Arvamuse avaldamine eelnõule

EELNÕU 09.07.2024

MINISTRI MÄÄRUS

nr

Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel. Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 15 nimetatud kiirabikaardi esitavad tervishoiuteenuse osutajad tervise infosüsteemi hiljemalt 1. jaanuarist 2025. a. Kuni nimetatud tähtajani võib esitada kiirabikaardi andmed kuni 31. detsembrini 2024. a kehtinud kiirabikaardi andmekoosseisus.“; 2) määruse lisa 15 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarjo Mändmaa

kantsler

Lisa 15 „Kiirabikaardi andmekoosseis“

„Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi

edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“

Lisa 15

(muudetud sõnastuses)

Kiirabikaardi andmekoosseis

1. Kiirabikaardi number 2. Häirekeskuse juhtumi number 3. Dokumendi konfidentsiaalsus 4. Kiirabikaardi kinnitamise aeg 5. Kiirabikaardi koostaja andmed

5.1. Tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi 5.2. Tervishoiutöötaja registreerimiskood 5.3. Tervishoiutöötaja eriala 5.4. Tervishoiutöötaja kontaktandmed 5.5. Tervishoiuasutuse nimi 5.6. Tervishoiuasutuse (äri)registrikood 5.7. Tervishoiuasutuse kontaktandmed 5.8. Kiirabibaasi aadress

6. Kiirabibrigaadi üldandmed 6.1. Kiirabibrigaadi tüüp 6.2. Kiirabibrigaadi kutsung

7. Kiirabibrigaadi liikmete andmed 7.1. Ees- ja perekonnanimi 7.2. Tervishoiutöötaja registreerimiskood 7.3. Kiirabibrigaadi liikme roll 7.4. Kiirabibrigaadi liikme tase

8. Patsiendi andmed 8.1. Patsiendi identifitseerimise alus

8.1.1. Suulise ütluse alusel identifitseerimise info allikas 8.1.2. Dokumendi alusel identifitseerimiseks kasutatud dokument

8.2. Isikukood või tundmatu isiku kood 8.3. Ees- ja perekonnanimi 8.4. Sugu 8.5. Sünniaeg 8.6. Vanus ja selle täpsus 8.7. Tegelik elukoht 8.8. Patsiendi perearsti andmed

8.8.1. Perearsti ees- ja perekonnanimi 8.8.2. Tervishoiutöötaja registreerimiskood Terviseameti registri järgi 8.8.3. Perearsti kontaktandmed

8.9. Patsiendiga kaasas olevad väärtesemed 9. Patsiendiga seotud kontaktisiku(te) andmed

9.1. Ees- ja perekonnanimi 9.2. Isikukood 9.3. Seos patsiendiga 9.4. Kontaktandmed

10. Häirekeskusest päritud ja/või sisestatud juhtumi andmed 10.1. Põhjus 10.2. Prioriteet

10.3. Prioriteedi muudatus

10.3.1. Muudatuse aeg 10.3.2. Prioriteet

10.4. Abivajajate andmed (nimi, sugu, vanus)* 10.5. Oletatav abivajajate arv 10.6. Häirekeskusesse teataja andmed (nimi, kontaktandmed)* 10.7. Sündmuskoht 10.8. Tüüpjuhtum ja seda kirjeldavad andmed*

11. Hädaabikutse ja väljasõidukorralduse ning kutse täitmise andmed 11.1. Hädaabiteate vastuvõtmise aeg 11.2. Väljasõidukorralduse edastamise aeg 11.3. Väljasõidu aeg 11.4. Sündmuskohale jõudmise aeg 11.5. Sündmuskohalt haiglasse lahkumise aeg 11.6. Vabanemise aeg 11.7. Baasi jõudmise aeg* 11.8. Väljasõidukorralduse annulleerimise aeg 11.9. Takistusele kulunud aeg ja takistavad tegurid

12. Patsiendi abistamine enne kiirabibrigaadi kohalejõudmist 12.1. Enne kiirabi saabumist teostatud abistamine 12.2. Hinnang kiirabibrigaadi kohalejõudmise eelsele abistamisele

13. Anamneesi andmed 13.1. Kaebused 13.2. Patsiendi seisund ja käsitlus 13.3. Olukorra kirjeldus 13.4. Patsiendi iga päev tarvitatavad ravimid 13.5. Teadaolevad allergiad 13.6. Tegevuse käigus ilmnenud tüsistused ja probleemid

14. Nakkus- ja kontaminatsiooniohu ja/või muu isolatsiooni vajaduse andmed 14.1. Ohu olemus ja selle kirjeldus 14.2. Kiirabibrigaadi kaitse ja selle kirjeldus

