Teenistuse korraldamine

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Kaitseministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

08.07.2024 nr 1-4/24/3363

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

seaduse, keskkonnatasude seaduse ning

planeerimisseaduse muutmise seaduse

(taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse, keskkonnatasude seaduse ning planeerimisseaduse muutmise seaduse

(taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu. Eelnõu on kättesaadav ka eelnõude

infosüsteemis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/. Palume Teie kooskõlastust või arvamust

viieteistkümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Seletuskirja lisa- määruse muutmise kavand

Teadmiseks: Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Taastuvenergia Koda, Enefit Wind Purtse

AS, Tootsi Windpark OÜ, Tuulepealne Maa OÜ, Aidu Wind Park OÜ, Eleon Green OÜ

Aivi Aolaid-Aas, 626 0743

[email protected]

1

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse,

keskkonnatasude seaduse ning planeerimisseaduse muutmise

seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega kavandatakse muuta ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seadust, keskkonnatasude seadust ning planeerimisseadust. Muudatused

käsitlevad sätteid, mille eesmärk on soodustada erinevate meetmete kaudu taastuvenergia

kasutuselevõttu.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) muudatus on seotud

kõnesolevas eelnõus kavandatud planeerimisseaduse muudatustega. Muudatusega

reguleeritakse riigi eriplaneeringu menetluse muudatuste rakendumist pooleliolevatele

menetlustele. Muudatus mõjutab peamiselt riigi eriplaneeringu koostamise korraldajaid.

Keskkonnatasude seaduse (KeTS) kavandatud muudatused on seotud tuuleenergiast

elektrienergia tootmise tasuga. Muudatused on valdavalt seotud praktiliste probleemide

lahendamisega ning suurendavad õigusselgust. Üldiselt on muudatused tehnilised.

Tuuleelektrijaama ehitamise ja elektrienergia tootmise perioodi tasustamisega seoses

muudetakse ka tasustamise perioodi algust ning lisatakse uue tasumääraga vahemaksuperiood.

Peamiselt mõjutavad muudatused tuuleenergiast elektrienergia tootmisega tegelevad

ettevõtjaid ja tuuleenergiast elektrienergia tootmise ala kohalike omavalitsuste üksusi (edaspidi

ka KOV).

Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu jõustus 2023. aasta 1. juulil. Selle lühikese tasu

rakendamise perioodi ajal on ilmnenud, et 10protsendise tasumääraga periood, mis ulatub

praegu ehitamisest kuni kasutusloa andmiseni, võib olla põhjendamatult pikk. Kasutusloa

väljastamine võib võtta aega kuni kaks aastat tuuleelektrijaama valmimisest. Samal ajal võib

tuuleelektrijaam toota tuuleenergiast elektrienergiat täies võimsuses. Maismaa

tuuleelektrijaamadele annab kasutusloa KOV. Kasutusloa andmise aluseks on tuuleelektrijaama

nõuetele vastavus. Tuuleelektrijaama nõuetekohasuse kinnitab võrguettevõtja maksimaalselt

kaheaastase katseperioodi jooksul. Seetõttu ei pruugi kehtiv seadus ja tasustamise süsteem

kajastada tegelikku olukorda ega häiringut õiglaselt hüvitada.

Planeerimisseaduse (PlanS) kavandatud muudatused on seotud õigusnormidega, mis

reguleerivad riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlust.

Muudatustega täpsustatakse seniseid õigusnorme, tagatakse menetlusnormide õigusselgus ja

hõlbustatakse planeerimismenetluse läbiviimist. Peamiselt mõjutavad muudatused riigi ja

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute koostamise korraldajaid.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu keskkonnatasude seaduse muutmist puudutava osa valmistasid ette

Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunikud Kerli Ojakivi

(teenistussuhe lõppenud) ja Aivi Aolaid-Aas (tel 626 0743, e-post aivi.aolaid-

[email protected]) ning energeetikaosakonna nõunik Regina Hermandi

(tel 625 6479, e-post [email protected]).

Eelnõu ruumilist planeerimist puudutava osa valmistasid ette Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna juhataja Heddy Klasen

(tel 5561 7718, e-post [email protected]) ning valdkonnajuhid Külli Siim (tel 5817 0529,

e-post [email protected]) ja Kadi-Kaisa Kaljuveer (tel 5850 5436, e-post

[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi

õigusosakonna nõunik Annemari Vene (tel 626 2824, e-post

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja

Merike Koppel (tel 5856 9469, e-post [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõukohase seadusega muudetakse KeTSi 2024. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooni

(05.01.2024, 3), EhSRSi 2023. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooni (30.06.2023, 4) ja PlanSi

2023. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooni (30.06.2023, 57).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Seaduseelnõule ja seletuskirjale ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu

seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju

(Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ § 1 lõike 2 punkt 5), sest muudatused on valdavalt tehnilised või täpsustavad.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning planeerimisseaduse

muudatused toetavad ja täpsustavad nimetatud seadustesse elektrituru seaduse ja teiste seaduste

muutmise seadusega (07.03.2023, 21) tehtud muudatusi, mille eesmärk oli samuti kiirendada

planeerimismenetluse tõhustamise kaudu taastuvenergia kasutuselevõttu. Seetõttu on tegemist

põhjendatud kiireloomulise muudatuste paketiga (Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. a

määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkt 1).

2. Eelnõu eesmärk

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise eesmärk on reguleerida

eelnõukohaste PlanSi muudatuste rakendumist pooleliolevatele riigi eriplaneeringute

menetlusele.

KeTSi muudatuste eesmärk on täpsustada tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise

sätteid, et tagada õigusselgus ning tasu õiglases määras maksmine ja jaotamine elanikele ning

anda KOVidele suurem paindlikkus tasu maksmise üksikasjade üle otsustamisel.

Selleks täpsustatakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise algust, milleks on

tuuleelektrijaama ehitamise ja tuuleenergiast elektrienergia tootmise alustamise aeg.

Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasule kehtestatakse vahemaksuperiood.

3

Vahemaksuperiood on ajavahemik, mil tuuleelektrijaam juba toodab tuuleenergiast

elektrienergiat, kuid tuuleelektrijaamal ei ole veel kasutusluba. Uue tasuperioodi jooksul

makstakse tasu 70% tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust.

Muudatustega täpsustatakse KOVi poolt elanikele makstava tasu sätteid, arvestades praktikas

tekkinud küsimusi. Eelnõukohase seadusega seotakse KOVi määra (KeTSi § 213 lõige 2)

kehtestamine lahti eelarveaasta algusest. Edaspidi jõustub KOVi määr kuus kuud pärast

vastuvõtmist. Muudatustega täpsustatakse ka elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia

tootmise tasu maksmise aluseid.

Planeerimisseaduse muudatuste eesmärk on hõlbustada riigi eriplaneeringute ja tuuleparki

kavandavate kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlemist ning tagada selle protsessi

õigusselgus.

Selleks täpsustatakse kehtivaid riigi eriplaneeringu ja tuuleparki kavandava kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu koostamise rahastamise üleandmise sätteid ning riigi

eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise menetlusnorme. Samuti

muudetakse riigi eriplaneeringu, sh asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmi koostööd ja kaasamist puudutavaid menetlusnorme.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millest esimesega täiendatakse ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seadust, teisega muudetakse ja täiendatakse keskkonnatasude

seadust, kolmandaga planeerimisseadust ning neljandas paragrahvis sätestatakse seaduse

jõustumise aeg.

Paragrahviga 1 täiendatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust

§-ga 308.

Paragrahvi 308 lisamine on vajalik, et juba koostamisel olevate riigi eriplaneeringute (edaspidi

ka REP) menetluses oleks võimalik kohaldada planeerimismenetluse eelnõukohaseid

muudatusi. See tähendab, et eelnõuga kehtetuks tunnistatavaid planeerimisseaduse paragrahve

32–34 ja 49 ei ole vaja seaduse jõustudes enam REPde menetluses kohaldada. Uue nõudena

tuleb kohaldada § 311 ning lähtuda avalikule väljapanekule ja arutelule kehtestatud muudetud

nõuetest (eelnõu § 38 lg 1, § 39 lg 1, § 50 lg 1 ja § 51 lg 1). Lisaks tuleb lähtuda REP asukoha

eelvaliku otsusele esitatavast täpsustatud nõudest (eelnõu § 271 lg 21).

