Ehituslubade väljastamine ehitiste püstitamiseks ja rajamiseks Keilas Linnuse tn 5 ja Linnuse tänav L1 asuval kinnistul

Ehituslubade väljastamine ehitiste püstitamiseks ja rajamiseks Keilas Linnuse tn 5 ja

Linnuse tänav L1 asuval kinnistul

ASJAOLUD

1.1. Raivo Tabri Arhitektuuribüroo OÜ (11904035) Jõesaare OÜ (registrikood 16359111)

(edaspidi arendaja) esindajana on esitanud Keila Linnavalitsusele nõuetekohase ehitusloa

taotluse Linnuse tn 5 kinnistule kahekorruselise 34 korteriga rida- ja korterelamu (ehitisealune

pind 2 446,9 m 2 ) ning hoonega seonduvate ühisveevärgi liitumistorustiku ja ühiskanalisatsiooni

liitumistorustiku (aadress Keila linn, Linnuse tänav L1) ehitamiseks. Esmakordselt esitas

arendaja tegevusloa taotluse koos aluseks olevate ehitusprojektidega (edaspidi ka projekt 2)

15.09.2022; 17.10.2022 tagastati taotlus täiendamiseks; 11.11.2022 esitati taotlus koos

ehitusprojektiga uuesti ning 28.11.2022 tagastati täiendamiseks; 17.01.2023 esitati korrigeeritud

taotlus koos lisaks oleva ehitusprojektiga uuesti ning 08.02.2023 tagastati täiendamiseks.

Arendaja täiendas ja korrigeeris taotlust ja ehitusprojekti vastavalt Keila Linnavalitsuse

spetsialistide märkustele ning esitas uuesti menetlemiseks 17.03.2023, mille alusel koostatud

eelhinnanguga ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõuga Keilas

elamute rajamiseks koos Linnuse tänava renoveerimise lahendusega ning soojuspuuraukude

rajamisega mälestiste 21517 ja 17881 kaitsevööndis nõustus Muinsuskaitseamet oma 15.06.2023

kirjaga reg.nr: 5.1-17.6/967-1.

Kuna Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ega ehitusloa

väljastamist ei kooskõlastanud, täiendas ja korrigeeris arendaja taotlust ja projekti 2 vastavalt

Keila Linnavalitsuse ja Keskkonnaameti märkustele ning esitas uuesti menetlemiseks

05.04.2024.

1.2. Raivo Tabri Arhitektuuribüroo OÜ (11904035) ja Balti Puurkaev OÜ (11461448) arendaja

esindajana esitasid 24.01.2023 ehitusloa taotluse koos ehitusprojektiga (edaspidi ka projekt 3)

puuraukude ehitamiseks Keila linnas Linnuse tn 5 kinnistul maakütte rajamiseks (p 1.1 – 1.2.

nimetatud ehitusloa taotlused on eelnevalt ja edaspidi nimetatud ühiselt ka tegevusloa taotlus),

Keila 18.07.2024 nr 2-2/189

täiendatud ehitusprojekti 09.06.2023 ning veelkord täiendatud ehitusprojekti 11.10.2023 ja uuesti

04.04.2024.

1.3. Ehitusloa taotluste lisaks olevad projekt 2 (34 korteriga rida- ja korterelamu ehitusprojekt,

Linnuse tn. 5, Keila linn, Harjumaa, töö nr 2022-01-20PP/b) ja projekt 3 (Kinnise soojussüsteemi

projekt, Harju maakond Keila linn Linnuse tn 5, projekt nr 190123) on vastavuses Keila

Linnavolikogu 28.03.2017 otsusega nr 12 osaliselt kehtestatud Keila Jõesaare

detailplaneeringuga (edaspidi DP), millega jaotati Jõepargi kinnistu 18,91 ha suurune maa-ala 5

krundiks: moodustati 3 elamumaa (Linnuse tn 1, 3 ja 5), 1 sotsiaalmaa (pargimaa, mis anti tasuta

üle linnale) ning 1 transpordimaa (Linnuse tänav, mis anti tasuta üle linnale) krunt, määrati

maakasutustingimused ja ehitusõiguse ulatus ning tingimused. DP eesmärk oli luua võimalus

Jõesaare maa-ala efektiivsemaks kasutamiseks kavandades varasemates asukohtades olnud

hoonestuse taastamist ning jättes jõesaarest suurema osa avaliku kasutusega heakorrastatud

pargialaks järgides sobivat tasakaalu hoonestuse ning pargi loodusega.

1.4. DP elluviimiseks tehti Jõepargi kinnistul maakorralduslikud toimingud, Jõepargi kinnistu

jagati ja Keila linn sai tasuta enda omandisse suurema osa (132 508 m2) eraomandis olnud

looduskaitsealusest Keila mõisa pargist, avalikult kasutatavatest Keila jõe äärsetest haljasaladest

(10 655 m2) ja Linnuse tänava lõigu (4424 m2) ning tasu (100 000 eurot) eest 18 745 m2 suuruse

osa Keila mõisa pargist ja 9329 m2 suuruse osa avalikult kasutatavatest Keila jõe äärsetest

haljasaladest.

1.5. Võrreldes DP-s lubatud ehitusmahuga Linnuse tn 5 kinnistule (ehitisealuse pinna suurus

3500 m2) on projektis 2 ehitusmahtu vähendatud ca 30% võrra.

1.6. Käesoleva otsuse lisaks 1 oleva eelhinnangu koostamise aluseks on 05.04.2024 ja

04.04.2024 esitatud tegevusloa taotlus koos täiendatud ja täpsustatud ehitusprojektiga, sh on

ehitusprojekti koosseisu lisatud keskkonnakaitse peatükk kaitse- ja leevendusmeetmetega ning

asendiplaanidele on märgitud viited kaitsetegevusteks.

MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

2.1. Ehitusseadustiku § 42 lõike 2 kohaselt otsustab kohalik omavalitsus keskkonnamõju

hindamise algatamise vajaduse. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse¹ (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju (KMH), kui

taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks

olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Tegevusloa taotluses

toodud tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 toodud tegevuste hulka, mille puhul on KMH

algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka (muu

tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 15 punkti 8 (selline tegevus, mis ei ole otseselt

seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või

koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti) alla.

2.2. Tulenevalt ehitusseadustiku § 39 lõikest 1 ja Keila linnavolikogu 28.09.2010 määruse nr 14

„Keila linna ehitusmäärus“ § 4 lõike 2 punktist 1 annab ehitusloa Keila Linnavalitsus, seega on

Keila Linnavalitsus otsustajaks KeHJS tähenduses.

2.3. Eelhinnang koostati ühiselt Linnuse tn 3 ja Linnuse tn 5, Linnuse tänav L1 ehitusloa

taotlustele, kuid käesolevas eelnõus arvestatakse eelhinnangut ainult Linnuse tn 5 ja Linnuse

tänav L1 kinnistutele ehitamise keskkonnamõju osas. Eelhinnangu tulemusena leiti, et projektide

2 ja 3 puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise

keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 1

toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala

ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke

koosmõjusid.

2.4. KeHJS § 11 lõike 2 2 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud

valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt

asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata

jätmise otsuse eelnõu. Keila Linnavalitsus edastas 18.05.2023 kirjaga nr 7-4/405-1 ja 30.11.2023

kirjaga nr 7-4/405-4 asjaomastele asutustele seisukoha väljendamiseks eelhinnangu ning

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Asjaomasteks asutusteks olid

Muinsuskaitseamet (info mälestise ning selle kaitsevööndi osas) ja Keskkonnaamet (KeHJS § 2³

lg 2 ja § 11 lg 10 alusel).

2.4.1. Muinsuskaitseamet vastas 15.06.2023 kirjaga nr 5.1-17.6/967-1, et nõustub eelhinnanguga

ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõuga Keilas üksikelamute

rajamiseks koos Linnuse tänava renoveerimise lahendusega ning soojuspuuraukude rajamisega

mälestiste 21517 ja 17881 kaitsevööndis.

2.4.2. Keskkonnaamet 15.06.2023 kirjas nr 6-3/23/10294-2 ja 21.12.2023 nr 6-3/23/10294-6 jäi

seisukohale, et lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast

informatsioonist, ei ole kavandatava tegevuse elluviimisega välistatud olulise keskkonnamõju

(KeHJS § 2 2 mõistes) esinemine looduskaitsealusele Keila mõisa pargile. Eelnevast tulenevalt ei

andnud Keskkonnaamet KeHJS § 11 lg 10 kohast kooskõlastust KMH algatamata jätmise otsuse

eelnõule, mis oli koostatud 04.10.2023 ja 11.10.2023 Keila Linnavalitsusele esitatud

ehitusprojektide põhjal.

2.4.3. Arendaja 05.04.2024 ja 04.04.2024 esitatud tegevusloa taotluse ning seonduva lisateabe

põhjal koostas Keila Linnavalitsus käesoleva eelnõu ja selle lisaks oleva eelhinnangu, mille

edastas haldusmenetluse seaduse § 40 lõigetest 1 ja 2 lähtudes arendajale tutvumiseks ning

arvamuse ja seisukoha andmiseks hiljemalt 16.04.2024.

Arendaja esitas oma vastuse 16.04.2024, milles põhimõtteliselt nõustub eelnõu ja selle lisas

toodud eelhinnanguga.

2.4.4. Keila Linnavalitsus edastas 18.04.2024 kirjaga nr 7-4/405-5 Keskkonnaametile seisukoha

väljendamiseks uuendatud eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise

otsuse eelnõu.

2.4.5. Keskkonnaamet 29.05.2024 kirjas nr 6-3/24/8231-3 esitas märkused eelhinnangu kohta

ning tõi välja, et Keskkonnaametil puudub veendumus kavandatava tegevuse olulise mõju

puudumisest (KeHJS § 2 2 mõistes) kaitsealuse pargi kaitseväärtustele ning sellest, et peale

tegevuse elluviimist on võimalik pargi kaitse-eesmärkide saavutamine samal pindalal, mistõttu ei

anna Keskkonnaamet KeHJS § 11 lg 10 kohast kooskõlastust KMH algatamata jätmise

korralduse eelnõule.

2.4.6. Keila Linnavalitsus korrigeeris eelhinnangut vastavalt punktis 2.4.5. viidatud

Keskkonnaameti märkustele ning edastas eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse eelnõu Keskkonnaametile 13.06.2024 kirjaga nr 7-4/405-9.

2.4.7. Keskkonnaamet 05.07.2024 kirjas nr 6-3/24/8231-6 on seisukohal, et juhul, kui

kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse eelhinnangus (ja projektides) kirjeldatud

keskkonnameetmeid, ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju

(KeHJS § 22 mõistes) ning KMH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik ja vastavalt KeHJS § 11

lg-le 10 kooskõlastab kaitstava loodusobjekti valitsejana KMH algatamata jätmise korralduse

eelnõu.

2.4.8. Keila Linnavalitsus lähtus KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel KeHJS § 11 lõikes 2

sätestatud tähtajast, mida on pikendatud KeHJS § 11 lõike 2 1 alusel 11.10.2023 kuni

keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemiseni.

Ehitusloa väljastamine

2.5. Ehitusseadustiku § 42 lõike 7 punkti 1 alusel esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu

kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse

esemega. Keila Linnavalitsus esitas hoonete ehituslubade eelnõud kooskõlastamiseks

Päästeametile, kui hoonete tuleohutuse tagamisega seotud asutusele. Päästeamet kooskõlastas

projekti 2 riikliku ehitisregistri kaudu 16.11.2022.

2.6. Ehitusseadustiku § 42 lõike 7 punkti 2 alusel Keila Linnavalitsus kaasas ehitisregistris

menetlusse arvamuse avaldamiseks aktsiaseltsi Keila Vesi, Telia Eesti AS ja Elektrilevi OÜ ja

Linnuse tn 1, Linnuse tn 2 ja Linnuse tn 4 omanikud, kelle seisukohad on esitatud korralduse

lisas 2.

2.7. Looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 punktide 6 ja 8 kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal,

püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti

valitseja nõusolekuta: lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku

ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda; anda ehitusluba.

Eelnimetatud sätete alusel esitas pädev asutus projekti 2 ja projekti 3 ehitusloa eelnõu

kooskõlastamiseks Keskkonnaametile kui Linnuse tn 5 ja Linnuse tänav L1 kinnistutele ulatuva

Keila mõisa pargi valitsejale.

2.7.1. Keskkonnaamet esitas oma 05.07.2024 kirjas nr 6-3/24/8231-6 nõude kavandatava

tegevuse elluviimisel järgida eelhinnangus (ja projektides) kirjeldatud keskkonnameetmeid.

2.8. Muinsuskaitseseaduse § 52 lõike 4 kohaselt kooskõlastab pädev asutus ametiga ehitusteatise

kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise lubamise, kui ehitusteatise või ehitusloa

taotluse ese on seotud mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitisega; § 58 lõike 1 kohaselt

pädev asutus kooskõlastab ametiga kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või

ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamise või rajamise ning

olemasoleva ehitise ümberehitamise, laiendamise, välisilme muutmise ja lammutamise.

Eelnimetatud sätete alusel esitas pädev asutus projekti 2 ja projekti 3 ehitusloa eelnõu

kooskõlastamiseks Muinsuskaitseametile kuna Linnuse tn 5 ja Linnuse tänav L1 kinnistule

ulatub muinsuskaitsealuse kinnismälestise kindlustatud elamu (reg nr 21517) kultuurkiht (reg nr

17881) ja kinnismälestise kaitsevöönd.

2.8.1. Muinsuskaitseamet esitas 23.05.2023 kooskõlastuse nr 46248 kõrvaltingimusega –

„Kaevetöödel arheoloogiamälestise reg-nr 17881 ja selle kaitsevööndi alal tuleb tagada

arheoloogilise uuringu läbiviimine. Enne tööde teostamise algust peab Muinsuskaitseametist

taotlema tööde tegemise loa (register.muinas.ee). Tööde tegemise luba väljastatakse pärast

arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist. Kaevetöödel tuleb

arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega kogu

projekti alal. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.“

2.9. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Keila Linnavalitsuse

otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike

puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud

ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et

arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lõige 9).

2.10. Keila Linnavalitsus ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud ehitusseadustiku § 44

kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja

sätestamiseks vastavalt ehitusseadustiku § 45 lõikele 1.

OTSUSTUS

3. Lähtudes eeltoodust, korraldusele lisatud eelhinnangust, asjaomaste asutuste seisukohtadest

ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 1

§ 6 lõike 2 punkti

22, § 6¹ lõike 3, § 7 punkti 1, § 9 lõike 1, § 11 lõigete 2, 2 2 , 2

3 , 4, 7, 8, 8

1 , 9, 10, § 12 lõike 2,

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8 ja

ehitusseadustiku § 39 lõike 1 ja § 42 lõigete 1, 2, 3 punkti 5 ja lõike 8 alusel ning kooskõlas

Keila Linnavolikogu 28.09.2010 määruse nr 14 “Keila linna ehitusmäärus” § 4 lõike 2

punktiga 1 ja § 20 lõikega 3 ning Keila Linnavolikogu 28.03.2017 otsusega nr 12 osaliselt

kehtestatud Keila Jõesaare detailplaneeringuga:

3.1.Väljastada ehitusluba rida- ja korterelamu püstitamiseks Keila linn, Linnuse tn 5 asuval

kinnistul ja rida- ja korterelamut teenindavate rajatiste rajamiseks Keila linn, Linnuse tänav

L1 kinnistul ehitisregistris 05.04.2024 ehitusloa taotluses nr 2211271/23082 märgitud

tingimustel.

3.2.Väljastada ehitusluba maakütte soojuspuuraukude rajamiseks Keila linn, Linnuse tn 5 asuval

kinnistul ehitisregistris 04.04.2024 ehitusloa taotluses nr 2311271/01412 märgitud

tingimustel.

3.3.Jätta algatamata ehitusprojektidega 2 ja 3 Keilas Linnuse tn 5 ja Linnuse tänav L1

kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 6 1 kohase korralduse

lisaks 1 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist

keskkonnamõju.

3.4. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse eelhinnangus esitatud nõudeid (ehitusloa

kõrvaltingimused) ning ehitusprojekti keskkonnakaitse nõudeid, siis sellega ei kaasne olulist

mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

4. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

5. Kanda ehitusloale kõrvaltingimustena:

5.1. Muinsuskaitseameti täiendav tingimus;

5.2. Keskkonnaameti täiendav tingimus;

5.3. Aktsiaseltsi Keila Vesi täiendav tingimus;

5.4. Elektrilevi OÜ täiendav tingimus;

5.5. Telia Eesti AS täiendav tingimus;

5.6. täita kavandatava tegevuse elluviimisel korralduse lisas 1 olevas eelhinnangus esitatud

keskkonnanõudeid, sh negatiivse mõju võimalikke leevendusmeetmeid (Lisa 1, ptk 5);

5.7. rajatiste ehitamiseks Linnuse tänav L1 kinnistul on vajalik maaomaniku nõusolek, mis

tähendab maakasutuse vormistamist isikliku kasutusõiguse või sundvalduse seadmise kaudu.

6. Teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest teate avaldamisega

Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul.

7. Kolm päeva enne ehitustöödega alustamist tuleb ehitisregistrisse (www.ehr.ee) esitada

ehitamise alustamise teatis.

8. Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb esitada ehitusdokumendid ning objekt ülevaatuseks Keila

Linnavalitsusele.

9. Edastada ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos

lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Keila

Linnavalitsuse kodulehel.

10. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

11. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30

päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Fels

linnapea (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Mäger

linnasekretär

1

Keila linnavalitsuse 18.07.2024 korralduse nr 2-2/189 “Ehituslubade väljastamine

ehitiste püstitamiseks ja rajamiseks Keilas Linnuse tn 5 ja Linnuse tänav L1 asuval

kinnistul“

lisa 1

Keila linn, Linnuse tn 5 rida- ja korterelamu (koos Linnuse tänav L1 ÜVK

liitumistorustikuga), Linnuse tn 3 ridaelamu ja Linnuse tn 5 soojuspuuraukude

ehituslubade keskkonnamõju eelhinnang

Eelhinnangu koostamise alused

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse¹ (KeHJS) § 3 lõike 1

punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju (KMH), kui taotletakse tegevusluba või

selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav

tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Ehitusloa taotlustes toodud

tegevus (Linnuse tn 3 ja Linnuse tn 5 elamute, Linnuse tänav L1 ühisveevärgi

liitumistorustiku ja ühiskanalisatsiooni liitumistorustiku ning Linnuse tn 5

soojuspuuraukude ehitamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 toodud tegevuste hulka, mille

puhul on KMH algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud

valdkondade hulka (infrastruktuuri ehitamine ja muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise

keskkonnamõju) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 15 punkti 8 (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud

ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või

koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või

kaitstavat loodusobjekti) alla. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas

kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju taotluses toodu osas.

Tulenevalt ehitusseadustiku § 39 lõikest 1 ja Keila linnavolikogu 28.09.2010 määruse nr

14 „Keila linna ehitusmäärus“ § 4 lõike 2 punktist 1 annab ehitusloa Keila linnavalitsus,

seega on Keila linnavalitsus otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 2 2 kohaselt

peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH

vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades

neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise

otsuse eelnõu.

Keila linnavalitsus edastas 18.05.2023 kirjaga nr 7-4/405-1 asjaomastele asutustele

seisukoha väljendamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise

otsuse eelnõu. Asjaomasteks asutusteks olid Muinsuskaitseamet (info mälestise ning selle

kaitsevööndi osas), kes nõustus KMH eelhinnangu ning KMH algatamata jätmise otsuse

eelnõuga Keilas üksikelamute rajamiseks koos Linnuse tänava renoveerimise lahendusega

ning soojuspuuraukude rajamisega mälestiste 21517 ja 17881 kaitsevööndis oma

15.06.2023 kirjaga reg.nr: 5.1-17.6/967-1, ja Keskkonnaamet (KeHJS § 2³ lg 2 alusel).

Keila linnavalitsus edastas Keskkonnaametile täiendatud eelhinnangu koos

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõuga 30.11.2023 ning Linnuse

tn 3 osas nõustus Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega. Keila

linnavalitsus väljastas Linnuse tn 3 hoone ehitusloa 11.01.2024 korraldusega nr 2-2/8.

Pärast Linnuse tn 5 ehitusprojekti, milles sisalduvad ka Linnuse tänav L1 kinnistule

projekteeritud rida- ja korterelamut teenindavad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni

liitumistorustikud, koosseisu keskkonnakaitse peatüki ja kõikidesse projekti osadesse

2

ehitusaegsete haljastuse kaitsemeetmete ja muude leevendusmeetmete lisamist täiendas

Keila linnavalitsus eelhinnangut uuendatud ehitusprojektist lähtuvalt. Muudetud

eelhinnang koos keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõuga esitati

Linnuse tn 5 ja Linnuse tänav L1 kinnistutele rajatavatele ehitistele ehituslubade andmise

ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kooskõlastamiseks Keskkonnaametile

18.04.2024.

1. Kavandatav tegevus

Käesoleva KMH eelhindamise objektiks on Linnuse tn 3 ja Linnuse tn 5 elamute ehituse

eelprojektid koos projektialasse kuuluva Linnuse tänava renoveerimise lahendusega ning

soojuspuuraukude rajamine Linnuse tn 5 elamu soojusvarustuse tagamiseks. Linnuse tn 3

kavandatakse 4 boksiga kahekorruseline ridaelamu (ehitisealune pind 489,6 m 2 ) koos

õuega.

Linnuse tn 5 kinnistule kavandatakse kahekorruseline 34 korteriga rida- ja korterelamu

(ehitisealune pind 2 446,9 m 2 ) koos õuega. Kavandatakse juurdepääsuteed, parklad ja

uushaljastus.

1.1. Asukoha ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus

Kavandatava tegevuse ala asub tiheasutusalal Keila linna idaosas, Keila jõe ääres ja

hõlmab Linnuse tn 3 maaüksust (katastriüksus 29601:001:0252; sihtotstarve elamumaa

100%; pindala 2801 m 2 ) ja Linnuse tn 5 maaüksust (katastriüksus 29601:001:0253;

sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 9363 m 2 ).

Kinnistutel ehitisregistri andmetel hooneid ei asu, ent kinnistud on olnud ajalooliselt

hoonestatud. Kavandatava tegevuse ala piirneb põhjas üldkasutatava maaga (Linnuse tn

1b, 29601:001:0250), idas Harjumaa muuseumiga (Linnuse tn 9, 29601:015:1240), lõunas

Jõepargi kinnistuga (29601:001:0256) ja läänes elamumaa kinnistutega Linnuse tn 4

(29601:015:0009) ning Linnuse tn 1 (29601:015:0680).

Linnuse tn 5 kinnistu asub terves ulatuses ja Linnuse tänav L1 kavandatava tegevuse

ulatuses kaitsealal, milleks on kaitsealune park - Keila mõisa park. Keila mõisa park on

looduskaitsealune park - maastikukaitseala eritüüp (reg kood: KLO1200586).

Kavandatava tegevuse ala vahetus läheduses kulgeb Keila jõgi (Keskkonnaregistri kood

VEE1096100). Keila jõgi on avalikult kasutatav veekogu. Kavandatava ehitustegevuse

läbiviimiseks vähendati Keila Jõesaare detailplaneeringuga Keskkonnaameti nõusolekul

(Keskkonnaameti 12.12.2016 kiri nr 7-13/16/7037-8) Keila jõe ehituskeeluvööndit.

Keila mõisa park ei ole muinsuskaitsealune park, kuid vastavalt Maa-ameti kitsenduste

kaardirakendusele jääb Linnuse tn 5 ja Linnuse tänav L1 kinnistule muinsuskaitsealuse

kinnismälestise kindlustatud elamu (reg nr 21517) kultuurkiht (reg nr 17881) ja

kinnismälestise kaitsevöönd.

Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse kohaselt asub kavandatava tegevuse alal 2 alla 1

kV elektriõhuliini kaitsevöönditega ning Telia Eesti AS maa-alune sidekaabel.

Maa-ameti karuputke kolooniate kaardirakenduse kohaselt on kogu projektala invasiivse

võõrliigi karuputk levikuala.

3

1.2. Kavandatava tegevuse iseloom ja maht

Linnuse tn 3 kavandatakse 4 boksiga kahekorruseline ridaelamu (ehitisealune pind 489,6

m 2 ). Kaitsealuse pargi alale jäävale Linnuse tn 5 kinnistule kavandatakse kahekorruseline

34 korteriga rida- ja korterelamu (ehitisealune pind 2 446,9 m 2 ). Rida- ja korterelamu

koosneb kahest 11-ne ridaelamuboksiga maja mahtust, Blokk C ja Blokk D (kokku 22

korterit) ning kahest 6 korteriga korterelamu maja mahtust, Blokk A ja Blokk B (kokku

12 korteriga).

