmiseni.
(7) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti
tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
§ 25. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse
§ 14 või § 37 lõikes 7 nimetatud aluse esinemise korral.
(2) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb toetuse saajal väljamakstud
toetus tagasi maksta.
7. peatükk
Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused
§ 26. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud
määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saaja on lisaks ühendmääruse §-s 10 sätestatule kohustatud:
1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste
olemasolu;
2) kooskõlastama ehitusprojekti rakendusüksusega enne rekonstrueerimistöödega alustamist,
kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega;
3) kooskõlastama ehitusprojekti muudatuse rakendusüksusega enne vastavate
rekonstrueerimistööde tegemist;
4) põhiprojekti muutmisel esitama rakendusüksusele ekspertiisi, mis tõendab muudetud
põhiprojekti ja vastavalt muudetud põhiprojektile tehtud energiaarvutuse vastavust toetuse
saamiseks vajalike rekonstrueerimistööde mahule, kvaliteedile ja energiatõhususele;
5) kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde tegijaga lepingu, mille kohaselt
annab tööde tegija rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-
vastuvõtmise kuupäevast arvates;
6) kestusnõude tagamiseks sõlmima tehnosüsteemide regulaarse hooldusjuhise täitmise
tagamiseks hoolduslepingud kehtivusega vähemalt viis aastat tööde üleandmise-vastuvõtmise
kuupäevast arvates;
7) täitma teavitamisnõudeid ühendmääruses ja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses
nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite
andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuete kohaselt;
8) järgima ühissätete määruse artikli 65 lõikes 1 sätestatud kestuse nõuet, kestuse nõude periood
on viis aastat projektile lõppmakse tegemisest alates.
§ 27. Rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimine
(1) Rekonstrueerimistööde ostumenetluses kasutatakse määruse lisas 1 sätestatud tingimusi ja
kriteeriume. Kui rekonstrueerimistööd tehakse § 10 lõikes 2 sätestatu kohaselt, lähtutakse
määruse lisast 2, olenemata rekonstrueerimistööde maksumusest.
(2) Rekonstrueerimistööde või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde ostumenetluse
korraldab elektroonilises riigihangete registris toetuse saaja või tema poolt volitatud tehniline
konsultant või rakendusüksus. Ostu avaldamine riigihangete registris ei ole lubatud enne § 23
lõikes 4 nimetatud otsuse tegemist.
(3) Kui rekonstrueerimise või rekonstrueerimise- ja projekteerimistööde ostumenetlus tehakse
mitme sama toetuse saaja korterelamu või kahe või enama toetuse saaja korterelamu
rekonstrueerimistöödeks, peab ostumenetluses esitatav hinnapakkumus kajastama iga
korterelamu tööde ja teenuste kulu eraldi.
(4) Toetuse saaja peab projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel lähtuma
järgmisest:
1) teenuse tellimiseks tuleb võtta vähemalt kahe teenuse osutaja võrdlev pakkumus;
2) kui teenuse eeldatav abikõlblik maksumus on vähemalt samaväärne ühendmääruse § 11
lõikes 5 sätestatuga, tuleb ostumenetlus korraldada elektroonilises riigihangete registris;
3) pakkumuskutse teenuse tellimiseks peab toetuse saaja esindaja olema allkirjastanud ning see
peab sisaldama tingimusi ja kriteeriume eduka pakkuja väljaselgitamiseks;
4) pakkumused peavad olema võetud ja esitatud ettevõtjate poolt, kes on vastava teenuse
osutamiseks pädevad. Pakkumused peavad olema eduka pakkumuse väljaselgitamise ajal
kehtivad;
5) pakkumuses peavad kajastuma vähemalt pakkumuse tegijaks oleva ettevõtja andmed,
pakkumuse maksumus, teenuse osutamise ajavahemik või töö valmimise aeg, pakkumuse
kehtivusaeg ning teenuse osutamise eest vastutava isiku või isikute andmed;
6) kui pakkumust ei ole esitatud kirjalikus vormis ja toetuse saajale ei kohaldu kohustus teha
ostumenetlus elektroonilise riigihangete registri kaudu, peab taotleja tõendama kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis esitatud pakkumuse esitamise aega;
7) kui edukaks ei osutu odavaima pakkumuse tegija, peab pakkumuskutses olema kajastatud
hindamiskriteerium, mille alusel toetuse saaja eduka pakkuja välja selgitab;
8) teenuse osutamiseks võib võtta pakkumused üksnes sellistel teenuseosutajatelt, kellel
puuduvad toetuse saaja või tema mistahes esindajaga, kes toetuse saajat ostumenetluses
esindab, suhtes majanduslikud või muud huvid, mis võiksid tema sõltumatust kahjustada;
9) kui toetuse saajal ei ole olnud temast sõltumatutel põhjustel võimalik saada vähemalt kahte
võrdlevat pakkumust teenuse osutamiseks, tuleb esitada sellekohane põhjendus
rakendusüksusele toetuse taotlemisel või hiljemalt rakendusüksuse nõudmisel.
(5) Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, ei ole kohustust võtta hinnapakkumusi
ega kasutada elektroonilist riigihangete registrit teenusepakkuja leidmiseks.
§ 28. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
Rakendusüksuse õigused ja kohustused on sätestatud käesolevas määruses, ühendmääruses ja
muudes rakendusüksuse tegevust reguleerivates aktides.
8. peatükk
Aruannete esitamine
§ 29. Aruannete esitamise tähtajad ja kord
(1) Toetuse saaja esitab e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele projekti elluviimise kohta
lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitu kohaselt koos lõppmakse taotlusega.
(2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt:
1) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele ning panus § 14 punktides
19 ja 20 sätestatud põhimõtete edendamisse ja strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja
sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamisse;
2) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev.
(3) Toetuse saaja on järelaruandena kohustatud esitama projekti elluviimisele järgneva
kalendriaasta mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise rakendusüksuse
sätestatud viisil hiljemalt kuu möödudes asjakohase kalendriaasta lõppemisest.
9. peatükk
Toetuse maksmise tingimused
§ 30. Toetuse maksmine
(1) Maksetaotluse menetlemisel ja toetuse maksmisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–28,
käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest
tingimustest ja korrast.
(2) Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 kohaselt.
(3) Standardiseeritud ühikuhinna alusel toetatava tegevuse puhul tehakse makse ühendmääruse
§ 28 lõike 1 ja kindlasummalise maksena toetatava tegevuse puhul ühendmääruse § 28 lõike 2
kohaselt.
(4) Kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel kasutatakse eeltoodetud elemente, võib
toetuse saaja toetuse maksmist taotleda lisaks lõikes 1 sätestatule ühendmääruse §-s 30
sätestatud tingimustel. Ettemakse kasutamisperiood on 90 kalendripäeva ettemakse tegemisest
arvates.
(5) Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt 31. augustil 2026. a.
§ 31. Toetuse maksmise erisus
Kui projekti kogueelarve on 200 000 eurot või vähem, toetatakse projekti kindlasummalise
makse alusel ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt.
§ 32. Maksetaotluse lisadokumendid
(1) Maksetaotlusele või osalise makse puhul lõppmakse taotlusele peab olema lisatud:
1) üldtunnustatud metoodika kohane ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulkade mõõdistamise
protokoll, milles esitatakse iga mõõtepunkti projekteeritud ja mõõdetud õhuvooluhulk ja nende
erinevus protsentides;
2) üldtunnustatud metoodika kohane tehnosüsteemide müra mõõdistamise protokoll, milles
esitatakse vähemalt soojussõlmele kõige lähemal asuva korteri ja ventilatsiooniseadmele kõige
lähemal asuva korteri tehnosüsteemide müratase;
3) küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, mis esitatakse ka juhul, kui keskküttesüsteem oli
varem rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetusega tehtud töödega küttesüsteemi ei
uuendatud;
4) põhiprojekt, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega;
5) gaasiseadme olemasolul korteris gaasipaigaldise auditi protokoll;
6) omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka
pakkujaga sõlmitud leping;
7) asjakohasel juhul kinnitus, et abikõlblik kulu on tekkinud ja sellest on omafinantseeringu
ulatuses tasutud;
8) fotod rekonstrueeritud korterelamust ja tehnosüsteemidest;
9) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad.
(2) Lõike 1 punktides 1, 3 ja 5 nimetatud dokumentide esitamise nõue kohaldub vaid juhul, kui
asjakohaseid rekonstrueerimistöid tehakse § 10 lõikes 2 sätestatu kohaselt.
(3) Maksetaotlusega koos esitab toetuse saaja rakendusüksusele ülevaate toetatava projekti
raames sõlmitud lepingute muudatustest, kui projekti elluviimise käigus on selliseid muudatusi
tehtud. Kõik muudatused peavad olema fikseeritud kirjalike kokkulepetena, mis loetakse
asjakohase lepingu lisaks.
(4) Kulude tekkimist tõendavad dokumendid on:
1) esitatud arve;
2) arve tasumist tõendav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte;
3) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping.
(5) Lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide esitamise nõue ei kohaldu § 31 lõikes 1
sätestatud toetuse maksmisel.
§ 33. Maksetaotluse menetluse peatamine ja toetuse maksmisest keeldumine
Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise menetlemise osaliselt või täielikult, kui toetuse
saaja ei ole maksetaotluse esitamise hetkeks esitanud põhiprojekti muutmisel selle vastavust
kinnitavat ekspertiisi.
10. peatükk
Finantskorrektsioonid ja vaided
§ 34. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagasi maksmine
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus makstakse tagasi ÜSS2021_2027 §-des 28–30
ja ühendmääruse §-des 34–37 sätestatu kohaselt.
(2) Rakendusüksus võib teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui:
1) kulu ei ole abikõlblik;
2) toetuse saaja on taotlemisel või projekti elluviimisel esitanud ebaõiget teavet või on jätnud
teabe esitamata;
3) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata toetusega kaasneva kohustuse;
4) ilmneb asjaolu, mille korral toetuse andmise taotlust ei oleks rahuldatud;
5) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.
(3) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse
täitmise lõppemisest arvates.
(4) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse
kehtima hakkamise päevast alates.
§ 35. Vaide esitamine
(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse vaie ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt
enne halduskohtusse kaebuse esitamist.
(2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata
jätmise otsusele esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus.
(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale
kätte elektrooniliselt.
Kristen Michal
kliimaminister Keit Kasemets
kantsler
Lisa 1. Toetuse saaja ostumenetluse tingimused terviklikuks rekonstrueerimiseks.
Lisa 2. Korteriühistust toetuse saaja rekonstrueerimisostude tingimused osaliseks
rekonstrueerimiseks.
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Rahandusministeerium
Kultuuriministeerium
Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus
16.07.2024 nr 1-4/24/3492
Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse
tingimused
Esitame kooskõlastamiseks kliimaministri määruse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad
Eelnõude Infosüsteemis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse seletuskiri
3.-5. Määruse lisad
Arvamuse avaldamiseks: Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-
ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Omanike
Keskliit, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Ehitusettevõtjate
Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus,
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
Marit Rüüsak, 6256374
Kliimaminister
….2024. a määrus nr …
„Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“
Lisa 1
TOETUSE SAAJA OSTUMENETLUSE TINGIMUSED (TERVIKLIK
REKONSTRUEERIMINE)
1. Üldnõuded toetuse saaja ostumenetluse läbiviimiseks elektroonilises riigihangete
registris
1.1. Toetuse saaja kasutab ostu korraldamisel üksnes rakendusüksuse kodulehel avaldatud
dokumentide vorme ja käesolevaid tingimusi.
1.2. Rekonstrueerimistööde tellimist ei ole lubatav jagada osadeks. Toetuse saaja tellib
rekonstrueerimistööd tervikuna ühe ostu raames läbi elektroonilise riigihangete registri kui ostu
eeldatav maksumus on vähemalt 60 000 eurot (käibemaksuta). Rekonstrueerimistööde
teostamiseks sõlmitakse leping peatöövõtjaga (edukas pakkuja või edukad ühispakkujad) kes
vastutab lepingu alusel kõigi toetatavate rekonstrueerimistegevuste elluviimise eest.
1.3. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva ostu elektroonilises
riigihangete registris (edaspidi register) avalikustamisest arvates. Kui ostu käigus on vajalik
ostu alusdokumente muuta, määrab toetuse saaja uue pakkumuste esitamise tähtaja, mis on
vähemalt kümme kalendripäeva uuendatud dokumentide avaldamisest arvates. Pakkumuste
esitamise tähtaega ei pikendata, kui dokumentides on tehtud üksnes vormiline või selgitav
muudatus, mis ei saa mõjutada juba esitatud pakkumuste sisu.
1.4. Ostu käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama kolme tööpäeva jooksul
selgitustaotluse saamisest arvates. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud
ettevõtjatele. Toetuse saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale, kui on selge,
et vastuses sisalduv informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale. Selgitustaotlusele
vastamisel lähtutakse asjaolust, et selgitused või neid sisaldavad dokumendid ei tohi sisaldada
uut teavet, mis muudaks juba avaldatud ostu alusdokumente või mille tulemusel muutuksid juba
esitatud pakkumused mittevastavaks või muutuks nende sisu. Toetuse saaja ostumenetluses ei
ole lubatav selgitustaotlustele vastamise raames ostu alusdokumente muuta, välja arvatud
punktis 1.3 nimetatud juhul, kui pikendatakse ka pakkumuste esitamise tähtaega.
1.5. Pakkujal on lubatud kvalifitseerimisnõuetele vastavust tõendada ka teise ettevõtja
vahenditele tuginedes. Sellisel juhul peab koos pakkumusega olema esitatud teise ettevõtja
nõusolek oma vahenditele tuginemiseks ning selgitus, millises osas vastav isik lepingu täitmises
osaleb. Isik, kelle vahenditele oma kvalifitseerimisnõuete tõendamiseks tuginetakse, peab alati
osalema lepingu täitmisel. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos isiku, kelle andmetele
pakkuja kvalifitseerimisnõuete täitmiseks tuginetakse, kirjalikku kinnitust, millises osas isik
lepingu täitmises osaleb, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastava
kinnituse esitamiseks. Kui kinnitust ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub
selline pakkumus kõrvaldamisele.
1.6. Kui pakkuja soovib oma meeskonna pädevuse tõendamiseks kasutada isikuid, kes ei ole
pakkuja töötajad, esitatakse pakkumusega iga füüsilise isiku kirjalik kinnitus, millest nähtub
nõusolek enda kaasamiseks ning lepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena osalemiseks.
1.7. Toetuse saajal on õigus kõrvaldada pakkumus ning tunnistada edukaks esialgsel hindamisel
leitud järjestuselt teine pakkumus uut ostumenetlust korraldamata, kui toetuse saaja soovib
võtta omafinantseeringuks renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu projekti elluviimiseks
renoveerimislaenu väljastama pakkujaga seotud põhjustel. Nimetatud juhul teeb toetuse saaja
asjakohase otsuse muutmise otsuse või vastava otsuse, milles märgitakse, mis kuupäeval on
kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja peab tagama, et laenu
andmisest keeldumine on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
1.8. Punktis 1.7. nimetatud otsusest teavitatakse ostus vastavaks tunnistatud pakkumuste
esitajaid kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.
1.9. Ostus on lubatud esitada ettevõtjate poolt ühine pakkumus. Ühise pakkumise korral
loetakse, et ettevõtjad vastutavad ostumenetluse tulemusel sõlmitud rekonstrueerimistööde
lepingu eest solidaarselt. Ühise pakkumise esitanud ettevõtjad ei pea olema moodustanud
juriidilist isikut ega olema ühinenud muus õiguslikus vormis. Toetuse saaja ostumenetluses
sätestatud kvalifitseerimistingimus loetakse täidetuks, kui vähemalt ühel ühispakkumuses
osalevatest ettevõtjatest on vastav kvalifitseerimistingimus täidetud või see on täidetud
summeeritult kui ühispakkujad tuginevad üksteise vahenditele.
1.10. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes ostu hinna osas,
kui algselt ettenähtud tööde maht või sisu muutub ja selleks esineb põhjendatud alus.
Läbirääkimiste pidamise võimalustest teavitatakse ettevõtjaid ostu alusdokumentides.
Läbirääkimisi peetakse pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tagatakse, et pakkumust
saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kes on kvalifitseerunud ja kelle pakkumused on
vastavaks tunnistatud ning kelle puhul ei esine kõrvaldamise aluseid. Pakkumuse
kohandamiseks peab kõigil pakkujatel olema vähemalt viis tööpäeva. Kui pakkumuse
maksumuses esineb ilmne arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada
koheselt.
1.11. Toetuse saajal on õigus kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ja
kvalifitseerimistingimustele ning vastavustingimustele vastavust vaid sellise pakkuja puhul,
kelle pakkumus on hindamiskriteeriumite alusel hinnates edukas pakkumus.
1.12. Toetuse saaja ostus tuleb lepingu eeldatav maksumus märkida registrisse ilma
käibemaksuta summana.
1.13. Toetuse saaja märgib registris lepingu täitmise tähtaja kalendrikuudes lähtudes konkreetse
korterelamu eripärast. Ehitustööde oodatav kestus summeeritakse ettevalmistusajaga selliselt,
et ehitustööde oodatavale kestusele kalendrikuudes liidetakse igakordselt vastav
ettevalmistusaeg, milleks on igakordselt maksimaalselt kuus kalendrikuud. Edukas pakkuja ei
ole kohustatud kasutama ettevalmistusaega, kui tema hinnangul on võimalik
rekonstrueerimistöödega alustada varem.
1.14. Toetuse saajal on õigus lõpetada ostumenetlus lepingu sõlmimiseta, kui edukaks osutuva
pakkuja pakkumuse maksumus ületab ostumenetluses märgitud eeldatavat maksumust.
1.15. Eduka pakkujaga sõlmitakse leping samadel tingimustel, mis on avaldatud toetuse saaja
ostus. Toetuse saaja peab kontrollima ja tagama kogu lepingu täitmise perioodi, et
ostumenetluses edukale pakkujale ettenähtud kohustuste täitmine oleks tähtaegne ja vastaks
ostumenetluses ja lepingus avaldatud ning sätestatud tingimustele. Lepingu muutmine on
lubatav üksnes juhul, kui selleks esineb õigusaktides toodud alus või on muutmise võimalus ja
tingimused ette nähtud lepingus.
2. Kohustuslikud kõrvaldamise alused
2.1. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja:
2.1.1. kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või
likvideerimismenetlus või kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras
pakkuja asukohamaa õigusaktide kohaselt;
2.1.2. kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg või maksu- või
sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, välja arvatud juhul, kui
pakkuja on võla ajatanud või tasunud või kui ta tasub või ajatab võla kümne kalendripäeva
jooksul arvates toetuse saajalt vastava teate saamisest kõrvaldamise aluse esinemise kohta.
2.2. Punktis 2.1.2 nimetatud maksude või maksete võla puudumist kontrollitakse toetuse saaja
poolt läbi Maksu- ja Tolliameti veebilehe või registri päringu kaudu. Kui toetuse saajal ei ole
pakkuja kõrvaldamiste aluse kontrolli faasis võimalik kontrolli teostada eelmises lauses
nimetatud kanalite kaudu, on toetuse saajal õigus küsida pakkujalt vastavaid tõendeid, mis
tõendaks vastavate võlgnevuste puudumist ja mis on väljastatud kuni kaks nädalat enne
pakkumuste esitamise tähtpäeva. Eestis registreeritud pakkuja esitab tõendi võlgnevuste
puudumise kohta Maksu- ja Tolliameti digitempliga.
2.3. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja, kelle puhul ei ole täidetud vähemalt üks
alljärgnevatest nõuetest, arvestades punktis 2.4 toodut:
2.3.1. pakkuja esitab kinnituse, et tema ja kõigi ühispakkujate suhtes puuduvad riigihangete
seaduse (edaspidi RHS) § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 sätestatud alused, arvestades RHS § 95
lõikes 2 sätestatut. Nimetatud kinnitus loetakse antuks, kui pakkumuse koosseisus esitatakse
registris koostatud dokument, millest nähtuvad pakkuja üldised kinnitused;
2.3.2. Maksu- ja Tolliameti tõenditelt pakkuja ja kõigi ühispakkujate ning pakkumuses näidatud
alltöövõtjate kohta, kui vastavad alltöövõtjad on eristavalt välja toodud, peab olema võimalik
tuvastada, et ühegi nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole võrdlusperioodi (kuus
kalendrikuud) jooksul olnud väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust
lepingu esemele vastavas valdkonnas. Nimetatud nõuet ei kohaldata, kui isikul puuduvad
töötajad. Kui pakkuja tugineb kvalifitseerimistingimuse tõendamisel teise ettevõtja andmetele,
kuid see ettevõtja ei ole märgitud pakkuja alltöövõtjaks, ei ole kohustust sellise ettevõtja kohta
käesolevas punktis nimetatud tõendit esitada;
2.3.3. välismaine pakkuja esitab oma asukohariigi punktis 2.3.2. nimetatud pädeva asutusega
samaväärse asutuse tõendid;
2.3.4. pakkuja ja toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimist nõustav tehniline konsultant ei ole
seotud isikud. Nimetatud kinnitus vastava seose puudumise kohta loetakse antuks, kui
pakkumuse koosseisus on esitatud registris koostatud dokument, millest nähtuvad pakkuja
üldised kinnitused.
2.4. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kõrvaldamise aluste puudumise
kohta ning vastavate kõrvaldamise aluste puudumist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida
avalikest registritest, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate
dokumentide ja andmete, mis tõendavad kõrvaldamise aluste puudumist, esitamiseks. Kui
vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub
selline pakkumus kõrvaldamisele.
3. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused
3.1. Pakkuja pakkumuse esitamisele eelneva majandusaasta netokäive peab olema minimaalselt
võrdne sõlmitava lepingu kahekordse eeldatava maksumusega (ilma käibemaksuta). Kui
pakkuja ei ole tegutsenud enne pakkumuse esitamise tähtaega vähemalt ühte majandusaastat
või ei oma vastavat käivet, loetakse nõue täidetuks, kui pakkuja esitab pakkumuse koosseisus
teise ettevõtja, kellel on vastav käibenõue täidetud, kirjaliku kinnituse et selline ettevõtja lubab
oma käibeandmetele pakkujal tugineda ja osaleb lepingu täitmisel.
3.2. Pakkuja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul teostanud vähemalt
ühe pakkumuses esitatuga samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on võrdne vähemalt
poolega sõlmitava lepingu eeldatavast maksumusest.
3.3. Pakkuja meeskonnas peavad korterelamu terviklikul rekonstrueerimisel igakordselt olema
järgmised pädevad või välismaise pakkuja puhul samaväärse pädevusega isikud, kelle tehnilise
ja kutsealase pädevuse nõuetele vastavust tõendatakse järgnevate pädevustega:
3.3.1. projektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete
ehitusele, valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6,
spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele;
3.3.2. objektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete
ehitusele valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6,
spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele;
3.3.3. ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja
jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide
ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse,
tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele;
3.3.4. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse-
ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi
kutse, tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja
kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele;
3.3.5. elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või
elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6.
3.4. Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“
majandustegevusteate tegevusala liikidega: üldehituslik ehitamine, sisekliima tagamise
süsteem, hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem.
3.5. Elektritööde teostamisel peab pakkuja olema esitanud majandustegevuse registris
majandustegevusteate tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine,
sealhulgas paigaldamine.
