Käskkiri

Projekti meeskonna CV

Uuring „Eesti elanike küberturvalisuse teadlikkuse ja digitaalsete oskuste ülevaade”

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

Viite nr ______

Nimi: _______________

Isikukood: _______________________

Kontaktandmed: _____________________ (e-post, telefon)

Töökogemus (esitatakse neljaliikmelise uurimismeeskonna liikmete kohta)

- Vähemalt üks haridus- või käitumispsühholoogia valdkondlike teadmistega ekspert, kes

panustab dokumentide sisulisse koostamisesse ja õppematerjalide ning õppemetoodika

sisendi valmimisse. - Vähemalt üks küberturvalisuse teadmistega tehniline ekspert, kes panustab dokumentide

sisulisse koostamisesse ja õppevideote valmimisse;

Tööandja nimi

Projekti/uuringu

nimi ja kirjeldus

Projektis/uuringus

töötamise alguse ja lõpu

aeg kuu ning aasta

täpsusega.

Töökoha/ametikoha

nimetus ja olulisemate

tööülesannete kirjeldus

projektis/uuringus

Vajadusel jätkata loetelu…

Roll hankelepingu täitmisel (esitatakse vastavalt hindamismetoodikale)

Meeskonnaliikme

roll (ametikoht),

meeskonnas

Meeskonnaliikme tööülesannete

kirjeldus

Kirjeldus, kuidas meeskonnaliikme

oskused aitavad saavutada

hankelepingu eesmärki

Hariduskäik:

…

…

Keeleoskus:

Muu oluline

informatsioon:

…

…

TÖÖVÕTULEPING nr 28

ERITINGIMUSTE PROJEKT

Tallinn

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorra § 6 lg 3 alusel riikliku küberturvalisuse osakonna juhataja ülesannetes …. (edaspidi

tellija),

ja

XXX, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige … (edaspidi töövõtja), keda

edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu

sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on „Eesti elanike küberturvalisuse teadlikkuse ja digitaalsete oskuste

ülevaate“ uuringu korraldamine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt

lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töövõtja täpsemad ülesanded on

kirjeldatud lepingu lisas (tööde kirjeldus).

2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke „Eesti elanike küberturvalisuse

teadlikkuse ja digitaalsete oskuste ülevaate uuringu“ tulemusena

(viitenumber……………) ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ja töövõtja

edukaks tunnistatud pakkumusele.

2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab tööga loodavad tulemid tellijale üle

hiljemalt 4 kuud pärast lepingu sõlmimist arvestusega, et lepingulised kohustused

peavad olema täidetud hiljemalt 20. detsembriks 2024, vastavalt, kumb tähtaeg saabub

varem. Töö üleandmise täpsemad nõuded on kirjeldatud lepingu lisas.

2.4. Lepingu ese on finantseeritav Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF)

fondist. Töövõtjal tuleb töö teostamisel teavitada avalikkust ja tegevustes osalejaid

toetuse päritolust, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit

taasterahastu NextGenerationEU vahenditest ning kasutades objektide ja avalikkusele

suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel logo Euroopa Liidu embleemi koos

tekstiga „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“. Logo kasutamise nõuded on

leitavad Riigi Tugiteenuste Keskuse veebileheküljelt ning täpsemad teavitusjuhised on

leitavad Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korralduse ja toetuse andmise

üldtingimuste määrusest.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord Tellija tasub pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist mõlema poole poolt

töövõtjale lepingu punktis 2.1 sätestatud töö teostamise eest tasu kogusummas kuni ………….

eurot, millele lisandub käibemaks. Tellija tasub üleandmise-vastuvõtmise aktis kirjeldatud ja

teostatud töö eest töövõtja pakkumuses toodud maksumuse kohaselt.

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on … , telefon … , e-post … .

4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel

on………., telefon … , e-post … .

5. Lepingu lisad

5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

5.1.1. Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid (leitavad riigihangete registris);

5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus.

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt riigihangete registris

või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st

tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/

HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber:

Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Hange: “Eesti elanike küberturvalisuse teadlikkuse ja digitaalsete oskuste ülevaate uuring”

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta

Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei

Jrk nr Nimetus Kirjeldus Tüüp /

hindamismeetod

Osakaal Kogus Ühik Pakkuja

täidetav

1 Uurimis- ja analüüsimetoodika visioon Kvaliteet -

hankija hinnatav 35

3 Aja- ja tegevuskava Kvaliteet -

hankija hinnatav 30

4 Pakkumuse maksumus Maksumus -

vähim on parim 35 jah

Kokku: 100

Hindamismetoodika kirjeldus

1. Uurimis- ja analüüsimetoodika visioon Hindamismetoodika kirjeldus on kirjeldatud dokumendis "Hindamismetoodika kirjeldus"

