Arvamuse edastamine

E-kiri.eml

Tere,

Edastame EÕL tagasiside määrusele "Iseseisva õendusabi osutamise tingimused ja
kord ning õendusabi erialad".

Kena suve soovides

Lugupidamisega

Anneli Kannus

EÕL president

E-mail: [email protected]

Skype: anneli.kannus

EOL_OM_18juuli24.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANNELI KANNUS PNOEE-46907206017 2024-07-18 10:25:19

EOL_OM_18juuli24.pdf

Eesti Õdede Liit Reg nr. 80023096 Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136 www.ena.ee

1

Iseseisva õendusabi osutamise tingimused ja kord ning õendusabi erialad 18.juuli 2024

Lgp Riina Sikkut

Miniteeriumite õigusosakonnad peavad kindlasti jälgima ministri määruste muutmisel tänaste seaduste ja volitusnormidega vastavust. EÕL hinnangu alusel on pooleteise aasta jooksul valminud õendusmääruse algne versioon parema struktuuri ja uuenduslikuma sõnastusega, sisaldades samu põhimõtteid. Kooskõlastatavas määruses hindame siiski kõrgelt, et:

1. viiest, erineval ajahetkel koostatud määrusest, saab üks määrus - paraneb õigusselgus; 2. kaotatud on täiesti vananenud ja meditsiinilises mõttes juba keelatud tegevused, mis

loob selgust nii teenuse pakkujate kui ka teenuse saajate vaates; 3. määruse lisad on edasiminek tänases õigusruumis ja võimaldavad teemaga sisuliselt

edasi tegeleda - esmakordselt annavad lisad ka minimaalse õigusliku raamistuse vastutuspiirideks, mis on hädavajalik nii vastutuskindlustuse seaduse jõustumisel kui töö korraldamiseks meeskondades.

Siiski loodame, et määruse kooskõlastamise käigus on võimalik sisse viia veel mõningad muutused ja täpsustada alljärgnevad ebakõlad:

1. Kuna TTKS ei määratle millise nimetusega määruse peab või saab minister kinnitada, siis teeme jätkuvalt ettepaneku nimetada käesolev määrus “Õendusmääruseks”.

2. Teeme ettepaneku sõna “iseseisev” eemaldada kõikjalt tekstist, kuna see on minetanud aktuaalsuse ja eemaldatud kasutatavatest mõistetest sh Tervisekassa teenuste loetelust. Sõna “iseseisev” kasutuselevõtt oli omal ajal tingitud soovist rõhutada õdede iseseisvust, mis täna on juba aksepteeritud ja praktikas teadaolev. Lisaks ei nimeta me sõna “iseseisev” ühegi teise teenuse pakkuja puhul ja seega on mõistlik järgida sama põhimõtet ka õendusvaldkonnas.

3. Jätta alles täna kehtiv kolmeaastase kogemuse nõue ehk sõnastada “§ 5. lg 1 – (Iseseisvat) Statsionaarset õendusabi osutatakse õendushaiglas või haiglas vähemalt kolmeaastase kliinilise kogemusega õe või eriõe juhtimisel.”

4. Parandada sisselipsanud arvutusviga (ehk kui korrutada kehtiva määruse sõnastuse esimene pool kahega, siis tuleb korrutada ka lause teine pool kahega) ja sõnastada “§ 5. lg 2. (Iseseisva) Statsionaarse õendusabi osutamisel peab olema tagatud vähemalt kolm õde ja neli hooldajat kuni 40 patsiendi kohta, neist ööpäev läbi vähemalt kaks õde ja kaks hooldajat.”