15. Lõpliku kliinilise diagnoosi andmed 15.1. Põhihaigus

15.1.1. Diagnoosi kood ja nimetus 15.1.2. Sõnaline (kliiniline) diagnoos 15.1.3. Diagnoosi statistiline liik

15.2. Kaasuv haigus 15.2.1. Diagnoosi kood ja nimetus RHK 10 järgi 15.2.2. Sõnaline (kliiniline) diagnoos 15.2.3. Diagnoosi statistiline liik

15.3. Välispõhjus 15.3.1. Diagnoosi kood ja nimetus RHK 10 järgi

16. Elustamise andmed 16.1. Kliiniline surm

16.1.1. Kliinilise surma tekke aeg 16.1.2. Patsiendi asukoht kliinilise surma tekke ajal 16.1.3. Kliinilise surma tekke tunnistamine 16.1.4. Millal nähti/kuuldi patsienti viimati elusana

16.2. Patsiendi KNS seisund CPC protokolli järgi enne kliinilise surma teket 16.3. Kiirabieelsed ABC võtted

16.3.1. Elustamisel osalejad 16.3.2. Teostatud protseduurid

16.4. Aeg, mis kulus kliinilise surma tekkest ABC alustamiseni 16.5. Hinnang kiirabieelsete ABC võtete rakendamisele 16.6. Kliinilise surma eeldatav põhjus 16.7. Kvalifitseeritud elustamisvõtetega alustamise aeg

16.8. Täpne aeg kliinilise surma tekkimisest kvalifitseeritud elustamisvõtete rakendamiseni 16.9. Patsiendi seisund enne kvalifitseeritud elustamisvõtteid

16.9.1. Seisundi hindamise aeg 16.9.2. Naha värvus 16.9.3. Pupillide suurus 16.9.4. Pupillide valgusreaktsioon 16.9.5. Teadvus 16.9.6. Omahingamine 16.9.7. Hingamisteede refleksid 16.9.8. Palpeeritav pulss

16.10. Esmane diagnoositud vereringeseiskuse vorm 16.11. Defibrilleerimine

16.11.1. Esmase defibrilleerimise aeg 16.11.2. Esmane energia 16.11.3. Maksimaalne energia 16.11.4. Kordade arv

16.12. Aeg esimese defibrillatsioonini esmase südameseiskuse defibrilleeritava vormi puhul 16.13. Elektrokardiostimulatsioon

16.13.1. Protseduuri toimumise kestus 16.13.2. Elektrokardiostimulatsiooni meetod 16.13.3. Sagedus 16.13.4. Voolutugevus 16.13.5. Režiim

16.14. Südamemassaaž 16.15. Hingamismeetmed

16.15.1. Teostatud protseduurid 16.15.1.1. Kopsude kunstlik ventilatsioon

16.15.1.1.1. Kopsude mehhaanilise ventilatsiooni meetod 16.15.1.1.2. Hingamisaparaadi töörežiim 16.15.1.1.3. Hingamismaht 16.15.1.1.4. Hingamissagedus 16.15.1.1.5. FiO2

16.15.2. Hapniku manustamise kogus 16.16. Elustamiseks kasutatud ravimid

16.16.1. Ravimi manustamise aeg 16.16.2. Toimeaine 16.16.3. Ravimivorm 16.16.4. Ühekordne annus 16.16.5. Ravimi manustamise tee 16.16.6. Ravimi manustamine perfuusoriga

16.16.6.1. Ravimilahuse kontsentratsioon 16.16.6.2. Perfuusori kiirus

16.16.7. Allergia tekkimine kiirabi poolt manustatud ravimitele 16.16.8. Patsiendi enda ravimi kasutamine 16.16.9. Lisainfo

16.17. Elustamise tulemus ja hindamise aeg 16.17.1. Kiirabil elustamiseks kulunud aeg minutites 16.17.2. Kliinilise surma kestus kokku (minutites)

16.18. Südametegevuse käivitaja 16.19. Patsiendi seisund vereringe taastumise järel (enne relaksantide ja sedatiivumite manustamist)

16.19.1. Seisundi hindamise aeg 16.19.2. Teadvus 16.19.3. Pupillide suurus 16.19.4. Pupillide valgusreaktsioon

16.19.5. Omahingamine 16.19.6. Motoorne vastus 16.19.7. Köharefleks 16.19.8. Süstoolne vererõhk 16.19.9. Diastoolne vererõhk 16.19.10. Südamesagedus 16.19.11. Südame rütm

16.20. Patsiendi seisund haiglasse saabumisel 16.20.1. Seisundi hindamise aeg 16.20.2. Teadvus 16.20.3. Pupillide suurus 16.20.4. Pupillide valgusreaktsioon 16.20.5. Omahingamine 16.20.6. Motoorne vastus 16.20.7. Köharefleks 16.20.8. Süstoolne vererõhk 16.20.9. Diastoolne vererõhk 16.20.10. Südamesagedus 16.20.11. Südame rütm