2. Aja- ja tegevuskava Hindamismetoodika kirjeldus on kirjeldatud dokumendis "Hindamismetoodika kirjeldus"

3. Pakkumuse maksumus

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 

Riigihange nr  

„Eesti elanike küberturvalisuse teadlikkuse ja digitaalsete oskuste ülevaate uuring“

Hindamismetoodika kirjeldus

Kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamisel kasutatakse majanduslikult kõige soodsama

pakkumuse kindlaksmääramisel väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System) allpool toodud

kriteeriumite alusel:

Tabel 1. Hindamiskriteeriumite osakaalud

Nr Kriteerium Numbriline Osakaal

1 Uurimis- ja analüüsimetoodika

visioon

35

2 Aja- ja tegevuskava 30

3 Pakkumuse kogumaksumus 35

KOKKU 100

Hindamiskriteeriume 1-3 hindavad hankija hindamiskomisjoni liikmed kollektiivselt1.

Tabel 1. välja toodud hindamiskriteeriumid kuuluvad hindamisele alljärgnevate põhimõtete

järgi:

Kriteeriumi nr 1 „Uurimis- ja analüüsimetoodika visioon“ hindamine

(maksimaalselt 35 väärtuspunkti)

Kriteeriumi „ Uurimis- ja analüüsimetoodika visioon“ eest omistatakse pakkumusele punktid

vastavalt kas „35“, „20“ või „10“. Maksimaalsed väärtuspunktid (35) omistatakse kõige

täiuslikumale „ Uurimis- ja analüüsimetoodika visioonile“.

1 Hankija jätab endale õiguse kaasata hindamiskomisjoni töösse komisjoniväliseid eksperte. Eksperdid ei osale hindamisel, neil on nõuandev roll.

Punktid kriteeriumi „Uurimis- ja analüüsimetoodika visioon“ osas antakse järgmiselt:

35 punkti 20 punkti 10 punkt

Analüüsi koostamise metoodika

on selge ja arusaadav. Uurimis-

või analüüsimeetod on välja

toodud iga komponendi kohta,

mida plaanitakse uurida.

Valitud metoodika on sobilik

tellitavate tööde eesmärkide

saavutamiseks.

Analüüsi koostamise metoodika

on suures osas selge ja/või

arusaadav ja/või uurimis- või

analüüsimeetod on välja toodud

enamiku (kuid mitte iga)

komponendi kohta, mida

plaanitakse uurida ja/või

metoodika on suures osas

sobilik tellitavate tööde

eesmärkide saavutamiseks

ja/või metoodika sisaldab muid

väiksemaid puudusi, mis ei

võimalda anda kõrgemat

hinnet.

Analüüsi koostamise metoodika

on vähesel määral selge ja/või

arusaadav ja/või uurimis- või

analüüsimeetod on välja toodud

mõnede komponentide kohta,

mida plaanitakse uurida ja/või

metoodika on vähesel määral

sobilik tellitavate tööde

eesmärkide saavutamiseks

ja/või metoodika sisaldab muid

suuremaid puudusi, mis ei

võimalda anda kõrgemat

hinnet.

Kriteeriumi nr 3 „Aja- ja tegevuskava“ hindamine (maksimaalselt 30

väärtuspunkti)

Kriteeriumi „Aja- ja tegevuskava“ eest omistatakse pakkumusele punktid kas „30“, „20“ või

„10“. Maksimaalsed väärtuspunktid (30) omistatakse kõige täiuslikumale „Aja- ja

tegevuskavale“.

Punktid kriteeriumi „Aja- ja tegevuskava“ osas antakse järgmiselt:

Hinne „30” Hinne „20” Hinne „10”

Tööde elluviimise ajamaht, tööde

järjekord ja tööde ning tegevuste

teostamise ajakava on terviklikult

läbi mõeldud, realistlikud ja

arusaadavad ning tagab tähtaegse

tööde elluviimise.

Tööde elluviimise

hinnanguline ajamaht on

kohati üldiselt kirjeldatud

ja/või tööde järjekord ja/või

ajakava sisaldab muid

väiksemaid (1-2) puudusi.

Tööde elluviimise hinnanguline

ajamaht on vähesel määral

kirjeldatud ja/või ajakava ei ole

terviklik ja/või ajakava sisaldab

muid suuremaid (3 või enam)

puudusi.

Kriteeriumi nr 4 „Pakkumuse kogumaksumus“ hindamine (maksimaalselt 35

väärtuspunkti)

4.1 Pakkumuse kogumaksumuse (käibemaksuta) eest omistatakse pakkumusele punktid eRHRis

toodud väärtuspunktide süsteemi alusel.

4.2 „Pakkumuse kogumaksumus“ on hankija jaoks lõplik ja sellele ei lisandu täiendavaid

väljamakseid ega hilisemaid kulutusi.

Eduka pakkumuse väljaselgitamine

1. Kolme kriteeriumi alusel saadud väärtuspunktid liidetakse kokku ja saadakse

pakkumust iseloomustav väärtuspunktide summa. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe

komakoha täpsusega. Maksimaalne väärtuspunktide kogusumma on 100,00.