Eesti Õdede Liit Reg nr. 80023096 Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136 www.ena.ee

2

5. Vajalik on täpsustada §-ga 4, lõige 4, kuna sõnastus on eksitav suunamisõiguse osas. Tänases õigusruumis: “ Kui iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse osutamisel nõuab patsiendi seisundi muutus õe pädevusest väljapoole jäävat tegevust, tuleb pöörduda konsulteeriva arsti poole või kutsuda kiirabi ja lähtuvalt tekkinud olukorrast alustada esmaabiga”. Eelnõus: “Kui õendusabi osutamisel nõuab patsiendi seisundi muutus õe või eriõe pädevusestväljapoole jäävat tegevust, tuleb patsient suunata edasi eriõe, perearsti või eriarsti juurde või kutsuda kiirabi ning lähtuvalt tekkinud olukorrast tegutseda iseseisvalt või koostöös teiste tervishoiutöötajate või teiste valdkondade spetsialistidega “. Ettepanek täpsustada kooskõlastatavas määruses: “Kui õendusabi osutamisel nõuab patsiendi seisundi muutus õe või eriõe pädevusest väljapoole jäävat erakorralist tegevust, tuleb pöörduda konsulteeriva arsti poole või kutsuda kiirabi ja lähtuvalt tekkinud olukorrast alustada esmaabiga.” VÕI eemaldada eelnimetatud punkt üldse. Tegemist on elementaarse põhimõttega ning igas valdkonnas konsulteeritakse teiste tervishoiutöötajatega kui oma pädevusest ei piisa ning me ei reguleeri seda ka arstide jt teiste tervishoiutöötajate puhul.

6. Lisa 1 loendis eemaldada punktis 4 lause lõpp ehk jääks vaid: “terviseandmete dokumenteerimine”. Vastutuse võtmine enda tegevuse ja tegevusetuse eest on kirjas vastutuskindlustuse seaduses ja kehtib kõigile tervishoius töötavatele isikutele, seega ei pea me õigeks selle eraldi rõhutamist antud lisas.

7. Palume läbivalt kogu dokumendis asendada sõna “õendusabiteenused”. Vastavalt teksti sisule tuleb kasutada sõna “õendusabi” või kui see tõesti ei sobi, siis sõna “õendusteenused”. Õendusabi definitsioon leiate sõnaveebist https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/%C3%95TERM/%C3%B5endusabi/1 ja mõiste sisu sisaldab juba “teenuseid”, mõistlik on kasutada määruses kaasajastatud mõisteid. Vt lisatud fail “sonaparandused…”.

8. Ruuminõuete jms nõuete muutmise osas nõustume põhimõttega, et on mõistlik anda vastutus tööandjale ja terviseametile, kuid arutades võimalusi ja ohte erinevate osapooltega, leiame et nii lakooniliseks sõnastuseks pole me veel valmis. Teeme ettepaneku võtta siiski kasutusele EÕL ja SoM koostöös valminud nõuete lisa 3 (vt lisatud fail “Lisa_Nõuded…”. Peale tegevuslubade põhimõtete ja kvaliteedimääruse uuendamist, saab nõuete lisa uuendada, et tagada vajalikud tingimused kvaliteetse teenuse osutamiseks.

Kindlasti on hädavajalik leida lahendus teenuse kvaliteedi nõuete kehtestamiseks sh koormusnormide väljatoomiseks (järgmisel korral määrust muutes) nagu on täna mitmetes valdkondades olemas aga kajastatud teistes määrustes. Eeldame, et koormusnormidega seonduvad, aasta alguses SoMis kokkulepitud analüüsid ja ülevaated valmivad veel enne käesoleva aasta lõppu.

Eesti Õdede Liit Reg nr. 80023096 Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136 www.ena.ee

