Väljaminev kiri

VÄLJAVÕTE

Ärisaladus välja jäetud, tähistatud märkega /…./

OTSUSE EELNÕU

18.07.2024 nr 7-5/24-0093-200-5

Elering AS-i gaasi ülekande võrguteenuse hindade kooskõlastamise kohta

1. SEADUSANDLIKUD ALUSED, HALDUSMENETLUSE ALUSTAMINE, KÄIK JA

ASJAOLUD

1.1. Seadusandlikud alused ja rakendatav metoodika

Maagaasiseaduse (MGS) § 37 lõike 3 punkti 4 alusel kooskõlastab Konkurentsiamet MGS § 23

lõikes 4 nimetatud võrguteenuse hinnad.

MGS § 23 lõige 4 sätestab, et võrguettevõtja peab võrguteenuste hinnad ja nende kehtestamise

alused esitama Konkurentsiametile kooskõlastamiseks ja Konkurentsiameti nõudel

põhjendama hindade moodustumist.

MGS § 23 lõike 2 järgi peavad võrguteenuste hinnad olema põhjendatud, lähtudes võrgu

toimimiseks ja arendamiseks, töö- ja varustuskindluseks, võrgu kaudu jaotatava gaasi mõõtmise

ja mõõtmisandmete edastamiseks ja arvestamiseks vajalikest kulutustest ning põhjendatud

tulukusest nii, et oleks tagatud tarbija häireteta varustamine gaasiga.

MGS § 23 lõike 3 kohaselt tuleb võrguteenuste hinnad kujundada selliselt, et oleks tagatud:

1) vajalike tegevuskulude katmine;

2) investeeringud varustuskindluse tagamise ning tegevus- ja

arenduskohustuse täitmiseks;

3) keskkonnanõuete täitmine;

4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt;

6) võrguteenuse hind peab katma võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi

ostmise põhjendatud kulud.

MGS § 16 lõike 24 alusel teeb süsteemihaldur koostööd Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi

haldurite võrgustiku raames piirkondlikul ja Euroopa Liidu tasandil maagaasituru tõhusaks

toimimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud

nõuete kohaselt. MGS § 16 lõike 5 järgi lähtub süsteemihaldur gaasi ülekande teenuse

osutamise ja gaasi ülekande teenuse eest võetava tasu määramisel Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusest (EÜ) nr 715/2009.

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 715/2009

maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta, on koostatud Euroopa Komisjoni

määrus (EL) 2017/460 (edaspidi Määrus 2017/460), millega kehtestatakse võrgueeskiri gaasi

2 (35)

ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse põhimõtete kohta. Määruse 2017/460 eesmärgiks on, et

võrgukasutajatele peaks olema arusaadav, milliste kulude alusel ülekandetasud kujunevad, et

neid oleks võimalik piisaval määral prognoosida. Seega selleks, et saavutada ja tagada

süsteemis mõistlik kulude kajastamise tase ja prognoositavus, peavad ülekandetasud põhinema

lähtehinnameetodil.

MGS § 23 lõike 41 alusel töötas Konkurentsiamet välja võrguteenuste hindade arvutamise

metoodika „Gaasi ülekandevõrgu võrguteenuste hindade arvutamise metoodika”1

(edaspidi Metoodika), milles on lähtutud MGS §-des 23 ja 232 sätestatud nõuetest ning

Määrusest 2017/460. Metoodikast juhindutakse gaasi ülekandevõrguettevõtja võrguteenuste

hindade kooskõlastamisel.

MGS § 23 lõigetest 2 ja 3 ning Metoodikast tulenevalt peavad võrguteenuste hinnad olema

kujundatud kulupõhiselt. Tulenevalt võrguteenuste hindade kooskõlastamise regulatsiooni

eesmärgist (MGS § 1 lõige 2) on Konkurentsiametil õigus hinnata, kas võrguteenuste

hindadesse arvestatud komponendid on taotletud mahus vajalikud ja põhjendatud.

MGS § 23 lõike 5 kohaselt teeb Konkurentsiamet kooskõlastamise otsuse 30 päeva jooksul

alates nõuetekohase taotluse esitamisest. Töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemisel

võib Konkurentsiamet seda tähtaega pikendada 60 päevani, teatades tähtaja pikendamisest

taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist.

1.2. Taotleja andmed

Elering AS-i (registrikood 11022625; asukoht Kadaka tee 42, Mustamäe linnaosa, Tallinn,

Harju maakond, 12915; elektronposti aadress [email protected]) põhitegevusalaks on äriregistri

andmetel elektrienergia ülekanne. Lisategevusaladeks on elektrienergia müük, enda või

renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus, maagaasi ülekanne ja jaotus maagaasivõrgu kaudu,

muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge, muu mujal liigitamata masinate,

seadmete jm materiaalse vara rentimine ja kasutusrent, muu vedel- ja gaaskütuse jms

hulgimüük ning muude üld- ja eriotstarbeliste masinate ja seadmete hulgimüük.

Ettevõtte majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril ning aktsiakapitali suurus

on 229 890 000 eurot. Elering AS-i omanik on Kliimaministeerium, mille põhitegevusalaks on

täitev- ja seadusandlike organite tegevus.

Taotluse menetlemise ajal kehtivad Elering AS-i Konkurentsiameti 01.09.2023 otsusega

nr 7-3/2023-120 kooskõlastatud gaasi ülekande võrguteenuse hinnad (edaspidi võrguteenuse

kehtivad hinnad) vastavalt tabelile 1.

1 Kinnitati 29.04.2019 Konkurentsiameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/2019-010 ning on avalikustatud

Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee.

3 (35)

Tabel 1. Elering AS-i kehtivad võrguteenuse hinnad

Süsteemisisene võrgukasutus Süsteemidevaheline võrgukasutus

Võimsuspõhine

sisendhind,

€/MWh/päev

perioodis

Võimsuspõhine

väljundhind,

€/MWh/päev

perioodis

Võimsuspõhine

sisendhind,

€/MWh/päev

perioodis

Võimsuspõhine

väljundhind,

€/MWh/päev

perioodis

Gaasiaasta (okt‑sept) 142,77 0,00 142,77 142,77

Aasta (jaan-sept) 2 106,88 0,00 106,88 106,88

I kvartal (okt‑dets) 3 39,48 0,00 39,48 39,48

II kvartal (jaan‑märts) 39,05 0,00 39,05 39,05

III kvartal (aprill‑juuni) 39,05 0,00 39,05 39,05

IV kvartal (juuli‑sept) 39,48 0,00 39,48 39,48

Oktoober4 15,12 0,00 15,12 15,12

November 14,63 0,00 14,63 14,63

Detsember 15,12 0,00 15,12 15,12

Jaanuar 15,12 0,00 15,12 15,12

Veebruar 14,14 0,00 14,14 14,14

Märts 15,12 0,00 15,12 15,12

Aprill 14,63 0,00 14,63 14,63

Mai 15,12 0,00 15,12 15,12

Juuni 14,63 0,00 14,63 14,63

Juuli 15,12 0,00 15,12 15,12

August 15,12 0,00 15,12 15,12

September 14,63 0,00 14,63 14,63

Päev5 0,59 7,56 0,59 0,59

Päevasisene6 0,66 7,56 0,66 0,66

1.3. Menetluse käik ja asjaolud

09.05.2024 ja 13.05.2024 registreeriti Konkurentsiametis Elering AS-i taotlus

nr 1.1-11/2024/338 ning taotlust täiendavad andmed süsteemisisese võrgukasutuse

võimsuspõhiste väljundhindade 0,53 €/MWh/päev päevas ja 0,53 €/MWh/päev päevasiseselt

kooskõlastamiseks. Võrguteenuse teisi hindu ei muudetud.

2 Võimsuspõhine sisendhind 142,77 €/MWh/päev aastas / tasuperioodi (aasta 2024) kalendripäevade arv

366 päeva x perioodi 01.01.2024 kuni 30.09.2024 kalendripäevade arv 274 päeva =

106,88 €/MWh/päev gaasiaastas.

3 Võimsuspõhine sisendhind 142,77 €/MWh/päev aastas / tasuperioodi (aasta 2024) kalendripäevade arv

366 päeva x I kvartali (okt-dets) kalendripäevade arv 92 päeva x kvartaalne võimsustoote kordaja 1,1 =

39,48 €/MWh/päev kvartalis. Samal viisil on arvutatud ka II, III ja IV kvartali süsteemisisese ja

süsteemidevahelise võrgukasutuse võimsuspõhised sisendhinnad.

4 Võimsuspõhine sisendhind 142,77 €/MWh/päev aastas / tasuperioodi (aasta 2024) kalendripäevade arv

366 päeva x oktoobrikuu kalendripäevade arv 31 päeva x kuine võimsustoote kordaja 1,25 =

15,12 €/MWh/päev kuus. Samal viisil on arvutatud ka ülejäänud 11 kuu süsteemisisese ja süsteemidevahelise

võrgukasutuse võimsuspõhised sisendhinnad.

5 Võimsuspõhine sisendhind 142,77 €/MWh/päev aastas / tasuperioodi (aasta 2024) kalendripäevade arv

366 päeva x päevane võimsustoote kordaja 1,5 = 0,59 €/MWh/päev päevas. Võimsuspõhine väljundhind

2766,87 €/MWh/päev aastas / tasuperioodi (aasta 2024) kalendripäevade arv 366 päeva =

7,56 €/MWh/päev päevas.

6 Võimsuspõhine sisendhind 142,77 €/MWh/päev aastas / tasuperioodi (aasta 2024) kalendripäevade arv

366 päeva x päevasisene võimsustoote kordaja 1,7 = 0,66 €/MWh/päev päevasiseselt.

Võimsuspõhine väljundhind 2766,87 €/MWh/päev aastas / tasuperioodi (aasta 2024) kalendripäevade arv

366 päeva = 7,56 €/MWh/päev päevasiseselt.

4 (35)

10.05.2024 ja 31.05.2024 saatis Elering AS Konkurentsiametile ülevaate 2023. aastal tehtud

ning aastateks 2024 ja 2025 prognoositud investeeringutest võrguteenuse järjepidevaks

osutamiseks ning süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste sisendhindade kaudu perioodil

01.05.2023 kuni 30.04.2024 saadud tulust.

10.06.2024 saatis Konkurentsiamet ettevõtjale kirja nr 7-7/24-0094-243-1, milles osundati muu

hulgas võrguteenuse hindu mõjutava asjaolu muutmise vajadusele.

19.06.2024 registreeriti Konkurentsiametis Elering AS-i korrigeeritud arvutus süsteemisisese

võrgukasutuse võimsuspõhiste väljundhindade 0,50 €/MWh/päev päevas7 ja 0,50 €/MWh/päev

päevasiseselt8 kooskõlastamiseks (edaspidi Taotlus). Võrguteenuse teisi hindu ei muudetud.

Alljärgnevalt on toodud Konkurentsiameti seisukohad Elering AS-i Taotluse põhjendatuse

kohta.

2. LÄHTEHINNAMEETODI VALIK

2.1. Kavandatud lähtehinnameetodi hinnang

Lähtehinnameetod on meetod lähtehinna määramiseks ülekandeteenuse müügitulu selle osa

alusel, mis peab laekuma võimsuspõhistest ülekandetasudest (Määruse 2017/460

artikkel 3 punkt 2). Määruse 2017/460 artikli 6 lõige 1 sätestab, et lähtehinnameetodi kehtestab

riiklik reguleeriv asutus (Konkurentsiamet) oma otsusega peale lõplikku konsulteerimist.

Eesti, Läti ja Soome on otsustanud ühise gaasituru (FinEstLat) loomise. Esimese etapina alates

01.01.2020 viidi ellu FinEstLat ühine turupiirkond. Ühine turupiirkond peab olema

turuosalistele võimalikult lihtne kasutada ja arusaadav oma ülesehituses. See eeldab koostööd

riikide süsteemihaldurite ja regulaatorite vahel kasutatava lähtehinnametoodika valimisel.

Sel eesmärgil viisid Balti riikide ja Soome regulaatorid läbi rahvusvahelise hanke, et tellida

uurimistöö pealkirjaga „Tariff model for the natural gas entry-exit system for the common

Baltic-Finnish market“. Hanke võitjaks ja uurimistöö läbiviijaks oli Baringa Partners LLP

(Ühendkuningriik). Uurimistöö esimeses faasis võrreldi postmark, võimsusega kaalutud

kauguse põhise (CWD) ja maatriks lähtehinnameetodeid. Võrdluse tulemused on toodud

tabelis 2.

7 0,50 €/MWh/päev päevas x võrguteenuse kasutuskogus 138 446 MWh/päev aastas (vt käesoleva otsuse eelnõu

punkti 2.5) x 365 päeva / 1000 (ühikute teisendamiseks tuh €-desse) = 25 266,40 tuh €.

Tasuperioodi 2024 võimsuspõhine väljundhind 7,56 €/MWh/päev päevas x võrguteenuse kasutuskogus

9070 MWh/päev aastas x 366 päeva / 1000 (ühikute teisendamiseks tuh €-desse) = 25 096,33 tuh €.

Tulude erinevus on tingitud võrguteenuse hinna 0,50 €/MWh/päev päevas ümardamisest kahe komakohani.

8 0,50 €/MWh/päev päevasiseselt x võrguteenuse kasutuskogus 138 446 MWh/päev aastas (vt käesoleva otsuse

eelnõu punkti 2.5) x 365 päeva / 1000 (ühikute teisendamiseks tuh €-desse) = 25 266,40 tuh €.

Tasuperioodi 2024 võimsuspõhine väljundhind 7,56 €/MWh/päev päevasiseselt x võrguteenuse kasutuskogus

9070 MWh/päev aastas x 366 päeva / 1000 (ühikute teisendamiseks tuh €-desse) = 25 096,33 tuh €.

Tulude erinevus on tingitud võrguteenuse hinna 0,50 €/MWh/päev päevasiseselt ümardamisest kahe

komakohani.