2. Edukaks tunnistatakse pakkumus, mis hindamiskriteeriumite alusel kujunevate

väärtuspunktide summeerimisel sai kõige rohkem väärtuspunkte ja on seega

majanduslikult soodsaim pakkumus.

3. Juhul, kui mitu pakkumust koguvad võrdse arvu väärtuspunkte, siis tunnistatakse

edukaks kriteeriumite „Uurimis- ja analüüsimetoodika visioon“ ja „Aja-ja tegevuskava“

eest kokku enim punkte saanud pakkumus.

4. Juhul, kui pärast kriteeriumite „Uurimis- ja analüüsimetoodika visioon“ ja „Aja-ja

tegevuskava“ eest kokku punkte saanud pakkumused on endiselt võrdsed, siis korraldab

hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt

väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida.

LISATEAVE

1. Pakkumuse esitamine ja teise ettevõtja vahenditele tuginemine 1.1. Juhul kui pakkuja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning

tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel,

esitab pakkuja ja teine ettevõtja pakkumuses kinnituse, et nad vastutavad solidaarselt

hankelepingu selle osa täitmise eest, mille suhtes teise ettevõtja vahenditele tugineti.

1.2. Kui pakkuja või taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile

või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite

alusel, peab pakkuja või taotleja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta

tugineb.

1.3. Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud

toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja, lisades pakkumusele volikirja.

2. Pakkumus 2.1. Vastavalt RHS § 122 näitab pakkuja pakkumuses hankelepingu täitmisel selle osa suuruse ja

iseloomu, mille suhtes pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid koos kavandatavate

alltöövõtjate nimedega.

2.2. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama

nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed

peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust riigihanke

alusdokumentides toodud tingimustele.

2.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks Rahvusvahelise

sanktsiooni seaduse (RSanS) § 7 lg 1 alusel tühine. 9. aprillil 2022 jõustus Euroopa Liidu

Nõukogu sanktsioon (Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 2022/576), mille kohaselt on

hankijal keelatud riigihankelepingute sõlmimine ja täitmine Vene Föderatsiooni kodanike või

seal asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku, asutuse või muu

üksusega.

2.4. Hankijal on õigus nõuda pakkujalt dokumentide esitamist, mis võimaldavad kontrollida RHS §

95 lg 1 p 5 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Kuna puudub andmebaas, kust oleks

Eesti hankijal võimalik kontrollida Vene Föderatsiooni kodanikke või seal asutatud ettevõtjaid

nimeliselt on hankijal õigus nõuda pakkujalt järgmiste tõendite esitamist:

2.4.1. kui tegemist on füüsilise isikuga, isikut tõendava dokumendi koopia, millelt nähtub isiku

kodakondsus;

2.4.2. kui tegemist on juriidilise isikuga, väljavõte või tõend tema asukohamaa äriregistrist või

muult pädevalt asutuselt.

2.5. Hankija võib kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimustele ning hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas riigihangete seaduses

sätestatud korras enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni

kontrollimist. Sellisel juhul tagab hankija, et hankelepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kes

oleks tulnud käesoleva seaduse § 95 lõike 1 alusel hankemenetlusest kõrvaldada või kes ei

vasta hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele.

3. Kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused ja hankemenetluse kehtetuks

tunnistamine 3.1. Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal

enne hankelepingu sõlmimist vastavalt RHS §-s 116 lg 1 sätestatule või kui pakkumuse

maksumus või kulu ületab riigihanke alusdokumentides kindlaks määratud hankelepingu

hinda või kulu. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud

otsuse

3.2. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks

tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:

3.2.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta;

3.2.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu

osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;

3.2.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega

hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.

4. Pakkumuse edukaks tunnistamine 4.1. Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab hankija 100-väärtuspunkti süsteemis. Edukaks

tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus riigihanke alusdokumentides toodud

hindamiskriteeriumide alusel.

4.2. Eduka pakkumuse valiku aluseks on vastavalt RHS § 117 lg 1 majanduslik soodsus ja hanke

alusdokumendis toodud „Hindamismetoodika“.

5. Muud sätted 5.1. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2

nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms)

kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see

on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke

alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või

tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

5.2. Kui huvitatud isik ei ole esitanud hankemenetluse käigus küsimusi riigihanke

alusdokumentides avastatud vastuolude, ebaselguste või puuduste kohta, on hankijal õigus

hankelepingu sõlmimise ja täitmise käigus üleskerkinud vaidluste korral valida hankijale

sobivam riigihanke alusdokumentide tõlgendus.

5.3. Edukas pakkuja kohustub talle edastatud hankelepingu allkirjastama ning tagastama

allkirjastatud hankelepingu hiljemalt 3 tööpäeva jooksul hankelepingu edastamisest arvates.