3

Juhul kui tõesti ei osutu juriidilistel põhjustel võimalikuks määruse pealkirja muutmine, siis eeldame, et TTKS muutmise käigus saab täna kooskõlastamisel oleva määruse nimetada “Õendusmääruseks” ning muudetav TTKS annab ministrile selge volitusnormi õendusmääruses kogu õendusabi reguleerimiseks, et koondada ühtseks dokumendis valdkonda puudutavad õiguslikud sätted. Määrus on hädavajalik, et oluliselt kiiremini ja paindlikumalt õiguslikke raame muuta, sest õendusvaldkonna areng liigub sama kiiresti kui ka meditsiinivaldkond ning tänane seadusruum on praktikale kõvasti alla jäänud. Käesoleva määruse jõustumisel on hädavajalik, et samaaegselt jõustuvad ka dokumenteerimismääruse muudatused eriõdede õiguste laiendamiseks ning 3N põhimõtete rakendamiseks. Praktika jookseb eest ära ning patsientidele parema teenuse osutamine, näiteks eriõe suunamisõigus sh e-konsultatsioonid, ootavad määrusemuudatuse taga. Kaaludes põhjalikult tänast olukorda õigusruumis, praktika arengut ning seadusandluse kiiret vananemist toetab Eesti Õdede Liit igasuguse uuenduse sisse viimist, mis kasvõi osaliselt olukorda parandab ja seega kooskõlastab EÕL esitatud määruse koos eeltoodud täpsustustega. Lugupidamisega Anneli Kannus /allkirjastatud digitaalselt/ EÕL president Koopia: Leena Kalle

Lisa_Nõuded_tervishoiuteenuse_ osutamisel_jne_18juuli2024EOL.docx

Terviseministri
{reg.kpv} määrus nr {viit}
„Nõuded õe ja eriõe iseseisva tervishoiuteenuse osutamisel ruumidele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele ning statsionaarse õendusabi teenuse osutamiseks“
Lisa 3
Nõuded õe ja eriõe tervishoiuteenuse osutamisel ruumidele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele ning statsionaarse õendusabi teenuse osutamiseks

1. Üldnõuded vastuvõturuumidele:
1.1. vastuvõturuumi suurus on soovituslikult 16m2, kuid erandjuhtudel olla ka väiksem kui tagatud on sobivad töötingimused ning kahjustada ei saa teenuse kvaliteet ja ohutus;
1.2. vastuvõturuumi osas lähtutakse kehtivast ehitusseadustikus sätestatule ja puudega inimeste erivajadustest tulenevatest nõutest ehitisele;
1.3. vastuvõturuumi kõik pinnad peavad olema siledad, vett mitteimavast ja vett taluvast materjalist, et võimaldada ruumide niisket koristust ja desinfitseerimist;
1.4. vastuvõturuumis peab olema ühendusvõimalus telefoniside- ja arvutivõrgu süsteemiga;
1.5. vastuvõturuumi sisseseade ja aparatuuri paigaldus ning kasutamise viisid peavad olema inimestele ohutud ja vastama kaasas olevatele juhenditele ja tööohutusnõuetele.

2. Nõuded sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele
2.1. Vastuvõturuumis peab olema:
2.1.1. töötool ja laud;
2.1.2. toolid patsiendile ja tema saatjale;
2.1.3. arvuti koos riist ja tarkvaraga;
2.1.4. telefon;
2.1.5. 2 lukustusega kappi dokumentide ja ravimite hoidmiseks;
2.1.6. riiul materjalide ja töövahendite hoidmiseks või tööpinnaga kapp töövahendite paigutamiseks;
2.1.7. lähtuvalt teenuse sisust uuringulaud või – tool;
2.1.8. ruumi termomeeter;
2.1.9. isikukaitsevahendid.

2.2. Meditsiiniline sisseseade sõltub pakutava teenuse spetsiifikast ning teenusele esitatud nõuetest, teenuslepingust jms. Kõikidel õe iseseisva teenuse pakkujatel peab olema vähemalt:
2.2.1. vererõhuaparaat koos mansettidega suurustes 8×20 cm ja 12×28 cm;
2.2.2. glükomeeter ja testribad veresuhkru määramiseks;
2.2.3. stetofonendoskoop;
2.2.4. veenisulgur (žgutt);
2.2.5. otoskoop koos otsikutega;
2.2.6. infrapuna termomeeter kehatemperatuuri mõõtmiseks;
2.2.7. mõõdulint;
2.2.8. käärid;
2.2.9. ühekordsed hügieeni- ja kaitsevahendid;
2.2.10. esmaabivahendid;
2.2.11. antiseptilised ja desinfitseerivad vahendid sh naha puhastamiseks ja haavaraviks, instrumentide ja tööpindade puhastamiseks;
2.2.12. kaal;
2.2.13. pikkusemõõtja;
2.2.14. süstlad ja süstlanõelad ravimite s/c ja i/m manustamiseks ning konteiner nende hävitamiseks;
2.2.15. kätehügieeni vahendid;
2.2.16. paberkäterätikud;
2.2.17. haavasidumismaterjalid;
2.2.18. ühekordsed spaatlid;
2.2.19. ühekordsed pintsetid;
2.2.20. ühekordsed neerukausid;
2.2.21. ühekordsed joogitopsid.