3.6. Punktides 3.4 ja 3.5 sätestatud majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei kohaldata
välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust samaväärse tõendiga.
3.7. Pakkujal peab olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud
kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 9001 standardis, ja
keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001 standardis, või
samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele.
3.8. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hiljemalt ehituslepingu sõlmimise kuupäevaks
annab ta toetuse saajale krediidi- või finantseerimisasutuse kinnitatud ehitusaegse tagatise viie
protsendi ulatuses ehituslepingu maksumusest. Kui pakkuja nimetatud kuupäevaks vastavat
tagatist ei anna, ei sõlmi toetuse saaja pakkujaga lepingut ning tunnistab vastavasisulise
otsusega edukaks paremusjärjestuses järgmise pakkuja. Toetuse saajal on õigus anda enne uue
ostumenetluse läbiviimist pakkujale täiendav, kuni ühe kalendrikuu pikkune tähtaeg,
ehitusaegse tagatise esitamiseks, juhul kui pakkujal esineb objektiivne asjaolu, millest
tulenevalt ei ole võimalik esitada ehitusaegset tagatist enne lepingu sõlmimist. Vastavat asjaolu
tuleb toetuse saajale vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendada enne
lepingu sõlmimist. Ehitusaegne tagatis peab kehtima kogu ehitusperioodi vältel. Ehitusaegse
tagatisena loetakse aktsepteeritavaks ka vastava rahasumma deponeerimine toetuse saaja
arvelduskontole või deponeerimine notari kontole, tingimusel et õigustatud isikuks on kogu
ehitusperioodi vältel toetuse saaja.
3.9. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kvalifitseerimistingimuse täitmise
kohta ning vastava tingimuse täitmist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida avalikest
registritest, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate dokumentide ja
andmete, mis tõendavad kvalifitseerimistingimuse täitmist, esitamiseks. Kui vastavaid andmeid
ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub selline pakkuja
kvalifitseerimata jätmisele.
4. Täiendavalt lubatud kvalifitseerimise tingimused
4.1. Pakkuja peab esitama pakkumuse tagatise ühe protsendi ulatuses ostumenetluses avaldatud
lepingu eeldatavast maksumusest.
4.2. Punktis 5.4. nimetatud tootja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul
tootnud vähemalt kolmele ostu objektiks oleva korterelamuga samaväärsele olemasolevale või
uuele hoonele fassaadi või katuse rekonstrueerimise elemendid ning peab omama viimasel
kolmel järjestikusel kalendriaastal enne ostumenetluse teate avaldamist netokäivet summas,
mis on vähemalt ühekordne ostu objektiks oleva korterelamu eeldatav rekonstrueerimise
maksumus.
5. Vastavustingimused
Pakkumus tunnistatakse vastavaks kõigi järgmiste vastavustingimuste täitmisel:
5.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt ostu alusdokumentides sätestatule;
5.2. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus
ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist;
5.3. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi ostu alusdokumentides sätestatud
tingimuste täitmist;
5.4. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis või projekteerimise
lähteülesandes nähtud ette eeltoodetud elementide kasutamine, esitatakse elementide tootjaga
sõlmitud leping või tootja hinnapakkumus;
5.5. ühise pakkumuse esitamise korral ühispakkujate volikiri.
6. Hindamiskriteeriumid
Pakkumuse maksumus – 100 protsenti. Maksumuse eest antavad hindepunktid arvutatakse
registris automaatselt pakutava valemiga.
Kliimaminister
….2024. a määrus nr …
„Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“
Lisa 2
KORTERIÜHISTUST TOETUSE SAAJA REKONSTRUEERIMISOSTUDE
TINGIMUSED (OSALINE REKONSTRUEERIMINE)
1. Üldnõuded toetuse saaja rekonstrueerimisostu läbiviimiseks elektroonilises
riigihangete registris (kui rekonstrueerimise eeldatav maksumus on vähemalt 60 000
eurot käibemaksuta) või vähemalt kahe võrdleva pakkumise võtmiseks (kui
rekonstrueerimise eeldatav maksumus on alla 60 000 eurot käibemaksuta)
1.1. Toetuse saaja kasutab ostu korraldamisel üksnes rakendusüksuse kodulehel avaldatud
dokumentide vorme ja käesolevaid tingimusi.
Rekonstrueerimistööde tellimist ei ole lubatav jagada osadeks. Toetuse saaja tellib
rekonstrueerimistööd tervikuna ühe ostu raames läbi elektroonilise riigihangete registri kui ostu
eeldatav maksumus on vähemalt 60 000 eurot (käibemaksuta). Rekonstrueerimistööde
teostamiseks sõlmitakse leping peatöövõtjaga (edukas pakkuja või edukad ühispakkujad) kes
vastutab lepingu alusel kõigi toetatavate rekonstrueerimistegevuste elluviimise eest.
1.2. Juhul, kui toetuse saaja ostu eeldatav maksumus on alla 60 000 eurot (käibemaksuta) on
lubatav võtta võrdlevad pakkumused (vähemalt kaks pakkumust) omavahel sõltumatute
pakkujate poolt ilma elektroonilist riigihangete registrit kasutamata, kuid toetuse saaja peab
siiski arvestama, et väljavalitud pakkuja vastaks käesolevas lisas toodud kriteeriumitele ja
tingimustele ja need on kajastatud asjakohases pakkumuskutses.
1.3. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva ostu elektroonilises
riigihangete registris (edaspidi register) avalikustamisest arvates. Sama tähtaeg kohaldub ka
juhul, kui toetuse saaja ei pea elektroonilist riigihangete registrit kasutama, kuid edastab
pakkumuskutsed e-kirja kaudu väljavalitud ettevõtjatele kui potentsiaalsetele pakkujatele. Kui
ostu käigus on vajalik ostu alusdokumente muuta, määrab toetuse saaja uue pakkumuste
esitamise tähtaja, mis on vähemalt kümme kalendripäeva uuendatud dokumentide avaldamisest
arvates. Pakkumuste esitamise tähtaega ei pikendata juhul, kui dokumentides on tehtud üksnes
vormiline või selgitav muudatus, mis ei saa mõjutada juba esitatud pakkumuste sisu.
1.4. Ostu käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja kolme tööpäeva jooksul
selgitustaotluse saamisest arvates. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud
ettevõtjatele (läbi elektroonilise riigihangete registri kui seda kasutatakse või läbi e-
kirjavahetuse). Toetuse saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale, kui on selge,
et vastuses sisalduv informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale. Selgitustaotlusele
vastamisel lähtutakse asjaolust, et selgitused või neid sisaldavad dokumendid ei tohi sisaldada
uut teavet, mis muudaks juba avaldatud ostu alusdokumente või mille tulemusel muutuksid juba
esitatud pakkumused mittevastavaks või muutuks nende sisu. Toetuse saaja ostumenetluses ei
ole lubatav selgitustaotlustele vastamise raames ostu alusdokumente muuta, välja arvatud
punktis 1.3 nimetatud juhul, kui pikendatakse ka pakkumuste esitamise tähtaega.
1.5. Pakkujal on lubatud kvalifitseerimisnõuetele vastavust tõendada ka teise ettevõtja
vahenditele tuginedes. Sellisel juhul peab koos pakkumusega olema esitatud teise ettevõtja
nõusolek oma vahenditele tuginemiseks ning selgitus, millises osas vastav isik lepingu täitmises
osaleb. Isik, kelle vahenditele oma kvalifitseerimisnõuete tõendamiseks tuginetakse, peab alati
osalema lepingu täitmisel. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos isiku, kelle andmetele
pakkuja kvalifitseerimisnõuete täitmiseks tuginetakse, kirjalikku kinnitust, millises osas isik
lepingu täitmises osaleb, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastava
kinnituse esitamiseks. Kui kinnitust ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub
selline pakkumus kõrvaldamisele.
1.6. Kui pakkuja soovib oma meeskonna pädevuse tõendamiseks kasutada isikuid, kes ei ole
pakkuja töötajad, esitatakse pakkumusega iga füüsilise isiku allkirjastatud kinnitus, millest
nähtub nõusolek enda kaasamiseks ning lepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena
osalemiseks.
1.7. Toetuse saajal on õigus kõrvaldada pakkumus ning tunnistada edukaks esialgsel hindamisel
leitud järjestuselt teine pakkumus uut ostumenetlust korraldamata, kui toetuse saaja soovib
võtta omafinantseeringuks renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu projekti elluviimiseks
renoveerimislaenu väljastama pakkujaga seotud põhjustel. Nimetatud juhul teeb toetuse saaja
asjakohase otsuse muutmise otsuse või vastava otsuse, milles märgitakse, mis kuupäeval on
kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja peab tagama, et laenu
andmisest keeldumine on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
1.8. Punktis 1.7. nimetatud otsusest teavitatakse ostus vastavaks tunnistatud pakkumuste
esitajaid kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.
1.9. Ostus on lubatud esitada ettevõtjate poolt ühine pakkumus. Ühise pakkumise korral
loetakse, et ettevõtjad vastutavad ostumenetluse tulemusel sõlmitud rekonstrueerimistööde
lepingu eest solidaarselt. Ühise pakkumise esitanud ettevõtjad ei pea olema moodustanud
juriidilist isikut ega olema ühinenud muus õiguslikus vormis. Toetuse saaja ostumenetluses
sätestatud kvalifitseerimistingimus loetakse täidetuks, kui vähemalt ühel ühispakkumuses
osalevatest ettevõtjatest on vastav kvalifitseerimistingimus täidetud või see on täidetud
summeeritult kui ühispakkujad tuginevad üksteise vahenditele.
1.10. . Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes ostu hinna osas,
kui algselt ettenähtud tööde maht või sisu muutub ja selleks esineb põhjendatud alus.
Läbirääkimiste pidamise võimalustest teavitatakse ettevõtjaid ostu alusdokumentides.
Läbirääkimisi peetakse pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tagatakse, et pakkumust
saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kes on kvalifitseerunud ja kelle pakkumused on
vastavaks tunnistatud ning kelle puhul ei esine kõrvaldamise aluseid. Pakkumuse
kohandamiseks peab kõigil pakkujatel olema vähemalt viis tööpäeva. Kui pakkumuse
maksumuses esineb ilmne arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada
koheselt.
1.11. Toetuse saajal on õigus kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ja
kvalifitseerimistingimustele ning vastavustingimustele vastavust vaid sellise pakkuja puhul,
kelle pakkumus on hindamiskriteeriumite alusel hinnates edukas pakkumus.
1.12. Toetuse saaja ostus tuleb lepingu eeldatav maksumus märkida registrisse ilma
käibemaksuta summana.
1.13. Toetuse saaja märgib registris lepingu täitmise tähtaja kalendrikuudes lähtudes konkreetse
korterelamu eripärast. Ehitustööde oodatav kestus summeeritakse ettevalmistusajaga selliselt,
et ehitustööde oodatavale kestusele kalendrikuudes liidetakse igakordselt vastav
ettevalmistusaeg, milleks on igakordselt maksimaalselt kuus kalendrikuud. Edukas pakkuja ei
ole kohustatud kasutama ettevalmistusaega, kui tema hinnangul on võimalik
rekonstrueerimistöödega alustada varem.
1.14. Toetuse saajal on õigus lõpetada ostumenetlus lepingu sõlmimiseta, kui edukaks osutuva
pakkuja pakkumuse maksumus ületab ostumenetluses märgitud eeldatavat maksumust.
1.15. Eduka pakkujaga sõlmitakse leping samadel tingimustel, mis on avaldatud toetuse saaja
ostus. Toetuse saaja peab kontrollima ja tagama kogu lepingu täitmise perioodi, et
ostumenetluses edukale pakkujale ettenähtud kohustuste täitmine oleks tähtaegne ja vastaks
ostumenetluses ja lepingus avaldatud ning sätestatud tingimustele. Lepingu muutmine on
lubatav üksnes juhul, kui selleks esineb õigusaktides toodud alus või on muutmise võimalus ja
tingimused ette nähtud lepingus.
2. Kohustuslikud kõrvaldamise alused
2.1. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja:
2.1.1. kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või
likvideerimismenetlus või kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras
pakkuja asukohamaa õigusaktide kohaselt;
2.1.2. kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg või maksu- või
sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, välja arvatud juhul, kui
pakkuja on võla ajatanud või tasunud või kui ta tasub või ajatab võla kümne kalendripäeva
jooksul arvates toetuse saajalt vastava teate saamisest kõrvaldamise aluse esinemise kohta.
2.2. Punktis 2.1.2 nimetatud maksude või maksete võla puudumist kontrollitakse toetuse saaja
poolt läbi Maksu- ja Tolliameti veebilehe või registri päringu kaudu. Kui toetuse saajal ei ole
pakkuja kõrvaldamiste aluse kontrolli faasis võimalik kontrolli teostada eelmises lauses
nimetatud kanalite kaudu, on toetuse saajal õigus küsida pakkujalt vastavaid tõendeid, mis
tõendaks vastavate võlgnevuste puudumist ja mis on väljastatud kuni kaks nädalat enne
pakkumuste esitamise tähtpäeva. Eestis registreeritud pakkuja esitab tõendi võlgnevuste
puudumise kohta Maksu- ja Tolliameti digitempliga.
2.3. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja, kelle puhul ei ole täidetud vähemalt üks
alljärgnevatest nõuetest, arvestades punktis 2.4 toodut:
2.3.1. pakkuja esitab kinnituse, et tema ja kõigi ühispakkujate suhtes puuduvad riigihangete
seaduse (edaspidi RHS) § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 sätestatud alused, arvestades RHS § 95
lõikes 2 sätestatut. Nimetatud kinnitus loetakse antuks, kui pakkumuse koosseisus esitatakse
registris koostatud dokument, millest nähtuvad pakkuja üldised kinnitused;
2.3.2. Maksu- ja Tolliameti tõenditelt pakkuja ja kõigi ühispakkujate ning pakkumuses näidatud
alltöövõtjate kohta, kui vastavad alltöövõtjad on eristavalt välja toodud, peab olema võimalik
tuvastada, et ühegi nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole võrdlusperioodi (kuus
kalendrikuud) jooksul olnud väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust
lepingu esemele vastavas valdkonnas. Nimetatud nõuet ei kohaldata, kui isikul puuduvad
töötajad. Kui pakkuja tugineb kvalifitseerimistingimuse tõendamisel teise ettevõtja andmetele,
kuid see ettevõtja ei ole märgitud pakkuja alltöövõtjaks, ei ole kohustust sellise ettevõtja kohta
käesolevas punktis nimetatud tõendit esitada;
2.3.3. välismaine pakkuja esitab oma asukohariigi punktis 2.3.2. nimetatud pädeva asutusega
samaväärse asutuse tõendid;
2.3.4. pakkuja ja toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimist nõustav tehniline konsultant ei ole
seotud isikud. Nimetatud kinnitus vastava seose puudumise kohta loetakse antuks, kui
pakkumuse koosseisus on esitatud registris koostatud dokument, millest nähtuvad pakkuja
üldised kinnitused. Juhul kui ostumenetlust ei korraldata elektroonilises riigihangete registris,
kuid projekti elluviimisse on kaasatud tehniline konsultant, esitab tehniline konsultant või
edukaks tunnistatud pakkuja vastava kinnituse eraldiseisvalt korteriühistu või rakendusüksuse
nõudmisel.
2.4. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kõrvaldamise aluste puudumise
kohta ning vastavate kõrvaldamise aluste puudumist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida
avalikest registritest, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate
dokumentide ja andmete, mis tõendavad kõrvaldamise aluste puudumist, esitamiseks. Kui
vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub
selline pakkumus kõrvaldamisele.
3. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused
3.1. Pakkuja pakkumuse esitamisele eelneva majandusaasta netokäive peab olema minimaalselt
võrdne sõlmitava lepingu kahekordse eeldatava maksumusega. Kui pakkuja ei ole tegutsenud
enne pakkumuse esitamise tähtaega vähemalt ühte majandusaastat või ei oma vastavat käivet,
loetakse nõue täidetuks, kui pakkuja esitab pakkumuse koosseisus teise ettevõtja, kellel on
vastav käibenõue täidetud, kirjaliku kinnituse et selline ettevõtja lubab oma käibeandmetele
pakkujal tugineda ja osaleb lepingu täitmisel.
3.2. Pakkuja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul teostanud vähemalt
ühe pakkumuses esitatuga samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on võrdne vähemalt
poolega sõlmitava lepingu eeldatavast maksumusest.
3.3. Pakkuja meeskonnas peab olema üks või mitu (järgnevaid nõudeid meeskonna liikmetele
kasutada ostus kvalifitseerimistingimuste seadmisel juhul, kui vastavat tööd, mille jaoks pädev
isik on vajalik, toetatava projekti raames teostatakse) järgneva pädevusega isikut (toetuse saaja
sätestab ostus pädevusnõuded vaid juhul, kui ehitusprojektis on vastava töö teostamine toetuse
saaja korterelamus ette nähtud):
3.3.1. hoonete ehituse spetsialist, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6
spetsialiseerumisega hoonete ehitusele, valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või
ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele või diplomeeritud
ehitusinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone on kõrgem kui 45 meetrit;
3.3.2. ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja
jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide
ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse,
tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele;
3.3.3. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse-
ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi
kutse, tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja
kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele;
3.3.4. elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või
elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6.
3.4. Pakkuja peab omama järgnevaid registreeringuid (toetuse saaja sätestab ostus
registreeringud vaid juhul, kui ehitusprojektis on vastava töö teostamine toetuse saaja
korterelamus ette nähtud. Majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei kohaldata
välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust samaväärse
tõendiga.):
3.4.1. pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“
majandustegevusteate tegevusala liigiga: üldehituslik ehitamine;
3.4.2. pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris majandustegevusteate
tegevusala liigiga: sisekliima tagamise süsteem;
3.4.3. pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris majandustegevusteate
tegevusala liigiga: hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või
kanalisatsioonisüsteem;
3.4.4. pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris majandustegevusteate
tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine, sealhulgas
paigaldamine.
3.5. Pakkujal peab olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud
kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 9001 standardis, ja
keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001 standardis, või
samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele.
3.6. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hiljemalt ehituslepingu sõlmimise kuupäevaks
annab ta toetuse saajale krediidi- või finantseerimisasutuse kinnitatud ehitusaegse tagatise viie
protsendi ulatuses ehituslepingu maksumusest. Kui pakkuja nimetatud kuupäevaks vastavat
tagatist ei anna, ei sõlmi toetuse saaja pakkujaga lepingut ning tunnistab vastavasisulise
otsusega edukaks paremusjärjestuses järgmise pakkuja. Toetuse saajal on õigus anda enne uue
ostumenetluse läbiviimist pakkujale täiendav, kuni ühe kalendrikuu pikkune tähtaeg,
ehitusaegse tagatise esitamiseks, juhul kui pakkujal esineb objektiivne asjaolu, millest
tulenevalt ei ole võimalik esitada ehitusaegset tagatist enne lepingu sõlmimist. Vastavat asjaolu
tuleb toetuse saajale vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendada enne
lepingu sõlmimist. Ehitusaegne tagatis peab kehtima kogu ehitusperioodi vältel. Ehitusaegse
tagatisena loetakse aktsepteeritavaks ka vastava rahasumma deponeerimine toetuse saaja
arvelduskontole või deponeerimine notari kontole, tingimusel et õigustatud isikuks on kogu
ehitusperioodi vältel toetuse saaja.
3.7. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kvalifitseerimistingimuse täitmise
kohta ning vastava tingimuse täitmist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida avalikest
registritest, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate dokumentide ja
andmete, mis tõendavad kvalifitseerimistingimuse täitmist, esitamiseks. Kui vastavaid andmeid
ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub selline pakkuja
kvalifitseerimata jätmisele.
4. Täiendavalt lubatud kvalifitseerimise tingimused
4.1. Pakkuja peab esitama pakkumuse tagatise ühe protsendi ulatuses ostumenetluses avaldatud
lepingu eeldatavast maksumusest.
4.2. Punktis 5.4. nimetatud tootja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul
tootnud vähemalt kolmele ostu objektiks oleva korterelamuga samaväärsele olemasolevale või
uuele hoonele fassaadi või katuse rekonstrueerimise elemendid ning peab omama viimasel
kolmel järjestikusel kalendriaastal enne ostumenetluse teate avaldamist netokäivet summas,
mis on vähemalt ühekordne ostu objektiks oleva korterelamu eeldatav rekonstrueerimise
maksumus.
5. Vastavustingimused
Pakkumus tunnistatakse vastavaks kõigi järgmiste vastavustingimuste täitmisel:
5.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt ostu alusdokumentides sätestatule;
5.2. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus
ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist;
5.3. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi ostu alusdokumentides sätestatud
tingimuste täitmist;
5.4. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis või projekteerimise
lähteülesandes nähtud ette eeltoodetud elementide kasutamine, esitatakse elementide tootjaga
sõlmitud leping või tootja hinnapakkumus;
5.5. ühise pakkumuse esitamise korral ühispakkujate volikiri.
6. Hindamiskriteeriumid
Pakkumuse maksumus – 100 protsenti. Maksumuse eest antavad hindepunktid arvutatakse
elektroonilises riigihangete registris automaatselt pakutava valemiga.
.....2024
Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika korterelamute
rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse toetamiseks.
Kliimaministeerium koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (edaspidi EIS) on
koostanud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 19 lõike 2 alusel analüüsi
arvestamaks välja standardiseeritud ühikuhinna toetuse andmiseks kliimaministri ….2024
määruse nr … „Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ (edaspidi
TAT) kohaselt tehnilise konsultandi teenusele.
[Meetme number 21.6.1.16. sekkumine „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“]
1.1 TOETATAV TEGEVUS
Ühikuhinna alusel toetatakse korterelamute rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse
kasutamist. Tehnilise konsultandi teenuse osutamisega ei kaasne riigiabi ega vähese tähtsusega
abi.
Tehnilise konsultandi teenuse osutamine on oluline osa rekonstrueerimistööde
ettevalmistavatest tegevustest ja teenust tellitakse juba enne toetuse taotluse esitamist, jätkudes
seejärel kogu projekti elutsükli jooksul. Standardiseeritud ühikuhinna põhistamine on vajalik
selleks, et muuta teenuse tellimine korteriühistute jaoks läbipaistvamaks, selgemaks ja
lihtsamaks. Lisaks aitab standardiseeritud ühikuhind vähendada võimalikke vaidlusi teenuse
hindade üle ning soodustab ausat konkurentsi teenusepakkujate vahel. Ühendmääruse § 19
lõike 1 kohaselt võib TAT-s näha ette kulude hüvitamist standardiseeritud ühikuhinna alusel,
TAT-s reguleerib § 8 lõige 3 (eelnõu).
1.2 STANDARDISEERITUD ÜHIKUHIND JA TOETUSE SUURUS
Ühikuhinna alusmetoodika koostamisel on arvestatud EIS poolt rakendatava meetme nr 21.2.1
alusel teostatud 2023. a taotlusvooru (maksumusega ca 80 mln eurot) „Korterelamute
rekonstrueerimise toetus I “ 146 rahastatud toetuse taotluse andmeid, mille puhul oli võimalik
üheselt tehnilise konsultandi teenuse kogumaksumust määrata. Eelnev korterelamute
rekonstrueerimise toetuse taotlusvoor oli aastal 2020 ja arvestades 2022. aastal toimunud
üleüldist hinnatõusu on ühikuhinna alusmetoodika koostamisel arvestatud ainult 2023. aasta
taotlusvoorus sõlmitud tehnilise konsultandi lepingu maksumustega, kuna viimase aasta
baasväärtuse algandmete aluseks võtmine on realistlik ja peegeldab kõige täpsemalt tegelikke
turutingimusi ja teenuse maksumust, ilma COVID aegsete hinnakõikumistega. Ajakohased
andmed tagavad, et ühikuhinna kalkulatsioonid põhinevad tegelikel ja usaldusväärsetel
andmetel, mis aitab vältida vaidlusi ja ebakindlust kulude osas. Sellest lähtuvalt ei ole
varasemate aastate taotlusvoorude hinnapakkumisi tööde maksumuste analüüsis kasutatud.