5.4. Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad või taotlejad sh alltöövõtjad, kelle elu- või

asukoht on RHS § 3 p-s 2 nimetatud riigis (Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni

riigihankelepinguga ühinenud riik).

KÄSKKIRI

18.07.2024 nr 28

Riigihanke “Eesti elanike küberturvalisuse

teadlikkuse ja digitaalsete oskuste ülevaate uuring”

korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku

nimetamine

Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 2 ja § 125 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud

dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017.a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:

1. Korraldada riigihange teenuse “Eesti elanike küberturvalisuse teadlikkuse ja digitaalsete

oskuste ülevaate uuring” (CVP kood: 79311300-0 “Uuringu analüüsiteenused”) tellimiseks.

2. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud teenuse tellimiseks riigihanke alusdokumendid

(lisatud).

3. Tellitava uuringu „Eesti elanike küberturvalisuse teadlikkuse ja digitaalsete oskuste

ülevaate uuring“ eeldatav kogumaksumus on kuni 59 000 eurot, millele lisandub käibemaks.

Hankelepingu täitmise periood on lepingu sõlmimisest alates kuni 20. detsember 2024. aasta.

4. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud teenuse tellimise eest vastutavaks isikuks ja punktis

5 nimetatud komisjoni esimeheks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM)

riikliku küberturvalisuse osakonna küberturvalisuse teadus- ja tehnoloogiajuhi Ilmar Vessini.

5. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud hanke korraldamiseks, sh pakkumuste

vastavaks tunnistamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks järgmises koosseisus:

1. Hendrik Roland Helm – MKM, digiriigi arengu osakonna projektijuht;

2. Anna Kuus – MKM, riikliku küberturvalisuse osakonna küberturvalisuse teadus- ja

arendustegevuse nõunik;

3. Carmen Raal – MKM, riikliku küberturvalisuse osakonna rahvusvahelise küberturvalisuse

koostöö nõunik.

6. Valitud hankemenetluse ja punktis 2 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib

esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile

riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal.

2

(allkirjastatud digitaalselt)

Maria Alajõe

kantsleri ülesannetes

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Riigihange nr

“Eesti elanike küberturvalisuse teadlikkuse ja digitaalsete oskuste ülevaate uuring“

Tööde kirjeldus Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) viib läbi hanke, mille eesmärk on

leida Eesti elanike küberturvalisuse teadlikkuse ja digitaalsete oskuste ülevaate uuringu läbiviija.

1. Taustainformatsioon Küberriskide mõju võib olla erinev sõltuvalt vanusest, seoses iga grupi unikaalsete harjumuste ja

tehnoloogiliste teadmistega. Lapsed ja noorukid kasutavad internetti aktiivselt mängudeks,

sotsiaalmeediaplatvormide kasutamiseks ning õppetööks. Nad võivad olla haavatavad

küberkiusamise, privaatsuse rikkumise ja pettuste ohvriks langemise osas, kuna neil võib puududa

teadlikkus küberohtudest või nad ei pruugi tunda turvalise internetikasutuse põhitõdesid.

Laste ja noorukite poolt kasutatavad digitaalsed lahendused erinevad vanemate vanusegruppide

poolt kasutatavatest lahendustest, kasutatavad sotsiaalmeediaplatvormid on generatsioonide lõikes

erinevad ning sama kehtib ka küberturberiskide kohta, millega erinevad vanusegrupid kokku

puutuvad.

Olenemata vanusest võivad noored, kes ei ole digitaalselt osavad või kellel puudub juurdepääs

piisavale teadmusele, kergesti langeda ohvriks küberrünnakutele, nagu õngitsemine,

identiteedivargus, pahavara või puutuda kokku teiste sarnaste küberohtudega.

Küberriskide maandamiseks on oluline roll haridusel ja teadlikkusel. Organisatsioonid,

haridusasutused ja lapsevanemad peaksid pakkuma asjakohast koolitust ja juhiseid, tõstmaks

teadlikkust ja oskusi küberohtude äratundmiseks ning nendega toimetulekuks laste ja noorte seas.

Senised küberkäitumise-alased uuringud on suuresti keskendunud eelkõige laiema elanikkonna

küberkäitumisele ja küberhügieenile, uuematest uuringutest on II ja III kooliastme küberkäitumist

käsitlenud TÜ eetikakeskuse RAYUELA (H2020 projekt „Noorte harimine ja jõustamine läbi

mängimise internetis ohutult toimetamiseks“) projekt, mille raames läbi viidud fookusgrupi

intervjuud II-III kooliastme Eesti õpilaste seas annavad ülevaate kokkupuudetest eri

küberohtudega ja küberkuritegudega, niisamuti erinevustest eri rahvusgruppide seas (vt:

RAYUELA - A fun way to fight cybercrime (rayuela-h2020.eu)). Projekti laiem eesmärk oli luua