2.3. Õppeasutuses õendusabi pakkumisel peavad eeltoodud punktidele lisaks olema:
2.3.1. reguleeritav kaelatugi;
2.3.2. termotekk;
2.3.3. valgustatud silmatabel;
2.3.4. luup;
2.3.5. geelikott;
2.3.6. ühekordsed maskid kunstliku hingamise tegemiseks;
2.3.7. külmkapp vaktsiinide hoidmiseks ja külmkapi termomeeter.

2.4. Patsiendile tema elu- või viibimise kohas õendusabi pakkumisel peavad lisaks eeltoodud punktidele olema:
2.4.1. konteiner laboratoorsete analüüside transpordiks;
2.4.2. erinevas suuruses põiekateetrid;
2.4.3. haavasidumisvahendid;
2.4.4. pulssoküsmeeter.

3. Nõuded ravimitele
3.1. Erakorraliste olukordade jaoks peavad olema:
3.1.1. 0,1% epinefriini süstelahus;
3.1.2. antihistamiinikum;
3.1.3. salbutamool inhalatsiooniaerosool;
3.1.4. 0,9%-line naatriumkloriidilahus;
3.1.5. süsivesikud 10%-lise infusioonilahusena ja tablettidena;
3.1.6. paratsetamool 500 mg;
3.1.7. vahend põletuse esmaabiks.

4. Nõuded statsionaarse õendusabiteenuse osutamiseks
4.1. Iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse osutamiseks peab olema järgmine sisseseade, aparatuur ja töövahendid:
4.1.1. EKG aparaat;
4.1.2. pulssoksümeeter;
4.1.3. vererõhumõõtja;
4.1.4. glükomeeter ja testribad;
4.1.5. termomeeter;
4.1.6. süstlad ravimite s/c, i/m ja i/v manustamiseks ja infusioonisüsteemid;
4.1.7. vereanalüüside võtmiseks vajalikud vahendid;
4.1.8. steriilsed ja mittesteriilsed kindad;
4.1.9. kätehügieenivahendid ja desinfektsioonivahendid instrumentide ja tööpindade puhastamiseks;
4.1.10. esmaabivahendid;
4.1.11. sondiga toitmiseks vajalikud vahendid;
4.1.12. põie kateteriseerimiseks vajalikud vahendid;
4.1.13. peritoneaaldialüüsi tegemise vahendid;
4.1.14. stoomi hooldusvahendid;
4.1.15. haavahoolduseks vajalikud instrumendid ja vahendid;
4.1.16. aspireerimiseks vajalikud vahendid;
4.1.17. hapnikravi vahendid;
4.1.18. tegevusteraapia vahendid ja füsioteraapia vahendid;
4.1.19. toidulauaga voodikapid või voodikapid ja toidulauad patsientidele;
4.1.20. palatites funktsionaalsed voodid ja tavalised voodid trapetsi või külgvõrede kasutamise võimalusega;
4.1.21. kaks komplekti tõstmise ja voodis nihutamise ergonoomilisi abivahendeid;
4.1.22. üks tõstuk 40 voodikoha kohta;
4.1.23. vähemalt kümme kõndimise abivahendit (erinevat liiki) 20 voodikoha kohta;
4.1.24. vähemalt kolm ratastooli 20 voodikoha kohta;
4.1.25. vähemalt neli potikõrgendust ja potitooli;
4.1.26. üks pesemistool 20 voodikoha kohta;
4.1.27. üks tõstuk-pesemistool 20 voodikoha kohta;
4.1.28. üks lamavas asendis pesemise võimalus (raam, vann) 20 voodikoha kohta;
4.1.29. hüdrauliline transpordiraam;
4.1.30. siibripesumasin alates 40 voodikohast;
4.1.31. üks personali väljakutsenupp iga voodi, tualettruumi ja üldruumi kohta;
4.1.32. üks päästelohisti iga voodikoha kohta;
4.1.33. käsipuud üldruumides ja tualettruumides;
4.1.34. lukustatav ravimikapp;
4.1.35. lukustatav kapp dokumentide säilitamiseks;
4.1.36. tööpinnaga kapp töövahendite paigutamiseks;
4.1.37. eraldussirmid;
4.1.38. töölaud ja tool;
4.1.39. külmkapp;
4.1.40. kaks külmkapi termomeetrit;
4.1.41. arvuti ja printer;
4.1.42. telefon.