Esiteks võimaldab see konkreetne säte jätta avalikustamata REP lähteseisukohad (edaspidi

LSid) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi (kehtiva seaduse

§-d 32–34), asendades selle nõude asjaomaste asutustega konsulteerimise protsessiga

(eelnõukohane § 311). Sellel muudatusel on haldusorganitele ja huvitatud isikutele positiivne

mõju (ennekõike väheneb koormus ja menetlusele kuluv aeg). Avalikkuse perspektiivist võib

muudatus vähesel määral pärssida menetlusprotsessi arusaadavust, kuid koosmõjus PlanSi

põhimõtetega, et menetlus on avalik ja avalikkust tuleb piisavalt kaasata, ei saa kuidagi

järeldada, et säte avalikkusele siiski negatiivset mõju avaldaks. Rõhutada tuleb, et REP ja KSH

algatamisest teavitatakse kõiki planeeringulahendusest huvitatuid avalike kanalite kaudu

(PlanSi § 28 lg 6) ning koostöö tegijaid ja kaasatavaid eraldi kirjalikult (PlanSi § 28 lg 7). Seega

säilib kõigil võimalus planeeringumenetluses osaleda ja selles juba varajases etapis kaasa

rääkida. LSide ja KSH programmi koostamisega ei määrata veel lõplikku planeeringulahendust,

vaid antakse alused, millest lähtudes tuleb edaspidi planeeringulahendust koostama ja

4

keskkonnale avalduvat mõju hindama asuda. Haldusorgan peab ise hindama, millisel määral

kaasamist saab konkreetses planeerimismenetluses pidada piisavaks. PlanS ei pärsi vajaduse

korral mitme avalikustamise jm avalikkuse teadlikkust suurendava tegevuse korraldamist

õiguspärase lahenduse kujundamiseks. Asjaomastele ametiasutustele, kes vastutavad samuti

kõigi huve arvestava ja õiguspärase planeeringulahenduse koostamise eest, jääb endiselt ka

alles võimalus LSide ja KSH programmi kohta arvamust avaldada ning ettepanekuid teha. Kuna

KSH direktiivi (2001/42/EÜ) artikli 5 lõige 4 ja artikli 6 lõige 3 kohustavad liikmesriike

konsulteerima KSH programmi üle (direktiivi mõistes keskkonnamõju hindamise aruandes

sisalduva teabe ulatuse ja üksikasjalikkuse üle otsustamisel) asutustega, keda nende

ainuomastest keskkonnaalastest tööülesannetest tuleneva kavade või programmide

rakendamisega kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab, saab pidada direktiivist

tulenevaid nõudeid ka konkreetselt KSH programmi puudutavas osas kõnealuse muudatusega

täidetuks.

Teiseks võimaldab see konkreetne säte ka enne kõnealuste muudatuste jõustumist algatatud

planeeringute koostamisel jätta ära REP vastuvõtmise otsuse tegemise. Tegemist on

menetlustoiminguga, millega riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja kinnitab, et REP vastab

õigusaktidele ning REP koostamisel on võetud arvesse KSH tulemusi. Arvestades asjaolu, et

sellele järgneb veel planeeringulahenduse avalikustamise protsess (PlanSi §-d 50–52), ei

paranda vastuvõtmise otsus planeeringu kvaliteeti, mistõttu ei saa seda pidada põhjendatuks.

Planeeringulahenduse õiguspärasust, sh KSH hindamise tulemustega arvestamist, kinnitab

lõplikult planeeringu kehtestamise otsus. Seetõttu ei ole tegemist muudatusega, mis avaldab

mõju haldusorgani töökorraldusest väljaspool. Muudatus lihtsustab haldusorgani

planeeringulahenduse menetlust ja vähendab ajakulu.

Kolmandaks võimaldab see konkreetne säte tagasiulatuvalt avalike väljapanekute ja arutelude

paindlikumat korraldust ehk planeeringuala asukohta arvestades selliselt, et see oleks sobiv ja

ligipääsetav planeeringulahendusest huvitatud isikutele. See tähendab, et planeeringulahenduse

avalikud väljapanekud ja arutelud jõuavad senisest eesmärgipärasemalt ning võimalikult

vähekoormavalt ja asjakohaselt just õigete inimesteni.

Neljandaks võimaldab see konkreetne säte tagasiulatuvalt teha asukoha eelvaliku otsuse ja

kehtestada REP ühe etapina selgelt ja üheselt arusaadavalt ning ühel ajal. See on ka

menetlusökonoomika põhimõtet arvestades mõistlik.

Paragrahv 2 käsitleb muudatusi keskkonnatasude seaduses.

Punktiga 1 korrigeeritakse KeTSi § 212 lõike 2 sõnastust, sätestades tasu maksmise algusajana

tuuleelektrijaama ehitamise alustamise. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis maksmise

perioodi ei mõjuta. Kehtivas sättes on määratud selleks algusajaks konkreetse dokumendi

(ehitamise alustamise teatise) registreerimise aeg, kuid tasustamise alusena peaks olema

määratud keskkonnakasutustegevus ise, mitte dokument. Samamoodi on reguleeritud ka teised

KeTSis sätestatud valdkonnad.

Punktiga 2 täpsustakse, millist päeva loetakse ehitamisega alustamise ajaks, et vähendada nii

halduskoormust kui ka Keskkonnaameti töökoormust. Selleks lisatakse § 212 lõige 21. Säte on

vajalik õigusselguse tagamiseks. Kui ehitamise alustamise teatis esitatakse enne ehitamisega

alustamist, makstakse tasu teatise esitamisest arvates. Kui teatist ei esitata enne ehitamisega

alustamist, makstakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu lõike 2 kohaselt alates

ehitustegevusega alustamisest.

5

Punktiga 3 muudetakse KeTSi § 213 lõiget 4. Kehtiva seaduse kohaselt peab kohaliku

omavalitsuse üksuse volikogu tasumäära kehtestama hiljemalt kuus kuud enne uue eelarveaasta

algust. Sel juhul on rakendamisperiood ebamõistlikult pikk. Selle perioodi lühendamiseks, aga

arvestades samas maksukorralduse seaduse paragrahvis 41 sätestatud nõuet, muudetakse sätet

selliselt, et kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu peab määra (0,7–1%) või selle muudatuse

vastu võtma hiljemalt kuus kuud enne selle tasumäära rakendamise kvartali algust.

Punktiga 4 parandatakse § 215 sõnastust, et oleks selgem, millal algab (seotud ka punktis 2

tehtava muudatusettepanekuga) ja lõpeb kümneprotsendilise tuuleenergiast elektrienergia

tootmise tasu maksmise periood. Kehtiva seaduse kohaselt on tootmise alustamine võrdsustatud

kasutusloa andmisega, kuid praeguseks on selgunud, et kasutusloa saamine ei tähista alati

tootmise algust. Praktika on omavalitsuseti erinev, kuid võib juhtuda, et tuuleelektrijaam toodab

elektrienergiat aastaid enne kasutusloa saamist. Eelnõus täpsustatakse, et kümneprotsendilise

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise periood lõpeb tuuleelektrijaama võrguga

sünkroniseerimise päevaga. Sünkroniseerimine tähendab esimese toodangu võrku andmist, mis

on liitumislepinguga kokku lepitud ja mille jaoks väljastab põhivõrguettevõtja ajutise

käiduteate. Ajutine käiduteade kehtib kõige rohkem kaks aastat, seda perioodi võib ka lugeda

katseperioodiks.

Lõigetega 2 ja 3 lisatakse paragrahvi nn vahemaksuperiood, mis jääb elektrienergia võrku,

otseliini või salvestusseadmesse tuumaelektrijaamapoolse esmakordse andmise ja kasutusloa

andmise vahele. Nagu eespool on selgitatud, ei tähista kasutusloa andmine alati tootmise algust,

sest kasutusloa andmise üks tingimus on tuuleelektrijaama nõuetekohasus. Nõuetekohasuse

kinnitab võrguettevõtja maksimaalselt kaheaastase katseperioodi jooksul. Vahemaksuperioodil

makstakse tasu 70% tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust. Katseperioodi jooksul võib

tuuleelektrijaam toota ise energiat 100% ulatuses, aga teatud juhtudel ka vähemal määral,

keskmiselt umbes 70%. Seega on 70% suuruse tasu võtmine õigustatud, et hüvitada häiring.