5 (35)

Tabel 2. Lähtehinnameetodite võrdlus

Tabelist 2 nähtub, et kõige paremaid tulemusi tarbijatele annab postmark lähtehinnameetod.

Baringa Partners LLP leidis uurimistöös, et postmark lähtehinnameetodi sotsiaalne heaolu

regioonis on 39 mln € suurem võimsusega kaalutud kauguse põhisest (CWD)

lähtehinnameetodist ja 296 mln € suurem maatriks lähtehinnameetodist.

Tavapärase postmark lähtehinnameetodi (kõigis sisendites on sama hind ja kõigis väljundites

on sama hind) suurimaks puuduseks on suured ülekandesüsteemihaldurite vahelised rahavood,

mida tuleb kompenseerida süsteemihaldurite omavahelise hüvitamise mehhanismi

(ITC) kaudu. ITC minimeerimiseks leppisid Eesti, Läti ja Soome kokku järgmises

lähtehinnameetodi ühisosas:

• igale riigile arvutatakse eraldi postmark lähtehinnameetodiga sisend-väljundhinnad;

• ühtses gaasiturus osalevate riikide ühenduspunktid kaotatakse (kaasa arvatud

Inčukalnsi gaasihoidla);

• ühise gaasituru sisendpunktide sisendhinnad kohandatakse iga riigi regulaatori

poolt ulatuses, et saavutatakse Euroopa Liidu keskmine hind koos standardveaga

(alus Määruse 2017/460 artikkel 6 lõige 4 punkt c);

• süsteemihaldurite vahelised rahavood (ITC) minimiseeritakse riikide erinevate

väljundhindade abil;

• ühtses gaasiturus osalevad riigid kasutavad ühtlustatuid võimsustoodete kordajaid ja

hooajategureid (alus Määruse 2017/460 artikkel 13).

Postmark

Võimsusega

kaalutud

kaugus

(CWD)

Maatriks

Majanduslik

efektiivsus

Lühikeses perspektiivis postmargil madalaimad kulud tarbijatele

(kõige kõrgem tarbijate heaolu), sest odavaim gaas pääseb alati

turule.

3 2 2

Pikaajaline

tarbijate heaolu

CWD ja maatriks annavad paremaid stiimuleid gaasivõrgu

arendamiseks (laiendamiseks).

Väheoluline gaasitarbimise kahanemise tingimustes.

2 3 3

Konkurents

gaasiturul

Erinevate tarneallikate võrdne kohtlemine soodustab konkurentsi.

Sisendtariifide erinevuse võib domineeriv tarnija ära kasutada

erinevate gaasihindade kehtestamisega, mis pärsivad konkurentsi.

Madala nõudluse paindlikkuse juures väljundtariifide erinevus ei

avalda mõju konkurentsile.

3 2 1

Lihtsus ja

arusaadavus

Postmark on kõige lihtsam ja arusaadavam meetod tarbijatele.

Maatriks on kõige töömahukam ja keerulisem meetod. 3 2 1

Süsteemihaldurite

vahelise

ragavoogude

minimiseerimine

Postmark tekitab suurima rahavoo süsteemihaldurite vahel.

Maatriks kõige vähem. 1 2 3

12 11 10 Kokku

Kriteerium

Hinne (4 palli süsteemis)

Kaalutlus

6 (35)

Kavandatud lähtehinnameetodi (postmark meetod koos eespool toodud ühisosa erisustega)

hinnang vastavalt Määruse 2017/460 artiklile 7:

• postmark lähtehinnameetod on kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2009 artikliga 13,

sest sellel meetodil kujundatud võrguteenuse tariifid on läbipaistvad, võtavad arvesse

süsteemi terviklikkuse ja selle edasiarendamise vajadust ning peegeldavad

tegelikke kulusid. Tariife kohaldatakse mittediskrimineerival viisil.

• postmark lähtehinnameetod võimaldab võrgukasutajatel arvutada piisavalt täpselt

prognoositav lähtehind, kasutades konsultatsioonis avaldatud kulukomponente ja

prognoositavaid võimsuse koguseid;

• postmark lähtehinnameetod võimaldab arvesse võtta ülekandeteenuse tegelikke kulusid

igas turupiirkonnas osaleval riigil;

• võrdsed piirkonna sisendhinnad ja riigiti võrdsed väljundhinnad tagavad

võrgukasutajate võrdse kohtlemise riigiti. Kuna turupiirkonna ühenduspunktidel tariife

ei rakendata, siis põhjendamatut ristsubsideerimist ei esine.

• turupiirkonna ühtne võrdne sisendhind väldib mittevajalikke riikidevahelisi

ülekandemahtusid, mistõttu on lõppkasutajatele mahurisk minimiseeritud;

• postmark lähtehinnameetod, kus sisendhinnad turupiirkonnas on ühtlustatud,

ei moonuta piiriülest gaasi kaubandust.

2.2. Kavandatud lähtehinnameetodi võrdlus võimsusega kaalutud kauguse põhise

lähtehinnameetodiga

Määruse 2017/460 artikkel 26 näeb konsulteerimisel ette, et kui kavandatud lähtehinnameetod

erineb võimsusega kaalutud kauguse lähtehinnameetodist, siis tuleb läbi viia kõnealuste

meetodite võrdlus (Metoodika punkt 6). Võimsusega kaalutud kaugusel põhinevas

lähtehinnameetodis võetakse arvesse järgmist (Metoodika punkt 6.1):

a) ülekandeteenuste tuluosa, mis tuleb koguda võimsuspõhistest ülekandetasudest;

b) eeldatav lepinguline võimsus igas sisendpunktis või sisendpunktide klastris ja

igas väljundpunktis või väljundpunktide klastris;

c) kui sisend- ja väljundpunktid saab ühendada asjakohasesse voolustsenaariumi,

siis lühim vahekaugus piki voolurada sisendpunkti või sisendpunktide klastri ja

väljundpunkti või väljundpunktide klastri vahel;

d) sisend- ja väljundpunktide kombinatsioonid, kui mõni sisend- või väljundpunkt

sobib voolustsenaariumi;

e) sisendi-väljundi tulujaotus peab olema 50:50.

Kui sisend- või väljundpunkte ei saa ühendada voolustsenaariumi, siis neid sisend- ja

väljundpunkte arvesse ei võeta (Metoodika punkt 6.1).

Konkurentsiamet, lähtunud eeltoodust ning asjaolust, et alates 2023. aasta algusest ei ole

Elering AS-il ühtegi sisendpunkti, kust saadakse ülekandeteenuste tulu, sest Värska ja Narva

piiripunktides (võrguühenduspunktid Venemaaga) on kaubandus alates 2023. aasta algusest

Vabariigi Valitsuse 29.09.2022 määruse nr 939 alusel keelatud ning Paldiski LNG ühenduse

kasutamine on ebatõenäoline, siis seetõttu ei ole Elering AS-il sisendpunkte, mida ühendada

voolustsenaariumi. Tulenevalt eelnevast ei ole võimalik läbi viia võimsusega kaalutud kauguse

9 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 27 lõike 1 alusel, määruse nimetus

„Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine maagaasi ja veeldatud maagaasi ostu keeluks seoses

Venemaa Föderatsiooni agressiooniga Ukrainas, mida toetab Valgevene Vabariik“.

7 (35)

lähtehinnameetodist erinevaks kavandatud lähtehinnameetodi võrdlust eelmainitud

kaugusepõhise lähtehinnameetodiga. Seetõttu ei pea Konkurentsiamet vajalikuks käesolevas

otsuse eelnõus välja tuua Määruse 2017/460 artiklis 8 sätestatud valemeid, mis on aluseks

võimsusega kaalutud kaugusel põhinevate lähtehindade arvutamisel.

Konkurentsiamet, võtnud arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid, on seisukohal, et Eestis on

jätkuvalt mõistlik kasutada postmark lähtehinnameetodit. Tulenevalt eeltoodust peab

Konkurentsiamet põhjendatuks Elering AS-i Taotluses kasutatud postmark

lähtehinnameetodit.

2.3. Ülekandesüsteemi skeem koos tehnilise teabega

Tasuperioodil on süsteemihalduri Elering AS omanduses ja gaasi ülekande teenuse osutamiseks

opereerimisel Eesti gaasi ülekandevõrk, mis koosneb 976,3 km torustikust, sellest 39,0 km on

Balticconnectori meretorustik, 4 gaasimõõtejaamast, kus toimub ülekandevõrku siseneva gaasi

koguste mõõtmine ja gaasi kvaliteedi määramine, 37 gaasijaotusjaamast (GJJ), kus toimub

ülekandevõrgust väljuva gaasi rõhu redutseerimine, koguste mõõtmine, lõhnastamine ja

kokkulepitud tarbimisrežiimi tagamine ning 1 gaasireguleerjaamast (Kiili GRJ), mis võimaldab

ülekandevõrgu osasid juhtida erinevatel töörõhkudel. Samuti toimub Kiili GRJ-s

Balticconnector süsteemi torustikust väljuva gaasikoguse mõõtmine, kuid Kiili GRJ ei liigitu

otseselt gaasimõõtejaama alla. Paldiski gaasimõõtejaam võimaldab Eesti poolel

Balticconnectorit läbiva gaasi kogust kahesuunaliselt mõõta. Süsteemihaldurite vahelise

koostöö kokkuleppe alusel hakatakse gaasikoguseid mõõtma nii Soome poolel Inkoo

gaasimõõtejaamas ja Eesti poolel Paldiski gaasimõõtejaamas vaheldumisi. 2022. aasta lõpus

valmis ka võrguühendus võimaliku LNG ujuvterminali ühendamiseks ülekandevõrguga

(vt joonis 1).

Joonis 1. Eesti gaasi ülekandevõrk

8 (35)

Gaasitorustikest annab detailsema ülevaate alljärgnev tabel 3.

Tabel 3. Elering AS-i gaasitorustike andmed

Gaasitorustik Ehitusaasta

Pikkus,

km

Läbimõõt

(DN), mm

Maksimaalne

töörõhk (MOP),

bar

Vireši - Tallinn 1991/92 202,4 700 49,0

Vändra - Pärnu 2005/06 50,2 250 54,0

Tallinn - Jõhvi I 1951/53 97,5 200 ≤ 30,0

Tallinn - Jõhvi II 1962/68 149,1 500 ≤ 30,0

Kohtla-Järve - Narva 1955 45,1 350/400 ≤ 30,0

Irboska - Värska GMJ 1975 10,1 500 48,0

Värska GMJ - Tartu 1975 75,8 500 39,5

Tartu - Rakvere 1979 132,8 500 30,6

Irboska - Inčukalns 1984 21,3 700 50,3

Pihkva - Riia 1972 21,3 700 50,3

Kiili - Paldiski (Balticconnector) 2019 53,7 700 54,0

Balticconnector’i meretorustik 2019 39,0 500 80,0

Paldiski LNG ühenduse maismaatorustik 2022 0,7 500 80,0

Paldiski LNG ühenduse meretorustik 2022 0,8 500 80,0

Harutorustikud 1951/2013 78,0 - -

Kokku 977,8

Kompressorjaamade andmed on järgmised:

Paldiski kompressorjaam:

• kompressorjaama tarbitav võimsus ca 6-10 MW

• kompressorjaama gaasi ülekandevõimsus 81,2 GWh/päevas.

Puiatu kompressorjaam:

• kompressorjaama tarbitav võimsus ca 6-10 MW

• kompressorjaama ülekandevõimsus 105 GWh/päevas.

2.4. Gaasi ülekandesüsteemi tehniline läbilaskevõimsus, tavatingimustel

läbilaskevõimsus, eeldatav kasutatav läbilaskevõimsus ning gaasi kogus ja gaasivoo

suund sisend- ja väljundpunktides

Eesti gaasi ülekandesüsteemi tehniline läbilaskevõimsus, tavatingimustel läbilaskevõimsus,

eeldatav kasutatav läbilaskevõimsus ning gaasi kogus ja gaasivoo suund on toodud tabelis 4.

Tabel 4. Eesti gaasi ülekandesüsteemi võimsused, gaasi kogus ja gaasivoo suund sisend- ja

väljundpunktides

Sisend- ja/või

väljundpunkt

Piiripunkt /

ühenduspunkt

Tehniline

läbilaske-

võime10,

GWh/päevas

Tava-

tingimustel

läbilaske-

võime11,

GWh/päevas

Eeldatav

kasutatav

läbilaske-

võimsus,

GWh/päevas

Gaasi

kogus,

GWh

aastas

Gaasi liikumise

suund

Karksi Ühenduspunkt 105,0 73,5 64,2 3 859,0 Eestist Lätti

82,6 7 998,0 Lätist Eestisse

Paldiski Ühenduspunkt 81,2 56,8 69,1 5 307,6 Eestist Soome

69,4 5 113,4 Soomest Eestisse

Paldiski LNG

ühendus Piiripunkt 81,2 81,2 0,0 0,0 Eestist Eestisse

10 Tehniline läbilaskevõime on torustike arvutuslik läbilaskevõime maksimaalsetel rõhkudel sisendpunktides,

mida torustike tehniline seisukord võimaldab rakendada. 11 Tavatingimustel läbilaskevõime on torustike arvutuslik läbilaskevõime tavapärastel rõhkudel sisendpunktides.

9 (35)

Sisend- ja/või

väljundpunkt

Piiripunkt /

ühenduspunkt

Tehniline

läbilaske-

võime10,

GWh/päevas

Tava-

tingimustel

läbilaske-

võime11,

GWh/päevas

Eeldatav

kasutatav

läbilaske-

võimsus,

GWh/päevas

Gaasi

kogus,

GWh

aastas

Gaasi liikumise

suund

Narva Piiripunkt 0,0 0,0 0,0 0,0

Kaubanduseks

suletud

Värska Piiripunkt 0,0 0,0 0,0 0,0

Kaubanduseks

suletud

KOKKU 267,4 211,5 82,6

13 111,4

Eestist, Lätist ja

Soomest

Eestisse

9 166,6

Läbi Eesti Lätti

ja Soome

3 944,8

Eestisse jääv

gaas

Eesti gaasi ülekandesüsteemi tehniline läbilaskevõime kokku on 267,4 GWh/päevas

(eeldusel, et Paldiski LNG ühendusega on liidetud regasifitseerimise

võimekusega ujuterminal). Tavatingimustel on ülekandesüsteemi läbilaskevõime kokku

211,5 GWh/päevas. Balticconnector’i kaudu võib gaasivoog liikuda nii Soomest Eestisse või

Lätti (Eestit läbiv) kui ka vastupidi. Värska ja Narva piiripunktides on kaubandus alates

2023. aasta algusest Vabariigi Valitsuse 29.09.2022 määruse nr 9312 alusel keelatud ja

seetõttu on Narva ja Värska punktide läbilaskevõimsus 0 GWh/päevas.

