Arvamus eelnõu kohta

Eesti Töötukassa Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500

[email protected] • www.tootukassa.ee

Pr Signe Riisalo Teie 25.06.2024 nr 1.2-2/68-1

Sotsiaalministeerium

[email protected] Meie 17.07.2024 nr 1-11/24/5640

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu kohta arvamuse avaldamine

Austatud sotsiaalkaitseminister

Täname Teid võimaluse eest anda arvamus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.

1. Teeme ettepaneku täpsustada seaduse eelnõu järgmiselt:

1.1. Eelnõu § 4 punktiga 30 muudetakse sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) §

1421 lõike 1 punkti 2 ning lisatakse, et sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris

töödeldakse isiku kohta lisaks töövõime andmetele ka terviseseisundiga seotud tegutsemise

ja osalemise piirangute andmeid.

Töötukassa hinnangul tuleks eelnõu § 4 punkt 30 sõnastada järgmiselt:

„30) paragrahvi 1421 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „töövõime“ tekstiosaga „ja

terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute“;.

Selgitus: tegutsemise ja osalemise piirangud on eelnõu seletuskirja kohaselt seotud töövõime

hindamisel tuvastatud piirangutega, mistõttu peab koma asemel olema sidesõna „ja“.

Täiendavalt selgitab töötukassa, et rakendusaktide kavandis 2 Sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistri põhimäärus“ muudatuste punktis 2 tuleb edaspidi kooskõlastatult töötukassaga

täpsemalt välja tuua töötukassa andmekogust saadavate andmete loetelu.

1.2. SHS §-d 63 ja 70 annavad Sotsiaalkindlustusametile õiguse sotsiaalse

rehabilitatsiooni ja erihoolekande teenuse suunamisotsuse langetamiseks kasutada töövõime

hindamisel antud eksperdiarvamust. Palume sarnane säte lisada ka SHS § 15 lõikesse 2,

vastasel korral puudub töötukassal õiguslik alus nimetatud andmete andmiseks kohalikule

omavalitsusele isiku abivajaduse väljaselgitamiseks.

Teeme ettepaneku täiendada SHS § 15 lõiget 2 punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuses sisalduvaid andmeid ja Eesti

Töötukassa antud töövõime hindamise otsuses sisalduvad andmed.“.

1.3. Samuti juhime tähelepanu, et lisaks töövõime hindamise andmetele on töötukassa

andmekogus olemas ka tööalase rehabilitatsiooni andmed isiku funktsioneerimisvõime,

osutatud rehabilitatsiooniteenuste ning tööalase rehabilitatsiooni tulemuslikkuse kohta, mis

on dokumenteeritud RFK alusel. Näeme, et ka need andmed võiksid toetada isiku abi- ja

toetusvajaduse hindamist KOV-s, vähendada hindamisega (ja teenuste osutamisega) seotud

dubleerimist ning soodustada KOV ja töötukassa vahelist koostööd. Eelnõust ega

seletuskirjast ei nähtu, kas ja millal on kavas andmevahetus tööalase rehabilitatsiooni osas.

1.4. Teeme ettepaneku muuta tööturumeetmete seaduse § 5 lõike 7 punkti 6 ja sõnastada

järgmiselt:

„6) andmed isiku terviseseisundi, töövõime hindamise ning tuvastatud töövõime ulatuse,

püsiva töövõimetuse ja puude raskusastme ning sellega seotud tegutsemis- ja ühiskonnaelus

osalemise piirangute kohta;“.

1.5. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse töövõimetoetuse seaduse § 221 lõike 2 punkti 3

muudatus ning sõnastada see järgmiselt:

„3) töövõime hindamiseks – püsiva töövõimetuse ja tähtajatult määratud invaliidsusgrupi

andmeid, puude raskusastme tuvastamise taotlusega koos esitatud töövõime hindamise

taotluse andmeid ning puude raskusastme ning sellega seotud tegutsemis- ja ühiskonnaelus

osalemise piirangute andmeid;“.

Selgitus punktide 1.4 ja 1.5 kohta:

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg 21 kohaselt tuvastatakse inimesel puue

lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest. 01. juulil 2024

jõustusid sotsiaalkaitseministri 05.03.2019 määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi

põhimäärus“ (edaspidi SKAIS) § 13 lg 1 p 3 ja § 17 lg 13 muudatused. § 13 lg 1 p 3 kohaselt

kantakse SKAISi andmed isiku terviseseisundi ja puude raskusastme tuvastamisel hinnatud

tegutsemise ja osalemise piirangud, organismi funktsioonide kõrvalekalded ja struktuuride

kahjustused, keskkonnategurid, RFK koodid ja viited allikatele.

Töötukassal on tööturumeetmete seaduses ja töövõimetoetuse seaduses sätestatud ülesannete

täitmiseks vajadus saada ka Sotsiaalkindlustusameti poolt puude raskusastme tuvastamisel

hinnatud tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute andmeid (s.o RFK-põhised

andmed). Näiteks vajab töötukassa neid andmeid Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr

90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ §-s 21 sätestatud töökeskse nõustamise läbiviimisel,

sealhulgas kui puudega inimene võtab ennast töötukassas töötuna arvele ja vajab

tööturuteenuseid. Samuti on puude raskusastme tuvastamisel hinnatud andmed vajalikud

töövõime hindamise läbiviimiseks, kui noor tuleb taotlema töövõime hindamist, et

ekspertarstil oleks võimalik taustainfona kasutada varasema ekspertiisi andmeid.