Punktiga 5 muudetakse § 32 lõike 8 sõnastust. Kehtiv lõige 8 sätestab tuuleelektrijaama valdaja

kohustuse esitada andmed tuuleelektrijaama kohta keskkonnaotsuste infosüsteemi viie päeva

jooksul. Huvirühmad tegid ettepaneku kehtestada pikem tähtaeg. Lisaks on seoses eelnõuga

kavandatud muudatustega vaja esitada erinevate maksuperioodide alguse ja lõpuga seotud

andmeid (elektrienergia võrku edastamise algusest teavitamise kohustus ja selle tähtaeg). Et

mitte koormata seadust detailsete reeglitega, antakse täpsete tähtaegade ja andmete nimistu

kehtestamiseks volitus valdkonna eest vastutavale ministrile (kliimaminister), kes sätestab

vastava korra määrusega (punkt 6).

Punktiga 6 täiendatakse § 32 lõigetega 9 ja 10. Arvestades punkti 5, jäetakse konkreetne

tähtaeg seadusest välja ning antakse selle kehtestamise võimalus ministrile määrusega. See

annaks paindlikkuse ning võimaldaks vajadusi ja olukorda arvestada.

Lisatav lõige 10 täpsustab, milliste koguste alustel arvutatakse keskkonnatasu. Sätte eesmärk

on tagada õigusselgus, sisulist muutus senistes põhimõtetes see kaasa ei too.

Punktiga 7 muudetakse KeTSi § 553 lõiget 1. KeTSi § 553 lõike 9 kohaselt on elukohaga seotud

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu saamise õigus isikul, kes oli vastava eluruumi

omanik eelmise kalendriaasta 1. jaanuari seisuga. Kehiv seadus ei sätesta, millise seisuga tuleb

eluruumi omaniku elukoha andmeid kontrollida. Sättesse on selguse huvides vaja lisada

täpsustus, mis seisuga andmeid kontrollitakse. KOVidel on see küsimus tekkinud ning selle

täpsustamata jätmine muudab sätte rakendamise keeruliseks. Andmeid kontrollitakse

taotlemisele eelneva aasta 1. jaanuari seisuga, mis vähendab võimalust, et elukoha andmeid

6

muudetakse vaid tasu saamise eesmärgil. KeTSi lisatakse säte (vt järgmine

muudatusettepanek), mis võimaldab KOVil põhjendatud juhul selle nõude kohaldamata jätta.

Punktiga 8 täiendatakse KeTSi § 553 lõigetega 21 ja 22. Lõige 21 annab kohaliku omavalitsuse

üksusele võimaluse ise otsustada, kas maksta n-ö ehitusperioodil eluruumi omanikule

elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu või mitte. Kuna ehitusperioodil

makstakse 10% suurust tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, siis elanikele makstav tasu

võib olla küll väike, kuid taotluste läbivaatamise ja maksmisega kaasneksid KOVile ikkagi

kulud. Seetõttu tehakse ettepanek, et tuuleelektrijaama ehitusperioodi eest laekunud

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50% ei tule maksta maismaa tuulepargi mõjualas

asuvate eluruumide omanikele, kogu tasu võib jääda KOVile, kui KOV ei ole otsustanud teisiti.

Lisatav lõige 22 annab kohaliku omavalitsuse üksusele kaalutlusõiguse maksta elukohaga

seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu juhul, kui eluruum ei ole füüsilise isiku

omand või eluruum ei ole omaniku rahvastikuregistrijärgne elukoht või muudatused nendes

andmetes on tehtud tähtajast hiljem. Kohaliku omavalitsuse üksus saab teha mõjuval põhjusel

kaalutlusõigusele tugineva otsuse, et vältida võimalikke ebaõiglaseid olukordi.

Punktiga 9 ja 10 täpsustakse muudatuste rakendamist ning lisatakse KeTSi § 685 lõiked 3–5.

Punktiga 9 lisatakse § 685 lõige 3, millega täpsustatakse, et kui eluruumi omanik esitab 2025.

aastal taotluse elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu saamiseks 2024.

aasta kohta, siis ei pea eluruum olema omaniku rahvastikuregistrijärgne elukoht 2024. aasta

1. jaanuari seisuga. Sellisel juhul kohaldatakse KeTSi § 553 lõiget 1 kuni eelnõukohase

seadusega tehtavate muudatuste tegemiseni kehtinud sõnastuses.

Sellega antakse piisav aeg vajaduse korral elukohaandmete muutmiseks, kui tasu taotletakse

2026. aastal (sellisel juhul võetakse aluseks elukohaandmed 2025. aasta 1. jaanuari seisuga,

mistõttu peavad isikud olema muudatusest aegsasti teadlikud). Säte peab jõustuma samal ajal

§ 553 lõike 1 muudatusega (punkt 7).

Punktiga 10 lisatakse § 685 lõiked 4 ja 5. Eelnõukohase seadusega sätestatakse selle perioodi

lõpuna, mil tuleb maksta 10% tasust, kasutusloa andmise kuupäeva asemel (kehtiv põhimõte)

tuulelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päev. KeTSi § 685 lisatav lõige 4 pikendab praegu

kehtiva põhimõtte rakendamist kuni 2025. aasta 31. detsembrini. See annab üleminekuajaks

enam kui aasta, sõltuvalt eelnõu kehtestamisest, mis peaks olema piisav võimalike

ümberkorralduste tegemiseks.

Lõikes 4 sätestatava reegli kehtimise ajal uus § 215 lõige 2, mis sätestab vahemaksuperioodi,

sisuliselt ei kohaldu, kuna see sätestab tasu maksmise võrguga sünkroniseerimisest kuni

kasutusloa väljastamiseni. Paragrahvi 215 uue lõike 3 kohaselt aga loetakse võrguga

sünkroniseerimise päevaks kasutusloa andmise päev ehk sünkroniseerimise ja kasutusloa

vahele jäävat perioodi sisuliselt eraldi arvesse ei võeta.

Üleminekuaeg on vajalik ka seetõttu, et 10% suuruse tasu maksmise perioodi lõpuaja muutmine

ja vahemaksuperioodi kehtestamine vajab ka keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS

lisaarendust.

Lisatavas lõikes 5 täpsustatakse, kuidas arvestatakse tasu tuuleelektrijaamadele, mis on sama

paragrahvi lõikes 4 sätestatud kuupäevaks küll võrguga sünkroniseeritud (§ 215 lõike 3 mõistes,

st millega on selleks ajaks esimest korda antud elektrienergiat võrku, otseliini või

salvestusseadmesse), kuid millele ei ole kasutusluba veel antud. Sellisel juhul ei rakendata § 215

7

lõiget 2 tagasiulatuvalt, vaid võetakse võrguga sünkroniseerimise kuupäevana aluseks

2026. aasta 1. jaanuar. Sellisel juhul kehtib nendele tuuleelektrijaamadele vahemaksuperiood

2026. aasta 1. jaanuarist kuni kasutusloa andmiseni.

Selline lahendus tagab nendele tuuleelektrijaamadele üleminekuperioodi, kuid on samas

õiglasem pärast 2025. aasta 31. detsembrit võrguga sünkroniseeritavate tuuleelektrijaamade

suhtes, millele kohaldub 70% suuruse tasu maksmise kohustus juba alates võrguga

sünkroniseerimisest.

Paragrahv 3 käsitleb muudatusi planeerimisseaduses.

Punktiga 1 muudetakse PlanSi § 4 lõiget 21. Muudatus on seotud 17. märtsil 2023 jõustunud

PlanSi muudatustega, mis võimaldavad riigi eriplaneeringu ja tuuleparke kavandava kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel kehtestada planeering asukoha eelvaliku alusel ehk

loobuda detailse lahenduse koostamisest. Kuna PlanSi § 4 lõike 21 kehtestamise eesmärk oli

luua alus riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kui konkreetset olulise ruumilise mõjuga

ehitist kavandava planeeringu koostamise rahastamise üleandmiseks, on muudatusettepaneku

eesmärk sõnastada sätte algne mõte selgemini.

Punktiga 2 muudetakse PlanSi § 271 lõikeid 1 ja 2. Tegemist on tehnilise täpsustusega. Kehtiv

seadus näeb ette, et riigi eriplaneeringu (sh mereala hõlmava) koostamise korraldaja võib

loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku aluse.