Torustike läbilaskevõimest maksimaalselt kasutatavaks võimsuseks (eeldatav kasutatav

läbilaskevõimsus) on arvestatud perioodil 01.10.2022 kuni 30.09.2023 tegelikult ühe tunni

jooksul maksimaalselt kasutatud võimsuse alusel arvutatud päevavõimsus

(perioodi maksimaalne tunnivõimsus x 24 tundi). Perioodiks on valitud viimane 12-kuuline

periood enne Balticconnector’i merealuse toruühenduse sulgemist toruühenduse vigastuse

tõttu.

Eesti gaasi ülekandevõrku siseneva ning võrgust väljuva gaasi kogused ja liikumissuunad on

leitud järgmiselt:

a) Eestisse jääva gaasi koguse (3944,8 GWh aastas) aluseks on võetud Elering AS-i

Taotluse esitamise kuule (mai) eelnenud viimase 12 kuu ehk perioodi 01.05.2023 kuni

30.04.2024 tegelik gaasikogus;

b) läbi Eesti Lätti ja Soome suunduva gaasi koguseks (9166,6 GWh aastas), s.h Karksi ja

Paldiski ühenduspunktide lõikes (vastavalt 3859,0 GWh aastas ja 5307,6 GWh aastas),

on arvestatud Balticconnector’i merealuse toruühenduse vigastuse tõttu toruühenduse

sulgemise kuule eelnenud viimase 12 kuu ehk perioodi 01.10.2022 kuni 30.09.2023

tegelik gaasikogus;

c) Eestist, Lätist ja Soomest Eestisse suunduv gaasikogus (13 111,4 GWh aastas)

moodustub Eestisse jääva gaasi koguse (3944,8 GWh aastas) ja läbi Eesti Lätti ja Soome

suunduva gaasi koguse (9166,6 GWh aastas) summeerimisel (3944,8 GWh aastas +

9166,6 GWh aastas = 13 111,4 GWh aastas). Karksi ja Paldiski ühenduspunktide lõikes

kajastatud Eestisse suunduvad gaasikogused (vastavalt 7998,0 GWh aastas ja

5113,4 GWh aastas) on arvutatud eeltoodud gaasikoguse (13 111,4 GWh aastas)

korrutamisel perioodil 01.10.2022 kuni 30.09.2023 tegelikult ühenduspunktide lõikes

Eestisse sisenenud gaasi koguste alusel kalkuleeritud osakaaludega (nimetatud perioodil

sisenes Eesti gaasi ülekandevõrku 12 341,5 GWh gaasi, millest 61% ehk 7527,9 GWh

12 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 27 lõike 1 alusel, määruse nimetus

„Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine maagaasi ja veeldatud maagaasi ostu keeluks seoses

Venemaa Föderatsiooni agressiooniga Ukrainas, mida toetab Valgevene Vabariik“.

10 (35)

suundus Eestisse Karksi ühenduspunktist ning 39% ehk 4813,6 GWh

Paldiski ühenduspunktist). Seega Karksi ja Paldiski ühenduspunktidest Eestisse

suunduvad gaasikogused on saadud matemaatilise tehtega 13 111,4 GWh aastas x

61% = 7998,0 GWh aastas ning 13 111,4 GWh aastas x 39% = 5113,4 GWh aastas.

2.5. Süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhise väljundhinna arvutamisel aluseks

võetavad lepingulised võimsused väljundpunktides

Võrgukasutuse lepingulistele võimsustele hinnangu andmine on oluline, kuna üldjuhul on need

aluseks lähtehindade arvutamisel. Lähtehind saadakse, kui võrgukasutuse võimaldamiseks ehk

gaasi ülekandeteenuse osutamiseks vajalike põhjendatud kulude ja tulukuse summa ehk

ülekandeteenusega seotud tulu jagatakse võrgukasutuse eeldatava lepingulise võimsusega

(Metoodika punkt 5.7). Samas võivad lähtehinnad kujuneda ka muude põhjendatud

parameetrite alusel.

Võrguteenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline

keskmine müügikogus. Vajaduse korral teostatakse müügikoguse leidmiseks täiendav analüüs

(MGS § 232 lõige 1). MGS ei määratle millistes ühikutes ja kuidas peaks müügikogust

(ja hindu) arvestama (võimsuspõhine või kaubapõhine müügikogus ja hind). Määruse 2017/460

artikkel 4 sätestab, et üldjuhul kasutatakse võimsuspõhiseid ülekandetasusid, erandkorras võib

riikliku reguleeriva asutuse heakskiidul koguda osa ülekandeteenuse tulust kaubapõhiste

ülekandetasudena kui on täidetud järgmised tingimused (Metoodika punkt 7.2):

• tasu kogutakse selleks, et katta kulud, mis on peamiselt tingitud gaasi kogusest;

• tasu arvutatakse eeldatavate või varasemate gaasi koguste või mõlema järgi ja

tasu kehtestatakse nii, et see on ühesugune kõikides sisend- ja väljundpunktides.

Metoodika võimaldab kasutada nii võimsuspõhist müügikogust [MWh/päev aastas] kui ka

kaubapõhist müügikogust [MWh aastasel perioodil] (Metoodika punkt 7.3).

Müügikogus prognoositakse alljärgnevate komponentide lõikes (Metoodika punkt 7.4):

• süsteemisisese võrgukasutuse ülekandevõimsus [MWh/päev aastas] ja/või kaubapõhine

kogus MWh aastas (tasakaalus võrgu puhul sisendkogus võrdub väljundkogusega);

• süsteemidevahelise võrgukasutuse ülekandevõimsus [MWh/päev aastas] ja/või

kaubapõhine kogus MWh aastas (tasakaalus võrgu puhul sisendkogus

võrdub väljundkogusega).

Elering AS-i esitatud andmed süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhise väljundhinna

arvutamisel aluseks võetavate väljundpunktide lepinguliste võimsuste osas

(kokku 138 446 MWh/päev aastas)

Esitatud andmetest tulenevalt arvestab Elering AS tasuperioodiks13 süsteemisisese

võrgukasutuse võimsuspõhise väljundhinna arvutamisel väljundpunktide lepingulisteks

võimsusteks kokku (edaspidi võrgukasutusvõimsus) 138 446 MWh/päev aastas.

Nimetatud võimsuse aluseks on Elering AS-i ja võrguteenuse kasutajate vahel kokku lepitud

maksimaalsed võrgukasutusvõimsused, millest annab ülevaate tabel 5.

13 Tasuperiood on ajavahemik, mille jooksul kohaldatakse teatavat lähtehinnataset ning mille miinimumkestus on

üks aasta ja maksimumkestus reguleerimisperioodi pikkus (Määruse 2017/460 artikkel 3 punkt 23).

Käesolevas otsuse eelnõus käsitleb Konkurentsiamet tasuperioodina 2025. aastat, milleks kooskõlastatavad

võrguteenuse hinnad võivad kehtida kuni reguleerimisperioodi lõpuni ehk 2029. aasta lõpuni, juhul kui

süsteemihaldur ei taotle hindade muutust varem. Reguleerimisperiood on ajavahemik, mille kohta

kehtestatakse lubatud või sihttulu üldnormid vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 6 punktile a

(Määruse 2017/460 artikkel 3 punkt 5).

11 (35)

Tabel 5. Elering AS-i ja võrguteenuse kasutajate vahel kokku lepitud maksimaalsed

võrgukasutusvõimsused vastavalt esitatud andmetele

Rea

nr

Võrguteenuse

kasutaja Mõõtepunkt (MT)

Maksimaalne

võrgukasutus-

võimsus,

m3/h aastas

Maksimaalne

võrgukasutus-

võimsus,

MWh/h aastas

Maksimaalne

võrgukasutus-

võimsus,

MWh/päev

aastas

1 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

2 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

3 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

4 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

5 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

6 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

7 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

8 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

9 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

10 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

11 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

12 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

13 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

14 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

15 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

16 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

17 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

18 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

19 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

20 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

21 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

22 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

23 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

24 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

25 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

26 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

27 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

28 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

29 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

30 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

31 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

32 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

33 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

34 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

35 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

36 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

37 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

38 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

39 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

40 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

41 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

42 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

43 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

44 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

45 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

46 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

47 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

48 /…./ /…./ /…./ /…./ /…./

Kokku 549 390 5 768,6 138 446,4

12 (35)

Konkurentsiameti seisukoht võrgukasutusvõimsuse osas

Esitatud andmetest selgub, et Elering AS on võrgukasutusvõimsuseks arvestanud võrguteenuse

kasutajatega kokku lepitud maksimaalsed võrgukasutusvõimsused. Võttes arvesse asjaolu, et

nimetatud võrgukasutusvõimsused on käesoleva otsuse eelnõu koostamise ajal teada olevatest

andmetest kõige ajakohasemad, siis ei pea Konkurentsiamet põhjendatuks lähtuda

võrgukasutusvõimsuse prognoosimisel MGS § 232 lõikes 1 sätestatud viimase kolme

kalendriaasta aritmeetilisest keskmisest müügikogusest. Konkurentsiamet on seisukohal, et

võrgukasutusvõimsuste arvestamisel on asjakohane lähtuda viimastest teadaolevatest tegelikest

lepingulistest võimsustest, nagu on võrguettevõtja teinud. Tegelikest lepingulistest võimsustest

lähtumist on pidanud õigeks oma 10.06.2024 vastuses Konkurentsiameti 07.06.2024

pöördumisele ka koostööamet (ACER).14 Tulenevalt eeltoodust aktsepteerib

Konkurentsiamet Elering AS-i arvestatud tasuperioodi võrgukasutusvõimsust

138 446 MWh/päev aastas.

3. ÜLEKANDETEENUSEGA SEOTUD TULU ANALÜÜS

MGS § 8 lõige 2 sätestab, et gaasiettevõtja peab raamatupidamise sise-eeskirjas

kehtestama põhimõtted, mille kohaselt peetakse arvestust gaasi ülekande, jaotamise, müügi ja

nende tegevustega mitteseotud tegevusalade kohta nii, nagu oleksid kohustatud seda tegema

nendel tegevusaladel eraldi tegutsevad ettevõtjad. MGS § 8 lõige 22 kohaselt peab

gaasiettevõtja kehtestama oma raamatupidamiseeskirjad varade ja kohustuste ning tulude ja

kulude jaotamise osas, mida järgitakse MGS § 8 lõikes 2 nimetatud tegevusalade arvestuses.

Hinnamenetluses jaotab Konkurentsiamet ülekandeteenusega seotud sihttulu komponendid

järgmiselt (eristades süsteemisiseseid ja süsteemidevahelisi ülekande komponente)

(Metoodika punkt 5.2.):

1) muutuvkulud;

2) tegevuskulud;

3) põhivara kulum;

4) põhjendatud tulukus.

Muutuvkulud on seotud selliste teenuste või kaupade kasutamisega, mis on otseselt seotud

gaasi võrguteenuse müügikogusega (näiteks võrgu käitamise gaasikogus, rõhu regulaatorites

(alandajates) gaasi soojendamiseks vajalik elektri- või gaasienergia kulu ning kompressorite

käitamise kulu jms) (Metoodika punkt 9.2). Muutuvkulud saadakse vajalike teenuste või

kaupade soetamise põhjendatud hindade korrutamisel teenuse või kauba ostukogusega

(Metoodika punkt 9.3). Muutuvkulud võivad sisaldada mittekontrollitavaid kulusid

(Metoodika punkt 8.2). Mittekontrollitavaid hindu ja kulusid ei mõjutata ettevõtja

majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad täielikult ettevõtjavälistest teguritest

(näiteks administratiivselt reguleeritavad teenuste tasud) (Metoodika punkt 8.1). Juhul, kui

mittekontrollitavad kulud on põhjendatud (tõendatud), rakendatakse nende suhtes täielikku

hindades kajastamise printsiipi (Metoodika punkt 8.3). Süsteemihalduri puhul arvestatakse

spetsiifilisi tulusid ja kulusid: näiteks süsteemihaldurite vaheliste transiidivoogude

kompensatsiooni mehhanismi (ITC) tulusid ja kulusid, vastukaubanduse tulusid ja kulusid jne.

Nimetatud kulude ja tulude arvestus on järjepidev (Metoodika punkt 8.4).

Tegevuskulud on kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit.

Tegevuskulud ei ole otseselt seotud müügikogusega ning ettevõtja saab nimetatud kulusid

mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu (v.a mittekontrollitavad tegevuskulud).

Tegevuskulude hulka arvestatakse ettevõtja poolt teostatud gaasivõrgu hooldus- ja

14 Agency for the Cooperation of Energy Regulators

13 (35)

remondikulud, sisseostetavad tööd ja teenused, müügikulud, transpordikulud, rendikulud,

infotehnoloogilised kulud, bürookulud, tööjõukulud, mittekontrollitavad kulud

(riigilõiv, maamaks, riiklikult kehtestatud infrastruktuuri talumise tasu)

(Metoodika punkt 10.2).

Hinda lülitatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning

võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise. Põhjendatud tegevuskulude

hindamisel lähtutakse alljärgnevatest printsiipidest (MGS § 232 lõige 3):

1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi (THI)

dünaamikaga;

2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sealhulgas eksperthinnangud);

3) ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste

sarnaste ettevõtjate kuludega.