Standardiseeritud ühikuhind tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks on määratud toetuse
andmise tingimustes (toetuse osakaal 50%). Kõnesolev kulu on hüvitatav ainult lihtsustatud
kulumudeli alusel, mis tähendab, et ükski kuluartikkel ei ole hüvitatav topelt ning samuti ei
toimu sama kuluartikli alusel kulude hüvitamist kuludokumendi alusel.
Analüüsi aluseks on võetud tehnilise konsultandi teenuse maksumus koos käibemaksuga, mis
on toetuse saajale abikõlblik kulu, kuna korteriühistu ei ole käibemaksukohuslane, siis puudub
korteriühistul võimalus käibemaksu tagasi taotleda. Juhul, kui korteriühistu on
käibemaksukohuslane ja neil on õigus käibemaksu tagasi küsida riigilt, tuleb ühikuhinna
määramisel arvestada käibemaksu tagasiküsimise võimalusega.
Tabel 1. Tehnilise konsultandi teenuse maksumused 2023.a taotlusvooru andmetel
Teenuse maksumus, €
Keskmine 7 411
Mediaan 7 200
Maksimum 16 800
Miinimum 3 000
Lisaks keskmisele teenuse keskmisele maksumusele analüüsiti ka võimalikku korterelamu
suuruse ja asukoha mõju teenuse maksumusele.
Korterelamu suuruse (korterite arvu) ja teenuse maksumuse vahel statistiliselt olulist seost ei
tuvastatud. Tehnilise konsultandi teenuse sisu on määratletud toetuse andmise tingimuste
määruses (TAT § 9) ja ei sõltu otseselt hoone suurusest.
Joonis 1. Tehnilise konsultandi teenuse maksumuse sõltuvus korterelamu korterite arvust.
Maakondade lõikes on teistest kõrgema teenuse maksumusega Harju maakond. Ida-Viru ja
Saare maakonnast toetuse taotlusi ei esitatud.
Tabel 2. Tehnilise konsultandi teenuse maksumus maakondade lõikes 2023.a taotlusvooru andmetel
Maakond TK teenuse
maksumus, €
Erinevus
keskmisest, %
Valimi
suurus
Harju maakond 11 217 51% 9
Hiiu maakond 5 894 -20% 3
Ida-Viru maakond
0
Jõgeva maakond 9 257 25% 3
Järva maakond 6 857 -7% 7
Lääne maakond 6 048 -18% 5
Lääne-Viru maakond 8 689 17% 23
Põlva maakond 6 979 -6% 8
Pärnu maakond 6 444 -13% 17
Rapla maakond 8 892 20% 10
Saare maakond
0
Tartu maakond 6 632 -11% 24
Valga maakond 6 300 -15% 5
Viljandi maakond 6 109 -18% 20
Võru maakond 7 528 2% 12
Paljud tehnilised konsultandid pakuvad teenust üle Eesti ja vältimaks olukorda, kus teenuse
osutamisel eelistatakse ühte maakonda teisele, võetakse ühikuhinna aluseks kõikide
maakondade keskmine teenuse maksumus. Selline lähenemine aitab ära hoida turumoonutusi,
kuna see tagab, et teenuse hind ei sõltu konkreetsest piirkonnast, vältides seeläbi olukorda, kus
väiksema ühikuhinna maksumusega maakondades ei pruugi olla aktiivset teenuse osutamist.
Välistamaks üksikute keskmisest oluliselt kallimate või odavamate pakkumuste mõju
ühikuhinnale, on tehnilise konsultandi teenuse ühikuhinna määramise aluseks tehnilise
konsultandi teenuse mediaankeskmine maksumus 7200 eurot (koos KM-ga). Mediaankeskmine
maksumus näitab maksumust, millest analüüsi aluseks olnud valimist pooled tehnilise
konsultandi teenuse maksumused on suuremad ja pooled on väiksemad.
Tabel 3. Tehnilise konsultandi teenuse ühikuhind 2023.a taotlusvooru andmetel
Ühikuhind (unit cost)
Valimi suurus Ühiku
kogumaksumus, €
Toetuse
määr, %
Tehnilise konsultandi teenus 146 7200 50%
1.3 KULUDE HÜVITAMINE JA MAKSETAOTLUSTE VALIDEERIMINE
Maksete tegemine on seotud saavutatud eesmärkide valideerimisega. Toetuse väljamaksmiseks
esitab toetuse saaja e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse koos TAT-s kehtestatud
tõendusdokumentidega, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud
ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. Rakendusüksus kontrollib
tulemuste saavutamist ja hinna määramise aluseks olevate andmete õigsust.
Rakendusüksusele esitatakse tõendus eesmärkide saavutamise osas. Tõendusdokumendid on
TAT-s määratletud dokumendid, sh sisaldab järgimisi dokumente standardiseeritud ühikuhinna
tõendamiseks:
1) töö teostamiseks sõlmitud leping;
2) töö sooritamist tõendavad dokumendid - nt kulude tekkimist tõendavate dokumentide
koopiad (nt akt);
3) rakendusüksuse nõudmisel muu asjakohane info, millega dokumenteeritakse makse
aluseks olevate kulude tegemist.
1.4 STANDARDISEERITUD ÜHIKUHINNA KORRIGEERIMINE
Jooksvalt hindade korrigeerimise võimalust tulenevalt inflatsioonist või keskmisest teenuste
hindade tõusust või langusest ei ole ette nähtud. Kui toetusmeetme kestvuse ajal selgub, et
standardiseeritud ühikuhind ei vasta enam turu olukorrale või teenuse osutamise ulatus muutub
oluliselt pärast standardiseeritud ühikuhinna kehtestamist (nt, kui projekt nõuab ootamatult
rohkem/vähem ressursse või teenuse maht suureneb/väheneb, võib olla vajalik ühikuhinna
korrigeerimine, et arvestada nende muudatustega), siis tehakse olemasolevate hindade ja
situatsiooni baasil hindade korrigeerimine. Kulumudeli hinnad on põhistatud 2023. a
algandmete keskmiste hindade alusel. Igal järgneval aastal on võimalik mudelis toodud
hindadele lisada vastavalt Statistikaameti poolt määratletud (Tarbijahinnaindeks |
Statistikaamet) tarbijahinnaindeksi keskmist muutust aasta baasil.
1
28.06.2024
Kliimaministri määruse „Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse
tingimused“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2
alusel.
Määruse eelnõu (edaspidi määrus) abil viiakse ellu meetmete nimekirjas sätestatud poliitika
eesmärgi „Õiglane Üleminek“ ja erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda
liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel
2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste,
majanduslike ja keskkonnamõjudega“ elluviimiseks toetuse andmist.
Määrusega kehtestatakse korterelamute energiatõhususe toetuse andmise tingimused ja kord
eesmärgiga soodustada korterelamute tervikrekonstrueerimist, taastuvenergia
kasutuselevõttu ja seeläbi olemasoleva elamufondi ajakohastamist. Määrusega ette nähtud
tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056,
24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 lõike 2 punktiga e.
Toetust rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive
investeeringute eesmärgi rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–
2027“ (edaspidi rakenduskava) vahenditest. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot.
Energiahinnad on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud ja oluliselt tõstnud
leibkondade eluasemekulusid ja mõjutanud nende toimetulekut. Toetatavate tegevustega on
võimalik oluliselt vähendada korterelamute energiasõltuvust, maandada hinnašokkide riski
ja suurendada taastuvenergia osakaalu tarbitavast koguenergiast. Elamumajandussektori
energiatarve on üle 40% kogu Eesti energia lõpptarbimisest, mistõttu on energia kokkuhoiu
potentsiaal eluhoonetes märkimisväärne.
Korterelamute rekonstrueerimine vähendab primaarenergia tarbimist ja kasvuhoonegaaside
heitkoguseid. Olemasolevate korterelamute energiatarbimisest moodustab peamise osa
ruumide kütteks kuluv energia. Korterelamu tervikliku rekonstrueerimisega väheneb
kütteenergia vajadus ca 50%, seega väheneb pärast hoonete rekonstrueerimist ka
soojusenergia tootmine, mis panustab energiasõltuvuse vähendamise eesmärki.
Ida-Virumaal on palju rekonstrueerimist vajavaid korterelamuid piirkonna tööjõumahuka
tööstuspärandi tõttu. Senine üle-eestilise rekonstrueerimise toetusmeetme statistika näitab, et
Ida-Viru maakonnas ja muudes äärepoolsetes piirkondades on taotluste esitamine olnud
tagasihoidlik. Korterelamute rekonstrueerimise toetusi on varem diferentseeritud nii, et
suuremad toetussummad suunatakse madalamate kinnisvarahindadega ehk turutõrgetega
piirkondadesse, nagu Ida-Virumaa. Arvestades rekonstrueerimise vajaduse mahukust, on
mõistlik suunata lisavahendeid soodsamate tingimustega Ida-Virumaale.
2
Ida-Virumaal on väheste taotluste arvu taga vähene teadlikkus, halb ligipääsetavus kapitalile
ning vähene kogemus riiklike toetuste taotlemisel ja sellest tulenev teatud umbusk ja
kartlikkus. Vähene teadlikkus on ennekõike seotud asjaoluga, et madala kinnisvara
turuväärtusega piirkondades ei olnud võimalik varem laenu saada ning seega ei olnud
võimalik tasuda toetusest üle jäävat investeeringu maksumust ja seega ei ole nendesse
piirkondadesse ka eraldi teavitust sihitud.
Nüüdseks pakub rakendusüksus ka renoveerimislaenu ning on loonud vähese
rekonstrueerimise aktiivsusega piirkondadesse nii tehniliste ekspertide tellimise võimaluse,
arendanud üldist nõustamisteenust maakondlikes arenduskeskustes, omab kontaktpunkti
Ida-Virumaal ning on oluliselt suurendanud teavitustööd. See võiks kogumis muuta ka
nimetatud piirkondade ühistud aktiivsemaks selliselt, et tekiks ka vastav kogemus, mida
omakorda nimetatud piirkondades jagada. Kuna probleem ei ole vahendite puuduses, vaid
taotluste esitamata jätmises, siis on tegevused suunatud ühistute teadlikkuse parandamisele,
samuti on tagatud kapitalile ligipääs. Rakendamisel on erinevad meetmed, mis on suunatud
nende piirkondade konkreetsete tõrgete lahendamisele: riiklik renoveerimislaen ja laialdane
nõustamisvõrgustik.
Toetuse andmise eesmärk on panustada energiakasutuse vähendamisse ainult Ida-Virumaa
korterelamutes. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia1 järgi on pärast 2000. aastat
ehitatud hooned varasemaga võrreldes energiatõhusamad ning seetõttu keskendutakse
meetmes eelkõige hoonetele, mis on kasutusse võetud enne 2000. aastat. Ida-Virumaa
korterelamud on toetuse sihtrühm, kuna korterelamute energiatarve on oluliselt suurem kui
nt väikeelamutel ning seega on eesmärkide saavutamine kõige tõenäolisem. Toetuse
andmisega panustatakse ühtlasi korterelamute ohutuse tagamisse, parema sisekliima
saavutamisse, energiakulude vähendamisse ja soodustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu.
Tegevusi rahastatakse kuni eelarvevahendite ammendumise või toetuse taotlemise perioodi
lõppemiseni. Meedet rahastatakse õiglase ülemineku fondi vahenditest.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna nõunik
Marit Rüüsak ([email protected]), Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu
([email protected]), õigusosakonna peajurist Ingrid Ajangu
([email protected]), välisvahendite juht Annelii Ausmees
([email protected]) ja korteriühistute toetuste valdkonna juht Taniel Vain
([email protected]). Määruse õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi finantsosakonna
välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals ([email protected]) ning
Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk ([email protected]).
Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 10 peatükist ja 35 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1 Renoveerimislaine | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee), kättesaadav seisuga 23.05.2024.
3
1. peatükk
Üldsätted
Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, terminid, toetuse andmise eesmärk
ja tulemus, määratakse rakendusasutus ja -üksus.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
Määruse 2. peatükis sätestatakse määruse raames toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud,
projekti abikõlblikkuse periood, toetuse maksimaalsed määrad ning nendega seotud
tingimused.
3. peatükk
Nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele ning tehnilise konsultandi kaasamine
Määruse 3. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse taotlemine ja millistele nõuetele
peab vastama taotleja ja taotlus ning kuidas toimub tehnilise konsultandi kaasamine.
4. peatükk
Toetuse taotlemine
Määruse 4. peatükis sätestatakse taotlusvooru avamine ning toetuse taotlemise tähtaeg ja
taotluse esitamise viis.
5. peatükk
Taotluse menetlemine
Määruse 5. peatükis sätestatakse taotluse menetlemise, taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks
tunnistamise, taotluse rahuldamata jätmise ning taotluse osalise ja kõrvaltingimustega
rahuldamise tingimused ning projektide valikukriteeriumid.
6. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Määruse 6. peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks
tunnistamise tingimused ja kord.
7. peatükk
Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused
Määruse 7. peatükis sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused, rekonstrueerimistööde
ja teenuste hankimise tingimused ning rakendusüksuse õigused ja kohustused.
8. peatükk
Aruannete esitamine
Määruse 8. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamise kohta aruannete
esitamine ja toetuse maksmine.
4
9. peatükk
Toetuse maksmise tingimused
Määruse 9. peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused, toetuse maksmise erisused,
reguleeritakse maksetaotluse lisadokumentide kohta käivat ning maksetaotluse menetluse
peatamist ja toetuse maksmisest keeldumist.
10. peatükk
Finantskorrektsioonid ja vaided
Määruse 10. peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused ja vaide esitamise
kord.
Määruse § 1 lõikes 1 sätestatakse, et määrusega viiakse ellu rakenduskava erieesmärgi
„Õiglane üleminek“ meetme nr 21.6.1.16 sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise
toetamine“ eesmärke.
Lõikes 2 luuakse seos poliitika eesmärgi „Õiglane Üleminek“ ja erieesmärgiga „Võimaldada
piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise
ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku
sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“. Toetatakse Ida-Virumaa
korterelamute energiatõhususe suurendamist ja panustatakse korterelamute ohutuse
tagamisse, parema sisekliima saavutamisse, energiakulude vähendamisse ja soodustatakse
taastuvenergia kasutuselevõttu.
Lõike 3 alusel panustab toetus ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete edendamisse.
Lõike 4 alusel panustab toetus viidatud strateegia „Eesti 2035“ sihi „Kõigi vajadusi arvestav,
turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ eesmärkide
saavutamisele. Riigihalduse ministri 2. aprilli 2019. a käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud
ruumiloome töörühma ettepanekute järgi tuleks ruumiotsuste kavandamisel läbivalt arvestada
kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, mis on sõnastatud töörühma lõpparuande osana koos
elluviimiskavaga. Need põhimõtted on kooskõlas rahvusvahelise hea tavaga ning arvestavad
ruumikvaliteedi eesmärke tervikuna2.
„Eesti 2035“ seab sihiks, et elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste
vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini
põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja
mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused.
Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt.
Strateegia sõnastab, et väärtusliku elukeskkonna lahutamatu osa on nii isiklik kui ka avalik
ruum. Eestis suureneb väljaspool keskusi asustamata ning halvas seisukorras eluruumide hulk
(sh on avariilises või halvas seisukorras kolmandik Eesti ehituspärandist). Sellegipoolest on
ligi 91% leibkondadest eluruumide seisundiga rahul (2008. aastal oli vastav näitaja alla 80%).
Ülevaade „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisest (2022) toob välja, et elamute ja
mitteelamute energiatarve oli nii 2019. kui ka 2020. aastal 16,5 teravatt-tundi ehk kaks
2 https://kul.ee/kunstid-ja-loomemajandus/arhitektuur > kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, kättesaadav seisuga 23.05.2024.
5
teravatt-tundi enam kui 2035. aastaks seatud eesmärk. Eesmärgi saavutamiseks on vaja
jätkata (elu)hoonete energiatõhususe parandamise toetusmeetmetega.
Toetuse andmise tingimuste kohaselt on projekteerimisse kaasatud vastava pädevusega
projekteerija, kellel on tõendatud teadmised ja oskused „Eesti 2035“ sihtidega arvestamiseks.
Toetatavate projektide kavandamisse ja elluviimisesse on kaasatud pädevad isikud, kellel on
asjakohane erialane väljaõpe. Korteriühistu võib ehitus- või põhiprojekti koostamisse kaasata
arhitektuurivaldkonnas pädeva isiku, kes peab olema vähemalt volitatud arhitekt, tase 7.
Arhitektuurse osa koostamine tähendab, et arhitekt peab olema kaasatud ja koostama
vähemalt ühe osa ehitus- või põhiprojektist. Seitsmenda taseme volitatud arhitekti
kutsestandardi kohaselt on selle kutsetasemega arhitekti töö eesmärk ühendada kunstilised,
tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks
terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi
lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku
elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja
vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise
planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja
väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust
huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Seega on taotlusega esitatava
projekti puhul tagatud kooskõla „Eesti 2035“ strateegiaga.
Paragrahvi viimases lõikes sätestatakse, et toetust antakse ja tuleb kasutada kooskõlas
Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldiste
tingimustega“ (edaspidi ühendmäärus).
Määruse §-s 2 selgitatakse määruse olulisemad terminid selliselt, nagu neid antud määruse
kontekstis tuleks mõista.
Toetus on „korterelamu“ määratluse kohaselt suunatud enne 2000. aastat kasutusse võetud
elamutele, st nt ehitisregistris peab kajastuma hoonele antud kasutusloa või ehitise esmase
kasutuselevõtu aasta, korterelamu peab olema kasutusel, ning selles peab olema moodustatud
korteriühistu.
Terminites käsitletakse ka „naabruskonnapõhist rekonstrueerimist“, mis on kahe või enama
korterelamu rekonstrueerimine, mille tööde tegija on leitud projekteerimise ja
rekonstrueerimistööde ostumenetluse, mis on korraldatud projektis osalevatele
korterelamutele ühiselt, tulemusel. Naabruskonnapõhist rekonstrueerimist võib teha toetuse
saaja, kes soovib samal ajal rekonstrueerida mitut enda korterelamut, või kaks või enam
toetuse saajat koos. Korterelamud, mida käsitatakse naabruskonnas olevatena, peavad
paiknema samal õuealal või nendele juurdepääsuks on võimalik kasutada sama
juurdepääsuteed või tänavat. Samal õuealal paiknemiseks loetakse ka seda, kui hoonete
vahele jääv õueala kuulub nt kohalikule omavalitsusele. Naabruskonnapõhisel
rekonstrueerimisel on suurem potentsiaal panustada elukeskkonna parandamisse ning luua
naabruskonnas terviklikke ja läbimõeldud lahendusi.
Määruse §-s 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärgid ja tulemused.
Toetuse andmise eesmärgid on:
1) korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine;
2) korterelamute ohutuse tagamine;
3) taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine;
6
4) energiasõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine;
5) elukeskkonna parendamine Ida-Virumaal.
Korterelamute rekonstrueerimine tähendab, et hoone energiatarbimine väheneb märgatavalt
ning elutingimused paranevad tänu paremale sisekliimale ja eluasemete üldisele kvaliteedile.
Rekonstrueerimistööde käigus paraneb ka korterelamute ohutus. Toetus panustab
korteriühistute võimesse investeerida tegevustesse, mis soodustavad hoonete energiatõhusust
ja lokaalse taastuvenergia kasutuselevõttu. Kõik tegevused panustavad tervikuna
elukeskkonna parandamisse Ida-Virumaal.
Väljundnäitaja „suurema energiatõhususega eluruumid“ sihtväärtuseks aastaks 2029 on
rakenduskava kohaselt 400 eluruumi.
Tulemusnäitajad
1. Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused – sihtväärtus aastaks 2029 on
rakenduskava kohaselt 3600 tonni CO2 ekv/a. Tulemusnäitajate andmed (näitaja
absoluutväärtus enne ja pärast projekti elluviimist) lisab e-toetuse keskkonda rakendusüksus,
tuginedes toetuse saaja poolt järelaruandena esitatavale energiamärgisele.
2. Primaarenergia aastane tarbimine – sihtväärtuseks aastaks 2029 on rakenduskava kohaselt
1000 MWh/aastas (sisaldab ka üldkasutatavate hoonete, ärihoonete jm tarbimist).
Tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud
poliitikaeesmärgi „Õiglane Üleminek“ näitajate metoodikas.
Määruse rakendamisest saavad otsest kasu Ida Virumaa korteriühistute liikmed, kellele
kuuluvad korterid toetust saavates korteriühistutes, sekkumine aitab muuta nende eluruumid
energiatõhusamateks, vähendades sel viisil energiakulu, ja parandatud korterelamute
eluruumide arv suureneb.
Toetuse andmisel hinnatakse „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist
tasakaalustatud regionaalset arengut, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval
moel järgmiste näitajatega:
1) elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus;
2) ligipääsetavus;
3) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides;
4) elamute ja mitteelamute energiatarve.
Määruse §-s 4 nimetatakse sekkumise rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse
rakendamisel täidab rakendusasutuse ülesandeid Kliimaministeerium ning rakendusüksuse
ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, projekti
abikõlblikkuse perioodi, toetuse maksimaalsed määrad ning nendega seotud tingimused.
Määruse §-s 5 nimetatakse määruse raames toetatavad tegevused.
Kõik tegevused, millele toetust antakse, peavad panustama määruse §-s 3 nimetatud näitajate
saavutamisse.
7
Lõikes 1 määratakse, millistele projektiga seotud tegevustele toetust antakse. Toetatavad on
tegevused, mille vajadus on selgunud projekteerimise käigus ning mis panustavat toetuse
eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. Lisaks on toetatavad töödega seotud tegevused, nagu
ehitusprojekti koostamine, ehitusuuringu ja ehitise auditi, sh ligipääsetavuse auditi, tegemine,
tehnilise konsultandi teenuse kasutamine ja omanikujärelevalve.
Täitmaks energiapoliitika eesmärke, on vaja leida viise rekonstrueerimise mahtude
suurendamiseks ja tempo kiirendamiseks. Tehases valmistatud elementide eeltootmine, st
tehases varem valmistatud elementide paigaldamine, on selleks sobilik vahend. Tuginedes
majandus- ja taristuministri 24.08.2020. a määrusele nr 51 „Korterelamu elemendipõhise
rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ kui asjakohase pilootprojekti
kogemustele, peavad elemendid olema tehases koostatud: kandekonstruktsioon, soojustus,
ventilatsioonitorud ja elemendi välisviimistlus tehtud. Fassaadile paigaldatav element on
vähemalt korterelamu ühe korruse kõrgune ja aknad paigutatakse elementi tehases.