Samas on selline sõnastus ekslik, kuna riigi eriplaneeringu kehtestajaks on Vabariigi Valitsus,

mitte planeeringu koostaja, kelleks on üldjuhul Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

(riigikaitseliste ehitiste kavandamisel ka Kaitseministeerium). Seega on sätteid täpsustatud nii,

et ei tekiks ekslikku arusaama, millest võiks järeldada, et planeeringu kehtestajaks on

planeeringu koostamise korraldaja.

Punktiga 3 täiendatakse PlanSi § 271 lõigetega 21 ja 22.

Lõikega 21 täpsustatakse 17. märtsil 2023 jõustunud PlanSi § 271. Sellega reguleeritakse

õigusselguse ja sätte üheselt mõistetavuse tagamise eesmärgil seda, et detailsest lahendusest

loobumise korral tuleb lahendada asjakohased PlanSi § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded.

Täpsustus on vajalik, et määrata kindlaks projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate

tingimuste määramise sisulised nõuded asukoha eelvalikul. Täiendus aitab senisest selgemalt

mõista, millised tingimused peavad olema täidetud juhul, kui riigi eriplaneeringu puhul

soovitakse loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeering asukoha eelvaliku

alusel.

Lõikega 22 sätestatakse, et detailse lahenduse koostamisest loobumise korral ei kohaldata

asukoha eelvaliku otsusele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandele

otsuse vastuvõtmise nõuet. Tavapärases eriplaneeringu menetluses on asukoha vastuvõtmise

otsuse tegemise mõtteks fikseerida lähtekohad, mille alusel asutakse planeeringut edasi

menetlema ja detailset lahendust koostama. Kuna sisuline menetlus lõppeb peale asukoha

eelvaliku tegemist, misjärel planeering kehtestatakse, ei oma vastuvõtmine enam oma

tavapärast tähendust. Seega on vajalik selgelt sätestada, et asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmise otsuse tegemisele nõue ei kohaldu.

Punktiga 4 täiendatakse PlanSi §-ga 311. Muudatusega reguleeritakse riigi eriplaneeringu

asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi

kohta ettepanekute küsimist. Paragrahv asendab kehtivaid avaliku väljapaneku ja arutelu

8

reguleerivaid sätteid (PlanSi §-d 32–34), mille kohta tehakse eelnõuga kehtetuks tunnistamise

ettepanek.

LSide ja KSH programmi koostamisega ei määrata veel kindlaks lõplikku

planeeringulahendust, vaid antakse alused, millest lähtudes tuleb edaspidi planeeringulahendust

koostama ja keskkonnale avalduvat mõju hindama asuda. Seega ei pärsi muudatus avalikkuse

kaasamist lubamatul määral. PlanS sätestab kaasamise ja koostöö, sh ettepanekute küsimise

miinimumnõuded ja planeeringu koostamise korraldaja peab hindama, kas need tagavad

konkreetse planeeringu koostamisel piisava kaasatuse. Juhul kui mitte, tuleb planeeringu

koostamise korraldajal viia ellu lisategevusi ja kaasata avalikkust seaduses ettenähtust

intensiivsemalt. Küll aga aitab avaliku väljapaneku ja arutelu ära jätmine hoida kokku

menetlusele kuluvat aega ja kiirendada planeeringu koostamist ilma, et selletõttu kannataks

planeeringu sisuline kvaliteet. Samuti jääb asjaomastele asutustele endiselt alles võimalus

LSide ja KSH programmi kohta ettepanekuid teha. Kuna KSH direktiivi (2001/42/EÜ) artikli

5 lõige 4 ja artikli 6 lõige 3 kohustavad liikmesriike konsulteerima KSH programmi üle

(direktiivi mõistes keskkonnamõju hindamise aruandes sisalduva teabe ulatuse ja

üksikasjalikkuse üle otsustamisel) asutustega, keda nende ainuomastest keskkonnaalastest

tööülesannetest tuleneva kavade või programmide rakendamisega kaasnev keskkonnamõju

tõenäoliselt puudutab, saab pidada direktiivist tulenevaid nõudeid ka konkreetselt KSH

programmi puudutavas osas kõnealuse muudatusega täidetuks.

Paragrahv on analoogne teiste planeeringuliikide puhul ettepanekute küsimist reguleerivate

sätetega (vt PlanSi § 18, 61 ja 81).

Eelnõuga lisatava § 311 lõike 2 kohaselt saavad selle paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud

ja asutused esitada REP LSide ja KSH kohta ettepanekuid ning anda hinnangu KSH programmi

asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Eelnõu § 311 lõige 3 reguleerib juhtu, kui lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik ja asutus jätab ettepaneku

esitamata. Sel juhul loetakse, et ta ei soovi REP LSide ja KSH programmi kohta ettepanekut

esitada.

Eelnõu § 311 lõike 4 kohaselt teeb REP koostamise korraldaja ettepanekute alusel vajaduse

korral muudatusi REP LSides ja KSH programmis.

Eelnõuga lisatav § 311 lõige 5 reguleerib REP LSide ja KSH programmi avalikustamist koos

sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute ja asutuste ettepanekutega REP koostamise

korraldaja veebilehel.

Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks PlanSi §-d 32–34. Sätted näevad ette nõuded REP LSide

ning KSH programmi avalikule väljapanekule ja arutelule. REP koostamine koosneb kahest

etapist: asukoha eelvaliku tegemine ja detailse lahenduse koostamine, mille käigus

korraldatakse kokku kolm avalikku väljapanekut ja arutelu (kaks asukoha eelvaliku ja üks

detailse asukoha valiku etapis). Väljajäetavad paragrahvid reguleerivad avalikku väljapanekut

LSide ja KSH programmi koostamise etapis.

Avalik väljapanek ja arutelu asendatakse (eelnõukohane § 311) LSide ja KSH programmi kohta

koostöö tegijatelt (kelleks on valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering

käsitleb), Riigikogult ning planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksustelt ettepanekute

küsimise etapiga.

Rõhutada tuleb, et REP koostamise käigus on kõigil võimalik selle kohta igal ajal arvamust

avaldada (PlanSi § 9 lg 2). Lisaks sellele teavitatakse juba REP ja KSH algatamisest kõiki

9

planeeringulahendusest huvitatuid avalike kanalite kaudu (PlanSi § 28 lg 6) ning koostöö

tegijaid ja kaasatavaid eraldi kirjalikult (PlanSi § 28 lg 7). Seega säilib kõigil võimalus

planeeringumenetluses osaleda ja selles kaasa rääkida. Ühe avaliku väljapaneku ja arutelu

asendamine eelnõukohase § 311 etapiga aitab aga muuta planeerimisprotsessi efektiivsemaks ja

menetlust hinnanguliselt umbes poole aasta võrra lühemaks, võimaldades samal ajal LSe ja

KSH programmi eesmärgipäraselt koostada. Juba valminud planeeringulahenduse ja selle

juurde kuuluva KSH aruande avalikustamise nõuded jäävad kehtima, võimaldades kõigil

planeeringulahendusest huvitatud osalistel planeerimismenetluses tõhusalt ja eesmärgipäraselt

osaleda.

Punktiga 6 muudetakse PlanSi § 38 lõiget 1. Muudatusega hõlbustatakse avaliku väljapaneku

korraldamist ja seotakse see kindla asukoha asemel avaliku väljapaneku eesmärgiga. Avaliku

väljapaneku korraldamine on mõistlik ja vajalik just sellistes asukohtades, kus

planeeringulahendusest huvitatud isikud pääsevad hõlpsasti planeeringumaterjalidele ligi ehk

kuhu on tagatud mugav juurdepääs ühistranspordiga, autoga jms. See ei pruugi alati olla

kohaliku omavalitsuse üksuse keskus või valla suuremate asulate keskus, kuna planeeringuala

võib asuda sealt kaugel ja planeering ei pruugi kohalikke elanikke otseselt puudutada. Seetõttu

antakse muudatusega planeeringu koostamise korraldajale avaliku väljapaneku asukoha

valimisel suurem kaalutlusõigus, võimaldades sellega eesmärgipärast ja efektiivset

planeerimismenetlust, sh vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele

(haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2). Lisaks saavad isikud tutvuda planeeringulahendusega ka

interneti vahendusel.