Kulude dünaamika jälgimine ajas tähendab aastate lõikes ettevõtja tegevuskulude muutuse

võrdlemist THI-ga. Üldjuhul ei tohi monopoolses seisus oleva ettevõtja tegevuskulud kasvada

enam kui kasvavad vabaturuteenuseid osutavate ettevõtjate kulud, mis kokkuvõtvalt

väljenduvad THI kasvus. Regulatiivses tegevuses võtab Konkurentsiamet THI rakendamisel

arvesse ka MGS § 232 lõikes 3 sätestatud kohustust lähtuda hinda lülitatavate kulude puhul

kuluefektiivsusest. THI varasemate aastate väärtused võetakse Statistikaameti veebilehelt

www.stat.ee ning jooksva aasta väärtus võetakse Rahandusministeeriumi majandusprognoosist,

mis on avaldatud veebilehel www.fin.ee (Metoodika punkt 10.3).

Kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüsi teostamiseks peab ettevõtja esitama

tegevuskulude detailse jaotuse kolme viimase majandusaasta lõikes ning

prognoosi tasuperioodiks. Lisaks peab ettevõtja põhjendama taotletavate tegevuskulude

vajadust, muutust ja kuluefektiivsust peamiselt alljärgnevatest põhimõtetest lähtudes

(Metoodika punkt 10.4):

• kulud peavad olema eelnevatel perioodidel reaalselt tehtud (tõestuseks arved, lepingud,

makstud palgad jms);

• kulud peavad olema otseselt seotud võrguteenuse osutamisega (vajadusel kulude

jaotamine erinevate tegevuste vahel);

• kulud peavad olema vajalikud võrguteenuse osutamiseks (tõestuseks ettevõtja

selgitused, kuidas kulu muutis tarbijale osutatud teenust,

näiteks võrguteenuse kvaliteeti);

• kulud on tehtud kõige efektiivsemal viisil (tõestuseks hinnapakkumiste küsimise

dokumendid ja vastused nendele).

Tegevuskulude põhjendatuse hindamisel on Konkurentsiametil õigus kaasata vajadusel

eksperte (Metoodika punkt 10.4).

Ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sarnaste

ettevõtjate kuludega pole ülekandesüsteemihalduri puhul riigisiseselt võimalik, kuna Eestis on

ainult üks ülekandesüsteem. Rahvusvaheline võrdlemine ei pruugi olla mõistlik, kuna erinevate

riikide ülekandesüsteemihaldurid tegutsevad erinevas majanduskeskkonnas

(Metoodika punkt 10.5).

14 (35)

Hinda ei lülitata järgmisi kuluartikleid (MGS § 232 lõige 2):

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorlust, kingitusi ja annetusi;

3) põhitegevusega mitteseotud kulusid;

4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid;

5) finantskulusid;

6) dividendide tulumaksukulu;

7) muid kulusid, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

Põhivara kulum (kapitalikulu) on teenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud soetatud põhivara

(v.a maa) amortiseeritava osa kandmisega kulusse põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul

(Metoodika punkt 2.16). Põhivara kulumi arvestamise eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud

kulutuste tagasiteenimine võrguteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku tehnilise eluea15 jooksul

(Metoodika punkt 11.3). Põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks

vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele

elueale (MGS § 232 lõige 9). Kuluminorm on vara kasuliku tehnilise eluea pöördväärtus.

Erinevatel põhivaradel võib olla erinev kasulik tehniline eluiga ja seega ka kuluminorm.

Põhivara kasuliku tehnilise eluea põhjendamisel kontrollib Konkurentsiamet järgmisi

asjaolusid (Metoodika punkt 11.4):

a) põhivara eeldatav kasutamise aeg;

b) põhivara oodatav füüsiline kulumine;

c) põhivara tehniline või moraalne vananemine.

Põhivara kulumi arvestuses rakendatakse lineaarset meetodit (Metoodika punkt 11.5).

Põhivara kulum arvutatakse võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara soetusmaksumuse ja

põhivara kasulikule elueale vastava kuluminormi alusel (Metoodika punkt 11.6).

Jooksval kalendriaastal investeeritud põhivara võetakse selle aasta põhivara kulumi arvestusse

nii, et investeeritud vara soetusmaksumus korrutatakse koefitsiendiga 0,5. Järgnevatel aastatel

põhivara kulumi arvestuses arvestatakse kogu soetusmaksumusega. Jooksval aastal arvestusest

eemaldatud reguleeritava põhivara (müük, likvideerimine, mahakandmine) võetakse selle aasta

põhivara kulumi arvestusse nii, et eemaldatud põhivarade soetusmaksumus korrutatakse

koefitsiendiga 0,5 (Metoodika punkt 11.7).

Põhjendatud tulukus on ärikasum, mis arvutatakse reguleeritava vara väärtuse ja kaalutud

keskmise kapitali hinna korrutisena (Metoodika punkt 2.18). MGS § 23 lõike 3 punktis 5

sätestatud põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja investeeritud kapital ja

kaalutud keskmise kapitali hind (MGS § 23 lõige 31). Põhjendatud tulukuse arvutamine toimub

põhimõttel, et võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtus, millele on liidetud

käibekapitali suurus, korrutatakse kaalutud keskmise kapitali hinnaga (MGS § 232 lõige 7).

MGS § 232 lõikes 7 nimetatud käibekapitali suurus on viis protsenti viimase kolme

kalendriaasta käibe aritmeetilisest keskmisest. Vajaduse korral teostatakse käibekapitali suuruse

leidmiseks täiendav analüüs (MGS § 232 lõige 8). Kaalutud keskmise kapitali hinna ehk

WACC-i leidmiseks on Konkurentsiamet välja töötanud juhendmaterjali nimetusega

„Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“, mis kinnitati 19.07.2023

Konkurentsiameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/2023-015. Nimetatud juhend, milles on

toodud kaalutud keskmised kapitali hinnad elektri-, soojuse-, gaasi-, vee- ja universaalse

postiteenuse ettevõtjatele, on avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel

15 Põhivara kasulik tehniline eluiga on periood, mille jooksul ettevõtja poolt vara tõenäoliselt kasutatakse ning

mis võtab arvesse põhivara oodatavat füüsilist (tehnilist) kulumist ning IT-ga seotud põhivara puhul ka

moraalset vananemist (Metoodika punkt 2.15).

15 (35)

http://www.konkurentsiamet.ee. Juhendi punktis 5 on tabelis 8 kajastatud kaalutud keskmine

kapitali hind (WACC) gaasi põhivõrguettevõtjale 6,25%.

Sihttulu on eeldatavate ülekandeteenuste ja ülekandega mitteseotud teenuste eest saadava

tulu summa, mida ülekandesüsteemihaldur saab aastasel reguleerimisperioodil hinnalaega

reguleerimiskorra alusel. Ülekandeteenusega seotud tulud koosnevad sarnaste ühenduspunktide

rühmade (süsteemisisesed sisendpunktid ja väljundpunktid, süsteemidevahelised

sisend-väljundpunktid) võimsuse ja/või kauba ülekandmise tulust.

Ülekandeteenusega mitteseotud tulud on tulud, mida ülekandesüsteemihaldur saab

jaotusteenuse osutamisest ja muudest osutatavatest ülekandega mitteseotud teenustest

(võimalikud tulud on näiteks enampakkumistest saadud täiendav tulu, alakasutustasu tulu,

andmevahetusplatvormi käitamise ja päritolutunnistuste väljastamise tulud jms)

(Metoodika punkt 3).

Määruse 2017/460 kohaselt arvutatakse süsteemihalduri sihttulu alljärgneva valemiga16

(Metoodika punkt 5.3):

= −ü + = +

+

kus:

RS - süsteemihalduri sihttulu;

RS-ük - ülekandeteenusega seotud tulu;

- tulu, mis saadakse võimsustasudest, mida kogutakse

süsteemisisese võrgukasutuse eest;

- tulu, mis saadakse võimsustasudest, mida kogutakse

süsteemidevahelise võrgukasutuse eest;

Rms - ülekandeteenusega mitteseotud tulu.

Süsteemisisese ja süsteemidevahelise võrgukasutuse ülekandeteenustega seotud tulud

määratletakse alljärgnevate valemite alusel (Metoodika punkt 5.4):

=

+ +

+

=

+ +

+

kus:

MK - süsteemisisese (intra) ja süsteemidevahelise (cross) võrgukasutuste

võimsuspõhiste (cap) teenuste muutuvkulud;

TK - süsteemisisese (intra) ja süsteemidevahelise (cross) võrgukasutuste

võimsuspõhiste (cap) teenuste tegevuskulud;

PK - süsteemisisese (intra) ja süsteemidevahelise (cross) võrgukasutuste

võimsuspõhiste (cap) teenuste põhivara kulum;

PT - süsteemisisese (intra) ja süsteemidevahelise (cross) võrgukasutuste

võimsuspõhiste (cap) teenuste põhjendatud tulukus.

16 Kuna Elering AS ei soovi rakendada kaubapõhiseid ülekandetasusid, siis toodud valem ning kõik teised edaspidi

toodud valemid ei sisalda valemite lihtsustamise eesmärgil kaubapõhiste ülekandetasudega seotud komponente.

16 (35)

Seega sihttulu määratletakse põhjendatud kulude ning põhjendatud tulukuse summana

(ex-ante regulatsioon), millele lisatakse eelneva perioodi ülekandeteenusega mitteseotud tulud

(ex-post regulatsioon) (Metoodika punkt 3).

Teiselt poolt kogutakse süsteemihalduri sihttulu (Rs) alljärgnevas valemis toodud teenuste

müügist (Metoodika punkt 5.6):

= + ä

+ + ä

+

kus:

RS - süsteemihalduri sihttulu;

= −

+ − - süsteemisisese võrgukasutuse

sisendpunktide võimsuse (cap)

ülekandmise tulu summa;

ä = ä−

+ ä− - süsteemisisese võrgukasutuse

väljundpunktide võimsuse (cap)

ülekandmise tulu summa;

= −

+ − - süsteemidevahelise võrgukasutuse

sisendpunktide võimsuse (cap)

ülekandmise tulu summa;

ä = ä−

+ ä− - süsteemidevahelise võrgukasutuse

väljundpunktide võimsuse (cap)

ülekandmise tulu summa.

Rms - ülekandeteenusega mitteseotud tulu.

Ülekandeteenuse sisend-väljundkordajad süsteemisisese võrgukasutuse puhul arvutatakse

alljärgneva valemiga (Metoodika punkt 5.6):

=

+ ä

ä =

ä

+ ä

,

kus:

ja ä

- tegurid, mis iseloomustavad sisendi tulude ja väljundi

tulude suhet süsteemisisese võrgukasutuse tuludesse.

Nende tegurite summa on 1.

Ülekandeteenuse sisend-väljundkordajad süsteemidevahelise võrgukasutuse puhul arvutatakse

alljärgneva valemiga (Metoodika punkt 5.6):

=

+ ä

ä

= ä

+ ä

17 (35)

kus:

ja

ä - tegurid, mis iseloomustavad sisendi tulude ja väljundi

tulude suhet süsteemidevahelise võrgukasutuse

tuludesse. Nende tegurite summa on 1.

Kogu süsteemi sisendi ja väljundi tulude jaotusse suhtarvud arvutatakse alljärgneva valemiga

(Metoodika punkt 5.6):

=

+

+ ä

+ + ä

ä = ä

+ ä

+ ä

+ + ä

Kordaja K väärtused näitavad, kuidas erinevad turuosalised panustavad

ülekandeteenuse tuludesse (Metoodika punkt 5.6).

Süsteemisisese võrgukasutuse ja süsteemidevahelise võrgukasutuse kulude jaotamise

hindamisel tuuakse välja, mil määral esineb ristsubsideerimist süsteemisisese ja

süsteemidevahelise võrgukasutuse puhul kavandatud lähtehinnameetodi alusel.

Süsteemisisese võrgukasutuse ja süsteemidevahelise võrgukasutuse kulude jaotamise

hindamisel lähtutakse Määruse 2017/460 artiklis 5 toodud regulatsioonist alljärgnevalt

(Metoodika punkt 5.5):

a) arvutatakse süsteemisisesest võrgukasutusest saadav ettenähtud tulu ülekandmise eest

nii sisend- kui ka väljundpunktides jagatuna süsteemisisese võrgukasutuse asjaomase

kulukäituriga järgmiste valemitega:

=

kus:

- võimsuspõhine kulukäitur, millega kirjeldatakse süsteemisisest

võrgukasutust ja mille leidmiseks arvutatakse kõikide

süsteemisiseste sisend- ja väljundpunktide või punktide klastri

summaarne päeva keskmine eeldatav lepinguline võimsus

[MWh/päev];

b) arvutatakse süsteemidevahelisest võrgukasutusest saadav tulu ülekandmise eest nii

sisend- kui ka väljundpunktides jagatuna süsteemidevahelise võrgukasutuse asjaomase

kulukäituriga järgmiste valemitega:

=

18 (35)

kus:

- võimsuspõhine kulukäitur, millega kirjeldatakse

süsteemidevahelist võrgukasutust ja mille leidmiseks arvutatakse

kõikide süsteemidevaheliste sisend- ja väljundpunktide või

punktide klastri summaarne päeva keskmine eeldatav lepinguline

võimsus [MWh/päev];

c) arvutatakse kulude jaotuse võrdlusindeks protsentides punktides a ja b sätestatud

süsteemisisese suhtarvu ja süsteemidevahelise suhtarvu kaudu vastavalt järgmistele

valemitele:

= 2 × |

− |

+

× 100%

Kui võrdlusindeks (Compcap) on suurem kui 10%, esitab riiklik reguleeriv asutus sellise

tulemuse kohta põhjenduse otsuses.