Katuseelemendid peavad olema samuti tehases koostatud. Elementide paigaldus, sh
lõppviimistlus, tehakse ehitusobjektil. Kaasnevate eesmärkidena nähakse siinkohal ka
ettevõtjate toetamist, aga see toetus on kaudne, st pigem tugi ja põhjus tootmise
automatiseerimiseks ja ekspordiartikli väljatöötamiseks. Oluline on, et hoone fassaadi ja
katuse rekonstrueerimine toimub sellisel juhul terviklikult, efektiivselt ja koduomanike jaoks
võimalikult kiiresti ning häirib vähemal määral igapäevaelu.
Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisel toetatakse sademevee kogumissüsteemi
paigaldamist vähendamaks sademevee kanalisatsiooni juhitava sajuvee hulka.
Kogumissüsteemi paigaldamisel on võimalik sajuvett taaskasutada hoone veevajaduse
katmiseks nt tualettruumides või pesumasinates.
Toetatavad tegevused hõlmavad lokaalse taastuvenergia tootmisseadmete, elektrienergia
tarbimiskoormuse juhtimisseadmete ja lokaalse taastuvenergia energiatoodangut salvestavate
seadmete ostmist, paigaldamist ja kaasnevaid töid.
Toetatav on muu hulgas trepikodade varikatuste vahetamine, rõdude ja rõduplaatide
kinnituste parandamine ning rõdu ja lodža projektijärgne klaasimine. Energiakulude
vähendamisele aitavad kaasa liftide juhtimissüsteemi ja hoone elektrisüsteemi
kaasajastamine.
Toetatakse elektriautode laadimistaristu paigaldamist. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 651
lõike 1 kohaselt käsitletakse elektriauto laadimistaristuna juhtmetaristut või laadimispunkti
või kombinatsiooni juhtmetaristust ja laadimispunktist.
Hoone elektrisüsteemi rekonstrueerimisel tuleb ühtlasi tagada soojussõlme ümberlülitamise
võimalus välisele elektritoitele. Juhul kui elekter läheb ära, aga kaugkütte tsirkulatsioon
toimib, saaks nt elektrigeneraatoriga ka korterelamu soojusvahetit töös hoida ja kaugkütte
soojust korterelamusse jagada.
Toetatavad on ka tegevused, mis otseselt ei panusta energiatõhususe saavutamisesse, kuid
mida tehakse elamu energiatõhususe parendamise käigus ja mis on kooskõlas EhSga ning
mis oluliselt panustavad elamu ohutusse, energiakulude kokkuhoidmisesse, ligipääsetavuse
parandamisesse või kliimakindluse tagamisse.
8
Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele
on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ligipääsetavus on eriti oluline
erivajadustega inimestele, eakatele, lastele, väikelaste vanematele ning ajutiste tervislike
põhjustega seoses, nagu näiteks rasedus või vigastustest taastumine. Kõik inimesed vajavad
oma elukaare jooksul vähemal või suuremal määral ligipääsetavuse lahendusi, mis toetavad
iseseisvat hakkamasaamist ja väärikat kohtlemist.
Ligipääsetavuse parandamise all mõistetakse muu hulgas üldkasutatavate sissepääsude
juurde panduse ehitamist, sissepääsude ja tuulekodade ligipääsetavuse parandamist,
käsipuude lisamist, invatõstukite paigaldamist, invanõuetele vastava lifti ehitamist ning
nendega kaasnevaid töid, mille tegemine on otstarbekas viia ellu samal ajal tervikliku
rekonstrueerimisega. Eesmärgi elluviimist toetab ÜRO puuetega inimeste õiguste
konventsiooni artikkel 9, mille kohaselt võtavad osalisriigid tarvitusele asjakohaseid
meetmeid muuhulgas eluasemete ligipääsetavuse tagamiseks. Ligipääsetavuse
parandamisega seotud tegevuste puhul on toetatavad töödega seotud tegevused, nagu ehitise
ligipääsetavuse auditi tegemine või tehnilise konsultandi teenuse kasutamine. Kui nimetatud
tegevust toetatakse mõnest muust toetusmeetmest, ei ole toetuse eraldamine põhjendatud.
Võimaliku topeltfinantseerimise välistamiseks on taotleja kohustatud edastama teabe projekti
tegevustele teisest meetmest toetuse saamise kohta.
Toetatav on ka tegevus, mis on seotud kliimakindluse tagamisega, nt passiivsete (varjestused,
päikesekaitse klaasid jms) ja aktiivsete (jahutusseadmed) jahutussüsteemide rajamine, samuti
tsentraalsete jahutussüsteemide rajamine (nt ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutamist).
Samuti säästvate sademeveelahenduste rajamine (rohekatused, roheseinad, vett läbilaskvad
katendid, puhverribad, imbkaevud, -kraavid ja -väljakud, nõvad, vihmapeenrad, kasvukastid,
tiigid ja märgalad).
Toetatakse ka naabruskonnapõhise rekonstrueerimise puhul tegevusi, mis on seotud
hoonetevahelise õueala korrastamise ja naabruskonda lisandväärtuse loomisega, sh
haljastuse, valgustuse ja väikevormide paigaldamine mahus kuni 5% projekti kogueelarvest.
Toetatakse õuealale haljastuse, sh kõrghaljastuse, avalikuks kasutamiseks mõeldud
välimööbli (pingid, lauad, pinksilauad, malelauad, piknikulauad, laste mängualade,
väligrillid jms.), katusealuste, välipaviljonide, pergolate, jalutusteede, jalutusradade,
valgustuse või mõne muu ühiselt kasutatava ala tervikliku lahenduse planeerimist ning uute
funktsioonide loomist. Õueala peab olema ühiselt kasutatav ning lähtuma jagatud ruumi
põhimõttest, st on ligipääsetav ka ülejäänud kogukonnale. Ühiselt kasutatavale alale loodav
peab jääma korteriühistu(te) piiri(de)le ning kasutust puudutavad küsimused peavad
korteriühistud vajaduse korral omavahel kokku leppima nt kasutusõigust reguleerivate
kokkulepetega.
Toetatavate tegevustena käsitatakse üldjuhul EhSi § 4 lõikes 3 sätestatud ümberehitamist ehk
rekonstrueerimist. Samas, toetuse andmise eesmärkide järgi on teatud juhul võimalik ka
laiendamine EhSi § 4 lõike 2 tähenduses. Sellisena võib olla lifti ehitamine nt juhul, kui lift
paigaldatakse hoone fassaadile.
Paragrahvis 5 toetatavate tegevustega võib rajada ja korrastada varjumiskohti. Varjumiskoht
on kohandatud või selleks rajatud rajatis või selle osa, mille konstruktsioonid kaitsevad
inimese elu ja tervist rünnaku ajal tolmu, lööklaine ja lendavate osade eest, samuti
kliimamuutustest tulenevate üleujutuste, tormide ja muude ekstreemsete ilmastikunähtuste
eest. Varjumiskoht on mõeldud lühiajaliseks kasutamiseks. Varjumise eesmärk on ohustatud
alal elanike ajutiselt vajalikku ruumi, ehitisse või maa-alale ümberpaigutamine või seal
püsimine elu ja tervise kaitsmiseks väliskeskkonna ohtude eest.
9
Toetatavate tegevuste hulgas on mitmeid abikõlblikke kulusid, mille abil saab rajada või
korrastada varjumiskohti, nt akende ning välis- ja tuletõkkeuste vahetamine, keldri
rekonstrueerimine, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine, ventilatsioonisüsteemi
rekonstrueerimine, kütte-, ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisel
siseviimistluse taastamine, üldkasutatavatel pindadel asuva elektrisüsteemi asendamine või
rekonstrueerimine, energia varustuskindluse ja tuleohutuse tagamiseks vajalike seadmete
soetamine ja paigaldamine. Korterelamute keldrite varjumiskohtadeks kohandamisel on
asjakohaseks juhiseks Päästeameti „Soovitused korterelamute keldrite varjumiskohtadeks
kohandamisel“3.
Lõikes 2 täpsustatakse välisseina või katuse rekonstrueerimise ning värskeõhuklappide
paigaldamise erisusi, kui toetuse saaja teeb rekonstrueerimistöid väiksemas mahus vastavalt
§ 10 lõikes 2 sätestatud nõuetele.
Lõikes 3 seatakse piirang projekti algusele. Toetust ei anta projektile, mille tegevusi on
alustatud enne taotluse esitamist. Rekonstrueerimistöödega alustamise korral enne toetuse
taotlemist on taotlejal endal võimalus viia projekt ellu ilma toetuseta.
Lõikes 4 täpsustatakse, et toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas ELi ja riiklike
keskkonnaalaste õigusaktidega ning mis ei tekita olulist kahju Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses. Tegu on nn „ei kahjusta oluliselt“
põhimõttega, mille eesmärk on tagada, et ükski investeering või toetus ei tohi kahjustada
oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist.
Korterelamute energiatõhususe suurendamise meetme puhul võib järeldada, et meede ei
põhjusta olulist kahju keskkonna- ja kliimaeesmärkidele. Selleks, et tegevus vastaks „ei
kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav meede kahjustada järgmisi
keskkonnaeesmärke:
1) kliimamuutuste leevendamine: olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine
panustab kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamisse. Toetuse andmise eesmärk on
energiatõhususe suurendamine ning seeläbi CO2 vähendamine. Sellele aitab kaasa
energiatõhususega seotud tööde tegemine, nagu soojustamine, soojustagastusega
ventilatsiooni paigaldamine, taastuvenergia kasutamise soodustamine ning küttesüsteemi
asendamine säästvama lahenduse vastu. Eelistatud alternatiiv on taastuvenergial põhinev
küttesüsteem. Kui pärast hoone rekonstrueerimist on hoone energiatarve väiksem, on
järelikult vaja toota vähem energiat ja selle tulemusena on CO2 heide väiksem;
2) kliimamuutustega kohanemine: olemasolevate eluruumide renoveerimisel paraneb
sisekliima ning soojuspumpade kasutuselevõtt võimaldab paremini kohaneda
ekstreemsemate temperatuuri kõikumistega;
3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: meetmest toetavad tegevused ei tekita
olulist kahju kestlikule veekasutusele. Veekasutus piirdub olmevee kasutamisega ja
suunamisega ühiskanalisatsiooni kehtivate nõuete kohaselt ning seega ei tekita olulist kahju
veeressursside kestlikule kasutamisele;
4) ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: olemasolevate
eluruumide renoveerimisel tekib jäätmeid, mille käitlemise korral tuleb lähtuda
jäätmeseaduse üldistest nõuetest ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjast,
mis täpsustab piirkondlikult jäätmekäitluse tingimusi. Lähtudes lepingulisest suhtest
ehitustööde tegijaga, saab üldiselt jäätmevaldajaks ehitaja, kelle tegevuse käigus jäätmed
3 https://www.rescue.ee/files/dokumendid/2023-paa-soovitused-kortermajade-keldrite-varjumiseks-
kohaldamisele.pdf?6b9593a19c, kättesaadav seisuga 18.06.2024.
10
tekivad ning kellel on jäätmeseaduse järgi kohustus käidelda tema valduses olevaid jäätmeid
nõuetekohaselt või anda need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Kohalike
omavalitsuste üksustes on loodud jäätmejaamad, kus on olemas võimalused ohtlike jäätmete
ning liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmiseks ja edasisse käitlusesse
suunamiseks. Samuti võib piirkondades olla ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejaid, kes
tegelevad jäätmete ringlussevõtu ning taaskasutusega. Kohalike omavalitsuse üksuste eeskiri
kohustab üldiselt ehitusobjektidel tekkivaid jäätmeid omadustest lähtudes liigiti kohapeal
koguma ning käitlema. Seeläbi on võimalik ka suunata tekkivaid jäätmeid ringlusse ning
taaskasutusse. Ehitusjäätmeid üleandev isik peab olema veendunud, et vastuvõtjal on
keskkonnaluba ning et jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kel on võimekus jäätmeid
ringlusse suunata või taaskasutada;
5) saastuse vältimine ja tõrje: ehitustööde käigus võib tekkida mõningaid
keskkonnahäiringuid, nagu müra või tolmu levik, mille mõju on ajutine ja lokaalne. Selle
vähendamiseks rakendab ehitaja asjakohaseid meetmeid, mis on osa tavapärasest praktikast.
Materjalide kvaliteedi ja keskkonnaohutuse seisukohalt ei tohi kasutada asbesti sisaldavaid
materjale, mille kasutamise piirangud on reguleeritud REACH-määruse kaudu. Eestis turule
lastavad materjalid ei sisalda asbesti. Ehitustoodetele esitatavad nõuded tulenevad EhSist,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 305/2011 ja toote nõuetele vastavuse
seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktist. Ehitamise asjatundlikkuse põhimõtte
kohaselt tuleb tagada kõigi kohalduvate nõuetega arvestamine ja nõuetekohase tulemuse
saavutamine. Ehitusmaterjalide tootjatel on kohustus järgida tooteohutusele kehtestatud
õigusakte, mille kaudu on arvestatud ka keskkonna- ja tervisemõjude vähendamisega.
Ehitustööde tegija dokumenteerib ehitustööd ning ehitustööde käigus kasutatavad materjalid;
6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: kui ehitustöid alustades on tuvastatud,
et objektil võib olla linnupesi, siis tuleb ehitustöödel järgida looduskaitseseaduse nõudeid
lindude kaitseks, millega välditakse olulise häiringu tekkimist. Meede on suunatud
olemasolevatele hoonetele ning ei hõlma bioloogilise mitmekesisuse seisukohast tundlikel
aladel paiknevaid hooneid.
Meetme puhul ei ole otstarbekas rakendada sihtrühma järgi projekti ehk taotluse põhjal
kliimakindluse hindamist, kuna see toob kaasa lisakulu, halduskoormuse ja taotluste
esitamisega võivad tekkida viivitused kliimakindluse hindamise teenuse tellimiseks. Selle
asemel on eelnõus selgitatud kliimamuutustega kohanemise riske ja võimalusi nende
vähendamiseks, kuivõrd toetatavad tegevused on ühetaolised ehk korterelamu
rekonstrueerimisega seotud tööd. Meetme tegevus panustab kliimamuutuste leevendamisse
ja kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse sajaprotsendiliselt, kuna käsitleb hoonete
rekonstrueerimist. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060,
millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi CPR), lisa 1 tabeli 1
sekkumisvaldkonnaga 042 „Olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine,
näidisprojektid ja toetusmeetmed, mis on kooskõlas energiatõhususe kriteeriumidega“, mille
koefitsient kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamiseks antava toetuse arvutamiseks on
100%.
Taristu kliimakindluse tagamiseks on Euroopa Komisjon kehtestanud 16.09.2021 tehnilised
suunised aastateks 2021–20274. Tehnilistes suunistes on selgitatud, mis on taristu ning mida
kliimakindluse hindamine sisaldab.
4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03), kättesaadav seisuga 23.05.2024.
11
Kliimakindluse tagamine tähendab kliimamuutuste leevendamist ehk kasvuhoonegaaside
heite vähendamist ning kliimamuutustega kohanemist. Kliimakindluse tagamine on
defineeritud kui protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele
pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale
seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on
kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.
Kliimamuutustele vastupanuvõimelised on sellised hooned, mida rekonstrueeritakse nii, et
need oleksid olenevalt olukorrast vastupidavad temperatuuri, tuule, vee ja tahke massiga
seotud akuutsetele ning kroonilistele kliimaohtudele5 . Lõplik lahenduste valik jääb siiski
projekteerijale kui pädevale spetsialistile.
Korterelamute rekonstrueerimise kliimakindluse tagamine
Hoonete rekonstrueerimine on oluline tegevus kliimaneutraalsuse saavutamisel. Aastaks
2050 kliimaneutraalsuse saavutamise võimaluste uuringu 6 üks peamisi soovitus on
kiirendada investeeringuid energiatõhususse nii hoonete, transpordi kui ka tööstuse korral,
kuna need meetmed toovad mitte üksnes kasvuhoonegaaside heite vähendamist, vaid ka
rahalist säästu. Struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju uuringu 7 tulemused
näitavad, et suurimat energiasäästu on andnud ettevõtete ressursitõhususe tegevused,
korterelamute renoveerimine ja kaugküttetorustike renoveerimine.
Taristu kliimakindluse tagamise eesmärk on arvestada korterelamute rekonstrueerimisel
võimalike pikaajaliste kliimamõjudega. Kliimakindluse tagamise hindamise aluseks on
Euroopa Komisjoni teatis8 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks
2021-2027“. Kliimakindluse tagamise peamised tegevused on kliimamuutuste leevendamine
(olemasoleva hoonefondi CO2 jalajälje vähendamine) ja kliimamuutustega kohanemine
(elamute rekonstrueerimise kontekstis siis peamiselt rekonstrueerimisel kasutatavad
tehnilised lahendused, mis maandavad kliimariski).
Kliimamuutuste leevendamine
Korterelamute rekonstrueerimise meetmega toetatakse korterelamute rekonstrueerimist,
millega saavutatakse hoonete energiakasutuse oluline vähenemine. Tervikliku
rekonstrueerimise toetuse taotlemisel on kohustuslik teha järgmised tööd:
• fassaadi rekonstrueerimine ja soojustamine;
• katuse ja katuslae rekonstrueerimine;
• seni vahetamata akende vahetamine;
• keskküttesüsteemi olemasolul küttesüsteemi rekonstrueerimine ja tasakaalustamine;
• ventilatsioonisüsteemi (peamiselt paigaldatakse soojustagastusega süsteemi)
ehitamine.
5 http://trea.ee/cams/guidelines-for-climate-proofing-ee-projects/, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 6 https://www.sei.org/publications/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/.Stockholmi
Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. 2019, kättesaadav seisuga 23.05.2024, 7 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-
04/EL%20struktuurivahenditest%20rahastatud%20meetmete%20m%C3%B5ju%20riigi%20energiamajanduse%20eesm
%C3%A4rkide%20t%C3%A4itmisele%20-%20L%C3%B5pparuanne.pdf Tepsli OÜ, Stockholmi Keskkonnainstituudi
Tallinna Keskus. 2021, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:C:2021:373:FULL&from=EN Euroopa Komisjoni teatis
2021/C 373/01, kättesaadav seisuga 23.05.2024.
12
Lisaks kohustuslikele tegevustele on toetatavad ka muud energiasäästu meetmed. Näitena:
• päikesepaneelide paigaldus elektri tootmiseks;
• päikesekollektorite paigaldus sooja vee tootmiseks;
• kanalisatsiooni soojustagastussüsteemide paigaldus.
Rekonstrueerimisega saavutatud energiasäästu ja CO2 heite vähenemise arvutused tehakse
energiamärgiste alusel. Energiamärgise väljastavad vastavat kutsepädevust omavad isikud
ehitisregistri kaudu.
Enne rekonstrueerimist olukorra mõõdetud energiakasutusel põhinev märgis esitatakse koos
toetuse taotlusega. Märgisel oleva kaugkütte, kütuste (maagaas, pellet, kütteõli jms) ja elektri
kasutuse alusel arvutatakse korterelamu CO2 heite kogus enne rekonstrueerimist.
Taotleja esitab rekonstrueerimistööde lõppemisele järgneva täisaasta kohta mõõdetud
energiakasutuse andmetel põhineva märgise, mille alusel leitakse saavutatud CO2 heite
vähenemine: enne rekonstrueerimist olukorra mõõdetud energiakasutuse kohane CO2 heite
kogus – peale rekonstrueerimist olukorra mõõdetud energiakasutuse kohane CO2 heite kogus.
Arvutusnäide kaugküttega hoonele:
• Elektri kasutus (kWh/a) / 1000 (teisendus kWh →MWh) x elektri eriheite tegur
(tCO2/MWh) = elektri kasutusest tulenev heide (tCO2/a)
• Kaugkütte kasutus (kWh/a) / 1000 (teisendus kWh →MWh) x kaugkütte eriheite
tegur (tCO2/MWh) = kaugkütte kasutusest tulenev heide (tCO2/a)
• Kokku hoone energiakasutusest tulenev CO2 heite kogus (tCO2/a) = elektri kasutusest
tulenev heide (tCO2/a) + kaugkütte kasutusest tulenev heide (tCO2/a)
Aastatel 2016–2020 rekonstrueeritud ja tööde lõpetamisele järgneva kalendriaasta kohta
energiamärgise esitanud 365 korterelamu andmete alusel on rekonstrueerimisega saavutatav
keskmine soojusenergia sääst 52%. Elektrienergia kasutus on suurenenud 3% (peamiselt
ventilatsioonisüsteemide energiatarve).
Tabel 1. Toetusega rekonstrueeritud korterelamute energiakasutuse ja CO2 heite muutus
Köetav pind, Soojusenergia
m2 vähenemine, MWh/a
Elektrienergia
suurenemine, MWh/a
CO2 heite vähenemine,
t/a
807 000 65 400 1100 7300
Ühe hoone kohta
2200 180 3 20
CO2 heite vähenemise arvutustes kasutatud energiakandjate eriheite tegurid:
• elekter 0,68 tCO2/MWh
• kaugküte 0,12 tCO2/MWh
• maagaas 0,202 tCO2/MWh
• kütteõli 0,28 tCO2/MWh
• puitkütused (pellet, halupuit) 0 tCO2/MWh
13
Kliimamuutustega kohanemine
Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia“ 9 toob välja, et
peamised hooneid mõjutavad riskid on kliimamuutuste tulemusel tormide sagenemine (tuul
ja sademed), mereveetaseme tõus (rannikualade üleujutused) ja temperatuuritõus
(kuumalained).
Üleujutused
Üleujutusega seotud riskide hindamine10 prognoosib, et 21. sajandi lõpuks võib Eesti
läänerannikul asenduda pikaajaline suhteline meretaseme languse trend sel sajandil
kliimamuutuste tõttu tõusutrendiga, mis võib tähendada keskmise meretaseme tõusu Eesti
rannikutel erinevate stsenaariumite korral kas 20−40 cm või kuni 40−60 cm.
Siseveekogude puhul kliimamuutuste suundumus lubab eeldada, et jõgede lumesulaveest
põhjustatud üleujutused pigem vähenevad, kuid kevadised lumesulaveest põhjustatud jõgede
üleujutused võivad asenduda sügiseste suurtest vihmahoogudest põhjustatud üleujutustega.
Üleujutusohupiirkonna kaardid on nähtaval Maa-ameti geoportaali üleujutuste
kaardirakenduses10.
Eestis on määratud 16 olulist riskipiirkonda:
• Pärnu linn;
• Võiste alevik;
• Häädemeeste alevik;
• Virtsu alevik;
• Kuresaare linn ja Nasva alevik;
• Kärdla linn;
• Haapsalu linn;
• Tallinna linn (Haabersti, Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita);
• Kiisa alevik ja Maidla küla;
• Maardu linn;
• Paide linn;
• Sindi linn;
• Raasiku alevik;
• Tartu linn;
• Aardlapalu küla;
• Võru linn.
Mere või siseveekogude veetaseme tõusust tulenev üleujutuse risk sõltub hoone asukohast.
Uute hoonete ehitamisel on üleujutuse riske võimalik arvesse võtta. Olemasolevate hoonete
rekonstrueerimisel on hoone asukoht määratud ja üleujutuse riskipiirkonda kuulumist
mõjutada ei saa.
9 https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/eesti-taristu-ja-energiasektori-kliimamuutustega-kohanemiseriikliku-
strateegia-koostamine-enfra/ SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Eesti
Maaülikooli Tehnikainstituut ja Balti Keskkonnafoorum. 2015, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 10 Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonna kaardid | Keskkonnaministeerium (envir.ee),
kättesaadav seisuga 23.05.2024. 10 X-GIS 2.0 [yua] (maaamet.ee) kättesaadav seisuga 23.05.2024.
