Käskkirja edastamine

Lisa 1

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori 18.07.2024

käskkirjaga nr 1.1-1/24/47

1 Üldsätted

1.1. Käskkirjas kehtestatakse Terviseameti (edaspidi amet) infoturbe üldalused, vastutus

ning põhimõtted infoturbe tagamiseks.

1.2. Infoturbena mõistetakse käesolevas käskkirjas Vabariigi Valitsuse 15.03.2012

määruse nr 26 „Infoturbe juhtimise süsteem“ sätestatut tähenduses, mille kohaselt on

infoturve turvameetmete loomise, valimise ja rakendamise protsesside kogum.

1.3. Infoturbe põhimõtete eesmärk on käskkirjas kirjeldatud põhimõtete, tegevuste ja

meetmete abil saavutada olukord, kus ameti teenistujad mõistavad infoturbe

valdkonnaga tegelemise vajalikkust ametis, on teadlikud, miks ja kuidas infoturvet

luua ja rakendada ning seeläbi ennetada ja minimeerida võimalikud riskid, tagada

tegevuste jätkusuutlikkus ning- kaitsta vara parimal viisil.

1.4. Ameti infoturbe põhimõtted kehtivad kõikidele ameti vara kasutajatele.

1.5. Käskkirjas toodud põhimõtteid tuleb arvestada ameti muude töökorraldust ja tegevusi

reguleerivate dokumentide koostamisel.

2 Mõisted

2.1 Andmekogu - infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse

ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus

sätestatud ülesannete täitmiseks.

2.2 Infoturbeintsident - mis tahes sündmus, mis põhjustas või võib põhjustada infovara

tervikluse, käideldavuse või konfidentsiaalsuse kao.

2.3 Infoturve - turvameetmete loomise, valimise ja rakendamise protsesside kogum, vara

(sh. infovara) käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks.

2.4 Vara kasutaja - ameti teenistuja või ametiga mõnes muus lepingulises suhtes olev ameti

vara kasutav füüsiline või juriidiline isik.

2.5 Vara – informatsiooni ja andmete töötlemiseks vajalikud infotehnoloogilised rakendused

ning tehnilised vahendid ja infovara.

2.6 Infovara – mis tahes viisil kogutud, jäädvustatud ja töödeldud andmete kogum mistahes

andmekandjal, sh paberkandjal.

2.7 Infosüsteem – andmeid töötlev, salvestav või edastav tehniline süsteem koos tema

normaalseks talitluseks vajalike vahendite, ressursside ja protsessidega.

2.8 Infoturbe haldus – tegevusriski kaalutlemisel põhinev organisatsiooni üldise

haldussüsteemi osa, mis tegeleb infoturbe rajamise, juurutamise, rakendamise, seire,

hoolduse ja täiustamisega, suunates ja juhtides infoturvet põhimõtete, protseduuride ja

muude vahendite kaudu.

2.9 Isikuandmed - igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta.

2.10 Konfidentsiaalsus - andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikutele.

2.11 Käideldavus - andmete kasutuskõlblikkus, õigeaegne kättesaadavus ja töödeldavus.

2.12 Küberintsident - süsteemis toimuv sündmus, mis ohustab või kahjustab süsteemi

turvalisust.

2.13 Kaitseala – turbekontseptsiooni koostamise ja rakendamise käsitlusala, millesse amet

liigitab kogumi sihtobjekte, mida turbeprotsess hakkab edaspidi kaitsma. Infoturbe

juhtimissüsteemi kontekstis on organisatsiooni poolt kaitstavad elemendid: taristu,

korraldus, personal, tehnilised komponendid jmt.

2.14 Kaitsetarve – äriprotsessi kriitilisusest ja vara väärtusest tulenev vajadus vara kaitsta.

Andmete ja teabe omadus, väljendab vajadust kaitsta teda kahju eest, mille võib tekitada

konfidentsiaalsuse, tervikluse ja/või käideldavuse rikkumine. E-ITSi kontekstis laieneb

kaitsetarve ka teenusele. Kaitsetarvet väljendatakse kolmeastmelises skaalas:

„normaalne“, „suur“ või „väga suur“.

2.15 Turvaintsident – sündmus(ed), millega kaasneb andmete või muu vara käideldavuse,

tervikluse või konfidentsiaalsuse kadu või tekib oht andmete käideldavuse, tervikluse või

konfidentsiaalsuse kao tekkeks. Turvaintsidendiks loetakse kõiki reaalse või

potentsiaalse kahju juhtumeid, mis võivad ohustada või halvata vara turvalisust.

