Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Lp Marge Mäekivi

Rapla Vallavalitsus

[email protected] 17.07.2024 nr 9.2-3/24/7421-2

Vastuskiri Karitsa järve veekvaliteedi probleemile

Pöördusite Terviseameti poole seoses Karitsa järve veekvaliteediga ja palusite abi veeproovide

võtmisega, kuna Karitsa järve ujujatel on tekkinud pärast suplust nahale sügelevad kuplad.

Karitsa järve puhul pole tegemist ametliku supluskohaga ehk ujumine sealses järves on omal

vastutusel. Ametlikele supluskohtadele kehtivad sotsiaalministri 3.10.2019 määrusega nr 63 „Nõuded

suplusveele ja supelrannale“ kehtestatud nõuded, mida peab täitma supluskoha omanik või valdaja ja

mis hõlmavad muuhulgas veeanalüüside teostamist. Suplusvee veeanalüüsides uuritakse bakterite

(E.coli, enterokokid) sisaldust, mis üldjuhul ei tekita suplejate nahale löövet.

Terviseameti hinnangul tekitavad eespool kirjeldatud nahaärritust, kus veega kokku puutunud

piirkondades tekivad ebakorrapärased sääse- või parmuhammustusi meenutavad punased täpid,

vereimiussi vastsed ehk tserkaarid, mis on vee looduslik osa.

Tserkaarid on väga väikesed vähem kui poole mm pikkused veelindude parasiidid, kelle

vaheperemeheks on veeteod. Vaheperemehest väljudes on neil vaja kiiresti leida peremeesorganism –

veelind. Samas kui samal ajal satub vette mõni inimene, võivad nad proovida tungida naha kaudu ka

inimese organismi. Inimese organismi nad tungida aga ei suuda ning hukkuvad nahas, kuid võivad

põhjustada sellega sügelevat löövet.

Parasiidid aktiveeruvad (väljuvad oma vaheperemeestest tigudest) soojade ilmadega kui

seisuveekogudes on vee temperatuur üle 20 kraadi ja arvatavasti ka tuulevaikne ilm.

Veelindude rände tõttu on need parasiidid Eesti järvedes päris laialt levinud ning sarnaseid juhtumeid

esineb peaaegu igal aastal üle Eesti. Õnneks on inimorganismil nendest tekkivad tervisekaebused

mööduvad, nii nagu parmu hammustusest tekkiv ebameeldivustunne. Tekkiva lööbe suurus oleneb iga

inimese enda immuunsüsteemi tundlikkusest. Täiskasvanud tervel inimesel on väiksem tõenäosus

ebameeldivate reaktsioonide tekkimiseks võrreldes näiteks pikalt madalasse vette mängima läinud

lastel. Mida pikem on võimalik kokkupuuteaeg parasiitidega, seda tugevam lööve võib tekkida.

Tserkaaridega seostatavate iseloomulike löövete vältimiseks on soovitatav vältida laste viibimist

parasiitidele soodsaks kasvukeskkonnaks olevas vees ja vältida ujumist seal, kus on pardid.

Rannakaldal ning rohu sees jalutades oleks hea kanda jalanõusid. Pärast suplust on soovitatav ennast

pesta puhta vee ja seebiga. Allergilise reaktsiooniga suplejatele võivad leevendust pakkuda ka

apteekidest kättesaadavad allergiavastased vahendid.

Terviseamet soovitab paigaldada supluskohta vastava hoiatussildi tserkaaride võimaliku esinemise

kohta. Lisaks tulles vastu vallavalitsuse palvele, võtab Terviseamet igaks juhuks ühe kontrollproovi

järvest ka bakterite sisalduse määramiseks.

2(2)

Karitsa järv on populaarne ujumiskoht ja seal käib suplemas suur hulk inimesi, mistõttu tasuks mõelda

supluskoha ametlikuks muutmisele ehk supluskoha asutamisele vastavalt sotsiaalministri 3.10.2019

määrusele nr 63 § 3.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Kallaste

menetlusgrupi juht