14
Tormide sagenemine
Tormide sagenemisega on peamiselt seotud suurenenud sademete koguse ja tuulekiiruse
kasvust tingitud riskid. Sadevee süsteemide projekteerimise ja tuulekoormusega arvestamise
nõuded on sätestatud standardites:
• EVS 846 Hoone kanalisatsioon ja EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk.
• EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks
1:Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.
Kliimamuutusi arvestavad lahendused jõuavad rekonstrueerimise tehnilistesse lahendustesse
projekteerimisnormide muudatuste kaudu.
Suurenenud sademete hulgast tingitud lokaalse üleujutuse mõjude vähendamine eeldab hoone
ja piirkonna taseme samaaegset planeerimist. Korterelamud asuvad peamiselt tiheasustusega
piirkondades, kus ainult ühe kinnistu piires ei ole sageli võimalik sadevee ärajuhtimist
korraldada.
Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST 11 tegeleb kliimatingimuste kohanemise
lahenduste väljatöötamisega rekonstrueerimisele. Projekti tulemused on aluseks
projekteerimisstandardite ja eeskirjade muutmisel. Projekti tööplaani kohaselt peaksid
uuendatud kliimakindluse tagamise lahendused valmima aastal 2026.
Kuumalainete sagenemine
Aasta keskmine temperatuuri tõus võib positiivse mõjuna tuua kaasa mõningase
kütmisvajaduse languse talveperioodil, kuid negatiivse mõjuna võib suureneda suvine
jahutamisvajadus. Suurem suvine temperatuurtõus esineb linnade niinimetatud soojussaarte
piirkondades. Soojussaare risk on kõrgem tehnogeensete pindadega piirkondades (tumedad
lamekatused, asfaltpinnad), sealhulgas eristuvad väiksemas roheluses asuvad korruselamute
piirkonnad, kus soojussaare efekt on märkimisväärselt tugevam kui kõrghaljastusega
eramajade piirkondades12.
2014. aastal avaldatud uuringus 13 mõõdeti suvist ruumitemperatuuri uutes ja vanemates
korterelamutes. Kokku enam kui sajas korteris. Tulemused näitasid, et vanades
korterelamutes suvise ruumitemperatuuri nõuete ületamist ei esinenud. Uutes korterelamutes
ei täitnud suvise ruumitemperatuuri nõudeid 14% mõõdetud korteritest. Samadel väliskliima
tingimustel oli uute korterelamute korterite sisetemperatuur keskmiselt 1 oC kõrgem kui
vanemate korterelamute korterites. Üheks põhjuseks, miks uutes korterelamutes suvel
ruumitemperatuur liiga kõrgele tõuseb, on suured varjestamata aknapinnad. Vanemates
korterelamutes on aknad väiksemad ja ruumidesse jõuab vähem päikesekiirgust.
Hoonete energiatõhususe miinimumnõuete 14 alusel tuleb uue hoone püstitamisel või
olemasoleva hoone olulisel rekonstrueerimisel tõendada vastavust suvise ruumitemperatuuri
nõuetele. Eluhoonete suvise ruumitemperatuuri nõue loetakse täidetuks, kui
11 Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST Kliimaministeerium, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 12 Tallinn on täis linnaruumi eluohtlikult kuumaks kütvaid soojussaari. Kus need asuvad ja miks nad ohtlikud on? Rohegeenius,
kättesaadav seisuga 23.05.2024. 13 Summer Thermal Comfort in New and Old Apartment Buildings. Mikk Maivel, Jarek Kurnitski, Targo
Kalamees. 2014, ETIS, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/113122018014?leiaKehtiv, kättesaadav seisuga 23.05.2024.
15
ruumitemperatuur ei ületa piirtemperatuuri 27°C rohkem kui 150 °Ch (kraadtundi)
ajavahemikul 1. juunist 31. augustini. Ruumitemperatuuri tunnipõhised väärtused leitakse
hoone dünaamilise simulatsiooni teel spetsiaalse arvutustarkvara abil.
Näitena on arvutatud renoveeritud (välisseinad ja katuslagi soojustatud, aknad vahetatud ja
mehaaniline sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem soojustagastusega) vanema
viiekorruselise raudbetoonkorterelamu (tüüpprojekt 1-464) suvise ruumitemperatuuri
kestvuskõver. Arvutuse aluseks on viiekorruselise korterelamu viiendal korrusel ja
lõunapoolses küljel olev kahetoaline korter. Korteril ei ole läbi maja tuulutamise võimalust
ja ülemise korteri rõdu varjestust.
Eluhoonetel on võimalik arvestada avatavate akende tuulutusega. Mudelis on arvestatud, et
elutoa rõduuks ja väiksem osa magamistoa aknast on tuulutuseks avatav. Tuulutuseks on
arvestatud 10% avatava osa pinnast. Klaaspaketi päikeseläbivusteguriks (g) on 0,6.
Joonis 1. Arvutusmudeli hoone vaade ja korteri plaan (parem).
Joonis 2. Arvutusmudeli korteri plaan.
16
Hoonete energiatõhususe arvutusmetoodika 15 alusel tehtud arvutuse tulemus on elutoas
67 °Ch (kraadtundi) ja magamistoas 71 °Ch. Elamute suvise ruumitemperatuuri nõue
(< 150 °Ch) on täidetud mõlema ruumi puhul.
Joonis 3. Temperatuuri kestvuskõver, elutuba. Ruumitemperatuur ei ületa piirtemperatuuri 27°C
lubatust rohkem.
Joonis 4. Temperatuuri kestvuskõver, magamistuba. Ruumitemperatuur ei ületa
piirtemperatuuri 27°C lubatust rohkem.
Energiaarvutused (sh suvise ruumitemperatuuri arvutused) tehakse energiaarvutuse baasaasta
alusel. Energiaarvutuse baasaasta sisekliima- ja energiaarvutuseks koostatud väliskliima
andmete kogum, mis põhineb üle-eestilistel kliimaandmetel ajavahemikus 1970-2000 ja on
15 https://www.riigiteataja.ee/akt/107072020012, kättesaadav seisuga 23.05.2024.
17
koostatud standardi EVS-EN ISO 15927–4:2005 järgi. Hetkel kehtiv energiaarvutuste
baasaasta ei võta arvesse viimase 20 aasta jooksul toimunud kliimamuutusi.
Eelneva arvutusmudeliga on võimalikest tehnilistest lahendustest näitena analüüsitud
päikesekaitse klaaside kasutust ( päikeseläbivustegur g-0,4) ja ventilatsiooni sissepuhkeõhu
jahutamist (sissepuhkeõhu temperatuur 16 oC). Eluruumide akende klaaspakettide
päikeseläbivustegurit (g) ei ole soovitatav valida alla 0,4, et tagada piisav loomuliku valgus
eluruumides.
Eluhoonetes on kõige mõistlikum esimesena kasutada passiivseid lahendusi: akende varjestus
või päikesekaitse klaasid. Eluhoonete õhuvooluhulgad on ainult ventilatsiooniga
jahutamiseks liiga väikesed. Päikesekaitse klaaside kasutamine alandab ruumitemperatuuri
rohkem kui ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutamine. Suurusjärkudes on näitena arvutatud
kahetoalise korteri ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutusvõimsus olenevalt arvutusvariandist
kuni 10 korda väiksem, kui on päikesekiirgusest tulenev soojuskoormus. Seega ainult
sissepuhkeõhu jahutamisega ülekuumenemise probleemi ei lahenda. Esmase lahendusena
tuleb kasutada passiivseid lahendusi, mis vähendavad ruumidesse jõudvat päikesekiirgust.
Joonis 5. Elutoa temperatuuri kestvuskõverad erinevate meetmete korral.
Suvise ruumitemperatuuri arvutamise ja päikesekaitse meetme kohta on Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutuse kodulehel juhend 16 , mis aitab projekteerijat suvise ruumide
ülekuumenemise analüüside koostamisel ja sobilike lahenduste valikul.
Kliimaministri määrusega „Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58
„Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ja 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded
energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
16 Suvise ruumitemperatuuri kontrollarvutuse juhend_final.docx Suvise ruumitemperatuuri kontoroolarvutuse juhend.
Tallinna Tehnikaülikool. 2018, kättesaadav seisuga 23.05.2024.
18
11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine“
tehtud muudatuste jõustumise aeg 1. märts 2025 jääb projekti abikõlblikkuse perioodi. Kui
ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse pärast 1. märtsi 2025. a, peaks ehitusprojekt
vastama nõuetele, mis hakkavad kehtima 1. märtsil 2025. a.
Jahutusvajadus on hoone põhjal ja erineb ka ühe hoone lõikes. Lõunafassaadil asuva korteri
jahutusvajadus on suurem, kui põhjafassaadil asuva korteri jahutusvajadus. Seega kõiki
rekonstrueeritavaid hooneid hõlmavat jahutussüsteemide paigalduse nõuet ei ole mõistlik
rakendada. Jahutusvajadust tuleb kriitiliste korterite või ruumide alusel eraldi hinnata.
Kuna passiivsed (varjestused, päikesekaitse klaasid jms) ja aktiivsed (jahutusseadmed)
jahutuse lahendused saavad tõenäoliselt edaspidi ka eluhoonete rekonstrueerimisel
kasutatavate tehniliste lahenduste osaks, on korterelamute rekonstrueerimistoetuse
toetatavate tööde hulka lisatud jahutussüsteemi rajamine. Toetatakse tsentraalseid
jahutussüsteeme (nt ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutamist). Külmaainet sisaldavad
jahutussüsteemid peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr
517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta esitatud nõuetele. Ühe korteri õhk-õhk
soojuspumbal põhinevaid jahutusseadmeid ei toetata, et vältida hoone arhitektuurse välisilme
kahjustamist ja müraprobleeme.
Kompenseerimaks jahutussüsteemide elektrienergia kasutust, tuleks koos jahutussüsteemiga
paigaldada ka päikesepaneelid elektri tootmiseks. Kuna jahutust on vaja päikesepaistelisel
päeval, siis on võimalik kohapeal toodetud elektrit kasutada hoone jahutussüsteemides nii, et
võrgust ostetava elektri kogus jahutussüsteemide lisamisega ei suurene.
Kliimamuutustega kohanemise tehniliste lahenduste kasutuselevõtt hoonete
rekonstrueerimisel
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on projekti LIFE IP BuildEst partner. Varasemate
rekonstrueerimise toetusmeetmete andmete alusel analüüsitakse seni eluhoonete
rekonstrueerimisel kasutatud tehniliste lahenduste toimivust. Projekti arendustöö tulemusena
töötatakse välja tõendatud toimivusega rekonstrueerimislahendusi ja uuendatakse tehnilisi
juhendeid, mille alusel saab vajaduse korral toetusmeetme tingimustes muudatusi teha.
Lõike 5 kohaselt peab energiatõhususe meetmete toetamisel saama toetada investeeringuid,
mis aitavad vähendada energiaostuvõimetust, tehes seda enamjaolt elamute energiatõhususe
parandamise kaudu.
Lõike 6 kohaselt ei ole toetatavad investeeringud, mis on seotud fossiilkütuste tootmise,
töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega.
Määruse §-s 6 kehtestatakse toetuse abikõlblikud kulud.
Esiteks sätestatakse üldiselt, et kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse
§-ga 15, käesoleva määruse tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.
Abikõlblikud on need kulud, mis on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud, vastavad
määruse tinguimustele ja on tegevuste elluviimiseks vajalikud. Abikõlbliku kulu eest peab
olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil.
19
Lõige 2 loetleb täpselt, millised kulud on abikõlbulikud. Abikõlbulikud on need kulud, mis
on määruses nimetatud. Muud kulud abikõlblikud ei ole.
Lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatakse, et kulude abikõlblikkust hinnatakse toetuse taotlemisel
kavandatud projekti tegevuste pinnalt, mis on omakorda aluseks toetussumma ja abikõlbliku
eelarve määramisel. Tegelike kulude alusel toetuse makse saamiseks tuleb tõendada kulude
põhjendatust, tekkimist ja maksmist.
Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste
saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see soodustab
projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik
saavutada muu kuluga. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet
kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel
Kulu abikõlblikuks lugemiseks peab projekteerija ja ehitaja olema ettevõtja, kes on pädev
vastava teenuse osutamiseks. EhSi § 24 kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal
majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja
heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev
kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Nõue kohaldub
ehitusloakohustusliku ehitise korral. Eluhoone ümberehitamine ja määruse kohaselt
rekonstrueerimine ehitusloakohustuslik ei ole, samas on riikliku toetuse eraldamise ja toetuse
eesmärkide järgi oluline, et rekonstrueerivad pädevad isikud parimate tavade kohaselt.
Lõike 2 punktis 3 kehtestatakse EhSi kohased tingimused omanikujärelevalve abikõlblikuks
lugemiseks. EhSi § 24 lõike 2 punkt 3 kohustab omanikujärelevalve tegemisel ettevõtja
pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendama.
Lõike 2 punkti 4 kohaselt on tehnilise konsultandi teenus abikõlblik, kui taotleja on sõlminud
lepingu isikuga, kes vastab kehtestatud nõuetele.
Taotleja peab arvestama, et määruses sätestatud kohustuste täitmiseks, sealjuures tehnilise
konsultandi teenuse kulu abikõlblikuks arvamisel, tuleb kontrollida tehnilise konsultandi
pädevus- ja kutsenõuetele vastavust.
Lõike 2 punkti 5 kohaselt on siseviimistluse taastamisega seotud kulu, nt peale akende
vahetamist või kütte- ja ventilatsioonisüsteemi väljaehitamist vajalikud viimistluse
taastamise tööde kulu, abikõlblik kuni 15% ulatuses rekonstrueerimistööde
kogumaksumusest.
Lõike 2 punkti 6 kohaselt on prügimaja ja rattaparkla ehitamine või rekonstrueerimine
toetatav vaid juhul, kui need tööd sisalduvad taotleja projektis lisaks hoone energiasäästule
suunatud töödele. Ainult nimetatud tööde tegemisele suunatud projekt ei ole toetatav ega
kulud abikõlblikud.
Lõike 2 punkti 7 kohaselt on korterelamu liitmisel kaugküttevõrguga abikõlblik ka võrgu
liitumistasu
Lõikes 3 sätestatakse toetuse saajale ehitustööde või projekteerimis- ja ehitustööde ostu
avaldamise tingimused. Toetuse saaja ostu nõuetekohane korraldamisel on väga suur mõju
toetatava projekti abikõlblikkusele. Praktikas on ilmnenud, et toetuse saaja oste avaldatakse
elektroonilises riigihangete registris (edaspidi register) juba enne toetuse taotluse
kõrvaltingimustega rahuldamist ning see tähendab, et rakendusüksusel ei ole olnud vajaduse
20
korral mõistlikult võimalik ostutingimusi üle vaadata. Lisaks puudub kindlus, et toetus
eraldatakse ning seega ei ole selliste ostumenetluste korraldamine enne toetuse taotluse
rahuldamise otsuse tegemist otstarbekas ka potentsiaalsete pakkujate vaates. Seetõttu peavad
toetuse taotlejad ja neid nõustavad tehnilised konsultandid arvestama, et nõuetekohase
ostumenetluse korraldamine on toetuse taotluse rahuldamise otsusega seatud kõrvaltingimus
ning ost tehakse, sh teavitatakse rakendusüksust enne ostu avaldamist registris, pärast taotluse
rahuldamise otsuse saamist kõrvaltingimuste täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul.
Lõikes 4 sätestatakse, millised kulud on abikõlbmatud. Lisaks ühendmääruses kehtestatud
kuludele on abikõlbmatu korterelamu laiendamise kulu, v.a lifti, rõdu, varikatuse,
jäätmejaama, rattaparkla või hoone nõuetekohase toimimise tagamiseks vajaliku
tehnosüsteemi (nt ventilatsioonisüsteem) paigaldamise kulu. Toetuse saamine ei saa olla
seotud ärilise eesmärgiga projektiga ning hoone mahtu muutvad tööd tuleb teha eraldi, st neid
tegevusi ei saa ellu viia projekti elluviimisperioodil. Suure tõenäosusega on ka
korterelamutes, kus lisapinda ehitatakse ja see müüakse, võimalik saadud tuludest hoone
rekonstrueerida ning toetus ei pruugi olla vajalik. Samuti puudub rakendusüksusel võimalus
tekkinud kulusid selgelt eristada juhul, kui pööning või soklikorrus ehitatakse välja nt
ventilatsiooni- või kütteseadmete paigaldamise käigus. EhSi § 4 lõike 2 kohaselt on
laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde ehk
külge, peale või alla ehitamisega.
Toetus ei ole mõeldud kinnisvaraarenduste toetamiseks. Arendustegevused tuleb teha
toetusega rekonstrueerimisest eraldi, sest väga keeruline on tagada, et toetust ei kasutata
kinnisvara arenduseks. Ka siinkohal on toetusmeetme väljatöötamisel vaja arvestada, et
kõigile toetuse taotlejatele oleks võimalikult võrdse kohtlemise tagamiseks loodud üheselt
selged tingimused, mis on lubatav ja mis mitte. Tuleb arvestada, et kuna töid teeb üldjuhul
sama ettevõte, siis on üsna lihtne näidata rekonstrueerimise kulu tegelikust suuremana ja
laienemise kulu tegelikust väiksemana, mis võib seada aga ohtu kogu struktuurivahenditest
toetatava projekti abikõlblikkuse. Lisaks ei ole vähetähtis asjaolu, et vahendite piiratuse
olukorras ei pruugi tulu teenivate projektide puhul olla riigi toetus hoone korrastamisel
vajalik.
Abikõlbmatu on põhiprojekti korduva ekspertiisi tegemise kulu. Kui rekonstrueerimise
käigus soovib toetuse saaja põhiprojekti muuta, tuleb asjakohane ekspertiis tellida ja selle
eest tasuda toetuse saajal.
Abikõlblik ei ole tehnilise konsultandi osutatav omanikujärelevalve kulu. Arvestades
projektide mahtu ja keerukust, on põhjendatud tehnilise konsultandi ülesannete piiritlemine
projekti elluviimise korraldamise ja juhtimisega. Ühtlasi tuleb sõlmitud lepingute muutmise
kokkulepped sõlmida lepinguga samas vormis. Vorminõude mittejärgimisel on vastavast
kokkuleppest tulenev kulu abikõlbmatu.
Määruse §-s 7 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood.
Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal
projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.
Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluses märgitud
ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui
31. augustil 2026. aastal.
21
Taotleja ei tohi projekti tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende elluviimiseks enne
taotluse esitamist rakendusüksusele. Projekti abikõlblikkuse perioodil enne taotluse
rakendusüksusele esitamise kuupäeva on abikõlblikud kulud tööde tegemiseks vajaliku
ehitusprojekti koostamine, ehitusprojekti aluseks oleva ehitusuuringu, ehitise- või
energiaauditi tegemine. Toetuse saajal on õigus rekonstrueerimistöödega alustada pärast
kõrvaltingimuse täitmist, misjärel tekib toetuse saajal õigus toetuse saamiseks.
Projekti abikõlblikkuse perioodi võib pikendada kolme kuu võrra, kui projekti elluviimisel
on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakorralised asjaolud, ja tingimusel, et projekti
tegevused lõpetatakse hiljemalt 31. augustil 2026. aastal.
Taotlejal on lubatud võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks ainult juhul, kui
lepitakse kokku, et taotlejale muutuvad kohustused siduvaks alates taotluse rahuldamise
otsuse kehtima hakkamisest. See võimaldab taotlejal sõlmida kokkuleppeid, hõlbustamaks
toetatavate tegevuste elluviimist. Ehk pooled sõlmivad tingimusliku kokkuleppe, et tööde
alustamise tähtajaks on lepingusse märgitud toetuse eraldamise otsuses sätestatud projekti
tegevuste alguse tähtpäev. Leping on olemas enne ja kohustused seega justkui võetud enne
taotlust, aga lepingus on reguleeritud teisiti. Sätestatav erisus kohalduks rekonstrueerimise
puhul, kus tehakse riigihangete registri välised pakkumusmenetlused ja kõrvaltingimusi ei
seata.
Määruse §-s 8 sätestatakse toetuse piirsumma ja osakaal.
Korterelamu terviklahendusena rekonstrueerimise korral on toetuse maksimaalne osakaal 70
kuni 80% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest.
Rekonstrueerimistöödeks vajalike ehitusprojektide koostamine, rekonstrueerimistöödega
seotud tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse osutamise toetuse maksimaalne
osakaal on 70 kuni 80% ning antakse nimetatud töödele ainult juhul, kui
rekonstrueerimistööd on nõuetekohaselt ellu viidud. See tähendab, et nimetatud tööd ei ole
eraldi abikõlblikud ning toetuse maksmine sõltub rekonstrueerimistööde elluviimisest.
Tehnilise konsultandi teenuse toetussumma arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna
kogumaksumuse alusel. Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika
korterelamute rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse toetamiseks on esitatud
seletuskirja lisas 3.
Toetuste osakaalude määramise põhimõte on, et suuremad ja terviklikud
rekonstrueerimistööd tagavad suurema energiasäästu.
Lõige 5 sätestab toetuse maksimaalseks osakaaluks rekonstrueerimistööde abikõlblikest
kuludest projekti kohta 40%, kui rekonstrueerimine tehakse § 10 lõike 2 alusel väiksemas
mahus, st rekonstrueerimistöid tehakse mahus, mis ei võimalda § 9 lõikes 1 või § 10 lõikes
1 kehtestatud nõuete täitmist. Sellisel juhul on toetuse maksimaalne osakaal ehitusprojekti
koostamise kulule, tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulule ja omanikujärelevalve
osutamise kulule 50%.
Lõikes 5 sätestatakse, et taotlejal peab olema projekti elluviimiseks vajalik piisav
omafinantseering. Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida
toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või
muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastatavaid või tagastamatuid
22
toetusi. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse
saaja omafinantseering on null ehk konkreetne renoveerimislaen ei lähe toetuse korral toetuse
saaja omafinantseeringu arvestusse, kuna omafinantseeringu komponent sellisel juhul
puudub.
Kui toetuse saaja saab määruse alusel toetust ja soovib toetatava projekti elluviimiseks saada
laenu, mis oleks tagatav struktuurivahenditega, ei kohaldu omafinantseeringu nõue. Toetuse
saaja katab investeerimisvajaku laenuga, seega ei oleks võimalik näidata projektis
omafinantseeringut, mida tagatakse rahastamisvahendiga teises struktuurivahendite skeemis.
Kuluartiklid hoitakse lahus. Rahastamisvahendi põhistamine on tagatud sõltumatu
hindamisega (CPR art 58 lg 3, arvestades ex-ante pt 2.4 ja 2.5 toodud ettepankuid
investeerimisstrateegia elluviimiseks) ja selle korral toimub põhistamine rahastamisvahendi
rakendamise lepingus. Ex-ante loob võimalusi ja seal on välja toodud „capital rebate“ tüüpi
lahendus, samuti laenukäenduse toode jne., mis ei pruugi realiseeruda konkreetses
sekkumises. Seega lähtutakse käsitletava toetuse andmise tingimustest ja väljatöötatud
lahendusest.
Lõige 6 sätestab, et § 10 lõikes 2 sätestatud projektidele eraldatakse toetuseks taotluste
rahastamise eelarvest kuni 50%. Lõikes 2 kehtestatakse võimalus teha rekonstrueerimine
väiksemas mahus vastavalt § 10 lõikes 2 sätestatud nõuetele.