16.21. Probleemid ja tüsistused elustamisel 17. Patsiendi objektiivse staatuse andmed

17.1. Neuroloogiline leid 17.1.1. Hindamise aeg 17.1.2. Teadvus 17.1.3. Võimalikud teadvust mõjutavad välisfaktorid 17.1.4. Välisfaktorite hindamise alus 17.1.5. Teadvusekaotuse esinemine ja selle kestus 17.1.6. Glasgow kooma skaala (GKS)

17.1.6.1. Silmade avamine 17.1.6.2. Sõnaline kontakt 17.1.6.3. Motoorne vastus 17.1.6.4. Glasgow kooma skaala summa

17.1.7. Pupillid 17.1.7.1. Pupillide suurus 17.1.7.2. Pupillidiferents 17.1.7.3. Pupillide valgusreaktsioon

17.1.8. Neuroloogiline koldeleid 17.1.8.1. Muu kraniaalnärvide parees 17.1.8.2. Motoorne defitsiit 17.1.8.3. Afaasia 17.1.8.4. Babinski refleks 17.1.8.5. Meningeaalärritusnähud 17.1.8.6. Nüstagmid 17.1.8.7. Tasakaaluhäired 17.1.8.8. Paresteesiad 17.1.8.9. Tundlikkushäire piir 17.1.8.10. Kestev krambihoog

17.1.8.10.1. Krambihoo kestus minutites 17.1.8.11. Muu neuroloogiline leid

17.2. Hingamine 17.2.1. Hindamise aeg 17.2.2. Hingamissagedus 17.2.3. Hoiab hingamisteid lahti 17.2.4. Patsient kopsude kunstlikul ventilatsioonil 17.2.5. EtCO2 17.2.6. Oksügenisatsioon

17.2.6.1. Hapniku manustamise kogus

17.2.6.2. SpO2

17.2.7. Kopsu kuulatusleid 17.3. Hemodünaamika

17.3.1. Hindamise aeg 17.3.2. Vererõhk

17.3.2.1. Süstoolne vererõhk 17.3.2.2. Diastoolne vererõhk 17.3.2.3. Keskmine arteriaalne vererõhk ja selle leidmise meetod

17.3.3. Pulss 17.3.3.1. Pulsisagedus 17.3.3.2. Pulsi regulaarsus 17.3.3.3. Pulsi defitsiit

17.3.4. Kardiomonitooringu leid 17.3.5. EKG leid

17.4. Teised elutähtsad näitajad 17.4.1. Hindamise aeg 17.4.2. Veresuhkur 17.4.3. Temperatuur ja selle mõõtmise koht 17.4.4. VAS (valu visuaalne analoogskaala) 17.4.5. Apgari skaala

17.4.5.1. Apgari summa kokku 17.4.5.2. Apgari komponendid

17.5. Nahk 17.5.1. Seisundi hindamise aeg 17.5.2. Naha värvus 17.5.3. Naha niiskus 17.5.4. Naha temperatuur 17.5.5. Muu naha kirjeldus

17.6. Kõhu palpatsioon ja auskultatsioon 17.6.1. Hindamise aeg 17.6.2. Kõhu leid ja leiu lokalisatsioon 17.6.3. Positiivsed peritoneaalärritusnähud 17.6.4. Veriroe 17.6.5. Veriokse 17.6.6. Peristaltika 17.6.7. Kõht esilevõlvunud

17.7. Muu objektiivne leid 17.7.1. Muu objektiivse leiu kirjeldus

18. Trauma andmed 18.1. Täpne või umbkaudne trauma toimumise aeg 18.2. Trauma toimumise koht 18.3. Trauma mehhanism 18.4. Liiklusõnnetuses osalenute andmed

18.4.1. Vigastatud isiku poolt kasutatud sõiduk 18.4.2. Vigastatud isiku roll 18.4.3. Vigastatu turvaseadmed või kaitsevahendid 18.4.4. Teiste liiklusõnnetuses osalejate sõidukid

18.5. Kannatanute arv samas õnnetuses 18.6. Trauma liik 18.7. Vigastuse piirkond ja iseloom

19. Mürgistuse andmed 19.1. Täpne või umbkaudne mürgistuse aeg 19.2. Mürgistuse toimumise koht 19.3. Mürgistuse laad 19.4. Mürgistust põhjustav aine

20. Kiirabi teostatud protseduuride andmed 20.1. Veeni kanüleerimine

20.1.1. Veeni kanüleerimise koht 20.1.2. Kanüüli suurus 20.1.3. Katsete arv 20.1.4. Protseduuri õnnestumine

20.2. Intraossaalse nõela paigaldamine 20.2.1. Intraossaalse nõela paigaldamise meetod 20.2.2. Luunõela paigaldamise koht 20.2.3. Nõela suurus 20.2.4. Katsete arv 20.2.5. Protseduuri õnnestumine