3.1. Sihttulu kujunemine koos järelevalvetasuga

Elering AS on Taotluses välja toonud, et tasuperioodi sihttuluks koos järelevalvetasuga17

arvestatakse Konkurentsiameti 01.09.2023 võrguteenuse hindade kooskõlastamise otsuses

nr 7-3/2023-120 (edaspidi Konkurentsiameti otsus) põhjendatuks peetud sihttulu ja

järelevalvetasu summa (vt tabel 6).

Tabel 6. Elering AS-i sihttulu kujunemine koos järelevalvetasuga vastavalt Konkurentsiameti

otsuses toodud andmetele18

Ühik Tasuperiood

Muutuvkulud tuh € 4 687,21

Tegevuskulud tuh € 9 527,40

Põhivara kulum tuh € 7 338,95

Põhjendatud tulukus tuh € 9 185,82

Ülekandeteenusega seotud tulu tuh € 30 739,39

Ülekandeteenusega mitteseotud tulu tuh € 0,00

Sihttulu tuh € 30 739,39

Järelevalvetasu tuh € 61,48

Sihttulu koos järelevalvetasuga tuh € 30 800,86

s.h süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste sisendhindade kaudu

saadav tulu (süsteemisisene sisendtulu) tuh € /…./

s.h süsteemidevahelise võrgukasutuse võimsuspõhiste väljundhindade kaudu

saadav tulu (süsteemidevaheline väljundtulu) tuh € 0,00

17 Järelevalvetasu arvutatakse MGS § 1 lõikes 21 ning konkurentsiseaduse (KonkS) § 531 sätestatu alusel. MGS § 1

lõige 21 sätestab, et ettevõtja maksab järelevalvetasu KonkS-is sätestatud alustel ja korras. KonkS § 531 lõike 4

kohaselt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, järelevalvetasu

vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt KonkS-i

§-s 532 sätestatud järelevalvetasu määrale. KonkS § 531 lõike 5 alusel loetakse eelnimetatud ettevõtjaks

muuhulgas võrguettevõtja MGS-i tähenduses, kellel on võrguteenuse hinna kooskõlastamise kohustus.

KonkS § 532 lõike 1 järgi on KonkS § 531 lõikes 5 nimetatud rahastamiskohustusega ettevõtja järelevalvetasu

määr 0,2 protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust.

18 Tabel 6 on koostatud MS Exceli tabelites toodud andmete alusel, mis sisaldavad numbreid täpsemalt kui on

käesolevas otsuse eelnõus kajastatud. Seetõttu võib kalkulaatoriga saadav tulemus vähesel määral erineda tabelis

näidatud numbritest.

19 (35)

Ühik Tasuperiood

s.h Paldiski ja Puiatu kompressorite käitamiseks vajaliku elektrienergia

ostukulude kompensatsioon (kompressorite otsese muutuvkulu kompensatsioon),

mis tasutakse Elering AS-ile Soome ja Läti ülekandesüsteemihaldurite poolt

süsteemihaldurite vaheliste transiidivoogude kompensatsiooni mehhanismi

lepingu (ITC leping) alusel tuh € /…./

s.h süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste väljundhindade kaudu

saadav tulu (süsteemisisene väljundtulu) tuh € /…./

Konkurentsiameti seisukoht sihttulu osas koos järelevalvetasuga, s.h süsteemisisese

sisendtulu, süsteemidevahelise väljundtulu, kompressorite otsese muutuvkulu

kompensatsiooni ja süsteemisisese väljundtulu osas

Selleks, et kontrollida Konkurentsiameti otsuses aktsepteeritud sihttulu ja järelevalvetasu

põhjendatust käesoleva otsuse eelnõu koostamise ajal, koostas Konkurentsiamet alljärgneva

tabeli 7.

Tabel 7. Konkurentsiameti otsuses aktsepteeritud sihttulu ja järelevalvetasu ning

Konkurentsiameti kontrollarvutuse sihttulu ja järelevalvetasu kujunemine

Ühik

Konkurentsi-

ameti otsus

Konkurentsi-

ameti

kontroll-

arvutus

Veergudes 1

ja 2 toodud

näitajate

erinevus

[(veerg 1 /

veerg 2 - 1) x

100%]

1 2 3

Muutuvkulud tuh € 4 687,21 3 834,4719 -18,2%

Tegevuskulud tuh € 9 527,40 9 527,40 0,0%

Põhivara kulum tuh € 7 338,95 7 737,5220 5,4%

Põhjendatud tulukus tuh € 9 185,82 9 620,2021 4,7%

Ülekandeteenusega seotud tulu tuh € 30 739,39 30 719,59 -0,1%

Ülekandeteenusega mitteseotud tulu tuh € 0,00 0,00 0,0%

Sihttulu tuh € 30 739,39 30 719,59 -0,1%

Järelevalvetasu tuh € 61,48 61,44 -0,1%

Sihttulu koos järelevalvetasuga tuh € 30 800,86 30 781,03 -0,1%

s.h süsteemisisese võrgukasutuse

võimsuspõhiste sisendhindade kaudu

saadav tulu (süsteemisisene sisendtulu) tuh € /…./ /…./22 7,8%

s.h süsteemidevahelise võrgukasutuse

võimsuspõhiste väljundhindade kaudu

saadav tulu (süsteemidevaheline väljundtulu) tuh € 0,00 0,00 0,0%

19 Korrigeeritud tulenevalt võrgu käitamisega seotud gaasi ja elektrienergia ostuhindade langusest.

20 Korrigeeritud tulenevalt Elering AS-i 2023. aastal tehtud ning aastateks 2024 ja 2025 prognoositud võrguteenuse

osutamisega seotud investeeringute arvesse võtmisest. Seejuures on aastate 2024 ja 2025 investeeringute

prognoosi vähendatud poole (50%) võrra.

21 Korrigeeritud tulenevalt Elering AS-i 2023. aastal tehtud ning aastateks 2024 ja 2025 prognoositud võrguteenuse

osutamisega seotud investeeringute arvesse võtmisest. Seejuures on aastate 2024 ja 2025 investeeringute

prognoosi vähendatud poole (50%) võrra.

22 Perioodil 01.05.2023 kuni 30.04.2024 tegelikult saadud tulu alusel tasuperioodiks prognoositud tulu.

20 (35)

Ühik

Konkurentsi-

ameti otsus

Konkurentsi-

ameti

kontroll-

arvutus

Veergudes 1

ja 2 toodud

näitajate

erinevus

[(veerg 1 /

veerg 2 - 1) x

100%]

1 2 3

s.h Paldiski ja Puiatu kompressorite

käitamiseks vajaliku elektrienergia ostukulude

kompensatsioon (kompressorite otsese

muutuvkulu kompensatsioon), mis tasutakse

Elering AS-ile Soome ja Läti

ülekandesüsteemihaldurite poolt

süsteemihaldurite vaheliste transiidivoogude

kompensatsiooni mehhanismi lepingu

(ITC leping) alusel tuh € /…./ /…./23 -10,9%

s.h süsteemisisese võrgukasutuse

võimsuspõhiste väljundhindade kaudu

saadav tulu (süsteemisisene väljundtulu) tuh € /…./ /…./ 0,5%

Tabelist 7 selgub, et Konkurentsiameti otsuses aktsepteeritud sihttulu ja järelevalvetasu kokku

summas 30 800,86 tuh € sisuliselt ei erine Konkurentsiameti kontrollarvutusega saadud sihttulu

ja järelevalvetasu summast (30 781,03 tuh €). Seejuures ei ole sihttulu arvutamisel arvestatud

võrguettevõtja aastateks 2024 ja 2025 prognoositud investeeringute mahuga, vaid ainult

poolega (50%) sellest. Tulenevalt eelnevast on Konkurentsiamet seisukohal, et Taotluses

toodud võrguteenuse hinna kooskõlastamisel võib jätkuvalt lähtuda Konkurentsiameti

otsuses aktsepteeritud sihttulust koos järelevalvetasuga summas 30 800,86 tuh €, s.h:

a) süsteemisisene sisendtulu summas /…./ tuh € – kujuneb Eesti, Läti ja Soome

ülekandesüsteemihaldurite Elering AS, AS "Conexus Baltic Grid" ja Gasum Oy vahel

14.02.2019 sõlmitud lepingu „Agreement on the Implementation of Inter-transmission

System Operator Compensation Mechanism (ITC Agreement)“ (edaspidi ITC leping)

alusel;

b) süsteemidevaheline väljundtulu summas 0 tuh € – süsteemidevahelist väljundtulu ei

prognoositud ning jätkuvalt ei prognoosita, kuna Läti keelustas Venemaalt gaasi ostmise

alates 2023. aasta algusest, mistõttu ei liigu gaas Venemaalt läbi Eesti Läti suunas ega

vastupidi (Lätist Venemaale);

c) kompressorite otsese muutuvkulu kompensatsioon summas /…./ tuh € –

kompressorid on peamiselt vajalikud naaberriikide (Soome ja Läti) piiriülese

kaubanduse huvides (naaberriikidevaheliste gaasivoogude võimaldamiseks).

Tulenevalt eeltoodust kompenseeritakse Elering AS-ile Paldiski ja Puiatu kompressorite

käitamiseks vajaliku elektrienergia ostukulud naaberriikide ülekandesüsteemihaldurite

(Gasum Oy – Soome süsteemihaldur ja AS "Conexus Baltic Grid" –

Läti süsteemihaldur) poolt süsteemihaldurite (s.h Elering AS) vahel sõlmitud

ITC lepingu alusel. See tähendab seda, et kõik eelmainitud kulud kompenseeritakse

Elering AS-ile täismahus vastavalt tegelike kulude suurusele ning seetõttu ei lülitata

mainitud kulusid ettevõtja võrguteenuse hindadesse;

d) süsteemisisene väljundtulu summas /…./ tuh € – kujuneb koos järelevalvetasuga

prognoositud sihttulust summas 30 800,86 tuh € süsteemisisese prognoositud sisendtulu

summas /…./ tuh €, süsteemidevahelise prognoositud väljundtulu summas 0 tuh € ning

kompressorite otsese muutuvkulu prognoositud kompensatsiooni summas

/…./ tuh € lahutamisel.

23 Korrigeeritud tulenevalt elektrienergia ostuhinna langusest.

21 (35)

3.2. Kulude jaotuse hindamine

Määruse 2017/460 artikli 5 lõike 2 kohaselt tuuakse süsteemisisese võrgukasutuse ja

süsteemidevahelise võrgukasutuse kulude jaotamise hindamisel välja, mil määral esineb

ristsubsideerimist süsteemisisese ja süsteemidevahelise võrgukasutuse puhul kavandatud

lähtehinnameetodi alusel.

Elering AS-i süsteemisisese võrgukasutuse ja süsteemidevahelise võrgukasutuse kulud

(ilma kompressorite käitamiseks vajaliku elektrienergia ostukuludeta, mida ei lülitata ettevõtja

võrguteenuse hindadesse) jagunevad vastavalt tabelile 8.

Tabel 8. Elering AS-i süsteemisisese võrgukasutuse ja süsteemidevahelise võrgukasutuse

kulude (ilma kompressorite käitamiseks vajaliku elektrienergia ostukuludeta) jagunemine

vastavalt esitatud andmetele

Ühik Tasuperiood

tuh € 27 687,27

MWh/päev 138 446

€/MWh/päev 199,99

tuh € 0,00

MWh/päev 0,00

€/MWh/päev x24

% x

Määruse 2017/460 artikkel 5 lõige 6 sätestab, et kui võimsuse võrdlusindeks (Compcap) on

suurem kui 10%, esitab riiklik reguleeriv asutus selliste tulemuste kohta põhjenduse.

Tabelist 8 selgub, et tasuperioodil saadakse prognoosi kohaselt kogu tulu

süsteemisisesest võrgukasutusest. Süsteemidevahelist võrgukasutust Elering AS ei prognoosi,

kuna Läti keelustas Venemaalt gaasi ostmise alates 2023. aasta algusest, mistõttu ei liigu gaas

Venemaalt läbi Eesti Läti suunas ega vastupidi (Lätist Venemaale). Tulenevalt eeltoodust on

Konkurentsiamet seisukohal, et Elering AS-i tasuperioodi süsteemisisese võrgukasutuse

ja süsteemidevahelise võrgukasutuse kulude jaotamist vastavalt 27 687,27 tuh €

süsteemisisese võrgukasutuse kuludeks ja 0 tuh € süsteemidevahelise võrgukasutuse

kuludeks võib pidada põhjendatuks.

3.3. Tulude jaotuse hindamine

Määruse 2017/460 artikli 27 lõike 4 ja artikli 26 lõike 1 koosmõjust tulenevalt peab riikliku

reguleeriva asutuse (Konkurentsiamet) gaasi ülekande võrguteenuse hindade kooskõlastamise

otsus sisaldama muuhulgas järgmist teavet:

a) võimsuse-kauba tulujaotus, mis tähendab tulujaotust võimsuspõhiste ülekandetasude

tulu ja kaubapõhiste ülekandetasude tulu järgi;

b) sisendi-väljundi tulujaotus, mis tähendab tulujaotust sisendpunktide võimsuspõhiste

ülekandetasude tulu ja väljundpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu järgi;

c) süsteemisisene/süsteemidevaheline tulujaotus, mis tähendab tulujaotust süsteemisiseses

võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadava tulu järgi ja

süsteemidevahelises võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadava tulu

järgi, arvutatuna vastavalt artiklile 5.

24 Tähisega „x“ kajastatud näitajaid ei ole võimalik arvutada, kuna prognoosi kohaselt süsteemidevahelist

võrgukasutust ei ole.

22 (35)

Võimsuse-kauba tulujaotus – tabelist 1 ja Taotlusest selgub, et Elering AS ei rakenda

tasuperioodil kaubapõhiseid tasusid. Kõik ülekandeteenusega seotud tulud saadakse

võimsuspõhistest tasudest. Tulenevalt eelnevast kujuneb Elering AS-i võimsuspõhistest

tasudest tasuperioodil saadava ülekandeteenuste tulu osakaaluks 100%,

mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks, sest Määruse 2017/460 artikli 4 lõike 3

kohaselt kogutakse ülekandeteenuse tulu võimsusest sõltuvatest ülekandetasudest.