Määruse §-s 9 kehtestatakse toetusega saavutatavad tulemused.
Elanike ohutuse tagamiseks tuleb korteritest eemaldada lahtise põlemiskambriga
gaasiseadmed, mis võtavad põlemiseks vajaliku õhu korterist ja suunavad heitgaasid
loomuliku tõmbega korstnasse. Eemaldamise kohustus ei puuduta kinnise põlemiskambriga
gaasiseadmeid, mis võtavad põlemisõhu välisõhust ja suunavad põlemisjäägid heitgaaside
toru kaudu välisõhku. Korterites asuvaid ahjusid, pliite jms ei ole kohustuslik välja vahetada.
Sätestatud on välispiirete soojusläbivuse miinimumnõuded, mis abistavad projekteerijaid
sobivate lahenduste leidmisel ja aitavad tagada toetuse tingimustes sätestatud
energiatõhususe nõuete saavutamist.
Eelnõus sätestatakse akende rekonstrueerimise korral nõue akende vahetamiseks ajakohaste
energiatõhusate kolmekordse klaaspaketiga akende vastu, mille avatäite kompleksne
soojusläbivuse tase paigaldatuna on U ≤ 1,10 W/(m²·K). Paigaldatava akna soojusläbivus on
märgitud tooteinfol ja ehitusprojektis. Tuleb arvestada, et paljudel terviklikult
rekonstrueerimata korterelamutel on tehtud teatud töid, mille tulemusena parandati hoone
seisukorda ja vastava hooneosa kohta energiatõhusust. Eriti aktuaalne on see olukord akende
puhul, sest akende tehniline eluiga on teistest ehitise osadest reeglina lühem ja 30 –70 aastat
tagasi massehitusperioodil ehitatud korterelamutel on paljude korterite aknad juba vahetatud.
Seetõttu ei ole käsitletava toetusega akende vahetamine nõutav, kui need on varem vahetatud.
Vahetada tuleb hoone ehitusajast ees olevad puitraamiga aknad, mis ei ole õhutihedad. Info
taotluse esitamise eel vahetatud akende ja vahetatavate akende kohta näidatakse koos
taotlusega esitatavas ehitusprojektis.
Korterites peab olema pidev ventilatsioon, mis peab olema korraldatud nii, et sissepuhke (või
sissevõetav õhk) tuuakse puhta õhuga ruumidesse (magamis- ja elutoad) ning väljatõmbed
peavad toimuma mustema õhuga ruumidest (köögid, vannitoad ja WC-d). Eraldi sissepuhke
ja väljatõmbe õhuvooluhulkade sätestamisega rõhutakse, et lisaks eluruumide õhuvahetusele
on korterites väga oluline väljatõmme niisketest ruumidest, mis muu hulgas väldib niiskus-
ja hallitusprobleemide tekkimise võimaluse.
23
Pideva ventilatsiooni nõudega rõhutatakse seda, et nõutud energiatõhususarv tuleb saavutada
pidevalt antud õhuvooluhulkadel töötava ventilatsiooniga. Sellega ei välistata ventilatsiooni
juhtimisautomaatika kasutamist, kuid seda ei tohi võtta arvesse energiatõhususarvu
tõendamisel. Nõue lähtub sellest, et pidev ventilatsioon on kõige lihtsam ja töökindlam
lahendus, ning kui soovitakse välja ehitada ventilatsiooni juhtimisautomaatika, siis sellega
saavutatakse lisaenergiasääst, mida määrus ei reguleeri.
Korterelamu ventilatsiooni vajadus sõltub peamiselt mustema õhuga ruumide saasteainete,
nagu niiskus ja lõhnad, eemaldamiseks vajalikust väljatõmbe õhuvooluhulgast. Sissepuhke
õhuvooluhulgad arvutatakse väljatõmbe õhuvooluhulkade põhjal, nii et õhuvooluhulgad
oleksid tasakaalus ja sissepuhe ei oleks väiksem kui 10 l/s toa kohta. Praktiliselt tähendab see
seda, et ühe- kuni kolmetoaliste eluruumide puhul on määrav väljatõmbe vooluhulk ja alates
neljatoalistest saab määravaks sissepuhke õhuvooluhulk.
Tagamaks energiatõhusate ventilatsioonilahenduste kasutamist, on sätestatud minimaalsed
soojustagastuse temperatuuri suhtarvud, mis peavad olema tagatud ehitusprojekti kohaste
õhuvooluhulkadega.
Kuna olemasolevate korterelamute tehniline seisukord on erinev ja võib tekkida olukord, kus
korterelamu üksikutes korterites ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik täita kõikides
ruumides väljatõmbe õhuvooluhulgale esitatud nõudeid, siis on võimalus täita nõue kogu
korteri õhuvahetuskorduse 0,5 1/h saavutamisega. Objektiivseteks põhjusteks loetakse nt
olukorda, kus korteril puudub vajalik arv ventilatsioonišahte või olemasoleva
ventilatsioonišahti ristlõike pindala ei ole väljatõmbe õhuvooluhulga tagamiseks piisav. Kui
nt köögist ei ole võimalik tagada toetuse andmise tingimustes sätestatud väljatõmbe
õhuvooluhulka, tuleb köögis puudu jääv väljatõmbeõhu vooluhulk tagada WC või pesuruumi
väljatõmbega, nii et korteri õhuvahetuskordsus oleks vähemalt 0,5 1/h. Õhuvahetuskordsuse
0,5 1/h saavutamise nõue kui erisus kohaldub kuni 20% korterelamu korteritest.
Ventilatsiooninõuete tõendamisel kõigil toetustasemetel lähtutakse Eesti korterelamutele
kohandatud nõuetest, mis on detailselt välja toodud õhuvooluhulkadena ja muude tehniliste
nõuetena eraldi punktides. Minimaalsete õhuvooluhulkade tagamist pideva ventilatsiooniga
ning elanikke mitte häirival müratasemel nõutakse, kuna nende põhinõuetega tagatakse
sisekliima ning müratase, mis võimaldab ventilatsioonisüsteemi kasutada ehk tagada
sisekliimat.
Ventilatsioonisüsteemilt eeldatakse väga head energiatõhusust ja samuti sisekliima kvaliteeti
ning töökindlust. Seetõttu nõutakse, et korterelamus ehitatakse välja soojustagastusega
sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem, mis teenindab kõiki korterite ruume, või
mehaaniline väljatõmbe ventilatsioonisüsteem koos soojuspumba soojustagastusega.
Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem võib olla kas tsentraalsete
ventilatsiooniseadmetega, nt hoone katusel või korteripõhiste ventilatsiooniseadmetega,
sõltuvalt sellest, milline lahendus konkreetsesse hoonesse paremini sobib. „Teenindab kõiki
korterite ruume“ viitab ventilatsiooni üldpõhimõttele, et puhast sissepuhkeõhku vajatakse
eluruumides ning väljatõmbed peavad paiknema mustema õhuga ruumides ning vahepeal
peab õhk voolama ka läbi koridoride ja muude võimalike ruumide, kus ei ole ei sissepuhet
ega väljatõmmet. Tuleb rõhutada, et „teenindab kõiki korterite ruume“ ei tähenda, et samas
ruumis oleks nii sissepuhe kui väljatõmme, vaid seda lahendust tuleb elamute puhul vältida,
kuna eluruumi sissepuhkeõhuga saab edukalt ventileerida ka koridorid ning mustema õhuga
ruumid, kus paiknevad väljatõmbed.
24
Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi puhul on lisanõuded, et
sissepuhkeõhu temperatuuri 18 oC tagamiseks on seadmel järelküttekalorifeer ja kasutatakse
ilma elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmeid. Nõuete eesmärk on kvaliteetsete
ja energiatõhusate ventilatsiooniseadmete kasutamine, mis suudavad tagada elanike
soojusliku mugavuse jaoks vajaliku sissepuhketemperatuuri ja vältida soojustagasti jäätumist
ilma elektriliselt välisõhku soojendamata. Elektrilise eelküttekalorifeeriga seadmed on
laialdaselt kasutusel soojema kliimaga maades, kus jäätumise vältimise funktsiooni
rakendumine on äärmiselt lühiajaline. Külmas kliimas, pika talve puhul, võib selline seade
põhjustada suure elektrikasutuse. Seetõttu on oluline kasutada külma kliimasse sobivaid
ventilatsiooniseadmeid, mis sulatavad soojustagastit perioodiliselt või piiravad soojustagasti
võimsust ning on varustatud vastava automaatikaga.
Mehaanilise väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi koos soojuspumbaga soojustagastusega
kasutamisel on nõue paigaldada värske õhu radiaatorid, mille puhul sissevõetav õhk
filtreeritakse ja soojendatakse selle voolamisel läbi radiaatori.
Määruse §-s 10 sätestatakse toetusega saavutatava tulemuse erisused.
Lõikes 1 sätestatakse võimalus teha rekonstrueerimine mahus mille tulemusel peab
saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D ning mille käigus ei tagata § 9 lõike 1
punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid. Tuleb arvestada, et paljudel terviklikult
rekonstrueerimata korterelamutel on tehtud teatud töid, mille tulemusena parandati hoone
seisukorda ja vastava hooneosa kohta energiatõhusust. Eriti aktuaalne on see olukord akende
puhul, sest akende tehniline eluiga on teistest ehitise osadest reeglina lühem ja 30-70 aastat
tagasi massehitusperioodil ehitatud korterelamutel on paljude korterite aknad juba vahetatud.
Sellest tulenevalt ei ole käesoleva toetusega akende vahetamine nõutav juhul, kui need on
varem vahetatud. Vahetada tuleb hoone ehitusajast ees olevad puitraamiga aknad, mis ei ole
õhutihedad. Info taotluse esitamise eelselt vahetatud akende ja vahetatavate akende kohta
näidatakse koos taotlusega esitatavas ehitusprojektis.
Lõikes 2 sätestatakse võimalus teha rekonstrueerimine väiksemas mahus, st
rekonstrueerimistöid tehakse valikuliselt ja komponendipõhiselt valides toetatavate tegevuste
hulgast ühe või mõne tegevuse. Seejuures tuleb tagada hoone energiatõhususarvu vaatuse
kasv vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra. Mööndus on suunatud korteriühistutele,
kus kinnisvara väärtus on madal või kus valmisolek teha suuremahulisi kompleksseid töid
pigem puudub. See on eelkõige tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide
rekonstrueerimist toetav hoonete ohutuse tagamisele suunatud lahendus, mis on võrreldes
tervikrekonstrueerimisega rahaliselt soodsam ja võiks olla ka elanikele vastuvõetavam.
Lõigetega 3–5 kehtestatakse korterelamu asukohast või olemusest tulenevad erisused.
Lõigete 3 ja 4 kohaselt on ehitismälestiseks oleva või miljööväärtuslikuks tunnistatud
korterelamu rekonstrueerimisnõuetes erisused. Sellistel korterelamutel võib kohaliku
omavalitsuse üksuse seatud piirangute korral jätta aknad vahetamata, kuid tuleb need siiski
vajaduse korral nõutava energiatõhususarvu klassi tagamiseks renoveerida või tagada nõutav
tase muude rekonstrueerimistöödega. Samuti võib korterelamu fassaad või nt katus olla
nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatud või soojustamata. Energiatõhususe nõuete
alandamise põhjuseks on, et miljööväärtuslike puitkorterelamute energiatõhususe tase on
kehvem, kui nt suurpaneelkorterelamutel ja telliskorterelamutel. Ühtlasi on oluline pärandi
algupärase ilme säilitamine. Miljööväärtuslike puitkorterelamute rekonstrueerimise
25
uuringus 17 analüüsitud puitkorterelamute keskmine kaalutud energia erikasutus oli
313 kWh/(m2a), mis vastab energiamärgise klassile G, kuid esines ka puitkorterelamuid,
mille kaalutud energia erikasutus oli suurem kui 400 kWh/(m2a). Taoliste korterelamute
korral annab ka energiatõhususarvu väärtuse tõstmine ühe klassi võrra märgatava
energiasäästu.
Lõikes 5 käsitletakse rekonstrueerimise erisusi kaugküttevõrguga mitteühendatud
korterelamule või kaugküttega ühendatud korterelamule, mis töötab ainult kütteperioodil.
Energiatõhususe nõuete ühe klassi võrra alandamise põhjuseks on see, et elektri
primaarenergia kaalumisteguri 2,0 tõttu on elektriboileriga lokaalselt sooja tarbevett
valmistava korterelamu korral mõistlike investeeringutega keeruline täita energiamärgise
klassi C ja D energiatõhususe nõudeid. Kuna nõuded piirete soojusläbivusele ja ventilatsiooni
õhuvooluhulkadele ei muutu, siis kütteenergia sääst saavutatakse samas mahus, mis ilma
erisusteta korterelamutes. Erisus on mõeldud ainult korterelamutele, mis ei ole ühendatud
kaugkütte võrguga või mis on ühendatud kaugkütte võrguga, mis töötab ainult kütteperioodil.
Erisus ei kehti korterelamutele, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga,
kus kaugküte on aasta ringi tagatud.
Lõike 6 kohaselt ei ole väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud korterelamutes, mis
on ühendatud tõhusa kaugkütte võrguga ja millel on neli või vähem korrust. Erisus on
kehtestatud, et vältida korterelamu soojusvarustuses keskkonnasõbraliku kaugkütte asemel
elektrienergia kasutamist. Tõhusa kaugkütte CO2 eriheite tegur on 0,039 tCO2/MWh 18 .
Elektri CO2 eriheite tegur on 0,69 tCO2/MWh. Tõhusa kaugküttevõrguga ühendatud
korterelamu puhul ei ole soojusenergia vähenemisest saavutatav CO2 heite vähenemine
piisav, et kompenseerida soojuspumba kasutatava elektri suurenemisest põhjustatud CO2
heite suurenemist. Nelja korrusega määratud korruste piirang on sisse seatud, kuna
madalamate korterelamute puhul on võimalik soojustagastusega ventilatsioonisüsteem välja
ehitada, kasutades tsentraalset sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsiooniseadet ja fassaadile
soojustuse alla paigaldatud ventilatsioonitorustikku. Viie või enama korrusega hoonete puhul
ei ole fassaadil piisavalt ruumi, et kõikide korterite ventilatsioonitorustik fassaadile ära
mahutada. Kõrgemate korterelamute puhul ei ole ventilatsiooni soojustagastuseks
väljatõmbeõhu soojuspumbale veel kulutõhusat alternatiivi.
Tõhus on kaugküttevõrk, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL,
25. oktoober 2012, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1), artikli 2
punktis 41 sätestatud tingimustele.
Määruse §-s 11 reguleeritakse varem tehtud rekonstrueerimistööde arvestamist.
3. peatükk
Nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele ning tehnilise konsultandi kaasamine
Peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse taotlemine ja millistele nõuetele peab vastama
taotleja ja taotlus ning kuidas toimub tehnilise konsultandi kaasamine.
17 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0306261913008714?via%3Dihub Analysis of energy economic
renovation for historic wooden apartment buildings in cold climates. Applied Energy 115 (2014) 540-548. Endrik Arumägi,
Targo Kalamees, kättesaadav seisuga 23.05.2024. 18 Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs. Jarek Kurnitski, Eduard Latõsov.
Energiakandjate kaalumistegurid, kättesaadav seisuga 23.05.2024.
26
Määruse §-s 12 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Toetuse taotleja saab olla üksnes Ida-Viru maakonnas asuv korteriühistu. Tagamaks taotlejate
võrdne kohtlemine ja võimalikult tõhus haldusmenetlus, on toetuse taotluse esitamiseks
õigustatud üksnes sellised korteriühistud, mis on vastu võtnud korteriomandi- ja
korteriühistuseaduse nõuetele vastava üldkoosoleku otsuse ning saavad vastava otsuse koos
toetuse taotlusega toetuse taotlemise tahte tõendamiseks esitada. Korteriühistu üldkoosoleku
otsusest peab olema selgelt tuletatav otsustus teha rekonstrueerimistööd, taotleda toetust
rakendusüksuselt ning võtta teadaolevalt vajalikus mahus renoveerimislaenu.
Arvestades, et ehitustööde tegelik maksumus ja seega ka vajaliku omafinantseeringu täpne
suurus selgub peale toetuse taotluse rahuldamist, on võimalik, et esineb vajadus uue
korteriühistu üldkoosoleku pidamiseks, et otsustada renoveerimislaenu täpne suurus.
Eeltoodut arvestades on võimalik, et korteriühistul on vaja teha korduvaid üldkoosoleku
otsuseid, kuid taotlemise õigus tekib üksnes juhul, kui koos taotlusega on võimalik tõendada,
et rekonstrueerimistööde tegemine, toetuse taotlemine ning laenu võtmine on otsustatud.
Sätte eesmärk on tagada vaid selliste taotlejate konkurentsis osalemine, kes on teinud
vajalikud ettevalmistused enne taotluse esitamist ja omavad taotluse esitamiseks vajalikke
lisadokumente. Ehkki haldusmenetluses on ette nähtud puuduste kõrvaldamise tähtaeg, ei ole
selle eesmärk tagada taotluse esitanud taotlejale alles eeltegevustega alustamine ja vajalike
tahteavalduste organiseerimine toetuse saamiseks. Eeltoodust tulenevalt on sätte eesmärk
võimaldada toetuse taotluse osas koheselt teha taotluse rahuldamata jätmise otsus kui taotleja
ei ole esitanud sättes loetletud dokumente, mille organiseerimine võtab praktikale tuginedes
üldjuhul rohkem aega kui puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaeg.
Kui korteriühistu ei ole taotluse esitamise hetkeks korraldanud üldkoosolekut eelnimetatud
nõuete täitmiseks ega oma nõutud dokumente, kuulub selline toetuse taotlus rahuldamata
jätmisele ning rakendusüksus ei pea andma korteriühistule puuduste kõrvaldamise aega,
mille jooksul alles hakatakse rekonstrueerimistöid käsitlevat üldkoosolekut korraldama.
Toetuse saaja saab olla üksnes korteriühistu, mille korterelamu on elamuna kasutuses nii
ehitisregistri andmete kui ka faktiliselt tuvastatavate asjaolude põhjal. Tagatud on ka toetuse
taotlemise võimalus sellistele korteriühistutele, milles on kortereid, mis kuuluvad kas Eesti
Vabariigile või kohaliku omavalitsuse üksusele.
80% nõue täidab varasemate meetmete kogemuste põhjal muuhulgas tingimuse, et toetuse
abil rekonstrueeritud korterelamu ei muutu tulu teenivaks projektiks, millele võivad hakata
kohalduma riigiabiga seotud reeglid. Korterelamute rekonstrueerimise toetamise raames
korteriühistutele antav toetus ei täida kõiki riigiabi kriteeriume ning ka seetõttu ei saa väita,
et tegemist on riigiabiga. Kõnealune abimeede ei moonuta ega oma ka potentsiaali
moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Avaliku sektori toetus on
ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või
ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“,
ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust“. Kaubanduse
mõjutamise kriteerium ei ole täidetud kuna meetmel on puhtalt lokaalne mõju - toetus antakse
otse lõppkasusaajale ja lõplik kasusaaja kasutab hoonet teenuste osutamiseks piiratud alal
liikmesriigis ja tõenäoliselt ei meelita see ligi kliente teistest liikmesriikidest ega pole
võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui marginaalne mõju piiriüleste investeerimis-
või asutamistingimustele (st on ebatõenäoline, et meede omaks olulist mõju investorite
otsusele tulla vastavasse piirkonda/liikmesriigi turule). Senistes sarnastes meetmetes riigiabi
27
või vähese tähtsusega abi ei ole antud, ka selles meetmes abi andmist ei kavandata.
Korteriühistu taotlejana/toetuse saajana ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja.
Määruse §-s 13 kehtestatakse taotlejale kohused.
Taotleja peab ühendmääruse § 2 lõike 3 ning eelnõukohase määruse nõuete kohaselt
tõendama, et taotlustes esitatud teave vastab määruses sätestatule, esitama rakendusüksuse
nõudmisel lisateavet, võimaldama kontrollida taotluste ja taotleja vastavust nõuetele,
sealhulgas teha kohapealset kontrolli vastavalt § 22 lõike 1 punktile 2, teavitama
rakendusüksust taotluses esitatud andmetes muudatusest ning tõendama omafinantseeringu
ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust. Viidatud kohustused võimaldavad
optimaalselt saavutada määruse eesmärke ja projektide tulemuslikku elluviimist ning
selekteerivad välja võimalikud ebakvaliteetsed taotlejad.
Taotleja peab võimaldama taotluse menetlejal kontrollida taotluses nimetatud asjaolusid ka
taotleja juures või kavandatava tegevuse rakendamise asukohas. Kui projekt, mille
elluviimiseks toetust taotletakse, hõlmab ka mittetoetatavaid tegevusi ning projekti tervikuna
valmimine on vajalik taotluses nimetatud tulemuste saavutamiseks, siis tuleb tõendada ka
mittetoetatavate tegevuste elluviimise suutlikkust. Lisaselgituste või tõendite nõudmise
vajadus võib tekkida siis, kui ei ole võimalik esmapilgul hinnata, kas projekt on taotlejale
jõukohane.
Kui peale taotluse esitamist taotluses esitatud andmed muutuvad või ilmnevad uued asjaolud,
mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist, peab taotleja sellest taotluse menetlejat
esimesel võimalusel teavitama.
Kui rekonstrueerimistööd tehakse väiksemas mahus vastavalt § 10 lõikes 2 sätestatud
nõuetele, peab toetuse saaja nelja kuu jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest
arvates esitama rakendusüksusele võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka
pakkujaga sõlmitud lepingu.
Määruse §-s 14 sätestatakse nõuded taotlusele.
Taotlus peab olema esitatud e-toetuse keskkonna kaudu koos nõutud dokumentidega ning
taotleja või tema esindusõigusliku isiku allkirjastanuna. Taotlus tuleb esitada tähtaegselt.
Taotlus jäetakse vastu võtmata, kui see ei ole esitatud ettenähtud ajaks. Lisaks peab taotluses
esitatud teave olema asjakohane, ammendav ja õige. Taotleja peab tagama esitatud teabe
vastavuse tegelikkusele ja selle õigsuse. Kui ilmneb, et taotleja on esitanud teadlikult
valeandmeid, jäetakse taotlus § 22 lõike 1 punkti 1 kohaselt rahuldamata. Kui taotleja on
eksinud ja tegemist on puudustega taotluses, antakse enne otsuse tegemist taotlejale võimalus
puudused kõrvaldada.
Taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse kooskõlas toetuse andmise tingimuste
määruses nimetatud eesmärkidega ja toetatavateks tegevusteks ning projekt panustab nõutud
näitajatesse, sh „Eesti 2035“ näitajatesse, millega jälgitakse panust horisontaalsete
põhimõtete edendamisse. Projektis toetatavate tegevuste tegemine ja abikõlblike kulude
tekkimine peab jääma lubatud abikõlblikkuse perioodi. Taotletav toetussumma ja selle
osakaal abikõlblikest kuludest peab jääma sätestatu piiresse.
Loetletud on andmed ja dokumendid, mis tuleb taotluses esitada. Eelkõige peab toetuse
taotleja kinnitama, et ta on teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Toetuse saamine
28
on tingimuslik ja eelkõige lasub toetuse saajal koormus tõendada toetuse saamisega seotud
kohustuste täitmist, seega peab taotleja olema toetuse taotlemisel nendega juba tutvunud.
