Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprilli 2005. a määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ muutmine

15.07.2024

EELNÕU

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprilli 2005. a

määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja

võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete

rikkumise korral“ muutmine

Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 65 lõike 5 alusel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprilli 2005. a määruses nr 42 „Võrguteenuste

kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui taastatud elektrivarustuse aeg rikkest põhjustatud katkestuste vahel jääb alla 24 tunni,

loetakse katkestuse aeg jätkuvaks.“;

2) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui katkestuse põhjustas sündmus, mida võrguettevõtja objektiivselt ei suuda ära hoida

ega takistada (näiteks loodusõnnetus või liinide projekteerimisnorme ületav tuul või jäide),

tuleb katkestus kõrvaldada kolme päeva jooksul selle sündmuse lõppemisest arvates.

Loodusõnnetuste ja projekteerimisnorme ületava tuule ja jäite sündmuste kirjeldused on

esitatud käesoleva määruse lisas.“;

3) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui katkestuse põhjustas tahtlikult toime pandud sündmus (näiteks sabotaaž,

terrorirünnak, küberrünnak või muu tahtlikult põhjustatud tegevus), mille tulemusel katkeb

juhtsüsteemide toimimine või leiab aset taristu ulatuslik häving, tuleb katkestus kõrvaldada

esimesel võimalusel pärast selle toimumist.“;

4) paragrahvi 4 lõike 5 punktis 2 asendatakse arv „72“ arvuga „24“;

5) paragrahvi 4 lõiget 5 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) 120 tunni jooksul, kui võrku antakse elektrienergiat.“;

6) paragrahvi 4 lõiked 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Riketest põhjustatud katkestuste kestus jaotusvõrgu ühe tarbimiskoha kohta elektrienergia

tarbimisel võib olla kuni 50 tundi aastas või kuni 120 tundi aastas, kui jaotusvõrgu tarbimiskoha

elektritoide on tagatud ühe 110 kV trafo või liini kaudu ja/või elektrienergia võrku andmisel.

Riketest põhjustatud katkestuste kestus põhivõrgu ühe tarbimiskoha kohta võib olla kuni 120

tundi aastas.

(7) Plaaniline katkestus elektrienergia tarbimisel võib kesta kuni 10 tundi ajavahemikus

1. aprillist kuni 30. septembrini ja kuni 8 tundi ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 31. märtsini.

Elektrienergia võrku andmisel on lubatud lisaks kokku kuni 30 päeva ulatuses plaanilisi

katkestusi kümne aasta jooksul. Võrguettevõtja võib turuosalisega tema tarbimiskoha suhtes

kokku leppida ka teistsuguse plaanilise katkestuse aja.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Kliimaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Kantsler

Lisa. Määramatu jõu määratluse alused

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprilli 2005. a

määrus nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja

võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete

rikkumise korral“

Lisa

Määramatu jõu määratluse alused

Lisas kirjeldatakse sündmuseid määruse § 4 lõike 3 tähenduses, samuti kirjeldatakse sündmuse

algus- ning lõpuaja määramise alused.

Määratluse alused

1) Loodusnähtuste esinemine ning nende parameetrid tuvastatakse maakonniti

Keskkonnaagentuuri avalike vaatlusandmete põhjal.

2) Kui ühes maakonnas on mitu mõõtepunkti, lähtutakse maakonna mõõtepunktide andmete

aritmeetilistest keskmistest. Kui maakonnas mõõtepunkt puudub, lähtutakse maakonna

keskusele lähima mõõtepunkti andmetest.

3) Loodusnähtusest põhjustatud katkestuse lubatud kestus määratakse samuti maakonna põhjal.

Projekteerimisnorme ületav tuul

1) Sündmuseks, mida võrguettevõtja ei suuda objektiivselt ära hoida ega takistada, loetakse

tuult, mille kiirus on iiliti vähemalt 26 m/s.