Arvestades põhimõtet, et keskmise perekonna suuruseks on 3,5 inimest (mis on suurem

kui Eesti keskmine perekond 1 ehk lähtudes ettevaatusprintsiibist), kujuneb piirkonda

lisanduvate elanike arvuks kuni 14 inimest Linnuse tn 3 elamust ja kuni 119 inimest

Linnuse tn 5 elamust. Sõiduautode ja jalgsi liiklejate ainus juurdepääsuvõimalus on kitsalt

mustkattega Linnuse tänavalt, millel puudub jalgtee. Linnuse tänav vajab seetõttu

renoveerimist ning ohutut liikumist silmas pidades ka jalgtee rajamist, mis on kavandatud

1 https://www.stat.ee/et/uudised/leibkonnad-ja-perekonnad-31-detsember-2021

4

teha koos korterelamute ehitamisega. Tänava projekt koostatakse eraldiseisvana ega ole

hõlmatud Linnuse 5 ehitusprojektis.

Linnuse tn 3 ja 5 kinnisasjad kujundatakse ümber rida- ja korterelamu õuealadeks.

Õuealadele on kavandatud elamute parklad, olmerajatised ning jalgteed, teostatakse uued

istutused. Linnuse tn 3 on kavandatud 8 parkimiskohta juurdepääsuga Linnuse tänavalt.

Linnuse tn 5 rida- ja korterelamu parklad on kavandatud krundi loodekülge (11 kohta) ja

kagukülge (23 kohta), parklateni on kavandatud juurdepääsuteed Linnuse tänavalt.

Parkimiskohad kaetakse klinkertellistest kattega, sõiduteed asfaltkattega.

Kehtiva detailplaneeringuga kooskõlas muudetakse osa poollooduslikust pargimaastikust

Linnuse tn 3 ja 5 kinnistutel ehitatud keskkonnaks. Olemasolev taimestik asendatakse

suures osas kõvakatendite ja hoonete aluse pinnaga, maapinna kõrgused planeeritakse

ümber ning rajatakse uushaljastus. Kavandatud hoonete ja rajatiste asukohtadest

likvideeritakse rohttaimestik. Linnuse tn 5 kinnistul kasvavast 23 pargipuust on raiesse

määratud 12 puud, 1 noor puu istutatakse ringi, 4 puul eemaldatakse juurestikku vähemal

määral teekatendi ehitamisega seoses. Säilitamisele on määratud 1 väga väärtuslik

täiskasvanud puu ning 4 II väärtusklassi puud. 2

Rida- ja korterelamu küttelahendused on kavandatud maasoojuspuuraukude baasil (kokku

41 puurauku). Kavandatavate hoonete veevärk ja kanalisatsioon tagatakse ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni baasil. Linnuse tn 3 ja 5 hoonete katuselt tulev vihmavesi immutatakse

omal krundil.

Hoonetele ja õuealadele kavandatud valgustuse 3 puhul on arvestatud järgmisi

meetmeid looduskeskkonnale tekitavate häirete minimiseerimiseks:

 säästmaks looduskeskkonda ja vähendamaks valgusreostust, peavad kasutatavad

välisvalgustid olema heaks kiidetud Dark-Sky assotsiatsiooni poolt

 valgustite värvustemperatuur tavapärasel kasutusajal on CCT2700K

 valgustite värvustemperatuur öisel ajal CCT2200K (keskkonda säästev Wild-Light

funktsioon)

 rõdudele ja terrassidele ei ole eraldi kohtvalgustust planeeritud.

Kavandatud välisvalgustuse jaoks on seatud nõue kasutada tänapäevaseid 2200...2700K

värvustemperatuuriga suunatud optikaga LED välisvalgusteid, et vältida valgusreostust

Keila mõisa pargi looduskaitsealal, mis on oluline nahkhiirte elupaik.

Linnuse tn 5 krundi siseste sõiduteede ja parklate valgustus on kavandatud 5 m kõrgusega

mastidel paiknevate tänavavalgustitega. Elamu ette, tagaaeda jäävate kõnniteede ning

siseõue alale on kavandatud kuni 1 m kõrgusega pollar-tüüpi valgustid, mille valgusti

valgusvihk on suunatud maapinnale. Valgustuse töörežiime on kaks: hommiku-

õhtuvalgustus (kella 07.00 – 09.00 ja 19.00 – 23.00) ja öö valgustuseks (23.00 – 07.00).

Öövalgustuse režiimis on valgustid hämardatud 10% nominaalvõimsusest. Hommiku- ja

õhtuvalgus toimivad 100 % nominaalvõimsusel. Valgustite sisse/välja lülitus on

planeeritud hoone hämaraanduri signaali abil.

Valgustite värvustemperatuur tavapärasel kasutusajal on CCT2700K, valgustite

värvustemperatuur öisel ajal CCT2200K (keskkonda säästev Wild-Light funktsioon).

2 MA-1-08b haljastusprojekt, seletuskiri ptk 3.5, lk 21, tabel 1, 04.04.2024

3 Projektiosa „Elektrivarustus, tugevvoolupaigaldis“, ACDC OÜ töö nr 22016-L5

5

Elamu ja selle fassaadi välisvalgustuse lahendus on järgmine:

1.1. Ridamaja blokkide C ja D esi- ja tagafassaadi seinapindade osadel (valgus alla seinale

suunatuna), kus bloki C otsaseina üles äärde on projekteeritud 2 valgustit ja bloki D

otsaseina 2 valgustit ning sama lahendus ka elamu tagafassaadi osas. Seega on kokku

kavandatud elamu otsaseinasid välja valgustama 8 valgustit.

1.2. Elamu bloki A ja B ning ridaelamu bloki C ja D fassaadi jäävate terasraamil

puitžalusiide väljavalgustus, toimub iga žalusii ülemise raami külge kinnitatud

tehasekomplektse suunatava kitsa vihuga kohtvalgustiga.

1.3. Elamu siseste teede valgustus on projekteeritud ridaelamu teise korruse kõrgusele

kavandatud ridaelamu bokse eristava terasraami külge projekteeritud kohtvalgustitega.

Valgus suunatud alla. Elamu siseste teede valgustite valgusvihk tuleb kavandada nii, et

valgus ei häiriks teisele korrusele projekteeritud magamistubade elukeskkonda.

1.4. Korterelamu sissepääsu lüüsi/koridori valgustus on lahendatud kohtvalgustitega

koridori I korruse ja II korruse laes. Antud valgustite valguslahenduse lülitamine on

planeeritud liikumisanduritega.

2. Seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega

Keila Linnavolikogu 28.03.2017 otsusega nr 12 kehtestati Keila Jõesaare

detailplaneering. Keila Jõesaare detailplaneering annab ette kavandatavate rida- ja

korterelamu ehitisealused pinnad, hoonestusalad ning mahud. Keila Jõesaare

detailplaneeringuga vähendati Keskkonnaameti nõusolekul (Keskkonnaameti 12.12.2016

kiri nr 7-13/16/7037-8) Keila jõe ehituskeeluvööndit. Keila jõest jäävad kavandatavad

hooned 27 kuni 40 meetrini kaugusele. See vastab Keila Jõesaare detailplaneeringu alusel

vähendatud ehituskeeluvööndile. Linnuse tn 5 kinnistule projekteeritud rida- ja

korterelamu kütte lahendus on kavandatud soojuspumpadega, 41 maasoojuspuuraugu

baasil. Keila Jõesaare detailplaneeringu seletuskirja kohaselt ei ole maasoojuspumba

kasutamine tiheda kõrghaljastuse ja kõrgel lasuva paekivi tõttu otstarbekas.

Keskkonnaameti 23.09.2022 kirjaga nr 7-9/22/16175-3 esitatud märkused puuraukude

asukohtade suhtes lahendati ning Keila Linnavalitsus kooskõlastas asukohad 22.12.2022

korraldusega nr 2-2/358 „Puuraukude asukoha kooskõlastuse andmine Keilas Linnuse tn 5

asuvale kinnistule maakütte puuraukude rajamiseks“. Ühtlasi juhtis Keskkonnaamet

tähelepanu asjaolule, et tuleb käsitleda mõjualas olevate puude kaitsemeetmeid ja

kirjeldada, kuidas on tagatud nende puude säilimine tulevikus. Projektile lisatud

keskkonnakaitse peatükis on eeltoodud nõue kirjeldatud.

Tallinna Halduskohtu 18.07.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-915 4 on kinnitanud, et

detailplaneering on kooskõlas kehtiva õigusega. Muuhulgas nõustus halduskohus sellega,

et Keila Linnavalitsus jättis õiguspäraselt olulise keskkonnamõju puudumise tõttu

algatamata keskkonnamõjude strateegilise hindamise lähtudes 2016. a märtsis Jõesaare

detailplaneeringu väljatöötatud lahendusele koostatud keskkonnamõju hindamise

ekspertarvamusest (Hendrikson & Ko OÜ) ning tuginedes koostöös Muinsuskaitseameti

ja Keskkonnaametiga läbi viidud arheoloogilistele ja looduskoosluse uuringutele.

 Kavandatav tegevus on kooskõlas Keila Jõesaare detailplaneeringuga.

4 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=230764639

6

Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ 5 koostamise eesmärgiks on Harju maakonna

ruumilise arengu põhimõtete, kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamine.

Maakonnaplaneering peab rohelise võrgustiku sidususe parandamist Tallinna

mõjupiirkonnas eriti oluliseks. Tugialasid ja koridore on kohati liialt hõredalt just Tallinna

rohelise vööndi piires ja seal on möödapääsmatu vajadus rohelist võrgustikku tugevdada.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on osaliselt kavandatava tegevusega

hõlmatud ala, sh Keila mõisapark maakonna tähtsusega rohelise võrgustiku tuumala

ja tegemist on kaitsealuse pargiga. Keila mõisaparki läbib Keila jõgi, mille

maakondliku tähtsusega 200 m laiune puhverala on lähedases ühenduses Tallinna rohelise

vööndiga.

Linnalise asustusega aladele ulatuvad rohelise võrgustiku osad on eelkõige

puhkeotstarbelised. Maakonnaplaneeringus rõhutatakse, et kui elurajoonide rajamisel ei

tagata vajalikku üldkasutatavate rekreatiivalade mahtu, siis sellega kaasneb ka praeguste

asustuspiirkondade positiivse maine kadumine. Oluline on säilitada ja parandada rohelise

võrgustiku sidusust nii linnalise asustusega ala siseselt kui ka ühendusi teiste rohevõrgu

struktuuridega. Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. Linnalise asutusega

rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste planeerimisel tuleb hinnata mõju

rohetaristule, selle säilimisele ja toimimisele. Rohelise võrgustikuga kattumine ei välista

otseselt linnalise asustusega alal ehitustegevust, kui säilivad rohelise võrgustiku

ökoloogilised ja puhkeväärtused ning toimivus. Rohealade piire ja kasutustingimusi

tuleb täpsustada üldplaneeringutes.

Eelnevat kokkuvõttes, ehitustegevust kavandatakse osaliselt maakonnaplaneeringuga

määratud rohevõrgustiku aladele. Maakonnaplaneering on siiski suunis uute

üldplaneeringute koostamiseks. Kavandatav tegevus on kooskõlas

maakonnaplaneeringuga. Kavandatav asustus ei häiri rohelise võrgustiku funktsionaalset

toimimist, sest planeeringualal säilivad rohelise võrgustiku ökoloogilised ja

5 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/

7

puhkeväärtused. Seega on Linnuse tn 5 hoonestamine kehtiva

maakonnaplaneeringuga kooskõlas ja ka hilisemas Keila linna üldplaneeringus on

sinna ehitamist lubatud. Hoonete ehitamise ja õuealade rajamisega ahendatakse küll

väiksel määral rohevõrgustikku ning suureneb kasutuskoormus looduskaitsealuse pargi

allesjäävale osale, kuid rohelise võrgustiku terviklik ja funktsionaalne toimimine ei ole

häiritud.

Keila Jõesaare detailplaneeringu ja Linnuse tn 5 hoonestamise ehitusprojekti

koostamise ajal kehtinud Keila linna üldplaneeringu 6 kohaselt on Linnuse tn 5

kinnistu määratud väikeelamumaaks.

 Kavandatav tegevus on kooskõlas käesoleva menetluse alguses kehtinud Keila

linna üldplaneeringuga.

Keila linna kehtiva üldplaneeringu 7 eesmärk on tagada linna jätkusuutlik toimimine läbi

efektiivse ruumi- ja maakasutuse.

Kehtiva üldplaneeringu lisas 8 „Keila linna rohestruktuuri analüüs, 2019“ on märgitud, et

Keila mõisa park on oma märgalade ja rindelise haljastuse tõttu kõrge elupaiga väärtusega

oluline Harju maakonna rohevõrgustiku ja sinivõrgustiku osa (parki läbib Keila jõgi),

samuti on Keila mõisa park oluline nahkhiirte elupaik, pargis on palju väärikaid vanu

elustikupuid ning see on linnustiku poolest kõige liigirikkam park Harjumaal, kus on

tuvastatud ca 45 linnuliiki. Nimetatud analüüsi põhjal peab Keila mõisa park jääma Keila

linna üheks olulisemaks puhkealaks. Kuigi kehtiv üldplaneering näeb ette, et mõisaparki

uute hoonete ehitamine on keelatud ja lubatud on ainult olemasolevate hoonete

taastamine ja rekonstrueerimine või restaureerimine, on Keila mõisa parki lubatud

elamuehitus Keila Jõesaare detailplaneeringu alusel. Üldplaneeringu lahenduse kohaselt

on ette nähtud laiendada Keila mõisa pargi roheala piiri väljaspool pargi kaitsealust piiri

ning hõlmata rohealasse 2002. a kehtestatud Keila linna üldplaneeringus elamualaks

planeeritud alad: Tuulatee maaüksus (katastriüksuse numbriga 29601:015:0045) ja riigi

reservmaa (AT0805210108) maaüksused.

 Kavandatav kinnisvaraarendus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga ja

Keila linna rohestruktuuri arengueesmärkidega. 2017. a kehtestati Keila

Jõesaare detailplaneering, mis näeb ette piiratud ulatuses elamuarendust

looduskaitsealuses pargis. Kehtiv üldplaneering arvestab maakasutuse osas Keila

Jõesaare detailplaneeringuga. Kokkuvõttes ei kahanda kavandatav arendus Keila

mõisa pargi ala oluliselt, kuna üldplaneeringu kohaselt soovitakse pargi ala

laiendada.

Looduskaitsealuse Keila mõisa pargi (Jõepargi) kaitse-eeskiri

Keila mõisa park on looduskaitsealune park - maastikukaitseala eritüüp (KLO1200586).

Keskkonnaregistri andmetel võeti park kaitse alla Keila raj. TSN TK otsusega nr 167

(31.08.1959. a Kohaliku tähtsusega objektide võtmisest riikliku kaitse alla).

Kaitsekorralduse aluseks on Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr. 64

„Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ 8 , mis käsitleb

maastikukaitseala eritüübina kaitse alla võetud parkide, arboreetumite ja puistute kaitset ja

kasutamist. Määruse kohaselt on kõikide parkide kaitse eesmärk ajalooliselt kujunenud

6 https://keila.ee/kehtetu-uldplaneering/

7 https://keila.ee/kehtiv-uldplaneering/

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/1001100?leiaKehtiv

8

planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja

puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste

kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.

Kaitse-eeskirja kohaselt on pargi liigikoosseisu säilitamise tagamiseks pargis vajalikud

tööd niitmine ning puu- ja põõsarinde kujundamine.

Keskkonnaametil pargi valitsejana on õigus määrata pargi kaitseks keskkonnanõudeid, kui

kavandatav tegevus võib kahjustada pargi kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

Pargi valitseja nõusolekuta on pargis keelatud:

1) puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie;

2) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine;

3) projekteerimistingimuste andmine;

4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;

5) nõusoleku andmine väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;

6) ehitusloa andmine;

7) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine;

8) katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmine;

9) maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoimingute teostamine;

10) metsamajandamiskava väljastamine ja metsateatise kinnitamine;

11) puhtpuistute kujundamine;

12) uuendusraie;

13) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;

14) uue maaparandussüsteemi rajamine.

Keskkonnaamet on kooskõlastanud Keila Jõesaare detailplaneeringu 30.09.2015 kirjaga

nr HJR 14-4/15/4152-4. Täiendavalt on asunud Keskkonnaamet 08.12.2016 kirjas nr 6-

5/16/304-2 seisukohale, et elamuarendus ei kitsenda pargi avalikku kasutust. Pargi avalik

kasutus ja sellega seotud avalik huvi saavad Jõesaare DP realiseerudes paremini tagatud.

Elamukompleks ei mõjuta pargi ajaloolist vaadeldavust ja vaateid pargist.

 Kavandatav tegevus ei ole vastuolus pargi kaitse-eeskirjaga, kuna ajaloolistest

kaartidest on näha, et kavandatava ehitise asukohal asusid vanasti ehitised.

Tegemist ei ole seega uushoonestuse rajamisega (sellel tugines ka halduskohus vt

Tallinna halduskohtu 18.07.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-915 p 15 9 ). Jõesaarel

asub juba praegusel ajal kolm elamut (Linnuse tn 1, Linnuse tn 2 ja Linnuse tn 4).

Ehitusprojekt lähtub detailplaneeringust. Seega ei muuda kavandatav ehitis pargi

ajalooliselt kujunenud planeeringut. Kavandatava tegevuse osana likvideeritakse

ehituse alla jäävaid väärtuslikke puid ja pisielustiku elupaiku, kuid

leevendusmeetmena on ette nähtud uushaljastus. Kuigi piirkonnas suureneb

kavandatava tegevusega seoses liikluskoormus ja osa pargiruumist võetakse

kasutusele tänavaruumina, on selleks ettenähtud infrastruktuuri arendus, mis

muuhulgas teeb Keila mõisa pargi paremini ligipääsetavaks ka avalikkusele. DP

realiseerimisega kaasnevate liiklusmõjude hindamiseks telliti eksperthinnang,

mille kohaselt ei teki probleemi Linnuse tänava läbilaskevõimega. Kinnistute ja

tänavaruumi valgustamisega võidakse häirida looduskaitsealuseid liike. Mõju

leevendamiseks on kinnistu valgustitele kavandatud funktsioon, mis võimaldab

öösel valgustite värvustemperatuuri muuta loomi mittehäirivaks (CCT2200K,

9 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=230764639

9

keskkonda säästev Wild-Light funktsioon). Kavandatav tegevus ei ole vastuolus

pargi kaitse-eesmärgiga.

Keila mõisa pargi hoolduskava 10

on koostatud Keila mõisa pargi kohta Keila

linnavalitsuse tellimusel. Töö on koostatud vastavalt kaitsealuste parkide hoolduskavade

juhendile 11

ja on kasutatav looduskaitseseaduse § 25 kohaselt kaitsekorralduskavana.

Hoolduskava ei ole planeering ega õigusakt. Tegemist on asutustele suunatud

tegevuskavaga.

Hoolduskava kaitse-eesmärgiks on vaadete (jõele, peahoonele ja linnuse varemetele) ja

vaatesihtide puhastamine ning säilimine, jõe veepeeglite säilimine, avatud ja kaldaalade

avamine ja säilimine ning pargikompositsiooni seisukohalt oluliste vanade puude

esiletoomine ja säilimine läbi asjakohase hoolduse. Pargiruumi pikaajalise kaitse-

eesmärgina on sätestatud ajaloolise pargiruumi säilimine ja selle maastikuarhitektuurse

seisundi paranemine.

Keila mõisa pargi väärtusteks leotakse:

 vabakujunduslik pargiruum Keila jõe kallastel (kompositsioon);

 vana teede süsteemi olemasolu pargis ja lähistel;

 linnuse varemed;

 vanad tammed, pärnad, lehised;

 puhkeala Keila linna elanikele ja külalistele (vaated, veekogu jmt);

 rahvaürituste korraldamise võimalus.

Keila mõisa pargi hoolduskava koostamise raames on üksikpuudena hinnatud peamiselt

väärtuslikku kõrghaljastust. Mõisa pargis on läbi viidud ulatuslikud taastamistööd ning

lisaks looduskaitselisele väärtusele on sellel ka märkimisväärne puhkeväärtus

elanikkonnale 12

. Hoolduskavas on toodud põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja

tutvustamisele suunatud kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu,

koha, ulatuse, kirjelduse, võimaliku korraldajaga.

 Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Keila mõisa pargi kaitse-eesmärkidega

ega hoolduskavaga. Parki kavandatakse 2 446,9 m 2 ehitusaluse pinnaga

korterelamu, kuid see on kooskõlas pargi ajaloolaselt kujunenud planeeringuga ja

esteetikaga. Kuigi pargivaated ei säili samaväärsena, ei ohusta kavandatav tegevus

pargivaateid oluliselt. Kavandatav tegevus on planeeritud pargi põhjapoolsesse

osasse Linnuse tänava äärde, kus asuvad ka teised eraomandis olevad hoonestatud

kinnistud, mille sihtotstarve on elamumaa.

Keila linna kliima- ja energiakava 13

üks eesmärke on tagada rohevõrgustiku ulatuse

muutumatu sihttase ≥525 ha ehk 47% aastateks 2030 ja 2050. Looduslähedaste alade

säilimine tuleb kliima- ja energiakava järgi tagada osaliselt läbi alade looduskaitsealuse

staatuse ning osaliselt läbi nende arvamise linna rohelise võrgustiku koosseisu.

Kasvuhoonegaaside emissiooni tasakaalustamiseks peetakse oluliseks säilitada linnas

olevate looduslike alade potentsiaal kasvuhoonegaaside sidujana. Antakse juhis tagada

10

https://keila.ee/uuringud-ja-analuusid/ 11

Nutt, N. Paju, M. 2010-2011. Kaitsealuse pargi hoolduskava koostamise juhend. TTÜ Tartu Kolledž/

Keskkonnaamet 12

Keila linna üldplaneeringu KSH aruanne, ELLE OÜ, 2022. 13

Keila linna kliimakava ja energiakava – Keila linn

10

Keila linna territooriumile jäävate metsade ja parkide säilimine ja säästlik majandamine,

kaitstes nii sealset mullastikku kui taimekoosluseid.

Keila linna kliima- ja energiakava näeb kliimamuutustega kohanemiseks

sademeveeüleujutuste vältimisel või vähendamisel esimese olulise sammuna vett

läbilaskvate pindade ja rohealade osakaalu säilitamist linnas. Keila linna rohealade

võrgustik ehk ökoloogiline võrgustik aitab nii puhverdada ja immutada liigset sademevett

kui jahutada linna kuumalainete korral. Teiseks peab võimalikult palju rakendama

sademevee hajutamist ning võimaluse korral eelistama looduslähedasi ehk säästlikke

sademeveelahendusi (Sustainable Urban Drainage System – SUDS) või nende

kombineerimist. Uued parklad, platsid jms tuleb (sõltuvalt sademevee puhastamise

vajadusest jms) rajada terviklikult või osaliselt vett läbilaskva kattega. Kliima- ja

energiakava sisaldab juhist kasutada erakinnistutel sellist sademevee kogumise ja

taaskasutamise lahendust nagu hoonete katustele langeva vihmavee juhtimine läbi

vihmaveetorustike mahutitesse ja mahutitest vee võtmist kastmiseks. Kliima- ja

energiakavas on kliimamuutustega kohanemiseks antud juhis veetarvet vähendada vähem

hooldust vajavate ning põuda paremini taluvate taimede valikuga linnahaljastuses.

Kliimamuutustega kohanemiseks on oluliseks peetud ka pool-looduslike või

kultuurtaimestikuga aladele sobivat hooldust – et ökosüsteem oleks terve ja

taastumisvõimeline. Kliimamuutuste mõjudega, s.h nt põuaperioodidega, tulevad

paremini toime heas seisundis looduskooslused.

Kliima- ja energiakava näeb võimalusena ka soodustada elurikkust arendusaladel (nt

rohepunktide süsteemi), pakkudes liikidele elu- ja /või toitumispaiku ja/või aidates

leevendada kliimamuutuseid.

Linnuse tn 3 ja 5 ehitustegevusega, sh mullatöödega on haaratud alad, kus on esinenud

invasiivset võõrliiki karuputke, st pinnases sisaldub taime seemneid. Kliima- ja

energiakava järgi peab vältima võõrliigi sattumist mujale loodusse ning võõrliigi tõrjesse

peab panustama ka maaomanik. Kliimamuutustega võib kaasneda (uute) taimehaiguste ja

-kahjurite levik, seepärast on oluline kontrollitud seemnete ja istikute kasutamine

uushaljastuses.

Üleujutuste kõrval tuleb muutuvas kliimas arvestada kuumalainete ohuga. Päikesekiirgus

salvestub tehispindadesse (hooned, teed, parklad, väljakud) ning tõstab pindade ja õhu

temperatuuri kõrgemaks, kui see on looduslikel aladel. Uute suuremate parklate ja

platside juurde antakse juhis planeerida kõrghaljastus põhimõttel, et see varjutaks

parkimiskohti ja/või kõnniteid.

 Linnuse tn 3 ja 5 kavandatud tegevus on kooskõlas kliima- ja energiakavaga.

Kavandatud tegevuse elluviimisel säilitatakse võimalikult palju puid ja rajatakse

uushaljastus.