2.16 Turvameetmed – erinevad organisatsioonilised toimingud ja vahendid, tehnilised

protsessid ja vahendid mida rakendatakse andmete ja infosüsteemide turvalisuse

saavutamiseks ja säilitamiseks. Turvameetmeks nimetatakse kõiki tegevusi, mille

eesmärgiks on turvariskide vähendamine ja nende ennetamine.

2.17 Teenus – tegevuste kogum, mis koostöös teiste osapooltega loob kliendile terviklikku

väärtust. Teenustel on selged ja mõõdetavad eesmärgid kliendist lähtudes.

2.18 Teenuse juht - juhib teenust, mh haldab ka igapäevaselt teenuse osutamisega seotud

riske, sh infoturbe riske.

2.19 Teenuse omanik – osakonnajuhataja ehk teenuste portfelli juht. E-ITS mõistes on

teenuste portfell võrdsustatud teenuste äriprotsesside portfelliga. Kaitsetarbe protokollid

on loodud teenuste portfellide tasanditele, mille vastutajaks on teenuse omanikud.

2.20 Turbeviis – meetod E-ITS standardil põhineva infoturbe halduse süsteemi rajamiseks.

Turbeviisi valikul lähtutakse regulatsioonidest ja kaitsetarbest, aga ka organisatsiooni

infoturbe küpsusest.

2.21 Teenistuja - kõik ameti ametnikud ja töötajad.

2.22 Terviklus – andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagatus ning päritolu autentsus

ja volitamatute muutuste puudumine.

2.23 E-ITS – Eesti infoturbestandard.

3 Infoturbe eesmärk

3.1 Ameti infoturbe eesmärkideks on tagada:

3.1.1 ameti igapäevane ülesannete täitmine, teenuste osutamine, infovahetus ja

asjaajamine, kus põhieesmärgiks on ootustele vastav, stabiilselt toimiv, turvaline ja

töökindel töökeskkond;

3.1.2 ametis töödeldavate andmete konfidentsiaalsus ja terviklus;

3.1.3 ameti infosüsteemide ja andmekogude nõuetekohane pidamine ning arendamine,

lähtudes kehtivatest õigusaktidest.

3.2 Infoturbe eesmärkide saavutamine toimub eeskätt vara käideldavuse, tervikluse ja

konfidentsiaalsuse tagamise kaudu.

4 Põhimõtted, mida järgitakse infoturbe tagamisel

4.1 Infoturbe juhtimise süsteemi rakendamise eest vastutab peadirektor.

4.2 Infoturbe nõuete järgimine on ameti teenistujatele kohustuslik. Nõuete mittetäitmisel

vastutavad ameti teenistujad vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

4.3 Asjakohaste infoturbemeetmete valimisel, halduse ja kontrolli korraldamisel ning

infoturbe alaste riskide, ohtude ja nõrkuste analüüsil ametis on aluseks küberturvalisuse

seaduses kehtestatud turvameetmete süsteem, mis seisneb infoturbe eesmärkidele

vastavate kaitsetarvete määramises ja nendele vastavate turvameetmete valimises,

rakendamises ja kontrollis vastavalt E-ITS-le.

4.4 Turvameetmete valikul arvestatakse, et need oleksid majanduslikult õigustatud ja

proportsioonis võimaliku kahjuga, mis võib tekkida meetmete puudulikkuse tõttu ning

nende häiriv toime ameti tegevusele ja ameti teenistujate tööle peab olema võimalikult

väike.

4.5 Infoturbe meetmed tagatakse erinevate tegevuste abil, sh õigusaktide ja muude

regulatsioonide järgimine, millega on kehtestatud hoonete läbipääsupõhimõtted,

sisekorraeeskirjad, teabehalduse korraldus, IT vara kasutamise ja infoturbeintsidentide

haldamise korraldus.

4.6 Infosüsteemidega seonduvate muudatuste kavandamisel analüüsitakse muudatuste sisu

vastavust infoturbe nõuetele ning vajadusel teostatakse infosüsteemile uus kaitsetarbe

hindamine.

