Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.1-2/24/7620-3 |
Registreeritud | 10.06.2024 |
Sünkroonitud | 19.07.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
Sari | 7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid |
Toimik | 7.1-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eltam OÜ |
Saabumis/saatmisviis | Eltam OÜ |
Vastutaja | Peeter Uibo (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Registreerimiseks
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Sunday, June 9, 2024 8:41 AM
To: Peeter Uibo <[email protected]>
Subject: Ilmatsalu kergliiklustee valgustuse projekt
Tere!
Saadan projektdokumentatsiooni kooskƵlastamiseks.
Parimat
Mattias Herzmann
+372 56 200 885
M1:125/A4
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee, Tüki küla, Tartumaa
Katastriüksuse nr: 83101:001:0459, Registriosa: 3910950
TINGMÄRGID
Kasutusõiguse seadmise ala (pos 3) Katastriüksuse piir
1) Kasutusõiguse seadmise ala suurus on ca. 5.9m².
Projekteeritud MP maakaabel
Projekteeritud valgusti
M1:125/A4
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee, Tüki küla, Tartumaa
Katastriüksuse nr: 83101:001:0465, Registriosa: 6981350
TINGMÄRGID
Kasutusõiguse seadmise ala (pos 2) Katastriüksuse piir
1) Kasutusõiguse seadmise ala suurus on ca. 30.9m².
Projekteeritud MP maakaabel
Projekteeritud valgusti
M AST_TAG
1
M AST_TAG
1
TINGMÄRGID
M1:500/A2
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee, Tüki küla, Tartumaa
Katastriüksuse nr: 83101:002:0006, Registriosa: 4629704
Kasutusõiguse seadmise ala (pos 2) Katastriüksuse piir
1) Kasutusõiguse seadmise ala suurus on ca. 351.5m².
Projekteeritud MP maakaabel Projekteeritud valgusti
Eltam OÜ
Reg nr. 10533430
EL10533430-0001
Kiuma tee 6, Mammaste küla, 63211, Põlvamaa
Tel: +372 56 200 885
E-mail: [email protected]
TÖÖ NR:
0080624
TELLIJA: Tartu Linnavalitsus
Raekoja plats 1a, 51003, Tartu linn
TÖÖ: Kooli tee tänavavalgustuse projekteerimine
OBJEKT: Kooli tee, Tüki küla, Tartumaa
ERIOSA: Välisvalgustus
STAADIUM: Tööprojekt
KOOSTAS:
Mattias Herzmann Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse.
Tel. +372 56 200 885
KONTROLLIS:
Marko Liblik B kl. Pädevus, tunnistus nr. EL-244-23
Põlva
01.06.2024 (v01)
Kooli tee tänavavalgustuse projekteerimine (v01)
Töö nr: 0080624 Vastutav spetsialist: Marko Liblik
Töö staadium: Tööprojekt Projekteerija: Mattias Herzmann
Töö koostaja: Eltam OÜ Kuupäev: 01.06.2024
2
Sisukord
1. Asukoha plaan.
2. Seletuskiri.
2.1. Üldosa.
2.2. Projekteeritud objekti tehnilised näitajad
2.3. Välisvõrgud.
2.4. Üldnõuded ehitustööde läbiviimisel.
2.5. Keskkonnakaitse.
2.6. Kaevamis- ja mullatööd.
2.7. Elektripaigaldise hooldus- ja kasutusjuhend.
2.8. Elektrilöögivastane kaitse ja maandus
3. Valgustid.
Joonised:
EL-1 Asendiplaan
EL-2 valgustuse skeem
EL-3 Masti ühendamise skeem
EL-4 Masti maanduse joonis
Spetsifikatsioon:
Välisvõrkude spetsifikatsioon
Kooli tee tänavavalgustuse projekteerimine (v01)
Töö nr: 0080624 Vastutav spetsialist: Marko Liblik
Töö staadium: Tööprojekt Projekteerija: Mattias Herzmann
Töö koostaja: Eltam OÜ Kuupäev: 01.06.2024
3
1. Asukoha plaan.
2. SELETUSKIRI
2.1. Üldosa
Käesolev projekt annab lahenduse Tartumaal, Tüki külas, Kooli tee kergliiklustee
välisvalgustuse Ehitusele. Ehituse käigus paigaldatakse Kooli teele uued mastid, jalandid, valgusti
ja konsoolid. Uute mastide, valgustite ja kaabelduse asukohad vaadata asendiplaanilt EL-1.
Rekonstrueeritav valgustusvõrk saab elektritoite olemasolevast tänavavalgustusvõrgust.
Elektripaigaldise projekteerimisel on lähtutud Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, Eesti
Standardikeskuse poolt välja antud ehitusvaldkonna standarditest ja juhendmaterjalidest.
Projekti koostamisel aluseks võetud olulisemad standardid ja normid:
- Planeerimisseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
- Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
- Seadme ohutuse seadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
- Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded, Majandus- ja
taristuministri määrus nr 34, 14.04.2016;
- EVS 843:2016 Linnatänavad;
- EVS 932:2017 Ehitusprojekt;
- CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik;
Kooli tee tänavavalgustuse projekteerimine (v01)
Töö nr: 0080624 Vastutav spetsialist: Marko Liblik
Töö staadium: Tööprojekt Projekteerija: Mattias Herzmann
Töö koostaja: Eltam OÜ Kuupäev: 01.06.2024
4
- EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded;
- EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine;
- EVS-EN 13201-4:2015 Teevalgustus. Osa 4: Valgustuse mõõtemeetodid;
- EVS-EN 13201-5:2015 Teevalgustus. Osa 5: Energiatõhususnäitajad;
- EVS-EN 40-1:1999 Tänavavalgustuspostid. Osa 1: Mõisted ja määratlused;
- EVS-EN 40-2:2004 Tänavavalgustuspostid. Osa 2: Üldnõuded ja mõõtmed;
- EVS-EN 40-5:2002 Tänavavalgustuspostid. Osa 5: Nõuded terasest
tänavavalgustuspostidele;
- EVS-EN 12464-2:2014 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 2: Välistöökohad;
- EVS-EN 62471 2008 Lampide ja lampseadmete fotobioloogiline ohutus;
- EVS-HD 60364-1:2008/A11:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused,
üldiseloomustus, määratlused
- EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse
elektrilöögi eest;
- EVS-HD 60364-4-42:2011/A1:2015 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42:
Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest;
- EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.
Liigvoolukaitse;
- EVS-HD 60364-4-46:2016+A11:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-46:
Kaitseviisid. Turvalahutamine ja lülitamine;
- EVS-HD 60364-5-52:2011/A11:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52:
Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud;
- EVS-HD 60364-5-54:2011/A11:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54:
Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid;
- EVS-HD 60364-6:2016/A12:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 6:
Kontrollitoimingud;
- EVS-EN 61439-3:2012/AC:2019 standardiseeria Madalpingelised aparaadikoosted;
- EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kv võrgustandard;
- EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded;
- EVS-EN 60529:2001/A2:2014 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood);
- EVS-EN 50160:2010 Avalike elektrivõrkude pinge tunnussuurused;
- EVS 720:2015 Paigalduskaablid. Polüvinüülkloriidmantliga paigalduskaabel;
- EVS-HD 603 S1:2001/A3:2007 Jaotuskaablid nimipingega 0,6 / 1 kV;
- EVS-HD 308 S2:2007 Kaablite ja paindjuhtmete soonte tähistamine;
2.2. Projekteeritud objekti tehnilised näitajad
Rekonstrueeritav valgustusvõrk saab elektritoite olemasolevast valgustimastist.
Juhistiksüsteem: TN-C-S
Installeeritav võimsus: 0.063kW
Valgustusvõrgu kaitse: 3*C16A
2.3. Välisvõrgud
Kooli tee välisvalgustuse elektritoiteks paigaldada pinnasesse kinnisel meetodil ja lahtise kaevega
maakaabel AXPK 4G25. Kaabel paigaldada kogu pikkuses kaablikaitsetorusse D75/750N.
Transpordiameti kinnistul paigaldada maakaabel 1m sügavusele.
Kooli tee tänavavalgustuse projekteerimine (v01)
Töö nr: 0080624 Vastutav spetsialist: Marko Liblik
Töö staadium: Tööprojekt Projekteerija: Mattias Herzmann
Töö koostaja: Eltam OÜ Kuupäev: 01.06.2024
5
Maakaablite paigaldamisel järgida järgmiseid standardeid ja norme:
- vt standardit EVS 843:2016 Linnatänavad, peatükk 10 tehnovõrgud.’
Maakaabli alla kaevikusse paigaldada (kivises pinnases või kui kaeviku põhi jäetakse tasandamata) kuni 10
cm liiva. Kaablite lubatud paigaldustemperatuuridel lähtuda tootja andmetest.
Ehituse ajal lahtikaevatud kaablid, torud ja kaevud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste
vältimiseks.
Paigaldatavate kaablite minimaalsed püstkaugused ristumistel (paigaldatav kaabel torus):
- 0,4 kV kaablid – 0,1 m;
- vee-kanalisatsioonitorud – soovitavalt 0,5 m, kitsastes oludes vähemalt 0,25 m
- sidekaabel – 0,15 m, elektrikaabel kaitsetorus sidekaabli alt.
- gaasitorud – soovitavalt 0,5 m, kitsastes oludes vähemalt 0,3 m
- soojatorud - soovitavalt 0,5 m, kitsastes oludes vähemalt 0,25 m
Minimaalsed rööpvahekaugused:
- elektrikaablitest – 0,2...0,3 m, kuid arvestusega, et olemasolev kaabel ja selle kaitse
kaevamisel viga ei saaks ega nihkuks;
- sidekaablitest – 0,25- 0,5 m;
- A ja B-kat. gaasitorud – 1,0 m, kitsastes oludes erikooskõlastuse kohaselt vähemalt 0,5 m.
- C-kat. gaasitorust 2m.
- vee-kanalisatsioonitorudest – 1 m, kitsastes tingimustes erikooskõlastuse kohaselt – 0,5 m.