Keila linna müra vähendamise tegevuskavas 14

on Keila mõisa park määratud vaikseks

alaks. Keila linna vastu võetud uue üldplaneeringu kohaselt mõistetakse vaikse alana ehk

I kategooria alana Keila linna müra vähendamise tegevuskavas nimetatud madala

müratasemega rohealasid üldplaneeringuga täpsustatud piirides (seletuskirja skeem 17).

Vaiksed alad on piiritletud, lähtudes olemasolevast müratasemest, ala olemasolevast ja

perspektiivsest maakasutusest ning vaiksete alade kaitsmise vajadusest linnalises

keskkonnas. Vaikseteks aladeks loetakse eelkõige avalikuks kasutuseks mõeldud

piirkondi (puhkealad, pargid), kus keskkonna müratase on suhteliselt madal. Olulised

14

Keila linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava vastuvõtmine–Riigi Teataja

11

tegurid on vaikse ala kasutusotstarve (ala peab olema avalikult puhkeotstarbeks kasutatav)

ning vaikse ala ulatus (puhke-eesmärgi täitmiseks ei saa ala olla liialt väike).

 Kavandatav tegevus on kooskõlas tegevuskavaga. Kehtiv Keila linna

üldplaneering arvestab maakasutuse osas Jõesaare detailplaneeringuga.

2.1. Ressursikasutus, sh loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Maa kui ressurss on kavandatud kasutada hoonestamiseks ja sinna juurde kuuluva

infrastruktuuri ehitamiseks vastavalt kehtivale detailplaneeringule. Varem osaliselt

rohevõrgustiku alana ja pargina avalikus kasutuses olnud maa muudetakse piiratud

kasutusega õuealaks. Inimeste liikumiseks on kavandatud Linnuse tänavalt Linnuse tn 3 ja

5 vahelt kergliiklustee-koridor Keila jõe jalakäijate sillani, sealtkaudu pääseb ka

kallasrajani. Rohevõrgustiku senisele toimimisele ei ole mõju ette näha. Kaasnevad

otsesed muutused mullaelustiku osas ja võimalike väikeloomade elupaikade kadu.

Linnuse tn 5 õueala ei ümbritseta piirdega ja loomade läbikulgemist füüsiliselt ei takistata.

Maavarad: Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses puuduvad maavarade

levialad ja maardlad. Hoonete ja teede ehitamiseks kasutatakse loodusvarasid, mis

pärinevad mujalt (kruus, killustik, liiv, muld, munakivid jms). Arvestades ehitamiseks

kasutatavaid materjale ning sarnaste hoonete ehitusmahte ei põhjusta kavandatav tegevus

maavaravarude kättesaadavuse olulist kahanemist ega kahjusta maardlate

juurdepääsetavust.

Muld ja pinnas. Harjumaa pinnase radooniriski kaardile vastavalt on planeeritaval alal

normaalse radoonisisaldusega pinnas (30-50 kBq/m 3 ), kus hoonetel ei ole vajalikud

erilahendused radooni leviku takistamiseks. Maa-ameti mullakaardi alusel on kinnistul

valdavalt keskmiselt koreseline rähkmuld (K), mida saab kasutada näiteks sademevee

immutamisel ja haljastamisel.

Kavandatud hoonete ja platside ehitamisega kaasnevad pinnasetööd ja mulla eemaldamine

ehitiste alt. Maapinna olulist tõstmist ei ole kavandatud, mistõttu suur osa

ülejääkpinnasest ja -mullast tuleks kasutada mujal. Samas karuputke seemnetega

saastumise tõttu on taaskasutamine komplitseeritud. Linnuse tn 5 eelprojekti kohaselt

eemaldatakse 800 m 3 kasvupinnast ning 2000 m

3 tee-ehituseks sobimatut pinnast. Tee

muldkeha ehituseks veetakse juurde 250 m 3 pinnast. Katendi dreenkihte ja aluskihte,

kruusakatet, asfaltkatet, betoonkivikatet rajatakse mujalt toodud materjalist üle 5000m 2 .

Linnuse tn 3 eemaldatakse 60 m 3 kasvupinnast ja veetakse juurde 550 m

3 pinnast

(k≥0,5m/24h).

Looduslik mitmekesisus Taimestik: Projektalal kasvav taimestik on rohevõrgustiku ja looduskaitsealuse pargi

ressurss. Projektala puhastamine olemasolevast taimestikust toimub ca 5000 m 2

ulatuses.

Nagu eelhinnangu p 3.2 ja 3.3 on lähemalt selgitatud, on antud asukohas tegemist

vähemväärtusliku kooslusega.

Linnuse tn 5 kinnistul kasvavast 23 pargipuust on raiesse määratud 12 puud, 1 noor

II väärtusklassi puu istutatakse ringi, 4 puul eemaldatakse juurestikku vähemal määral

teekatendi ehitamisega seoses. Säilitamisele on määratud 1 väga väärtuslik täiskasvanud

puu ning 4 II väärtusklassi puud. 15

15

MA-1-08b haljastusprojekt, seletuskiri ptk 3.5, lk 21, tabel 1, 04.04.2024

12

Linnuse tn 3 eelprojekti kohaselt likvideeritakse kinnistult 13 puud, säilitatakse

puutumatult 15 puud krundi jõepoolses osas ning 1 väga väärtuslik I väärtuskassi puu

(h.tamm) rajatavate kõvakatendite vahel (kasutatakse erilahendusega katendit).

Kavandatav ehitustegevus toob ehitusalal kaasa olemasoleva pargitaimestiku asendamise

uushaljastusega. Uushaljastus on kavandatud liigiliselt mõõdukalt mitmekesise

üksikpuude ja hekkide istutustena. Linnuse tänava ning hoonete sissepääsu vaheline ala

kujundatakse „kaasaegsete ja mõjusate lausistutustega ning liidetakse hoone ja parkla

vahele jäävad istutused ühtseks tervikuks, kombineerides keskmise- ja kõrgekasvulised

vabakujulised taimegrupid pügatavate hekkidega“. Istutatakse 8 puuliiki. Põõsaliikide

valik toimub järgmises projekteerimise etapis. Seletuskirjas mainitakse kaselehist enelat,

magesõstart ja hortensiat. Rohttaimestiku hävimine korvatakse muruga, rohttaimestiku

liike ei ole valitud, valiku tegemine toimub järgmises projekteerimise etapis.

Uushaljastuse materjalide tootmise, transpordi ning rajamisega kaasneb mitmesugust

ressursikasutust, sarnaselt hoone ehitusega.

Vastavalt Maa-ameti kaardirakenduse karuputke teemakihi infole jääb kogu projektala

karuputke levikualale (Koloonia ID: HJR018; Raskusaste: 2 (keskmine)). Karuputke

seemnetega saastunud pinnase käitlemine on ressursimahukas, sest saastunud pinnast ei

tohi tavapäraselt taaskasutada, vaid see tuleb utiliseerida Keskkonnaametiga

kooskõlastatult. Kaardirakenduse kohaselt on karuputk levinud kogu kinnisasjal, sh Keila

mõisa pargis (kokku karuputke leviku pindala 2,4559 ha). Keskkonnaministri 03.06.2011

käskkirjaga kinnitatud Karuputke (Heracleaum) võõrliikide ohjamiskava kohaselt on

parim ja kindlaim strateegia taimede edasise leviku peatamiseks keskenduda karuputke

tõrjele ja hävitada need enne kui õitsema hakkavad. Tõrjemeetodid sõltuvad populatsiooni

suurusest. Projektalal, sh Keila mõisa pargi territooriumil asuva koloonia puhul on

soovituslikeks tõrjemeetoditeks käsitsi mürgitamine ja kaevamine.

Eelnevat arvesse võttes on kavandatav tegevus kooskõlas karuputke tegevuskavaga,

kuivõrd projekti realiseerimine eeldab pinnasetöid, mille raames sisulisele kaevatakse

välja ja sellega vähendatakse ka karuputke kolooniat. Pinnas utiliseeritakse ning seda ei

ole lubatud kohapeal pinnasetöödeks kasutada.

Loomastik: Kavandatav tegevus toimub mitme looduskaitsealuse liigi elupaiga

piirkonnas. Keila mõisa pargi looduskaitseala on oluline nahkhiirte elupaik.

Keskkonnaregistri 16

andmetel on Keila mõisa pargi alal registreeritud kolm II

kaitsekategooria kaitsealust nahkhiireliiki – suurvidevlane (Nyctalus noctula), veelendlane

(Myotis daubentonii) ning põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii). Samuti on

Keskkonnaregistri andmetel alal registreeritud üks III kaitsekategooria kaitsealune liik –

kodukakk (Strix aluco). Kavandatav tegevus ei jää kodukaku elupaika, mis asub

projektiga hõlmatud kinnistutest eemal. Kavandatud tegevus ei kasuta kaitsealuseid

looma- ja linnuliike kui otsest ressurssi.

16

https://register.keskkonnaportaal.ee/register (vaadatud 15.02.2024)

13

Keskkonnaamet asus detailplaneeringuga seoses 12.12.2016 kirjas nr 7-13/16/7037-8

seisukohale, et hoonestusalade iseloomu arvestades ei ole kavandatava tegevuse

realiseerimisega ette näha negatiivset mõju kaitsealustele nahkhiirtele. Nahkhiirte

toitumisala ja hoonestusalade vahele jääb piisavalt puhverruumi ning hoonestusalal endal

ei esine Keskkonnaametile teadaolevalt nahkhiirtele sobilikke puid. Kuna kavandatud

hoonestusalad on olnud ka varasemalt hoonestatud ning piirkonnas esineb veel mitmeid

(elu)hooneid, võib Keskkonnaameti hinnangul eeldada, et nahkhiired on sellise

situatsiooniga kohanenud.

Võimalik mõju on seotud kaudselt kaasneva inimtegevuse mõju suurenemisega

lähipiirkonnas. Projektile on lisatud käsitiivaliste eksperdi arvamus (OÜ Rewild, 15. sept

2023) Linnuse tn 3 ja 5 kavandatavate elamute välisvalgustuse ja haljastuse sobivusest

kaitsealuste nahkhiirte elupaigakasutusega. Nimetatud töös on esitatud tingimused mõju

vähendamiseks ning on antud seisukoht, et Linnuse tn 3 ja 5 projektidel nahkhiirte

elupaiga kvaliteedile olulist negatiivset mõju ei ole ette näha. Seejuures ei ole ekspert

pidanud vajalikuks lisada detailse tehnilise lahenduse täiendava/täpsema hindamise nõuet.

Nahkhiirte jt öösel aktiivsete loomade ja lindudega on arvestatud välisvalgustuse

projekteerimisel. Kavandatud välisvalgustuse jaoks on seatud nõue kasutada

tänapäevaseid 2200...3000K värvustemperatuuriga suunatud optikaga LED

välisvalgusteid, mis on heaks kiidetud Dark-Sky assotsiatsiooni poolt, et vältida

valgusreostust. Kuna lõplikud valgustite tüübid koos valgusnäitajatega projekteeritakse

14

elamu põhiprojekti (PP) mahus ning tänava teeprojekti mahus, on nende koostamisel

asjakohane lähtuda eksperthinnangust ja projekteerida tehniline lahendus sealsetest

tingimustest lähtuvalt, mis on seatud eelhinnangus ka leevendavaks meetmeks/nõudeks.

Eeldusel, et lähtutakse eksperthinnangus seatud tingimustest, ei saa eeldada olulist

negatiivset mõju nahkhiirtele.

Kavandatava tegevuse alal kohtab väikeulukeid (näiteks: jänes, rebane) aga ka

suurulukeid (metskits). Linnuse tn 5 õueala ei ole ümbritsetud piirdega ning sinna

sattunud loomad saavad sealt läbi kulgeda lõksu sattumata. Rohevõrgustiku ressurss

ökoloogilise liikumiskoridorina on tagatud.

2.2. Pinnase- ja põhjavesi

Keila linn paikneb Lääne-Eesti vesikonnas. Kavandatava tegevuse ala vahetus läheduses

kulgeb Keila jõgi (Keskkonnaregistri kood VEE1096100). Keila jõgi on avalikult

kasutatav veekogu. Veekogu on tüpoloogialt heledaveeline ja vähese orgaanilise aine

sisaldusega jõgi. Keila jõgi on tervikuna kantud lõheliste elupaikadena kaitstavate

veekogude nimekirja, mis tähendab et veekogule on seatud vastavad (rangemad) nõuded

vee keemilisele ja füüsikalisele kvaliteedile.

Keila linna kirdeosas paiknevad jõe äärsed luhaalad on periooditi ulatuslikult üle ujutatud.

Kõrgvee esinemisega peab arvestama ka teistes jõeäärsetes piirkondades, sh Keila mõisa

pargis ja sellega piirneval alal (vt Joonis 1). Riiklikul tasemel määratud üleujutusohuga

seotud riskipiirkondade hulka Keila linn aga ei kuulu. Samuti ei kuulu Keila jõgi suurte

üleujutusaladega siseveekogude nimistusse, kuigi kohalikus kontekstis võib jõeäärseid

alasid pidada üleujutusohuga aladeks.

15

Joonis 1. Keila jõe ja Keila kraaviga seotud üleujutuse prognoositav ulatus

esinemistõenäosusega 1 kord 100 a jooksul (Keila jõe vooluhulga Q1%=135 m 3 /s

korral) 17

Linnuse tn 5 projektlahendusele on koostatud Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ poolt

ekspertarvamus „Üleujutusohuga arvestamine ja sademevete ärajuhtimine“ (töö nr

2023053). Ekspertarvamuses on analüüsitud Keila jõe vooluhulkasid ja kõrgveetasemeid

ning esitatud suurvee ulatuse kaart, tuginedes muuhulgas Eesti Veeprojekt OÜ 2020. aasta

tööle nr 2020 „Üleujutusohu prognoosimine ning leevendavate meetmete määramine

Keila linna üleujutusriskiga aladel, osa 1, uuring“. Linnuse tn 5 ehitusprojekt arvestab

Keila jõe ja põhjavee tasemetega, mis on eelpool viidatud ekspertarvamuses ja uuringus

välja toodud. Eksperthinnangu kohaselt on erakordse suurvee korral kinnistu põhjanurk

üle ujutatud. Esitatud projektlahendus näeb vastavalt ette kinnistu põhjanurgas maapinna

tõstmist täitepinnasega.

Rajatava hoone kõrgus ja konstruktsioon on valitud, arvestades Keila jõe ja põhjavee

tasemeid. Suurvee ulatust on võimalik projekti joonistel näha, vaadates projekteeritud

maapinna samakõrgusjooni ning olemasoleva maapinna samakõrgusjooni.

Ekspertarvamus toob välja, et „Juhul kui Linnuse tn 5 hoonete keldrid rajatakse

vettpidavad, vastab kavandatav hoonestus sademevee ärajuhtimise ja üleujutuse

seisukohalt Linnuse 3 ja 5 kinnistutel olevatele tingimustele. Puudub vajadus

leevendusmeetmete rakendamiseks ja sademevee äravoolu reguleerimiseks“.

Lisaks on ekspertarvamuses kirjeldatud detailsed soovitused vee ärajuhtimiseks ja suurvee

mõju vähendamiseks ehitustööde ajal.

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju Keila jõe äärsete alade liigvee

puhverdusvõimele. Keila jõe valgala Keila hüdromeetriajaama lävendis on 635.2 km² ja

Linnuse 5 kinnistu pindala on ca 0,01 km², mis moodustab üksnes 0.0000157% valgala

pindalast 18

.

Projekti ja sinna juba integreeritud meetmete järgi ehitades puudub oluline Keila jõe

üleujutustega seotud mõju ning vajadus üleujutuse mõjude täiendavaks leevendamiseks

kavandatava tegevuse alal.

Ehitusgeoloogiauuringu ajal 19

ilmnes pinnasevesi 2,60…3,40 m sügavusel maapinnast,

absoluutkõrgusel 25,45…26,90 m, mis on lähedane keskmisele. Maksimumtase on ca 0,5

m kõrgemal. Pinnaseveele mõjub dreenivalt Keila jõgi, mille veetase oli 04.11.2021

absoluutkõrgusel 25,55 m. Vettkandvateks pinnasteks on keskliiv ja moreenpinnased.

Kavandatava tegevuse ala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatava

tegevuse alal on levinud lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid. Põhjavesi kulgeb

alal karbonaatsetes kivimites, mille veeandvus on 0,1...0,5 l/s*m 20

.

17

Keila linna kliima-ja energiakava. Europolis OÜ. 2022. 18

Eksperthinnangu autori Meelis Viirma arvutus 19

Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ ehitusgeoloogiauuringu aruanne (Keila linn,

Linnuse 3 ja Linnuse 5 elamud, töö nr. GE-3177, detsember 2021) 20

Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia50k

(15.02.2024)

16

Hoonete ja kõvakatendite ehitusega mõjutatakse pinnase veerežiimi. Negatiivse mõju

leevendamiseks on projektis ette nähtud hoonete katustelt kogutav vesi suunata omal

kinnistul immutusaladele.

Veeseaduse § 129 lg-s 3 ei käsitleta sademeveest vabanemiseks kasutatavaid

looduslähedasi lahendusi (nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid

lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu,

vältides sademevee reostumist) sademevee suublasse juhtimisena. Seega tuleb eelistada

lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee

reostumist.

Kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu olmevee puurkaeve. Põhjaveest veevõttu

ei kavandata. Linnuse tn 3 ja 5 kinnistud kavandatakse varustada veevärgiga AS Keila

Vesi Linnuse tänava veetorustiku kaudu. Veevarustuse arvutuslikud vooluhulk on Linnuse

tn 5 Qd = 20,0 m 3 /d ja Qhmax = 4,6 m

3 /h ning Linnuse tn 3 Qd = 2,0 m

3 /d ja Qhmax = 0,4

m 3 /h. Ühisveevõrgust varustatuse korral ei ole oodata joogivee mittevastavust nõuetele

või veetarbimisest tulenevaid olulisi keskkonnamõjusid. Elamualal tekkiv reovesi

suunatakse reoveetrassi kaudu reoveepuhastusjaama. Tekkiv reovesi puhastatakse

nõuetekohaselt ning sellega ei kaasne reoveega olulist keskkonnamõju. Samuti ei nähta

ette tekkivaid reoveekoguseid, mis ületaks reoveepuhasti võime.

Kavandatava tegevuse alal ega vahetus lähetuses ei asu maaparandussüsteeme.

2.3. Tegevuse energiakasutus

Hoonete ja teede ehitustöödel kasutatakse energiat ehitusmasinate ja ehitusmaterjale

transportivate masinate tööks (kütusekulu), vajadusel ka elektrienergiat konkreetse objekti

valgustamiseks. Energiana kasutatakse peamiselt vedelkütuseid. Ehitustegevuse

lõppemisel võetakse hooned kasutusse ja kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte-

kui elektrilahendustes.

2.4. Tegevusega kaasnevad tegurid (nt heide vette, pinnasesse ja õhku; müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn)

Ehitusel kasutatav vesi saadakse eeldatavalt transporditavate paakautodega, olmereovee

kogumiseks kasutatakse eeldatavalt teisaldatavaid välikäimlaid. Reovee heidet vette

eeldatavalt ei toimu. Ehitustegevuse lõppemisel võetakse hooned kasutusse ja jätkub

rajatava objekti tarbeks edaspidine ressursikasutus. Hoonete kasutamisel kulub olmevett

ja tuleb ära juhtida reovett. Kanalisatsiooni arvutusäravool on Linnuse tn 5 Qd = 20,0 m 3 /d

ja Qhmax = 4,6 m 3 /h ning Linnuse tn 3 Qd = 2,0 m

3 /d ja Qhmax = 0,4 m3/h. Qd = 2,0 m

3 /d ja

Qhmax = 0,4 m 3 /h. Kinnistu kanalisatsiooni eelvooluks on Linnuse tänava AS Keila Vesi

kanalisatsioon.

Kavandatava tegevuse ressursikasutus ei erine mistahes muudest samas mahus tehtavate

hoonete ja teede ehitamisest. Erinev on kavandatava tegevuse teostamise keskkond,

milleks on kaitsealune Keila mõisa park ning rohevõrgustiku ala, kus ei ole

leevendusmeetmete rakendamisel alust eeldada olulist negatiivset keskkonnamõju.

2.5. Jäätmekäitlus, sh karuputke seemnetega saastunud pinnase käitlus

Kavandatavate tööde käigus tekivad jäätmed, mis on seotud uue hoonestuse rajamisega

ning ehitustegevusega seotud inimeste (ehitustööliste) olmega. Tekkivad ehitus- ja

segaolmejäätmed kogutakse liigiti ja antakse üle nõuetekohaseid lube omavatele

17

jäätmekäitlejatele. Ehitustöödel tekkivad jäätmed (sh ka ohtlikud jäätmed) tuleb koguda

eraldi ning anda üle jäätmeluba, kompleksluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi

omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja.

Kavandatud hoonete, rajatiste ja platside ehitamisega kaasnevad pinnasetööd ja mulla

eemaldamine ehitiste alt. Juhul kui tekkinud pinnas/muld taaskasutatakse väljaspool

kinnistut, kus see on tekkinud, tuleb pinnast/mulda käsitleda jäätmetena (vastavalt

jäätmeseaduse § 1 lg 1 1 punktile 2) ning selle edasiseks käitlemiseks/taaskasutamiseks on

vajalik jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba, välja arvatud juhul, kui on

olemas vastav kaevise võõrandamise nõusolek.

Maa-ameti kaardirakenduse „Karuputke kolooniad“ 2024.a andmetel levib Linnuse tn 5

kinnistul karuputk (vt allolev väljavõte Maa-ameti kaardilt 21

). Karuputke seemned võivad

mullas püsida idanemisvõimelisena kuni 10 aastat. Saastunud mulla ja pinnase käitlemisel

tuleb järgida keskkonnakaitse nõudeid, kuid konkreetseid, järgitavaid nõudeid

õigusaktidega ei ole kehtestatud. Enne kui pinnast objektilt ära vedama asutakse, tuleb

pinnase ladustuspaik kooskõlastada Keskkonnaametiga. Keskkonnaametiga

kooskõlastamise tulemusel negatiivne mõju puudub, kuivõrd saastunud pinnas

käideldakse nõuetekohaselt ja selleks sobivas asukohas.

2.6. Avariiolukorrad

Kavandatava tegevuse ala ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted ning kavandatava

tegevusse elluviimisel ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Kliimamuutustest

põhjustatud õnnetuste või avariide ohtu tõenäoliselt piirkonnas kavandatava tegevusega

seonduvalt ei esine. Kavandatavate ehitustöödega ei kaasne suurõnnetuse ohtu või

tavapärasest kõrgemat avariiolukorra ohtu.

Kavandava tegevuse elluviimise järgselt on võimalik, et reostusohtu pinnasele, pinna- ja

põhjaveele võib põhjustada mõni avarii reoveetrassiga.

3. Mõjutatav keskkond, keskkonna taastumis- ja vastupanuvõime

21

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/karuputk (vaadatud 12.04.2024)

18

3.1. Maakasutus

Kavandatav tegevus hõlmab Linnuse tn 3 maaüksust (katastriüksus 29601:001:0252;

sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 2801 m 2 ) ja Linnuse tn 5 maaüksust (katastriüksus

29601:001:0253; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 9363 m 2 ), väheses ulatuses

Linnuse tänav L1 maaüksust (katastriüksus 29601:001:0255, sihtotstarve transpordimaa

100%). Kinnistutel ehitisregistri andmetel hooneid ei asu. Kavandatava tegevuse ala

piirneb põhjas üldkasutatava maaga (Linnuse tn 1b, 29601:001:0250), idas Harjumaa

muuseumi hoone aluse kinnistuga (Linnuse tn 9, 29601:015:1240), lõunas Jõepargi

kinnistuga, millel asub Keila mõisa park (29601:001:0256) ja läänes hoonestatud

elamumaa kinnistutega Linnuse tn 4 (29601:015:0009) ning Linnuse tn 1

(29601:015:0680). Tegevus on kooskõlas alal kehtivate planeeringutega määratud

maakasutusega.

3.2. Loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Pinnas: Linnuse tn 5 eelprojekti 22

kohaselt on kinnistu vertikaalplaneeringu lahendusega

kujundatud ümber ridaelamu edelapoolsel alal olev kõrgem maapind, mis osaliselt

eemaldatakse ning täidetakse tagasi elamu põhjapoolse ala osas.

 Arvestades rajatavate hoonete jm ehitiste ulatust ja paiknemist, ei ole tegu

olulise negatiivse tagajärjega pinnasele ja mullale.

Taimestik: Kavandatava tegevuse alal kasvab haljastuse inventuuriaruande 23

järgi 11

erinevat taksonit puuliike ning 5 erinevat taksonit põõsaliike. Senised uuringud

kinnitavad, et Keila mõisa pargi puittaimestik on liigivaene. Ka Keskkonnaamet asus

detailplaneeringuga seoses 12.12.2016 kirjas nr 7-13/16/7037-8 seisukohale, et kuna

hoonestusalade näol on tegemist karuputke koloonia esinemisalaga, siis on muutunud seal

esinevad looduskooslused väheväärtuslikuks.