2) Sündmuse algusajaks loetakse hetk, kui Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse vaatlusandmete

alusel on tuule kiirus iiliti üle 26 m/s.

3) Sündmus lõpeb, kui Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse vaatlusandmete alusel on tuule

kiirus vähemalt neljal järjestikusel tunnil iiliti alla 26 m/s. Sündmuse lõpuajaks määratakse

esimene tund, mil tuule kiirus oli alla 26 m/s.

Projekteerimisnorme ületav jäide

1) Sündmuseks, mida võrguettevõtja ei suuda objektiivselt ära hoida ega takistada, loetakse

liinidele jäite tekkimist, kui jäite paksus on vähemalt 10 mm.

2) Sündmuse algusajaks loetakse hetk, kui Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse andmetel

algasid maakonnas sademed, mis põhjustavad liinidele jäite tekkimist.

3) Sündmus lõpeb, kui Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse andmetel ei ole maakonnas

vähemalt neljal järjestikusel tunnil jäite tekkimist põhjustanud sademeid esinenud. Sündmuse

lõpuajal määratakse esimene tund, kui sademeid ei esinenud.

Loodusõnnetused

1) Sündmuseks, mida võrguettevõtja ei suuda objektiivselt ära hoida ega takistada, loetakse

Keskkonnaagentuuri poolt loodusõnnetusteks kvalifitseeritud loodusnähtused. Sündmuse

määratlemisel erakorraliseks lähtutakse Keskkonnaagentuuri veebilehel

https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/loodusonnetused/loodusonnetused-2/

nimetatud loodusõnnetustest.

2) Sündmuse algusajaks loetakse hetk, kui Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse andmetel

ilmnesid maakonnas loodusnähtused, mis kvalifitseeruvad loodusõnnetuseks.

3) Sündmus lõpeb, kui Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse andmetel ei ole maakonnas

vähemalt neljal järjestikusel tunnil esinenud loodusõnnetuseks kvalifitseeruvaid

loodusnähtuseid. Sündmuse lõpuajal määratakse esimene tund, kui loodusnähtuse parameetrid

ei vasta loodusõnnetuse määratlusele.

15.07.2024

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprilli 2005. a määruse nr 42

„Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused

kvaliteedinõuete rikkumise korral“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõuga ajakohastatakse ja täpsustatakse määruses sätestatud kvaliteedinorme,

tagatakse tarbijate õiguste parem kaitse ning eristatakse kvaliteedinõuete tagamisel

olemuslikult tarbijate ja tootjate elektripaigaldisi.

Määruse eesmärgiks on muuta võrguteenuste kvaliteedinõudeid sätestav regulatsioon

täpsemaks ning ajakohastada määrust paremini vastama elektritarbijate ja –tootjate

tänapäevastele ootustele teenuse kvaliteedis.

Samuti täpsustatakse määramatu jõu käsitlust. Muudatuste tulemusena on paremini määratletud

loodusnähtustest põhjustatud sündmused ning nende algus- ja lõppajad. Samuti täpsustatakse

põhimõtet määramatu sündmuse korral, kui see on teadlikult pahatahtlikult põhjustatud.

Eelnõu ning seletuskirja valmistasid ette Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna

energiatõhususe ekspert Liis Kilk (liis.kilk@kliimaministeerium.ee), varustuskindluse nõunik

Kristjan Kaldmaa (kristjan.kaldmaa@kliimaministeerium.ee) ja nõunik Regina Hermandi

(regina.hermandi@kliimaministeerium.ee). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis

Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba (anna-

liisa.kotsjuba@kliimaministeerium.ee). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome

korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (aili.sandre@just.ee).

Eelnõuga muudetakse majandus-ja kommunikatsiooniministri 06. aprilli 2005. a määrust nr 42

„Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete

rikkumise korral“ (RT I, 28.08.2021, 10). Alates 01.07.2023 kuulub määrus kliimaministri

vastutusalasse.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb 6 punktist. Järgnevalt on toodud muudatuste selgitused muudetud

punktide lõikes.