- soojatorud - soovitavalt 2 m, kitsastes oludes vähemalt 0,5 m
2.4. Üldnõuded ehitustööde läbiviimisel
Ristumisel maa-aluste kommunikatsioonidega (tarbijakaablid, side, vesi, jne) tuleb kohale kutsuda
vastavate trasside esindajad ning juhinduda normidekohastest püst- ja horisontaalvahekaugustest ning
kooskõlastustes toodud tingimustest. Torude otsad tuleb tihendada ehitusvahuga. Kaabli montaažil jälgida
tootja poolt lubatud painderaadiusi, tõmbejõudusid ja teisi paigaldustingimusi. Kaevamistööd teiste
kommunikatsioonide kaitsetsoonis teostada käsitsi, (vt. kooskõlastuste tingimusi). Mehhaniseeritud
kaevamine on lubatav ainult maaaluste rajatiste valdajate loal, seejuures enne kontrollides, kas maa sees ei
leidu plaanidele kandmata rajatisi. Ristumistel allmaarajatistega tuleb kaabli paigaldussügavus täpsustada
kohapeal ehituse käigus, tehes käsitsi kaevates kindlaks nende täpse asukoha ja suuna ning otsustada pealt
või altpoolt läbimineku kasuks. Vajadusel toestada sidekaablid ja olemasolevad elektrikaablid kaevetööde
ajaks. Kaevamistööde käigus selgunud maa-aluste kommunikatsioonide teisiti paiknemisel teavitada sellest
vastavate kommunikatsioonide esindajaid. Kogu trassi ulatuses tähistada kaabel märkelindiga. Pärast
kaablite paigaldamist tuleb teha kaabelliini ja maanduspaigaldise teostusjoonised.
Kui kaevetööde käigus avastati tundmatuid torustikke, kaableid või muid kommunikatsioone, mida
skeemil näidatud pole, tuleb töö katkestada, välja selgitada millise kommunikatsiooniga võib tegu olla ja
teatada sellest kommunikatsioonide valdajale vastavate juhtnööride saamiseks, edasise tööde käigu kohta.
Paikades, kus leidub kaableid, tuleb kraave ja auke kaevata eriti ettevaatlikult ning alates 0,4 meetri
sügavusest ainult labidaga.
Kaabli montaažil jälgida kaabli tootja poolt lubatud painderaadiusi ja tõmbejõudusid.
Ehitustöö töövõtja elektritööd juhtivad isikud peavad vastama Ehitusseadustikus kehtestatud nõuetele.
Elektritööde teostamiseks elektripaigaldistes, nende juures või lähedal peavad töövõtja töötajad olema
juhendatud ja nende teadmised ohutuseeskirjade, sh. „Elektripaigaldiste käidu ohutusjuhendi“ (Eesti
Energia, Tallinn) nõuete tundmises kontrollitud ja selle kohta väljastatud vastavasisulised tunnistused.
Ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt:
* Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja määrustele, valitsuse ja
ministeeriumide otsustele.
Kooli tee tänavavalgustuse projekteerimine (v01)
Töö nr: 0080624 Vastutav spetsialist: Marko Liblik
Töö staadium: Tööprojekt Projekteerija: Mattias Herzmann
Töö koostaja: Eltam OÜ Kuupäev: 01.06.2024
6
* Tellija poolt kehtestatud normdokumentidele,
* kohaliku võimu määrustele ja juhenditele.
* kontrollivate instantside määrustele ja instruktsioonidele.
* Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele.
* muudele projektis mainitud normidele.
* üldkehtivatele põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst.
Ehitustööde tellija peab ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel kindlustama ehitusobjektilt
väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise
väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks korraldab tööde tellija teehooldetööd või rajab ehitusobjektile
või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiva hooldusala. Kui hooldusala asub
väljaspool ehitusobjekti, tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine.
Samuti tagada töö ajal elanike ja sõidukite juurdepääs kinnistutele süstemaatiliselt koristada
ehitusjäljed.
2.5. Keskkonnakaitse
Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval
oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele.
Pärast ehitustööde lõppu ja enne tööde üleandmist tuleb ajutised kaitsepiirded eemaldada ja
nende sees olev ala puhastada ja tasandada ning ehitusjäljed kaotada.
2.6. Kaevamis- ja mullatööd
Enne kaevetöid peab Töövõtja hankima kaevamisloa kõikidelt kinnistuomanikelt, pärast tööde
lõppu peab kinnistu omanik, kelle maal tehti kaablipaigaldus- ja ühendustöid tõendama allkirjaga, et tal ei
ole pretensioone Töövõtjale tehtud tööde ega ka heakorra taastamise osas. Kõik väljakaevatud pinnased
peavad olema ladustatud ehitusplatsil tagasitäitmiseks või mõneks teiseks eesmärgiks, hoiustatud süvendi
kõrval viisil, mis ei põhjusta vigastusi ja on võimalikult vähe segavad. Töövõtja peab võtma kõik riskid,
mis on seotud pinna- või põhjaveega, ükskõik, milline allikas või põhjus oleks, ta peab tegelema sellega ja
kindlustama, et kaevamistööd saaks teostatud
kuivalt. Töövõtjal võtta täielik vastutus kõikide kaevamistööde ohutuse eest ja omal kulul kindlustada
vajalik toestamine säilitamaks süvendid heas korras ehitustööde teostamise ajal. Töövõtja peab rakendama
praktilisi ohutusmeetmeid, mis tagavad vigastuste, kahju või ebamugavuse mitteilmnemise väljakaevatud
materjalide käsitlemisel, kuhjamisel, eemaldamisel või mõnedel teistel operatsioonidel, materjalidel ja
asjadel, mis on nendega seotud.
Kaablitrasside pealiskiht, murukatted, teed ja muud rajatised tuleb taastada vastavalt nende endisele
seisukorrale. Vertikaalplaneeringut ei muudeta.
Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas ei ole sobiv esmaseks tagasitäiteks ega sobi ehituskaeviku
tagasitäitmiseks liikluspiirkonnas (sõiduteedel, kõnniteedel). Haljasalal kasutada kaablikaeviku
tagasitäiteks võimaluse korral väljakaevatavat kivivaba sõmerat pinnast.
Kasvumullana tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5…7,0. Muld ei tohi sisaldada taimedele
kahjulikke jäätmeid. Kasutada ei tohi külmunud pinnast ja/või kive sisaldavat mulda. Pinnas tuleb
tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Olemasoleva ja projekteeritud/taastatava haljasala piir tuleb
ühtlustada ning teha niidetavaks. Kõik ehitustöödega, raietega teostatud kahjustused (lohud, rattarööpad)
tuleb täita kasvumullaga.
Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu. Muru
külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja
Kooli tee tänavavalgustuse projekteerimine (v01)
Töö nr: 0080624 Vastutav spetsialist: Marko Liblik
Töö staadium: Tööprojekt Projekteerija: Mattias Herzmann
Töö koostaja: Eltam OÜ Kuupäev: 01.06.2024
7
katvusomadused. Muruseemnesegu peab koosnema vähemalt kolmest kõrreliste liigist, millest üks peab
olema punane aruhein (Festuca rubra) osakaaluga vähemalt 55%. Karjamaa raiheina (Lolium perenne)
osakaal seemnesegus ei tohi olla üle 15%. Valget ristikut (Trifolium repens) ei tohi olla üle 5%.
AS Gaasivõrk gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemisel:
• AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldise kaitsevööndis kaevetööde teostamiseks on vajalik
eelnevalt taotleda AS-ilt Gaasivõrk kaitsevööndis tegutsemise luba ning kutsuda objektile
kohale AS-i Gaasivõrk järelevalve.
• Gaasitöid* võib teostada üksnes ettevõte, kes on registreeritud majandustegevuse registris
gaasitööde teostajana ja on AS-i Gaasivõrk raamlepingupartner.
• Enne gaasitööde teostamist on vajalik sõlmida kolmepoolne leping, AS Gaasivõrk, tööde
teostaja ja tööde Tellija vahel.
• Gaasitööd teostada AS Gaasivõrk esindaja juuresolekul ja Tellija kulul.
• Gaasipaigaldise kaitsevööndis teostatavate kaevetööde puhul kuulub terasest
gaasitorustiku osas isolatsioon täies ulatuses vahetamisele töövõtja poolt ehitustööde tellija
kulul. Gaasitoru isolatsioon katta 2-kihilise bituumen (Kebu-Bitumen GW) isolatsiooniga.
Olemasoleva gaasitorustiku ümberisoleerimise maht tuleb määrata AS-i Gaasivõrk
esindaja juuresolekul. Ümberisoleerimist võib teostada AS Gaasivõrk raamlepingu
partner.
• Ümberisoleeritud terastoru isolatsiooni kvaliteet kontrollida aparaadi meetodil, katsetuse
tulemused dokumenteerida ja vana isolatsiooni utiliseerida Tellija kulul.
• Ehitamisel tuleb kasutada mehhanisme, töövõtteid ja –meetodeid, mis välistavad
gaasipaigaldise ja sellega seotud rajatiste kahjustamist. Kõigi ehitusperioodil töömaal
tekkinud vigastuste likvideerimine toimub ehitustööde teostaja ja vastutaja kulul.
• Gaasipaigaldise ja/või katoodkaitsekaabli lahtikaevamisel ja täpse asukoha tuvastamisel
tuleb kaitsevööndis kaevata labidaga.
• Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind gaasivõrgu armatuuri kaitsekapede ja
gaasireguleerkappide ümbruses, siis tuleb gaasivõrgu armatuuri kaitsekaped ja
gaasireguleerkapid tõsta õigele tasapinnale. Selleks tellida täiendavad tööd AS Gaasivõrk
poolt aktsepteeritud ettevõtte käest.
• Peale tööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasitorud jääma nõuetekohasele sügavusele.
Näha ette kõik meetmed olemasolevate AS Gaasivõrk gaasitorude kaitseks tagamaks
nende säilivus ehitustööde käigus, tagada nõuetekohased sügavused. Tagada trasside
paiknemisel vastavus EVS 843 standardi nõuetega. Tegevuse korraldamisel gaasitrassi
kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 76 nõuetest ning Majandus- ja
taristuministri määrusest nr 73
• Tööde teostamine gaasipaigaldise kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS-I
Gaasivõrk järelevalvega ja ainult töö- või põhiprojekti alusel.
• Lahti kaevatud gaasitorustik on vajalik enne kinni ajamist ette näidata AS Gaasivõrk
järelevalve esindajale.
