Arvamuse edastamine

ARVAMUS

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

1. Luuakse Rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjon.
Miks ei ole Eesti Pensionäride Ühenduste Liitu sinna arvatud, vaatamata sellele, et 18% vanaduspensionäridest on puudega? Oleme suurim vanaduspensionäre esindav organisatsioon Eestis.
2.Miks minister määrab tingimused, milliste tervise seisundite puhul on puudega inimesele vajalik abivahend? Ei näe laiapõhjalist kaasamist. Kus on tervisekassa nõukogu osalus otsustusprotsessis?
3.Vanaduspensionäride puudetoetust ei ole muudetud aastaid, vaatamata viimaste aastate hinnatõusule. Ei leidnud muudatusi alates 2012.aastast Ei tehta seda ka selle seadusemuudatusega. Keskmise puude toetus, selle eest saab ainult 1 korraliku prae kuus. Enne 12,79, nüüd 13.00. Kuidas vanaduspensionärid, puudetoetuse saajad, seda peaks mõistma? Aeg oleks puudetoetuste süsteem kaasajastada.
4.Mootorsõiduki maksust tuleneva mõju leevendamist vanaduspensioniealistele puudega inimestele ette ei nähta üldse. Kuidas on antud juhul tegemist võrdse kohtlemisega? Tundub , et eelistatakse töölkäivaid puudega isikuid. Puudega inimene saab sõita ka autoga, mida ei ole ümber ehitatud. Hajaasustuse tingimustes on selleks tihti lausa ekstensiaalne vajadus. Kuidas saab puudega vanaduspensionäridel olla materiaalne ilmajäetus väiksem kui puudega tööealistel ja lastel? Vastav metoodika on nii empiiriline, et seda võib tõlgendada nii ja naa. Näit: Kas tööealistel ei ole siis 2 paari jalanõusid?
Sisuliselt on tegemist diskrimineerimisega. Leiab aset võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine.

Andres Ergma
Eesti Pensionäride Ühenduste Liit
/allkirjastatud digitaalselt/

ARVAMUS

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

1. Luuakse Rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjon.
Miks ei ole Eesti Pensionäride Ühenduste Liitu sinna arvatud, vaatamata sellele, et 18% vanaduspensionäridest on puudega? Oleme suurim vanaduspensionäre esindav organisatsioon Eestis.
2.Miks minister määrab tingimused, milliste tervise seisundite puhul on puudega inimesele vajalik abivahend? Ei näe laiapõhjalist kaasamist. Kus on tervisekassa nõukogu osalus otsustusprotsessis?
3.Vanaduspensionäride puudetoetust ei ole muudetud aastaid, vaatamata viimaste aastate hinnatõusule. Ei leidnud muudatusi alates 2012.aastast Ei tehta seda ka selle seadusemuudatusega. Keskmise puude toetus, selle eest saab ainult 1 korraliku prae kuus. Enne 12,79, nüüd 13.00. Kuidas vanaduspensionärid, puudetoetuse saajad, seda peaks mõistma? Aeg oleks puudetoetuste süsteem kaasajastada.
4.Mootorsõiduki maksust tuleneva mõju leevendamist vanaduspensioniealistele puudega inimestele ette ei nähta üldse. Kuidas on antud juhul tegemist võrdse kohtlemisega? Tundub , et eelistatakse töölkäivaid puudega isikuid. Puudega inimene saab sõita ka autoga, mida ei ole ümber ehitatud. Hajaasustuse tingimustes on selleks tihti lausa ekstensiaalne vajadus. Kuidas saab puudega vanaduspensionäridel olla materiaalne ilmajäetus väiksem kui puudega tööealistel ja lastel? Vastav metoodika on nii empiiriline, et seda võib tõlgendada nii ja naa. Näit: Kas tööealistel ei ole siis 2 paari jalanõusid?
Sisuliselt on tegemist diskrimineerimisega. Leiab aset võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine.

Andres Ergma
Eesti Pensionäride Ühenduste Liit
/allkirjastatud digitaalselt/