22

Linnuse tn 5, eelprojekt, Raivo Tabri Arhitektuuribüroo OÜ, töö nr. 2022-01-20PP/b 23

Linnuse tn 3 ja 5 haljastuse inventuuriaruanne ja alustaimestiku uuring, OÜ Sfäär planeeringud 1.08.2022

töö nr 22/9

19

Kavandatav tegevus toob ehitusalal kaasa väheväärtusliku pargitaimestiku hävimise, mis

asendatakse uushaljastusega. Nagu varasemalt mainitud, siis pinnasetööd aitavad

vähendada karuputke kolooniat, mis on kaitsealuse pargi taimestiku väheväärtuslikuks

muutmise üheks põhjuseks. Uushaljastus on kavandatud liigiliselt mõõdukalt mitmekesise

9 puuliigi ja 6 põõsaliigi istutustena. Põõsad istutatakse hekkidena. Likvideeritava pargi

rohttaimestiku asemele on kavandatud osaliselt muru ja osaliselt niidualad. Olemasolev

rohttaimestik eemaldatakse ja asendatakse uue taimekooslusega vastavalt planeeritava

kasvukoha- tüübiga.

● Arvestades rajatavate hoonete jm ehitiste ulatust ja paiknemist, ei ole tegu

ulatusliku negatiivse tagajärjega taimestikule ja taimestiku saab osaliselt

asendada uue taimestikuga.

Linnuse tn 5 kinnistule projekteeritud rida- ja korterelamu kütte lahendus on kavandatud

soojuspumpadega, 41 maasoojuspuuraugu baasil. Keskkonnaamet on juhtinud tähelepanu

asjaolule, et projektis tuleb käsitleda mõjualas olevate puude kaitsemeetmeid ja

kirjeldada, kuidas on tagatud nende puude säilimine tulevikus. Lisaks tuleb selgitada,

kuidas on tagatud nende puude säilimine, mis plaanitakse istutada nii, et võra ulatub

soojuspuuraukude kohale. Projekti keskkonnakaitse peatükis on toodud säilitatavatele

puudele jm taimestikule avalduva negatiivse keskkonnamõju võimalikud

leevendusmeetmed. Leevendusmeetmetega arvestamisel pole olulist mõju ette näha.

3.3. Keskkonna vastupanuvõimest, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate

loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud

või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise

väärtusega alade vastupanuvõimest

Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime

20

Kavandatav tegevus ei asu ega piirne Natura 2000 võrgustiku alaga. Eesti Looduse

Infosüsteemi 24

andmetel piirkonnas vääriselupaigad ning Natura elupaigad puuduvad.

Sini- ja rohevõrgustiku vastupanuvõime:

Kavandatav tegevus asub osaliselt maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku alal ning

külgneb sinivõrgustikuga (Keila jõgi ja selle 200 m laiune puhverala).

Keila jõgi oli tervikuna kantud lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja 25

,

mis tähendab et veekogule on seatud vastavad (rangemad) nõuded vee keemilisele ja

füüsikalisele kvaliteedile. Keila jõe veekaitsevöönd on 10 m 26

. Veekaitsevööndis on

keelatud ehitamine, puude raie (v.a Keskkonnaameti nõusolekul), pinnase kahjustamine ja

muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Otsest ohtu

sinivõrgustiku toimimisele ei ole.

Rohevõrgustiku alal arendamine on lubatud, kui säilivad rohelise võrgustiku

ökoloogilised ja puhkeväärtused ning toimivus. Linnalise asustusega aladele ulatuvad

rohelise võrgustiku osad on eelkõige puhkeotstarbelised ning Keila mõisa park on juba

praegu Keila linna elanike soositud puhkeala. Praegune pargi hooldus ja rekreatiivne

kasutuskoormus on taganud pargi taimekoosluste ja loomade populatsioonide

taastumisvõime. Kavandatava tegevusega suurendatakse kohaliku rohevõrgustiku

rekreatiivset jms kasutuskoormust, kuna ahendatakse rohevõrgustiku ala ulatust ning

samal ajal tuuakse sinna juurde püsivalt elama ligikaudu 133 uut elanikku. See iseenesest

ei oma olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele, kuivõrd säilib olemasolev

rohevõrgustiku sidusus ning funktsioonid. Ka Keskkonnaamet asus detailplaneeringuga

seoses 12.12.2016 kirjas nr 7-13/16/7037-8 seisukohale, et kavandatava tegevusega ei ole

ette näha rohevõrgustiku senise toimimise halvenemist.

Tiheasustatud ala vastupanuvõime:

Kavandatava tegevuse ala piirneb Keila mõisa pargi, kohaliku muuseumi, väikese

korterelamu (12 korteriga) ja paari väikeelamuga – naabruses on seetõttu püsielanikke

suhteliselt väikesearvuliselt ja lähipargina on looduskaitsealusel Keila mõisa pargil väike

kasutajaskond. Pargi praegune puhkeotstarbeline kasutuskoormus on väike ning

võimaldab inimestele seal rahuliku puhkuse hüve.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kaasneb küll pargi teatav ümberkujundamine ning

samuti väheneb pargi pindala kavandatud elamute näol, kuid see ei tähenda, et pargi kui

avaliku ruumi kasutusvõimalused sellest tulenevalt oluliselt halveneksid või park kaotaks

senise väärtuse. Park täidab endiselt puhkemaastiku eesmärki, olenemata sellest, et uute

elamute rajamisega suureneb planeeritava ala kasutatavus uute elanike võrra. Pargiala

avalik kasutamine on tagatud.

DP realiseerimisega kaasnevate liiklusmõjude hindamiseks telliti eksperthinnang, mille

kohaselt ei teki probleemi Linnuse tänava läbilaskevõimega. Positiivne mõju kaasneb uute

kergliiklusteede rajamisel, sh Linnuse tänava äärde.

Kavandatava tegevuse käigus Linnuse tänav ja tänavavalgustus renoveeritakse, samuti

rajatakse uus jalg- ja kergliiklustee. Tänavaruumi renoveerimisel on positiivne mõju

24

EELIS (vaadatud 15.02.2024) 25

Keskkonnaministri määrus 09.10.2002 nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate

veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded“ (RTL 2002, 118, 1714) 26

Veeseadus § 118 lg 2 p 2

21

jalakäijate ja kergliiklejate ohutusele. Jalg- ja kergliiklusteede väljaehitamine mõjutab

positiivselt inimeste liikuvust.

Keskkonna ajalooline, kultuuriline või arheoloogiline väärtus ja vastupanuvõime:

Keila mõisa park ei ole muinsuskaitsealune park, kuid vastavalt Maa-ameti

kaardirakendusele jääb Linnuse tn 5 kinnistule muinsuskaitsealuse kinnismälestise

kindlustatud elamu (reg nr 21517) kultuurkiht (reg nr 17881) ja kinnismälestise

kaitsevöönd. Kinnismälestis on tunnistatud kultuurimälestiseks kultuuriministri

27.07.1998 määrusega nr 20.

2009. aastal viis Arheograator OÜ Linnuse tn 5 kinnistul täiendavad arheoloogilised

eeluuringud 27

, mille käigus arheoloogiliselt väärtuslikku kultuurkihti 18.–20.sajandi

karjakastelli alal ei leitud, mistõttu võib karjakastelli piirides ehitustegevust lubada.

Mullatöödel tuleb tingimata tagada arheoloogiline järelevalve karjakastelli alusmüüride

täielikuks fikseerimiseks. Karjakastelli ja Linnuse tänava vaheline ala, 25 m tänava

keskjoonest kirde suunas, tuleks aga jätta arheoloogilise kaitse alla siin säilinud,

arvatavasti 17. sajandist pärinevate lautade alusmüüride ning võimalik ka, et paremini

säilinud kultuurkihi tõttu.

Keskkonnamõju hindamise ekspertarvamuse koostanud ekspertgrupp asus 2016. a märtsis

seisukohale, et planeeringulahendus ei näe ette tegevusi, mille tulemusena

keskkonnahäiringutest lähtuvalt avalduksid negatiivsed mõjud riiklikele

kultuurmälestistele.

Muinsuskaitseamet on andnud oma seisukoha edasiste arheoloogiliste uuringute osas

Keila linnas Linnuse tn 3 ja Linnuse tn 5 kinnistutel 05.10.2021 kirjaga nr 1.1-7/3010-1.

Muinsuskaitseseadusele ning 2007. ja 2009. aasta arheoloogiliste eeluuringutele tuginedes

tuleb Keila linnas Linnuse tn 3 ja Linnuse tn 5 kinnistul teostatavatel pinnasetöödel

arvestada järgnevate muinsuskaitse tingimustega:

 Kaevetöödel arheoloogiamälestise reg-nr 17881 ja selle kaitsevööndi alal tuleb

tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, in

situ ladestunud arheoloogilise kultuurkihi ilmnemisel arheoloogilised

väljakaevamised). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks

tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja

dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka

hammasteta kopp.

 Kesk- ja varauusaegsete rajatiste ilmnemisel tuleb need säilitada in situ ja leida

koos Muinsuskaitseametiga võimalus nende säilimiseks või minimaalseks

lõhkumiseks.

 18.-20. sajandi karjakastelli alusmüürid tuleb enne nende lammutamist

nõuetekohaselt dokumenteerida.

 Arheoloogilisi uuringuid peab läbi viima vastava pädevusega isik või ettevõtja

(MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on

leitavad kultuurimälestiste registrist „Mälestised“ → „Majandustegevusteated ja

pädevustunnistused“ → „Filtreerimine, arheoloogiamälestised“ 28

.

27

Aruanne arheoloogilistest eeluuringutest Harjumaal, Keilas Jõepargi kinnistu kirdeosas. Talvar, P. 2009. 28

Tere tulemast (muinas.ee)

22

 Arheoloogiliste uuringute läbiviija otsimise ja sobiva aja kokkuleppimisega tuleb

alustada aegsasti, kuna vastava pädevusega isikute ja ettevõtjate arv on piiratud.

Samuti tuleb arvestada sellega, et seadusest tulenevalt (MuKS § 47) peab

arheoloog Muinsuskaitseametile esitama uuringuteatise vähemalt 10 päeva enne

uuringu toimumist ning uuringu lubamise otsuse tähtaeg on kuni 30 päeva alates

uuringuteatise esitamisest.

 Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise uuringu osas on juriidilisel isikul

võimalik taotleda uuringukulude hüvitamist töödele kulunud maksumusest poole

ulatuses (maksimumsummas 1500 eurot). Täpsem info hüvitise taotlemisest

Muinsuskaitseameti kodulehel 29

.

 Enne tööde teostamise algust peab Muinsuskaitseametist taotlema tööde tegemise

loa 30

(MuKS § 52 lg 3; Tööde tegemise loa taotluse vorm). Loataotlus tuleb

esitada ka siis kui tööd toimuvad samaaegselt nii mälestisel kui kaitsevööndis.

Tööde tegemise luba väljastatakse pärast arheoloogiliste uuringute uuringukava

heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.

 Kaevetöödel väljapool mälestise kaitsevööndeid tuleb arvestada arheoloogiliste

leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

Linnuse tn 3 ja Linnuse tn 5 eelprojektides on Muinsuskaitseameti tingimustega

arvestamise vajadus märgitud.

29

Uuringud | Muinsuskaitseamet 30

https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load

23

Joonis 2. Kavandatava tegevuse ala kultuurimälestised

31

Kaitsealuse pargimaastiku vastupanuvõime

Kaitsealuste parkide kaitse-eesmärgiks on ajalooliselt kujunenud planeeringu,

dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult

väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos

edasise kasutamise ja arendamise suunamisega 32

.

Keila mõisa pargi pargimaastiku kujundavad avatud, poolavatud ja suletud pargiruumi

osad. Pargikompositsiooni säilitamine, eriti pargiaasade ja vaatesihtide avatuna hoidmine

on pargi kui terviku säilimiseks oluline. Avatud pargiruumil – pargiaasadel ja neid

ühendavatel vaatesihtidel – on oluline tähtsus pargis elavatele looduskaitsealustele

nahkhiirtele toitumisalade tagamisel. Keila mõisa pargis hoolduskava raames teostatud

31

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kultuurimalestised (vaadatud 15.02.2024) 32

Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-

eeskiri“ (RT I 2006, 12, 89)

24

hooldustööd aastatel 2014-2015 on andnud häid tulemusi. Pargi kompositsioonis tulevad

esile avatud ja suletud alad, vaatekoridorid ja põlispuud. Kujundatud pargimaastik, mis on

tasakaalus pargi rekreatiivse kasutuskoormusega ning on tugevdanud kaitsealuste liikide

populatsioone.

Kavandatav tegevus omab otsest mõju 2 446,9 m 2 suurusele alale Keila mõisa pargist,

mille kogusuurus on 16,8 ha. Ehitusprojekti elluviimisel kaasneb küll pargi teatav

ümberkujundamine ning samuti väheneb pargi pindala kavandatud elamute näol, kuid see

ei tähenda, et pargi kui avaliku ruumi kasutusvõimalused sellest tulenevalt oluliselt

halveneksid või park kaotaks senise väärtuse.

Keila mõisa parki on kujundatud, lähtudes avaliku kasutuse otstarbest (puhkeotstarbest).

Park on nii Keila linna elanike kui ka kaugemalt tulnud külastajate poolt ka olemasolevas

olukorras aktiivses kasutuses, sh jalutatakse pargis koertega. Keila mõisa pargi n-ö

vahetusse tõmbepiirkonda (ehk kuni ca 10 min jalutuskäigu kaugusele) jääb lisaks suurele

hulgale eramutele ka olemasolevaid korter- ja ridaelamuid. Arvestades parki ülelinnalise

puhkealana, milleks see oma iseloomult on, kasvab potentsiaalne igapäevane

kasutajaskond veelgi. Ei ole võimalik eristada kahest uuest mitme eluruumiga hoonest

tulenevat võimalikku täiendavat kasutust ülejäänud kasutajaskonnast ja selle mõjust. Parki

on jalutamiseks rajatud korralik jalgteede võrk, mis säästab pargi looduslähedasemaid

alasid tallamise ja muu häiringu eest. Keila linnal on kavandamisel jõeäärne promenaad,

mis omakorda suunaks inimesi pigem selleks vastavalt ettevalmistatud liikumiskoridori.

Kehtiva Keila linna üldplaneeringuga on suurendatud roheala funktsiooniga ala ulatust

(varasemalt elamumaa juhtotstarbega alade arvelt) pargist lääne suunas, võimaldades

kasutuskoormuse täiendavat hajutamist. Kuna pargi kasutamise üldine iseloom ei muutu,

puudub objektiivne alus väita, et pargi kasutus mitmekordistub ja pargi vastupanuvõime

võidakse ületada.

Keila mõisa pargi hoolduskavas 33

toodud kirjelduse kohaselt asub ajalooline pargiosa

Keila mõisa peahoonest lõuna ja kagu pool ehk kavandatavast hoonestusalast teisel pool

Linnuse teed. Linnuse tn 5 kavandataval hoonestusalal paiknes ajalooliselt hoonestus

(karjakastell). Hoolduskavas on hinnatud pargi osade üldist haljastuslikku väärtust

eraldiste kaupa. Linnuse tn 5 maaüksust hõlmav eraldis on määratud väheväärtuslikuks

puistuks ehk kõige madalamasse väärtusklassi. Maaüksus on tänasel päeval küll

hooldatud, kuid üldine ala iseloom on sama. Alale on koostatud täiendavad haljastuse ja

alustaimestiku inventuurid, neist uusim ehitusprojekti juurde. 34

Inventuuril kaardistati

väärtuslikumad puud ja esitati soovitused väärtuslikuma haljastuse kaitsmiseks.

Alustaimestiku taimekooslus hinnati degradeerunuks ja toodi välja, et seal esineb suurel

hulgal mitteiseloomulikke liike. Seega ei ole hoonestusala pargi peamiste kaitse-

eesmärkide (ajalooline pargiruum ja väärtuslik puistu) kontekstis esinduslik ala.

Samuti ei muudeta pargi planeeringut osas, mida elamuehitus ei mõjuta. Pargi

väärtus ja kasutusvõimalused ei kao.

Kaitstavate loodusobjektide vastupanuvõime:

Kavandatav tegevus toimub mitme looduskaitsealuse liigi elupaiga piirkonnas:

Keskkonnaregistri andmetel on kavandatava tegevuse lähipiirkonnas registreeritud üks III

kaitsekategooria kaitsealune liik - kodukakk (Strix aluco). Kodukakk (KLO9130857) on

33

Artes Terrae, 2013. Keila mõisa pargi hoolduskava 34

OÜ Sfäär Planeeringud, 2022

25

Eestis laialt levinud. Kodukakk elab Eestis aastaringselt. Kodukakk on arvukam mandri-

Eesti lääneosas ja saartel. Pesa teeb kodukakk puuõõnsusesse. Kodukakk on väga

pesapaigatruu lind. Kodukakud alustavad pesitsemist märtsi lõpul ja aprilli algul.

Kodukaku menüü on mitmekesine. Lisaks väikestele närilistele (uruhiired, leethiired jt.)

leidub tema saagis ka linde, kahepaikseid ja nahkhiiri. Teda ohustab sobivate pesapuude

mahavõtmine parkides, hukkumine elektriliinides ja kokkupõrgetes autoga. Pesitsusajal

on ohuks pesarüüste väikekiskjate, eriti metsnugise poolt. Kodukaku ohuteguriks on ka

liigsed häiringud inimese poolt. Kavandatavast tegevusest otsene oluline mõju

puudub, sest projektala ei hõlma kodukaku elupaika ning see asub kavandatavast

tegevusest eemal ning on juba täna mõjutatud paiknemisest linnalises keskkonnas.

Keskkonnaregistri 35

andmetel on kavandatava tegevuse alal registreeritud kolm II

kaitsekategooria kaitsealust nahkhiireliiki – suurvidevlane (Nyctalus noctula), veelendlane

(Myotis daubentonii) ning põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii). Nende liigirikkust,

varjepaikade võimalikkust ning elupaiga kvaliteeti on lähemalt uuritud kolmes Keila

linnas asuvas pargis (Kirikuaed, Keskpark ning Jõepark) 2012. aasta suvel läbi viidud

nahkhiirinventuuris 36

.

Põhja-nahkhiir (KLO9115652) on Eestis laialt levinud ja arvukas nahkhiireliik.

Tegemist on paikse liigiga, kes kasutab talvitumiseks mitmesuguseid maa-aluseid rajatisi

(suurtest käikudest väikeste keldriteni). Toitumisaladena kasutab põhja-nahkhiir

mitmesuguseid biotoope, pargid, veekogude äärealad, metsalagendikud ning erinevad

linnamaastiku osad (majahoovid, tänavad jne). Saaki püüab põhja-nahkhiir tavaliselt

kõrgemal kui 4 meetrit. Puistus toitub enamasti puude võrade tasandil või nende kohal.

Liik võib varjepaigana kasutada ka toitumisala. Liikumisteedena ei ole põhja-nahkhiirele

olulised varju pakkuvad lineaarsed maastikuelemendid ning liik ületab tihti ka avatud

(lagedaid) alasid.

Veelendlane (KLO9115771) on Eestis laialt levinud nahkhiireliik. Talvituvad maa-

alustes rajatistes ja suuremates maa- ja jääkeldrites. Toitumisaladeks on veelendlastel

tiigid, järved, vooluveekogud ja ka merelahed. Toitumislend on tüüpiliselt veepinnale

väga lähedal. Toitumiseks võidakse kasutada ka puistuid ja nende servaalasid. Valgustuse

suhtes tundlik liik, kes väldib üldjuhul valgustatud alasid. Toitumisalad paiknevad

varjepaigast enamasti kahe kuni viie, maksimaalselt 10 km kaugusel. Liikumisteedena

kasutavad veelendlased veekogusid ning lineaarseid maastikuelemente (hekid,

metsaservad, alleed jm). Avatud alade ületamist väldivad.

Suurvidevlane (KLO9115815) on Eestis paiguti levinud nahkhiireliik. Tegemist on

rändliigiga, kes esineb Eestis maist septembrini. Suviste varjepaikadena kasutavad

suurvidevlased puuõõnsuseid, kuid võivad asustada ka hooneid ning varjekaste.

Suurvidevlasi on leitud näiteks suurte korterelamute ventilatsioonisüsteemidest. Saaki

püüavad suurvidevlased avatud aladel, veekogude läheduses või puistute kohal. Toitudes

lendavad nad enamasti kõrgel (10-50m). Suurvidevlased võivad jahti pidada ka

tänavalaternate kohal.

Nahkhiirte varjepaigad pargis ja metsas ei too endaga kaasa täielikku tegevuskeeldu, vaid

lähtuda tuleb kaitsealuste liikide vajadustest. Kuivõrd kõik nahkhiirte elupaigad on

looduskaitse all, tuleb kõikide nahkhiirte varjepaiku mõjutavate tegevuste puhul

konsulteerida Keskkonnaametiga ja nahkhiirespetsialistidega.

35

https://register.keskkonnaportaal.ee/register (vaadatud 15.02.2024) 36

MTÜ Suurkõrv, 2012

26

Linnuse tn 3 ja 5 ehitusprojektidele koostatud nahkhiirte eksperdiarvamuse kokkuvõtlikes

järeldustes nahkhiirte elupaiga kvaliteedile olulist negatiivset mõju ette ei nähta.

Haljastusprojektis kirjeldatud olemasoleva kõrgpuistu säilitamine, täiendavate lehtpuude

istutamine ning niidumuru rajamine soosivad putukarohkust ja tänu sellele ka nahkhiiri.

Kõrghaljastus piirab valguse jt häiringute levimist pargialale ja jõe kohale, kus on kõige

olulisemad nahkhiirte lennualad.

Keskkonnaamet asus detailplaneeringuga seoses 12.12.2016 kirjas nr 7-13/16/7037-8

seisukohale, et hoonestusalade iseloomu arvestades ei ole kavandatava tegevuse

realiseerimisega ette näha negatiivset mõju kaitsealustele nahkhiirtele. Nahkhiirte

toitumisala ja hoonestusalade vahele jääb piisavalt puhverruumi ning hoonestusalal endal

ei esine Keskkonnaametile teadaolevalt nahkhiirtele sobilikke puid. Kuna kavandatud

hoonestusalad on olnud ka varasemalt hoonestatud ning piirkonnas esineb veel mitmeid

(elu)hooneid, võib Keskkonnaameti hinnangul eeldada, et nahkhiired on sellise

situatsiooniga kohanenud.

Sõltumata Keskkonnaameti varasemast hinnangust on mõistlik leevendavate meetme

rakendamine. Säilitada tuleb nahkhiirtele sobilikud varjepaigad ja ka toitumisalad.

Kavandatava tegevuse elluviimisel ja ehitustöödel tuleb arvestada Keila mõisa pargi

hoolduskavas toodud tingimustega: Nahkhiirtega arvestamine pargi hooldustöödel (ptk

4.3.6):

 Igasugused puude hooldus- ja langetustööd tuleb läbi viia väljaspool nahkhiirte

suvistesse kolooniatesse kogunemise aega. Töid ei tohi teostada vahemikul 1. mai

- 1. september.

 Nahkhiired kasutavad varjepaikadena puuõõnsuseid, puukoore aluseid pragusid

ning muid puudes olevaid lõhesid. Õõnsuste ja pragudega puid tuleks pargis

säilitada ning nende langetamisele eelistada puude konserveerimist.

 Nahkhiired võivad varjepaikadena kasutada ka surnud puudes olevaid õõnsusi.

Surnud puudelt tuleks võimalusel eemaldada vaid pargikülastajale ohtlikud osad.

 Parki saab paigaldada nahkhiirtele lisavarjevõimalusi (varjekastid jm).

 Pargi hooldamisel tuleks jälgida, et säiliks mitmekesise struktuuriga ning

mitmerindeline puistu.

 Pargis tuleks niita valikuliselt, pakkudes nii putukatele mitmekesist elupaika (alad

madalmuruga, lillemuruga, niitmata alad jm).

 Parki kasutavad toitumisalana ka nahkhiired, kelle varjekohad ei asu pargis.

 Oluline on nahkhiirtele sobivate liikumisteede olemasolu ümbritsevas maastikus.

Elamuhoonete ja pargiradade rajamisega kaasneb (tänava)valgustuse rajamine. Alal

leiduvatest liikidest on valgushäiringule tundlik nahkhiireliik veelendlane, kes kasutab ala

toitumiseks. Kuna veelendlased on valgustuse suhtes pelglikud, tuleks hoolikalt kaaluda

läbi ning pidada nõu ekspertidega jõeharu läheduses sobiva valgustussüsteemi rajamise

üle.

Linnuse 5 on kavandatud välisvalgustus, mida saab reguleerida nahkhiiri mitte häirivaks.

Projekteeritud valgustuse töörežiim ja värvustemperatuur on valitud elektriala spetsialisti

poolt (keskkonda säästev wild-light funktsiooniga). Valgusreostus on piiratud levikuga ja

kestvus oleneb valgustuse reguleerimisest, mis jääb elanike poolt tehtavaks tööks.