• Peale pinnase taastamise töid peavad olema gaasikaped terve ja nähtavad ning need tuleb
näidata ette AS Gaasivõrk järelevalvele.
• Ehitaja peab lisaks arvestama projektile antud seisukoha märkustega.
Kooli tee tänavavalgustuse projekteerimine (v01)
Töö nr: 0080624 Vastutav spetsialist: Marko Liblik
Töö staadium: Tööprojekt Projekteerija: Mattias Herzmann
Töö koostaja: Eltam OÜ Kuupäev: 01.06.2024
8
2.7. Elektripaigaldise hooldus- ja kasutusjuhend
1. Kasutamis- ja hooldusjuhendis nähakse ette hoonete ja seadmete ohutu kasutamise juhised.
Insenertehnilisi süsteeme ehitavad ettevõtted annavad nende poolt paigaldatud seadmete ja
vahendite kohta pärast tööde lõppu välja juhised.8
2. Elektriseadmete ülevaatuse ja remondi tähtajad ning mahu määrab objektile kinnitatud
käidujuhataja, kes korraldab ka elektripaigaldise korralist kontrolli.
3. Kasutamis- ja hooldamisjuhendite juurde kuuluvad ka tehnosüsteemide täitejoonised.
4. Erinevates võrgu punktides mõõta kaabelliinide koormusi ja pingeid vastavalt normidele.
Nende mõõtmiste alusel täpsustatakse kaablivõrkude režiime ja lülitusi.
5. Kaabelliine vaadatakse üle järgmise sagedusega:
* maasse ja postidele paigaldatud kaablite trassid vähemalt 1 kord 3 aasta jooksul;
* otsmuhvid 1 kord aastas.
Korralise kontrolli kohta tuleb koostada protokoll, milles tuleb fikseerida kõik vajalikud
kontrolli puudutavad andmed ja avastatud elektriohutusalased puudused. Allkirjastatud
kontrolliprotokoll peab olema elektripaigaldise valdaja käsutuses
6. Kaabelliinil potentsiaali või uitvoolu ohtliku tiheduse avastamisel võetakse tarvitusele
meetmed meetmed, et vältida kaabli kahjustamist elektrokorrosiooni tõttu.
7. Kaabelliinide remonti võib teha alles pärast selle väljalülitamist ja maandamist mõlemast
liini otsast. Maanduste ja lühistuste ajutise lahtiühendamisel tuleb rakendada nõuetekohased
ettevaatusmeetmed, et välistada paigaldise ekslikku pingestamist, mis tahes võimalikust
toiteallikast ja vältida elektrilöögiohtu. Soovimatu sekkumise vältimiseks tuleb paigaldada keelusildid,
lukustada kilpide uksed. Enne tööle asumist peab toimuma paigaldise pingetuse
kontroll.
8. Kaablite lahtikaevamisi või mullatöid nende läheduses võib teha ainult kaableid
ekspluateeriva organisatsiooni loal. Valgustite hooldus viia läbi tootjapoolsete juhendite alusel. Enne
valgustite hooldamise algust tuleb tutvuda tootja instruktsioonidega. Hoolduse käigus tohib kasutada ainult
tootja poolt määratud tööriistu ja töövõtteid
2.8. Elektrilöögivastane kaitse ja maandus
Projekteeritud elektrivõrgu ohutus on tagatud:
* Valitud seadmete ja materjalidega (põhikaitse ehk otsepuutekaitse, mis tagatakse ohtlike
pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahelise nõuetekohase
põhiisolatsiooniga ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamisega).
* Toite automaatse väljalülitamisega koos maandatud kaitse potentsiaaliühtlustussüsteemi
väljaehitamisega (rikkekaitse ehk kaudpuutekaitse). Sellega tagatakse elektripaigaldise pingealdiste
juhtivate osade arvestuslik puutepinge <50 V AC.
Projekteeritud võrgu parameetrid ja valitud kaitseseadmed koos seadistatud sätetega on valitud selliselt, et
1-faasiliste lühisvoolude väärtused tagaksid nõutud väljalülitusaja 5 s. Elektriskeemil näidatud mastidele
lisada täiendavad vertikaalmaandur väärtusega R<100 oomi (kõrgepingeõhuliinide vahetusläheduses R<30
oomi). Vertikaalmaandurite asukohtade valikul on silmas peetud, et need paigaldatakse mastidele, mis
paiknevad maakaabelliinide harude lõpp-punktides, kõrgepingeliinide vahetusläheduses, olulisemates
hargnemispunktides ning ülekäiguradade ja mänguväljakute vahetusläheduses
Kooli tee tänavavalgustuse projekteerimine (v01)
Töö nr: 0080624 Vastutav spetsialist: Marko Liblik
Töö staadium: Tööprojekt Projekteerija: Mattias Herzmann
Töö koostaja: Eltam OÜ Kuupäev: 01.06.2024
9
3. VALGUSTID
Valgustitele tuleb programmeerida hämardamise režiimid vastavalt ajatabelile:
3.1. Valgustid peavad vastama kõikidele kehtivatele standarditele ja juhistele, sealhulgas järgmistele:
Valgustuse projekteerimisel lähtuda kõikidest teevalgustuse projekteerimiseks vajalikest
kehtivatest standarditest, normdokumentidest ja juhistest, s.h. standardi sarja EN 13201 („Teevalgustus“)
kehtivatest
osadest:
CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised;
EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Toimivusnõuded;
EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Toimivuse arvutamine;
EVS-EN 13201-4:2015 Teevalgustus. Osa 4: Valgusliku toimivuse mõõtemeetodid;
EVS-EN 13201-5:2015 Teevalgustus. Osa 5: Energiatõhususnäitajad.
EVS- 843:2016 Linnatänavad
CEN/TS 17165:2018 Valgus ja valgustus. Valgustussüsteemide projekteerimisprotsess
EVS- 843:2016 Linnatänavad
EVS 935-1:2017 Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega. Osa 1: Kvaliteedi
üldnäitajad ja juhisväärtused
EVS 935-2:2017 Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega. Osa 2: Arvutamine ja
mõõtmine
EVS-EN 40-5:2002 Tänavavalgustuspostid. Osa 5: Nõuded terasest tänavavalgustuspostidele
Kooli tee tänavavalgustuse projekteerimine (v01)
Töö nr: 0080624 Vastutav spetsialist: Marko Liblik
Töö staadium: Tööprojekt Projekteerija: Mattias Herzmann
Töö koostaja: Eltam OÜ Kuupäev: 01.06.2024
10
3.1 Projekteeritud valgustite tehniline kirjeldus:
• NB! Valgustite driver peab olema ühildatav ja toimima valgustikontrolleritega!
1.1. Üldine
Paigaldatud valgusteid peab olema võimalik ümber häälestada vähemalt ühe valgusti kaupa.
• Valgustid peavad vastama kehtivale madalpingedirektiivile ja elektromagnetilise ühilduvuse
direktiivile;
• Valgustid peavad valgusti tootelehel esitatud toimivusnäitajate õigsuse tõendamiseks omama CE ja
ENEC märgist koos kehtivate sertifikaatidega ja koos sertifitseerinud labori numbriga. Projekti kooseisu
lisatakse valgustite CE ja ENEC kehtivad vastavussertifikaadid või viited avalikele andmebaasidele, kust
on võimalik vastavust kontrollida;
• Kõik valgustid peavad olema uued ning omama vähemalt 5 aastast garantiid valgustile tervikuna.
Nõutav on tootjapoolne ametlik tõendav dokument;
• Kõik valgustid peavad sobima kasutamiseks kohalikes kliimatingimustes ja Eestis tagatud
pingekvaliteedil (EVS-EN 50160 Avalike elektrivõrkude pinge tunnussuurused).
2.9. Nõuded valgusti konstruktsioonile
• Valgusti korpus koos jahutuselemendiga peab olema valmistatud ilmastikule vastupidavast
alumiiniumist või samaväärsest või paremate soojusvahetuslike omadustega metallist, tagamaks
loomulikku soojusvahetust. Sundjahutamist (näit ventilaator, pumbad vms) kasutada ei ole lubatud.
Valgustis kasutatavad erinevad omavahel kokku puutuvad materjalid ei tohi tekitada aktiivseid galvaanilisi
paare;
• Valgusti tehniline lahendus peab tagama kliimatingimustele vastava pikaealise valgustisisese
mikrokliima, kaitsma valgusti tihendeid ega laskma kondensatsiooniveel valgustisse tekkida;
• Kõik valgusti komponendid peavad olema tuvastatavad, omama tootja nime, tootekoodi ning
olema ligipääsetavad ja eemaldatavad ilma komponenti või valgustit kahjustamata, st LED moodulid ja
elektrilised komponendid ei tohi olla korpuse külge liimitud ja peavad ka garantiijärgselt olema
vahetatavad selleks ettenähtud tingimustes;
• Valgustile peavad olema teostatud IP ja IK katsetused. Valgusti kaitseaste peab olema vähemalt
IP66 ja löögikindlus vähemalt IK08, kuni 4 m kõrgusele paigaldatavatel valgustitel IK10. Valgusti IP ja IK
peavad olema tagatud kogu lubatud eluea jooksul;
• Valgusti konsoolikinnitus peab tagama valgusti muutumatu asendi konsoolil ka tugevate tuulte
korral. Lisakinnitusvahendite kasutamine ei ole lubatud. Valgusti paigaldusnurka peab saama vajadusel
muuta. Selleks peab valgusti kinnitus olema varustatud nurgakraadidega. Valgusti kaal peab jääma masti
taluvuspiiridesse. Valgustile peab olema tehtud laboris vibratsiooni testid, tellijal on õigus kahtluse korral
nõuda tootjalt/edasimüüjalt testi esitamist;
• Vältimaks töömaal valgusti avamist peab valgusti olema eelnevalt varustatud paigalduskaabliga,
mille mark, soonte arv ja pikkus tuleb projekteerimise käigus välja arvutada ja spetsifikatsioonis välja tuua.