20.3. Intrakardiaalse ravimi manustamine 20.3.1. Protseduuri aeg 20.3.2. Intrakardiaalse ravimi manustamise meetod 20.3.3. Protseduuri õnnestumine

20.4. Perfuusori kasutamine 20.4.1. Perfuusorite arv

20.5. Infusioon 20.6. Kardiomonitooring 20.7. Defibrilleerimine

20.7.1. Esmase protseduuri aeg 20.7.2. Energia 20.7.3. Kordade arv

20.8. Kardioversioon 20.8.1. Esmase protseduuri aeg 20.8.2. Energia 20.8.3. Kordade arv

20.9. Elektrokardiostimulatsioon 20.9.1. Protseduuri kestus 20.9.2. Elektrokardiostimulatsiooni meetod 20.9.3. Sagedus 20.9.4. Voolutugevus 20.9.5. Režiim

20.10. Pulssoksümeetria 20.11. Kapnograafia/kapnomeetria 20.12. EKG tegemine

20.12.1. Kordade arv 20.13. Invasiivne arteriaalse rõhu monitooring ja selle kirjeldus 20.14. Veresuhkru määramine

20.14.1. Kordade arv 20.15. Temperatuuri mõõtmine

20.15.1. Kordade arv 20.16. Hapnikravi

20.16.1. Protseduuri aeg (algus ja lõpp) 20.16.2. Hapnikravi meetod 20.16.3. Hapniku manustamise kogus

20.17. Endotrahheaalne intubatsioon 20.17.1. Protseduuri aeg 20.17.2. Endotrahheaalse intubatsiooni meetod 20.17.3. Intubatsioonitoru suurus 20.17.4. Katsete arv 20.17.5. Protseduuri õnnestumine 20.17.6. Intubatsioonitoru sügavus suunurgast/ninast

20.18. Kõritoru paigaldamine 20.18.1. Protseduuri aeg 20.18.2. Kõritoru suurus 20.18.3. Katsete arv 20.18.4. Protseduuri õnnestumine

20.19. Oro- või nasofarüngeaaltoru paigaldamine 20.20. Kõrimaski paigaldamine

20.20.1. Protseduuri aeg 20.20.2. Kõrimaski suurus

20.21. Krikotüreotoomia 20.21.1. Protseduuri aeg 20.21.2. Krikotüreotoomia kirjeldus

20.22. Aspireerimine 20.22.1. Aspireerimise koht 20.22.2. Kateetri suurus

20.23. CPAP maski kasutamine 20.23.1. Protseduuri aeg 20.23.2. Hapniku manustamise kogus 20.23.3. Klapi takistus

20.24. PEEP klapi kasutamine 20.24.1. Rõhuühik

20.25. Kopsude kunstlik ventilatsioon 20.25.1. Kopsude mehhaanilise ventilatsiooni meetod 20.25.2. Hingamisaparaadi töörežiim 20.25.3. Hingamismaht 20.25.4. Hingamissagedus 20.25.5. FiO2

20.26. Nebulisaatori kasutamine 20.26.1. Kordade arv

20.27. Perikardiõõne punkteerimine 20.27.1. Eemaldatud vedeliku hulk 20.27.2. Eemaldatud vedeliku iseloom

20.28. Pleuraõõne dreneerimine 20.28.1. Pleuraõõne dreneerimise meetod 20.28.2. Lokalisatsiooni kirjeldus 20.28.3. Dreeni suurus 20.28.4. Klapimeetod

20.29. Põie kateteriseerimine 20.29.1. Põie kateteriseerimise tee (sisestamistee) 20.29.2. Eelnev põiekateetri olemasolu 20.29.3. Kateetri liik 20.29.4. Kateetri suurus 20.29.5. Katsete arv 20.29.6. Protseduuri õnnestumine

20.30. Põieloputus 20.30.1. Loputusvedeliku hulk 20.30.2. Väljunud vedeliku hulk

20.31. Maosondi paigaldamine 20.31.1. Maosondi paigaldamise meetod 20.31.2. Maosondi suurus

20.32. Ninaverejooksu peatamine 20.32.1. Ninaverejooksu tamponaadi meetod 20.32.2. Kasutatud vahendid

20.33. Sünnituse vastuvõtmine 20.33.1. Protseduuri aeg 20.33.2. Sünnituse vastuvõtt

20.34. Fikseerimine/lahastamine 20.34.1. Lahase liik 20.34.2. Vigastuse piirkond

20.35. Haava korrastus 20.35.1. Haava korrastuse meetod 20.35.2. Vigastuse piirkond

20.35.3. Õmbluste arv 20.35.4. Õmbluse liik

20.36. Verejooksu peatamine 20.36.1. Protseduuri aeg 20.36.2. Verejooksu peatamise meetod 20.36.3. Vigastuse piirkond

20.37. Põletuspinna käsitlus 20.37.1. Suure põletuspinna katmise vahendid 20.37.2. Põletuspinna suurus (aste, protsent, lokalisatsioon)