5 Infoturbe põhimõtete rakendamine

5.1 Infoturbeprotsessi parandatakse ja täiustatakse vastavalt ameti eesmärkidele ja

ohumaastiku muutumisele. Infoturbeprotsessi täiustamise ja muutmise ettepanekud teeb

infoturbe eest vastutav isik ameti juhtkonnale vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks

kord aastas.

5.2 Infoturbe põhimõtteid rakendatakse kõigile vara käitlemisega seotud protsessidele (sh

protsesside kavandamisele) ning see seisneb asjakohaste turvameetmete kavandamises,

planeerimises, loomises, rakendamises, haldamises.

5.3 Kõigile ameti andmetele, ruumidele ja infosüsteemidele kehtestatakse

juurdepääsuõiguste alused, sh järelevalve teostamise kord. Juurdepääsuõiguste aluste

kehtestamise ja jälgimise eest vastutab teenuse omanik.

5.4 Ameti poolt teenistujale tööülesannete täitmiseks antud seadmed ja süsteemid (sh e-

postiaadress) on tööalaseks kasutamiseks.

5.5 Tööülesannete täitmiseks tohib teenistuja kasutada ainult ameti antud seadmeid.

Igakordselt põhjendatud juhul, mis on kooskõlastatud infoturbe eest vastutava isikuga,

võib tööülesannete täitmiseks kasutada isiklikku mobiiltelefoni.

5.6 Teenistuja arvutis, mobiiltelefonis või muus teenistuja kasutusse antud seadmes olev

teave, mis on loodud ametiülesannete täitmiseks, kuulub ametile ning sellest ei ole

lubatud teha koopiaid teenistuja isiklikesse seadmetesse ja süsteemidesse.

5.7 Teenistuja kohustub hoidma konfidentsiaalsena talle antud kasutajatunnused, paroolid,

ligipääsukoodid jms ning välistama nende sattumise kolmandate isikute kätte.

5.8 Infoturbe põhimõtete rakendamiseks vajalikud tegevused kajastatakse tööplaanis

vastavalt rakendusplaanile, mis sisaldab konkreetseid (kalendriaasta jooksul)

teostamisele kuuluvaid koordineerituid tegevusi.

6 Infoturbe organisatsioon ja juhtimine

6.1 Infoturvet käsitlevad dokumendid, millega kindlustatakse juhtkonna kohustumus ja

ameti infoturbe koguvastutus juhtkonna tasemel, kinnitab peadirektor. Infoturvet

käsitlevad dokumendid on kättesaadavad ameti dokumendihaldussüsteemis ja siseveebis.

6.2 Peadirektori infoturbealased ülesanded:

6.2.1 teeb infoturbealased otsuseid talle esitatud ettepanekute alusel ja osaleb infoturbe

olulisusest teavitamisel;

6.2.2 vastutab infoturbe juhtimise süsteemi toimimise eest;

6.2.3 vastutab infoturbe halduse käigus hoidmise eest ning tagab regulaarselt toimiva

infoturbealase riskihalduse;

6.2.4 kehtestab valdkonda puudutavad regulatsioonid, korrad ja põhimõtted;

6.2.5 määrab infoturbe eest vastutava isiku või üksuse;

6.2.6 kinnitab infoturbe valdkonna eesmärgid;

6.2.7 osaleb infoturbe peamiste riskide hindamise ja jääkriskide aktsepteerimise

protsessis;

6.2.8 kinnitab teenustele määratud kaitsetarbed;

6.2.9 osaleb infoturbe olulisuse teavitamises;

6.2.10 vastutab infoturbe põhimõtete rakendamise eest.

6.3 Infoturbealast tegevust ametis korraldab analüüsi- ja arendusosakond.

6.4 Infoturbe eest vastutava isiku ülesanded:

6.4.1 täidab oma infoturbealaseid kohustusi lähtuvalt E-ITS-st, käesolevast käskkirjast,

valdkonda reguleerivatest õigusaktidest ja ametijuhendist;

6.4.2 rakendab ameti infoturbe juhtimise süsteemi, koordineerib E-ITS rakendamist ja

ameti vara piisava taseme turvalisuse tagamist vastavalt infoturvet ning

andmekaitset reguleerivatele õigusaktidele;

6.4.3 vastutab infoturbega seotud ülesannete täitmise eest ning tagab infoturvet

reguleerivate juhiste olemasolu, elluviimise ja ajakohastamise;