Punktiga 1 lisatakse paragrahvi 3 lõige 21, et luua õigusselgust, sest plaaniliste katkestuste

korral tehakse tarbijate häiringute minimeerimiseks võimalusel töid näiteks järjestikustel öistel

aegadel, seetõttu kohaldatakse jätkuva katkestuse põhimõtet vaid riketest tingitud katkestustele.

Vastasel juhul ei motiveeriks see näiteks võrguettevõtjaid planeerima plaanilisteks töödeks

vajalikke katkestusi öistele aegadele, mis tarbijaid kõige vähem häiriks, sh. silmas pidades seda,

et tööde tegemiseks viiakse elektrivõrk sageli reserveerivale skeemile ehk nõrgestatud režiimi

ning see kestaks sel juhul kauem, kuna alati ei ole võimalik töid osadeks jaotades

normaalskeemi taastada.

Punktiga 2 täpsustatakse, kuidas paremini määratleda erakorralise sündmuse väljakuulutamise

aluseid. See tähendab, et milliste alusandmete põhjal ja mis ajahetkel otsustatakse, millal on

tegemist sündmusega, mida võrguettevõtja objektiivselt ei suuda ära hoida. Muudatuse

eesmärkideks on otsustusprotsessi suurem läbipaistvus ja parema õigusselguse loomine.

Määramatu jõu lõppemise hetke määramine on olnud suhteliselt subjektiivne ning paratamatult

on see kaasa toonud küsimusi selle tõlgendamises. Praegu kehtiv määrus ei sätesta ega määratle

täpselt vääramatu jõu lõppemise hetke ning antud juhul peab võrguettevõtja jätkuvalt lähtuma

mõistlikkusest ja heast tavast.

Võrreldes varasemaga eemaldatakse lõikest sõna „sõjategevus“. Selle tulemusel on lõige seotud

ainult loodusnähtustest tulenevate määramatute mõjudega. Mõjude kirjelduseks on loodud ka

eraldi määruse lisa, kus sätestatakse sündmuse alguse ja selle lõppemise põhimõtted. Joonisel

1 on välja toodud Keskkonnaagentuuri ülevaade loodusnähtustest ning nendega kaasnevatest

kahjudest. Kui loodusnähtus ületab teatud piirid, näiteks esineb iiliti väga suurt tuulekiirust, siis

tegemist on määramatu mõjuga.

Joonis 1. Loodusõnnetused (Allikas: Keskkonnaagentuur)

Samuti on määruse lisas esile toodud projekteerimisnorme ületavad piirid jäite ja tuule puhul.

Alates nendest piiridest suureneb tõenäosus katkestuste tekkimiseks, kuna ilmastikuolud on

keerulised ja võivad kaasa tuua taristule suuremaid kahjustusi.

Punktiga 3 luuakse eraldi lõige tahtliku jõu põhimõtete kirjeldamiseks katkestuste

likvideerimisel. Kuna tänapäeval on sõjategevuse piir hägustunud ning tulevikukonflikte

iseloomustavad üha enam hübriidsed ohud, siis on määruse tasandil vajalik sätestada keskne

loogika ja lähenemine olukordadeks, kui aset peaks leidma sündmus, mille eesmärk on halvata

või hävitada taristut ja juhtsüsteeme.

Praegust määrust täiendatakse uue lõikega, mis sätestab, et tahtlikult toime pandud sündmuse

korral, juhul kui selle tulemusel katkeb juhtsüsteemide toimimine või leiab aset taristu ulatuslik

häving, tuleb sellest tulenev katkestus likvideerida esimesel võimalusel. See katab nii

hübriidseid ohte kui ka sõjategevust. Sõna „sõjategevus“ võetakse määrusest välja.