Kaabli viik valgustisse peab vastama valgusti kaitseastmega. Kaabli mark, soonte arv ja pikkus tuleb
projekti spetsifikatsioonis kajastada. Koostada tabel, kus tuleb näidata vastavalt valitud valgusti tüübile ja
valgusti paigaldus viisile vajalik ühenduskaabli pikkus. Valgusti paigalduskaablina tohib kasutada
valgustimüüja garantiiga kaetud, õues kasutamiseks mõeldud ilmastikukindlat 3-soonelist (ühe soone
ristlõige ei tohi olla väiksem kui 1,5 mm2), Eesti klimaatilistesse tingimustesse sobivat kaablit. Kaabel
peab olema painduv vähemalt kuni -15 kraadi °C juures;
• Valgusti juhtimiskontroller peab jääma välja poole valgusti korpust, va juhul kui koos valgustiga
tarnitakse ka juhtimissüsteem. Juhtimissüsteemi kontroller peab ühilduma olemasoleva tänavavalgustuse
juhtimissüsteemiga. Töövõtja ülesandeks on paigaldatavad valgustid integreerida olemasolevasse
juhtimissüsteemi (hankija olemasolev kasutatav süsteem on välja ehitatud OÜ Gridens Technologies
poolt).
Kooli tee tänavavalgustuse projekteerimine (v01)
Töö nr: 0080624 Vastutav spetsialist: Marko Liblik
Töö staadium: Tööprojekt Projekteerija: Mattias Herzmann
Töö koostaja: Eltam OÜ Kuupäev: 01.06.2024
11
• Õhuliini rippkeerd kaabli külge ühendatavate valgustite ühenduskaabel peab olema UV kindel;
• Valgusti optiline süsteem peab olema valmistatud LED valgustile sobivast materjalist koos optikat
kaitstava klaaskattega, mis tagab pikaajalise valguse läbipaistvuse vastavalt valgusti toimivusnäitajatele;
• Valgusti korpus ja optikat kaitsev klaaskate peab olema kergesti hooldatav ja puhastatav;
• Valgusti peab taluma keskkonnatemperatuuri -40…+50 °C. Valgusti tunnus toimivusnäitajad
peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25…+25 °C. Külmemas keskkonnas peavad valgustid
talitlema, kuid kõrvalekalle toimivusnäitajatest on lubatud. Piiratud talitluses töötamine ei tohi vähendada
valgusti eluiga;
2.10. Valgustil peab olema rõhutasandussüsteem või samaväärne lahendus, millega on tagatud, et
valgustisse ei teki kondentsvett. Nõuded valgusti elektrilistele parameetritele
• Valgusti peab olema eraldi seadmega kaitstud min 10 kV liig- ja impulsspingete eest.
Lisaliigpingepiirik tuleb valgustis ühendada jadaühendusse. mis tähendab seda, et liigpingepiiriku eluea
lõppedes lülitub välja ka valgusti. Täiendava liigpingekaitse seadme näitajad peavad olema kantud
seadmele ja olema järgmised:
• Nimilahendusvool In≥ 5 kA;
• Piiriku lubatud talitluspinge Uc ≥10 kV;
• Maksimaalne impulssvool Imax ≥ 10 kA;
• Kaitsetase Up ≤ 1,5 kV - selle hetkväärtuse juures rakendub kaitse (vastavalt standardile IEC
60364-4-44 peavad tundlike teedevalgustite elektroonikaseadmete piirikud impulssliigpinge tasandama alla
1,5 kV);
• Samaväärselt peavad olema kaitstud ka juhtimisahelad.
• Valgusti võimsustegur cosφ peab vastavalt standardile IEC 61000-3-2 ning täisvõimsusel
talitlemisel olema cosφ > 0,9;
2.11. Nõuded valgusti toimivusnäitajatele
• Valgusti toimivusnäitajad peavad olema vähemalt L80 100000h, +25ºC juures;
• Valgusti peab olema goniomeetriliselt testitud vastavalt standardile EVS-EN 13032;
• Valgustitele lubatav värvsustemperatuuri erinevus võib sama paigaldise valgustitel olla vastavalt
MacAdami ellipsitele SDCM < 5;
• Valgusti värviesitusindeks CRI peab olema ≥ 70:
• Teevalgustite valgusviljakus võiks olla vähemalt 130 lm/W 4000 K korral. Põhjendatud erisusena
on lubatud kasutada arvutuslikul teelõigul kuni 10% väiksema erivõimsusnäitajaga (power density
indicator) ja energiatarbimis näitajaga (annual energy consumption indicator) valgusteid kohtadesse, kus
olud nõuavad taha või kõrvale levivat valgust piirava optilise lahenduse kasutamist juhul, kui valitav
valgusti täidab kõiki teisi kehtivas standardis EVS-EN 13201:2015 esitatud nõudeid.
2.12. Nõuded esitatavale informatsioonile
• Valgusti pakendil peab muu hulgas olema tootja nimi, kood, seerianumber ja tootmise kuupäev,
nimisisendvõimsus, valgusvoog 25° C juures, lähim värvsustemperatuur, värviesituse üldindeks;
• Valgusti peab omama tootja firma poolt väljastatud korrektset eesti- ja/või inglise keelset
paigaldus- ja hooldusjuhendit;
• Valgustite või valgustites kasutatavate liiteseadiste tooteleht või kasutusjuhend peab sisaldama
infot käivitusvoolude suuruse ja aja kohta. Samuti peab olema välja toodud mitu valgustit võib konkreetse
suuruse ja karakteristikuga kaitselüliti ahelase ühendada;
• Pakutavatel valgustitel peavad olema valgusarvutuste teostamiseks EULUMDAT arvutusfailid.
Valgustite tarnijal peab olema valmisolek tellija nõudmisel mõõtelabori goniomeetriliste protokollide
esitamiseks. Valgusarvutusfailid peavad olema saadaval tootja kodulehelt vabalt alla laetavana ilma
registreerimise ja parooli taotluseta. Testprotokollid ei kuulu kolmandatele osapooltele avaldamiseks.
189:2:38
189:2:39
189:2:40
189:2:41 189:2:43
189:2:7
Uus ehitatav tänavavalgustusvõrk ühendada masti 189:2:7 toitele.
Ehitatavale tänavavalgustusvõrgule paigaldada maakaabel AXPK4G25 kaitsetorusse d75/750N. Trass: 200m Kaabel: 224m
189:2:42
W1.1
Olemasolev sidekaabel Olemasolev veetrass Olemasolev gaasitrass Olemasolev kanalisatsioonitrass Olemasolev keskküttetrass Olemasolev madalpinge kaabel Olemasolev keskpinge kaabel
Olemasolev sadevee kanalisatsioonitrass
Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev keskpinge õhuliin
KATETE TAASTAMINE HALJASALAL
KAEVIKU VARISEMISNURK 1:1
Tagasitäide, liiv
muru kasvualus, II klass 10cm
Hoiatuslint kollane, veniv kile
muru (külvinorm 20 g/m2)
täide väljakaevatud pinnasega Kt=0.92
Taastamine
Taastamise ulatus vastavalt katete taastamise plaanile
Riigitee alusel maal on maakaablite minimaalne paigaldussügavus 1m ja ristumistel minimaalselt 1,5m ümbritsevast maapinnast. Lähemal kui 1,0 m muldkeha nõlvale kaabli paigaldamise minimaalne sügavus 1,2 m ümbritsevast maapinnast. Pärast kaevetööde ja kaabeliini paigaldustööde lõppu tuleb kaablikaevis täita tihendatud pinnasega (pinnase tihendamise koefitsient sõidu- ja kõnniteedel on 0,98). Samuti taastada teekatted ja haljastus endisele või maapinna taastamise joonisel ettenähtud kujule.
23.05.2024Mõõdistusaeg:
Kõrgused EH2000 süsteemisKoordinaadid L-Est97 süsteemis
www.elker.ee RMTELKER
Mõõtkava 1:500
Leht
Lehti 23.05.2024
Jalmar Häelme
Töö nr.
Koostaja:
tel: +372 50 363 11 Turu tn 34b, Tartu
e-mail: [email protected] GA78
Geodeetiline alusplaan
1
1
Kooli tee, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond
Kontrollis: Kristi Ilves
Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee T2 nr. 22103, km 6.96-6.98 (vaade lääne-ida)
Mahasõidu asfalt
Puurimise pikkus: 32 m
42.5 42 41.5 41 40.5 40
Kaevik
W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1
42.5 42 41.5 41 40.5 40
43 43
39,5 39,5
Kaevik
189:2:38 189:2:39
39 38,5
39 38,5
Gaasitoru
189:2:38
Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee T2 nr. 22103, km 6.95 (vaade lõuna-põhi)
Kortermaja asfalt
Puurimise pikkus: 20 m
42.5 42 41.5 41 40.5 40
W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1
W1.1
42.5 42 41.5 41 40.5 40
43 43
39,539,5
Kaevik
189:2:40
Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee T2 nr. 22103, km 6.98-7.02 (vaade lääne-ida)
Mahasõidu asfalt
Puurimise pikkus: 41 m
Kaevik
W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1
W1.1 W1.1 42.5
42 41.5 41 40.5
43
Kaevik
43.5 44
42.5 42 41.5 41 40.5
43 43.5 44
40.5 40.5
Veetoru
Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee T2 nr. 22103, km 7.08-7.10 (vaade lääne-ida)
Mahasõidu asfalt
Puurimise pikkus: 16.5 m
42.5 42 41.5 41 40.5 40
W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1
43
39,5
Kaevik
43.5 44 44.5 45 45.5 46 46.5 47
Pi=63W
189:2:38 10,5W.L1
450352/4K 6m.0m
189:2:39 10,5W.L2 450352/4K
6m.0m
189:2:40 10,5W.L3 450352/4K
6m.0m
189:2:41 10,5W.L1
450352/4K 6m.0m
189:2:42 10,5W.L2 450352/4K
6m.0m
189:2:43 10,5W.L3 450352/4K
6m.0m 189 Ilmatsalu
F2
3x(1xB25)
TINGMÄRGID
Projekteeritud pinnasesse paigaldatav tänavavlagustuse maakaabel AXPK 4G25, 75 mm PVC 750N kaitsetorus.
Korduvmaanduspaigaldis Rm<100 Ω
55:4:12 23W.L3 5369/4K 8m.1m
Kilbi nr:Toitefiidri nr:Valgusti number valgusti võimsus/Valgusti faseering Optika nr/ valgusti värvitemperatuur (4K=4000K ja 3K=3000K) Valgusti kõrgus/konsooli pikkus
Projekteeritud tänavavalgusti 6m metallist mastil.