20.38. Võõrkeha eemaldamine 20.38.1. Võõrkeha asukoht

20.39. Muu protseduur 20.40. Lihasesse süstimine

21. Kiirabi manustatud ravimite andmed 21.1. Ravimi manustamise aeg 21.2. Toimeaine 21.3. Ravimivorm 21.4. Ühekordne annus 21.5. Ravimi manustamise tee 21.6. Perfuusoriga ravimi manustamine

21.6.1. Ravimilahuse kontsentratsioon 21.6.2. Perfuusori kiirus

21.7. Allergia tekkimine kiirabi poolt manustatud ravimitele 21.8. Patsiendi enda ravimi kasutamine 21.9. Lisainfo

22. Täiendava abi kasutamise andmed 22.1. Konsultatsioonid

22.1.1. Konsultatsiooni allikas 22.1.2. Konsultatsiooni kirjeldus

22.2. Lisajõu appikutsumine 22.2.1. Appikutsumise aeg 22.2.2. Täiendav abi 22.2.3. Häirekeskuse väljasõidukorralduse edastamise aeg 22.2.4. Sündmuskohale jõudmise aeg

23. Transpordiviisi andmed 23.1. Sündmuskohalt autosse transportimise viis 23.2. Autost haiglasse transportimise viis 23.3. Täiendava kiirabi transpordivahendi kasutamine

24. Visiidi tulemuse andmed 24.1. Visiidi tulemus 24.2. Patsiendi üleandmine

24.2.1. Patsiendi üleandmine haiglale 24.2.1.1. Üleandmise aeg 24.2.1.2. Vastuvõtja

24.2.1.2.1. Vastu võtnud tervishoiutöötaja registreerimiskood 24.2.1.2.2. Vastuvõtja ees- ja perekonnanimi 24.2.1.2.3. Vastuvõtja asutuse andmed

24.2.1.2.3.1. Asutuse nimetus 24.2.1.2.3.2. Asutuse (äri)registrikood 24.2.1.2.3.3. Osakonna nimetus

24.2.1.3. Patsiendi edasisuunamine 24.2.1.3.1. Edasisuunamise põhjus

24.2.2. Patsiendi üleandmine politseile 24.2.2.1. Üleandmise aeg 24.2.2.2. Vastu võtnud politseipatrulli kutsung

24.2.3. Patsiendi üleandmine kiirabile 24.2.3.1. Üleandmise aeg

24.2.3.2. Vastuvõtja

24.2.3.2.1. Vastu võtnud kiirabibrigaadi kutsung 24.2.4. Patsiendi üleandmine kellelegi teisele

24.2.4.1. Üleandmise aeg 24.2.4.2. Vastuvõtja andmed koos täpsustusega

24.2.5. Surmaandmed 24.2.5.1. Surma kuupäev ja kellaaeg 24.2.5.2. Surmakoht 24.2.5.3. Suremispaik

24.3. Hospitaliseerimata patsiendile antud soovitused 25. Patsient keeldub edasisest abist 25.1. Keeldumise aeg 25.2. Edasisest abist keeldumise asjaolude selgitus 26. Teise kiirabibrigaadi abistamine 26.1. Tunnus selle kohta, et abistati teist kiirabibrigaadi 26.2. Viide kiirabikaardi numbrile 27. Viide teisele dokumendile, mis on seostud sama patsiendi sama juhtumiga 27.1. Tunnus selle kohta, et sama patsiendi juhtumiga on seotud teisi kiirabikaarte 27.2. Viide kiirabikaardi numbrile 28. Kutse prioriteet brigaadi hinnangul 28.1. Kiirabibrigaadi hinnang * teenuseosutajale kuvatav andmestik

Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 "Tervise infosüsteemi edastatavate

dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord" muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrust nr 53 "Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord" ja kehtestatakse uus kiirabikaardi andmekoosseis (lisa 15). Kiirabikaart on meditsiiniline dokument, mille kiirabibrigaad täidab igal väljakutsel. Eesmärk on kaasajastada selle andmekoosseis, arvestades senise praktika tugevaid ja nõrku külgi. Eelnõu on koostatud koostöös Tervisekassaga, kes juhib eKiirabi projekti. Samuti olid kaasatud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, Eesti Kiirabi Liit ja kiirabitöötajad. 1.2. Määruse ettevalmistaja

Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Nikita Panjuškin ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna andmekaitseõiguse juht Nele Nisu ([email protected]). Eelnõu mõju analüüsi on üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga kehtestatakse uus kiirabikaardi andmekoosseis ning nähakse ette rakendussäte, mis kohustab uuendatud andmekoosseisus ette nähtud andmeid esitama hiljemalt 1. jaanuaril 2025. a. Kuni selle tähtajani võib esitada andmeid eelmises kiirabikaardi andmekoosseisus. Eelnõu punktis 1 sätestatakse üleminekuaeg. See on vajalik, et tagada võimalus arendada välja kiirabikaartide täitmiseks vajalik rakendus, arvestades uue andmekoosseisuga. Samas ei saa üleminek takistada kiirabikaartide esitamist senises andmekoosseisus, mistõttu võib kiirabikaarte esitada ühes või teises andmekoosseisus, kuid uue andmekoosseisu kasutuselevõtt peab toimuma ühtselt 2025. aasta alguseks. Eelnõu punktiga 2 asendatakse määruse lisa 15 uue lisaga. Määruse uues lisas tehakse järgmised muudatused (punktid esitatakse vastavalt uuele numeratsioonile). Punkt 5.8 nimetatakse ümber – kiirabikaardil kajastatakse kiirabibaasi, mitte kiirabibrigaadi pidaja juriidilise isiku aadressi. Muudatus on vajalik, et saada senisest parem ülevaade kiirabibrigaadide reageerimistest eesmärgiga tagada kiirabivõrgustiku tõhusam planeerimine. Erinevad brigaadid reageerivad erinevatest baasidest, kuid asutuse juriidiline aadress on sama. See ei võimalda aga planeerida ressursside vajadust piirkondlikul tasandil. Seetõttu muudetakse andmekoosseis praktilisemaks. See ei mõjuta isikuandmete töötlemist patsientide vaatest, muudatus on seotud juriidilise isiku sisemise töökorraldusega.

2

Punkti 10.4 lõppu lisatakse tärn (*), mis tähendab, et kõikide abivajajate andmed kiirabikaardil enam ei kajastu. Andmestik on vajalik väljasõidu teenindamiseks ja arvestades kiirabiteenuse omapära, samas ei saa neid andmeid näha patsient, kelle kaardiga seotult need andmed fikseeritakse. Võimalik, et tulevikus muudetakse kogu andmekorje loogika ümber ja andmed lahutatakse täielikult. See eeldab aga teenuse terviklikku ülevaatamist ja arendust. Punktid 13.2 ja 13.3 lisatakse kiirabikaardile asendamaks senist punkti 14.2 „Haiguse kulg“. Punktidega „Patsiendi seisund ja käsitlus“ ja „Olukorra kirjeldus“ eraldatakse kiirabikaardil info patsiendi terviseseisundi ja teiste väljakutsega seotud olukordade kohta. See on vajalik muu hulgas selleks, et välistada liigse info väljastamist võimalike päringute korral, kus kogu teave ei ole küsijale vajalik. Punkt 13.6 lisatakse, et kiirabikaardil oleks eraldi ettenähtud väli, kuhu on võimalik sisestada infot kiirabitegevuse käigus ilmnenud tüsistuste (nt allergiline reaktsioon ravimile) ja probleemide (nt valesti manustatud ravim või teostatud protseduur) kohta. Punkt 17.1.8.10.1 lisatakse, et fikseerida krambihoo kestus minutites. Punkt 17.2.2 sõnastatakse ümber nii, et kiirabitöötaja sisestaks ainult hingamissageduse. Hingamissageduse taseme käsitsi märkimine ei ole eraldi vajalik, sest tegemist on sisuliselt dubleerimisega. Punkt 20.19 sõnastatakse ümber nii, et nimetus vastaks tänasel päeval kasutuses olevatele vahenditele. Kehtivast andmekoosseisust eemaldatakse punkt 13 ja selle alapunktid, sest nende olemasolu kiirabikaardil ei täida eesmärki. Tervise infosüsteemist päritud andmete kajastamine oli varem vajalik näitamaks, et kiirabitöötaja päris andmeid ja võttis neid arvesse tervishoiuteenuse osutamisel. Tänasel päeval täidetakse eesmärk teisel viisil ehk maha jäävad päringute logid, veendumaks kas teenuseosutaja vaatas ka haigusloo teisi andmeid. Punkt eemaldatakse tervikuna kiirabikaardilt, et vältida andmete dubleerimist. Teenuse raames midagi sisuliselt ei muutu. Kehtivast andmekoosseisust eemaldatakse punkt 17.11.2, sest Eestis kasutatakse tänasel päeval üksnes bifaasilisi defibrillaatoreid. Täiendav märge kiirabikaardil ei ole enam otstarbekas. Kehtivast andmekoosseisust eemaldatakse punkt 17.17 ja selle alapunktid, sest hüpotermia rakendamine kiirabi etapil ei sisaldu enam kaasaegsetes ravijuhistes. Tegemist on protseduuriga, mida kiirabi enam ei rakenda. Kehtivast andmekoosseisust eemaldatakse punkt 17.2, sest see dubleerib punkti 13.2. Kehtivast andmekoosseisust eemaldatakse punkt 17.24, sest see dubleerib punkti 13.3. Kehtivast andmekoosseisust eemaldatakse punkt 17.25, sest see dubleerib punkti 23.2. Kehtivast andmekoosseisust eemaldatakse punkt 18.1.8.8. Prillhematoomi olemasolu märkimine toimub edaspidi punkti 18.8 täitmise käigus. Kehtivast andmekoosseisust eemaldatakse punkt 19.4, sest see dubleerib punkti 13.2. Kehtivast andmekoosseisust eemaldatakse punkt 20.5, sest see dubleerib punkti 13.2. Kehtivast andmekoosseisust eemaldatakse punkt 21.6.1, sest kõik Eestis kasutuses olevad kardiomonitorid tagavad automaatselt protokolli olemasolu. Täiendav märge kiirabikaardil ei ole enam otstarbekas.