Eeltoodud muutmisettepanekute alusel tuleb muuta ka majandus- ja infotehnoloogiaministri

22.12.2023 määrust nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ töödeldavate andmete ja

teistest andmekogudest saadavate andmete osas.

1.6. Eelnõu § 5 punktiga 3 täiendatakse muuhulgas töövõimetoetuse seaduse §-i 27

lõikega 11.

Teeme ettepaneku sõnastada töövõimetoetuse seaduse § 27 lõige 11 järgmiselt:

„(11) Kui alla 18-aastasel isikul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne 2027. aasta

1. veebruari ja osalise või puuduva töövõime kestus lõppeb pärast 2027. aasta 31. jaanuari,

kuid enne isiku 18-aastaseks saamist, pikendab töötukassa osalise või puuduva töövõime

kestust ja töövõimetoetuse maksmise perioodi kuni isiku 18-aastaseks saamiseni.“.

Selgitus: töövõimetoetuse seaduse §-s 8 on sätestatud töövõime kestus ja ka § 27 lõikes 11

on mõeldud vähenenud töövõime kestust, mitte otsuse kehtivusaega, mida otsuses ei

märgitagi. Sarnaselt on sõnastatud ka töövõimetoetuse seaduse § 81 lõikes 2, mille kohaselt

pikendab töötukassa hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal

isiku osalise või puuduva töövõime kestust. Õigusselguse huvides ja erinevate tõlgendamiste

vältimiseks võiks õigusaktis kasutada läbivalt samu termineid.

1.7. Eeltoodud muudatuste tegemisel tuleb vastavalt täiendada ka eelnõu seletuskirja.

2. Teeme ettepaneku täpsustada seletuskirja järgmiselt:

2.1. Eelnõu seletuskirjas tuleb läbivalt asendada sõnad „tegutsemis- ja osaluspiirangu

andmed“ sõnadega „tegutsemise ja osalemise piirangute andmed“ vastavas käändes.

Selgitus: sõnastus tuleb viia vastavusse eelnõu § 4 punkti 30 sõnastusega ning

töövõimetoetuse seaduse § 5 lõikega 2, mille kohaselt võetakse töövõime hindamisel arvesse

isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende

prognoosi ja eeldatavat kestust.

2.2. Eelnõu seletuskirja § 5 punkti 3 selgitav osa TVTS § 27 lõike 10 punkti 1 kohta tuleb

sõnastada järgmiselt:

„Punkt 1 reguleerib uusi juhtumeid ja sätestab, et vähemalt 16-aastasele isikule, kes on

esitanud töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse ning taotluse kohta ei ole tehtud

otsust enne 2027. aasta 1. veebruari, kohaldatakse seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini

kehtinud redaktsiooni §-s 2 sätestatut.“.

Selgitus: Sõnastus on viidud vastavusse eelnõu § 5 punkti 3 sõnastusega.

2.3. Eelnõu seletuskirja § 5 punkti 3 selgitav osa TVTS § 27 lõike 10 punkti 3 kohta tuleb

sõnastada järgmiselt:

„Punkt 3 sätestab, et kui alla 18-aastasel isikul on varem tuvastatud vähenenud töövõime või

tööealise inimese puude raskusaste, kuid osalise või puuduva töövõime või puude

raskusastme otsuse kehtivus lõppes enne 2027. aasta 1. veebruari ja isik ei esitanud

kordushindamise taotlust TVTS § 8 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul, võib ta esitada

töövõime hindamise taotluse ka pärast 2027. aasta 31. jaanuari. Selle eesmärk on vähendada

isikute ja asutuste halduskoormust, et alla 18-aastane isik, kes on juba olnud töötukassa

klient, ei peaks pöörduma SKA-sse lapse puude raskusastme tuvastamiseks vaid väga

lühikeseks perioodiks (kuni 18-aastaseks saamiseni).“.

Selgitus: Sõnastus on viidud vastavusse eelnõu § 5 punkti 3 sõnastusega.

2.4. Eelnõu seletuskirja § 5 punkti 3 selgitava osa viimases lõigus tuleks viies lause

sõnastada järgmiselt „Näiteks kui 16-aastasel isikul tuvastati osaline töövõime 2026. aasta

detsembris üheks aastaks, peab ta korduvhindamisele pöörduma 17-aastasena 2027. aasta

detsembris.“.

Selgitus: Sõnastus on viidud vastavusse eelnõu § 5 punkti 3 sõnastusega. Lisaks, kuna

töövõimet saab hinnata alates 16ndast eluaastast, siis on lauset täpsustatud ja välja on jäetud

sõna „alla“.