ülevaade noorte kokkupuudetest erinevate küberkuritegudega ning selle baasil luua mängulised

tegevused, mille abil vastavas sihtrühmas ennetustööd teha. Digi- ja küberpädevus (edaspidi DKP)

kompetentside kohta II ja III kooliastme noorte seas annavad ülevaate ka Kaitseministeeriumi

poolt ellu kutsutud ja TalTechi küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse poolt läbiviidavad

KüberPähkli uuringud ja test-võistlused, mille laiem fookus on testida õpilaste küberturbe-alaseid

teadmisi, andes uuringuanalüüsi baasil soovitusi koolidele, lapsevanematele, riigile ja kohalikele

omavalitsustele küberriskide maandamiseks vastava sihtrühma seas. Ülevaate Eestis läbi viidud

küberkäitumise uuringutest annab ka Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi (2023) raport

“Eesti elanikkonna teadlikkus küberturvalisusest: ülevaade uuringutest ja võimalikest edasistest

suundadest”.

Põhikooli riiklik õppekava (PRÕK 2011, § 4 lg 8) näeb ühe õppeeesmärgina ette digipädevuste

arendamist. See eesmärk hõlmab endast põhikooli noorte seas infootsingute ja digitaalse sisuloome

oskuste ja pädevuste arendamist, uute tehnoloogiatega toimetulekut ning teadlikkuse arendamist

erinevate digikeskkondade ohtude märkamisel ja neile reageerimisel. DKP arendamine ja

tehnoloogia/arvutiõpetuse sisuline pool ja fookus on koolide endi otsustada, seetõttu on vastavate

pädevuste arendamise rõhk kooliti erinev. Lisaks PRÕKile sätestab tehnoloogiaõpetuse lisa (VV

28. jaanuari 2010. a määruse nr 14 „Põhikooli riiklik õppekava” lisa 7) ka alateema „Tehnoloogia

ja innovatsioon“ digipädevuste arendamise, mida seostatakse eeskätt arvuti kasutamise

võimaluste ja digikeskkonna kasutamisega, ent digipädevuste ja digitaalsete tehnoloogiate ja

platvormide kasutamise oskuste arendamise puhul pole PRÕKis ega selle lisades eraldi esile

toodud küberturvalisusega seotud õpiväljundeid- ja eesmärke. Sellest tulenevalt esineb koolide

vaates DKP arendamisel olulisi erinevusi, kuna arvuti/informaatikaõpetus on põhikooliastmes

valikuline. Arvuti/informaatikaõpetuse varieeruvust nenditakse ka Startup Estonia poolt tellitud ja

Rakendusliku Antropoloogia Keskuse ja Eesti Uuringukeskuse poolt läbi viidud uuringus

“Tuleviku tegija teekond: kas homsed oskused tulevad koolist, huviringist või YouTube’ist?”

(2023), mille laiem fookus oli kaardistada tegureid, mis suurendavad noorte seas huvi MATIK

(matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja kunstid) valdkondade vastu.

2. Hanke eesmärk Hanke eesmärk on leida koostööpartner, kes koostab küberturvalisuse teadlikkuse ja digitaalsete

oskuste ülevaate II ja III kooliastme noorte seas. Lisaks annab hanke raames koostatud analüüs

soovitusi erinevate õppematerjalide koostamiseks, loomaks turvalisemat digitaalkeskkonda, tõstes

seeläbi teadlikkust ja oskusi vastava sihtrühma seas ning andes sisendit asjakohasele poliitikale ja

sekkumisstrateegiatele, mis vastavad II ja III kooliastme noorte unikaalsetele vajadustele. Samuti

on hanke eesmärgiks pakkuda väärtuslikku panust küberjulgeoleku valdkonna arengusse, aidates

kujundada turvalisemat digitaalset tulevikku. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

koostatud küberturvalisuse strateegias (“Läbivalt IT-vaatlik Eesti”) aastateks 2024-2030 on samuti

esile toodud küberturvalisuse valdkonna järelkasvu dimensioon, mistõttu on hanke raames

koostatud analüüsi üheks oluliseks elemendiks järelkasvu soodustamine. Seega on analüüsi üheks

mõõtmeks uurida tegureid, mis soodustaksid II ja III kooliastme noorte seas DKP arendamist

laiemalt ning suurendaksid huvi küberturvalisuse valdkonna vastu. Küberspetsialistide järelkasvu

soodustamine on omakorda kriitiline, tagamaks küberkogukonna ja DKP teadmuse jätkusuutlikkus

Eestis.

Seega tellitakse hankega tervikteenus, mille hulka kuulub:

 küberturvalisuse teadlikkuse ülevaate II ja III kooliastme õpilaste seas;

 küberturvalisuse õppematerjalide projekti sisendi loomine (vt täpsemalt p. 3.1.).