4.2. Statsionaarse õendusabiteenuse osutamiseks peavad olema täidetud järgmised ruuminõuded:
4.2.1. patsientide ja nende saatjate ooteruum;
4.2.2. protseduuriruum pindalaga vähemalt 12 m²;
4.2.3. palatid pindalaga vähemalt 7 m² voodikoha kohta tõstekonstruktsiooni olemasolul või vähemalt 10 m² voodikoha kohta tõstekonstruktsiooni puudumisel, mõlemalt poolt voodile ligipääsuga;
4.2.4. tualettruumid arvestusega üks WC-pott 8 voodikoha kohta, sealhulgas üks invatualettruum 20 voodikoha kohta;
4.2.5. üks dušikoht 8 voodikoha kohta ja pesemisruum lamavate haigete pesemiseks;
4.2.6. liikumisraviruum;
4.2.7. laoruum töö- ja abivahendite hoidmiseks;
4.2.8. ruum surnute hoidmiseks.

Lisa_Sonaparandused_OM_18juuli2024EOL.docx

EELNÕU
[Kirjuta siia eelnõu versiooni kuupäev]

MINISTRI MÄÄRUS

Iseseisva õendusabi osutamise tingimused ja kord ning õendusabi erialad

KÕIK PUNANE KUSTUTADA
KOLLASEGA PARANDUSED

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2, § 25 lõigete 2 ja 3 ning § 251 lõike 4 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 43 lõike 1 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Määrusega kehtestatakse:
1) õendusabi erialade loetelu;
2) nõuded ambulatoorse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele ning õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ja õendusabiteenuste osutamise tingimused;
3) õendushaiglas iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning nõuded statsionaarse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule, ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele;
4) koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste aja, mahu, kättesaadavuse ja asukoha kohta.

§ 2. Terminid

(1) Õde on tervishoiutöötaja, kes on kantud õena tervishoiukorralduse infosüsteemi.

(2) Eriõde on õde, kes on eriõena kantud tervishoiukorralduse infosüsteemi ühel järgnevast eriõe erialal:
1) intensiivõendus;
2) kliiniline õendus;
3) terviseõendus;
4) vaimse tervise õendus.

(3) Iseseisev õendusabi on pere-, eri- või hambaarstiabist lahus toimuv protsessiviisiline tervishoiuteenus, mis koosneb:
1) inimese terviseseisundi hindamisest;
2) õendusdiagnoosi määramisest;
3) õendussekkumise kavandamisest ja elluviimisest ning
4) õendustulemuse hindamisest.

§ 3.  Iseseisvalt osutatava Ambulatoorne õendusabi teenused, nende hulka kuuluvad tegevused ja osutamise tingimused

(1) Õe iseseisvalt osutada lubatud Ambulatoorseteks õendusteenusteks on koolitervishoiu-, koduõendus- ja õe vastuvõtuteenus.

(2) Õendusabiteenuste hulka kuuluvad tegevused on toodud lisas 1 ja lisas 2. Eriõe teenuste hulka kuuluvad lisaks lisa 2 tegevused. Kvaliteedi tagamiseks kaasajastatakse lisasid 1 ja 2 vähemalt kord viie aasta jooksul.