Sisendi-väljundi tulujaotus – sisendpunktide ning väljundpunktide võimsuspõhiste

ülekandetasude tulude osakaaludeks kujunevad vastavalt 9% [sisendpunktide võimsuspõhiste

ülekandetasude tulu /…./ tuh € / (sisendpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu

/…./ tuh € + väljundpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu /…./ tuh €) x 100% = 9%] ja

91% [väljundpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu /…./ tuh € /

(sisendpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu /…./ tuh € +

väljundpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu /…./ tuh €) x 100% = 91%].

Sisendpunktide võimsuspõhiste ülekandetasude tulu väike osakaal on tingitud Soome, Eesti ja

Läti regulaatorite ühisest otsusest rakendada süsteemi gaasi tarnimise eest sisendhinda, mis ei

oleks oluliselt kõrgem Euroopa Liidu teistes riikides kasutatavatest sisendhindadest.

Eelnevast tulenevalt võeti aluseks võrdlusuuringu kohane Euroopa Liidu riikide (v.a Balti riigid

ja Soome) aastase võimsustoote keskmine sisendhind, mida korrigeeriti statistilise

ebatäpsusega (liidetud standardviga)25. Järelduse põhjendused on alljärgnevad:

• sisendlähtehind töötati välja nii, et võtta arvesse laiemat eesmärki ühineda

Euroopa Liidu gaasi ühisturuga;

• annab tarnijatele hinnasignaali, mis tagab konkurentsikeskkonna kokkusobivuse ka

pärast isoleeritud turu seisundi lõppemist;

• võimaldab kaubandussuhteid Mandri-Euroopa turuga via forward swaps;

• madal sisendlähtehind motiveerib kolmandaid isikuid osalema FinEstLat gaasiturul.

Euroopa Liidu aastase võimsustoote keskmine sisendhind oli 2018. aastal 128,44 €/MWh/päev

aastas ja selle keskmise arvutuse standardviga oli 14,33 €/MWh/päev aastas – seega kokku

142,77 €/MWh/päev aastas. Tulenevalt eeltoodust on Konkurentsiamet seisukohal, et

Elering AS-i sisendi-väljundi tulujaotuse osakaale vastavalt 9% ja 91% võib tasuperioodil

pidada veel põhjendatuks.

Süsteemisisene/süsteemidevaheline tulujaotus – süsteemisiseses ja süsteemidevahelises

võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadavate tulude osakaaludeks kujunevad

vastavalt 100% [süsteemisiseses võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadav tulu

27 687,27 tuh € / (süsteemisiseses võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides

saadav tulu 27 687,27 tuh € + süsteemidevahelises võrgukasutuses nii sisend- kui ka

väljundpunktides saadav tulu 0 tuh €) x 100% = 100%] ja 0%

[süsteemidevahelises võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadav tulu 0 tuh € /

(süsteemisiseses võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides saadav tulu

27 687,27 tuh € + süsteemidevahelises võrgukasutuses nii sisend- kui ka väljundpunktides

saadav tulu 0 tuh €) x 100% = 0%].

25 Määruse 2017/460 artikkel 6 lõige 4 punkt a sätestab, et lähtehinnameetodi kohaldamisel võib kohandusi teha

kõikide sisend- ja väljundpunktide suhtes muuhulgas riikliku reguleeriva asutuse võrdlusuuringu kohaselt,

kohandades lähtehindu teatavas sisend- või väljundpunktis niivõrd, et need vastavad konkurentsivõimeliste

lähtehindade tasemele.

23 (35)

Arvestades, et Eesti, Läti ja Soome tegutsevad alates 2020. aastast ühise turupiirkonnana

(FinEstLat), kus riikidevahelised tariifid puuduvad ning Lätist läbi Eesti Venemaa suunas gaas

alates 2023. aasta algusest ei liigu, kuna Läti keelustas Venemaalt gaasi ostmise, mistõttu ei

liigu gaas ka vastupidi (Lätist Venemaale), siis süsteemidevahelises võrgukasutuses sisend- ega

väljundpunktides tulu ei teki. Tulenevalt eeltoodust on Konkurentsiamet seisukohal, et

Elering AS-i süsteemisisese/süsteemidevahelise tulujaotuse osakaale vastavalt 100% ja

0% võib pidada põhjendatuks.

4. VÕRGUTEENUSE HINNAD, KORDAJAD JA HOOAJATEGURID

Ülekandevõrgu hindade aluseks on määruse 2017/460 kohaselt lähtehind, mis on kindla

võimsusega võimsustoote üheaastase kehtivusega hind, mida kohaldatakse sisend- ja

väljundpunktis ning mille alusel kehtestatakse muud võimsuspõhised ülekandetasud

(kvartali, kuu, päeva ja päevasisene ülekandetasud). Määruse 2017/460 artikkel 4 kohaselt

kogutakse ülekandeteenuse tulu võimsusest sõltuvatest ülekandetasudest, erandkorras võib

riikliku reguleeriva asutuse heakskiidul koguda osa ülekandeteenuste tulust kaubapõhiste

ülekandetasudena (Metoodika punkt 3).

MGS § 23 lõikest 4 ning määrusest 2017/460 tulenevalt rakendatakse Eestis hinnalaega

reguleerimiskorda (price cap regime), milles ülekandesüsteemihalduri sihttulu ja

eeldatavate kasutatavate võimsuste/voogude koguste alusel arvutatakse ülekandevõrgu

võrguteenuste hinnad (Metoodika punktid 1 ja 3).

Lähtehinnad (T ) kujunevad alljärgnevate valemite alusel26 (Metoodika punkt 5.7):

− =

−

[

€

ℎ /]

ä− =

ä−

ä [

€

ℎ /]

− =

−

[

€

ℎ /]

ä− =

ä−

ä [

€

ℎ /]

kus:

- süsteemisisese võrgukasutuse eeldatav lepinguline võimsus

teatavas sisendpunktis või sisendpunktide klastris;

ä - süsteemisisese võrgukasutuse eeldatav lepinguline võimsus

teatavas väljundpunktis või väljundpunktide klastris;

- süsteemidevahelise võrgukasutuse eeldatav lepinguline

võimsus teatavas sisendpunktis või sisendpunktide klastris;

ä - süsteemidevahelise võrgukasutuse eeldatav lepinguline

võimsus teatavas väljundpunktis või väljundpunktide klastris.

26 Kuna Elering AS ei soovi rakendada kaubapõhiseid ülekandetasusid, siis kaubapõhiste lähtehindade kujunemise

valemeid ei ole käesolevas otsuse eelnõus ära toodud.

24 (35)

Aastase võimsustoote baashind võrdub lähtehinnaga. Aastast erineva ajavahemiku

võimsustoodete baashinna arvutamine toimub alljärgneva valemiga (Metoodika punkt 5.8):

=

× × × [€/ℎ/],

kus:

- teenuse (süsteemisisene või süsteemidevaheline (x) ning sisendteenus

ja väljundteenus (y)) baashind perioodil (kvartal, kuu, päev).

Aastase võimsustoote baashind võrdub lähtehinnaga;

- teenuse (süsteemisisene või süsteemidevaheline (x) ning sisendteenus

ja väljundteenus (y)) lähtehind;

DY - päevade arv aastas (tavapäraselt 365, v.a liigaasta kui 366);

D - perioodi (kvartal, kuu, päev) kestus gaasipäevades;

M - võimsustoote kordaja. Kvartali ja kuu standardvõimsustoodete korral

ei tohi kordaja olla väiksem kui 1 ega suurem kui 1,5.

Päeva standardvõimsustoodete korral ei tohi kordaja olla väiksem

kui 1 ega suurem kui 3;

H - hooajategur. Hooajategurite arvutus toimub määruse 2017/460

artikkel 15 põhimõtete järgi.

Sihttulu kontrollimisel peab Metoodika punktis 5.3 määratletud sihttulu vastama alljärgneva

valemi alusel saadud sihttulule (Metoodika punkt 5.9):

= +

+ = − ×

+

ä− × ä

+ − ×

+ ä− ×

ä +

Kordaja on tegur, mille abil arvutatakse lähtehinna alusel aastast erineva kestusega

standardvõimsustoote baashind (Määruse 2017/460 artikkel 3 punkt 16). Kordajad peavad

jääma järgmisesse vahemikku (Määruse 2017/460 artikkel 13 lõige 1):

a) kvartali ja kuu standardvõimsustoodete korral ei tohi vastav kordaja olla väiksem kui 1

ega suurem kui 1,5;

b) päeva ja kuu standardvõimsustoodete korral ei tohi vastav kordaja olla väiksem kui 1

ega suurem kui 3. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad vastavad kordajad olla

väiksemad kui 1, kuid suuremad kui 0, või suuremad kui 3.

Hooajategur on tegur, mis väljendab nõudluse muutumist aasta jooksul ja mida võib kasutada

koos asjakohase kordajaga (Määruse 2017/460 artikkel 3 punkt 21). Hooajategurite kasutamise

korral peab asjaomase standardvõimsustoote korral kasutatava kordaja ja hooajateguri

korrutistest arvutatud gaasiaasta keskmine olema samas vahemikus kui lõikes 1 osutatud

vastavate kordajate vahemik (Määruse 2017/460 artikkel 13 lõige 2).

25 (35)

Elering AS-i taotlus võrguteenuse hindade, kordajate ning hooajateguri osas

Taotlusest selgub, et Elering AS soovib kooskõlastada süsteemisisese võrgukasutuse

võimsuspõhisteks väljundhindadeks 0,50 €/MWh/päev päevas ja 0,50 €/MWh/päev

päevasiseselt. Võrguteenuse teisi hindu ja kordajaid ei muudeta ning hooajategurite kasutamist

jätkuvalt ei soovita.

Konkurentsiameti seisukoht võrguteenuse hindade, kordajate ning hooajateguri osas

Käesoleva otsuse eelnõu punktis 3.1 on Konkurentsiamet pidanud põhjendatuks Elering AS-i

tasuperioodi süsteemisisese väljundtulu prognoosi summas /…./ tuh €. Käesoleva otsuse eelnõu

punktis 2.5 on Konkurentsiamet pidanud põhjendatuks Elering AS-i tasuperioodi

võrgukasutusvõimsust 138 446 MWh/päev aastas. Jagades nimetatud tulu summas /…./ tuh €

võrgukasutusvõimsusega 138 446 MWh/päev aastas, saab Konkurentsiamet ettevõtte

tasuperioodi süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste väljundhindade lähtehinnaks

181,26 €/MWh/päev aastas (/…./ tuh € / 138 446 MWh/päev aastas =

181,26 €/MWh/päev aastas). Jagades toodud lähtehinna (181,26 €/MWh/päev aastas)

tasuperioodi (2024. aasta) päevade arvuga (365 päeva), kujuneb süsteemisisese võrgukasutuse

võimsuspõhisteks väljundhindadeks 0,50 €/MWh/päev päevas ja 0,50 €/MWh/päev

päevasiseselt, mis vastavad ettevõtja arvutatud eelmainitud väljundhindadele.

Tulenevalt eeltoodust ning Määruse 2017/460 artikli 4 lõikes 3 sätestatust

(ülekandeteenuse tulu kogutakse võimsusest sõltuvatest ülekandetasudest) on

Konkurentsiamet seisukohal, et Elering AS-i taotletud süsteemisisese võrgukasutuse

võimsuspõhiste väljundhindade lähtehind 181,26 €/MWh/päev aastas ning süsteemisisese

võrgukasutuse võimsuspõhised väljundhinnad 0,50 €/MWh/päev päevas ja

0,50 €/MWh/päev päevasiseselt on põhjendatud ning kooskõlas Määruse 2017/460

artikli 4 lõikes 3 sätestatuga.

Samuti on Konkurentsiamet seisukohal, et põhjendatud on Elering AS-i süsteemisisese

võrgukasutuse võimsuspõhiste sisendhindade lähtehinda 142,77 €/MWh/päev aastas, sest

see vastab Soome, Eesti ja Läti regulaatorite ühisele järeldusele, et siseneva gaasi

konkurentsivõimeline lähtehind on võrdlusuuringu kohane Euroopa Liidu riikide

(v.a Balti riigid ja Soome) aastase võimsustoote keskmine sisendhind, mida on

korrigeeritud statistilise ebatäpsusega (liidetud standardviga)27 (Euroopa Liidu aastase

võimsustoote keskmine sisendhind oli 2018. aastal 128,44 €/MWh/päev aastas ja selle

keskmise arvutuse standardviga oli 14,33 €/MWh/päev aastas – seega kokku

142,77 €/MWh/päev aastas).

Võimsustoodete kordajate kasutamise osas on Eesti, Läti ja Soome ülekandesüsteemihaldurid

kokku leppinud, et Eestis, Lätis ja Soomes kasutatakse tabelis 9 toodud võimsustoodete

kordajaid.

Tabel 9. Eesti, Läti ja Soome ülekandesüsteemihaldurite

vahel kokku lepitud võimsustoodete kordajad Võimsustoode Võimsustoote kordaja

Aastane 1

Kvartaalne 1,1

Kuine 1,25

Päevane 1,5

Päevasisene 1,7

Võimsustoodete kordajad on välja töötatud selliselt, et need annaksid võimalikult õiglase ja

tasakaalustatud kulude jaotuse erinevate võrgukasutajate vahel, s.t ühtlase tarbimisprofiiliga

ning ebaühtlase tarbimisprofiiliga võrgukasutajate vahel. Võimsustoodete kordajate eesmärgiks

27 Järelduse põhjendused on toodud käesoleva otsuse eelnõu punktis 3.3

26 (35)

on anda kulupõhiseid signaale motiveerides ühtlast tarbimist ning võimsuse pikaajalist

broneerimist, mis vastab täpsemalt ülekandevõrgu tegelikele kuludele.

Võimsustoodete kordajad omavad mõju süsteemihaldurite poolsele gaasisüsteemi

operatiivplaneerimisele ning on abiks süsteemihaldurite jaoks paremini prognoositava

operatiivkeskkonna tekkimisele, mis oli eriti vajalik ühtse gaasituru piirkonna käivitamisel.