 Projektile on lisatud käsitiivaliste eksperdi arvamus (OÜ Rewild, 15. sept 2023),

millist tehnilist lahendust võiks projekteerida. Nimetatud töös on esitatud

27

tingimused mõju vähendamiseks ning on antud seisukoht, et Linnuse tn 3 ja 5

projektidel nahkhiirte elupaiga kvaliteedile olulist negatiivset mõju ei ole ette

näha. Seejuures ei ole eksperdid pidanud vajalikuks lisada detailse tehnilise

lahenduse täiendava/täpsema hindamise nõuet. Nahkhiirte jt öösel aktiivsete

loomade ja lindudega on arvestatud välisvalgustuse projekteerimisel. Eeldusel, et

lähtutakse eksperthinnangus seatud tingimustest, ei saa eeldada olulist negatiivset

mõju nahkhiirtele.

 Tegevuse elluviimine on projektis kavandatud teostada II kaitsekategooria

kaitsealustele käsitiivaliste elupaikadega arvestades. Projektile on lisatud

käsitiivaliste eksperdi arvamus, et olemasoleva kõrgpuistu säilitamine projektis

kirjeldatud mahus, täiendavate lehtpuude istutamine ning niidumuru rajamine

soosivad putukarohkust ja tänu sellele ka nahkhiiri.

Eelnevat kokkuvõttes puudub oluline mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Leevendavate meetmete rakendamisel on mõju väheoluline.

3.4. Inimese tervis ja heaolu

Ehitusaegne mõju: Kaudselt võib elanikele avaldada ehitustööde teostamise ajal mõju

tolm ning välisõhu saastetaseme, müra- ja vibratsioonitaseme ajutine tõus ehitustsooniga

piirnevatel aladel. Välisõhu heidete peamisteks allikateks ehitustööde ajal on erinevate

mehhanismide kasutamisel tekkiv tolm ja teised välisõhku eralduvad heitmed (sõidukite ja

seadmete heitgaasid) ning nende võimalik levik väljapoole kavandatava tegevuse ala.

Tahkete osakeste kontsentratsiooni välisõhus võib suurendada ka liiva ja muu

peenfraktsioonilise ehitusmaterjali hoidmine kavandatava tegevuse alal. Müra tekitavad

nii ehitust teenindavad veokid (materjalide vedu) kui ka kohapeal töötavad seadmed

(pinnase tihendamine, puurimine, vaiade rammimine jms). Ehitustöödega võib ajutiselt

kaasneda ka vibratsioon, nt pinnase tihendamisel, maasoojuspuuraukude puurimine.

Kavandatava tegevuse ala piirneb Harjumaa Muuseumi, eluhoonete, Keila jõe ja

kaitsealuse pargiga, millele kõige rohkem mõju avaldub. Täiendavaks ehitusaegseks

mõjuks on häiring kohalikus liikluses seoses Linnuse tn ja Lõuna-Keila tänavate

kasutamisega materjali veoks. Tegu on siiski lokaalse ja ajutise mõjuga, mis lõppeb

objekti valmimisega. Puudub oluline mõju inimesele tervisele ja heaolule.

Valminud ehitiste ja nende kasutuse mõju: Kavandatava tegevuse ala asub

tiheasustusalal Keila linnas, kuid piirneb pargi, kohaliku muuseumi ja paari väikeelamu

ning väikese korterelamuga (12 korterit) – seega pargi praegune puhkeotstarbeline

kasutuskoormus on väike ning võimaldab inimestele seal rahuliku puhkuse hüve.

Kavandatava tegevuse elluviimisel lisandub piirkonda 133 uut elanikku. Seega suureneb

Keila mõisa pargi rekreatiivne kasutuskoormus.

Kavandatava tegevusega muudetakse piirkonna elanikkonna liikumis- ja

puhkamisharjumusi. Pargiala maht väheneb vähesel määral. Positiivset mõju omab

asjaolu, et rajatakse uued kergliiklusteed, sh Linnuse tänava äärde.

Hoonete kasutamisel mõjutavad mõningaselt piirkonna õhukvaliteeti juurde tulevad

autod, kuid seda mõju saab lugeda väheoluliseks. Keila linna müra vähendamise

tegevuskavas 37

ning kehtivas üldplaneeringus on Keila mõisa park määratud vaikseks

alaks.

37

Keila linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava vastuvõtmine–Riigi Teataja

28

Lisanduva liiklusmüra tõttu võib pargi kasutamine puhke-eesmärgil olla häiritud, tegemist

on kaudse ja lokaalse mõjuga, mis avaldub Linnuse teega piirneval alal.

Arvestades elamute juurde rajatavate parkimiskohtade arvu (vt allpool) ning võttes

eelduseks, et iga parkimiskoha kohta tehakse ööpäevas keskmiselt 4 ühes suunas sõitu

(ehk 2 edasi-tagasi sõitu), on eeldatav lisanduv liiklussagedus arvutuslikult suurusjärgus

kuni 208 sõitu ööpäevas (8,6 sõitu tunnis). Võrdluseks saab tuua, et strateegilisel müra

kaardistamisel, mille üheks eesmärgiks on välja selgitada olulise mürahäiringuga alad,

võetakse reeglina arvesse tänavad, mille ööpäevane liiklussagedus on võrdne või ületab

400 sõidukit ööpäevas 38

ning sama põhimõtet on kasutatud Keila linna mürakaardi

koostamisel 39

. Liiklussageduse põhjal saab eeldada, et müranorme ei ületata ning Keila

mõisa pargi vaikne ala säilib vaikse alana.

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevate liiklusmõjude hindamiseks telliti

eksperthinnang, mille kohaselt ei teki probleemi Linnuse tänava läbilaskevõimega.

Linnuse tänav renoveeritakse ja rajatakse uus jalgtee, mis parandab jalakäijate ja

kergliiklejate ohutust. Ehitusprojektiga rajatakse Linnuse tn 5 kinnistule uued teed ja 34

sõiduautode parkla kohta (1 parkimiskoht korteri kohta). Linnuse tn 3 kinnistule rajatakse

8 sõiduautode parkla kohta (2 parkimiskohta korteri kohta). Arvestades asjaoluga, et Keila

linnas on elaniku kohta ca 0,5 kehtiva registreeringuga sõiduautot 40

, siis eeldatav

sõiduautode hulk on suurem kui rajatavate parkimiskohtade arv. Täiendavad

parkimistaskud (külaliste parkimiskohad kokku 10 tk) on projekteeritud piki sõiduteed

Linnuse tn 5 kinnistu ette.

Linnuse tn 3 ja 5 kinnistud kavandatakse varustada ühisveevärgiga AS Keila Vesi Linnuse

tänava vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaudu. Ühisveevõrgust varustatuse korral ei ole

oodata joogivee mittevastavust nõuetele.

Eelnevat kokkuvõttes vastavad projekti realiseerimise mõjud tavapärastele mõjudele, mis

kaasnevad uute elamute rajamisel. Projekti realiseerimine ei ole ohtlik inimeste elule ja

tervisele. Tegemist on olemasoleva linnakeskkonnaga ning ka vaiksemates

linnapiirkondades peavad elanikud arvestama sellega, et nende ümbruskond võib

muutuda.

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele (otsene ja kaudne oluline mõju)

Kavandatava tegevusega rajatakse Keila linna tiheasustusalale ridaelamu ja 34-korteriga

rida- ja korterelamu. Kokkuvõttes, kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju ega

mõju NATURA 2000 võrgustiku alale. Ehitusprojekti realiseerimine ei ole ohtlik inimeste

elule ja tervisele ega põhjusta olemasolevale elukeskkonnale ega looduslikele aladele

saastumist, kahjustumist, olulisi jäätmetekkeid või olulist müra suurenemist.

Kaasneb mõningane väheoluline mõju maakonna rohevõrgustiku äärealale, kuid

kavandatava tegevusega ei ole ette näha rohevõrgustiku senise toimimise halvenemist.

Kavandatav asustus ei häiri rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist.

Puudub oluline mõju Keila mõisa pargile lähtudes asjaolust, et hoonestusalad asuvad

pargi äärealal, on olnud varasemalt hoonestatud ning hõlmavad väga väikest osa pargist.

Pargikoosluse väärtuslikum ja terviklikum osa jääb Linnuse teest edelasse-lõunasse.

38

SA Keskkonnaõiguse Keskus, 2020. Juhend: Strateegilised mürakaardid. 39

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2019. Keila linna välisõhu mürakaart. Seletuskiri 40

Keila linna kliima-ja energiakava. Europolis OÜ. 2022

29

Sealjuures on oluline, et hoonestusalade näol on tegemist karuputke koloonia

esinemisalaga ning seal esinevad looduskooslused on muutunud väheväärtuslikuks.

Puudub oluline mõju Keila pargi planeeringule, miljööle ja kaitse-väärtusele. Park täidab

endiselt puhkemaastiku eesmärki. Pargi avalik kasutus ja sellega seotud avalik huvi

saavad Keila Jõesaare detailplaneeringu realiseerudes paremini tagatud, kuna eraomandis

olev pargiala anti üle Keila linna omandisse. Kokkuvõttes, pargi kui avaliku ruumi

kasutusvõimalused kavandatavast tegevusest tulenevalt oluliselt ei halvene ja park ei

kaota senist väärtust.

Projekti mõju on seotud häiringute suurenemisega. Linnuse 5 kinnistule on kavandatud

välisvalgustus, mida saab reguleerida nahkhiiri mitte häirivaks (keskkonda säästev wild-

light funktsiooniga). Valgusreostus on piiratud levikuga ja häirimise kestvus oleneb

valgustuse reguleerimisest, mis jääb elanike poolt tehtavaks tööks. Projektile on lisatud

käsitiivaliste eksperdi arvamus (OÜ Rewild, 15. sept 2023), millist tehnilist lahendust

võiks projekteerida. Nimetatud töös on esitatud tingimused mõju vähendamiseks ning on

antud seisukoht, et Linnuse tn 3 ja 5 projektidel nahkhiirte elupaiga kvaliteedile olulist

negatiivset mõju ei ole ette näha. Seejuures ei ole ekspert pidanud vajalikuks lisada

detailse tehnilise lahenduse täiendava/täpsema hindamise nõuet. Nahkhiirte jt öösel

aktiivsete loomade ja lindudega on arvestatud välisvalgustuse projekteerimisel. Eeldusel,

et lähtutakse eksperthinnangus seatud tingimustest, ei saa eeldada negatiivset mõju

nahkhiirtele.

Eeldatavalt ehitustegevuse ega objekti kasutamise käigus reovett ega ohtlikke aineid

pinnasesse ei juhita. Erandjuhul võivad pinnast mõjutada võimalikud avariilised kütuse-

või määrdeainete lekked ehitustööde etapis. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde

sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda

sademe- ja pinnavett. Ehitusaegse tegevusega seotud mõjude ulatus piirneb peamiselt

ehitusalaga ja mõjud on lühiajalised.

Eelprojektiga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ületamist,

sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning tegevuse ressursitarve

ei ole suurem tavapärase elamute rajamise ressursitarbest. Arvestades rajatavate hoonete

ulatust ja paiknemist, ei ole tegu olulise negatiivse tagajärjega pinnasele ja mullale.

Mõju pinna- ja põhjaveele. Sademevett ei juhita Keila jõkke, vaid immutatakse oma

kinnistul – seega otsene mõju Keila jõe seisundile puudub. Elamute veevarustus ja reovee

ärajuhtimine toimub läbi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sellest ei ole ette näha

olulist keskkonnamõju. Projektlahendusele Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ poolt

koostatud ekspertarvamuses „Üleujutusohuga arvestamine ja sademevete ärajuhtimine“

(töö nr 2023053) on öeldud: „Juhul kui Linnuse tn 5 hoonete keldrid rajatakse

vettpidavad, vastab kavandatav hoonestus sademevee ärajuhtimise ja üleujutuse

seisukohalt Linnuse 3 ja 5 kinnistutel olevatele tingimustele. Puudub vajadus

leevendusmeetmete rakendamiseks ja sademevee äravoolu reguleerimiseks“.

Mõju bioloogilisele mitmekesisele, populatsioonidele, taimedele ning loomadele

Puudub oluline mõju kaitsealustele liikidele. Eesti Looduse Infosüsteemi alusel puuduvad

planeeringualal kaitstavad taime-, seene- või samblikuliigid. Hoonestusalade iseloomu

arvestades ei ole kavandatava tegevuse realiseerimisega ette näha negatiivset mõju

kaitsealustele nahkhiirtele. Nahkhiirte toitumisala ja hoonestusalade vahele jääb piisavalt

puhverruumi ning hoonestusalal endal ei esine kohalikule omavalitsusele teadaolevalt

30

nahkhiirtele sobilikke puid. Kuna kavandatud hoonestusalad on olnud ka varasemalt

hoonestatud ning piirkonnas esineb veel mitmeid (elu)hooneid, võib eeldada, et

nahkhiired on sellise situatsiooniga kohanenud.

Positiivne mõju kaasneb sellega, et hoonestusaladel eemaldatakse pinnasetööde käigus

karuputkega saastunud pinnas, mis aitab takistada karuputke levikut nii Keila mõisa

pargis kui sellest väljapool.

Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses esinevatele II kaitsekategooria

kaitsealustele käsitiivalistele kaasneb häiring. Tegevuse elluviimine on projektis

kavandatud teostada II kaitsekategooria kaitsealustele käsitiivaliste elupaikadega

arvestades. Projektile on lisatud käsitiivaliste eksperdi arvamus (Rewild OÜ, 15.09.2023),

et puid säilitatakse piisavas mahus ja negatiivset mõju kaitsealuste nahkhiirte poegimis-,

varje- või talvituskolooniatele ei ole. Nimetatud töös on esitatud tingimused mõju

vähendamiseks ning on antud seisukoht, et Linnuse tn 3 ja 5 projektidel nahkhiirte

elupaiga kvaliteedile olulist negatiivset mõju ei ole ette näha. Seejuures ei ole eksperdid

pidanud vajalikuks lisada detailse tehnilise lahenduse täiendava/täpsema hindamise nõuet.

Linnuse tn 5 projekteeritud valgustuse töörežiim ja värvustemperatuur on valitud

elektriala spetsialisti poolt (keskkonda säästev wild-light funktsiooniga). Eeldusel, et

lähtutakse eksperthinnangus seatud tingimustest, ei saa eeldada olulist negatiivset mõju

nahkhiirtele.

Mõju kultuuripärandile

Kaevetöödel Linnuse tn 3 ja Linnuse tn 5 kinnistutel tuleb täita Muinsuskaitseameti poolt

esitatud tingimusi, muuhulgas arheoloogiamälestise reg-nr 17881 ja selle kaitsevööndi

alal tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, in

situ ladestunud arheoloogilise kultuurkihi ilmnemisel arheoloogilised väljakaevamised).

Muinsuskaitseameti poolt nõutud muinsuskaitse tingimuste täitmisel ei ole Linnuse tn 3 ja

Linnuse tn 5 kaevetöödel tõenäoliselt olulist kultuurilist mõju.

Keskkonnamõju hindamise ekspertarvamuse koostanud ekspertgrupp asus 2016. a märtsis

seisukohale, et planeeringulahendus ei näe ette tegevusi, mille tulemusena

keskkonnahäiringutest lähtuvalt avalduksid negatiivsed mõjud riiklikele

kultuurmälestistele.

Muinsuskaitseamet pidas elamuarendust ajaloolises mõisapargis lubatavaks ja

hoonestusmahtusid antud piirkonda sobivateks.

Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Ehitusprojekti realiseerimine ei ole ohtlik inimeste elule ja tervisele ega põhjusta

olemasolevale elukeskkonnale saastumist, kahjustumist, olulisi jäätmetekkeid või olulist

müra suurenemist. Kaudselt võib elanikele avaldada ehitustööde teostamise ajal mõju

tolm ning välisõhu saastetaseme, müra- ja vibratsioonitaseme ajutine tõus ehitustsooniga

piirnevatel aladel. Kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse ja lõhna häiringuid

ega ülenormatiivset õhu saastatust. Samuti ei ole ette näha müra normtasemete ületamist

või ülemäärast vibratsiooni. Mõju inimese tervisele, sotsiaalsete vajadusele ja varale ei ole

oluline arvestades, et tegemist on linnakeskkonnaga, kus tuleb paratamatult arvestada

keskkonna muutmisega. Tegemist on tavapäraste mõjudega, mis kaasnevad uue 4 boksiga

kahe korruseline ridaelamu ja kahekorruseline 34 korteriga rida- ja korterelamu

rajamisega.

31

Mõjude omavahelised seosed

Teadaolevalt ei ole kavandatava tegevuse alal algatatud teisi projekte, antud kehtivaid

tegevuslubasid, projekte mille algatamise taotlus on esitatud, aga KMH/KSH algatamise

otsus on langetamata, projekte, mis on tagasilükatud, kuid arendaja poolt kohtusse

kaevatud. Mõningane lühiajaline kumulatiivne mõju võib esineda Linnuse tänava

renoveerimisega seoses. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegevusega ei kaasne olulist

koostoimet teiste projektidega ja ei ole ette näha olulise negatiivse kumulatiivse mõju

ilmnemist.

5. Negatiivse mõju võimalikud leevendusmeetmed

Projekti seletuskirja on lisatud keskkonnakaitse peatükk, milles esitatakse meetmed

ehitusaegsete ja ehitisega kaasnevate mõjude leevendamiseks.

Ehitusprojektis arvestatakse rohevõrgustikuga ning toetamaks piirneva rohevõrgustiku

astmelaua toimimist, rakendatakse järgmiseid haljastusprojektis toodud põhimõtteid:

- säilitatakse vabad (tarastamata) liikumisteed pargi ja Keila jõe kallaste vahel;

- elamu ümber säilitatakse võimalikus ulatuses pargiaasa ilmelised alad;

- rajatakse erineva kasvukõrgusega puu- ja põõsaliike, et meelitada alale rohkem putukaid

ning suurendada väikeste põõsalindude liigirohkust (putukad on omakorda toidubaasiks

nahkhiirtele). Lisaks rajatakse elusloodust säästvad valguslahendused.

Vähendamaks pargiosa kasutuskoormust, on ehitusprojektis tähelepanu pööratud

kvaliteetse väliruumi loomisele ehitusprojekti mahus. Muuhulgas on ette nähtud privaatset

puhkevõimalust pakkuv siseõu, mis pakub alternatiivi üldkasutuses pargialadele.

Peamine n-ö tavapärasest elamuehitusest erinev asjaolu Linnuse tn 5 puhul, mis on seotav

kliimamuutustega kohanemisega, on Keila jõe üleujutusoht. Üleujutusohuga on projektis

vastavalt eksperdihinnangu soovitustele arvestatud. Siseveekogude puhul lubavad

kliimamuutuste prognoosid eeldada, et kevadisest suurveest põhjustatud üleujutused

jõgede kallastel pigem vähenevad. Kuigi üleujutusohu ajaperioodid võivad jõgedel

nihkuda (olles seotud nt intensiivsete sademetega), ei ole ette näha üleujutuste ulatuse

suurenemist, mis vajaks täiendavaid meetmeid. Muude võimalike kliimamuutuste

mõjudega, nagu nt kuumalained, kohanemist toetab puude- ja põõsaste planeerimine

haljastusesse, sh parklate ja kõnniteede äärde.

6. Eelhinnangu järeldus

Kokkuvõttes näitab eelhinnang selgelt, et arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel

ning lähtudes kavandatavast tegevusest ja selle asukohast puudub kavandataval

tegevusel ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisel oluline keskkonnamõju.

Kavandatav tegevus on otseselt kooskõlas alal kehtivate strateegiliste

planeerimisdokumentidega, kavadega ja kehtiva õigusega. Kavandatavad ehitised asuvad

Keila mõisa pargi ja rohevõrgustiku äärealal, tegevuse elluviimisel säilivad rohelise

võrgustiku ökoloogilised ja puhkeväärtused ning toimivus. Kavandatav tegevus järgib

pargi ajalooliselt välja kujunenud ruumiloomet ja asub olemasolevate teiste elamute

kõrval. Ehitusprojekt on kooskõlas ala esteetikaga ja välja kujunenud hoonestusega.

32

Hoonestusalade iseloomu arvestades ei ole kavandatava tegevuse realiseerimisega ette

näha olulist negatiivset mõju kaitsealustele loomadele, taimestikule, inimese tervisele ja

heaolule. Keila Jõesaare detailplaneeringu kohased tegevused ei ole ohtlikud inimeste

elule ja tervisele ega põhjusta olemasolevale elukeskkonnale ega looduslikele aladele

saastumist, kahjustumist, olulisi jäätmetekkeid või olulist müra suurenemist. Kavandatava

tegevusega ei kaasne piiriülest mõju ega mõju NATURA 2000 võrgustiku alale.

Kavandatava tegevuse raames eemaldatakse väheväärtuslik haljastus, mis on vajalik

invasiivse karuputke tõrjumiseks, kuid rajatakse ka uushaljastus.

Lähtudes eelnevast leiab tegevusloa andja, et keskkonnamõju hindamise algatamine

ei ole vajalik.

Eelhinnangu koostas:

Keila Linnavalitsus

Keila linnavalitsuse 18.07.2024 korralduse nr 2-

2/189“Ehitusloa väljastamine ehitise püstitamiseks

Keilas Linnuse tn 5 asuval kinnistul“ lisa 2

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk nr

Kaasatud kooskõlastaja

Kooskõlastuse sisu

Pädeva asutuse põhjendus ja

otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Muinsuskaitseamet (23.05.2023

kooskõlastuse nr 46248)

Kaevetöödel arheoloogiamälestise

reg-nr 17881 ja selle kaitsevööndi

alal tuleb tagada arheoloogilise

uuringu läbiviimine.

Enne tööde teostamise algust

mälestise alal peab

Muinsuskaitseametist taotlema

tööde tegemise loa

(register.muinas.ee). Tööde

tegemise luba väljastatakse pärast

arheoloogiliste uuringute

uuringukava heakskiitu ja

uuringuteatise esitamist.

Kaevetöödel tuleb arvestada

arheoloogiliste leidude ja

Kanda kõrvaltingimusena

haldusaktile

arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega kogu

projekti alal.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt

(§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel

juhul kohustatud tööd katkestama,

jätma leiu leiukohta ning teatama

sellest Muinsuskaitseametile.

5

Keskkonnaamet (kiri 05.07.2024

nr 6-3/24/8231-6)

Keskkonnaamet tutvus täiendatud

korralduse eelnõu ja selle lisaga

ning on seisukohal, et kavandatava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt

(juhul, kui kavandatava tegevuse

elluviimisel järgitakse

eelhinnangus (ja projektides)

kirjeldatud Keskkonnameetmeid)

olulist keskkonnamõju (KeHJS §

2 2 mõistes) ning KMH algatamine

ei ole eeldatavalt vajalik. Vastavalt

KeHJS § 11 lg-le 10 kooskõlastab

Keskkonnaamet kaitstava

loodusobjekti valitsejana KMH

algatamata jätmise korralduse

eelnõu.

Kanda kõrvaltingimusena

haldusaktile

6 Päästeamet, EHR seisukoht

16.11.2022 Kooskõlastan

2. ARVAMUSED

2.1. Puudutatud asutused ja isikud

Jrk nr

Arvamuse esitaja

Arvamuse sisu

Pädeva asutuse põhjendus ja

otsus esitatud arvamuse osas

1 Elektrilevi OÜ, EHR seisukoht

19.01.2023

Kaitsevööndis tegutsemiseks

kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga

täiendavalt töö- või põhiprojekti

joonised. Vastavalt

Ehitusseadustiku §70 lõige 2

punkt 1 on elektripaigaldise

kaitsevööndis keelatud ohustada

ehitist või selle korrakohast

kasutamist. Projekt on võimalik

esitada läbi Elektrilevi OÜ

kodulehe:

https://www.elektrilevi.ee/et/teen

used/projektide-kooskolastamine.

Elektrilevi OÜ elektripaigaldise

ümberpaigutamiseks tuleb esitada

taotlus võrgu ümberehituseks

kliendi soovil aadressil

https://www.elektrilevi.ee/et/elekt

rivorguumberehitus “

Kanda kõrvaltingimusena

haldusaktile

2 Telia Eesti AS, EHR seisukoht

27.03.2023

Sideehitiste kaitsevööndis

teostada kaevetöid käsitsi. Telia

sideehitiste kaitsevööndis

tegevuste planeerimisel ja ehitiste

Kanda kõrvaltingimusena

haldusaktile

projekteerimisel tagada

sideehitise ohutus ja säilimine

vastavalt EhS §70 ja §78

nõuetele. Tööde teostamisel

sideehitise kaitsevööndis lähtuda

EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud

nõuetest, MTM määrusest nr 73

(25.06.2015) „Ehitise

kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded“,

kohaldatavatest standarditest ning

sideehitise omaniku juhenditest ja

nõuetest:

https://www.telia.ee/partnerile/ehi

tajale-maaomanikule/juhendid

Antud kooskõlastus ei ole

tegutsemisluba Telia sideehitise

kaitsevööndis tööde teostamiseks.

Sideehitise kaitsevööndis on

sideehitise omaniku loata

keelatud igasugune tegevus, mis

võib ohustada sideehitist.