M1:125/A4
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee, Tüki küla, Tartumaa
Katastriüksuse nr: 83101:001:0459, Registriosa: 3910950
TINGMÄRGID
Kasutusõiguse seadmise ala (pos 3) Katastriüksuse piir
1) Kasutusõiguse seadmise ala suurus on ca. 5.9m².
Projekteeritud MP maakaabel
Projekteeritud valgusti
M1:125/A4
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee, Tüki küla, Tartumaa
Katastriüksuse nr: 83101:001:0465, Registriosa: 6981350
TINGMÄRGID
Kasutusõiguse seadmise ala (pos 2) Katastriüksuse piir
1) Kasutusõiguse seadmise ala suurus on ca. 30.9m².
Projekteeritud MP maakaabel
Projekteeritud valgusti
M AST_TAG
1
M AST_TAG
1
TINGMÄRGID
M1:500/A2
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee, Tüki küla, Tartumaa
Katastriüksuse nr: 83101:002:0006, Registriosa: 4629704
Kasutusõiguse seadmise ala (pos 2) Katastriüksuse piir
1) Kasutusõiguse seadmise ala suurus on ca. 351.5m².
Projekteeritud MP maakaabel Projekteeritud valgusti
Eltam OÜ
Reg nr. 10533430
EL10533430-0001
Kiuma tee 6, Mammaste küla, 63211, Põlvamaa
Tel: +372 56 200 885
E-mail: [email protected]
TÖÖ NR:
0080624
TELLIJA: Tartu Linnavalitsus
Raekoja plats 1a, 51003, Tartu linn
TÖÖ: Kooli tee tänavavalgustuse projekteerimine
OBJEKT: Kooli tee, Tüki küla, Tartumaa
ERIOSA: Välisvalgustus
STAADIUM: Tööprojekt
KOOSTAS:
Mattias Herzmann Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 esmane kutse.
Tel. +372 56 200 885
KONTROLLIS:
Marko Liblik B kl. Pädevus, tunnistus nr. EL-244-23
Põlva
01.06.2024 (v01)
Kooli tee tänavavalgustuse projekteerimine (v01)
Töö nr: 0080624 Vastutav spetsialist: Marko Liblik
Töö staadium: Tööprojekt Projekteerija: Mattias Herzmann
Töö koostaja: Eltam OÜ Kuupäev: 01.06.2024
2
Sisukord
1. Asukoha plaan.
2. Seletuskiri.
2.1. Üldosa.
2.2. Projekteeritud objekti tehnilised näitajad
2.3. Välisvõrgud.
2.4. Üldnõuded ehitustööde läbiviimisel.
2.5. Keskkonnakaitse.
2.6. Kaevamis- ja mullatööd.
2.7. Elektripaigaldise hooldus- ja kasutusjuhend.
2.8. Elektrilöögivastane kaitse ja maandus
3. Valgustid.
Joonised:
EL-1 Asendiplaan
EL-2 valgustuse skeem
EL-3 Masti ühendamise skeem
EL-4 Masti maanduse joonis
Spetsifikatsioon:
Välisvõrkude spetsifikatsioon
Kooli tee tänavavalgustuse projekteerimine (v01)
Töö nr: 0080624 Vastutav spetsialist: Marko Liblik
Töö staadium: Tööprojekt Projekteerija: Mattias Herzmann
Töö koostaja: Eltam OÜ Kuupäev: 01.06.2024
3
1. Asukoha plaan.
2. SELETUSKIRI
2.1. Üldosa
Käesolev projekt annab lahenduse Tartumaal, Tüki külas, Kooli tee kergliiklustee
välisvalgustuse Ehitusele. Ehituse käigus paigaldatakse Kooli teele uued mastid, jalandid, valgusti
ja konsoolid. Uute mastide, valgustite ja kaabelduse asukohad vaadata asendiplaanilt EL-1.
Rekonstrueeritav valgustusvõrk saab elektritoite olemasolevast tänavavalgustusvõrgust.
Elektripaigaldise projekteerimisel on lähtutud Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, Eesti
Standardikeskuse poolt välja antud ehitusvaldkonna standarditest ja juhendmaterjalidest.
Projekti koostamisel aluseks võetud olulisemad standardid ja normid:
- Planeerimisseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
- Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
- Seadme ohutuse seadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
- Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded, Majandus- ja
taristuministri määrus nr 34, 14.04.2016;
- EVS 843:2016 Linnatänavad;
- EVS 932:2017 Ehitusprojekt;
- CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik;
Kooli tee tänavavalgustuse projekteerimine (v01)
Töö nr: 0080624 Vastutav spetsialist: Marko Liblik
Töö staadium: Tööprojekt Projekteerija: Mattias Herzmann
Töö koostaja: Eltam OÜ Kuupäev: 01.06.2024
4
- EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded;
- EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine;
- EVS-EN 13201-4:2015 Teevalgustus. Osa 4: Valgustuse mõõtemeetodid;
- EVS-EN 13201-5:2015 Teevalgustus. Osa 5: Energiatõhususnäitajad;
- EVS-EN 40-1:1999 Tänavavalgustuspostid. Osa 1: Mõisted ja määratlused;
- EVS-EN 40-2:2004 Tänavavalgustuspostid. Osa 2: Üldnõuded ja mõõtmed;
- EVS-EN 40-5:2002 Tänavavalgustuspostid. Osa 5: Nõuded terasest
tänavavalgustuspostidele;
- EVS-EN 12464-2:2014 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 2: Välistöökohad;
- EVS-EN 62471 2008 Lampide ja lampseadmete fotobioloogiline ohutus;
- EVS-HD 60364-1:2008/A11:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused,
üldiseloomustus, määratlused
- EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse
elektrilöögi eest;
- EVS-HD 60364-4-42:2011/A1:2015 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42:
Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest;
- EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.
Liigvoolukaitse;
- EVS-HD 60364-4-46:2016+A11:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-46:
Kaitseviisid. Turvalahutamine ja lülitamine;
- EVS-HD 60364-5-52:2011/A11:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52:
Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud;
- EVS-HD 60364-5-54:2011/A11:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54:
Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid;
- EVS-HD 60364-6:2016/A12:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 6:
Kontrollitoimingud;
- EVS-EN 61439-3:2012/AC:2019 standardiseeria Madalpingelised aparaadikoosted;
- EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kv võrgustandard;
- EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded;
- EVS-EN 60529:2001/A2:2014 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood);
- EVS-EN 50160:2010 Avalike elektrivõrkude pinge tunnussuurused;
- EVS 720:2015 Paigalduskaablid. Polüvinüülkloriidmantliga paigalduskaabel;
- EVS-HD 603 S1:2001/A3:2007 Jaotuskaablid nimipingega 0,6 / 1 kV;
- EVS-HD 308 S2:2007 Kaablite ja paindjuhtmete soonte tähistamine;
2.2. Projekteeritud objekti tehnilised näitajad
Rekonstrueeritav valgustusvõrk saab elektritoite olemasolevast valgustimastist.
Juhistiksüsteem: TN-C-S
Installeeritav võimsus: 0.063kW
Valgustusvõrgu kaitse: 3*C16A
2.3. Välisvõrgud
Kooli tee välisvalgustuse elektritoiteks paigaldada pinnasesse kinnisel meetodil ja lahtise kaevega
maakaabel AXPK 4G25. Kaabel paigaldada kogu pikkuses kaablikaitsetorusse D75/750N.
Transpordiameti kinnistul paigaldada maakaabel 1m sügavusele.
Kooli tee tänavavalgustuse projekteerimine (v01)
Töö nr: 0080624 Vastutav spetsialist: Marko Liblik
Töö staadium: Tööprojekt Projekteerija: Mattias Herzmann
Töö koostaja: Eltam OÜ Kuupäev: 01.06.2024
5
Maakaablite paigaldamisel järgida järgmiseid standardeid ja norme:
- vt standardit EVS 843:2016 Linnatänavad, peatükk 10 tehnovõrgud.’
Maakaabli alla kaevikusse paigaldada (kivises pinnases või kui kaeviku põhi jäetakse tasandamata) kuni 10
cm liiva. Kaablite lubatud paigaldustemperatuuridel lähtuda tootja andmetest.
Ehituse ajal lahtikaevatud kaablid, torud ja kaevud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste
vältimiseks.
Paigaldatavate kaablite minimaalsed püstkaugused ristumistel (paigaldatav kaabel torus):
- 0,4 kV kaablid – 0,1 m;
- vee-kanalisatsioonitorud – soovitavalt 0,5 m, kitsastes oludes vähemalt 0,25 m
- sidekaabel – 0,15 m, elektrikaabel kaitsetorus sidekaabli alt.
- gaasitorud – soovitavalt 0,5 m, kitsastes oludes vähemalt 0,3 m
- soojatorud - soovitavalt 0,5 m, kitsastes oludes vähemalt 0,25 m
Minimaalsed rööpvahekaugused:
- elektrikaablitest – 0,2...0,3 m, kuid arvestusega, et olemasolev kaabel ja selle kaitse
kaevamisel viga ei saaks ega nihkuks;
- sidekaablitest – 0,25- 0,5 m;
- A ja B-kat. gaasitorud – 1,0 m, kitsastes oludes erikooskõlastuse kohaselt vähemalt 0,5 m.
- C-kat. gaasitorust 2m.
- vee-kanalisatsioonitorudest – 1 m, kitsastes tingimustes erikooskõlastuse kohaselt – 0,5 m.