Punktiga 7 muudetakse PlanSi § 39 lõiget 1. Muudatusega hõlbustatakse avaliku arutelu

korraldamist ja seotakse see kindla asukoha asemel avaliku arutelu eesmärgiga. Avaliku arutelu

korraldamine on mõistlik ja vajalik just sellistes asukohtades, kus planeeringuga kavandatav

ehitis tulevikus asub ja planeeringulahendusest huvitatud isikud saavad hõlpsasti avalikul

arutelul osaleda ehk kuhu on tagatud mugav juurdepääs ühistranspordiga, autoga jms. See ei

pruugi alati olla kohaliku omavalitsuse üksuse keskus või valla suuremate asulate keskus, kus

planeeringuga kavandatav ehitis hakkab paiknema ja oleks sobiv planeeringu avalikku arutelu

korraldada. Seetõttu antakse muudatusega planeeringu koostamise korraldajale avaliku arutelu

asukoha valimisel suurem kaalutlusõigus, võimaldades sellega eesmärgipärast ja efektiivset

planeerimismenetlust, sh vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele

(haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2).

Punktiga 8 muudetakse PlanSi § 48 lõiget 1. Muudatus on seotud ettepanekuga, mis näeb ette

PlanSi § 49 kehtetuks tunnistamise ehk vastuvõtmise otsusest loobumisega. Kuna

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste planeeringusse lisamise nõue on

kehtiva seaduse järgi vastuvõtmise otsuse tegemise eelduseks, on vajalik tagada, et ka selle

vastuvõtmisest loobumisel aruandest tulenevad nõuded siiski planeeringule lisatakse.

Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks PlanSi § 49. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks REP

vastuvõtmise otsuse tegemist reguleerivad sätted. Tegemist on praeguse menetlustoiminguga,

millega riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja kinnitab, et REP vastab õigusaktidele ning

REP koostamisel on võetud arvesse KSH tulemusi. Võttes arvesse asjaolu, et sellele järgneb

veel planeeringulahenduse avalikustamise etapp (PlanSi §-d 50–52), ei saa menetlustoimingu

eesmärki pidada korrektseks ega põhjendatuks. Pärast avalikustamisetappi tuleb vajaduse

korral muuta planeeringulahendust, et tagada selle vastavus õigusaktidele. Oluliseks saab

pidada avalikkuse arvamusi, millest lähtudes võib olla samuti vaja muuta planeeringulahendust,

et kujundada kõigi huve arvestav planeeringulahendus (mis on PlanSi § 10 kohane planeerimise

põhimõte). Planeeringulahenduse õiguspärasust, sh KSH tulemustega arvestamist, kinnitab

seega lõplikult alles planeeringu kehtestamise otsus. Vastuvõtmise otsuse tegemine, mis on

10

suunatud pigem haldusalasisese kontrolli tegemisele, koormab Vabariigi Valitsust kui

planeeringu kehtestajat, samuti ei aita see tagada planeeringu sisulist kvaliteeti. Eeltoodust

tulenevalt on vastuvõtmise otsusest loobumine põhjendatud.

Punktiga 10 muudetakse PlanSi § 50 lõiget 1. Muudatus on seotud ennekõike eelnõukohase

PlanSi § 49 kehtetuks tunnistamise ettepanekuga ehk ettepanekuga vastuvõtmise otsusest

loobuda. Sättes asendatakse viide REP vastuvõtmisele viitega kooskõlastamise ja arvamuse

andmise etapile (PlanSi § 48). See tähendab, et avalik väljapanek toimub pärast riigi

eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

esitamist kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks. Et vältida seaduse mitmeti tõlgendatavust

seoses vastuvõtmise etapist loobumisega, muudetakse sõnastust ka selliselt, et avalikule

väljapanekule suunatakse nii riigi eriplaneering kui ka keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne.

Ühtlasi hõlbustatakse muudatusega avaliku väljapaneku korraldamist ja seotakse see kindla

asukoha asemel avaliku väljapaneku eesmärgiga. Avaliku väljapaneku korraldamine on

mõistlik ja vajalik just sellistes asukohtades, kus planeeringulahendusest huvitatud isikud

pääsevad hõlpsasti planeeringumaterjalidele ligi ehk kuhu on tagatud mugav juurdepääs

ühistranspordiga, autoga jms. See ei pruugi alati olla planeeringuala valla või asula keskus ja

linna või linnaosa keskus, kus on sobiv planeeringu avalikku väljapanekut korraldada. Seetõttu

antakse muudatusega planeeringu koostamise korraldajale avaliku väljapaneku asukoha

valimisel suurem kaalutlusõigus, võimaldades sellega eesmärgipärast ja efektiivset

planeerimismenetlust, sh vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele

(haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2). Lisaks saavad isikud tutvuda planeeringulahendusega ka

interneti vahendusel.

Punktiga 11 muudetakse PlanSi § 51 lõiget 1. Muudatusega hõlbustatakse avaliku arutelu

korraldamist ja seotakse see kindla asukoha asemel avaliku arutelu eesmärgiga. Avaliku arutelu

korraldamine on mõistlik ja vajalik just sellistes asukohtades, kus planeeringuga kavandatav

ehitis tulevikus asub ja kus planeeringulahendusest huvitatud isikud saavad hõlpsasti avalikul

arutelul osaleda ehk kuhu on tagatud mugav juurdepääs ühistranspordiga, autoga jms. See ei

pruugi alati olla planeeringuala valla või asula keskus ja linna või linnaosa keskus, kus

planeeringuga kavandatav ehitis hakkab paiknema ja on sobiv planeeringu avalikku arutelu

korraldada. Seetõttu antakse muudatusega planeeringu koostamise korraldajale avaliku arutelu

asukoha valimisel suurem kaalutlusõigus, võimaldades sellega eesmärgipärast ja efektiivset

planeerimismenetlust, sh vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele

(haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2).

Punktiga 12 täiendatakse PlanSi § 951 lõikega 11. Tegemist on 17. märtsil 2023 jõustunud

PlanSi § 951 täpsustava sättega, millega reguleeritakse õigusselguse ja sätte üheselt

mõistetavuse tagamise eesmärgil seda, et detailsest lahendusest loobumisel tuleb määrata

tuulepargi maakasutus- ja ehitustingimused, sh tuleb määrata elektrituulikute maksimaalne

kõrgus, arv ja põhimõtteline asukoht. Kui tuulepark koosneb mitmest alast, siis tuleb

maksimaalne elektrituulikute arv määrata iga ala kohta eraldi. Tuulepargi elektrituulikute

põhimõttelised asukohad ei tule määrata punkti koordinaatide täpsusega. Tegemist on

miinimumnõuetega, kuid igal üksikul juhul tuleb lisaks hinnata, milliseid ehitus- ja

maakasutustingimusi on vaja veel määrata. Oluline on, et määratavate tingimuste alusel oleks

võimalik kehtestada projekteerimistingimusi ehitusseadustiku §-st 261 lähtudes. Maakasutus-

ja ehitustingimuste määramine sätestatud kujul on muu hulgas vajalik kavandatava tuulepargi

keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Täpsustus on vajalik, et määrata kindlaks

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste sisulised nõuded asukoha

eelvaliku tegemisel.

11

Paragrahvis 4 sätestatakse seaduse jõustumine. Seaduse § 2 punktid 1–6, 8 ja 10 ehk

keskkonnatasude seaduse muudatused on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. juulil, arvestades

maksukorralduse seaduse § 41, mille kohaselt peab maksuseaduse, samuti selle muudatuse

vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Paragrahvi 2 lõigete 7

ja 9 puhul on tegemist täpsustava ja õigusselgust tagava muudatuse ning sellega seotud

rakendussättega, mis on mõistlik jõustada varem. Viidatud sätted ja teised seaduste muudatused

jõustuvad üldises korras.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõukohase seadusega ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

6. Seaduse mõju

6.1. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muudatus

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muudatusel puudub oluline

sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja

looduskeskkonnale ning regionaalarengule ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele.

Muudatus avaldab teatud mõju riigiasutustele, täpsemalt riigi eriplaneeringu koostamise

korraldajatele, kellel tuleb pooleliolevates riigi eriplaneeringu menetlustes käesoleva seadusega

tehtavaid PlanSi muudatusi järgida.

Mõju avaldav muudatus: pooleliolevate riigi eriplaneeringu menetluste normide muutumine

Sihtrühm: riigi eriplaneeringute koostamise korraldajad. Riigi eriplaneeringute menetlused on

eelnõu koostamise ajal pooleli Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil ning

Kaitseministeeriumil.