Sideehitise kaitsevööndis võib

töid teostada ainult Telia volitatud

esindaja poolt väljastatud

tegutsemisloa alusel. Tegutsemine

Telia sideehitiste kaitsevööndis

on lubatud peale sideehitise

kättenäitamist järelevalve töötaja

poolt ning selle fikseerimist

kahepoolselt allkirjastatud aktis.

Tegutsemisluba taotleda hiljemalt

5 tööpäeva enne planeeritud

tegevuste algust ja soovitud

väljakutse aega Telia Ehitajate

portaalis:

https://www.telia.ee/ehitajate-

portaal Teostatavate tööde käigus

tagada kujad, sideehitiste

terviklikkus ja kaitsemeetmete

rakendamine. Sideehitiste

kaitsemeetmete muudatused

kooskõlastada enne tööde algust

Telia sideehitiste järelevalve

töötajaga. Kõik Telia sideehitiste

kaitsmise/säilitamisega seotud

kulud kannab tööde teostamisest

huvitatud isik.

3 Aktsiaselts Keila Vesi, EHR

seisukoht 09.10.2023

Aktsiaselts Keila Vesi nõustub

esitatud projekti liitumispunktide

muudatuse lahendiga tingimustel,

et ÜVK torustike (sh

liitumispunktide) rajamise

korraldab Aktsiaselts Keila Vesi

liitumistasu eest ja ehitushanke

korraldab liituja enne

liitumislepingu sõlmimist. Lisaks

tuleb enne ehitustöödega

alustamist sõlmida kinnistu

omanikul Aktsiaseltsiga Keila

Vesi liitumisleping.

Käesolev arvamus on kehtiv üks

Kanda kõrvaltingimusena

haldusaktile

aasta.

4

Linnuse tn 1 omanik, EHR

arvamus 21.04.2024 ja e-kiri

26.04.2024)

EHR arvamus - Ma pole nõus

ehitusloa andmise eelnõuga, sest

see riivab minu õiguseid. Linn on

arendajaga teinud kokkuleppe

Linnuse tänava renoveerimise

osas peale ehituse lõppu, aga

kuidas on tagatud liiklus

olemasolevatele elanikele, kui

ehituse ajal muutub tänav

läbipääsmatuks. Oleme selle

olukorra juba läbi elanud, kui

ehitati raudteetunnelit. Kuidas

renoveeritakse tänavat, kui on

lisandunud 38 korteri elanikud?

Linnuse tänav on lagunenud juba

praeguse liikluskoormusega.

Ma ei saa kuidagi nõustuda Keila

linnavalitsuse otsusega, et

ehitusloa andmiseks pole vaja

keskkonnaalaseid uuringuid.

Olemasolev keskkond muutub

seoses ehitusega täielikult.

E-kiri - Kirjutasin vastulause

Linnuse 5 ehitusloa osas, et see

ehitus riivab minu õiguseid.

(selline oli vastulause esitamise

kohta etteantud sõnastus).

Kes nimeliselt on need

Arvamuse avaldajale on esitatud

põhjendused arvamuse mitte

arvestamise kohta e-kirja teel

12.07.2024

Ehitisregistrisse lisatud arvamuse

osas on põhjendatud, et Linnuse

tänaval on liiklus tagatud, ka

ehitustööde ajal, vastavalt

paigaldatud liiklusmärkidele ja

liiklusseadusele. Liikluse

korraldamine ehitamise ajal

kuulub töövõtja kohustuste hulka,

täpsed liiklusskeemid koostatakse

enne ehitustöödega alustamist ja

kooskõlastatakse

linnavalitsusega.

Saadetud e-kirjale vastuseks

selgitati, et dokumendid on

koostatud linnavalitsuse poolt

ühiselt, konkreetset ametnikku

välja tuua ei ole võimalik.

Põhjendati õigusaktidel rajanevat

arendaja kohustust tee seisukord

taastada, kui ehituse käigus tee

lõhutakse ning seda, et sillal

liiklemisel tuleb lähtuda

paigaldatud liiklusmärkidest.

ametnikud, kelle arvamusele

toetub linnavalitsuse otsus, et

Linnuse 5 ehitusloa saamisel pole

vajalik läbi viia uuringuid

keskkonna mõjude kohta? On

selge, et sellise suurusega

kortermaja mõjutab tugevalt

ümbritsevat keskkonda, seda eriti

juhul, kui see on siin piirkonnas

ainuke suur kortermaja.

Teine murekoht rikub veel

rohkem minu õiguseid, sest

ehitusloa andmisega ja ehituse

algusega võib ühel hetkel juhtuda

olukord, kus ma oma sõiduautoga

enam koju ei pääsegi. Probleem

on seoses Linnuse tänava liikluse

ja liiklusohutusega. Praeguse

liikluskoormusega on Linnuse

tänav juba auke täis, tee

konstruktsioon ei vasta

raskeveokitega sõitmisele. Praegu

sõidavad siin raskeveokitest

ainult prügiautod. Sillalt saab läbi

sõita vaid üks suund korraga, aga

hetkel puuduvad ootealad.

Praegune olukord on kujunenud

selliseks, et arendajale annate

õigused, aga sellega ületate

kohalike elanike mõistliku

taluvuspiiri, mis on kohustuslik

taluda seoses ehitusega.

5

Linnuse tn 1 omanik (e-kiri

06.05.2024)

Linnuse tn. 5 ehitusloa

väljastamisega seotud

probleemid.

1. Projekteeritud 4

ridaelamut ei vasta

detailplaneeringus toodud

korterite suurusele:

detailplaneeringu alusel saab

ehitada (projekteerida) 8 korterit

kuni kahe toaga ja 26 korterit

kolme või enama toaga.

Praeguses projektis on kõik

korterid 3 või enama toalised.

Millise seaduse alusel on

projekteerimisel korterite suurust

muudetud? Kas linn kinnitab, et

see on lubatud?

Korterite suurusest peaks sõltuma

ka parkimiskohtade arv.

Detailplaneeringus on arvutatud

parkimiskohti: 8 ktr x 0,9 = 7,2

kohta ja 26 krt x 1,1 = 28,6 kohta

ehk kokku 36 kohta. Kui nüüd on

kõik suured korterid, peaks

parkimiskohti olema 34 krt x 1,1

=37,4tk ehk 38tk. Projekteeritud

on 34tk. Millest tuleneb

parkimiskohtade arvutuse

erinevus?

2. Täiesti vasturääkivad on

Arvamuse avaldajale on esitatud

põhjendused arvamuse mitte

arvestamise kohta e-kirja teel

28.05.2024 järgmiselt:

1. Detailplaneeringus on antud

korterite arv, korterite tubade arvu

määramine ei ole planeeringu

ülesanne.

Linnavalitsus on seisukohal, et

sõltumata korteri suurusest on

lubatud kavandada üks

parkimiskoht korteri kohta.

Ehitusprojekti kohaselt on

Linnuse tn 5 kinnistule

kavandatud 34 parkimiskohta,

igale korterile üks. Ja lisaks on

parkimiskohtade arv vastavuses

Keila Linnavolikogu

detailplaneeringu kehtestamise

otsusega (28.03.2017 nr 12). 2. Parkimine on lubatud omal

kinnistul ja vastavalt

liiklusmärkidele linnatänaval.

3. Linnuse tn 5 kinnistule

kavandatut käsitleb Keila linn ühe

hoonena, sest maht on ühendatud

arhitektuursete elementidega –

terve korruse kõrgused seinad,

hoone asub kunagise karjakastelli

asukohas ja järgib selle kuju ning

projketeerija parkimiskohtade

arvutused Linnuse 3 ja Linnuse 5

elamute puhul, kuigi mõlemad on

tegelikult (tavamõistes)

ridaelamud: ühes kohas 2

autot/korter ja teises 1

auto/korter. Linna seletuskirjas:

Täiendavad parkimistaskud

(külaliste parkimiskohad kokku

10 tk) on projekteeritud piki

sõiduteed Linnuse tn 5 kinnistu

ette. Üks parkimiskoht ridaelamu

boksi kohta on selgelt Keila jaoks

liiga vähe. Kuidas linn plaanib

seda lahendada?

3. Palun näidata, millise

seaduse alusel saab teha neljast

majast ühe maja, kui 2.korruse

osas ehitatakse sinna kahe maja

vahele üks seinajupp?

Vundamendid ehitatakse 4-le

majale, esimene korrus

samamoodi 4-le majale, aga

2.korruse väike seinajupp – ja

ongi üks maja!

4. Arendajale võib küll seada

ülesande, et projekteerib kogu

Linnuse tänava kuni tunneli

alguseni, aga eelmisel projekti

arutamise koosolekul tõestasin, et

sinna ei mahu kõnnitee ja autotee

hoonel on ühesed

tehnosüsteemid. Samuti on

hoonel on üks aadress, korterite

numbrid on 1 kuni 34, sest

korterite sissepääsudeni pääseb

loogiliselt ühisest aatriumist.

Rida- ja kortermaja tüpoloogiate

ühendamine järgib kehtiva

detailplaneeringu sisu ning

mahtude ehituslik liigendamine,

aga samas korraga välja

ehitamine on planeeringus

kirjeldatud lahendust parendav

detail.

4. Lahendus leitakse tee

projekteerimise käigus, aeglase

liiklusega linnatänava ristlõige ei

pea olema tingimata ühtlane.

5. Kui ehituse käigus tee

lõhutakse, on arendaja kohustus

tee seisukord taastada.

6. Linnuse tänaval liiklemisel

tuleb lähtuda paigaldatud

liiklusmärkidest ja

liiklusseadusest. Ehitustööde

teostamisele kohaldatakse

ehitusseadustikku, mis mh esitab

ehitamisele nõude, et ehitamisest

mõjutatud isikute õigusi tuleb

arvestada ning rakendada

abinõusid nende õiguste

ülemäärase kahjustamise vastu

kõrvuti selliselt, et Linnuse 1 või

2 maast pinda juurde ei võeta.

5. Linnuse tänava mustkate

on rajatud ilma nõuetele

vastavaid kandekihte ehitamata,

mis tähendab, et ehitamise käigus

tänaval liikuv rasketehnika ja

suure täismassiga materjale

vedavad autod lõhuvad selle

esimeste kuudega ära. Kogu

vastutust tänava korrastamise

osas ei saa linnale jätta, see peab

ehitajate kulul toimuma kogu

ehitusprotsessi jooksul.

6. Ehitamise ajaks peab

arendaja ehitama (silla juurde)

tänava laienduse ala, kus

vastutulevad autod saaksid

teineteist mööda lasta. Ilma selle

kohustuseta ei või ehitusluba

väljastada.

Kui tööde käigus selgub, et

teepeenrad sõidetakse poriseks

koos pori kandmisega

mustkattele, mis omakorda ilusate

ilmadega tolmama hakkab, on

vaja tänava puhastamist või

servade tolmuvabaks muutmist.

Linna poolt koostatud ja meile

saadetud seletuskiri on 31

(EhS § 12 lg 3)

Tegemist on kehtiva

detailplaneeringuga, mida

kinnistu omanik soovib

realiseerida. Vastavalt

ehitusseadustikule on kohaliku

omavalitsuse ülesanne anda

ehitusluba vastavalt kehtivale

ehitusõigusele.

lehekülge pikk. Jääb mulje, et

linnale on väga-väga vaja ellu

viia arusaamatu ehitamine, et

looduskaitse alusesse parki saaks

ehitada kortermaju ja jätta

arvestamata täna Linnuse tänaval

elevate inimeste heaolu või

tekkivate probleemidega.

Palun mulle vastata punktide viisi

kirjalikult.

Ehituslubade väljastamine ehitiste püstitamiseks ja rajamiseks Keilas Linnuse tn 5 ja

Linnuse tänav L1 asuval kinnistul

ASJAOLUD

1.1. Raivo Tabri Arhitektuuribüroo OÜ (11904035) Jõesaare OÜ (registrikood 16359111)

(edaspidi arendaja) esindajana on esitanud Keila Linnavalitsusele nõuetekohase ehitusloa

taotluse Linnuse tn 5 kinnistule kahekorruselise 34 korteriga rida- ja korterelamu (ehitisealune

pind 2 446,9 m 2 ) ning hoonega seonduvate ühisveevärgi liitumistorustiku ja ühiskanalisatsiooni

liitumistorustiku (aadress Keila linn, Linnuse tänav L1) ehitamiseks. Esmakordselt esitas

arendaja tegevusloa taotluse koos aluseks olevate ehitusprojektidega (edaspidi ka projekt 2)

15.09.2022; 17.10.2022 tagastati taotlus täiendamiseks; 11.11.2022 esitati taotlus koos

ehitusprojektiga uuesti ning 28.11.2022 tagastati täiendamiseks; 17.01.2023 esitati korrigeeritud

taotlus koos lisaks oleva ehitusprojektiga uuesti ning 08.02.2023 tagastati täiendamiseks.

Arendaja täiendas ja korrigeeris taotlust ja ehitusprojekti vastavalt Keila Linnavalitsuse

spetsialistide märkustele ning esitas uuesti menetlemiseks 17.03.2023, mille alusel koostatud

eelhinnanguga ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõuga Keilas

elamute rajamiseks koos Linnuse tänava renoveerimise lahendusega ning soojuspuuraukude

rajamisega mälestiste 21517 ja 17881 kaitsevööndis nõustus Muinsuskaitseamet oma 15.06.2023

kirjaga reg.nr: 5.1-17.6/967-1.

Kuna Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ega ehitusloa

väljastamist ei kooskõlastanud, täiendas ja korrigeeris arendaja taotlust ja projekti 2 vastavalt

Keila Linnavalitsuse ja Keskkonnaameti märkustele ning esitas uuesti menetlemiseks

05.04.2024.

1.2. Raivo Tabri Arhitektuuribüroo OÜ (11904035) ja Balti Puurkaev OÜ (11461448) arendaja

esindajana esitasid 24.01.2023 ehitusloa taotluse koos ehitusprojektiga (edaspidi ka projekt 3)

puuraukude ehitamiseks Keila linnas Linnuse tn 5 kinnistul maakütte rajamiseks (p 1.1 – 1.2.

nimetatud ehitusloa taotlused on eelnevalt ja edaspidi nimetatud ühiselt ka tegevusloa taotlus),

Keila 18.07.2024 nr 2-2/189

täiendatud ehitusprojekti 09.06.2023 ning veelkord täiendatud ehitusprojekti 11.10.2023 ja uuesti

04.04.2024.

1.3. Ehitusloa taotluste lisaks olevad projekt 2 (34 korteriga rida- ja korterelamu ehitusprojekt,

Linnuse tn. 5, Keila linn, Harjumaa, töö nr 2022-01-20PP/b) ja projekt 3 (Kinnise soojussüsteemi

projekt, Harju maakond Keila linn Linnuse tn 5, projekt nr 190123) on vastavuses Keila

Linnavolikogu 28.03.2017 otsusega nr 12 osaliselt kehtestatud Keila Jõesaare

detailplaneeringuga (edaspidi DP), millega jaotati Jõepargi kinnistu 18,91 ha suurune maa-ala 5

krundiks: moodustati 3 elamumaa (Linnuse tn 1, 3 ja 5), 1 sotsiaalmaa (pargimaa, mis anti tasuta

üle linnale) ning 1 transpordimaa (Linnuse tänav, mis anti tasuta üle linnale) krunt, määrati

maakasutustingimused ja ehitusõiguse ulatus ning tingimused. DP eesmärk oli luua võimalus

Jõesaare maa-ala efektiivsemaks kasutamiseks kavandades varasemates asukohtades olnud

hoonestuse taastamist ning jättes jõesaarest suurema osa avaliku kasutusega heakorrastatud

pargialaks järgides sobivat tasakaalu hoonestuse ning pargi loodusega.

1.4. DP elluviimiseks tehti Jõepargi kinnistul maakorralduslikud toimingud, Jõepargi kinnistu

jagati ja Keila linn sai tasuta enda omandisse suurema osa (132 508 m2) eraomandis olnud

looduskaitsealusest Keila mõisa pargist, avalikult kasutatavatest Keila jõe äärsetest haljasaladest

(10 655 m2) ja Linnuse tänava lõigu (4424 m2) ning tasu (100 000 eurot) eest 18 745 m2 suuruse

osa Keila mõisa pargist ja 9329 m2 suuruse osa avalikult kasutatavatest Keila jõe äärsetest

haljasaladest.

1.5. Võrreldes DP-s lubatud ehitusmahuga Linnuse tn 5 kinnistule (ehitisealuse pinna suurus

3500 m2) on projektis 2 ehitusmahtu vähendatud ca 30% võrra.

1.6. Käesoleva otsuse lisaks 1 oleva eelhinnangu koostamise aluseks on 05.04.2024 ja

04.04.2024 esitatud tegevusloa taotlus koos täiendatud ja täpsustatud ehitusprojektiga, sh on

ehitusprojekti koosseisu lisatud keskkonnakaitse peatükk kaitse- ja leevendusmeetmetega ning

asendiplaanidele on märgitud viited kaitsetegevusteks.

MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

2.1. Ehitusseadustiku § 42 lõike 2 kohaselt otsustab kohalik omavalitsus keskkonnamõju

hindamise algatamise vajaduse. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse¹ (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju (KMH), kui

taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks

olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Tegevusloa taotluses

toodud tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 toodud tegevuste hulka, mille puhul on KMH

algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka (muu

tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 15 punkti 8 (selline tegevus, mis ei ole otseselt

seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või

koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti) alla.

2.2. Tulenevalt ehitusseadustiku § 39 lõikest 1 ja Keila linnavolikogu 28.09.2010 määruse nr 14

„Keila linna ehitusmäärus“ § 4 lõike 2 punktist 1 annab ehitusloa Keila Linnavalitsus, seega on

Keila Linnavalitsus otsustajaks KeHJS tähenduses.

2.3. Eelhinnang koostati ühiselt Linnuse tn 3 ja Linnuse tn 5, Linnuse tänav L1 ehitusloa

taotlustele, kuid käesolevas eelnõus arvestatakse eelhinnangut ainult Linnuse tn 5 ja Linnuse

tänav L1 kinnistutele ehitamise keskkonnamõju osas. Eelhinnangu tulemusena leiti, et projektide

2 ja 3 puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise

keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 1

toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala

ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke

koosmõjusid.

2.4. KeHJS § 11 lõike 2 2 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud

valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt

asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata

jätmise otsuse eelnõu. Keila Linnavalitsus edastas 18.05.2023 kirjaga nr 7-4/405-1 ja 30.11.2023

kirjaga nr 7-4/405-4 asjaomastele asutustele seisukoha väljendamiseks eelhinnangu ning

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Asjaomasteks asutusteks olid

Muinsuskaitseamet (info mälestise ning selle kaitsevööndi osas) ja Keskkonnaamet (KeHJS § 2³

lg 2 ja § 11 lg 10 alusel).

2.4.1. Muinsuskaitseamet vastas 15.06.2023 kirjaga nr 5.1-17.6/967-1, et nõustub eelhinnanguga

ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõuga Keilas üksikelamute

rajamiseks koos Linnuse tänava renoveerimise lahendusega ning soojuspuuraukude rajamisega

mälestiste 21517 ja 17881 kaitsevööndis.

2.4.2. Keskkonnaamet 15.06.2023 kirjas nr 6-3/23/10294-2 ja 21.12.2023 nr 6-3/23/10294-6 jäi

seisukohale, et lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast

informatsioonist, ei ole kavandatava tegevuse elluviimisega välistatud olulise keskkonnamõju

(KeHJS § 2 2 mõistes) esinemine looduskaitsealusele Keila mõisa pargile. Eelnevast tulenevalt ei

andnud Keskkonnaamet KeHJS § 11 lg 10 kohast kooskõlastust KMH algatamata jätmise otsuse

eelnõule, mis oli koostatud 04.10.2023 ja 11.10.2023 Keila Linnavalitsusele esitatud

ehitusprojektide põhjal.

2.4.3. Arendaja 05.04.2024 ja 04.04.2024 esitatud tegevusloa taotluse ning seonduva lisateabe

põhjal koostas Keila Linnavalitsus käesoleva eelnõu ja selle lisaks oleva eelhinnangu, mille

edastas haldusmenetluse seaduse § 40 lõigetest 1 ja 2 lähtudes arendajale tutvumiseks ning

arvamuse ja seisukoha andmiseks hiljemalt 16.04.2024.

Arendaja esitas oma vastuse 16.04.2024, milles põhimõtteliselt nõustub eelnõu ja selle lisas

toodud eelhinnanguga.

2.4.4. Keila Linnavalitsus edastas 18.04.2024 kirjaga nr 7-4/405-5 Keskkonnaametile seisukoha

väljendamiseks uuendatud eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise

otsuse eelnõu.

2.4.5. Keskkonnaamet 29.05.2024 kirjas nr 6-3/24/8231-3 esitas märkused eelhinnangu kohta

ning tõi välja, et Keskkonnaametil puudub veendumus kavandatava tegevuse olulise mõju

puudumisest (KeHJS § 2 2 mõistes) kaitsealuse pargi kaitseväärtustele ning sellest, et peale

tegevuse elluviimist on võimalik pargi kaitse-eesmärkide saavutamine samal pindalal, mistõttu ei

anna Keskkonnaamet KeHJS § 11 lg 10 kohast kooskõlastust KMH algatamata jätmise

korralduse eelnõule.

2.4.6. Keila Linnavalitsus korrigeeris eelhinnangut vastavalt punktis 2.4.5. viidatud

Keskkonnaameti märkustele ning edastas eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse eelnõu Keskkonnaametile 13.06.2024 kirjaga nr 7-4/405-9.

2.4.7. Keskkonnaamet 05.07.2024 kirjas nr 6-3/24/8231-6 on seisukohal, et juhul, kui

kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse eelhinnangus (ja projektides) kirjeldatud

keskkonnameetmeid, ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju

(KeHJS § 22 mõistes) ning KMH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik ja vastavalt KeHJS § 11

lg-le 10 kooskõlastab kaitstava loodusobjekti valitsejana KMH algatamata jätmise korralduse

eelnõu.

2.4.8. Keila Linnavalitsus lähtus KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel KeHJS § 11 lõikes 2

sätestatud tähtajast, mida on pikendatud KeHJS § 11 lõike 2 1 alusel 11.10.2023 kuni

keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemiseni.

Ehitusloa väljastamine

2.5. Ehitusseadustiku § 42 lõike 7 punkti 1 alusel esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu

kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse

esemega. Keila Linnavalitsus esitas hoonete ehituslubade eelnõud kooskõlastamiseks

Päästeametile, kui hoonete tuleohutuse tagamisega seotud asutusele. Päästeamet kooskõlastas

projekti 2 riikliku ehitisregistri kaudu 16.11.2022.

2.6. Ehitusseadustiku § 42 lõike 7 punkti 2 alusel Keila Linnavalitsus kaasas ehitisregistris

menetlusse arvamuse avaldamiseks aktsiaseltsi Keila Vesi, Telia Eesti AS ja Elektrilevi OÜ ja

Linnuse tn 1, Linnuse tn 2 ja Linnuse tn 4 omanikud, kelle seisukohad on esitatud korralduse

lisas 2.

2.7. Looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 punktide 6 ja 8 kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal,

püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti

valitseja nõusolekuta: lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku

ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda; anda ehitusluba.

Eelnimetatud sätete alusel esitas pädev asutus projekti 2 ja projekti 3 ehitusloa eelnõu

kooskõlastamiseks Keskkonnaametile kui Linnuse tn 5 ja Linnuse tänav L1 kinnistutele ulatuva

Keila mõisa pargi valitsejale.

2.7.1. Keskkonnaamet esitas oma 05.07.2024 kirjas nr 6-3/24/8231-6 nõude kavandatava

tegevuse elluviimisel järgida eelhinnangus (ja projektides) kirjeldatud keskkonnameetmeid.

2.8. Muinsuskaitseseaduse § 52 lõike 4 kohaselt kooskõlastab pädev asutus ametiga ehitusteatise

kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise lubamise, kui ehitusteatise või ehitusloa

taotluse ese on seotud mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitisega; § 58 lõike 1 kohaselt

pädev asutus kooskõlastab ametiga kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või

ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamise või rajamise ning

olemasoleva ehitise ümberehitamise, laiendamise, välisilme muutmise ja lammutamise.

Eelnimetatud sätete alusel esitas pädev asutus projekti 2 ja projekti 3 ehitusloa eelnõu

kooskõlastamiseks Muinsuskaitseametile kuna Linnuse tn 5 ja Linnuse tänav L1 kinnistule

ulatub muinsuskaitsealuse kinnismälestise kindlustatud elamu (reg nr 21517) kultuurkiht (reg nr

17881) ja kinnismälestise kaitsevöönd.

2.8.1. Muinsuskaitseamet esitas 23.05.2023 kooskõlastuse nr 46248 kõrvaltingimusega –

„Kaevetöödel arheoloogiamälestise reg-nr 17881 ja selle kaitsevööndi alal tuleb tagada

arheoloogilise uuringu läbiviimine. Enne tööde teostamise algust peab Muinsuskaitseametist

taotlema tööde tegemise loa (register.muinas.ee). Tööde tegemise luba väljastatakse pärast

arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist. Kaevetöödel tuleb

arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega kogu

projekti alal. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.“

2.9. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Keila Linnavalitsuse

otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike

puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud

ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et

arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lõige 9).