- soojatorud - soovitavalt 2 m, kitsastes oludes vähemalt 0,5 m
2.4. Üldnõuded ehitustööde läbiviimisel
Ristumisel maa-aluste kommunikatsioonidega (tarbijakaablid, side, vesi, jne) tuleb kohale kutsuda
vastavate trasside esindajad ning juhinduda normidekohastest püst- ja horisontaalvahekaugustest ning
kooskõlastustes toodud tingimustest. Torude otsad tuleb tihendada ehitusvahuga. Kaabli montaažil jälgida
tootja poolt lubatud painderaadiusi, tõmbejõudusid ja teisi paigaldustingimusi. Kaevamistööd teiste
kommunikatsioonide kaitsetsoonis teostada käsitsi, (vt. kooskõlastuste tingimusi). Mehhaniseeritud
kaevamine on lubatav ainult maaaluste rajatiste valdajate loal, seejuures enne kontrollides, kas maa sees ei
leidu plaanidele kandmata rajatisi. Ristumistel allmaarajatistega tuleb kaabli paigaldussügavus täpsustada
kohapeal ehituse käigus, tehes käsitsi kaevates kindlaks nende täpse asukoha ja suuna ning otsustada pealt
või altpoolt läbimineku kasuks. Vajadusel toestada sidekaablid ja olemasolevad elektrikaablid kaevetööde
ajaks. Kaevamistööde käigus selgunud maa-aluste kommunikatsioonide teisiti paiknemisel teavitada sellest
vastavate kommunikatsioonide esindajaid. Kogu trassi ulatuses tähistada kaabel märkelindiga. Pärast
kaablite paigaldamist tuleb teha kaabelliini ja maanduspaigaldise teostusjoonised.
Kui kaevetööde käigus avastati tundmatuid torustikke, kaableid või muid kommunikatsioone, mida
skeemil näidatud pole, tuleb töö katkestada, välja selgitada millise kommunikatsiooniga võib tegu olla ja
teatada sellest kommunikatsioonide valdajale vastavate juhtnööride saamiseks, edasise tööde käigu kohta.
Paikades, kus leidub kaableid, tuleb kraave ja auke kaevata eriti ettevaatlikult ning alates 0,4 meetri
sügavusest ainult labidaga.
Kaabli montaažil jälgida kaabli tootja poolt lubatud painderaadiusi ja tõmbejõudusid.
Ehitustöö töövõtja elektritööd juhtivad isikud peavad vastama Ehitusseadustikus kehtestatud nõuetele.
Elektritööde teostamiseks elektripaigaldistes, nende juures või lähedal peavad töövõtja töötajad olema
juhendatud ja nende teadmised ohutuseeskirjade, sh. „Elektripaigaldiste käidu ohutusjuhendi“ (Eesti
Energia, Tallinn) nõuete tundmises kontrollitud ja selle kohta väljastatud vastavasisulised tunnistused.
Ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt:
* Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja määrustele, valitsuse ja
ministeeriumide otsustele.
Kooli tee tänavavalgustuse projekteerimine (v01)
Töö nr: 0080624 Vastutav spetsialist: Marko Liblik
Töö staadium: Tööprojekt Projekteerija: Mattias Herzmann
Töö koostaja: Eltam OÜ Kuupäev: 01.06.2024
6
* Tellija poolt kehtestatud normdokumentidele,
* kohaliku võimu määrustele ja juhenditele.
* kontrollivate instantside määrustele ja instruktsioonidele.
* Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele.
* muudele projektis mainitud normidele.
* üldkehtivatele põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst.
Ehitustööde tellija peab ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel kindlustama ehitusobjektilt
väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise
väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks korraldab tööde tellija teehooldetööd või rajab ehitusobjektile
või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiva hooldusala. Kui hooldusala asub
väljaspool ehitusobjekti, tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine.
Samuti tagada töö ajal elanike ja sõidukite juurdepääs kinnistutele süstemaatiliselt koristada
ehitusjäljed.
2.5. Keskkonnakaitse
Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval
oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele.
Pärast ehitustööde lõppu ja enne tööde üleandmist tuleb ajutised kaitsepiirded eemaldada ja
nende sees olev ala puhastada ja tasandada ning ehitusjäljed kaotada.
2.6. Kaevamis- ja mullatööd
Enne kaevetöid peab Töövõtja hankima kaevamisloa kõikidelt kinnistuomanikelt, pärast tööde
lõppu peab kinnistu omanik, kelle maal tehti kaablipaigaldus- ja ühendustöid tõendama allkirjaga, et tal ei
ole pretensioone Töövõtjale tehtud tööde ega ka heakorra taastamise osas. Kõik väljakaevatud pinnased
peavad olema ladustatud ehitusplatsil tagasitäitmiseks või mõneks teiseks eesmärgiks, hoiustatud süvendi
kõrval viisil, mis ei põhjusta vigastusi ja on võimalikult vähe segavad. Töövõtja peab võtma kõik riskid,
mis on seotud pinna- või põhjaveega, ükskõik, milline allikas või põhjus oleks, ta peab tegelema sellega ja
kindlustama, et kaevamistööd saaks teostatud
kuivalt. Töövõtjal võtta täielik vastutus kõikide kaevamistööde ohutuse eest ja omal kulul kindlustada
vajalik toestamine säilitamaks süvendid heas korras ehitustööde teostamise ajal. Töövõtja peab rakendama
praktilisi ohutusmeetmeid, mis tagavad vigastuste, kahju või ebamugavuse mitteilmnemise väljakaevatud
materjalide käsitlemisel, kuhjamisel, eemaldamisel või mõnedel teistel operatsioonidel, materjalidel ja
asjadel, mis on nendega seotud.
Kaablitrasside pealiskiht, murukatted, teed ja muud rajatised tuleb taastada vastavalt nende endisele
seisukorrale. Vertikaalplaneeringut ei muudeta.
Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas ei ole sobiv esmaseks tagasitäiteks ega sobi ehituskaeviku
tagasitäitmiseks liikluspiirkonnas (sõiduteedel, kõnniteedel). Haljasalal kasutada kaablikaeviku
tagasitäiteks võimaluse korral väljakaevatavat kivivaba sõmerat pinnast.
Kasvumullana tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5…7,0. Muld ei tohi sisaldada taimedele
kahjulikke jäätmeid. Kasutada ei tohi külmunud pinnast ja/või kive sisaldavat mulda. Pinnas tuleb
tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Olemasoleva ja projekteeritud/taastatava haljasala piir tuleb
ühtlustada ning teha niidetavaks. Kõik ehitustöödega, raietega teostatud kahjustused (lohud, rattarööpad)
tuleb täita kasvumullaga.
Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu. Muru
külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja
Kooli tee tänavavalgustuse projekteerimine (v01)
Töö nr: 0080624 Vastutav spetsialist: Marko Liblik
Töö staadium: Tööprojekt Projekteerija: Mattias Herzmann
Töö koostaja: Eltam OÜ Kuupäev: 01.06.2024
7
katvusomadused. Muruseemnesegu peab koosnema vähemalt kolmest kõrreliste liigist, millest üks peab
olema punane aruhein (Festuca rubra) osakaaluga vähemalt 55%. Karjamaa raiheina (Lolium perenne)
osakaal seemnesegus ei tohi olla üle 15%. Valget ristikut (Trifolium repens) ei tohi olla üle 5%.
AS Gaasivõrk gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemisel:
• AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldise kaitsevööndis kaevetööde teostamiseks on vajalik
eelnevalt taotleda AS-ilt Gaasivõrk kaitsevööndis tegutsemise luba ning kutsuda objektile
kohale AS-i Gaasivõrk järelevalve.
• Gaasitöid* võib teostada üksnes ettevõte, kes on registreeritud majandustegevuse registris
gaasitööde teostajana ja on AS-i Gaasivõrk raamlepingupartner.
• Enne gaasitööde teostamist on vajalik sõlmida kolmepoolne leping, AS Gaasivõrk, tööde
teostaja ja tööde Tellija vahel.
• Gaasitööd teostada AS Gaasivõrk esindaja juuresolekul ja Tellija kulul.
• Gaasipaigaldise kaitsevööndis teostatavate kaevetööde puhul kuulub terasest
gaasitorustiku osas isolatsioon täies ulatuses vahetamisele töövõtja poolt ehitustööde tellija
kulul. Gaasitoru isolatsioon katta 2-kihilise bituumen (Kebu-Bitumen GW) isolatsiooniga.
Olemasoleva gaasitorustiku ümberisoleerimise maht tuleb määrata AS-i Gaasivõrk
esindaja juuresolekul. Ümberisoleerimist võib teostada AS Gaasivõrk raamlepingu
partner.
• Ümberisoleeritud terastoru isolatsiooni kvaliteet kontrollida aparaadi meetodil, katsetuse
tulemused dokumenteerida ja vana isolatsiooni utiliseerida Tellija kulul.
• Ehitamisel tuleb kasutada mehhanisme, töövõtteid ja –meetodeid, mis välistavad
gaasipaigaldise ja sellega seotud rajatiste kahjustamist. Kõigi ehitusperioodil töömaal
tekkinud vigastuste likvideerimine toimub ehitustööde teostaja ja vastutaja kulul.
• Gaasipaigaldise ja/või katoodkaitsekaabli lahtikaevamisel ja täpse asukoha tuvastamisel
tuleb kaitsevööndis kaevata labidaga.
• Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind gaasivõrgu armatuuri kaitsekapede ja
gaasireguleerkappide ümbruses, siis tuleb gaasivõrgu armatuuri kaitsekaped ja
gaasireguleerkapid tõsta õigele tasapinnale. Selleks tellida täiendavad tööd AS Gaasivõrk
poolt aktsepteeritud ettevõtte käest.
• Peale tööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasitorud jääma nõuetekohasele sügavusele.
Näha ette kõik meetmed olemasolevate AS Gaasivõrk gaasitorude kaitseks tagamaks
nende säilivus ehitustööde käigus, tagada nõuetekohased sügavused. Tagada trasside
paiknemisel vastavus EVS 843 standardi nõuetega. Tegevuse korraldamisel gaasitrassi
kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 76 nõuetest ning Majandus- ja
taristuministri määrusest nr 73
• Tööde teostamine gaasipaigaldise kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS-I
Gaasivõrk järelevalvega ja ainult töö- või põhiprojekti alusel.
• Lahti kaevatud gaasitorustik on vajalik enne kinni ajamist ette näidata AS Gaasivõrk
järelevalve esindajale.
• Peale pinnase taastamise töid peavad olema gaasikaped terve ja nähtavad ning need tuleb
näidata ette AS Gaasivõrk järelevalvele.
• Ehitaja peab lisaks arvestama projektile antud seisukoha märkustega.