Energiamärgis tuleb koostada kehtiva hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika järgi.
Toetuse taotlemisel esitatakse rakendusüksuse energiaarvutusel põhinev energiamärgis
vastavalt ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele.
Esitatavas üldkoosoleku protokollis peavad olema fikseeritud kõik planeeritud tööd ja
kaasnevad teenused koos kirjeldusega. Laenu võtmise vajaduse korral sellekohane otsus koos
laenu võimaliku maksimaalse summaga.
Määruse §-s 15 sätestatakse nõuded tehnilise konsultandile.
Tehniline konsultant on isik, kes pakub korteriühistule nõustavat teenust projekti elluviimisel,
misläbi paraneb nii projektide ettevalmistamise tase kui ka lõppresultaat. Tehnilise
konsultandi teenuse kasutamine ei ole nõutav kui rekonstrueerimistööd tehakse väiksemas
mahus vastavalt § 10 lõikes 2 sätestatud nõuetele, st rekonstrueerimistöid tehakse valikuliselt
ja komponendipõhiselt valides toetatavate tegevuste hulgast ühe või mõne tegevuse.
Nimetatud juhul teeb toetuse saaja valikuliselt lihtsamaid töid, mille elluviimise juhtimine
peaks olema toetuse saajale endale jõukohane.
Tehnilise konsultandi teenust võib osutada isik, kel on konkreetne ehitusalane kutse või
korteriühistu juhi/kinnisvarahalduri/kinnisvara haldusjuhi kutse.
Lõike 1 punkti 4 kohaselt sätestatakse tehnilise konsultandi pädevusnõetele erisus, st tehnilise
konsultandi pädevust toetuse saaja ostumenetluse korraldamisel nõutakse ja tõendatakse vaid
juhul, kui ostumenetlus tehakse taotluse rahuldamise otsuse kohaselt või on toetuse saaja
tellimuse alusel tehnilise konsultandi ülesanne.
Lõigetes 1–4 sätestatakse pädevusnõuded ja nende tõendamise viis ning kutsenõuded isikule,
kellel on õigus osutada tehnilise konsultandi teenust. Abikõlbliku tehnilise konsultandina
saab tegutseda üksnes selline isik, kes on pädev korterelamu energiatõhusaks
rekonstrueerimise nii tehnilistel kui ka organisatoorsetel teemadel, samuti tunneb toetuse
andmise tingimusi ja korda ning üldisel tasemel korteriühistu tegutsemise põhimõtteid.
Tehniline konsultant peab oma kvalifikatsiooni tõendama asjakohane teenuse
hinnapakkumuse esitamisel asjakohase tunnistuse vms dokumendiga.
Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõte. Tehniline konsultant
ei tohi endaga seotud ettevõttelt pakkumusi küsida, isegi kui konsultandi teenuse osutamise
õigust omav isik tegutseb korteriühistu juures mingil viisil juhatuse volitatud isikuna ja saab
valida, kellelt pakkumusi võtta. Tehnilise konsultandi sõltumatus tuleks sätestada tema ja
taotleja vahel sõlmitavas lepingus ning samuti kontrollib sõltumatust esitatud pakkumiste
põhjal rakendusüksus. Tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõtet ei rikuta, kui tehnilise
konsultandina tegutseb nt korteriühistu juht, kui ta vastab tehnilise konsultandi nõuetele.
Eeldatavalt on nimetatud isik pädev korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise alal ning
tegutseb korteriomanike huvides.
Määruse §-s 16 sätestatakse tehnilise konsultandi ülesanded. Tehnilise konsultandi
ülesandeks on koostöös taotleja ja toetuse saajaga hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti
koostamise ja asjakohaste tööde ja teenuste hankimise korraldamise ettevalmistavate
tegevuste tegemine ning rekonstrueerimistööde koordineerimine.
29
4. peatükk
Toetuse taotlemine
Peatükis sätestatakse taotlusvooru avamine ning toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse
esitamise viis.
Määruse §- 17 sätestatakse taotlusvooru avamine.
Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest annab rakendusüksus teada
oma veebilehel. Praegu asub veebileht aadressil www.eas.ee. Teavitus taotlemise algamisest
avaldatakse vähemalt kolmkümmend kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. Taotlusvooru
eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, edastades vastava teabe rakendusüksusele.
Määruse §-s 18 sätestatakse toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis.
Taotlemine toimub jooksvalt ning lõppeb siis, kui eelarvevahendid ammenduvad või toetuse
taotlemise periood lõppeb. Selline taotlemine võimaldab erinevalt voorulisest paindlikult
korteriühistutel taotlusi ette valmistada ja rakendusüksusel sujuvalt rahastamisotsuseid teha.
Taotlemine toimub e-toetuse keskkonna kaudu, kus taotleja saab esitada taotluse, mis peab
olema esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatud.
5. peatükk
Taotluse menetlemine
Peatükis sätestatakse tingimused taotluse menetlemise, taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks
tunnistamise, taotluse rahuldamata jätmise ning taotluse osalise ja kõrvaltingimustega
rahuldamise tingimused ning projektide valikukriteeriumid.
Määruse §-s 19 sätestatakse taotluse menetlemise kord.
Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates registreerimisest. Menetlemise aega
võib pikendada kuni 30 tööpäeva võrra, sel juhul tuleb taotlejat teavitada. Ehkki
haldusmenetluses on ette nähtud puuduste kõrvaldamise tähtaeg, ei ole selle eesmärk tagada
taotluse esitanud taotlejale alles eeltegevustega alustamine, vajalike tahteavalduste
organiseerimine ja vajalike dokumentide koostamine toetuse saamiseks. Dokumentides
olevate puuduste kõrvaldamiseks on 20 tööpäeva toetuse andmise tingimuste koostajate
hinnangul piisav. Sätte eesmärk on tagada selliste taotlejate konkurentsis osalemine, kes on
teinud vajalikud ettevalmistused enne taotluse esitamist ja omavad taotluse esitamiseks
vajalikke dokumente. Kui taotleja kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse
nõue täidetuks. Kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust
lugeda nõuet täidetuks, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse menetlusse võtmisest,
selgituste ja lisateabe küsimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele
vastavate taotluste hindamisest, hinnangu andmisest riigiabi reeglitega kokkusobivuse kohta,
taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest, taotluse osalisest või kõrvaltingimusega
rahuldamisest ning taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või kehtetuks tunnistamisest.
Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet
taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei
ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Sel juhul tuleb ka näidata, millised asjaolud
vajavad lisaselgitust, täiendamist või lisateavet.
30
Samuti võib rakendusüksus teha ettepaneku täiendada või muuta taotluses kajastatut või
projektiga seotut. Ettepanek taotluses nimetatud asjaolude muutmiseks ja/või lisateabe
esitamiseks võidakse teha, kui taotluses kajastatud tegevused, eeldatavad kulud, väljamakse
eeldused, eelarve või taotletav toetuse summa ei ole põhjendatud, samuti muul põhjendatud
juhul. Nt kui projekti tegevused on liiga ebamäärased või need pole taotletavas mahus
sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise
tulemusel on projekti mõju põhjendatum. Kui taotleja ei ole nõus projekti tegevusi või nende
ulatust, eelarvet või taotletava toetuse summat muutma ja kokkulepet ei saavutata, jäetakse
taotlus rahuldamata või võimaluse korral tehakse taotluse osalise rahuldamise otsus. Kui
taotleja muudab taotlust ettepaneku järgi ja esitab nõutud teabe või dokumendid, jätkatakse
taotluse menetlemisega ning tehakse taotluse rahuldamise otsus. Taotluses puuduse
kõrvaldamise ajaks menetlustähtaja kulgemine peatub, samuti ekspertiisi tegemise ajaks.
Määruse §-s 20 sätestatakse, kuidas ja millistel tingimustel tunnistatakse taotleja ja taotlus
nõuetele vastavaks.
Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus vastavad määruse
kõikidele nõuetele. Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks eelkõige juhul, kui taotleja
vastab määruse §-le 12 ja §-le 13. Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui taotlus
vastab määruse §-le 14.
Määruse §-s 21 sätestatakse projektide valikukriteeriumid.
Toetusvooru avanemisel toimub jooksev taotlemine kuni taotlusvooru rahastamiseks
ettenähtud raha ammendumiseni. Toetuse taotlusi ei järjestata pingeritta ning toetatavate
projektide spetsiifikat (korterelamute rekonstrueerimine) arvestades puudub põhjendatud
alus anda toetuse taotlustes kirjeldatud projektidele eristavaid hindepunkte. Seetõttu toimub
toetuse taotluste esitamine jooksva taotlemise raames, kus igas taotluses kirjeldatud projekti
hindamise imperatiivseks lävendiks on fakt, kas toetuse määruses sätestatud nõuded
taotlusele ja taotlejale on täidetud ja projekt vastab kõnelauses paragrahvis nimetatud
valikukriteeriumitele. Toetuse taotlus kuulub seega rahuldamisele, kui täidetud on kõik
toetuse taotlusele, taotlejale esitatud nõuded ning rakendusüksus on veendunud, et toetuse
taotluses kajastatud projekt vastab valikukriteeriumitele.
Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja
toetusmeetme eesmärkide saavutamisele kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub
rakendusüksus järgmisest:
i) projekt peab panustama sisekliima tagamisse. Seda asjaolu hindab rakendusüksus
taotluse lisadokumendina esitatud põhiprojekti kontrolli käigus. Kriteerium panustab otseselt
„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ eesmärkidesse „eluruumi tervislik sisekliima
ja energiatõhususe suurendamine“, lisaks panustatakse otseselt tervisekaitsesse, panustades
seeläbi ka „Rahvastiku tervise arengukava 2020 –2030“ eesmärkidesse ja „Eesti 2035“ sihti
„Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“;
ii) projekti elluviimisel peab toetuse saaja järgima asjakohaseid kohalduvaid
keskkonnaalaseid õigusakte ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852,
millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust
(EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ei kahjusta
oluliselt“ põhimõtet. Ehkki toetuse saajaks on korteriühistu ja toetatavaks tegevuseks
korterelamu rekonstrueerimine, ning ehitustööd teevad vastavad spetsialistid
(ehitusettevõtjad), kelle toetuse saaja määruses sätestatud ostumenetluse raames on
kohustatud leidma, saab rakendusüksus nõudele vastavust kontrollida taotlejapoolse
31
kinnituse olemasolu teel. Tema kinnitus peab määruse § 14 lõike 19 alusel sisalduma toetuse
taotluses.
iii) toetuse andmise tingimuste kohaselt on projekteerimisse kaasatud kindla pädevusega
projekteerija, kellel on tõendatud teadmised ja oskused „Eesti 2035“ sihtidega arvestamiseks.
Toetatavate projektide kavandamisse ja elluviimisse on kaasatud pädevad isikud, kellel on
vastav erialane väljaõpe. Korteriühistu võib ehitus- või põhiprojekti koostamisse kaasata
arhitektuurivaldkonnas pädeva isiku, kes peab olema vähemalt volitatud arhitekt, tase 7.
Arhitektuurse osa koostamine tähendab, et arhitekt peab olema kaasatud ja koostama
vähemalt ühe osa ehitus- või põhiprojektist. Volitatud arhitekti 7. taseme kutsestandard
sõnastab, et vastava kutsetasemega arhitekti töö eesmärk on ühendada kunstilised,
tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks
terviklahenduseks, mis sisaldab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi
lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku
elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutsega isik on ka võimeline mõistma ja vahendama
üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise,
arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise
ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast
planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Seega on taotlusega esitatava projekti puhul
tagatud kooskõla „Eesti 2035“ strateegiaga.
iv) projekt ei tohi riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõiguseid. Seda
asjaolu kontrollib rakendusüksus toetuse määruse § 14 lõike 20 alusel toetuse taotlusest.
Taotleja on kinnituse andmisega taotlusel sellega seotud ning rakendusüksusel on igal ajal,
s.o ka peale toetuse taotluse rahuldamist õigus selle nõude täitmist kontrollida.
Projekti põhjendatuse kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus asjaolust, kas
taotluses ja selle lisadokumentides kajastatud projekt vastab ehitusseadustiku § 4 lõike 3
punktides 1–3 sätestatud hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamise
põhimõttele, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja paraneb sisekliima. Seda
asjaolu hindab rakendusüksus kogumis nii taotluse lisadokumendiks oleva ehitusprojekti,
toetuse taotluses kajastatud toetatavate tegevuste kui ka toetuse saaja poolt taotlusega koos
esitatud hinnapakkumuste alusel. Rakendusüksus loeb projekti põhjendatuks, kui
ehitusprojekt vastab viidatud punktides sätestatud tegevustele, mille põhjal on võimalik
lugeda tegevus rekonstrueerimiseks ning toetuse taotluses kajastatud andmed ja taotlusega
koos esitatud hinnapakkumised võimaldavad asuda põhjendatud seisukohale, et toetatavaid
tegevusi tehakse kogumis.
Projekti kuluefektiivsuse kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus toetuse
taotluse lisaks olevates hinnapakkumistes ja taotluses kajastatud eelarvekalkulatsioonides
märgitust. Toetuse saaja ei esita taotlusega koos ehitustööde hinnapakkumusi, kuna toetuse
saaja ost ehitustööde tellimiseks toimub elektroonilises riigihangete registris peale toetuse
taotluse kõrvaltingimusega rahuldamist. Küll aga on toetuse saaja kohustatud märkima
toetuse taotluses ka ehitustööde eeldatava maksumuse, millele rakendusüksus saab hinnangu
andmisel tugineda. Ehitustööde eeldatava maksumuse märgib toetuse taotleja taotlusele,
lähtudes korteriühistu üldkoosolekul otsustatust, vastav korteriühistu üldkoosoleku protokoll
on määruse § 14 lõike 13 järgi toetuse taotluse lisadokument. Rakendusüksus loeb projekti
kuluefektiivseks, kui taotlusega koos esitatud hinnapakkumused on nõuetekohaselt võetud
(taotleja on võtnud võrdlevad hinnapakkumused ja taganud seeläbi konkurentsi) ning
taotluses kajastatud ehitustööde eeldatav maksumus ei ole rakendusüksuse praktikale
tuginedes mõistlikult eeldades turuhinnast kõrgem. Kui tegemist on keerukama arhitektuurse
lahendusega või miljööväärtusliku hoonega, on rakendusüksusel õigus lugeda kõnealusele
valikukriteeriumile vastavaks ka selline projekt, mille puhul ei ole keskmist turuhinda
võimalik üheselt tuvastada. Käesolevas punktis toodud valikukriteeriumit ei kohalda
32
rakendusüksus juhul, kui määruses esineb erisus, mille kohaselt ei ole taotleja kohustatud
toetatava projekti elluviimisel hinnapakkumusi esitama.
Taotleja suutlikkust projekti ellu viia hindab rakendusüksus tehnilise konsultandi kaasamise
järgi. Taotleja peab määruse § 16 järgi tagama, et tehniline konsultant oleks kaasatud hoone
rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamise ja toetatavate tegevuste tellimise
ettevalmistamisse ning rekonstrueerimistööde koordineerimisse, välja arvatud kui
ehitusprojekt on tellitud enne määruse jõustumist. Paragrahvi 15 lõike 1 järgi korraldab
tehniline konsultant toetuse saaja ostumenetlust, kui ostumenetlus on taotluse rahuldamise
otsuse kohaselt või toetuse saaja tellimuse alusel tehnilise konsultandi ülesanne. Tehnilise
konsultandi hinnapakkumused ja eduka pakkujaga sõlmitud leping tuleb määruse kohaselt
lisada toetuse taotluse lisadokumendiks, mille põhjal on rakendusüksusel võimalik anda
hinnang, kas taotleja on tehnilise konsultandi kui projekti elluviimises osaleva pädeva isiku
kaasamisega võimeline piisavalt suutlikult projekti ellu viima. Rakendusüksus loeb taotleja
suutlikuks projekti ellu viima, kui taotleja on taganud tehnilise konsultandiga sõlmitavas
lepingus tehnilise konsultandi kaasamise vähemalt projekteerimise ostumenetluse
ettevalmistusse kuni vastava menetluse lõpuni ning ehitusprojekti koostamise
koordineerimisse, välja arvatud juhul, kui ehitusprojekt on tellitud enne määruse jõustumist,
ja rekonstrueerimistööde ostumenetluse ettevalmistusse kuni asjakohase menetluse lõpuni.
Kõnealust valikukriteeriumit ei kohalda rakendusüksus, kui määruses esineb erisus, mille
põhjal ei ole taotleja kohustatud toetatava projekti elluviimisel tehnilist konsultanti kaasama.
Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega kui
valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus järgmisest: taotlusega koos esitatud
põhiprojekt peab olema koostatud vastavuses kehtivate õigusaktidega ning selle alusel peab
olema võimalik korterelamu rekonstrueerida, arvestades, et rekonstrueerimisena käsitatakse
ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktides 1–3 sätestatud hoone põhikonstruktsioonide ja
tehnosüsteemide ümberehitamist, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja
paraneb sisekliima. Kui põhiprojekti alusel on võimalik korterelamu rekonstrueerimine, loeb
rakendusüksus valikukriteeriumi täidetuks, kuna määrusele vastav korterelamu
rekonstrueerimine tagab ühtlasi vastavuse määruse lõike 1 punktis 2 nimetatud strateegia
„Eesti 2035“ sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ alasihile
„Elukeskkond on kvaliteetne“. Ühtlasi tagab korterelamu rekonstrueerimine vastavuse
alasihiga seotud mõõdikutele „Elukeskkonnaga rahulolu“, „Kasvuhoonegaaside netoheide
CO2 ekvivalenttonnides (sh LULUCF sektor)“, „Elamute ja mitteelamute energiatarve“ ja
„Ligipääsetavuse näitaja“, mille raames edendatakse eesmärkide ja sihttasemete
saavutamiseks regionaalset tasakaalustatust, ligipääsetavust ning keskkonna- ja
kliimaeesmärke toetaval moel.
Projekt peab panustama mõõdikusse „elukeskkonnaga rahulolu“, seda hinnatakse
vastavuskriteeriumina. Hindamisel lähtutakse toetuse taotlusest ja rakendusüksusele esitatud
põhiprojektist. Projekt loetakse elukeskkonnaga rahulolu alakriteeriumiga vastavaks, kui
taotluse osa „Valdkonnaülesed näitajad“ lahtris „Tegevused, millega projektis panustatakse
elukeskkonnaga rahulolu tagamisse“ on selgelt kirjeldatud konkreetseid tegevusi, mida
projektis elukeskkonnaga rahulolu tagamiseks tehakse. Elukeskkonna kujundamisel tuleb
arvestada kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse kvaliteetse ruumi põhialuseid ja
kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi
ligipääsetavus ja mugavus. Elukeskkond peab olema kvaliteetne ja seda planeeritakse
pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt.
Projekt peab panustama mõõdikusse „kasvuhoonegaaside netoheide CO2
ekvivalenttonnides“, seda hinnatakse vastavuskriteeriumina. Hindamisel lähtutakse toetuse
33
taotlusest ja rakendusüksusele esitatud põhiprojektist. Projekt loetakse kasvuhoonegaaside
netoheide CO2 ekvivalenttonnides alakriteeriumiga vastavaks, kui korterelamu
rekonstrueerimise käigus paraneb korterelamu energiatõhusus.
Projekt peab panustama mõõdikusse „elamute ja mitteelamute energiatarve“, seda hinnatakse
vastavuskriteeriumina. Hindamisel lähtutakse toetuse taotlusest ja rakendusüksusele esitatud
põhiprojektist. Projekt loetakse elamute ja mitteelamute energiatarve alakriteeriumiga
vastavaks, kui korterelamu rekonstrueerimise käigus paraneb korterelamu energiatõhusus.
Projekt peab panustama mõõdikusse „ligipääsetavuse näitaja“, seda hinnatakse
vastavuskriteeriumina. Hindamisel lähtutakse toetuse taotlusest ja rakendusüksusele esitatud
põhiprojektist. Projekt loetakse ligipääsetavuse alakriteeriumiga vastavaks, kui taotluse osa
„Valdkonnaülesed näitajad“ lahtris „Tegevused, millega projektis panustatakse
ligipääsetavuse tagamisse“ on selgelt kirjeldatud konkreetseid tegevusi, mida projektis
ligipääsetavuse tagamiseks tehakse.
Toetuse taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve ammendumisel teeb rakendusüksus
toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse, olenemata asjaolust, kas toetuse taotlus või
taotleja vastavad taotlejale ja toetuse taotlusele sätestatud nõuetele ja projekt vastab
sätestatud valikukriteeriumitele. Rakendusüksusel on toetuse taotluste rahastamiseks
ettenähtud eelarve ammendumisel õigus teha toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus
taotleja ja taotluse nõuetele vastavust sisuliselt kontrollimata ja projekti valikukriteeriumeid
hindamata.
Määruse §-s 22 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmine.
Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja on renoveerimistöödega alustanud enne taotluse
esitamist ja ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Samuti jäetakse rahuldatama
taotlused, mille rahastamise tarbeks ei jätku eelarvevahendeid ja mida ei ole võimalik
osaliselt rahuldada. Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse
keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui taotlus ei vasta määruse nõuetele ja taotleja ei
ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud, kui taotleja mõjutab
õigusvastasel viisil taotluse menetlemist, sealhulgas esitab valeandmeid, kui taotleja ei
võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust või kui taotlemisel on
teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või on taotluse suhtes otsuse tegemisel
oluline teave jäetud teadlikult esitamata.
Määruse §-s 23 sätestatakse tingimused ja kord, kuidas toimub taotluse osaline või
kõrvaltingimusega rahuldamine.
Taotlust saab osaliselt rahuldada üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti
eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Osalisel rahuldamisel võib muuta nii
toetussummat kui ka toetatavaid tegevusi. Taotluse osalise rahuldamisega peab nõustuma ka
taotleja, mittenõustumise korral vormistatakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Taotluse
osaline rahuldamine on rakendatav näiteks juhtudel, kui osa projekti tegevustest ole
otstarbekad või seaksid ohtu eesmärkide saavutamise.
Lisaks võib rakendusüksus teha taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse, st rahuldada
taotluse kõrvaltingimusega. Sel juhul ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele enne, kui
34
ta on rakendusüksuse seatud kõrvaltingimused täitnud ning esitanud ka sellekohased andmed
rakendusüksusele. Kõrvaltingimuse täitmise kohta vormistab rakendusüksus taotluse
rahuldamise otsuse juurde kirjaliku kinnituse. Kõrvaltingimust saab rakendada, kui see on
otstarbekas tagamaks projekti kvaliteetsemat ja tulemuslikumat elluviimist ning ennetamaks
võimalikke probleeme projekti elluviimisel.
6. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise
tingimused ja kord.
Määruse §-s 24 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord.
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine algatab rakendusüksus või toetuse saaja. Viimane teeb
selleks kirjaliku avalduse. Kui taotluse alusel rahastatavad tegevused on muutumises, peab
taotleja algatama viivitamata rahastamise otsuse muutmise. Enne ei tohi muudatusi
rakendada, kui need ei ole kinnitatud. Igal juhul tuleb aga rakendusüksust muudatustest
teavitada enne nende rakendamist, isegi kui need ei eelda rahastusotsuse muutmist.