3. Hanke tulemusena sõlmitud lepingu täitmise tulemus Käesoleva hanke tulemusena peab:

 valmima küberturvalisuse teadlikkuse teaduspõhine uuring, mis annab ülevaate

küberturvalisuse teadlikkuse hetkeolukorrast, suundumustest ning mõjuteguritest II ja III

kooliastme õpilaste seas. Tervikdokumendis peavad olema esile toodud riskide maandamiseks

konkreetsed juhised ja soovitused küberteadlikkuse tõstmiseks ja soovitusi efektiivseima

õpiväljundi saavutamiseks.

3.1. Küberturvalisuse teadlikkuse analüüs

3.1.1. Üldine sisu ja nõuded

Paljudel inimestel puuduvad piisavad teadmised küberohtudest ja nende ennetamisest. Sihipärane

analüüs võimaldab kohandada haridus- ja teavitusprogramme, mis on suunatud konkreetsete

vanuserühmade vajadustele, et parandada nende küberturvalisuse-alast teadlikkust ja oskusi.

Erinevad vanuserühmad võivad olla küberriskidele erinevalt vastuvõtlikud, kuid praegused

turvalahendused ei pruugi neid eripärasid arvestada. Käesoleva hanke raames koostatud analüüs

peab aitama tuvastada II ja III kooliastme noorte spetsiifilised vajadused ja eripärad, töötamaks

välja asjakohased koolitusmaterjalid ning loomaks ülevaade vastava sihtrühma digi- ja

küberpädevustest (DKP).

Ühiskonnarühmade ebapiisav ettevalmistus ja reageerimisvõime küberrünnakutele võib

põhjustada ulatuslikku kahju nii individuaalsel kui ka organisatsioonilisel tasandil. Analüüs peab

toetama üldist vastupanuvõimet ja iga noore valmisolekut tuvastamaks küberrünnakuid. Sageli

annavad noored enda vanematele ja vanavanematele digioskuseid edasi, arendades seeläbi

vanemate digi-ja küberpädevusi, ent ka vanemad on sageli digioskuste arendamisel lastele

eeskujuks. Uuring peaks andma ka lapsevanematele soovitusi DKP ja oskuste arendamiseks laste

seas, tõstmaks seeläbi ka laiemat huvi küberturvalisuse valdkonna vastu. Uuringu eesmärk on välja

selgitada küberturvalisuse teadlikkuse ja ohuhinnangute tasemed II ja III kooliastme noorte seas,

sealhulgas toob analüüs esile tegurid, mis kujundavad noorte ohuhinnanguid ja teadlikkust ning

tegurid, mis soodustavad DKP arendamist. Analüüsi keskmes on II ja III kooliastme noorte digi-

ja küberpädevused, valim jaotub vastavalt kooliastmele, soole ning rahvuslikule kuuluvusele,

hindamaks võimalikult laia sihtrühma seas erinevaid mõjutegureid ja tendentse.

Analüüs peab pakkuma tervikliku ülevaate küberturvalisuse teadlikkusest. Hankija näeb ette, et

analüüs peab vastama eelmainitud eesmärkidele ja alljärgnevatele küsimustele:

 Kuidas noored tuvastavad ja reageerivad küberohtudele sotsiaalmeediaplatvormidel?;

 Kuidas mõjutada kõige paremini II ja III kooliastme noori, arendamaks digi- ja

küberpädevusi ja laiemat huvi küberturvalisuse valdkonna vastu?

 Kas ja kuidas soodustab reaalainete õpe huvi DKP arendamisel?

 Millised on enimkasutatavad digitaalsed platvormid ja sotsiaalmeediaplatvormid II ja III

kooliastme noorte seas?

 Kuidas erinevad isikliku teabe jagamise harjumused lastel ja lapsevanematel ning kuidas

see mõjutab nende küberriski taset?; Millised on enimlevinud eksiarvamused ja ohtlikud

praktikad II ja III kooliastme õpilaste seas teabe jagamisel internetis?

 Milline on koolide tase DKP õpetamisel ja arendamisel?

 Milline on koolide roll küberturvalisuse alase teadlikkuse tõstmisel II ja III kooliastme

noorte seas?

 Milline on II ja III kooliastme noorte ja nende vanemate valmisolek ja võimekus tuvastada

ja reageerida levinumatele küberrünnetele?;

 Kuidas arendada tõhusaid küberhügieeni harjumusi II ja III kooliastme noorte seas, kes

kasvavad üles digitaalselt küllastunud keskkonnas?;

 Millised meetodid ja tehnoloogiad on kõige tõhusamad noorte pikaajaliseks kaasamiseks

küberturvalisuse praktikatesse?;

 Kas ja kuidas erineb DKP omandamine poiste ja tüdrukute seas, II ja III kooliastmes? Kas

ja kuidas esineb erinevusi erinevate keeleliste sihtrühmade DKP omandamise puhul?