Kooli tee tänavavalgustuse projekteerimine (v01)
Töö nr: 0080624 Vastutav spetsialist: Marko Liblik
Töö staadium: Tööprojekt Projekteerija: Mattias Herzmann
Töö koostaja: Eltam OÜ Kuupäev: 01.06.2024
8
2.7. Elektripaigaldise hooldus- ja kasutusjuhend
1. Kasutamis- ja hooldusjuhendis nähakse ette hoonete ja seadmete ohutu kasutamise juhised.
Insenertehnilisi süsteeme ehitavad ettevõtted annavad nende poolt paigaldatud seadmete ja
vahendite kohta pärast tööde lõppu välja juhised.8
2. Elektriseadmete ülevaatuse ja remondi tähtajad ning mahu määrab objektile kinnitatud
käidujuhataja, kes korraldab ka elektripaigaldise korralist kontrolli.
3. Kasutamis- ja hooldamisjuhendite juurde kuuluvad ka tehnosüsteemide täitejoonised.
4. Erinevates võrgu punktides mõõta kaabelliinide koormusi ja pingeid vastavalt normidele.
Nende mõõtmiste alusel täpsustatakse kaablivõrkude režiime ja lülitusi.
5. Kaabelliine vaadatakse üle järgmise sagedusega:
* maasse ja postidele paigaldatud kaablite trassid vähemalt 1 kord 3 aasta jooksul;
* otsmuhvid 1 kord aastas.
Korralise kontrolli kohta tuleb koostada protokoll, milles tuleb fikseerida kõik vajalikud
kontrolli puudutavad andmed ja avastatud elektriohutusalased puudused. Allkirjastatud
kontrolliprotokoll peab olema elektripaigaldise valdaja käsutuses
6. Kaabelliinil potentsiaali või uitvoolu ohtliku tiheduse avastamisel võetakse tarvitusele
meetmed meetmed, et vältida kaabli kahjustamist elektrokorrosiooni tõttu.
7. Kaabelliinide remonti võib teha alles pärast selle väljalülitamist ja maandamist mõlemast
liini otsast. Maanduste ja lühistuste ajutise lahtiühendamisel tuleb rakendada nõuetekohased
ettevaatusmeetmed, et välistada paigaldise ekslikku pingestamist, mis tahes võimalikust
toiteallikast ja vältida elektrilöögiohtu. Soovimatu sekkumise vältimiseks tuleb paigaldada keelusildid,
lukustada kilpide uksed. Enne tööle asumist peab toimuma paigaldise pingetuse
kontroll.
8. Kaablite lahtikaevamisi või mullatöid nende läheduses võib teha ainult kaableid
ekspluateeriva organisatsiooni loal. Valgustite hooldus viia läbi tootjapoolsete juhendite alusel. Enne
valgustite hooldamise algust tuleb tutvuda tootja instruktsioonidega. Hoolduse käigus tohib kasutada ainult
tootja poolt määratud tööriistu ja töövõtteid
2.8. Elektrilöögivastane kaitse ja maandus
Projekteeritud elektrivõrgu ohutus on tagatud:
* Valitud seadmete ja materjalidega (põhikaitse ehk otsepuutekaitse, mis tagatakse ohtlike
pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahelise nõuetekohase
põhiisolatsiooniga ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamisega).
* Toite automaatse väljalülitamisega koos maandatud kaitse potentsiaaliühtlustussüsteemi
väljaehitamisega (rikkekaitse ehk kaudpuutekaitse). Sellega tagatakse elektripaigaldise pingealdiste
juhtivate osade arvestuslik puutepinge <50 V AC.
Projekteeritud võrgu parameetrid ja valitud kaitseseadmed koos seadistatud sätetega on valitud selliselt, et
1-faasiliste lühisvoolude väärtused tagaksid nõutud väljalülitusaja 5 s. Elektriskeemil näidatud mastidele
lisada täiendavad vertikaalmaandur väärtusega R<100 oomi (kõrgepingeõhuliinide vahetusläheduses R<30
oomi). Vertikaalmaandurite asukohtade valikul on silmas peetud, et need paigaldatakse mastidele, mis
paiknevad maakaabelliinide harude lõpp-punktides, kõrgepingeliinide vahetusläheduses, olulisemates
hargnemispunktides ning ülekäiguradade ja mänguväljakute vahetusläheduses
Kooli tee tänavavalgustuse projekteerimine (v01)
Töö nr: 0080624 Vastutav spetsialist: Marko Liblik
Töö staadium: Tööprojekt Projekteerija: Mattias Herzmann
Töö koostaja: Eltam OÜ Kuupäev: 01.06.2024
9
3. VALGUSTID
Valgustitele tuleb programmeerida hämardamise režiimid vastavalt ajatabelile:
3.1. Valgustid peavad vastama kõikidele kehtivatele standarditele ja juhistele, sealhulgas järgmistele:
Valgustuse projekteerimisel lähtuda kõikidest teevalgustuse projekteerimiseks vajalikest
kehtivatest standarditest, normdokumentidest ja juhistest, s.h. standardi sarja EN 13201 („Teevalgustus“)
kehtivatest
osadest:
CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised;
EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Toimivusnõuded;
EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Toimivuse arvutamine;
EVS-EN 13201-4:2015 Teevalgustus. Osa 4: Valgusliku toimivuse mõõtemeetodid;
EVS-EN 13201-5:2015 Teevalgustus. Osa 5: Energiatõhususnäitajad.
EVS- 843:2016 Linnatänavad
CEN/TS 17165:2018 Valgus ja valgustus. Valgustussüsteemide projekteerimisprotsess
EVS- 843:2016 Linnatänavad
EVS 935-1:2017 Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega. Osa 1: Kvaliteedi
üldnäitajad ja juhisväärtused
EVS 935-2:2017 Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega. Osa 2: Arvutamine ja
mõõtmine
EVS-EN 40-5:2002 Tänavavalgustuspostid. Osa 5: Nõuded terasest tänavavalgustuspostidele
Kooli tee tänavavalgustuse projekteerimine (v01)
Töö nr: 0080624 Vastutav spetsialist: Marko Liblik
Töö staadium: Tööprojekt Projekteerija: Mattias Herzmann
Töö koostaja: Eltam OÜ Kuupäev: 01.06.2024
10
3.1 Projekteeritud valgustite tehniline kirjeldus:
• NB! Valgustite driver peab olema ühildatav ja toimima valgustikontrolleritega!
1.1. Üldine
Paigaldatud valgusteid peab olema võimalik ümber häälestada vähemalt ühe valgusti kaupa.
• Valgustid peavad vastama kehtivale madalpingedirektiivile ja elektromagnetilise ühilduvuse
direktiivile;
• Valgustid peavad valgusti tootelehel esitatud toimivusnäitajate õigsuse tõendamiseks omama CE ja
ENEC märgist koos kehtivate sertifikaatidega ja koos sertifitseerinud labori numbriga. Projekti kooseisu
lisatakse valgustite CE ja ENEC kehtivad vastavussertifikaadid või viited avalikele andmebaasidele, kust
on võimalik vastavust kontrollida;
• Kõik valgustid peavad olema uued ning omama vähemalt 5 aastast garantiid valgustile tervikuna.
Nõutav on tootjapoolne ametlik tõendav dokument;
• Kõik valgustid peavad sobima kasutamiseks kohalikes kliimatingimustes ja Eestis tagatud
pingekvaliteedil (EVS-EN 50160 Avalike elektrivõrkude pinge tunnussuurused).
2.9. Nõuded valgusti konstruktsioonile
• Valgusti korpus koos jahutuselemendiga peab olema valmistatud ilmastikule vastupidavast
alumiiniumist või samaväärsest või paremate soojusvahetuslike omadustega metallist, tagamaks
loomulikku soojusvahetust. Sundjahutamist (näit ventilaator, pumbad vms) kasutada ei ole lubatud.
Valgustis kasutatavad erinevad omavahel kokku puutuvad materjalid ei tohi tekitada aktiivseid galvaanilisi
paare;
• Valgusti tehniline lahendus peab tagama kliimatingimustele vastava pikaealise valgustisisese
mikrokliima, kaitsma valgusti tihendeid ega laskma kondensatsiooniveel valgustisse tekkida;
• Kõik valgusti komponendid peavad olema tuvastatavad, omama tootja nime, tootekoodi ning
olema ligipääsetavad ja eemaldatavad ilma komponenti või valgustit kahjustamata, st LED moodulid ja
elektrilised komponendid ei tohi olla korpuse külge liimitud ja peavad ka garantiijärgselt olema
vahetatavad selleks ettenähtud tingimustes;
• Valgustile peavad olema teostatud IP ja IK katsetused. Valgusti kaitseaste peab olema vähemalt
IP66 ja löögikindlus vähemalt IK08, kuni 4 m kõrgusele paigaldatavatel valgustitel IK10. Valgusti IP ja IK
peavad olema tagatud kogu lubatud eluea jooksul;
• Valgusti konsoolikinnitus peab tagama valgusti muutumatu asendi konsoolil ka tugevate tuulte
korral. Lisakinnitusvahendite kasutamine ei ole lubatud. Valgusti paigaldusnurka peab saama vajadusel
muuta. Selleks peab valgusti kinnitus olema varustatud nurgakraadidega. Valgusti kaal peab jääma masti
taluvuspiiridesse. Valgustile peab olema tehtud laboris vibratsiooni testid, tellijal on õigus kahtluse korral
nõuda tootjalt/edasimüüjalt testi esitamist;
• Vältimaks töömaal valgusti avamist peab valgusti olema eelnevalt varustatud paigalduskaabliga,
mille mark, soonte arv ja pikkus tuleb projekteerimise käigus välja arvutada ja spetsifikatsioonis välja tuua.
Kaabli viik valgustisse peab vastama valgusti kaitseastmega. Kaabli mark, soonte arv ja pikkus tuleb
projekti spetsifikatsioonis kajastada. Koostada tabel, kus tuleb näidata vastavalt valitud valgusti tüübile ja
valgusti paigaldus viisile vajalik ühenduskaabli pikkus. Valgusti paigalduskaablina tohib kasutada
valgustimüüja garantiiga kaetud, õues kasutamiseks mõeldud ilmastikukindlat 3-soonelist (ühe soone
ristlõige ei tohi olla väiksem kui 1,5 mm2), Eesti klimaatilistesse tingimustesse sobivat kaablit. Kaabel
peab olema painduv vähemalt kuni -15 kraadi °C juures;
• Valgusti juhtimiskontroller peab jääma välja poole valgusti korpust, va juhul kui koos valgustiga
tarnitakse ka juhtimissüsteem. Juhtimissüsteemi kontroller peab ühilduma olemasoleva tänavavalgustuse
juhtimissüsteemiga. Töövõtja ülesandeks on paigaldatavad valgustid integreerida olemasolevasse
juhtimissüsteemi (hankija olemasolev kasutatav süsteem on välja ehitatud OÜ Gridens Technologies
poolt).