6.4.4 haldab ameti turvaintsidente ning teavitab viivitamatult ameti peadirektorit. Kui

turvaintsidendi lahendamise käigus avastatakse kuriteo, väärteo või

distsiplinaarsüüteo tunnused, antakse juhtum edasi menetlemiseks vastava

menetluse läbiviimise õigust omavale organile;

6.4.5 kontrollib teenistujate infoturbenõuete tundmist ja järgimist. Nõuete rikkumise

tuvastamise korral teavitab infoturbe eest vastutav isik tekkinud olukorrast

teenistuja vahetut juhti ja peadirektorit ning annab soovitusi esile kerkinud

probleemide ja riskide lahendamiseks või leevendamiseks;

6.4.6 teavitab teenistujaid turvareeglitest, nõustab neid infoturbealaselt ja korraldab

teenistujatele koolitusi üldise turvateadlikkuse tõstmiseks.

6.5 Teenuse juhi ülesanded:

6.5.1 arvestab oma teenust juhtides infoturbe nõuetega;

6.5.2 tagab vara käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse ning varade kaitset

reguleerivate õigusaktide täitmise;

6.5.3 jälgib oma teenuse infosüsteemide kasutamise ja toimimise õiguspärasust;

6.5.4 teeb ettepanekuid ja annab tagasisidet oma teenuse vaates infoturbealase

dokumentatsiooni ja kordade toimimise kohta.

7 Vara ja kaitsetarve

7.1 Ameti vara on kaardistatud ning varana käsitletakse seda vara, mis on arvele võetud

Riigitöötaja Iseteenindusportaali (edaspidi RTIP) varade moodulis. Uue vara

lisandumisel või vara kasutuse lõpetamisel tehakse vara nimekirjas täiendused. Vara eest

vastutaja on kohustatud hoidma varade ülevaadet ajakohasena.

7.2 Vara eest vastutab RTIPi varade moodulis vara kaardile määratud teenistuja, kes vastutab

konkreetse vara olemasolu, säilimise ja sihipärase kasutamise eest.

7.3 Ametis kasutusel olevate infosüsteemide nimekiri ning neile määratud kaitsetarbed on

sätestatud Terviseameti peadirektori 01.02.2021 käskkirja nr 1.1-1/21/1 „Terviseameti

teabehalduse kord“ lisas 1.

7.4 Vara turvalisuse klass tuleneb ameti teenusele määratud kaitsetarbest.

7.5 Teenuste kaitsetarbeid hinnatakse iga-aastaselt ja muudatused kinnitatakse peadirektori

poolt.

8 Infoturbe protsess ja infoturbeintsidentide haldus

8.1 Vara kasutajatele korraldatakse regulaarselt turvateadlikkuse koolitusi.

8.2 Vara kasutajatel on kohustus kord aastas läbida infoturbekoolitus ja test.

8.3 Vara kasutaja, kes avastab infoturbeintsidendi või selle ohu, peab viivitamatult, kuid mitte

hiljem kui 24 tunni jooksul teavitama sellest IT-abi ning infoturbe eest vastutavat isikut.

Kui infoturbeintsident puudutab isikuandmetega seotud rikkumist, tuleb lisaks teavitada

ka andmekaitsespetsialisti.

8.4 Sisekontrolli juht teostab infoturbe protsessi sõltumatu läbivaatuse vastavalt vajadusele,

kuid mitte harvem kui üks kord aastas vahetult enne EITS-i auditit ja koostab läbivaatuse

tulemuste kohta raporti, mis esitatakse peadirektorile.

8.5 Infoturbe standardi E-ITS rakendamise audit hangitakse vastavalt EITS kehtivale

auditeerimisjuhendile iga 3 aasta järel.

KÄSKKIRI

18.07.2024 nr 1.1-1/24/47

Terviseameti infoturbe põhimõtete ja korra

kehtestamine

Vabariigi Valitsuse 15.03.2012. a määruse nr 26 „Infoturbe juhtimise süsteem“ § 3 punkti 1 ja 2

alusel ning kooskõlas küberturvalisuse seaduse §-ga 7, ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri

16.12.2022. a määruse nr 101 „Eesti infoturbestandard“ lisaga 1 „Nõuded infoturbe halduse

süsteemile“ ning sotsiaalministeeriumi kantsleri 28.06.2024. a käskkirjaga nr 22

„Sotsiaalministeeriumi infoturbepoliitika“:

1. Kehtestan Terviseameti infoturbe põhimõtted ja korra (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Birgit Lao

peadirektor