Siseturvalisuse arengukava märgib, et esile kerkinud hübriidohud ei tunne riigipiire ning nende

allikaid, nii riiklikke kui mitteriiklikke on traditsioonilistest julgeolekuohtudest raskem

tuvastada.1 Hübriidohud on haavatavused, mida tekitab ja kasutab ära ründav pool erinevate

meetodite abil eri valdkondades, et saavutada soovitud eesmärke.2 Hübriidohtude kohta seoses

kriitilise energiainfrastruktuuriga toob Euroopa Komisjon esile näiteks terrorirünnakud,

sabotaaži, vandalismi, mille eesmärk on kas hävitada, häirida või üle koormata infrastruktuuri.

Samuti tuuakse esile küberrünnakute ohtu, mille eesmärk võib olla häirida või hävitata taristut.3

Punktiga 4 muudetakse paragrahvi lõike 5 punkti 2 nõudeid selliselt, et jaotusvõrguettevõtjal

tuleb rikkest põhjustatud katkestus kõrvaldada senise kolme ööpäeva asemel ühe ööpäeva

jooksul juhul, kui tarbimiskoha elektritoide on tagatud ühe 110 kilovoldise trafo või liini kaudu,

sest ühiskonna ootused elektrivõrgu töökindlusele ja tööde teostamise tõhususele on kasvanud.

Mõistetav, et näiteks tervet maakonda tabava jäitevihma korral vm äärmuslike ilmastikuolude

tagajärjel ei ole teostatav suures ulatuses 110 kilovoldiste liinide tööd taastada, kuid selleks on

omakorda ette nähtud lõikes 3 toodud tingimused.

Katkestuse kõrvaldamise kord ja nõuded sätestatakse teistes määruse „Võrguteenuste

kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“

sätetes, sealhulgas võrgutasu vähendamine elektrivarustuse kindluse nõuete rikkumise korral

(määruse § 7).

Punktiga 5 lisatakse lõikele 5 punkt 3 eesmärgiga eelkõige ühtlustada põhivõrgule ja

jaotusvõrgule rakenduvaid kvaliteedinõudeid, kuid teisalt, et arvestada hajatootmise kiireneva

kasvuga Eestis. See on kahtlemata oluline Eesti võetud taastuvenergia eesmärkide saavutamise

kontekstis, kuid olemuslikult vaid tootjapaigaldiste rohkuse tõttu ei tohiks kannatada tavalise

elektritarbija õigused. Tootjatel, kelle jaoks on vajalik avariilise rikke likvideerimise aega

vähendada, on võimalik liitumisprotsessi käigus valida oma varustuskindluse vajadustest

lähtuva sobiva katkestusajaga võrguühendus, s.o kas ühepoolse toitega liitumispunkt või

reserveeritud liitumispunktiga tarbimiskoht.

Punktiga 6 muudetakse paragrahvi lõikeid 6 ja 7.

Lõiget 6 muudetakse sarnaselt eesmärgiga ühtlustada põhivõrgule ja jaotusvõrgule rakenduvaid

kvaliteedinõudeid ning eristada olemuslikult tarbimis- ja tootmissuunaliste liitujatele

kehtestatud kvaliteedinõudeid. Kliendil on võimalik tagada oma tarbimiskohas

varustuskindluse kriteeriumid kombineerides liitumispunktide arvust lähtuvalt vajalik

toitekindlus ilma ühiskonnale mittevajalike investeeringuteta.

Lõiget 7 muudetakse, et võimaldada võrguettevõtjal vajadusel kümne aasta jooksul

tootmissuunalise elektripaigaldise puhul katkestust kuni 30 päeva ulatuses, mis võimaldaks

teostada suuremahulisi töid piirkonnaalajaamas vm. Sõltuvalt töö liigist võib tekkida vajadus

viia läbi üks suuremahuline (kuni 30 päeva) töö või mitu eraldiseisvat väiksemat (2-3 päeva)

tööd.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust EL-i õigusaktidega.

1 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030. Tallinn 2 Sazonov, V. 2022. Hübriidsõjad ja hübriidsed ohud: kas nende kaardistamiseks oleks vaja andmebaasi?

