Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 6-1/359-1 |
Registreeritud | 09.02.2024 |
Sünkroonitud | 26.03.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 6 Laste- ja perepoliitika |
Sari | 6-1 Laste- ja perepoliitika kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 6-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikantselei |
Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
Vastutaja | Kadri Raid (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Resolutsiooni liik: Peaministri resolutsioon Viide: Riigikogu / 08.02.2024 / 2-2/15-597; Riigikantselei / 08.02.2024 / 7-12/24-00229
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine peaministrile (AP 597) Eesti kriitilisest demograafilisest olukorrast
Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palume koostada peaministri vastuse projekt. Tähtaeg: 04.03.2024
Lisainfo: Palume märkida vastuse projektile AvTS § 35 lg 2 p 2 Kontroll: Kätlin Atonen
Kinnitaja: Ruth Paju, Peaministri büroo assistent Kinnitamise kuupäev: 09.02.2024 Resolutsiooni koostaja: Ruth Paju [email protected], 6935701
Pr Kaja Kallas peaminister
5.02.2024
ARUPARIMINE
Eesti kriitilisest demograafihisest olukorrast
Lugupeetud peaminister
Statistikaameti poolt avaldatud varsked andmed naitavad ilmekalt, et demograafiline olukord Eestis on tosiselt murettekitav. 1. jaanuaril 2024 oh Eesti rahvaarvuks 1 366 491, mida on 607 inimese vorra rohkem kui aasta tagasi. Uhest kuljest voiks olla rahul sellega, et kokkuvOtvalt on saldo positiivne, aga faktidesse sUvenedes saame teada, et rahvaarvu muutust aitas napilt plusspoolel hoida mitte sundimus vaid positiivne randesaldo ehk Eestimaa elanikkond on suurenenud veidi ule 600 inimese vOrra tänu sisserandajatele. SUndimus on Eestis juba teist aastat järjest püstitamas uusi miinusmärgiga rekordeid: sarnastelt aastaga 2022 iseloomustab ka 2023. aastat rekordiliselt vaike sundide arv, mis on aasta varasemaga vOrreldes 925 volTa vaiksem. Statistikaameti andmetel sundis eelmisel aastal Eestis 10 721 last, mis on vaikseim sundimus alates aastast 1919, mu hakati esmakordselt jarjepidevalt statistikat avaldama. Muide, ka sisserandajate arv on viimase aastaga allapoole lainud ja eeldatavasti see tendents jätkub.
Eesti Vabariigi pohiseaduse preambulas on kirjas, et meie koigi uhine eesmark on kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama eesti rahvuse, keeleja kultuuri säilimise labi aegade. Praegu oleme hästi keerulises, voib isegi oelda kriitihises demograafilises seisus, kus sundimus on labi ajaloo madalaim ja seda juba kaks aastat järjest. Loomulikult vOib ennast lohutada sellega, et olukord Euroopas ongi praegu keeruline ja ka meie naabritel (Lath ja Soomel) pUstitab sundimus negatiivseid rekordeid. Aga kas see tähendab, et Eesti riik valitsuse naol voibki sellise olukorraga Iihtsalt leppida ja tegevusetult pealt vaadata?
Tegelikult on praeguseks Vabariigi Valitsus teinud samme, mis perspektiivis viivad sUndimuse pigem veelgi rohkem allapoole. 1. jaanuarist 2024 vahendas koalitsioon paljulapseliste perede igakuist toetust 200 euro vOrra, kaotas ära selle toetuse indekseerimise, lastega seotud maksusoodustused ning paljulapsehiste perede haste huvihariduseks moeldud toetuse. Samal ajal jäi esimese ja teise lapse peale makstav igakuine toetus 80 euro peale ja kolmanda lapse peale makstav toetus 100 euro peale. Vottes arvesse uldist inflatsiooni taset ja vahitsuse otsusena kaibemaksu suurendamist kaesoleva aasta 1. jaanuarist, voib julgelt öelda, et need summad on pigem sumboolsed ega aita margatavalt lastega peresid.