2.10. Keila Linnavalitsus ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud ehitusseadustiku § 44

kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja

sätestamiseks vastavalt ehitusseadustiku § 45 lõikele 1.

OTSUSTUS

3. Lähtudes eeltoodust, korraldusele lisatud eelhinnangust, asjaomaste asutuste seisukohtadest

ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 1

§ 6 lõike 2 punkti

22, § 6¹ lõike 3, § 7 punkti 1, § 9 lõike 1, § 11 lõigete 2, 2 2 , 2

3 , 4, 7, 8, 8

1 , 9, 10, § 12 lõike 2,

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8 ja

ehitusseadustiku § 39 lõike 1 ja § 42 lõigete 1, 2, 3 punkti 5 ja lõike 8 alusel ning kooskõlas

Keila Linnavolikogu 28.09.2010 määruse nr 14 “Keila linna ehitusmäärus” § 4 lõike 2

punktiga 1 ja § 20 lõikega 3 ning Keila Linnavolikogu 28.03.2017 otsusega nr 12 osaliselt

kehtestatud Keila Jõesaare detailplaneeringuga:

3.1.Väljastada ehitusluba rida- ja korterelamu püstitamiseks Keila linn, Linnuse tn 5 asuval

kinnistul ja rida- ja korterelamut teenindavate rajatiste rajamiseks Keila linn, Linnuse tänav

L1 kinnistul ehitisregistris 05.04.2024 ehitusloa taotluses nr 2211271/23082 märgitud

tingimustel.

3.2.Väljastada ehitusluba maakütte soojuspuuraukude rajamiseks Keila linn, Linnuse tn 5 asuval

kinnistul ehitisregistris 04.04.2024 ehitusloa taotluses nr 2311271/01412 märgitud

tingimustel.

3.3.Jätta algatamata ehitusprojektidega 2 ja 3 Keilas Linnuse tn 5 ja Linnuse tänav L1

kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 6 1 kohase korralduse

lisaks 1 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist

keskkonnamõju.

3.4. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse eelhinnangus esitatud nõudeid (ehitusloa

kõrvaltingimused) ning ehitusprojekti keskkonnakaitse nõudeid, siis sellega ei kaasne olulist

mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

4. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

5. Kanda ehitusloale kõrvaltingimustena:

5.1. Muinsuskaitseameti täiendav tingimus;

5.2. Keskkonnaameti täiendav tingimus;

5.3. Aktsiaseltsi Keila Vesi täiendav tingimus;

5.4. Elektrilevi OÜ täiendav tingimus;

5.5. Telia Eesti AS täiendav tingimus;

5.6. täita kavandatava tegevuse elluviimisel korralduse lisas 1 olevas eelhinnangus esitatud

keskkonnanõudeid, sh negatiivse mõju võimalikke leevendusmeetmeid (Lisa 1, ptk 5);

5.7. rajatiste ehitamiseks Linnuse tänav L1 kinnistul on vajalik maaomaniku nõusolek, mis

tähendab maakasutuse vormistamist isikliku kasutusõiguse või sundvalduse seadmise kaudu.

6. Teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest teate avaldamisega

Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul.

7. Kolm päeva enne ehitustöödega alustamist tuleb ehitisregistrisse (www.ehr.ee) esitada

ehitamise alustamise teatis.

8. Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb esitada ehitusdokumendid ning objekt ülevaatuseks Keila

Linnavalitsusele.

9. Edastada ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos

lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Keila

Linnavalitsuse kodulehel.

10. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

11. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30

päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Fels

linnapea (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Mäger

linnasekretär

1

Keila linnavalitsuse 18.07.2024 korralduse nr 2-2/189 “Ehituslubade väljastamine

ehitiste püstitamiseks ja rajamiseks Keilas Linnuse tn 5 ja Linnuse tänav L1 asuval

kinnistul“

lisa 1

Keila linn, Linnuse tn 5 rida- ja korterelamu (koos Linnuse tänav L1 ÜVK

liitumistorustikuga), Linnuse tn 3 ridaelamu ja Linnuse tn 5 soojuspuuraukude

ehituslubade keskkonnamõju eelhinnang

Eelhinnangu koostamise alused

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse¹ (KeHJS) § 3 lõike 1

punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju (KMH), kui taotletakse tegevusluba või

selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav

tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Ehitusloa taotlustes toodud

tegevus (Linnuse tn 3 ja Linnuse tn 5 elamute, Linnuse tänav L1 ühisveevärgi

liitumistorustiku ja ühiskanalisatsiooni liitumistorustiku ning Linnuse tn 5

soojuspuuraukude ehitamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 toodud tegevuste hulka, mille

puhul on KMH algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud

valdkondade hulka (infrastruktuuri ehitamine ja muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise

keskkonnamõju) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 15 punkti 8 (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud

ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või

koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või

kaitstavat loodusobjekti) alla. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas

kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju taotluses toodu osas.

Tulenevalt ehitusseadustiku § 39 lõikest 1 ja Keila linnavolikogu 28.09.2010 määruse nr

14 „Keila linna ehitusmäärus“ § 4 lõike 2 punktist 1 annab ehitusloa Keila linnavalitsus,

seega on Keila linnavalitsus otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 2 2 kohaselt

peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH

vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades

neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise

otsuse eelnõu.

Keila linnavalitsus edastas 18.05.2023 kirjaga nr 7-4/405-1 asjaomastele asutustele

seisukoha väljendamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise

otsuse eelnõu. Asjaomasteks asutusteks olid Muinsuskaitseamet (info mälestise ning selle

kaitsevööndi osas), kes nõustus KMH eelhinnangu ning KMH algatamata jätmise otsuse

eelnõuga Keilas üksikelamute rajamiseks koos Linnuse tänava renoveerimise lahendusega

ning soojuspuuraukude rajamisega mälestiste 21517 ja 17881 kaitsevööndis oma

15.06.2023 kirjaga reg.nr: 5.1-17.6/967-1, ja Keskkonnaamet (KeHJS § 2³ lg 2 alusel).

Keila linnavalitsus edastas Keskkonnaametile täiendatud eelhinnangu koos

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõuga 30.11.2023 ning Linnuse

tn 3 osas nõustus Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega. Keila

linnavalitsus väljastas Linnuse tn 3 hoone ehitusloa 11.01.2024 korraldusega nr 2-2/8.

Pärast Linnuse tn 5 ehitusprojekti, milles sisalduvad ka Linnuse tänav L1 kinnistule

projekteeritud rida- ja korterelamut teenindavad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni

liitumistorustikud, koosseisu keskkonnakaitse peatüki ja kõikidesse projekti osadesse

2

ehitusaegsete haljastuse kaitsemeetmete ja muude leevendusmeetmete lisamist täiendas

Keila linnavalitsus eelhinnangut uuendatud ehitusprojektist lähtuvalt. Muudetud

eelhinnang koos keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõuga esitati

Linnuse tn 5 ja Linnuse tänav L1 kinnistutele rajatavatele ehitistele ehituslubade andmise

ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kooskõlastamiseks Keskkonnaametile

18.04.2024.

1. Kavandatav tegevus

Käesoleva KMH eelhindamise objektiks on Linnuse tn 3 ja Linnuse tn 5 elamute ehituse

eelprojektid koos projektialasse kuuluva Linnuse tänava renoveerimise lahendusega ning

soojuspuuraukude rajamine Linnuse tn 5 elamu soojusvarustuse tagamiseks. Linnuse tn 3

kavandatakse 4 boksiga kahekorruseline ridaelamu (ehitisealune pind 489,6 m 2 ) koos

õuega.

Linnuse tn 5 kinnistule kavandatakse kahekorruseline 34 korteriga rida- ja korterelamu

(ehitisealune pind 2 446,9 m 2 ) koos õuega. Kavandatakse juurdepääsuteed, parklad ja

uushaljastus.

1.1. Asukoha ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus

Kavandatava tegevuse ala asub tiheasutusalal Keila linna idaosas, Keila jõe ääres ja

hõlmab Linnuse tn 3 maaüksust (katastriüksus 29601:001:0252; sihtotstarve elamumaa

100%; pindala 2801 m 2 ) ja Linnuse tn 5 maaüksust (katastriüksus 29601:001:0253;

sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 9363 m 2 ).

Kinnistutel ehitisregistri andmetel hooneid ei asu, ent kinnistud on olnud ajalooliselt

hoonestatud. Kavandatava tegevuse ala piirneb põhjas üldkasutatava maaga (Linnuse tn

1b, 29601:001:0250), idas Harjumaa muuseumiga (Linnuse tn 9, 29601:015:1240), lõunas

Jõepargi kinnistuga (29601:001:0256) ja läänes elamumaa kinnistutega Linnuse tn 4

(29601:015:0009) ning Linnuse tn 1 (29601:015:0680).

Linnuse tn 5 kinnistu asub terves ulatuses ja Linnuse tänav L1 kavandatava tegevuse

ulatuses kaitsealal, milleks on kaitsealune park - Keila mõisa park. Keila mõisa park on

looduskaitsealune park - maastikukaitseala eritüüp (reg kood: KLO1200586).

Kavandatava tegevuse ala vahetus läheduses kulgeb Keila jõgi (Keskkonnaregistri kood

VEE1096100). Keila jõgi on avalikult kasutatav veekogu. Kavandatava ehitustegevuse

läbiviimiseks vähendati Keila Jõesaare detailplaneeringuga Keskkonnaameti nõusolekul

(Keskkonnaameti 12.12.2016 kiri nr 7-13/16/7037-8) Keila jõe ehituskeeluvööndit.

Keila mõisa park ei ole muinsuskaitsealune park, kuid vastavalt Maa-ameti kitsenduste

kaardirakendusele jääb Linnuse tn 5 ja Linnuse tänav L1 kinnistule muinsuskaitsealuse

kinnismälestise kindlustatud elamu (reg nr 21517) kultuurkiht (reg nr 17881) ja

kinnismälestise kaitsevöönd.

Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse kohaselt asub kavandatava tegevuse alal 2 alla 1

kV elektriõhuliini kaitsevöönditega ning Telia Eesti AS maa-alune sidekaabel.

Maa-ameti karuputke kolooniate kaardirakenduse kohaselt on kogu projektala invasiivse

võõrliigi karuputk levikuala.

3

1.2. Kavandatava tegevuse iseloom ja maht

Linnuse tn 3 kavandatakse 4 boksiga kahekorruseline ridaelamu (ehitisealune pind 489,6

m 2 ). Kaitsealuse pargi alale jäävale Linnuse tn 5 kinnistule kavandatakse kahekorruseline

34 korteriga rida- ja korterelamu (ehitisealune pind 2 446,9 m 2 ). Rida- ja korterelamu

koosneb kahest 11-ne ridaelamuboksiga maja mahtust, Blokk C ja Blokk D (kokku 22

korterit) ning kahest 6 korteriga korterelamu maja mahtust, Blokk A ja Blokk B (kokku

12 korteriga).

Arvestades põhimõtet, et keskmise perekonna suuruseks on 3,5 inimest (mis on suurem

kui Eesti keskmine perekond 1 ehk lähtudes ettevaatusprintsiibist), kujuneb piirkonda

lisanduvate elanike arvuks kuni 14 inimest Linnuse tn 3 elamust ja kuni 119 inimest

Linnuse tn 5 elamust. Sõiduautode ja jalgsi liiklejate ainus juurdepääsuvõimalus on kitsalt

mustkattega Linnuse tänavalt, millel puudub jalgtee. Linnuse tänav vajab seetõttu

renoveerimist ning ohutut liikumist silmas pidades ka jalgtee rajamist, mis on kavandatud

1 https://www.stat.ee/et/uudised/leibkonnad-ja-perekonnad-31-detsember-2021

4

teha koos korterelamute ehitamisega. Tänava projekt koostatakse eraldiseisvana ega ole

hõlmatud Linnuse 5 ehitusprojektis.

Linnuse tn 3 ja 5 kinnisasjad kujundatakse ümber rida- ja korterelamu õuealadeks.

Õuealadele on kavandatud elamute parklad, olmerajatised ning jalgteed, teostatakse uued

istutused. Linnuse tn 3 on kavandatud 8 parkimiskohta juurdepääsuga Linnuse tänavalt.

Linnuse tn 5 rida- ja korterelamu parklad on kavandatud krundi loodekülge (11 kohta) ja

kagukülge (23 kohta), parklateni on kavandatud juurdepääsuteed Linnuse tänavalt.

Parkimiskohad kaetakse klinkertellistest kattega, sõiduteed asfaltkattega.

Kehtiva detailplaneeringuga kooskõlas muudetakse osa poollooduslikust pargimaastikust

Linnuse tn 3 ja 5 kinnistutel ehitatud keskkonnaks. Olemasolev taimestik asendatakse

suures osas kõvakatendite ja hoonete aluse pinnaga, maapinna kõrgused planeeritakse

ümber ning rajatakse uushaljastus. Kavandatud hoonete ja rajatiste asukohtadest

likvideeritakse rohttaimestik. Linnuse tn 5 kinnistul kasvavast 23 pargipuust on raiesse

määratud 12 puud, 1 noor puu istutatakse ringi, 4 puul eemaldatakse juurestikku vähemal

määral teekatendi ehitamisega seoses. Säilitamisele on määratud 1 väga väärtuslik

täiskasvanud puu ning 4 II väärtusklassi puud. 2

Rida- ja korterelamu küttelahendused on kavandatud maasoojuspuuraukude baasil (kokku

41 puurauku). Kavandatavate hoonete veevärk ja kanalisatsioon tagatakse ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni baasil. Linnuse tn 3 ja 5 hoonete katuselt tulev vihmavesi immutatakse

omal krundil.

Hoonetele ja õuealadele kavandatud valgustuse 3 puhul on arvestatud järgmisi

meetmeid looduskeskkonnale tekitavate häirete minimiseerimiseks:

 säästmaks looduskeskkonda ja vähendamaks valgusreostust, peavad kasutatavad

välisvalgustid olema heaks kiidetud Dark-Sky assotsiatsiooni poolt

 valgustite värvustemperatuur tavapärasel kasutusajal on CCT2700K

 valgustite värvustemperatuur öisel ajal CCT2200K (keskkonda säästev Wild-Light

funktsioon)

 rõdudele ja terrassidele ei ole eraldi kohtvalgustust planeeritud.

Kavandatud välisvalgustuse jaoks on seatud nõue kasutada tänapäevaseid 2200...2700K

värvustemperatuuriga suunatud optikaga LED välisvalgusteid, et vältida valgusreostust

Keila mõisa pargi looduskaitsealal, mis on oluline nahkhiirte elupaik.

Linnuse tn 5 krundi siseste sõiduteede ja parklate valgustus on kavandatud 5 m kõrgusega

mastidel paiknevate tänavavalgustitega. Elamu ette, tagaaeda jäävate kõnniteede ning

siseõue alale on kavandatud kuni 1 m kõrgusega pollar-tüüpi valgustid, mille valgusti

valgusvihk on suunatud maapinnale. Valgustuse töörežiime on kaks: hommiku-

õhtuvalgustus (kella 07.00 – 09.00 ja 19.00 – 23.00) ja öö valgustuseks (23.00 – 07.00).

Öövalgustuse režiimis on valgustid hämardatud 10% nominaalvõimsusest. Hommiku- ja

õhtuvalgus toimivad 100 % nominaalvõimsusel. Valgustite sisse/välja lülitus on

planeeritud hoone hämaraanduri signaali abil.

Valgustite värvustemperatuur tavapärasel kasutusajal on CCT2700K, valgustite

värvustemperatuur öisel ajal CCT2200K (keskkonda säästev Wild-Light funktsioon).

2 MA-1-08b haljastusprojekt, seletuskiri ptk 3.5, lk 21, tabel 1, 04.04.2024

3 Projektiosa „Elektrivarustus, tugevvoolupaigaldis“, ACDC OÜ töö nr 22016-L5

5

Elamu ja selle fassaadi välisvalgustuse lahendus on järgmine:

1.1. Ridamaja blokkide C ja D esi- ja tagafassaadi seinapindade osadel (valgus alla seinale

suunatuna), kus bloki C otsaseina üles äärde on projekteeritud 2 valgustit ja bloki D

otsaseina 2 valgustit ning sama lahendus ka elamu tagafassaadi osas. Seega on kokku

kavandatud elamu otsaseinasid välja valgustama 8 valgustit.

1.2. Elamu bloki A ja B ning ridaelamu bloki C ja D fassaadi jäävate terasraamil

puitžalusiide väljavalgustus, toimub iga žalusii ülemise raami külge kinnitatud

tehasekomplektse suunatava kitsa vihuga kohtvalgustiga.

1.3. Elamu siseste teede valgustus on projekteeritud ridaelamu teise korruse kõrgusele

kavandatud ridaelamu bokse eristava terasraami külge projekteeritud kohtvalgustitega.

Valgus suunatud alla. Elamu siseste teede valgustite valgusvihk tuleb kavandada nii, et

valgus ei häiriks teisele korrusele projekteeritud magamistubade elukeskkonda.

1.4. Korterelamu sissepääsu lüüsi/koridori valgustus on lahendatud kohtvalgustitega

koridori I korruse ja II korruse laes. Antud valgustite valguslahenduse lülitamine on

planeeritud liikumisanduritega.

2. Seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega

Keila Linnavolikogu 28.03.2017 otsusega nr 12 kehtestati Keila Jõesaare

detailplaneering. Keila Jõesaare detailplaneering annab ette kavandatavate rida- ja

korterelamu ehitisealused pinnad, hoonestusalad ning mahud. Keila Jõesaare

detailplaneeringuga vähendati Keskkonnaameti nõusolekul (Keskkonnaameti 12.12.2016

kiri nr 7-13/16/7037-8) Keila jõe ehituskeeluvööndit. Keila jõest jäävad kavandatavad

hooned 27 kuni 40 meetrini kaugusele. See vastab Keila Jõesaare detailplaneeringu alusel

vähendatud ehituskeeluvööndile. Linnuse tn 5 kinnistule projekteeritud rida- ja

korterelamu kütte lahendus on kavandatud soojuspumpadega, 41 maasoojuspuuraugu

baasil. Keila Jõesaare detailplaneeringu seletuskirja kohaselt ei ole maasoojuspumba

kasutamine tiheda kõrghaljastuse ja kõrgel lasuva paekivi tõttu otstarbekas.

Keskkonnaameti 23.09.2022 kirjaga nr 7-9/22/16175-3 esitatud märkused puuraukude

asukohtade suhtes lahendati ning Keila Linnavalitsus kooskõlastas asukohad 22.12.2022

korraldusega nr 2-2/358 „Puuraukude asukoha kooskõlastuse andmine Keilas Linnuse tn 5

asuvale kinnistule maakütte puuraukude rajamiseks“. Ühtlasi juhtis Keskkonnaamet

tähelepanu asjaolule, et tuleb käsitleda mõjualas olevate puude kaitsemeetmeid ja

kirjeldada, kuidas on tagatud nende puude säilimine tulevikus. Projektile lisatud

keskkonnakaitse peatükis on eeltoodud nõue kirjeldatud.

Tallinna Halduskohtu 18.07.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-915 4 on kinnitanud, et

detailplaneering on kooskõlas kehtiva õigusega. Muuhulgas nõustus halduskohus sellega,

et Keila Linnavalitsus jättis õiguspäraselt olulise keskkonnamõju puudumise tõttu

algatamata keskkonnamõjude strateegilise hindamise lähtudes 2016. a märtsis Jõesaare

detailplaneeringu väljatöötatud lahendusele koostatud keskkonnamõju hindamise

ekspertarvamusest (Hendrikson & Ko OÜ) ning tuginedes koostöös Muinsuskaitseameti

ja Keskkonnaametiga läbi viidud arheoloogilistele ja looduskoosluse uuringutele.

 Kavandatav tegevus on kooskõlas Keila Jõesaare detailplaneeringuga.

4 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=230764639

6

Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ 5 koostamise eesmärgiks on Harju maakonna

ruumilise arengu põhimõtete, kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamine.

Maakonnaplaneering peab rohelise võrgustiku sidususe parandamist Tallinna

mõjupiirkonnas eriti oluliseks. Tugialasid ja koridore on kohati liialt hõredalt just Tallinna

rohelise vööndi piires ja seal on möödapääsmatu vajadus rohelist võrgustikku tugevdada.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on osaliselt kavandatava tegevusega

hõlmatud ala, sh Keila mõisapark maakonna tähtsusega rohelise võrgustiku tuumala

ja tegemist on kaitsealuse pargiga. Keila mõisaparki läbib Keila jõgi, mille

maakondliku tähtsusega 200 m laiune puhverala on lähedases ühenduses Tallinna rohelise

vööndiga.

Linnalise asustusega aladele ulatuvad rohelise võrgustiku osad on eelkõige

puhkeotstarbelised. Maakonnaplaneeringus rõhutatakse, et kui elurajoonide rajamisel ei

tagata vajalikku üldkasutatavate rekreatiivalade mahtu, siis sellega kaasneb ka praeguste

asustuspiirkondade positiivse maine kadumine. Oluline on säilitada ja parandada rohelise

võrgustiku sidusust nii linnalise asustusega ala siseselt kui ka ühendusi teiste rohevõrgu

struktuuridega. Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. Linnalise asutusega

rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste planeerimisel tuleb hinnata mõju

rohetaristule, selle säilimisele ja toimimisele. Rohelise võrgustikuga kattumine ei välista

otseselt linnalise asustusega alal ehitustegevust, kui säilivad rohelise võrgustiku

ökoloogilised ja puhkeväärtused ning toimivus. Rohealade piire ja kasutustingimusi

tuleb täpsustada üldplaneeringutes.

Eelnevat kokkuvõttes, ehitustegevust kavandatakse osaliselt maakonnaplaneeringuga

määratud rohevõrgustiku aladele. Maakonnaplaneering on siiski suunis uute

üldplaneeringute koostamiseks. Kavandatav tegevus on kooskõlas

maakonnaplaneeringuga. Kavandatav asustus ei häiri rohelise võrgustiku funktsionaalset

toimimist, sest planeeringualal säilivad rohelise võrgustiku ökoloogilised ja

5 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/

7

puhkeväärtused. Seega on Linnuse tn 5 hoonestamine kehtiva

maakonnaplaneeringuga kooskõlas ja ka hilisemas Keila linna üldplaneeringus on

sinna ehitamist lubatud. Hoonete ehitamise ja õuealade rajamisega ahendatakse küll

väiksel määral rohevõrgustikku ning suureneb kasutuskoormus looduskaitsealuse pargi

allesjäävale osale, kuid rohelise võrgustiku terviklik ja funktsionaalne toimimine ei ole

häiritud.

Keila Jõesaare detailplaneeringu ja Linnuse tn 5 hoonestamise ehitusprojekti

koostamise ajal kehtinud Keila linna üldplaneeringu 6 kohaselt on Linnuse tn 5

kinnistu määratud väikeelamumaaks.

 Kavandatav tegevus on kooskõlas käesoleva menetluse alguses kehtinud Keila

linna üldplaneeringuga.

Keila linna kehtiva üldplaneeringu 7 eesmärk on tagada linna jätkusuutlik toimimine läbi

efektiivse ruumi- ja maakasutuse.

Kehtiva üldplaneeringu lisas 8 „Keila linna rohestruktuuri analüüs, 2019“ on märgitud, et

Keila mõisa park on oma märgalade ja rindelise haljastuse tõttu kõrge elupaiga väärtusega

oluline Harju maakonna rohevõrgustiku ja sinivõrgustiku osa (parki läbib Keila jõgi),

samuti on Keila mõisa park oluline nahkhiirte elupaik, pargis on palju väärikaid vanu

elustikupuid ning see on linnustiku poolest kõige liigirikkam park Harjumaal, kus on

tuvastatud ca 45 linnuliiki. Nimetatud analüüsi põhjal peab Keila mõisa park jääma Keila

linna üheks olulisemaks puhkealaks. Kuigi kehtiv üldplaneering näeb ette, et mõisaparki

uute hoonete ehitamine on keelatud ja lubatud on ainult olemasolevate hoonete

taastamine ja rekonstrueerimine või restaureerimine, on Keila mõisa parki lubatud

elamuehitus Keila Jõesaare detailplaneeringu alusel. Üldplaneeringu lahenduse kohaselt

on ette nähtud laiendada Keila mõisa pargi roheala piiri väljaspool pargi kaitsealust piiri

ning hõlmata rohealasse 2002. a kehtestatud Keila linna üldplaneeringus elamualaks

planeeritud alad: Tuulatee maaüksus (katastriüksuse numbriga 29601:015:0045) ja riigi

reservmaa (AT0805210108) maaüksused.

 Kavandatav kinnisvaraarendus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga ja

Keila linna rohestruktuuri arengueesmärkidega. 2017. a kehtestati Keila

Jõesaare detailplaneering, mis näeb ette piiratud ulatuses elamuarendust

looduskaitsealuses pargis. Kehtiv üldplaneering arvestab maakasutuse osas Keila

Jõesaare detailplaneeringuga. Kokkuvõttes ei kahanda kavandatav arendus Keila

mõisa pargi ala oluliselt, kuna üldplaneeringu kohaselt soovitakse pargi ala

laiendada.