(3) Iseseisvalt võib Ambulatoorset õendusabi võib osutada juriidiline isik või füüsilisest isikust
ettevõtja, kui tema vastutusel ja heaks tegutseb isik, kellel on vähemalt:
1) rakenduslik kõrgharidus õena või sellega võrdsustatud haridus ja
2) kahe järjestikuse aasta praktilise töö kogemus õena ning läbitud ettenähtud mahus
täienduskoolitused.

(4) Õe täiendavad õigused tulenevad töövõimetuslehe väljakirjutamisele ravikindlustuse seaduse § 52 lõikest 22, ravimi väljakirjutamisele ravimiseaduse § 33 lõikest 14, abivahendite väljakirjutamisele sotsiaalhoolekande seadusest ja selle alusel kehtestatud rakendusaktidest, dokumenteerimisele ja saatekirja koostamisele tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja selle alusel kehtestatud rakendusaktidest ning muudest õigusaktides sätestatud nõuetest.

(5) Eriõe täiendavad õigused lisaks käesoleva paragrahvi lõike 4 tegevustele tulenevad ravimi väljakirjutamisele ravimiseaduse § 33 lõikest 17 ning muudest õigusaktides sätestatud
nõuetest.

(6) Kui õele on väljastatud pädevustunnistus, mille kohaselt tema kvalifikatsiooni on hinnatud eriõe III tasemele on tal §-s 4 toodud eriõe õigused, väljaarvatud retseptiõigus.

§ 4. Nõuded õendusabiteenuste osutamiseks

(1) Õendusabi osutatakse kooskõlas õendusabi tegevusjuhendite, ravijuhendite, immuniseerimise rakendusjuhise ja kvaliteedinõuetega. Tervisekassa poolt rahastatavate õendusabiteenuste tegevuste kirjeldused on reguleeritud Tervisekassa ravi rahastamise lepingutes.

(2) Iseseisva õendusabi osutamise nõuded ruumidele, aparatuurile, töövahenditele ja
ravimitele on sätestatud määruse lisas 3.

(3)Terviseametil on õigus lisas 3 nimetatud nõuete sisustamiseks kehtestada tegevuskoha
ruumidele ja sisseseadele kõrvaltingimusi kooskõlas haldusmenetluse seaduse §-ga 53.

(4) Kui õendusabi osutamisel nõuab patsiendi seisundi muutus õe või eriõe pädevusest
väljapoole jäävat tegevust, tuleb patsient suunata edasi eriõe, perearsti või eriarsti juurde või
kutsuda kiirabi ning lähtuvalt tekkinud olukorrast tegutseda iseseisvalt või koostöös teiste
tervishoiutöötajate või teiste valdkondade spetsialistidega.

(5) Koolitervishoiuteenus peab olema tagatud järgmiselt:
1) õe töökoormus täistööaja 40 tundi juures on kuni 600 õpilast;
2) õe töökoormus täistööaja 40 tundi juures põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 49 lõike 1 mõistes tõhustatud tuge vajavate õpilaste korral on kuni 441 õpilast;
3) õe töökoormus täistööaja 40 tundi juures põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 49 lõike 2 mõistes erituge vajavate õpilaste korral on kuni 125 õpilast;
4) teenust peab osutama kooli ruumides juhul, kui seal õpib rohkem kui 200 õpilast;
5) teenust võib osutada väljaspool kooli juhul, kui seal õpib vähem kui 200 õpilast või kui koolitervishoiuteenuse osutamise koht asub õpilastele jalgsi läbitava mõistliku teepikkuse kaugusel või teenuse osutamise kohta on võimalik liikuda õpilasel tasuta transpordiga nii, et see ei mõjuta õppetöös osalemist;
6) põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 4 mõistes hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud koolis peab teenust olema tagatud kooli ruumides kui õpilase tervislik või arengule vastav seisund ei võimalda liikuda iseseisvalt teenuse osutamise kohta või teenuse osutamise kohta liikumine mõjutab õppetöös osalemist;
7) teenuse osutamisel tagatakse õendusteenuse kättesaadavus õppeajal ja eksamiperioodil, mil vastuvõtuaeg moodustab vähemalt poole õe tööajast;
8) õe tööajal väljaspool vastuvõtuaega nõustab õde õpilasi sidevahendite teel ning teavitab õpilastele, kuhu vajadusel pöörduda arstiabi või tervisealase nõu saamiseks väljaspool vastuvõtuaega,
9) teenuse osutaja avaldab nähtavas kohas kooli direktoriga kooskõlastatud vastuvõtuajad ja õe kontaktandmed õpilastele, koolipersonalile ja lapsevanematele;
10) mitme kooli teenindamisel ei tohi ühe ja sama õe vastuvõtuajad erinevates koolides kattuda;
11) õe ajutise äraoleku korral korraldab teenuse osutaja puuduva õe asendamise teise tervishoiutöötajaga;
12) teenuse osutaja paneb koolis nähtavalt välja informatsiooni õpilase või lapsevanema õigusest pöörduda ettepaneku või kaebusega teenuse osutaja tegevuse kohta Terviseametisse või Tervisekassasse koos kontaktandmetega.