Kaasnev mõju: mõju riigiasutustele (riigi eriplaneeringu koostamise korraldajatele). Eelnõu

koostamise hetkel on pooleli kuus riigi eriplaneeringut: nelja koostamist korraldab Regionaal-

ja Põllumajandusministeerium, kahe koostamist korraldab Kaitseministeerium. Muudatuse

jõustudes tuleb nimetatud ministeeriumitel kohaldada planeerimisseaduse redaktsiooni, mis

jõustub samal ajal käesoleva muudatusega. Muudatus vähendab nende halduskoormust,

menetlus muutub paindlikumaks (ennekõike avalike väljapanekute ja arutelude korraldamisel).

Tekib vähene vajadus menetlust kehtiva õigusega kooskõlla viia. Kaasnev mõju on eelnevat

arvestades väike ja positiivne.

6.2. Keskkonnatasude seaduse muudatused

Keskkonnatasude seadusesse kavandatud muudatustel puudub oluline mõju keskkonnale, riigi

julgeolekule ja välissuhetele.

Muudatustega kaasneb sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõningane mõju kohaliku omavalitsuse

korraldusele ning regionaalarengule.

12

Mõjude arvestamisel on aluseks võetud 2024. a I kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva

turu elektrienergia aritmeetiline keskmine börsihind 90,42 EUR/MWh.

1. mõju avaldav muudatus: tuuleenergiast elektrienergia tootmise alguse täpsustamine ja

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmine vähendatud määras (70 protsenti

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust)

1. sihtrühm: tulevikus rajatavate tuuleelektrijaamade valdajad (energeetikaettevõtjad) ja

ettevõtjad, kellel on eelnõu koostamise ajal kohustus maksta kümme protsenti tuuleenergiast

elektrienergia tootmise tasust ja tuuleelektrijaamad, mis on püstitamisel. Eelnõu koostamise

ajal on ehitisregistri järgi püstitamisel viis maismaa tuuleparki ja nende kohta ei ole veel

esitatud taotlust kasutusloa saamiseks. Potentsiaalne sihtrühma suurus on viis

tuuleenergiaettevõtjat (Enefit Wind Purtse AS, Tootsi Windpark OÜ, Tuulepealne Maa OÜ,

Aidu Wind Park OÜ, Eleon Green OÜ).

Kaasnev mõju: mõju majandusele

Kui tuuleelektrijaam on valmis ehitatud, siis võib kasutusloa väljastamine võtta kuni kaks aastat

aega. Samal ajal võib tuuleelektrijaam toota tuuleenergiast elektrienergiat täies võimsuses ja

müüa elektrit võrku.

Näide.

Tuuleelektrijaam võimsusega 6,8 MW võib keskmiste tuuleoludega toota aastas 21 000 MWh

elektrienergiat. Kehtiva seaduse kohaselt tuleks tuuleelektrijaama eest tuuleenergiast

elektrienergia tootmise tasu maksta aastas 18 988 eurot.

Kehtiva korra järgi oleks ehitusperioodil (kuni kasutusloa andmiseni) tuuleenergiast

elektrienergia tootmise tasu 323 eurot kvartalis (1292 eurot aastas). Muudatuse tulemusena

oleks tasu nn vahemaksuperioodil 2260 eurot kvartalis, st 1937 eurot rohkem (st aastas

9040 eurot ja 7748 eurot rohkem). Seega on ettevõtja tuuleenergiast elektrienergia tootmise

tasu nn vahemaksuperioodil võrreldes praeguse olukorraga aastas seitse korda suurem.

Elektritootjad osalevad mitmel turul (päev-ette, päevasisene, bilansi-, võrgupiirangute,

reservide turud), igaüks neist on erinevalt tasustatud. Seega on keeruline hinnata ettevõtja

elektrienergia müügitulu suurust. Kuid kui võtta aluseks TalTechi salvestusturu uuring,1 siis

jääb tuuleelektrienergia müügihind lähiaastatel vahemikku 40–50 €/MWh. Seega kui ettevõtja

toodab aastas 21 000 MWh, siis on tema müügitulu lähiaastatel ca 0,84–1,05 miljonit eurot

aastas. Vahemaksuperioodil makstav tasu moodustab müügitulust ca 1%, seega ei ole see

maksutõus ettevõtjatele väga koormav.

Kehtiva korra järgi tuleks ehitusperioodil maksta eelnevalt mainitud viiel tuuleenergiaettevõtjal

(sihtrühm) kokku 16 970 eurot. Muudatuse tulemusena tuleb maksta 101 821 eurot rohkem,

kokku 118 792 eurot.

Kehtiva seaduse kohaselt tuleb ettevõtjatel teavitada tuuleenergiast elektrienergia tasu

maksmise aluse muutmisest, kui tuuleelektrijaamale või tuulepargile on antud kasutusluba.

Ettevõtjatel tuleb teavitada lisaks kasutusloa andmisele ka elektrienergia tootmise alustamisest.

Seadusemuudatuse kohaselt suureneb ettevõtjate halduskoormus, kuid teavitamiskohustus on

ühekordne ja kaasnev mõju seega väike.

1 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2024-

04/Salvestuse%20uuringu%20l%C3%B5pparuanne_Taltech.pdf

13

2. sihtrühm: ehitusjärgus maismaa tuuleparkide mõjualas elavad füüsilised isikud: ühe

tuulepargi mõjualas on keskmiselt 14 eluruumi

Kaasnev mõju: mõju majandusele

Keskkonnatasude seaduse alusel jaotab KOV maismaal paikneva tuuleelektrijaama

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50 protsenti maismaa tuulepargi mõjualas asuvate

eluruumide omanikele. Kui tuulepargis on kuus tuuleelektrijaama võimsusega 6,53 MW, siis

KOVile kantakse muudatuse tulemusena tuulepargi kohta tasu 52 077 eurot aastas. Sellest

50 protsenti ehk 26 039 eurot tuleb KOVil maksta maismaa tuulepargi mõjualas asuvate

eluruumide omanikele.

Kaasnev mõju: sotsiaalne mõju

Õiglasem häiringu hüvitamine suurendab mõjualas elavate füüsiliste isikute sissetulekut, mis

võib parandada nende heaolu ja elukvaliteeti ja seeläbi vähendada piirkonnast väljarändamist.

Sihtrühm 3: kohaliku omavalitsuse üksused, ehitusjärgus maismaa tuulepargid, mis asuvad

kolmes vallas: Põhja-Pärnumaa vald (Pärnu maakond), Viru-Nigula vald (Lääne-Viru

maakond), Lüganuse vald (Ida-Viru maakond)

Kaasnev mõju: mõju majandusele, mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele

Muudatustega laekub nimetatud kohalike omavalitsuse üksuste eelarvesse vahemaksuperioodil

ehk perioodil, mil tootmine juba toimub, kuid ei ole veel kasutusluba, seitse korda rohkem raha

kui kehtiva korra järgi. Seega saavad kohalikud omavalitsused rohkem rahalisi vahendeid

omavalitsusüksuse ülesannete korraldamiseks ja saavad ka maksta tuulepargi mõjualas

elavatele inimestele suuremaid hüvitisi.

Esimesele ja teisele sihtrühmale avalduvate mõjude kirjelduses ning tabelis 1 on esitatud ka

vastavate tasude suurus.

KOVid, mille territooriumil tuuleelektrijaamad asuvad, on juba 2024. aastal välja arendanud

toetuste ja hüvitiste maksmise süsteemid või olemasolevaid kohandanud ning korraldanud ka

oma töö vastavalt, seega muudatustega ei kaasne olulist halduskoormuse suurenemist.

2. mõju avaldav muudatus: kohaliku omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi mõjualas

elavatele füüsilistele isikutele tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmise tingimuste

täpsustamine

Sihtrühm: kohaliku omavalitsuste üksused

Kui KOVile laekub tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 10 protsenti, st

tuuleelektrijaama ehitamise perioodil, siis KOV saab ise edaspidi otsustada, kas ta maksab

laekunud tasust 50 protsenti maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele või

mitte. Lisaks võib KOV põhjendatul juhtudel maksta elukohaga seotud tuulenergiast

elektrienergia tootmise tasu füüsilisele isikule, kes ei ole eluruumi omanik või kui eluruum ei

ole füüsilise isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht. Muudatused annavad KOVidele

paindlikkuse tasu maksmisel ja otsustusvõime tasu jaotamise üle ning suurendab kohalike

elanike rahulolu. Muudatusega kaasneb KOVidele mõningane töökoormus.

14

6.3. Planeerimisseaduse muudatused

Planeerimisseaduse muudatusel puudub oluline sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju riigi

julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Muudatus

avaldab teatud mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele.

1. mõju avaldav muudatus: riigi eriplaneeringu menetlusnormide muutmine

Sihtrühm: riigi eriplaneeringute koostamise korraldajad. PlanSi § 27 lõike 1 kohaselt korraldab

riigi eriplaneeringu koostamist üldjuhul Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, riigikaitse

ja julgeoleku valdkonda puudutavates küsimustes selle valdkonna valitsusasutus (eelkõige

Kaitseministeerium).

Kaasnev mõju: mõju riigiasutustele (riigi eriplaneeringu koostamise korraldajatele).

Muudatustega täpsustakse õigusselguse ja üheselt arusaadavuse eesmärgil senist seadust (nt

asukoha eelvaliku otsuse alusel riigi eriplaneeringu kehtestamise tingimusi), vähendatakse riigi

eriplaneeringu koostamise korraldajate halduskoormust (lähteseisukohtade ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku ja arutelu asendamine koostöö tegijatelt

ja kaasatavatelt isikutelt ettepanekute küsimisega ning vastuvõtmise etapist loobumine) ning

võimaldatakse menetlust paindlikumalt läbi viia (ennekõike avalike väljapanekute ja arutelude

korraldamisel). Muudatuste tulemusel tekib vähene vajadus kas käimasolevaid või tulevasi

planeerimismenetlusi uute menetlusnormidega kohandada. Muudatuste mõju on seega väike.

2. mõju avaldav muudatus: tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

regulatsiooni täpsustamine

Sihtrühm: tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise

korraldajad. PlanSi § 95 lõike 6 kohaselt korraldab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

koostamist kohaliku omavalitsuse üksus.

Kaasnev mõju: mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele (kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu koostamise korraldajatele). Muudatus mõjutab vähesel määral

planeerimismenetlusi, mille puhul soovitakse rakendada PlanSi § 951 kohast erandit ehk

võimalust kehtestada tuuleparki kavandav kohaliku omavalitsuse eriplaneering asukoha

eelvaliku otsuse alusel. Nendes menetlustes tuleb järgida kehtivat seadust täpsustavat sätet.

Kuna muudatuse eesmärk on tagada kehtiva seaduse õigusselgus ja üheselt mõistetavus, aitab

muudatus kaasa õiguspäraste planeeringulahenduste koostamisele kohaliku omavalitsuse

üksustes. Seega on muudatuse mõju väike ja positiivne.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasule vahemaksuperioodi kehtestamisega suureneb

kohalike omavalitsuste üksuste tulu. Esmalt on mõjutatud KOVid, kelle territooriumil asuvate

tuuleparkide omanikud või valdajad on eelnõu koostamise ajal kohustatud neile maksma

kümme protsenti tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust ja tuuleelektrijaamad on

ehitisregistri järgi püstitamisel. Kuna tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 70% suuruse

tasu maksmine on kavandatud jõustuma alates 1. juulist 2025 (lisaks kohalduvad

üleminekuperioodid), siis võivad mõjutatud KOVid jõustumise ajaks erineda. Potentsiaalsed

mõjutatud KOVid eelnõu koostamise aja seisuga on Põhja-Pärnumaa vald, Viru-Nigula vald ja

Lüganuse vald.

15

Tabel 1. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu laekumine kvartalis KOVide kaupa

KOV Laekumine

kehtivast tasust

(10%) eurodes

Laekumine

vahemaksuperioodi

tasust (70%)

eurodes

Lisatulu eurodes

Põhja-Pärnumaa vald 12 100 84 698 72 599

Viru-Nigula vald 171 1 196 1 025

Lüganuse vald 4 700 32 897 28 197

Muudatustega kaasneb Keskkonnaametile lisakulu seoses tuuleenergiast elektrienergia

tootmise tasu vahemaksuperioodiga seotud IT arendustega keskkonnaotsuste infosüsteemis

KOTKAS. IT arendus maksab hinnanguliselt 15 000 kuni 20 000 eurot. Kulu kantakse

Kliimaministeeriumi valitsemisala IT eelarvest KOTKASe arenduseks planeeritud vahenditest.

Arendus on võimalik valmis saada 2025. aasta I poolaasta jooksul, millega on jõustumisaja

määramisel arvestatud.

8. Rakendusaktid

Seaduse muudatustega, täpsemalt alljärgneva KeTSi § 32 lõigete 8 ja 9 uue pakutud sõnastuse

tõttu on vaja muuta keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määrust nr 22 „Keskkonnatasu

deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad

nõuded, aruande vorm ja esitamise kord:

„8) Tuuleelektrijaama valdaja esitab keskkonnaotsuste infosüsteemi tuuleelektrijaama kohta

andmed, mis võimaldavad tuvastada tasu maksmise kohustuse ja kindlaks teha

tuuleelektrijaamale kohalduva tasumäära.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel esitatavate andmete nimistu ning andmete esitamise

korra ja tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“.

Kehtiv lõike 8 sõnastus on järgmine: „Tuuleelektrijaama valdaja esitab keskkonnaotsuste

infosüsteemi niisuguse tuulepargi andmed, mille eest on kohustus tasuda tuuleenergiast

elektrienergia tootmise tasu, viie päeva jooksul tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise

registreerimisest arvates.“

Sellest sättest lähtuvatele andmetele on osutatud eelviidatud määruses, mis reguleerib riigile

tuuleenergia tootmise kohta andmete esitamist keskkonnatasu deklaratsioonil. Kuna lisanduvad

andmed on seotud keskkonnatasu maksmisega, on ka nende esitamise nõuded mõistlik lisada

eelviidatud määrusesse. Kavand on lisatud seletuskirjale.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse § 2 punktid 1–6, 8 ja 10 on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. juulil, arvestades

maksukorralduse seaduse § 41. Ülejäänud sätted jõustuvad üldkorras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

16

Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonile, Eesti

Taastuvenergia Kojale, Enefit Wind Purtse AS-ile, Tootsi Windpark OÜ-le, Tuulepealne Maa

OÜ-le, Aidu Wind Park OÜ-le ning Eleon Green OÜ-le.

EELNÕU

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse,

keskkonnatasude seaduse ning planeerimisseaduse muutmise

seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine)

eelnõu

§ 1. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse täiendamine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-ga 308 järgmises

sõnastuses:

„§ 308. Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud riigi eriplaneeringute

menetlemine

Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud riigi eriplaneeringute menetlusele kohaldatakse

planeerimisseaduse redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva paragrahviga.“.

§ 2. Keskkonnatasude seaduse muutmine

Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 212 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse alates tuuleelektrijaama ehitamise

alustamisest kuni tuuleelektrijaama selle asukohast eemaldamiseni.“;

2) paragrahvi 212 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatis on esitatud enne ehitamise alustamist,

loetakse tuuleelektrijaama ehitamise alustamiseks käesoleva seaduse tähenduses teatise

esitamisele järgnev päev.“;

3) paragrahvi 213 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tasu määra muudatuse peab kohaliku

omavalitsuse üksuse volikogu vastu võtma hiljemalt kuus kuud enne tasumäära rakendamise

kvartali algust.“;

4) paragrahv 215 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 215. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmine vähendatud määras

(1) Ajavahemikul, mis algab tuuleelektrijaama ehitamise alustamise päeval ja lõpeb

tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päeval, makstakse tuuleenergiast elektrienergia

tootmise tasu kümme protsenti käesoleva seaduse § 213 lõigete 1 ja 2 alusel arvutatud maismaal

paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust või § 214 lõigete 2 ja 4

alusel arvutatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust.

(2) Ajavahemikul, mis algab tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päeval ja lõpeb

kasutusloa andmise päeval, makstakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu 70 protsenti

käesoleva seaduse § 213 lõigete 1 ja 2 alusel arvutatud maismaal paikneva tuuleelektrijaama

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust või § 214 lõigete 2 ja 4 alusel arvutatud meres

paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust.

(3) Tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päevaks käesoleva seaduse tähenduses

loetakse päev, millal tuuleelektrijaam esimest korda annab elektrienergiat võrku, otseliini või

salvestusseadmesse.“;

5) paragrahvi 32 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Tuuleelektrijaama valdaja esitab keskkonnaotsuste infosüsteemi tuuleelektrijaama kohta

andmed, mis võimaldavad tuvastada keskkonnatasu maksmise kohustuse ja kindlaks teha

tuuleelektrijaamale kohalduva tasumäära.“;

6) paragrahvi 32 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„(9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel esitatavate andmete nimistu ning andmete esitamise

korra ja tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(10) Tuuleelektrijaama toodetud elektrienergia kogus tehakse kindlaks elektritootmiseks

kasutatava elektripaigaldise põhiselt eraldi selleks ettenähtud kauglugemisseadmega mõõdetud

koguste alusel.“;

7) paragrahvi 553 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „eluruum vastab“

tekstiosaga „ taotlemise aastale eelneva kalendriaasta 1. jaanuaril“;

8) paragrahvi 553 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu ei maksta käesoleva seaduse

§ 215 lõike 1 alusel laekunud tasust, välja arvatud juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus on

otsustanud teisiti.

(22) Kohaliku omavalitsuse üksus võib põhjendatud juhul elukohaga seotud tuuleenergiast

elektrienergia tootmise tasu maksta füüsilisele isikule, kes ei vasta käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 9 sätestatud nõuetele.“;

9) paragrahvi 685 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) 2025. aastal elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu taotlemisel

kohaldatakse käesoleva seaduse § 553 lõiget 1 kuni käesoleva lõike jõustumiseni kehtinud

sõnastuses.“.

10) paragrahvi 685 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Kuni 2025. aasta 31. detsembrini loetakse käesoleva seaduse § 215 kohaldamisel

tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päevaks kasutusloa andmise päev.

(5) Kui tuuleelektrijaam on käesoleva seaduse § 215 lõike 3 mõistes võrguga sünkroniseeritud

enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kuupäeva, kuid sellele ei ole selleks kuupäevaks

antud kasutusluba, loetakse selle tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päevaks

2026. aasta 1. jaanuar.“.

§ 3. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti aluseks oleva planeeringu, samuti

riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu tellimise ja käesoleva paragrahvi lõike 2

punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu

koostamisest huvitatud isikuga.“;

2) paragrahvi 271 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigi eriplaneeringu koostamisel võib loobuda detailse lahenduse koostamisest ja

kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid riigi

eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega

ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad

tingimused.

(2) Mereala hõlmava riigi eriplaneeringu koostamisel võib loobuda detailse lahenduse

koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui kavandatakse

ehitist, mis on kaldaga püsivalt ühendamata ja puuduvad välistavad tegurid ehitise edasiseks

kavandamiseks hoonestusloaga ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud hoonestusloa

andmise aluseks olevad tingimused.”;

3) paragrahvi 271 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Detailse lahenduse koostamisest loobumisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2

sätestatud juhul määratakse kavandatava ehitise maakasutus- ja ehitustingimused ning

lahendatakse muud käesoleva seaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded riigi

eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu

eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust.

(22) Detailse lahenduse koostamisest loobumisel ei kohaldata asukoha eelvaliku otsusele ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande esimese etapi aruandele käesoleva seaduse

§ 41 nõudeid.“;

4) planeerimisseadust täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses:

„§ 311. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekute küsimine

(1) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja esitab riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nende kohta ettepanekute saamiseks

käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab

ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.

(2) Käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ja asutused esitavad riigi

eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta

oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise

hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta.

(3) Kui käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik või asutus ei ole määratud tähtaja

jooksul ettepanekuid esitanud, loetakse, et ta ei soovi riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekuid esitada.

(4) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende

alusel riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmis vajalikud muudatused.

(5) Riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

koos käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste ettepanekutega

avalikustatakse riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.“;

5) paragrahvid 32–34 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja korraldab riigi eriplaneeringu asukoha

eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande

avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringualal asuvas sobivas

kohaliku omavalitsuse üksuses. Avalike veekogude ja majandusvööndi planeerimisel

korraldatakse avalik väljapanek vähemalt riigi eriplaneeringu koostamist korraldavas

valitsusasutuses.“;

7) paragrahvi 39 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise esimese etapi aruande avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku

väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringualal asuvas sobivas

kohaliku omavalitsuse üksuses. Avalike veekogude ja majandusvööndi planeerimisel

korraldatakse avalik arutelu vähemalt riigi eriplaneeringu koostamist korraldavas

valitsusasutuses.“;

8) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist riigi

eriplaneeringusse esitatakse riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 44 lõikes 1

nimetatud asutustele ning teavitatakse § 44 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest

esitada riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu kohta arvamust.“;

9) paragrahv 49 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pärast riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu kooskõlastamist ja arvamuste alusel vajalike muudatuste tegemist korraldab

riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja nende avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek

korraldatakse vähemalt planeeringualal asuvas sobivas kohaliku omavalitsuse üksuses. Avalike

veekogude ja majandusvööndi planeerimisel korraldatakse avalik väljapanek vähemalt riigi

eriplaneeringu koostamist korraldavas valitsusasutuses.“;

11) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldab riigi

eriplaneeringu koostamise korraldaja 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringualal asuvas sobivas kohaliku omavalitsuse

üksuses. Avalike veekogude ja majandusvööndi planeerimisel korraldatakse avalik arutelu

vähemalt riigi eriplaneeringu koostamist korraldavas valitsusasutuses.“;

12) paragrahvi 951 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Detailse lahenduse koostamisest loobumisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

juhul määratakse tuulepargi maakasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas elektrituulikute

maksimaalne kõrgus, arv ja põhimõtteline asukoht, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

asukoha eelvaliku etapis.“.

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 2 punktid 1–6, 8 ja 10 jõustuvad 2025. aasta 1. juulil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

allkirjastaja nimi

Valitsuse nõunik

Seletuskirja lisa 1

Määruse kavand

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2025. a ..

Keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määruse nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni

vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele

esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse keskkonnatasude seaduse § 32 lõike 9, § 333 lõike 3 ja maapõueseaduse

§ 77 lõike 2 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määruses nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja

täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja

esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord tuuleenergiast elektrienergia tootmise

tasuga seotud andmete nimistu, andmete esitamise kord ja tähtaeg ning maavara kaevandamise

mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord“;

2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse keskkonnatasude seaduse § 32 lõike 9, § 333 lõike 3 ja maapõueseaduse

§ 77 lõike 2 alusel.“;

3) paragrahvi 2 lõiked 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

4) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:

㤠21. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasuga seotud andmete nimistu, andmete

esitamise kord ja tähtaeg

(1) Käesoleva paragrahviga kehtestatakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmist

ning tuuleelektrijaamale kohalduva tasumäära kindlakstegemist võimaldavate andmete nimistu,

andmete esitamise kord ja tähtaeg.

(2) Enne käesoleva määruse lisas 6 esitatud vormi „Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu

deklaratsioon” täitmist tuleb lisaks vormil nõutud andmetele esitada ka järgmised andmed:

1) EHR kood;

2) ehitamise alustamise teatise number ja kuupäev, kui kasutusluba ei ole veel antud;

3) võrguga sünkroniseerimise kuupäev;

4) kasutusloa number ja kuupäev;

5) täieliku lammutamise teatise number ja kuupäev;

6) maismaal paikneva tuuleelektrijaama asukoha omavalitsuse üksuse nimetus ja

tuuleelektrijaama kõrgus meetrites, meretuulepargi mõjualas asuvate kohaliku omavalitsuse

üksuste nimetused ja kauguspunktid.

(3) Tuuleelektrijaama valdaja esitab keskkonnaotsuste infosüsteemi käesoleva paragrahvi

lõikes 2 nimetatud andmed tuulepargi kohta, mille eest on kohustus tasuda tuuleenergiast

elektrienergia tootmise tasu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed esitatakse kümne päeva jooksul

tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise registreerimisest arvates enne esmakordset

deklaratsiooni esitamist, või kui andmed on muutunud, siis esitakse andmed enne järgmise

deklaratsiooni esitamist.“;

5) määruse lisas 6 esitatud vormi „Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsioon”

märkus 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8. Veerg 6 täitetakse kordajaga:

1) 0,1 tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise esitamisele järgnevast päevast kuni

tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päevani keskkonnatasude seaduse § 215 lõikes 1

sätestatud alusel.

2) 0,7 tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päevast kuni tuuleelektrijaama kasutusloa

andmise päevani keskkonnatasude seaduse § 215 lõikes 2 sätestatud alusel.

Kui veergu 6 ei täideta, loetakse automaatselt kordajaks „1“.“

§ 2. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 2025. aasta ……