Kui taotluse rahuldamise otsuses soovitakse muuta projekti toetatavat tegevust, tegevuse
ulatust, planeeritavat tulemust, abikõlblikke kululiike, abikõlblikkuse perioodi, siis
kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust. Vajaduse korral
hinnatakse taotletavate muudatuste mõju projekti eesmärkide täitmisele ehk siis hinnatakse
muudetud taotlust uuesti. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta ka tagasiulatuvalt, kui see
aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja on põhjendatud.
Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või muudatuste
aktsepteerimisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste
saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustamiseks on rakendusüksusel aega 30 tööpäeva
alates taotluse saamisest.
Määruse §-s 25 käsitletakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist.
Kehtestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks
ühendmääruses või eelnõukohases määruses nimetatud tingimustel ja juhtudel. Kui taotluse
rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, peab toetuse saaja väljamakstud toetuse tagasi
maksma.
7. peatükk
Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused
Peatükis sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused, rekonstrueerimistööde ja teenuste
hankimise tingimused ning rakendusüksuse õigused ja kohustused.
Määruse §-s 26 käsitletakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi.
Toetuse saajale antakse õigus saada rakendusüksuselt teavet ja nõuandeid, mis on seotud
toetuse taotlemise ja sellega seotud protseduuridega.
35
Toetuse saajal on seevastu kohustus kasutada toetust sihtotstarbeliselt, nii nagu taotluse
rahuldamise otsuses kindlaks on määratud. Lisaks peab ta tagama projekti juhtimise ja selle
eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel ja tingimuste kohaselt.
Toetuse saaja vastutab selle eest, et tal oleksid olemas projekti elluviimiseks õigusaktides ette
nähtud load ja kooskõlastused ning et ta jälgiks keskkonnaalaseid õigusakte.
Kui ehitusprojektis tehakse muudatusi, tuleb kooskõlastada muudatused rakendusüksusega
enne tööde tegemist.
Rekonstrueerimistööde tegijaga sõlmitav leping peab sätestama tööde garantii tähtajaks
vähemalt viis aastat. Lisaks garantiile tuleb tehnosüsteemide hooldamiseks sõlmida
hooldusleping vähemalt viieks aastaks pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäeva.
Nõude täitmise eest vastutab taotleja ning rakendusüksusel on õigus paikvaatluse ajal
kontrollida lepingute kehtivust.
Kestusnõude tagamise kohustus peab olema arusaadav taotlejale juba taotlemisel, samuti see,
kuidas selle nõude täitmist hinnatakse, tõendamaks suutlikkust hoida projekti tulemusi
sihipäraselt töös. Viie aasta pikkune kestusnõue on suurema ja kestvama investeeringu puhul
igati asjakohane.
Määruse §-s 27 täpsustatakse rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimise korda.
Lõigete 1 ja 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus lähtuda registris ostumenetluse
korraldamisel määruse lisas „Toetuse saaja ostumenetluse tingimused“ kehtestatud
tingimustest. Kui rekonstrueerimistööd tehakse § 10 lõikes 2 sätestatu kohaselt, lähtutakse
määruse lisast 2 „Korteriühistust toetuse saaja rekonstrueerimisostude tingimused § 10
lõikes 2 sätestatud juhul“ olenemata rekonstrueerimistööde maksumusest.
Toetuse saajal on võimalus viia rekonstrueerimistööde ostumenetlus läbi registris ise või
volitada selleks teisi pädevaid isikuid. Toetuse saaja saab volitada ostumenetlust läbi viima
ka rakendusüksust. Rakendusüksus viib toetuse saaja soovil läbi tehnilise menetluse ehk
sisestab ostu registrisse ning viib läbi hindamise. Toetuse saaja sõlmib ehituslepingu edukaks
osutunud pakkujaga. Ostumenetluse läbiviimisel kasutatakse määruse lisas toodud tingimusi.
Rakendusüksus tagab ostumenetluse läbiviimisel asutusesiseste funktsioonide lahususe.
Toetuse saaja ostu nõuetekohane läbiviimine omab väga suurt mõju toetatava projekti
abikõlblikkusele. Praktikas on ilmnenud, et toetuse saaja oste avaldatakse registris juba enne
toetuse taotluse kõrvaltingimustega rahuldamist ning see tähendab, et rakendusüksusel ei ole
olnud vajadusel mõistlikult võimalik vastava ostu tingimusi üle vaadata. Lisaks puudub
kindlus, et toetus eraldatakse ning seega ei ole selliste ostumenetluste läbiviimine enne
toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist otstarbekas ka potentsiaalsete pakkujate vaates.
Toetuse taotlejad ja neid nõustavad tehnilised konsultandid peavad arvestama, et
nõuetekohase ostumenetluse läbiviimine on toetuse taotluse rahuldamise otsusega seatud
kõrvaltingimus ning ostu viiakse läbi, sh teavitatakse rakendusüksust enne ostu avaldamist
registris, pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist, kõrvaltingimuste täitmiseks ettenähtud
tähtaja jooksul.
Lõike 3 kohaselt on meetme raames lubatud korraldada ühine ostumenetlus. Sel juhul
korraldatakse ühine ost (nt volitades ühe enda hulgast registris vastavat protseduuri toetuse
saaja ostuna tegema), lähtudes üksnes eelnimetatud, toetuse määruse lisas toodud
36
kõrvaldamise alustest, kvalifitseerimise- ja vastavustingimustest ja hindamiskriteeriumitest.
Pakkumusest peab olema üheselt tuletatav iga korterelamu tööde ja teenuste maksumus.
Ühisostu ja ehitus- ja projekteerimisostu lubamine meetme raames võimaldab eeldatavalt
toetuse saajatel asjakohaseid kulusid optimeerida ja suurematel ehitusettevõtjatel
rekonstrueerimisturule siseneda.
Lõikes 4 sätestatakse nõuded projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel.
Nõuded on kooskõlas ühendmääruse asjakohaste sätetega.
Kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurost väiksem, ei ole
toetuse saajal registri kasutamise kohustust. Sellisel juhul tuleb toetuse saajal tagada, et
hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
ning kogu ostumenetlust puudutav teabevahetus on säilitatud dokumentide säilitamistähtaja
lõpuni. Pakkumuse esitamise ettepanek tuleb esitada võimalikult paljudele, arvestades
võimalike pakkujate rohkust, kuid vähemalt kahele, välja arvatud juhul, kui kavandatava ostu
turul ei ole samas valdkonnas ettevõtjate paljusust. Mitme nõuetekohase võrreldava
pakkumuse saamise puhul kohaldatakse teatud ostumenetluse rikkumiste korral soodsamat
finantskorrektsiooni määra.
Lõike 5 kohaselt ei ole kohustust võtta hinnapakkumusi ega kasutada elektroonilist
riigihangete registrit teenusepakkuja leidmiseks, kui projekti kogumaksumus on kuni
200 000 eurot. Sätte eesmärk on tagada üksikute toetatavate tegevuste puhul, millele
eraldatakse toetust lihtsustatud kuluhüvitamisviisi alusel, võimalus registrit ja toetuse
määruse lisas ettenähtud toetuse saaja ostumenetluse tingimusi järgimata leida lihtsustatud
korras asjakohane teenuseosutaja.
Määruse §-s 28 sätestatakse rakendusüksuse kohustused ja õigused.
Rakendusüksuse õigused ja kohustused on loetletud määruses. Lisaks väljatoodud loetelule
lähtub rakendusüksus ka ÜSS2021_2027 sätestatud õigustest ja kohustustest.
8. peatükk
Aruannete esitamine
Määruse 8. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete
esitamine ja toetuse maksmine.
Määruse §-ga 29 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused
ja kord.
Toetuse saajal on kohustus esitada rakendusüksusele lõpparuanne. Täpsem aruande esitamise
tähtaeg sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.
Lõpparuande vormid kehtestab rakendusüksus ja teeb need kättesaadavaks e-toetuste
keskkonna kaudu ning need esitab rakendusüksusele e-teeninduse kaudu toetuse saaja
esindusõiguslik isik. Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgse aruande projekti
elluviimisele järgneva kalendriaasta mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva
energiamärgise rakendusüksuse sätestatud viisil hiljemalt kuu möödudes asjakohase
kalendriaasta lõppemisest.
37
Rakendusüksusel on õigus nõuda vajaduse korral aruande täiendamist.
9. peatükk
Toetuse maksmise tingimused
Määruse §-s 30 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.
Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on
tasutud või kui see on tasutud omafinantseeringu ulatuses. Reegel võimaldab teha toetuse
makse otse müüjale või töövõtjale, sh alltöövõtjale. Kui toetuse saaja on abikõlbliku kulu
omafinantseeringu ulatuses juba tasunud, peab müüja või töövõtja, kelle arve suhtes ülekanne
tehakse, olema andnud kinnituse, et ta on teadlik, et arve tasub osaliselt rakendusüksus.
Toetuse ülekanne otse müüjale või töövõtjale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut
rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud
müüjale või töövõtjale. Väljamakse võib teha müüjale ja toetuse saajale üksnes tingimusel,
kui rakendusüksus suudab teha väljamakse märgitud tähtajaks. Seega rakendusüksus peab
hindama, kas ta jõuab väljamakse teha arve või lepingulise rahalise kohustuse tasumise
tähtajaks. Kui rakendusüksusel tekib selles kahtlusi, peab ta toetuse saajat sellest teavitama,
saates kuludokumendi e-toetuste keskkonnas toetuse saajale korrigeerimiseks. Toetuse saaja
esitab sel juhul e-toetuste keskkonnas tasutud kuludokumendi.
Standardiseeritud ühikuhinna alusel toetatava tegevuse puhul tehakse makse, kui maksmise
eelduseks olevad tingimused on täidetud. Kindlasummalise maksena toetatava tegevuse
puhul tehakse makse, kui selle eelduseks olevate taotluse rahuldamise otsuses või toetuse
andmise tingimustes nimetatud tingimuste täitmine on tõendatud.
Kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel kasutatakse eeltoodetud elemente, võib
toetuse saaja toetuse maksmist taotleda ka toetuse ettemaksena. Krediidi- või
finantseerimisasutus ei pruugi ehitustöid finantseerida olukorras, kus fassaadielemendid on
toodetud, kuid neid ei ole veel hoonele paigaldatud. Tehnoloogilise lahenduse kiireks turule
toomiseks on vajalik toetuse väljamaksmise paindlikkus selliselt, et kuni 40% toetuse
summast väljastatakse ehitusprotsessi alguses ning ülejäänud osa pärast omafinantseeringu
kasutamist. Ettemakse tegemise otsuse võib teha jooksvalt projekti elluviimise käigus.
Toetuse saajal tuleb tõendada 90 kalendripäeva sees arvates ettemakse tegemisest, ettemakse
edasikandmist teenuseosutajale, esitades selleks asjakohase maksekorralduse.
Lõppmakse taotlus ei või olla hilisem abikõlblikkuse perioodist, s.o 31. august 2026. a.
Määruse §-s 31 sätestatakse toetuse maksmise eritingimused.
Säte käsitleb toetuse maksmise tingimusi lihtsustatud kulude arvestuse alusel. Kuni 200
000eurose projekti kogukulude korral määratakse kindlasummalise makse toetuse saaja poolt
taotluses esitatud kulude eelarve ja taotluse rahuldamise otsuse alusel. Kavandatavaid kulusid
ja nende maksumust hindab rakendusüksus enne taotluse suhtes otsuse tegemist, arvestades
kulu abikõlblikkuse üldtingimusi, sh kulud peavad olema põhjendatud. Lihtsustatud kulude
alusel abikõlblike kulude määramisel ja toetuse määramisel jälgitakse, kas kavandatud
kulude eelarve on optimaalne, mis võib hõlmata võrreldavate hinnapäringute või pakkumuste
alusel eelarve asjakohasuse hindamist. Kui kindlasummalise makse suuruse aluseks olevad
eeldatavad abikõlblikud kulud või nende eelarve või taotletav toetussumma ei ole
põhjendatud, teeb rakendusüksus taotluse või projekti muutmise ettepaneku. Kui taotleja ei
muuda taotlust, teeb rakendusüksus sõltuvalt asjaoludest taotluse osalise rahuldamise otsuse,
38
määrates otsuses kindlasummalise makse suuruses, mis on tema arvates asjakohane, või jätab
taotluse rahuldamata.
Määruse §-s 32 loetletakse maksetaotluse lisadokumendid.
Sätte kohaselt tuleb lisaks asjakohastele arvetele, kinnitustele ja aktidele lisada
maksetaotlusele standardi EVS-EN 12599 metoodikale või samaväärsele metoodikale vastav
ventilatsioonisüsteemide õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll, standardi EVS-EN ISO
16032 metoodikale või samaväärsele metoodikale vastav tehnosüsteemide mürataseme
mõõdistamise protokoll ning küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, samuti
gaasipaigaldise audit. Nimetatud mõõdistusprotokolle ja auditit koostaval ettevõttel peab
olema vastava tegevuse akrediteering.
Küttesüsteem tuleb tasakaalustada ja küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll tuleb esitada
ka juhul, kui keskküttesüsteem oli varem rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames
küttesüsteemi ei uuendatud. Rõhust sõltumatute radiaatorventiilide (dünaamiliste ventiilide)
kasutamisel tuleb küttesüsteemi tasakaalustuse protokollis välja tuua soojussõlmest
kaugeimate ventiilide vajaliku vabarõhu olemasolu.
Toetus makstakse välja pärast maksmise aluseks olevate tingimuste ja kohustuste täitmise
kontrollimist. Maksetaotlusele lisatakse ühtlasi teave toetatava projekti raames sõlmitud
lepingute muudatustest. Rakendusüksusel peab olema võimalik hinnata toetuse saaja projekti
nõuetekohast elluviimist. Toetus makstakse välja tekkinud ja tasutud kulude alusel.
Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse aluseks olevate kulude vastavust abikõlblikkuse
tingimustele, sh toetuse saaja kohustuste täitmist, nõutud teabe ja dokumentide alusel.
Vajaduse korral teeb rakendusüksus paikvaatluse.
Määruse §-s 33 käsitletakse makse menetluse peatamist.
Rakendusüksusel on õigus peatada toetuse maksmise menetlemine osaliselt või täielikult
ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.
10. peatükk
Finantskorrektsioonid ja vaided
Peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused ja vaide esitamisega seonduv.
Määruse §-s 34 kohaselt juhindutakse finantskorrektsiooni otsuse tegemise ÜSS2021_2027
ja ühendmääruses sätestatust. Finantskorrektsioone kohaldatakse juhul, kui toetuse saaja on
teinud mitteabikõlblikke kulutusi, on ilmnenud, et toetust ei ole kasutatud eesmärgipäraselt
või toetuse saaja on jätnud saavutamata projektis lubatud tulemused ja see on mõjutanud
kulude abikõlblikkust.
Osaline või täielik tagasimaksmise nõue tehakse, kui kulu ei ole abikõlblik, toetuse saaja on
taotlemisel või projekti elluviimisel esitanud ebaõiget teavet või teave on jäetud esitamata,
toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata toetusega kaasneva kohustuse, ilmneb
asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja suhtes on algatatud
likvideerimis- või pankrotimenetlus.
Üldjuhul võib toetuse tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul alates toetuse saaja
viimase kohustuse täitmise lõppemisest. Kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist
39
tuleneb teisiti, siis rakenduvad riigiabi andmist reguleeriva õigusakti nõuded. Näiteks,
ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi andmise korral võib
toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse
eraldamist. Toetuse tagasimaksmiseks on aega 60 kalendripäeva.
Määruse §-s 35 sätestatakse vaidemenetluse kord.
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide ÜSS2021_2027 §-s 31
kehtestatud korras. Vaide lahendab üldjuhul rakendusüksus. Kui vaie on esitatud taotluse
rahuldamise, rahuldamata jätmise, taotluse osalise või kõrvaltingimustega rahuldamise
otsuse peale, tegeleb vaide lahendamisega rakendusasutus. Vaie vaadatakse läbi
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja
vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määrused.
Määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu
määrustega:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1058, 24. juuni 2021, mis
käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;
• CPRi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/852, millega
kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse
määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43).
4. Määruse mõjud
Enne 2000. aastat ehitatud korterelamud moodustavad 2/3 elamufondist ning vajavad oma
seisukorra tõttu investeeringuid rekonstrueerimiseks ja energiatõhusamaks muutmiseks.
Elamute rekonstrueerimise toetamisega saab riik oluliselt kaasa aidata komplekssele
renoveerimistegevusele ning elamufondi jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe kasvule.
Oluline on, et lisaks piirete rekonstrueerimisele uuendatakse ka hoone tehnosüsteemid,
tagades parema tulemuse tervisliku ja energiatõhusa elukeskkonna loomisel ning pikendades
oluliselt elamute eluiga.
Rekonstrueerimise toetamine on oluline eluasemefondi ülalpidamiskulude vähendamise
seisukohast, samuti aitab kaasa keskkonnahoidliku eluviisi propageerimisele. Koos
energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine ning sellest tulenev
negatiivne keskkonnamõju.
Toetuse saamise üks eeltingimusi on energiasäästu tagamine rekonstrueeritavates hoonetes,
mistõttu on toetuse andmise tegevustel ka väga otsene mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamisele. Mida suurem on rekonstrueerimisprojekti põhjal energiasäästupotentsiaal
40
ning mida ambitsioonikam tervikliku rekonstrueerimise projekt ette võetakse, seda suurem
on ka projekti võimalik toetuse määr.
Eesti energiamajanduse arengukava ettevalmistuse raames tehtud hoonete
energiapotentsiaali uuringu järgi on Eesti hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal 80%
hoonefondi praegusest energiakasutusest. Seejuures on soojusenergia tehniline
säästupotentsiaal ülisuur – 9,3 TWh/a ning elektrienergia säästupotentsiaal on pea
nullilähedane – 0,2 TWh/a. Hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal ca 10 TWh/a
moodustab pea kolmandiku summaarsest energia lõpptarbimisest (33–34 TWh/a) Eestis.
Lokaalse taastuvenergia tootmisseadme kasutamine toob kaasa toetuse saaja püsikulude
alanemise, kuna päikesest toodetud elektri eest, mida ise ära tarbitakse, ei pea maksma
võrgutasusid, aktsiisi ega käibemaksu.
Elamute rekonstrueerimine on suurima kokkuhoiu potentsiaaliga energiakasutuse
vähendamine. Ilmselt mitte ükski ELi riik ei suudaks saavutada kliimapoliitika strateegilisi
eesmärke toetamata elamute rekonstrueerimist ja sellega kaasnevalt hoonefondi
energiakasutust langustrendi pööramata. Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik
vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni 50% ja saavutada sellega imporditavate
fossiilkütuste mahu vähenemine ja CO2 emissiooni vähenemine, samuti elukeskkonna
kvaliteedi parendamine kui ka eluasemefondi ülalpidamiskulude vähendamine.
Pikaajaline eesmärk on kogu hoonefondi energiatõhusaks rekonstrueerimine või sellele
võimalikult lähedane tulemus, mida on võimalik saavutada vaid toetusmeetmete
kujundamisel turutõrgetega arvestades ja rekonstrueerimiste elluviimise võimelünki
tasakaalustades. Vähene nõuetekohaselt rekonstrueeritud hoonete hulk ja üldine hoonete
kehv seisukord väljaspool suuri linnapiirkondi tingib hoonete statistilises tehinguhindade
võrdluses piirkondadevaheliste hinnaerinevuste suurenemise, mis omakorda hoiab all
elamute väärtust (sh tagatisväärtust) võrreldes suurte linnapiirkondadega, ning
rekonstrueerimisest, sh toetuse arvelt saadava vara väärtuse kasv realiseerub enim juba niigi
kõrgema kinnisvarahinnaga piirkondades, suurendades piirkondlikke erinevusi omanike
netovara väärtuses veelgi.
Ida-Virumaal on palju rekonstrueerimist vajavaid korterelamuid piirkonna tööjõumahuka
tööstuspärandi tõttu. Senine üle-eestilise rekonstrueerimise toetusmeetme statistika näitab,
et Ida-Viru maakonnas ja muudes äärepoolsetes piirkondades on taotluste esitamine olnud
tagasihoidlik. Arvestades rekonstrueerimise vajaduse mahukust ning kinnisvara madalat
hinda 19 , on mõistlik suunata lisavahendeid soodsamate tingimustega Ida-Virumaale.
Eesmärk on lahendada piirkondlikud tõrked, kasvatada rekonstrueerimisalast kompetentsi
ja inimeste teadlikkust, parandada ligipääsetavust kapitalile ning kogemust riiklike toetuste
taotlemisel.
Korterelamute rekonstrueerimise toetus ei mõjuta oluliselt elanike võrdseid võimalusi ega
soodusta mõnd korterelamus elavat elanikugruppi oluliselt võrreldes teistega. Mõju on
olemas, kui rekonstrueerimistööde elluviimisel parandatakse ka elamute ligipääsetavust.
See loob puuetega inimestele soodsamad tingimused hoonetesse ligipääsemisel.
Toetust antakse lähtudes korteriühistu nõuetest ja eeltingimuste täitmise vastavusest,
korteriühistu elanike sooline, vanuseline jms kuuluvus ei mõjuta otse korteriühistu kui
19 https://maaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Eesti%20kinnisvaraturg%202023.pdf lk 55, kättesaadav seisuga 18.06.2024.
41
taotleja ja toetuse saaja tingimustele vastamist. Toetuse andmise tingimused laienevad
kõikidele taotlejatele ühetaoliselt.
Rahastatavad tegevused on kooskõlas ELi põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja
puuetega inimeste konventsiooni väärtustega.
Riiklikku toetust ei saa käsitada pelgalt eelarvelise kuluna. Riigi poolt vaadatuna on see parim
võimalik investeering tulevikku, kuna seeläbi on võimalik kujundada põlvkondadele parem
ning kvaliteetsem elukeskkond. Kaudselt aitab see parandada sotsiaal-majanduslikku
keskkonda ja suunata töö- ja elukohavalikuid.
Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,
sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid ega uusi tegevusi kohaliku
omavalitsuse üksustele ega riigile.
Meetme rahastamiseks on ette nähtud rakenduskava vahenditest 15 mln eurot. Euroopa Liidu
toetuse osakaal on 70-80% ja toetusele lisandub toetuse saaja omafinantseering, riiklik
kaasfinantseering on 0 eurot.
Meede on olemuselt suuresti isetasuv, st toetusteks eraldatavad vahendid laekuvad
maksutuluna riigieelarvesse kas samal või järgmisel eelarveaastal pärast toetusmeetmes
otsuse tegemist (seejuures toetuse väljamaksed toimuvad peale tööde tegemist ehk pea samal
ajal maksutulude laekumisega).
Erasektori tulud koosnevad energiasäästust ja kinnisvara väärtuse suurenemisest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine ning avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile,
Kultuuriministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,
Sotsiaalministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele kooskõlastamiseks ning Eesti
Korteriühistute Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule,
Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti
Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusele,
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule ja Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule arvamuse
avaldamiseks.
Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud tihedas koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse, Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskusega.
42
Lisa 1. Toetuse saaja ostumenetluse tingimused terviklikuks rekonstrueerimiseks.
Lisa 2. Korteriühistust toetuse saaja rekonstrueerimisostude tingimused osaliseks
rekonstrueerimiseks.
Eelnõu seletuskirjale on lisatud:
Lisa 3. Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika korterelamute
rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse toetamiseks.
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/24-0770 - Ida-Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 31.07.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8fec7c0c-c9a8-4acd-9b5d-9c3c7f2101a2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8fec7c0c-c9a8-4acd-9b5d-9c3c7f2101a2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main