(6) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks võib koolitervishoiuteenuse osutaja õpilastele ohutu keskkonna tagamiseks viia läbi immuniseerimisi ja testimisi tervishoiuteenuste korraldamise seaduses, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses ning põhikooli- ja gümnaasiumseaduses ning nende alustel antud õigusaktides sätestatud korras lisaks õpilastele ka koolitöötajate suhtes.

§ 5. Iseseisva statsionaarse õendusabi osutamise tingimused

(1) Iseseisvat statsionaarset õendusabi osutatakse õendushaiglas või haiglas õe või eriõe
juhtimisel.
(2) Iseseisva statsionaarse õendusabi osutamisel peab olema tagatud va ̈ hemalt kolm õde ja neli hooldajat kuni 40 patsiendi kohta, neist ööpäev läbi vähemalt üks õde ja üks hooldaja.
Iseseisvalt statsionaarset õendusabi osutava õendushaigla koosseisu peab lisaks kuuluma
sotsiaaltöötaja ning vajadusel peab olema tagatud füsioterapeudi ja tegevusterapeudi teenuse kättesaadavus, samuti peab patsiendile olema tagatud arsti konsultatsioon vähemalt üks kord nädalas. Iseseisvalt statsionaarset õendusabi osutaval õendushaiglal peab olema leping eriarstiabi osutajaga labori- ja radioloogiateenuse osutamiseks.
(3) Iseseisva statsionaarse õendusabiteenuste hulka kuuluvad tegevused on toodud lisas 1
ning nõuded ruumidele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele on sätestatud määruse lisas 3


§ 6. Rakendussätted
Määruse § 3 lõige 6 kehtib kuni 31. detsembrini 2032. a.

§ 7. Määruste kehtetuks tunnistamine
Määrusega tunnistatakse kehtetuks:
1) sotsiaalministri 13.01.2014 määrus nr 3 „Õendushaiglas iseseisvalt osutada lubatud
õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning nõuded
statsionaarse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule, ruumidele,
sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele“;4
2) sotsiaalministri 13.08.2010 määrus nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning
nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“;
3) sotsiaalministri 13.08.2010 määrus nr 55 „Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete
õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning õendusabiteenuste
osutamise tingimused“;
4) sotsiaalministri 13.08.2010 määrus nr 56 „Nõuded ambulatoorse õendusabi iseseisvalt
osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele“;
5) sotsiaalministri 11.06.2001 määrus nr 58 „Õendusabi erialade loetelu“.

(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler

(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister

Lisa 1 õe teenuste hulka kuuluvad tegevused
Lisa 2 eriõe teenuste hulka kuuluvad tegevused
Lisa 3 Nõuded õe ja eriõe iseseisva ambulatoorse ja statsionaarse tervishoiuteenuse osutamisel ruumidele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele