Selgitustaotlus

Tartu mnt 83, Tallinn www.remos.ee Registrikood 14306398 [email protected]

Justiitsministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

[email protected]

18 juuli 2024

SELGITUSTAOTLUS

Austatud Justiitsministeerium

Käesolevaga pöördun Advokaadibüroo Remo’s vandeadvokaadina Teie poole

selgitustaotlusega seoses KrtS kohaldamisega. Esmalt selgitan faktilised asjaolud ja seejärel

toon välja küsimused, mille osas esitan selgitustaotluse.

Nõukogude ajal oli ehitatud 1-korruseline elamu koos keldrikorrusega ja pööninguga. 1979.

aastal ehitati pööningukorrusele välja kaks korterit. Katusekorrusele ehitatud korterite

vahelagi ei ole tugevdatud konstruktsiooniga ning tol ajal lahendati see lihtsa laudisega

kinnitatuna otse laepennidele (ilma rist-taladeta). Ligipääsu katusekorrusel olevate korterite

kohal asuvale alale, mis paikneb katuseviilu all, puudus. Antud ala ei nähtu ka kehtivas maja

eksplikatsiooni plaanil. Täpselt on antud ala märgitud punaselt alloleval 1979. a maja plaanil.

Eksplikatsioonil on välja toodud hoone üldpind ja iga korteri kohta ruumi nimetus ja pinna

arvutamise avaldus. Toon välja ülal oleval joonisel punasega märgitud katuseharja all oleva

pinna all asuva korteri nr 7 andmed:

Ruumide eksplikatsioonil ei ole välja toodud katusekorrusel olev pööningupind, mis on

kasutamata ning, mis kuulub korteriomanike kaasomandisse.

Korteriomanik, kellele kuulub korter nr 7, mille kohal asub kõnealune punasega märgitud

pind, sooviks selle pinna kasutule võtta. Selle juures aga tekkis küsimus, kas see on

kaasomanikele kuuluv pind ning kas selle kasutuselevõtule kohalduvad KrtS § 9 lg 1 ja lg 3.

KrtS § 9 lg 1 kohaselt asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel võib muuta

olemasolevate eriomandite ulatust, samuti luua uue korteriomandi.

KrtS § 9 lg 3 sätestab, et eriomandite suuruse muutmise otsuse saab vastu võtta, kui selle poolt

on üle poole kõigist häältest ning neile kuulub üle poole kaasomandi osadest.

KrtS § 4 lg 1 kohaselt on eriomandi ese ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning

selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta,

kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone

välist kuju muutmata.

Kui korteriomandi nr 7 omanik lõhub ära vahelae, siis tema korteri lagi on kõrgem ja korter

laieneb kuupmeetrite osas aga mitte ruutmeetrite osas. Seega KrtS tähenduses korteri

eriomand ei muutu. Selliseid muudatusi ei kanta sisse ka kinnistusraamatusse ega

ehitusregistrisse. Sellest tulenevalt on küsimus, kas see osa kuulub kaasomandisse ning kas

selle kasutusele võtmiseks tuleb läbida KrtS §’s 9 sätestatud protseduur.

Kas olukord muutub, kui korteriomanik võtab selle osa kasutusele, kuid ei jäta seda

lahtiseks katuseharjani vaid rajab poole ulatuses abiruumi luues sellega täiendav tasapind

enda korteri sisse?

Käesolev selgitustaotlus on esitatud MSVS § 3 alusel ning sellele vastus palun edastada

vandeadvokaat Jana Reitsakas e-mailile [email protected]

Lugupidamisega

Digitaalselt allkirjastatud

Jana Reitsakas

Vandeadvokaat

Tartu mnt 83, Tallinn www.remos.ee Registrikood 14306398 [email protected]

Justiitsministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

[email protected]

18 juuli 2024

SELGITUSTAOTLUS

Austatud Justiitsministeerium

Käesolevaga pöördun Advokaadibüroo Remo’s vandeadvokaadina Teie poole

selgitustaotlusega seoses KrtS kohaldamisega. Esmalt selgitan faktilised asjaolud ja seejärel

toon välja küsimused, mille osas esitan selgitustaotluse.

Nõukogude ajal oli ehitatud 1-korruseline elamu koos keldrikorrusega ja pööninguga. 1979.

aastal ehitati pööningukorrusele välja kaks korterit. Katusekorrusele ehitatud korterite

vahelagi ei ole tugevdatud konstruktsiooniga ning tol ajal lahendati see lihtsa laudisega

kinnitatuna otse laepennidele (ilma rist-taladeta). Ligipääsu katusekorrusel olevate korterite

kohal asuvale alale, mis paikneb katuseviilu all, puudus. Antud ala ei nähtu ka kehtivas maja

eksplikatsiooni plaanil. Täpselt on antud ala märgitud punaselt alloleval 1979. a maja plaanil.

Eksplikatsioonil on välja toodud hoone üldpind ja iga korteri kohta ruumi nimetus ja pinna

arvutamise avaldus. Toon välja ülal oleval joonisel punasega märgitud katuseharja all oleva

pinna all asuva korteri nr 7 andmed:

Ruumide eksplikatsioonil ei ole välja toodud katusekorrusel olev pööningupind, mis on

kasutamata ning, mis kuulub korteriomanike kaasomandisse.

Korteriomanik, kellele kuulub korter nr 7, mille kohal asub kõnealune punasega märgitud

pind, sooviks selle pinna kasutule võtta. Selle juures aga tekkis küsimus, kas see on

kaasomanikele kuuluv pind ning kas selle kasutuselevõtule kohalduvad KrtS § 9 lg 1 ja lg 3.

KrtS § 9 lg 1 kohaselt asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel võib muuta

olemasolevate eriomandite ulatust, samuti luua uue korteriomandi.

KrtS § 9 lg 3 sätestab, et eriomandite suuruse muutmise otsuse saab vastu võtta, kui selle poolt

on üle poole kõigist häältest ning neile kuulub üle poole kaasomandi osadest.

KrtS § 4 lg 1 kohaselt on eriomandi ese ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning

selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta,

kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone

välist kuju muutmata.

Kui korteriomandi nr 7 omanik lõhub ära vahelae, siis tema korteri lagi on kõrgem ja korter

laieneb kuupmeetrite osas aga mitte ruutmeetrite osas. Seega KrtS tähenduses korteri

eriomand ei muutu. Selliseid muudatusi ei kanta sisse ka kinnistusraamatusse ega

ehitusregistrisse. Sellest tulenevalt on küsimus, kas see osa kuulub kaasomandisse ning kas

selle kasutusele võtmiseks tuleb läbida KrtS §’s 9 sätestatud protseduur.

Kas olukord muutub, kui korteriomanik võtab selle osa kasutusele, kuid ei jäta seda

lahtiseks katuseharjani vaid rajab poole ulatuses abiruumi luues sellega täiendav tasapind

enda korteri sisse?

Käesolev selgitustaotlus on esitatud MSVS § 3 alusel ning sellele vastus palun edastada

vandeadvokaat Jana Reitsakas e-mailile [email protected]

Lugupidamisega

Digitaalselt allkirjastatud

Jana Reitsakas

Vandeadvokaat