Hooajategurite kasutamist süsteemihaldurid ette ei näe (hooajateguri väärtus on 1).

Tulenevalt eeltoodust ning Määruse 2017/460 artikli 13 lõikes 1 sätestatust (kvartali ja

kuu standardvõimsustoodete korral ei tohi vastav kordaja olla väiksem kui 1 ega suurem

kui 1,5 ning päeva ja kuu standardvõimsustoodete korral ei tohi vastav kordaja olla

väiksem kui 1 ega suurem kui 3) on Konkurentsiamet seisukohal, et tabelis 9 toodud

Elering AS-i võimsustoodete kordajad on jätkuvalt põhjendatud ning kooskõlas

Määruse 2017/460 artikli 13 lõikes 1 sätestatuga.

Konkurentsiamet, lähtunud eelnevalt põhjendatuks peetud Elering AS-i süsteemisisese

võrgukasutuse võimsuspõhiste sisendhindade lähtehinnast ning võimsustoodete

kordajatest, on seisukohal, et jätkuvalt võib pidada põhjendatuks ka Elering AS-i

süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiseid kvartaalseid sisendhindasid, kuude

sisendhindasid, päeva sisendhinda, päevasisest sisendhinda ning süsteemidevahelise

võrgukasutuse võimsuspõhiseid kvartaalseid sisend- ja väljundhindasid, kuude sisend- ja

väljundhindasid, päeva sisend- ja väljundhinda ning päevasisest sisend- ja väljundhinda

vastavalt Konkurentsiameti otsusega kooskõlastatud hindadele.

5. KOOSKÕLASTATAVATE ÜLEKANDETASUDE ERINEVUS VÕRRELDES

KEHTIVATE NING JÄRGNEVATEKS TASUPERIOODIDEKS PROGNOOSITUD

ÜLEKANDETASUDEGA

Määruse 2017/460 artikli 27 lõike 4 ja artikli 26 lõike 1 koosmõjust tulenevalt peab riikliku

reguleeriva asutuse (Konkurentsiamet) gaasi ülekande võrguteenuse hindade kooskõlastamise

otsus sisaldama muuhulgas järgmist teavet:

a) ühesuguste ülekandeteenuste suhtes kohaldatavate ülekandetasude erinevus jooksval

tasuperioodil ja tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud;

b) ühesuguste ülekandeteenuste suhtes kohaldatavate ülekandetasude hinnanguline

erinevus tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud, ja igal tasuperioodil ülejäänud

osal reguleerimisperioodist.

c) vähemalt lihtsustatud tasu kujundamise mudel, mida korrapäraselt ajakohastatakse,

koos kasutamisjuhendiga, mille järgi võrgukasutajad saaksid arvutada jooksval

tasuperioodil kohaldatavaid ülekandetasusid ja hinnata ülekandetasude muutumist

pärast sellise tasuperioodi lõppemist.

Ühesuguste ülekandeteenuste suhtes kohaldatavate ülekandetasude erinevus jooksval

tasuperioodil ja tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud, on toodud alljärgnevates

tabelites 10, 10a ja 10b.

27 (35)

Tabel 10. Elering AS-i süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste sisendhindade erinevus

jooksval tasuperioodil ja tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud

Süsteemisisene võrgukasutus

Võimsuspõhine

sisendhind jooksval

tasuperioodil,

€/MWh/päev

perioodis

Võimsuspõhine

sisendhind

tasuperioodil,

mille kohta teave

on avaldatud,

€/MWh/päev

perioodis

Võimsuspõhise

sisendhinna

muutus

Aastane baashind 142,77 142,77 0,0%

kvartal (okt‑dets) 39,48 39,48 0,0%

kvartal (jaan‑märts) 39,05 39,05 0,0%

kvartal (aprill‑juuni) 39,05 39,05 0,0%

kvartal (juuli‑sept) 39,48 39,48 0,0%

Oktoober 15,12 15,12 0,0%

November 14,63 14,63 0,0%

Detsember 15,12 15,12 0,0%

Jaanuar 15,12 15,12 0,0%

Veebruar 14,14 14,14 0,0%

Märts 15,12 15,12 0,0%

Aprill 14,63 14,63 0,0%

Mai 15,12 15,12 0,0%

Juuni 14,63 14,63 0,0%

Juuli 15,12 15,12 0,0%

August 15,12 15,12 0,0%

September 14,63 14,63 0,0%

Päev 0,59 0,59 0,0%

Päevasisene 0,66 0,66 0,0%

Tabel 10a. Elering AS-i süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste väljundhindade erinevus

jooksval tasuperioodil ja tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud

Süsteemisisene võrgukasutus

Võimsuspõhine

väljundhind jooksval

tasuperioodil,

€/MWh/päev

perioodis

Võimsuspõhine

väljundhind

tasuperioodil,

mille kohta teave

on avaldatud,

€/MWh/päev

perioodis

Võimsuspõhise

väljundhinna

muutus

Aastane baashind 0,00 0,00 0,0%

kvartal (okt‑dets) 0,00 0,00 0,0%

kvartal (jaan‑märts) 0,00 0,00 0,0%

kvartal (aprill‑juuni) 0,00 0,00 0,0%

kvartal (juuli‑sept) 0,00 0,00 0,0%

Oktoober 0,00 0,00 0,0%

November 0,00 0,00 0,0%

Detsember 0,00 0,00 0,0%

Jaanuar 0,00 0,00 0,0%

Veebruar 0,00 0,00 0,0%

Märts 0,00 0,00 0,0%

Aprill 0,00 0,00 0,0%

Mai 0,00 0,00 0,0%

Juuni 0,00 0,00 0,0%

Juuli 0,00 0,00 0,0%

August 0,00 0,00 0,0%

September 0,00 0,00 0,0%

Päev 7,56 0,50 -93,4%

Päevasisene 7,56 0,50 -93,4%

28 (35)

Tabel 10b. Elering AS-i süsteemidevahelise võrgukasutuse võimsuspõhiste sisend- ja

väljundhindade erinevus jooksval tasuperioodil ja tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud

Süsteemidevaheline võrgukasutus

Võimsuspõhine

sisend- ja

väljundhind

jooksval

tasuperioodil,

€/MWh/päev

perioodis

Võimsuspõhine

sisend- ja

väljundhind

tasuperioodil,

mille kohta teave

on avaldatud,

€/MWh/päev

perioodis

Võimsuspõhise

sisend- ja

väljundhinna

muutus

Aastane baashind 142,77 142,77 0,0%

kvartal (okt‑dets) 39,48 39,48 0,0%

kvartal (jaan‑märts) 39,05 39,05 0,0%

kvartal (aprill‑juuni) 39,05 39,05 0,0%

kvartal (juuli‑sept) 39,48 39,48 0,0%

Oktoober 15,12 15,12 0,0%

November 14,63 14,63 0,0%

Detsember 15,12 15,12 0,0%

Jaanuar 15,12 15,12 0,0%

Veebruar 14,14 14,14 0,0%

Märts 15,12 15,12 0,0%

Aprill 14,63 14,63 0,0%

Mai 15,12 15,12 0,0%

Juuni 14,63 14,63 0,0%

Juuli 15,12 15,12 0,0%

August 15,12 15,12 0,0%

September 14,63 14,63 0,0%

Päev 0,59 0,59 0,0%

Päevasisene 0,66 0,66 0,0%

Tasuperioodil, mille kohta teave on avaldatud, ja igal tasuperioodil ülejäänud osal

reguleerimisperioodist ühesuguste ülekandeteenuste suhtes kohaldatavate ülekandetasude

hinnangulised erinevused on järgnevad (vt tabel 11, 11a ja 11b):

29 (35)

Tabel 11. Elering AS-i süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste sisendhindade hinnanguline erinevus tasuperioodil, mille kohta teave on

avaldatud, ja igal tasuperioodil ülejäänud osal reguleerimisperioodist

Süsteemisisene võrgukasutus reguleerimisperioodil (viis aastat)*

Võimsus-

põhine

sisendhind

tasuperioodil,

mille kohta

teave on

avaldatud

(366 päeva),

€/MWh/päev

perioodis

Võimsus-

põhine

sisendhind

tasuperioodil

II

(365 päeva),

€/MWh/päev

perioodis

Võimsus-

põhise

sisend-

hinna

muutus

Võimsus-

põhine

sisendhind

tasuperioodil

III

(365 päeva),

€/MWh/päev

perioodis

Võimsus-

põhise

sisend-

hinna

muutus

Võimsus-

põhine

sisendhind

tasuperioodil

IV

(365 päeva),

€/MWh/päev

perioodis

Võimsus-

põhise

sisend-

hinna

muutus

Võimsus-

põhine

sisendhind

tasuperioodil

V

(366 päeva),

€/MWh/päev

perioodis

Võimsus-

põhise

sisend-

hinna

muutus

Aastane baashind 142,77 142,77 0,0% 142,77 0,0% 142,77 0,0% 142,77 0,0%

kvartal (okt‑dets) 39,48 39,58 0,3% 39,58 0,0% 39,58 0,0% 39,48 -0,3%

kvartal (jaan‑märts) 39,05 38,72 -0,8% 38,72 0,0% 38,72 0,0% 39,05 0,9%

kvartal (aprill‑juuni) 39,05 39,15 0,3% 39,15 0,0% 39,15 0,0% 39,05 -0,3%

kvartal (juuli‑sept) 39,48 39,58 0,3% 39,58 0,0% 39,58 0,0% 39,48 -0,3%

Oktoober 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3%

November 14,63 14,67 0,3% 14,67 0,0% 14,67 0,0% 14,63 -0,3%

Detsember 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3%

Jaanuar 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3%

Veebruar 14,14 13,69 -3,2% 13,69 0,0% 13,69 0,0% 14,14 3,3%

Märts 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3%

Aprill 14,63 14,67 0,3% 14,67 0,0% 14,67 0,0% 14,63 -0,3%

Mai 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3%

Juuni 14,63 14,67 0,3% 14,67 0,0% 14,67 0,0% 14,63 -0,3%

Juuli 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3%

August 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3%

September 14,63 14,67 0,3% 14,67 0,0% 14,67 0,0% 14,63 -0,3%

Päev 0,59 0,59 0,0% 0,59 0,0% 0,59 0,0% 0,59 0,0%

Päevasisene 0,66 0,66 0,0% 0,66 0,0% 0,66 0,0% 0,66 0,0%

* Toodud võrguteenuse hinnad rakenduvad eeldusel, et Elering AS-il ei ole vajadust muuta võrguteenuse hindu Määruse 2017/460 artikli 12 lõike 3 punktis b sätestatud juhul

(Määruse 2017/460 artikli 12 lõike 3 punkti b kohaselt arvutatakse lähtehind uuesti tasuperioodil erandlike asjaolude tõttu, kui hinnataseme muutmata jätmine võiks kahjustada

ülekandesüsteemihalduri tööd).

30 (35)

Tabel 11a. Elering AS-i süsteemisisese võrgukasutuse võimsuspõhiste väljundhindade hinnanguline erinevus tasuperioodil, mille kohta teave on

avaldatud, ja igal tasuperioodil ülejäänud osal reguleerimisperioodist

Süsteemisisene võrgukasutus reguleerimisperioodil (viis aastat)*

Võimsus-

põhine

väljundhind

tasuperioodil,

mille kohta

teave on

avaldatud

(366 päeva),

€/MWh/päev

perioodis

Võimsus-

põhine

väljundhind

tasuperioodil

II

(365 päeva),

€/MWh/päev

perioodis

Võimsus-

põhise

väljund-

hinna

muutus

Võimsus-

põhine

väljundhind

tasuperioodil

III

(365 päeva),

€/MWh/päev

perioodis

Võimsus-

põhise

väljund-

hinna

muutus

Võimsus-

põhine

väljundhind

tasuperioodil

IV

(365 päeva),

€/MWh/päev

perioodis

Võimsus-

põhise

väljund-

hinna

muutus

Võimsus-

põhine

väljundhind

tasuperioodil

V

(366 päeva),

€/MWh/päev

perioodis

Võimsus-

põhise

väljund-

hinna

muutus

Aastane baashind 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0%

kvartal (okt‑dets) 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0%

kvartal (jaan‑märts) 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0%

kvartal (aprill‑juuni) 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0%

kvartal (juuli‑sept) 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0%

Oktoober 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0%

November 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0%

Detsember 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0%

Jaanuar 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0%

Veebruar 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0%

Märts 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0%

Aprill 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0%

Mai 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0%

Juuni 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0%

Juuli 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0%

August 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0%

September 0,00 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0% 0,00 0,0%

Päev 0,50 0,50 0,0% 0,50 0,0% 0,50 0,0% 0,50 0,0%

Päevasisene 0,50 0,50 0,0% 0,50 0,0% 0,50 0,0% 0,50 0,0%

* Toodud võrguteenuse hinnad rakenduvad eeldusel, et Elering AS-il ei ole vajadust muuta võrguteenuse hindu Määruse 2017/460 artikli 12 lõike 3 punktis b sätestatud juhul

(Määruse 2017/460 artikli 12 lõike 3 punkti b kohaselt arvutatakse lähtehind uuesti tasuperioodil erandlike asjaolude tõttu, kui hinnataseme muutmata jätmine võiks kahjustada

ülekandesüsteemihalduri tööd).