 Milliseid DKP arendamise õppematerjale kasutatakse Eestis II ja III kooliastme noorte

puhul? Milline on olemasoleva õppematerjali kvaliteet?;

 Millised on rahvusvahelised või Eestis läbi viidud sarnaste uuringute tulemused? Lisada

vastava uuringu lühikokkuvõte ja viide uuringule.

 Millised tegurid ja sotsiaalsed keskkonnad mängivad enim rolli DKP omandamisel – on

selleks näiteks kool, lähikondlased, sõbrad?

 Kas ja kuidas mängivad rolli mõjuisikud DKP arendamisel - mõjuisikuteks võivad olla

lapsevanemad, õpetajad, suunamudijad, täiskasvanutest eeskujud.

Lisaks peab analüüs sisaldama ettepanekuid II ja III kooliastmele suunatud DKP arendavate

õppematerjalide võimalustest, vastates alljärgnevatele küsimustele/punktidele:

 milliste teabekanalite kaudu on võimalik jõuda vastava vanuserühmani (II ja III kooliastme

õpilased), milline on selleks parim võimalik teabekanal vastava kooliastme õpilaste seas?;

 millised on parimad võimalikud õppemeetodid ja eripärad vastavate kooliastmete noorte

seas;

 millised on soovituslikud teabe edastuse formaadid (näiteks; video, audio, digitaalne- või

trükitud tekst), arendamaks DKP vastava sihtrühma seas?

Eeltoodud loetelu on hankijapoolne visioon, milliseid komponente või aspekte tuleks

küberturvalisuse teadlikkuse puhul uurida. Juhul, kui pakkuja soovib mõne aspekti/komponendi

osas sisse viia täiendusi ja/või mõne hankija poolt välja toodud aspekti/komponendi uurimisest

soovitakse loobuda, siis lepitakse selles kokku tööde teostamise käigus.

3.1.2. Uurimis- ja analüüsimeetodid

Hankija visioonis tuleks analüüsiprojekti läbiviijal uurimisküsimustele vastamiseks kasutada

kombineeritud uurimis- ja analüüsimeetodeid, mis sisaldavad nt dokumentide analüüsi,

kvalitatiivseid intervjuusid (süvaintervjuud või fookusgrupi intervjuud vms), kvantitatiivset

andmeanalüüsi jm.

Täpne uurimis- ja analüüsimetoodika on pakkuja valida. Pakkujal tuleb meetodeid pakkumuses

põhjendada ja selgitada. Pakutavast metoodikast peavad nähtuma kõikide uuritavate

komponentide uurimis- ja analüüsimeetodid. Vajadusel täpsustatakse metoodikat tööde

elluviimise käigus.

Muu Projekt viiakse ellu Euroopa Liidu kaasrahastamisel ja tööde teostamisel tuleb sellele viidata.

Täpsemad juhised ja vajaliku sümboolika edastab hankija tööde teostamisel. Analüüsi oodatav

valmimisaeg on 4 (nelja) kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest vastavalt tööde käigus kokku

lepitule, kuid mitte hiljem kui 20. detsember 2024.

Töö käigus kogutavad andmed ja kaasnevad intellektuaalsest varast tulenevad õiguste

kasutusõigused (lihtlitsents koos all-litsentsiga) kuuluvad pärast töö üleandmist ministeeriumile.

Ministeerium võib töö käigus kogutavaid andmeid ja intellektuaalsest varast tulenevate õiguste

kasutusõigusi vabalt kolmandatele isikutele üle anda ilma uuringus osalejate nõusolekuta.

VASTAVUSTINGIMUSED

Viitenumber:

Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Hange: Uuring „Eesti elanike küberturvalisuse teadlikkuse ja digitaalsete oskuste ülevaade”

ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute

tegemiseks endi seast volitatud esindaja.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele

ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"".

(Raadionuppvalikutega "Jah/Ei")

PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste

ülevõtmist.

Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.

Küsimused ettevõtjale:

1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud

tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

PAKKUMUSE MAKSUMUS Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud

struktuuri kohaselt.

Kõik pakkuja poolt väljapakutud tegevuste väljatöötamise ja elluviimise kulud peavad kajastuma pakkumusega esitatavas eelarves. „Pakkumuse kogumaksumus“ on hankija jaoks lõplik ja sellele ei lisandu täiendavaid väljamakseid ega hilisemaid kulutusi.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad

näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2. Projekti eelarve kirjeldus. Pakkuja esitab tööde elluviimise eelarve peamiste kululiikide kaupa

(Vabas vormis dokument)

ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist

ärisaladuseks.

Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse

seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida:

1. pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;

2. teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise

kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid;

3. asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste

hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46.1).

Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või

märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD, TARNIJAD JA TUGINETAVAD ISIKUD. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele

alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele,

kes on:

2. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh

füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus;

3. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu

üksuse omandis;

4. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku

juhiste alusel.

Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.

Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast. NÕUKOGU MÄÄRUS (EL)

2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid

meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.