On ilmselge, et Eesti inimestel puudub kindlustunne ja usaldus valitsuse perepoliitika vastu, mule tulemusena on sündimus rekordihiselt langenud ja demograafiline olukord muutunud hasti keeruhiseks vOi lausa kriitiliseks. Selle asemel, et tekitadaja suurendada inimestes kindlustunnet, tostab Vabariigi Valitsus makse ja aktsiise ning karbib peretoetusi.
Eeltoodust tulenevalt palume Teil vastavalt Riigikogu kodu- ja tookorra seaduse paragrahvile 139 vastata jargmistele kusimustele:
o.z 3wa
1. Millisena näeb praegust demograafilist olukorda Eesti Vabariigi valitsus? Kas EestImaa rahvas peab muretsema oma kestmise pärast vOi kOik on korras ja riik ei pea tekkinud olukorda sekkuma?
2. Kas valitsus peab vajalikuks praegust demograafilist olukorda muutma hakata? Kui jah, siis mida kavatseb valitsev koalitsioon selles suunas teha?
3. Kas valitsust rahuldab olukord, kui Eesti demograafiline saldo on positiivne (veel) ainult tänu migratsioonile ehk sisserändajate arvule? Kas valitsusejaoks ei ole vahet, kuidas kasvab rahvaarv — kas sundide arvu vöi sisserandajate arvu suurenemise tulemusena?
4. Kas Teie arvates viimased Vabariigi Valitsuse poolt tehtud sammud — paijulapseliste perede toetuse märgatav vahendamine, selle toetuse indekseerimise kaotamine, lastega seotud maksusoodustuste kaotamine, paijulapseliste perede laste huvihariduseks mOeldud toetuse kaotamine, esimese, teise ja kolmanda lapse peale makstava toetuse kulmutamine hästi madalal tasemel, kaibemaksu- ja kutuseaktsiisimäära suurendamine, mootorsOidukimaksu planeeritav kehtestamine — aitavad kaasa perede kindlustunde fling sUndimuse arvu suurenemisele?
5. Oma vastuses 24.01.2024 Riigikogu infotunnis Utlesite, et ,,laste eest hoolitseda on vanemate kohus, see ei ole riigi kohustus ja lapsi ei kasvata riik, vaid vanemad”. Kas see ongi ametlik valitsuse hoiak, et rasketel aegadel nagu meil praegu ei tasu lastevanematel loota riigi, vaid ainult iseenda peale? Kas selline hoiak aitab Teie arvates perspektiivis kaasa suuremale sündide arvule?
6. Samas infotunnis loetlesite meetmeid, mis Teie arvates vOiksid sUndimust parandada: soolise palgalohe vahendamine, pere- ja soopohise vagivalla vahendamine, perelepitussusteem, elatisabi suurendamine neile lapsevanematele, kes jaävad lastega Uksi. Kas need meetmed on Teie arvates pariselt efektiivsed fling kas nendest piisab, et tagada peredele kindlustunne ja parandada demograafilist olukorda Eestis?
Lugupidamisega
Riigikogu Iiikmed:
is/j &LL wtcev
3 r!/’J7;s5,
/)(et ç,, ‘c /)
// —z t__ C
/2 ,J—4t n
N
Lp hr Taimar Peterkop .02.2024 nr 2-2/15-597
Riigisekretär
Arupärimise edastamine
Edastan kuue Riigikogu liikme esitatud arupärimise peaminister Kaja Kallasele.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata
Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.
Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DHX kaudu, millal ta arupärimisele
Riigikogu istungil vastab.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: arupärimine kahel lehel
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Vastus | 29.02.2024 | 27 | 6-1/359-2 🔒 | Väljaminev kiri | som | Riigikantselei |