2.5. Eelnõu seletuskirja punktis 6.1.1.1. „Muudatustest mõjutatud sihtrühmad“ tuleks teha

järgmised muudatused:

2.5.1. neljas lõik pärast Tabelit 1. tuleb sõnastada järgmiselt:

„Töötukassa andmetel maksti 2023. aastal töövõimetoetust kuus keskmiselt 1446-le 16–17-

aastasele puuduva või osalise töövõimega noorele. Keskmine töövõimetoetus osalise

töövõime puhul oli 302,53 eurot ja puuduva töövõime puhul 531,66 eurot, kogukulu 6,9 mln

eurot. Töötukassa prognoosi kohaselt on 2026. aastal hinnanguliselt kuus keskmiselt 1596

16–17-aastast noort puuduva või osalise töövõimega töövõimetoetuse saajat ehk 5,1% , mis

hakkab järk-järgult vähenema pärast 2027. aasta muudatusi.“.

2.5.2. Tabel 2. nimetus tuleb sõnastada järgmiselt:

„Tabel 2. 16–17-aastased töövõimetoetuse saajad keskmiselt kuus“.

2.5.3. Tabelis 8 „Puudega lapse vanuse tõstmine 18. eluaastani“ on puudetoetuse ja

töövõimetoetuse kulud kokku 2028. aastal 5 071 987 eurot. Samas, kui liita kokku samas

tabelis oleva puudetoetuse (2 158 090 eurot) ja töövõimetoetuse (2 913 898 eurot) summad,

on kokku summa 5 071 988 eurot.

Samas jääb töötukassale selgusetuks, mis andmetel on saadud 2027+ summad samas tabelis

rida „Kui jääb samaks“ töövõimetoetus 16-17-aastastele korral.

2.6. Eelnõu seletuskirja punkti 6.2.6. esimese lõigu viimane lause tuleks sõnastada

järgmiselt:

„Muudatustega täiendatakse STAR-is töödeldavate isiku kohta käivate muude andmete

loetelu ning lisaks töövõime andmetele töödeldakse terviseseisundiga seotud tegutsemise ja

osalemise piirangute andmeid.“.

Selgitus: sõnastus on viidud vastavusse eelnõu § 4 punkti 30 sõnastusega.

2.7. Seletuskirja kohaselt jõustub 2025. aastal kohalike omavalitsuste poolt inimese abi-

ja toetusvajaduse hindamine, võetakse kasutusele vastav instrument ning kantakse abi- ja

toetusvajaduse hindamise andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste infosüsteemi. Sama

instrumenti hakkab seletuskirja kohaselt kasutama ka Sotsiaalkindlustusamet. Sellega seoses

soovib töötukassa andmevahetust töötukassa andmekogu ja sotsiaalteenuste ja -toetuste

infosüsteemi vahel, et ka töötukassale oleksid abivajaduse hindamise andmed digitaalselt

kättesaadavad.

2.8. Kuigi töötukassa toetab põhimõtteliselt puudega laste vanusepiiri ühtlustamist,

osundame veelkord murekohale, et puudega laste vanusepiiri tõstmine ning töövõime

hindamisele sisenemine 18. eluaastast põhjustab märgatava sissetuleku languse 16.-17.

aastaste lastel ja nende peredel.

Eelnõu seletuskirjas on küll viidatud, et „16–17-aastaste puudetoetused tõusevad

märgatavalt sõltuvalt puude raskusastmest 97–170 eurot, küll aga kaovad 16–17-aastastel

töövõimetoetused.“ (seletuskiri lk 31), kuid sellest lausest võib jääda ekslik mulje, justkui

kataks puudega lapse toetuse tõus majandusliku olukorra halvenemise. 2024 aastal on

keskmine töövõimetoetus osalise puudega inimesele 351,75 eurot ning puuduva töövõimega

inimesele 617,70 eurot. Lisaks töövõimetoetusele võivad täna 16-17 aastased saada ka

täiskasvanud puudega inimese toetust. Seaduse jõustumisest saavad 16 - 17 aastased

puudega lapse toetust, mille summad on vastavalt keskmine puue 139 eurot, raske puue 180

eurot ja sügav puue 270 eurot, kus toetuse suurus on enam kui kaks korda väiksem täna

saadavast töövõimetoetustest. Lisaks toob ka seletuskiri välja, et töövõimet on hinnatud

rohkematel 16-17 aastastel kui puude raskusastet, tulenevalt metoodikate erisusest. 2023.

aastal oli Eestis 1 028 puudega 16–17-aastast noort, samas töötukassa andmetel oli samal

aastal töövõime hinnatud osaliseks või puuduvaks 1561 16 – 17 aastasel noorel, ehk vahe on

pea 500 inimest, kes jäävad edaspidi täielikult toetuseta. Kuigi eelnõuga üldiselt

parandatakse puuetega inimeste majanduslikku olukorda, siis 16-17 aastaste noorte ja nende

perede majanduslik olukord halveneb oluliselt.

Palume seletuskirja majanduslike mõjude hindamisel toetuste suuruste muutuse mõju 16-17

sihtgrupile selgemalt välja tuua.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Meelis Paavel

juhatuse esimees

Sirlis Sõmer-Kull

[email protected]

Ira Songisepp

[email protected]

Karin Hanga

[email protected]