3

Kehtivast andmekoosseisust eemaldatakse punktid 21.7.2 ja 21.8.2, sest Eestis kasutatakse tänasel päeval üksnes bifaasilisi defibrillaatoreid. Täiendav märge kiirabikaardil ei ole enam otstarbekas. Kehtivast andmekoosseisust eemaldatakse punkt 21.11.1, sest kapnograafiat ei teostata kiirabi väljakutse käigus mitu korda, vaid tegemist on pideva elunäitaja jälgimisega üldjuhul kuni patsiendi üleandmiseni haiglas. Kehtivast andmekoosseisust eemaldatakse punkt 21.32, sest maoloputuse tegemine kiirabi etapil ei sisaldu enam kaasaegsetes ravijuhistes. Tegemist on protseduuriga, mida kiirabis tänasel päeval enam ei rakendata. Kehtivast andmekoosseisust eemaldatakse punkt 21.36.5, sest kiirabis kasutatakse ainult üht liiki õmblusmaterjali. Täiendav märge kiirabikaardil ei ole vajalik. Kehtivast andmekoosseisust eemaldatakse punkt 21.41, sest hüpotermia rakendamine kiirabi etapil ei sisaldu enam kaasaegsetes ravijuhistes. Tegemist on protseduuriga, mida kiirabis tänasel päeval enam ei rakendata. Punktide numeratsioon kohendatakse. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse eesmärk on kaasajastada kiirabikaardi andmekoosseisu. Mõjude analüüsi koostamiseks on kasutatud Terviseameti ja Tervise Arengu Instituudi andmeid. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmises valdkonnas: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkonda nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda, majandust, regionaalarengut, riigi julgeolekut ja välissuhteid ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldust, mistõttu ei ole mõjusid nendes valdkondades hinnatud. 4.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sihtrühm I: kiirabibrigaadid Terviseameti andmetel on Eestis praegu kümme kiirabiasutust ehk kiirabibrigaadi pidajat. Kokku tegutseb 102 kolmeliikmelist kiirabibrigaadi, millest 82 on õebrigaadid, 14 arstibrigaadid ja kuus reanimobiilibrigaadid. Lisaks osutavad kiirabiteenust veel kaks kaheliikmelist brigaadi. Väljasõitudevahelisel ajal asuvad kiirabibrigaadid kiirabibaasides, mida on Eestis 61. Kõikide tervishoiuteenust osutavate asutustega võrreldes on muudatustest mõjutatud sihtrühma suurus väike1, kuid kiirabiteenuse osutajate sihtrühma vaatest on tegemist olulise mõjuga, sest mõjutab kõiki kiirabiasutusi.

1 Tervise Arengu Instituudi statistika alusel oli 2022. aastal kokku 1531 tervishoiuasutust ning seega võib öelda, et sihtrühma suurus on väike, kuivõrd kümme kiirabibrigaadi pidavat asutust moodustab kogu sihtrühmast vähem kui 5%. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__01TTosutajad/TTO10.px/table/tableViewL ayout2/.

