Arvamuse edastamine

ARVAMUS

Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu(toitjakaotustoetus)

1. Vastavalt eelnõule lõpetatakse toitjakaotuspensioni maksmine isikutele, kes on vanemad kui 21 eluaastat. Põhjendus, et neid inimesi on suhteliselt väike arv, ei ole aktsepteeritav argumentatsioon. Inimesed vanuses 21+ võivad taotleda veel bakalauruse ja magistri kraadi. Lõpetada toitjakaotus pensioni maksmine enne 24 eluaastat on soov survestada noori tööle minema. See ei oleks õppeprogrammi õigeagse täitmise huvides õige. Seadusemuudatuses on ka positiivset laste toitjakaotuse pensioni osas. Nagu indekseerimine, palga suurus, vajalik summa lapse kohta.
2. Ei ole vastuvõetav, et toitja mittetöötavale lesele, kes kasvatab toitja kuni 3 aastast last, lõpetatakse toitjakaotuspensioni määramine. Teatavasti nn.emapalka makstakse ainult 1,5 aastat. Üksikvanemana toimetulek alla 3 aastase lapsega preguse hinnatõusu tingimustes, isegi emapalga saamisel lapse vanuseni 1,5 eluaastat, on küsitav. Antud seadusemuudatus ei ole millegagi põhjendatud, eriti kui igapäevaselt räägitakse sündivuse langusest.
3.Lesepensioni maksmise lõpetamine selle tõttu, et seda taotleb väike arv inimesi ei ole põhjendatud. Praegune olemasolev seadusandlus sisuliselt välistab suure osa leskede taotlused, sest reeglina lese enda pension on suurem kui pool toitja pensionist. Lesepensioni maksmise lihtsalt lõpetamine ei ole see lahendus, mida pensionärid aktsepteerivad. Üksielava pensionäri toetus 200 eurot aastas ei ole olukorda kuidagi parandav. 2022. aasta statistikat arvestades on Eesti pensionärid kõige vaesemad Euroopa Liidus. Kui teistes Euroopa riikides pensionäride netovara suureneb, siis Eestis väheneb. Ostujõu poolest oleme EL-s ikka viimaste hulgas, võrreldes isegi Leeduga. Kaheksi elades on pensionäridel siiski võimalus kuidagi hakkama saada. Üksielav pensionär ilma kõrvalise rahalise või muu abita hakkama ei saa.


Andres Ergma
Eesti Pensionäride Ühenduste Liit
/allkirjastatud digitaalselt/

ARVAMUS

Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu(toitjakaotustoetus)

1. Vastavalt eelnõule lõpetatakse toitjakaotuspensioni maksmine isikutele, kes on vanemad kui 21 eluaastat. Põhjendus, et neid inimesi on suhteliselt väike arv, ei ole aktsepteeritav argumentatsioon. Inimesed vanuses 21+ võivad taotleda veel bakalauruse ja magistri kraadi. Lõpetada toitjakaotus pensioni maksmine enne 24 eluaastat on soov survestada noori tööle minema. See ei oleks õppeprogrammi õigeagse täitmise huvides õige. Seadusemuudatuses on ka positiivset laste toitjakaotuse pensioni osas. Nagu indekseerimine, palga suurus, vajalik summa lapse kohta.
2. Ei ole vastuvõetav, et toitja mittetöötavale lesele, kes kasvatab toitja kuni 3 aastast last, lõpetatakse toitjakaotuspensioni määramine. Teatavasti nn.emapalka makstakse ainult 1,5 aastat. Üksikvanemana toimetulek alla 3 aastase lapsega preguse hinnatõusu tingimustes, isegi emapalga saamisel lapse vanuseni 1,5 eluaastat, on küsitav. Antud seadusemuudatus ei ole millegagi põhjendatud, eriti kui igapäevaselt räägitakse sündivuse langusest.
3.Lesepensioni maksmise lõpetamine selle tõttu, et seda taotleb väike arv inimesi ei ole põhjendatud. Praegune olemasolev seadusandlus sisuliselt välistab suure osa leskede taotlused, sest reeglina lese enda pension on suurem kui pool toitja pensionist. Lesepensioni maksmise lihtsalt lõpetamine ei ole see lahendus, mida pensionärid aktsepteerivad. Üksielava pensionäri toetus 200 eurot aastas ei ole olukorda kuidagi parandav. 2022. aasta statistikat arvestades on Eesti pensionärid kõige vaesemad Euroopa Liidus. Kui teistes Euroopa riikides pensionäride netovara suureneb, siis Eestis väheneb. Ostujõu poolest oleme EL-s ikka viimaste hulgas, võrreldes isegi Leeduga. Kaheksi elades on pensionäridel siiski võimalus kuidagi hakkama saada. Üksielav pensionär ilma kõrvalise rahalise või muu abita hakkama ei saa.


Andres Ergma
Eesti Pensionäride Ühenduste Liit
/allkirjastatud digitaalselt/