Küsimused ettevõtjale:

Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele

alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele,

kes on:

1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh

füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus;

2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu

üksuse omandis;

3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku

juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

UURIMIS- JA ANALÜÜSIMETOODIKA VISIOON Pakkujal tuleb esitada uurimis- ja analüüsimetoodika visioon, mis sisaldab vähemalt:

kõikide uuritavate komponentide/aspektide uurimis- ja analüüsimeetodite kirjeldust vastavalt hanke

hindamiskriteeriumites kirjeldatule;

põhjendust, miks on valitud komponentide/aspektide uurimiseks ja analüüsimiseks vastav metoodika.

Küsimused ettevõtjale: 1. Uurimis- ja analüüsimetoodika visioon (Vabas vormis dokument)

AJA- JA TEGEVUSKAVA Pakkujal tuleb esitada aja- ja tegevuskava, vastavalt hindamiskriteeriumis kirjeldatule, mis sisaldab

vähemalt:

1. Analüüsi koostamise peamisi tegevusi ja protsesse: nt analüüsi ettevalmistamiseks ja uuringu

läbiviimiseks, analüüsi vormistamiseks ja erinevates etappides tellijapoolseks

tagasisidestamiseks arvestatud aeg, analüüsi tervikversiooni planeeritud esitamise aeg;

Tööde aja- ja tegevuskava planeerimisel tuleb arvestada tööde kirjelduses p 4 ja p 5 välja toodud

nõudeid ja seda, et hankeleping sõlmitakse eelduslikult juulis 2024.

Tellija jätab endale õiguse tööde elluviimise käigus kokkuleppel täitjaga vajadusel teha muudatusi

pakkuja esitatud aja- ja tegevuskavas eeldusel, et muudatused on lepinguga taotletavate eesmärkide

saavutamiseks põhjendatult vajalikud.

Küsimused ettevõtjale: 1. Aja- ja tegevuskava (vabas vormis dokument).

MEESKOND Küsimused ettevõtjale:

1. Pakkuja esitab vabas vormis ülevaate projekti meeskonnast.

MEESKONNA NÕUDED

Täitja meeskonnas peab olema:

1. Vähemalt üks haridus- või käitumispsühholoogia valdkondlike teadmistega ekspert, kes

panustab dokumentide sisulisse koostamisesse ning küberturvalisuse õppematerjalide

metoodika sisendi koostamisse. Eksperdi kaasamise eesmärk on välja selgitada metoodikad,

kuidas läheneda erinevatele sihtrühmadele küberturvalisuse alaste oskuste ja teadmiste

arendamiseks ning luua ettepanekud küberturbe-alaste õppematerjalide koostamiseks.

2. Vähemalt üks küberturvalisuse teadmistega tehniline ekspert, kes panustab dokumentide

sisulisse koostamisesse.

3. Projektijuht, kes vastutab tööde korrektse ja tähtajalise elluviimise ning tellijaga suhtluse

eest. Nimetatud rolli võib täita ka punktis 1 või 2 nimetatud üks isik.

Pakkuja peab tagama hankelepingu täitmisel meeskonna piisavuse, et tööd saaksid teostatud

vastavalt kokkulepitud ajakavale ja nõuetele.

Nõuded meeskonnale:

1. Kasvatusteaduste valdkondlike teadmistega ekspert peab olema vähemalt:

1.1. omandanud magistrikraadi või sellele vastav kvalifikatsiooni psühholoogia või, haridus- või

sotsiaalvaldkonnas;

1.2. kõrghariduse omandamise jooksul läbinud haridus- või käitumispsühholoogia seotud

õppeaine(d) ja/või tal on viimase 36 (kolmekümne kuue) kuu jooksul hanke algamisest

tagasiulatuvalt praktiline tööalane kogemus haridus- või käitumispsühholoogia valdkonnas;

2. Küberturvalisuse teadmistega tehniline ekspert peab olema:

2.1. omandanud IT-alase kõrghariduse;

2.2. kõrghariduse omandamise jooksul läbinud küberturvalisusega seotud õppeained ja/või tal

on viimase 36 (kolmekümne kuue) kuu jooksul hanke algamisest tagasiulatuvalt praktiline

tööalane kogemus küberturvalisuse valdkonnas töötamisega.

3. vähemalt üks meeskonnaliige peab olema osalenud vähemalt kahe (2) küberturvalisuse alase

analüüs-juhendi välja töötamises põhimeeskonna liikmena (mitte tagasiside andjana). Dokumendi

koostamise tööd peavad pakkumuse esitamise hetkeks olema nõuetekohaselt lõpetatud

(tellimustöö puhul tellija poolt vastu võetud).

4. vähemalt üks meeskonna liige (eelistatult projektijuht) peab olema võimeline töötama tellijaga

eesti keeles isiklikult või tõlgi kaasamise abil.

Pakkuja esitab töid teostava(te) tehnilis(t)e ekspertide kohta haridust tõendavad dokumendid.