Kooli tee tänavavalgustuse projekteerimine (v01)
Töö nr: 0080624 Vastutav spetsialist: Marko Liblik
Töö staadium: Tööprojekt Projekteerija: Mattias Herzmann
Töö koostaja: Eltam OÜ Kuupäev: 01.06.2024
11
• Õhuliini rippkeerd kaabli külge ühendatavate valgustite ühenduskaabel peab olema UV kindel;
• Valgusti optiline süsteem peab olema valmistatud LED valgustile sobivast materjalist koos optikat
kaitstava klaaskattega, mis tagab pikaajalise valguse läbipaistvuse vastavalt valgusti toimivusnäitajatele;
• Valgusti korpus ja optikat kaitsev klaaskate peab olema kergesti hooldatav ja puhastatav;
• Valgusti peab taluma keskkonnatemperatuuri -40…+50 °C. Valgusti tunnus toimivusnäitajad
peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25…+25 °C. Külmemas keskkonnas peavad valgustid
talitlema, kuid kõrvalekalle toimivusnäitajatest on lubatud. Piiratud talitluses töötamine ei tohi vähendada
valgusti eluiga;
2.10. Valgustil peab olema rõhutasandussüsteem või samaväärne lahendus, millega on tagatud, et
valgustisse ei teki kondentsvett. Nõuded valgusti elektrilistele parameetritele
• Valgusti peab olema eraldi seadmega kaitstud min 10 kV liig- ja impulsspingete eest.
Lisaliigpingepiirik tuleb valgustis ühendada jadaühendusse. mis tähendab seda, et liigpingepiiriku eluea
lõppedes lülitub välja ka valgusti. Täiendava liigpingekaitse seadme näitajad peavad olema kantud
seadmele ja olema järgmised:
• Nimilahendusvool In≥ 5 kA;
• Piiriku lubatud talitluspinge Uc ≥10 kV;
• Maksimaalne impulssvool Imax ≥ 10 kA;
• Kaitsetase Up ≤ 1,5 kV - selle hetkväärtuse juures rakendub kaitse (vastavalt standardile IEC
60364-4-44 peavad tundlike teedevalgustite elektroonikaseadmete piirikud impulssliigpinge tasandama alla
1,5 kV);
• Samaväärselt peavad olema kaitstud ka juhtimisahelad.
• Valgusti võimsustegur cosφ peab vastavalt standardile IEC 61000-3-2 ning täisvõimsusel
talitlemisel olema cosφ > 0,9;
2.11. Nõuded valgusti toimivusnäitajatele
• Valgusti toimivusnäitajad peavad olema vähemalt L80 100000h, +25ºC juures;
• Valgusti peab olema goniomeetriliselt testitud vastavalt standardile EVS-EN 13032;
• Valgustitele lubatav värvsustemperatuuri erinevus võib sama paigaldise valgustitel olla vastavalt
MacAdami ellipsitele SDCM < 5;
• Valgusti värviesitusindeks CRI peab olema ≥ 70:
• Teevalgustite valgusviljakus võiks olla vähemalt 130 lm/W 4000 K korral. Põhjendatud erisusena
on lubatud kasutada arvutuslikul teelõigul kuni 10% väiksema erivõimsusnäitajaga (power density
indicator) ja energiatarbimis näitajaga (annual energy consumption indicator) valgusteid kohtadesse, kus
olud nõuavad taha või kõrvale levivat valgust piirava optilise lahenduse kasutamist juhul, kui valitav
valgusti täidab kõiki teisi kehtivas standardis EVS-EN 13201:2015 esitatud nõudeid.
2.12. Nõuded esitatavale informatsioonile
• Valgusti pakendil peab muu hulgas olema tootja nimi, kood, seerianumber ja tootmise kuupäev,
nimisisendvõimsus, valgusvoog 25° C juures, lähim värvsustemperatuur, värviesituse üldindeks;
• Valgusti peab omama tootja firma poolt väljastatud korrektset eesti- ja/või inglise keelset
paigaldus- ja hooldusjuhendit;
• Valgustite või valgustites kasutatavate liiteseadiste tooteleht või kasutusjuhend peab sisaldama
infot käivitusvoolude suuruse ja aja kohta. Samuti peab olema välja toodud mitu valgustit võib konkreetse
suuruse ja karakteristikuga kaitselüliti ahelase ühendada;
• Pakutavatel valgustitel peavad olema valgusarvutuste teostamiseks EULUMDAT arvutusfailid.
Valgustite tarnijal peab olema valmisolek tellija nõudmisel mõõtelabori goniomeetriliste protokollide
esitamiseks. Valgusarvutusfailid peavad olema saadaval tootja kodulehelt vabalt alla laetavana ilma
registreerimise ja parooli taotluseta. Testprotokollid ei kuulu kolmandatele osapooltele avaldamiseks.
189:2:38
189:2:39
189:2:40
189:2:41 189:2:43
189:2:7
Uus ehitatav tänavavalgustusvõrk ühendada masti 189:2:7 toitele.
Ehitatavale tänavavalgustusvõrgule paigaldada maakaabel AXPK4G25 kaitsetorusse d75/750N. Trass: 200m Kaabel: 224m
189:2:42
W1.1
Olemasolev sidekaabel Olemasolev veetrass Olemasolev gaasitrass Olemasolev kanalisatsioonitrass Olemasolev keskküttetrass Olemasolev madalpinge kaabel Olemasolev keskpinge kaabel
Olemasolev sadevee kanalisatsioonitrass
Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev keskpinge õhuliin
KATETE TAASTAMINE HALJASALAL
KAEVIKU VARISEMISNURK 1:1
Tagasitäide, liiv
muru kasvualus, II klass 10cm
Hoiatuslint kollane, veniv kile
muru (külvinorm 20 g/m2)
täide väljakaevatud pinnasega Kt=0.92
Taastamine
Taastamise ulatus vastavalt katete taastamise plaanile
Riigitee alusel maal on maakaablite minimaalne paigaldussügavus 1m ja ristumistel minimaalselt 1,5m ümbritsevast maapinnast. Lähemal kui 1,0 m muldkeha nõlvale kaabli paigaldamise minimaalne sügavus 1,2 m ümbritsevast maapinnast. Pärast kaevetööde ja kaabeliini paigaldustööde lõppu tuleb kaablikaevis täita tihendatud pinnasega (pinnase tihendamise koefitsient sõidu- ja kõnniteedel on 0,98). Samuti taastada teekatted ja haljastus endisele või maapinna taastamise joonisel ettenähtud kujule.
23.05.2024Mõõdistusaeg:
Kõrgused EH2000 süsteemisKoordinaadid L-Est97 süsteemis
www.elker.ee RMTELKER
Mõõtkava 1:500
Leht
Lehti 23.05.2024
Jalmar Häelme
Töö nr.
Koostaja:
tel: +372 50 363 11 Turu tn 34b, Tartu
e-mail: [email protected] GA78
Geodeetiline alusplaan
1
1
Kooli tee, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond
Kontrollis: Kristi Ilves
Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee T2 nr. 22103, km 6.96-6.98 (vaade lääne-ida)
Mahasõidu asfalt
Puurimise pikkus: 32 m
42.5 42 41.5 41 40.5 40
Kaevik
W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1
42.5 42 41.5 41 40.5 40
43 43
39,5 39,5
Kaevik
189:2:38 189:2:39
39 38,5
39 38,5
Gaasitoru
189:2:38
Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee T2 nr. 22103, km 6.95 (vaade lõuna-põhi)
Kortermaja asfalt
Puurimise pikkus: 20 m
42.5 42 41.5 41 40.5 40
W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1
W1.1
42.5 42 41.5 41 40.5 40
43 43
39,539,5
Kaevik
189:2:40
Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee T2 nr. 22103, km 6.98-7.02 (vaade lääne-ida)
Mahasõidu asfalt
Puurimise pikkus: 41 m
Kaevik
W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1
W1.1 W1.1 42.5
42 41.5 41 40.5
43
Kaevik
43.5 44
42.5 42 41.5 41 40.5
43 43.5 44
40.5 40.5
Veetoru
Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee T2 nr. 22103, km 7.08-7.10 (vaade lääne-ida)
Mahasõidu asfalt
Puurimise pikkus: 16.5 m
42.5 42 41.5 41 40.5 40
W1.1 W1.1 W1.1 W1.1 W1.1
43
39,5
Kaevik
43.5 44 44.5 45 45.5 46 46.5 47
Pi=63W
189:2:38 10,5W.L1
450352/4K 6m.0m
189:2:39 10,5W.L2 450352/4K
6m.0m
189:2:40 10,5W.L3 450352/4K
6m.0m
189:2:41 10,5W.L1
450352/4K 6m.0m
189:2:42 10,5W.L2 450352/4K
6m.0m
189:2:43 10,5W.L3 450352/4K
6m.0m 189 Ilmatsalu
F2
3x(1xB25)
TINGMÄRGID
Projekteeritud pinnasesse paigaldatav tänavavlagustuse maakaabel AXPK 4G25, 75 mm PVC 750N kaitsetorus.
Korduvmaanduspaigaldis Rm<100 Ω
55:4:12 23W.L3 5369/4K 8m.1m
Kilbi nr:Toitefiidri nr:Valgusti number valgusti võimsus/Valgusti faseering Optika nr/ valgusti värvitemperatuur (4K=4000K ja 3K=3000K) Valgusti kõrgus/konsooli pikkus
Projekteeritud tänavavalgusti 6m metallist mastil.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Lõppdokument | 17.07.2024 | 2 | 7.1-2/24/7620-6 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Eltam OÜ |
Tartumaa Ilmatsalu kergliiklustee valgustuse projekt | 16.07.2024 | 3 | 7.1-2/24/7620-5 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Eltam OÜ |
Lõppdokument | 07.05.2024 | 2 | 7.1-2/24/7620-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | M. H. |