Sisekaitseakadeemia: Tallinn 3 Euroopa Komisjon, 2023. Fortifying defence: strengthening critical Energy infrastructure against hybrid

threats.

4. Määruse mõjud

Teadaolevalt ei nõua kvaliteedinõuete määruse eelkirjeldatud ulatuses muutmine võrku seni

ettenähtutele lisaks täiendavaid investeeringuid. Elektrilevi esitles 2023. aasta lõpus oma

pikaajalist jaotusvõrgu arengukava aastani 2035, kus oli selgelt välja toodud eesmärk

ilmastikukindla võrgu osakaalu suurendamiseks, vähendamaks erakorralistest ilmastikuoludest

tulenevat mõju elektrivõrgule (maakaablite uuendamine, paljasjuhtmeliste õhuliinide

asendamine maakaablitega või kaetud juhtmetega).

Määrus omab kaudselt positiivset mõju Eesti julgeolekule. Uute muudatuste tulemusel

selginevad põhimõtted katkestuste likvideerimisel. Sisuliselt on selgemini eristatavad

põhimõtted määramatu jõu määratlemisel, kas tegemist on loodusnähtustest tulenevate

sündmustega või siis inimese poolt tahtlikult toime pandud sündmustega.

„Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ toob esile, et tulevikukonflikte iseloomustavad üha

enam hübriidsed ohud, mille eesmärk on haavata ühiskonna toimepidevust.4 Hübriidohud on

haavatavused, mida tekitab ja kasutab ära ründav pool erinevate meetodite abil eri

valdkondades, et saavutada enda eesmärke.5 Euroopa Hübriidohtude Vastane Oivakeskus toob

esile, et rünnakud kriitilisele infrastruktuurile ja selle häirimised kuuluvad samuti hübriidohtude

alla.6 Kogu infrastruktuur, mis on seotud elektrivarustuskindluse tagamisega, kuulub kriitilise

infrastruktuuri alla. Rünnakuteks ja häirimisteks võivad olla näiteks sabotaažid,

küberrünnakud, vandalism, terroriaktid ja kõik muud tegevused, mille eesmärk on kahjustada

elektriga varustatust Eestis. Määruse positiivne mõju väljendub selles, et arvesse on võetud ka

hübriidseid ohte. Tahtlikult põhjustatud sündmused võivad olla nii hübriidsed (toimepanijat on

raske või võimatu tuvastada) kui ka sõjategevusega seotud sündmused (näiteks on selge

sündmuse toimepanija riik või rühmitus).

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Eelnõu rakendamiseks täiendavaid kulusid ega tulusid riigi eelarvele või kohaliku omavalitsuse

üksuse eelarvele ei teki.

6. Määruse muudatuste jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile. Ettepanekute esitamiseks saadetakse eelnõu Konkurentsiametile,

Keskkonnaagentuurile, Elering AS-ile, OÜ-le Elektrilevi, OÜ-le Viru Elektrivõrgud, Eesti

Elektritööde Ettevõtjate Liidule ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.

4 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030. Tallinn 5 Sazonov, V. 2022. Hübriidsõjad ja hübriidsed ohud: kas nende kaardistamiseks oleks vaja andmebaasi?

Sisekaitseakadeemia: Tallinn 6 Hybrid threats as a concept. Hybrid CoE

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ info@kliimaministeerium.ee / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Riigikantselei

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Kaitseministeerium

Rahandusministeerium

18.07.2024 nr 1-4/24/3538

„Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude

vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise

korral“ muutmise eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri määruse „Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 6. aprilli 2005. a määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja

võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Määruse lisa

3. Seletuskiri

Teadmiseks: Konkurentsiamet, Keskkonnaagentuur, Elering AS, OÜ Elektrilevi, OÜ Viru

Elektrivõrgud, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit.

Kristjan Kaldmaa, 715 3421

kristjan.kaldmaa@kliimaministeerium.ee