4

Muudatuste tagajärjel muutub kiirabikaardi andmekoosseis kiirabikaardi täitjale ja statistiliste andmete kasutajale senisest mugavamaks. Mõju ulatust võib pidada keskmiseks, kuna praegune kiirabikaardi täitmise protsess muutub ning sellest tulenevalt võib muutuda ka kiirabibrigaadide toimimine. Küll aga on tegemist ühekordselt avalduva mõjuga – mõju avaldub muudatuste tegemisel. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna uuele andmekoosseisule on ette nähtud üleminekuperiood. Uus andmekoosseis on koostatud, arvestades andmete koostajate ja kasutajate soovidega, mistõttu paraneb eeldatavasti ka teenuse kvaliteet. Lisaks tuleb arvestada, et muudatustega eemaldatakse mittevajalikud ja mitteajakohased punktid ning sellest tulenevalt on avalduv mõju positiivne. Sihtrühm II: potentsiaalselt kogu elanikkond Muudatuste tagajärjel on kaudselt mõjutatud kogu elanikkond. „Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüsi“2 järgi edastab Häirekeskus kiirabile väljasõidukorralduse 266 000–290 000 korral aastas, mis tähendab keskmiselt 22 korraldust 100 elaniku kohta. Kuigi kiirabiteenust võib potentsiaalselt vaja minna igal inimesel. Seetõttu võib hinnata, arvestades kiirabi väljasõidukorralduste arvu aasta jooksul ja Eesti elanike arvu, et mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Mõju elanikele ilmneb selles, et kui kiirabikaardi andmekoosseis muutub kasutajatele sobivamaks, paraneb inimeste jaoks ka teenuse kvaliteet. Tegemist on positiivselt avalduva mõjuga, mis ei eelda elanikelt lisategevusi ega kohanemist (mõju ulatus väike). Mõju avaldumise sagedus on harv või ebaregulaarne ehk mõju avaldub siis, kui tekib vajadus kiirabiteenuse järele. Muudatus vähendab võimalikku ebasoovitavat mõju, sest täpsustatakse isikuandmete kajastamist ja kasutamist (vt andmekaitsealane mõjuhinnang). 4.2. Koondmõju riigiasutuste, ettevõtjate ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustega ei kaasne täiendavat halduskoormust elanikele. Ka kehtiva olukorra järgi täidab kiirabiteenuse osutaja kiirabikaarti. Muudatuse tulemusena muutub andmekoosseis, sealhulgas täpsustatakse andmepunkte ning eemaldatakse mittevajalikud punktid. Kokkuvõttes ei kaasne muudatustega haldus- või töökoormuse suurenemist. 4.3. Andmekaitsealane mõjuhinnang Määruse muudatustega uuendatakse kiirabikaardi andmekoosseisu. Uus andmekoosseis näeb ette patsiendi seisundi, meditsiiniliste tüsistuste ja väljakutsega seotud muude asjaolude selgemat eristamist (punktid 13.2, 13.3 ja 13.6). Tänu sellele saab senisest lihtsamini eristada inimese terviseandmeid päringute vastuste koostamisel, kui pärija vajab üksnes mittemeditsiinilisi andmeid. Punktiga 10.4 piiratakse abivajajate isikuandmete kajastamist. Mitu punkti eemaldatakse, peamiselt selleks, et vältida andmete dubleerimist. Uusi andmed kogutakse punktide 5.8 ja 17.1.8.10.1 alusel. Punktiga 5.8 kajastatakse kiirabikaardil selle kiirabibaasi aadressi, millele kuulub väljakutsele reageerinud kiirabibrigaad – infol on statistiline tähendus ja tegemist ei ole eriliigiliste andmetega. Punktiga 17.1.8.10.1 täpsustatakse krambihoo kestust minutites, kuid krambihoo esinemine kajastus juba kehtivas versioonis. Andmete töötlemise protsessid ja ligipääsud ei muutu, mistõttu ei kaasne määruse eelnõuga varem kirjeldamata riskide tekkimist. Kokkuvõttes on muudatustel pigem positiivne mõju eriliigiliste andmete kaitsele (dubleerimise vältimine, ebavajalike andmete kogumise lõpetamine ja tärnide rakendamine laiemalt).

2 R. Kalda, L. Rooväli. Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüs. Tartu: Tartu ülikool; 2023.

5

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks on vaja teha IT-arendusi. Määrusest tulenevate nõuete rakendamisega on arvestatud Tervisekassa eelarves ning kulud kaetakse eKiirabi projekti eelarvest. Riigieelarvele täiendavat kulu ei teki. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on koostatud Tervisekassa ettepanekul. Eelnõu on koostanud töörühm, kes arvestas Tervisekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse, Terviseameti, Tervise Arengu Instituudi, Eesti Kiirabi Liidu ja kiirabibrigaadi pidajate sisendiga. Eelnõu on esitatud arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele:

 Tervisekassa,

 Terviseamet,

 Tervise Arengu Instituut,

 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus,

 Andmekaitse Inspektsioon,

 Riigi Infosüsteemi Amet.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Tervisekassa Terviseamet Tervise Arengu Instituut Eesti Kiirabi Liit

Meie 16.07.2024 nr 1.2-2/74-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 "Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord" muutmise määruse eelnõu ja seletuskirja. Palume avaldada arvamust kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Lisa 15 muudetud sõnastuses 4. Seletuskiri Arvamuse avaldamiseks Tervisekassa Terviseamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Andmekaitse Inspektsioon Riigi Infosüsteemi Amet Tervise Arengu Instituut Nikita Panjuškin [email protected]