31 (35)

Tabel 11b. Elering AS-i süsteemidevahelise võrgukasutuse võimsuspõhiste sisend- ja väljundhindade hinnanguline erinevus tasuperioodil, mille

kohta teave on avaldatud, ja igal tasuperioodil ülejäänud osal reguleerimisperioodist

Süsteemidevaheline võrgukasutus reguleerimisperioodil (viis aastat)*

Võimsus-

põhine sisend-

ja väljundhind

tasuperioodil,

mille kohta

teave on

avaldatud

(366 päeva),

€/MWh/päev

perioodis

Võimsus-

põhine sisend-

ja väljundhind

tasuperioodil

II

(365 päeva),

€/MWh/päev

perioodis

Võimsus-

põhise

sisend- ja

väljund-

hinna

muutus

Võimsus-

põhine sisend-

ja väljundhind

tasuperioodil

III

(365 päeva),

€/MWh/päev

perioodis

Võimsus-

põhise

sisend- ja

väljund-

hinna

muutus

Võimsus-

põhine sisend-

ja väljundhind

tasuperioodil

IV

(365 päeva),

€/MWh/päev

perioodis

Võimsus-

põhise

sisend- ja

väljund-

hinna

muutus

Võimsus-

põhine sisend-

ja väljundhind

tasuperioodil

V

(366 päeva),

€/MWh/päev

perioodis

Võimsus-

põhise

sisend- ja

väljund-

hinna

muutus

Aastane baashind 142,77 142,77 0,0% 142,77 0,0% 142,77 0,0% 142,77 0,0%

kvartal (okt‑dets) 39,48 39,58 0,3% 39,58 0,0% 39,58 0,0% 39,48 -0,3%

kvartal (jaan‑märts) 39,05 38,72 -0,8% 38,72 0,0% 38,72 0,0% 39,05 0,9%

kvartal (aprill‑juuni) 39,05 39,15 0,3% 39,15 0,0% 39,15 0,0% 39,05 -0,3%

kvartal (juuli‑sept) 39,48 39,58 0,3% 39,58 0,0% 39,58 0,0% 39,48 -0,3%

Oktoober 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3%

November 14,63 14,67 0,3% 14,67 0,0% 14,67 0,0% 14,63 -0,3%

Detsember 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3%

Jaanuar 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3%

Veebruar 14,14 13,69 -3,2% 13,69 0,0% 13,69 0,0% 14,14 3,3%

Märts 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3%

Aprill 14,63 14,67 0,3% 14,67 0,0% 14,67 0,0% 14,63 -0,3%

Mai 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3%

Juuni 14,63 14,67 0,3% 14,67 0,0% 14,67 0,0% 14,63 -0,3%

Juuli 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3%

August 15,12 15,16 0,3% 15,16 0,0% 15,16 0,0% 15,12 -0,3%

September 14,63 14,67 0,3% 14,67 0,0% 14,67 0,0% 14,63 -0,3%

Päev 0,59 0,59 0,0% 0,59 0,0% 0,59 0,0% 0,59 0,0%

Päevasisene 0,66 0,66 0,0% 0,66 0,0% 0,66 0,0% 0,66 0,0%

* Toodud võrguteenuse hindade võrdlusel ei ole tegelikult tähtsust, kuna võib eeldada, et järgneva viie aasta jooksul ei hakata Lätist läbi Eesti Venemaa suunas gaasi edastatama

(alates 2023. aasta algusest keelustas Läti Venemaalt gaasi ostmise, mistõttu ei liigu gaas ka vastupidi ehk Lätist Venemaale).

32 (35)

Lihtsustatud tasu kujundamise mudeli välja toomist, mille järgi võrgukasutajad saaksid

arvutada jooksval tasuperioodil kohaldatavaid ülekandetasusid ja hinnata ülekandetasude

muutumist pärast sellise tasuperioodi lõppemist, ei pea Konkurentsiamet vajalikuks, kuna

Elering AS ei plaani muuta reguleerimisperioodil ehk viie aasta jooksul võrguteenuse hindu

pärast iga tasuperioodi lõppemist ega tasuperioodi jooksul, v.a Määruse 2017/460 artikli 12

lõike 3 punktis b sätestatud juhul (Määruse 2017/460 artikli 12 lõike 3 punkti b kohaselt

arvutatakse lähtehind uuesti tasuperioodil erandlike asjaolude tõttu, kui hinnataseme muutmata

jätmine võiks kahjustada ülekandesüsteemihalduri tööd).

6. KONSULTEERIMISNÕUDED

Määruse 2017/460 artikli 26 lõike 1 ja artikli 27 lõike 5 koosmõjust tulenevalt korraldab riikliku

reguleeriva asutuse otsuse kohaselt kas riiklik reguleeriv asutus või ülekandesüsteemihaldur

ühe või mitu lähtehinnameetodi28 alast konsulteerimist vastavalt artiklile 26. Pärast artikli 26

kohase lõpliku konsulteerimise alustamist ja enne artikli 27 lõikes 4 osutatud otsust edastab

riikliku reguleeriva asutuse otsuse kohaselt kas riiklik reguleeriv asutus või

ülekandesüsteemihaldur koostööametile (ACER)29 konsultatsioonidokumendi

(Määruse 2017/460 artikkel 27 lõige 1). Kahe kuu jooksul pärast artikli 27 lõikes 1 osutatud

konsulteerimise lõppemist avaldab koostööamet inglise keeles artikli 27 lõike 2 kohase analüüsi

järeldused ning saadab need kas riiklikule reguleerivale asutusele või

ülekandesüsteemihaldurile, sõltuvalt sellest, kes avaldas konsultatsioonidokumendi, ja

komisjonile (Määruse 2017/460 artikkel 27 lõige 3).

Tulenevalt eeltoodust edastab Konkurentsiamet käesoleva otsuse eelnõu ACER-ile

konsulteerimiseks hiljemalt 31.08.2024.

7. KOKKUVÕTE

MGS § 23 lõige 3 sätestab, et võrguteenuste hinnad tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:

1) vajalike tegevuskulude katmine;

2) investeeringud varustuskindluse tagamise ning tegevus- ja

arenduskohustuse täitmiseks;

3) keskkonnanõuete täitmine;

4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt;

6) võrguteenuse hind peab katma võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi

ostmise põhjendatud kulud.

MGS § 232 lõike 3 kohaselt peavad hinda lülitatavad kulud olema põhjendatud,

lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete

täitmise.

Määruse 2017/460 artikli 27 lõike 4 ja artikli 26 lõike 1 koosmõjust tulenevalt peab riikliku

reguleeriva asutuse (Konkurentsiamet) otsus sisaldama järgmist teavet:

a) kavandatud lähtehinnameetodi kirjeldus ning järgmised andmed:

i) artikli 30 lõike 1 punktis a sätestatud esialgne teave, sealhulgas:

28 Määruse 2017/460 artikli 3 punkti 2 alusel on lähtehinnameetod meetod lähtehinna määramiseks

ülekandeteenuse müügitulu selle osa alusel, mis peab laekuma võimsuspõhistest ülekandetasudest.

29 Agency for the Cooperation of Energy Regulators

33 (35)

1) süsteemi tehniliste omadustega seotud näitajate selgitus;

2) teave selliste näitajate asjaomaste väärtuste kohta ja tehtud eeldused;

ii) võimsuspõhiste ülekandetasude artikli 9 kohased kavandatud kohandused;

iii) konsulteerimiseks esitatavad esialgsed lähtehinnad;

iv) artiklis 5 sätestatud kulude jaotuse hindamise tulemused ja

üksikasjalikud komponendid;

v) kavandatud lähtehinnameetodi hinnang vastavalt artiklile 7;

vi) kui kavandatud lähtehinnameetod erineb artiklis 8 kirjeldatud meetodist,

siis kõnealuste meetodite võrdlus koos alapunktis iii nimetatud teabega;

b) artikli 30 lõike 1 punkti b alapunktides i, iv ja v sätestatud esialgne teave;

c) järgmine teave ülekandetasude ja ülekandega mitteseotud tasude kohta:

i) kui on kavandatud artikli 4 lõikes 3 osutatud kaubapõhised ülekandetasud:

1) nende kehtestamise viis;

2) milline osa lubatud või sihttasust eeldatavasti selliste tasudega kaetakse;

3) esialgsed kaubapõhised ülekandetasud;

ii) kui on kavandatud ülekandega mitteseotud teenused võrgukasutajatele:

1) ülekandega mitteseotud teenuse tasu metoodika;

2) milline osa lubatud või sihttasust eeldatavasti selliste tasudega kaetakse;

3) viis, kuidas ülekandega mitteseotud teenuste tulu kohandatakse vastavalt

artikli 17 lõikele 3;

4) võrgukasutajatele osutatavate ülekandega mitteseotud teenuste esialgsed tasud;

d) artikli 30 lõikes 2 sätestatud esialgne teave;

e) kui artikli 24 punkti b kohast fikseeritud makstava hinna pakkumist kaalutakse

hinnalaega reguleerimiskorra tingimustes olemasoleva võimsuse jaoks:

i) kavandatud indeks;

ii) kavandatud arvutus ja viis, kuidas kasutada riskitasust saadavat tulu;

iii) millis(t)e ühenduspunkti(de) korral sellist mudelit kavandatakse;

iv) võimsuse pakkumise toiming ühenduspunktis, mille jaoks pakutakse artikli 24

kohaselt fikseeritud hinda ja muutuvat hinda.

Konkurentsiamet, analüüsinud Elering AS-i võrguteenuse hindade arvutamise aluseks olevaid

kulusid ja tulukust, leiab, et need ei ole vastuolus MGS § 23 lõikes 3 ning § 232 lõikes 3

toodud põhimõtetega. Samuti sisaldab käesolev otsuse eelnõu Määruse 2017/460 artikli 27

lõike 4 ja artikli 26 lõike 1 koosmõjust tulenevat teavet järgmiselt:

a) kavandatud lähtehinnameetodi kirjeldus (vt käesoleva otsuse eelnõu punkti 2.1);

b) artikli 30 lõike 1 punktis a sätestatud esialgne teave

(vt käesoleva otsuse eelnõu punkte 2.3, 2.4 ja 2.5);

c) võimsuspõhiste ülekandetasude artikli 9 kohased kavandatud kohandused puuduvad,

sest Elering AS ei kohanda ülekandetasusid;

d) konsulteerimiseks esitatavad esialgsed lähtehinnad (vt käesoleva otsuse eelnõu

punkti 4, lk 27);

e) artiklis 5 sätestatud kulude jaotuse hindamise tulemused ja üksikasjalikud komponendid

(vt käesoleva otsuse eelnõu punkti 3.2);

34 (35)

f) kavandatud lähtehinnameetodi hinnang vastavalt artiklile 7

(vt käesoleva otsuse eelnõu punkti 2.1);

g) kui kavandatud lähtehinnameetod erineb artiklis 8 kirjeldatud meetodist, siis kõnealuste

meetodite võrdlus koos alapunktis iii nimetatud teabega

(vt käesoleva otsuse eelnõu punkti 2.2);

h) artikli 30 lõike 1 punkti b alapunktides i, iv ja v sätestatud esialgne teave

(vt käesoleva otsuse eelnõu punkte 3.1 ja 3.3);

i) teave kaubapõhiste ülekandetasude kohta ei ole kohaldatav, sest Elering AS ei rakenda

nimetatud ülekandetasusid;

j) teave ülekandega mitteseotud teenuste kohta ei ole kohaldatav, sest Elering AS ei

kavanda ülekandega mitteseotud teenuseid võrgukasutajatele;

k) artikli 30 lõikes 2 sätestatud esialgne teave (vt käesoleva otsuse eelnõu punkti 5);

l) teave selle kohta, kui artikli 24 punkti b kohast fikseeritud makstava hinna pakkumist

kaalutakse hinnalaega reguleerimiskorra tingimustes olemasoleva võimsuse jaoks,

ei ole kohaldatav, sest Elering AS ei kaalu fikseeritud makstava hinna pakkumist

hinnalaega reguleerimiskorra tingimustes olemasoleva võimsuse jaoks.

Määruse 2017/460 artikkel 30 lõige 1 sätestab, et riikliku reguleeriva asutuse otsuse kohaselt

avaldab kas riiklik reguleeriv asutus või ülekandesüsteemihaldur enne tasuperioodi algust

kooskõlas artiklites 31 ja 32 sätestatud nõuetega artiklis 30 lõigetes 1 kuni 3 toodud teabe.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes MGS § 23 lõigetest 2 kuni 5, § 37 lõike 3 punktist 4,

Määrusest 2017/460 ja Metoodikast peab Konkurentsiamet põhjendatuks Elering AS-i

võrguteenuse hindu ja baashinna arvutamise kordajad järgmiselt:

1) Elering AS-i võrguteenuse hinnad

Süsteemisisene võrgukasutus Süsteemidevaheline võrgukasutus

Võimsuspõhine

sisendhind,

€/MWh/

päev/perioodis

Võimsuspõhine

väljundhind,

€/MWh/

päev/perioodis

Võimsuspõhine

sisendhind,

€/MWh/

päev/perioodis

Võimsuspõhine

väljundhind,

€/MWh/

päev/perioodis

Gaasiaasta (okt‑sept) 142,77 0,00 142,77 142,77

Aasta (jaan-sept) 106,88 0,00 106,88 106,88

I kvartal (okt‑dets) 39,48 0,00 39,48 39,48

II kvartal (jaan‑märts) 39,05 0,00 39,05 39,05

III kvartal

(aprill‑juuni) 39,05 0,00 39,05 39,05

IV kvartal (juuli‑sept) 39,48 0,00 39,48 39,48

Oktoober 15,12 0,00 15,12 15,12

November 14,63 0,00 14,63 14,63

Detsember 15,12 0,00 15,12 15,12

Jaanuar 15,12 0,00 15,12 15,12

Veebruar 14,14 0,00 14,14 14,14

Märts 15,12 0,00 15,12 15,12

Aprill 14,63 0,00 14,63 14,63

Mai 15,12 0,00 15,12 15,12

Juuni 14,63 0,00 14,63 14,63

Juuli 15,12 0,00 15,12 15,12

August 15,12 0,00 15,12 15,12

September 14,63 0,00 14,63 14,63

Päev 0,59 0,50 0,59 0,59

Päevasisene 0,66 0,50 0,66 0,66

35 (35)

2) Elering AS-i baashinna arvutamise kordajad

Võimsustoode

Võimsustoote

kordaja

Aastane 1

Kvartaalne 1,1

Kuine 1,25

Päevane 1,5

Päevasisene 1,7