Looduskaitsealuse Keila mõisa pargi (Jõepargi) kaitse-eeskiri

Keila mõisa park on looduskaitsealune park - maastikukaitseala eritüüp (KLO1200586).

Keskkonnaregistri andmetel võeti park kaitse alla Keila raj. TSN TK otsusega nr 167

(31.08.1959. a Kohaliku tähtsusega objektide võtmisest riikliku kaitse alla).

Kaitsekorralduse aluseks on Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr. 64

„Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ 8 , mis käsitleb

maastikukaitseala eritüübina kaitse alla võetud parkide, arboreetumite ja puistute kaitset ja

kasutamist. Määruse kohaselt on kõikide parkide kaitse eesmärk ajalooliselt kujunenud

6 https://keila.ee/kehtetu-uldplaneering/

7 https://keila.ee/kehtiv-uldplaneering/

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/1001100?leiaKehtiv

8

planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja

puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste

kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.

Kaitse-eeskirja kohaselt on pargi liigikoosseisu säilitamise tagamiseks pargis vajalikud

tööd niitmine ning puu- ja põõsarinde kujundamine.

Keskkonnaametil pargi valitsejana on õigus määrata pargi kaitseks keskkonnanõudeid, kui

kavandatav tegevus võib kahjustada pargi kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

Pargi valitseja nõusolekuta on pargis keelatud:

1) puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie;

2) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine;

3) projekteerimistingimuste andmine;

4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;

5) nõusoleku andmine väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;

6) ehitusloa andmine;

7) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine;

8) katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmine;

9) maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoimingute teostamine;

10) metsamajandamiskava väljastamine ja metsateatise kinnitamine;

11) puhtpuistute kujundamine;

12) uuendusraie;

13) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;

14) uue maaparandussüsteemi rajamine.

Keskkonnaamet on kooskõlastanud Keila Jõesaare detailplaneeringu 30.09.2015 kirjaga

nr HJR 14-4/15/4152-4. Täiendavalt on asunud Keskkonnaamet 08.12.2016 kirjas nr 6-

5/16/304-2 seisukohale, et elamuarendus ei kitsenda pargi avalikku kasutust. Pargi avalik

kasutus ja sellega seotud avalik huvi saavad Jõesaare DP realiseerudes paremini tagatud.

Elamukompleks ei mõjuta pargi ajaloolist vaadeldavust ja vaateid pargist.

 Kavandatav tegevus ei ole vastuolus pargi kaitse-eeskirjaga, kuna ajaloolistest

kaartidest on näha, et kavandatava ehitise asukohal asusid vanasti ehitised.

Tegemist ei ole seega uushoonestuse rajamisega (sellel tugines ka halduskohus vt

Tallinna halduskohtu 18.07.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-915 p 15 9 ). Jõesaarel

asub juba praegusel ajal kolm elamut (Linnuse tn 1, Linnuse tn 2 ja Linnuse tn 4).

Ehitusprojekt lähtub detailplaneeringust. Seega ei muuda kavandatav ehitis pargi

ajalooliselt kujunenud planeeringut. Kavandatava tegevuse osana likvideeritakse

ehituse alla jäävaid väärtuslikke puid ja pisielustiku elupaiku, kuid

leevendusmeetmena on ette nähtud uushaljastus. Kuigi piirkonnas suureneb

kavandatava tegevusega seoses liikluskoormus ja osa pargiruumist võetakse

kasutusele tänavaruumina, on selleks ettenähtud infrastruktuuri arendus, mis

muuhulgas teeb Keila mõisa pargi paremini ligipääsetavaks ka avalikkusele. DP

realiseerimisega kaasnevate liiklusmõjude hindamiseks telliti eksperthinnang,

mille kohaselt ei teki probleemi Linnuse tänava läbilaskevõimega. Kinnistute ja

tänavaruumi valgustamisega võidakse häirida looduskaitsealuseid liike. Mõju

leevendamiseks on kinnistu valgustitele kavandatud funktsioon, mis võimaldab

öösel valgustite värvustemperatuuri muuta loomi mittehäirivaks (CCT2200K,

9 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=230764639

9

keskkonda säästev Wild-Light funktsioon). Kavandatav tegevus ei ole vastuolus

pargi kaitse-eesmärgiga.

Keila mõisa pargi hoolduskava 10

on koostatud Keila mõisa pargi kohta Keila

linnavalitsuse tellimusel. Töö on koostatud vastavalt kaitsealuste parkide hoolduskavade

juhendile 11

ja on kasutatav looduskaitseseaduse § 25 kohaselt kaitsekorralduskavana.

Hoolduskava ei ole planeering ega õigusakt. Tegemist on asutustele suunatud

tegevuskavaga.

Hoolduskava kaitse-eesmärgiks on vaadete (jõele, peahoonele ja linnuse varemetele) ja

vaatesihtide puhastamine ning säilimine, jõe veepeeglite säilimine, avatud ja kaldaalade

avamine ja säilimine ning pargikompositsiooni seisukohalt oluliste vanade puude

esiletoomine ja säilimine läbi asjakohase hoolduse. Pargiruumi pikaajalise kaitse-

eesmärgina on sätestatud ajaloolise pargiruumi säilimine ja selle maastikuarhitektuurse

seisundi paranemine.

Keila mõisa pargi väärtusteks leotakse:

 vabakujunduslik pargiruum Keila jõe kallastel (kompositsioon);

 vana teede süsteemi olemasolu pargis ja lähistel;

 linnuse varemed;

 vanad tammed, pärnad, lehised;

 puhkeala Keila linna elanikele ja külalistele (vaated, veekogu jmt);

 rahvaürituste korraldamise võimalus.

Keila mõisa pargi hoolduskava koostamise raames on üksikpuudena hinnatud peamiselt

väärtuslikku kõrghaljastust. Mõisa pargis on läbi viidud ulatuslikud taastamistööd ning

lisaks looduskaitselisele väärtusele on sellel ka märkimisväärne puhkeväärtus

elanikkonnale 12

. Hoolduskavas on toodud põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja

tutvustamisele suunatud kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu,

koha, ulatuse, kirjelduse, võimaliku korraldajaga.

 Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Keila mõisa pargi kaitse-eesmärkidega

ega hoolduskavaga. Parki kavandatakse 2 446,9 m 2 ehitusaluse pinnaga

korterelamu, kuid see on kooskõlas pargi ajaloolaselt kujunenud planeeringuga ja

esteetikaga. Kuigi pargivaated ei säili samaväärsena, ei ohusta kavandatav tegevus

pargivaateid oluliselt. Kavandatav tegevus on planeeritud pargi põhjapoolsesse

osasse Linnuse tänava äärde, kus asuvad ka teised eraomandis olevad hoonestatud

kinnistud, mille sihtotstarve on elamumaa.

Keila linna kliima- ja energiakava 13

üks eesmärke on tagada rohevõrgustiku ulatuse

muutumatu sihttase ≥525 ha ehk 47% aastateks 2030 ja 2050. Looduslähedaste alade

säilimine tuleb kliima- ja energiakava järgi tagada osaliselt läbi alade looduskaitsealuse

staatuse ning osaliselt läbi nende arvamise linna rohelise võrgustiku koosseisu.

Kasvuhoonegaaside emissiooni tasakaalustamiseks peetakse oluliseks säilitada linnas

olevate looduslike alade potentsiaal kasvuhoonegaaside sidujana. Antakse juhis tagada

10

https://keila.ee/uuringud-ja-analuusid/ 11

Nutt, N. Paju, M. 2010-2011. Kaitsealuse pargi hoolduskava koostamise juhend. TTÜ Tartu Kolledž/

Keskkonnaamet 12

Keila linna üldplaneeringu KSH aruanne, ELLE OÜ, 2022. 13

Keila linna kliimakava ja energiakava – Keila linn

10

Keila linna territooriumile jäävate metsade ja parkide säilimine ja säästlik majandamine,

kaitstes nii sealset mullastikku kui taimekoosluseid.

Keila linna kliima- ja energiakava näeb kliimamuutustega kohanemiseks

sademeveeüleujutuste vältimisel või vähendamisel esimese olulise sammuna vett

läbilaskvate pindade ja rohealade osakaalu säilitamist linnas. Keila linna rohealade

võrgustik ehk ökoloogiline võrgustik aitab nii puhverdada ja immutada liigset sademevett

kui jahutada linna kuumalainete korral. Teiseks peab võimalikult palju rakendama

sademevee hajutamist ning võimaluse korral eelistama looduslähedasi ehk säästlikke

sademeveelahendusi (Sustainable Urban Drainage System – SUDS) või nende

kombineerimist. Uued parklad, platsid jms tuleb (sõltuvalt sademevee puhastamise

vajadusest jms) rajada terviklikult või osaliselt vett läbilaskva kattega. Kliima- ja

energiakava sisaldab juhist kasutada erakinnistutel sellist sademevee kogumise ja

taaskasutamise lahendust nagu hoonete katustele langeva vihmavee juhtimine läbi

vihmaveetorustike mahutitesse ja mahutitest vee võtmist kastmiseks. Kliima- ja

energiakavas on kliimamuutustega kohanemiseks antud juhis veetarvet vähendada vähem

hooldust vajavate ning põuda paremini taluvate taimede valikuga linnahaljastuses.

Kliimamuutustega kohanemiseks on oluliseks peetud ka pool-looduslike või

kultuurtaimestikuga aladele sobivat hooldust – et ökosüsteem oleks terve ja

taastumisvõimeline. Kliimamuutuste mõjudega, s.h nt põuaperioodidega, tulevad

paremini toime heas seisundis looduskooslused.

Kliima- ja energiakava näeb võimalusena ka soodustada elurikkust arendusaladel (nt

rohepunktide süsteemi), pakkudes liikidele elu- ja /või toitumispaiku ja/või aidates

leevendada kliimamuutuseid.

Linnuse tn 3 ja 5 ehitustegevusega, sh mullatöödega on haaratud alad, kus on esinenud

invasiivset võõrliiki karuputke, st pinnases sisaldub taime seemneid. Kliima- ja

energiakava järgi peab vältima võõrliigi sattumist mujale loodusse ning võõrliigi tõrjesse

peab panustama ka maaomanik. Kliimamuutustega võib kaasneda (uute) taimehaiguste ja

-kahjurite levik, seepärast on oluline kontrollitud seemnete ja istikute kasutamine

uushaljastuses.

Üleujutuste kõrval tuleb muutuvas kliimas arvestada kuumalainete ohuga. Päikesekiirgus

salvestub tehispindadesse (hooned, teed, parklad, väljakud) ning tõstab pindade ja õhu

temperatuuri kõrgemaks, kui see on looduslikel aladel. Uute suuremate parklate ja

platside juurde antakse juhis planeerida kõrghaljastus põhimõttel, et see varjutaks

parkimiskohti ja/või kõnniteid.

 Linnuse tn 3 ja 5 kavandatud tegevus on kooskõlas kliima- ja energiakavaga.

Kavandatud tegevuse elluviimisel säilitatakse võimalikult palju puid ja rajatakse

uushaljastus.

Keila linna müra vähendamise tegevuskavas 14

on Keila mõisa park määratud vaikseks

alaks. Keila linna vastu võetud uue üldplaneeringu kohaselt mõistetakse vaikse alana ehk

I kategooria alana Keila linna müra vähendamise tegevuskavas nimetatud madala

müratasemega rohealasid üldplaneeringuga täpsustatud piirides (seletuskirja skeem 17).

Vaiksed alad on piiritletud, lähtudes olemasolevast müratasemest, ala olemasolevast ja

perspektiivsest maakasutusest ning vaiksete alade kaitsmise vajadusest linnalises

keskkonnas. Vaikseteks aladeks loetakse eelkõige avalikuks kasutuseks mõeldud

piirkondi (puhkealad, pargid), kus keskkonna müratase on suhteliselt madal. Olulised

14

Keila linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava vastuvõtmine–Riigi Teataja

11

tegurid on vaikse ala kasutusotstarve (ala peab olema avalikult puhkeotstarbeks kasutatav)

ning vaikse ala ulatus (puhke-eesmärgi täitmiseks ei saa ala olla liialt väike).

 Kavandatav tegevus on kooskõlas tegevuskavaga. Kehtiv Keila linna

üldplaneering arvestab maakasutuse osas Jõesaare detailplaneeringuga.

2.1. Ressursikasutus, sh loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Maa kui ressurss on kavandatud kasutada hoonestamiseks ja sinna juurde kuuluva

infrastruktuuri ehitamiseks vastavalt kehtivale detailplaneeringule. Varem osaliselt

rohevõrgustiku alana ja pargina avalikus kasutuses olnud maa muudetakse piiratud

kasutusega õuealaks. Inimeste liikumiseks on kavandatud Linnuse tänavalt Linnuse tn 3 ja

5 vahelt kergliiklustee-koridor Keila jõe jalakäijate sillani, sealtkaudu pääseb ka

kallasrajani. Rohevõrgustiku senisele toimimisele ei ole mõju ette näha. Kaasnevad

otsesed muutused mullaelustiku osas ja võimalike väikeloomade elupaikade kadu.

Linnuse tn 5 õueala ei ümbritseta piirdega ja loomade läbikulgemist füüsiliselt ei takistata.

Maavarad: Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses puuduvad maavarade

levialad ja maardlad. Hoonete ja teede ehitamiseks kasutatakse loodusvarasid, mis

pärinevad mujalt (kruus, killustik, liiv, muld, munakivid jms). Arvestades ehitamiseks

kasutatavaid materjale ning sarnaste hoonete ehitusmahte ei põhjusta kavandatav tegevus

maavaravarude kättesaadavuse olulist kahanemist ega kahjusta maardlate

juurdepääsetavust.

Muld ja pinnas. Harjumaa pinnase radooniriski kaardile vastavalt on planeeritaval alal

normaalse radoonisisaldusega pinnas (30-50 kBq/m 3 ), kus hoonetel ei ole vajalikud

erilahendused radooni leviku takistamiseks. Maa-ameti mullakaardi alusel on kinnistul

valdavalt keskmiselt koreseline rähkmuld (K), mida saab kasutada näiteks sademevee

immutamisel ja haljastamisel.

Kavandatud hoonete ja platside ehitamisega kaasnevad pinnasetööd ja mulla eemaldamine

ehitiste alt. Maapinna olulist tõstmist ei ole kavandatud, mistõttu suur osa

ülejääkpinnasest ja -mullast tuleks kasutada mujal. Samas karuputke seemnetega

saastumise tõttu on taaskasutamine komplitseeritud. Linnuse tn 5 eelprojekti kohaselt

eemaldatakse 800 m 3 kasvupinnast ning 2000 m

3 tee-ehituseks sobimatut pinnast. Tee

muldkeha ehituseks veetakse juurde 250 m 3 pinnast. Katendi dreenkihte ja aluskihte,

kruusakatet, asfaltkatet, betoonkivikatet rajatakse mujalt toodud materjalist üle 5000m 2 .

Linnuse tn 3 eemaldatakse 60 m 3 kasvupinnast ja veetakse juurde 550 m

3 pinnast

(k≥0,5m/24h).

Looduslik mitmekesisus Taimestik: Projektalal kasvav taimestik on rohevõrgustiku ja looduskaitsealuse pargi

ressurss. Projektala puhastamine olemasolevast taimestikust toimub ca 5000 m 2

ulatuses.

Nagu eelhinnangu p 3.2 ja 3.3 on lähemalt selgitatud, on antud asukohas tegemist

vähemväärtusliku kooslusega.

Linnuse tn 5 kinnistul kasvavast 23 pargipuust on raiesse määratud 12 puud, 1 noor

II väärtusklassi puu istutatakse ringi, 4 puul eemaldatakse juurestikku vähemal määral

teekatendi ehitamisega seoses. Säilitamisele on määratud 1 väga väärtuslik täiskasvanud

puu ning 4 II väärtusklassi puud. 15

15

MA-1-08b haljastusprojekt, seletuskiri ptk 3.5, lk 21, tabel 1, 04.04.2024

12

Linnuse tn 3 eelprojekti kohaselt likvideeritakse kinnistult 13 puud, säilitatakse

puutumatult 15 puud krundi jõepoolses osas ning 1 väga väärtuslik I väärtuskassi puu

(h.tamm) rajatavate kõvakatendite vahel (kasutatakse erilahendusega katendit).

Kavandatav ehitustegevus toob ehitusalal kaasa olemasoleva pargitaimestiku asendamise

uushaljastusega. Uushaljastus on kavandatud liigiliselt mõõdukalt mitmekesise

üksikpuude ja hekkide istutustena. Linnuse tänava ning hoonete sissepääsu vaheline ala

kujundatakse „kaasaegsete ja mõjusate lausistutustega ning liidetakse hoone ja parkla

vahele jäävad istutused ühtseks tervikuks, kombineerides keskmise- ja kõrgekasvulised

vabakujulised taimegrupid pügatavate hekkidega“. Istutatakse 8 puuliiki. Põõsaliikide

valik toimub järgmises projekteerimise etapis. Seletuskirjas mainitakse kaselehist enelat,

magesõstart ja hortensiat. Rohttaimestiku hävimine korvatakse muruga, rohttaimestiku

liike ei ole valitud, valiku tegemine toimub järgmises projekteerimise etapis.

Uushaljastuse materjalide tootmise, transpordi ning rajamisega kaasneb mitmesugust

ressursikasutust, sarnaselt hoone ehitusega.

Vastavalt Maa-ameti kaardirakenduse karuputke teemakihi infole jääb kogu projektala

karuputke levikualale (Koloonia ID: HJR018; Raskusaste: 2 (keskmine)). Karuputke

seemnetega saastunud pinnase käitlemine on ressursimahukas, sest saastunud pinnast ei

tohi tavapäraselt taaskasutada, vaid see tuleb utiliseerida Keskkonnaametiga

kooskõlastatult. Kaardirakenduse kohaselt on karuputk levinud kogu kinnisasjal, sh Keila

mõisa pargis (kokku karuputke leviku pindala 2,4559 ha). Keskkonnaministri 03.06.2011

käskkirjaga kinnitatud Karuputke (Heracleaum) võõrliikide ohjamiskava kohaselt on

parim ja kindlaim strateegia taimede edasise leviku peatamiseks keskenduda karuputke

tõrjele ja hävitada need enne kui õitsema hakkavad. Tõrjemeetodid sõltuvad populatsiooni

suurusest. Projektalal, sh Keila mõisa pargi territooriumil asuva koloonia puhul on

soovituslikeks tõrjemeetoditeks käsitsi mürgitamine ja kaevamine.

Eelnevat arvesse võttes on kavandatav tegevus kooskõlas karuputke tegevuskavaga,

kuivõrd projekti realiseerimine eeldab pinnasetöid, mille raames sisulisele kaevatakse

välja ja sellega vähendatakse ka karuputke kolooniat. Pinnas utiliseeritakse ning seda ei

ole lubatud kohapeal pinnasetöödeks kasutada.

Loomastik: Kavandatav tegevus toimub mitme looduskaitsealuse liigi elupaiga

piirkonnas. Keila mõisa pargi looduskaitseala on oluline nahkhiirte elupaik.

Keskkonnaregistri 16

andmetel on Keila mõisa pargi alal registreeritud kolm II

kaitsekategooria kaitsealust nahkhiireliiki – suurvidevlane (Nyctalus noctula), veelendlane

(Myotis daubentonii) ning põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii). Samuti on

Keskkonnaregistri andmetel alal registreeritud üks III kaitsekategooria kaitsealune liik –

kodukakk (Strix aluco). Kavandatav tegevus ei jää kodukaku elupaika, mis asub

projektiga hõlmatud kinnistutest eemal. Kavandatud tegevus ei kasuta kaitsealuseid

looma- ja linnuliike kui otsest ressurssi.

16

https://register.keskkonnaportaal.ee/register (vaadatud 15.02.2024)

13

Keskkonnaamet asus detailplaneeringuga seoses 12.12.2016 kirjas nr 7-13/16/7037-8

seisukohale, et hoonestusalade iseloomu arvestades ei ole kavandatava tegevuse

realiseerimisega ette näha negatiivset mõju kaitsealustele nahkhiirtele. Nahkhiirte

toitumisala ja hoonestusalade vahele jääb piisavalt puhverruumi ning hoonestusalal endal

ei esine Keskkonnaametile teadaolevalt nahkhiirtele sobilikke puid. Kuna kavandatud

hoonestusalad on olnud ka varasemalt hoonestatud ning piirkonnas esineb veel mitmeid

(elu)hooneid, võib Keskkonnaameti hinnangul eeldada, et nahkhiired on sellise

situatsiooniga kohanenud.

Võimalik mõju on seotud kaudselt kaasneva inimtegevuse mõju suurenemisega

lähipiirkonnas. Projektile on lisatud käsitiivaliste eksperdi arvamus (OÜ Rewild, 15. sept

2023) Linnuse tn 3 ja 5 kavandatavate elamute välisvalgustuse ja haljastuse sobivusest

kaitsealuste nahkhiirte elupaigakasutusega. Nimetatud töös on esitatud tingimused mõju

vähendamiseks ning on antud seisukoht, et Linnuse tn 3 ja 5 projektidel nahkhiirte

elupaiga kvaliteedile olulist negatiivset mõju ei ole ette näha. Seejuures ei ole ekspert

pidanud vajalikuks lisada detailse tehnilise lahenduse täiendava/täpsema hindamise nõuet.

Nahkhiirte jt öösel aktiivsete loomade ja lindudega on arvestatud välisvalgustuse

projekteerimisel. Kavandatud välisvalgustuse jaoks on seatud nõue kasutada

tänapäevaseid 2200...3000K värvustemperatuuriga suunatud optikaga LED

välisvalgusteid, mis on heaks kiidetud Dark-Sky assotsiatsiooni poolt, et vältida

valgusreostust. Kuna lõplikud valgustite tüübid koos valgusnäitajatega projekteeritakse

14

elamu põhiprojekti (PP) mahus ning tänava teeprojekti mahus, on nende koostamisel

asjakohane lähtuda eksperthinnangust ja projekteerida tehniline lahendus sealsetest

tingimustest lähtuvalt, mis on seatud eelhinnangus ka leevendavaks meetmeks/nõudeks.

Eeldusel, et lähtutakse eksperthinnangus seatud tingimustest, ei saa eeldada olulist

negatiivset mõju nahkhiirtele.

Kavandatava tegevuse alal kohtab väikeulukeid (näiteks: jänes, rebane) aga ka

suurulukeid (metskits). Linnuse tn 5 õueala ei ole ümbritsetud piirdega ning sinna

sattunud loomad saavad sealt läbi kulgeda lõksu sattumata. Rohevõrgustiku ressurss

ökoloogilise liikumiskoridorina on tagatud.

2.2. Pinnase- ja põhjavesi

Keila linn paikneb Lääne-Eesti vesikonnas. Kavandatava tegevuse ala vahetus läheduses

kulgeb Keila jõgi (Keskkonnaregistri kood VEE1096100). Keila jõgi on avalikult

kasutatav veekogu. Veekogu on tüpoloogialt heledaveeline ja vähese orgaanilise aine

sisaldusega jõgi. Keila jõgi on tervikuna kantud lõheliste elupaikadena kaitstavate

veekogude nimekirja, mis tähendab et veekogule on seatud vastavad (rangemad) nõuded

vee keemilisele ja füüsikalisele kvaliteedile.

Keila linna kirdeosas paiknevad jõe äärsed luhaalad on periooditi ulatuslikult üle ujutatud.

Kõrgvee esinemisega peab arvestama ka teistes jõeäärsetes piirkondades, sh Keila mõisa

pargis ja sellega piirneval alal (vt Joonis 1). Riiklikul tasemel määratud üleujutusohuga

seotud riskipiirkondade hulka Keila linn aga ei kuulu. Samuti ei kuulu Keila jõgi suurte

üleujutusaladega siseveekogude nimistusse, kuigi kohalikus kontekstis võib jõeäärseid

alasid pidada üleujutusohuga aladeks.

15

Joonis 1. Keila jõe ja Keila kraaviga seotud üleujutuse prognoositav ulatus

esinemistõenäosusega 1 kord 100 a jooksul (Keila jõe vooluhulga Q1%=135 m 3 /s

korral) 17

Linnuse tn 5 projektlahendusele on koostatud Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ poolt

ekspertarvamus „Üleujutusohuga arvestamine ja sademevete ärajuhtimine“ (töö nr

2023053). Ekspertarvamuses on analüüsitud Keila jõe vooluhulkasid ja kõrgveetasemeid

ning esitatud suurvee ulatuse kaart, tuginedes muuhulgas Eesti Veeprojekt OÜ 2020. aasta

tööle nr 2020 „Üleujutusohu prognoosimine ning leevendavate meetmete määramine

Keila linna üleujutusriskiga aladel, osa 1, uuring“. Linnuse tn 5 ehitusprojekt arvestab

Keila jõe ja põhjavee tasemetega, mis on eelpool viidatud ekspertarvamuses ja uuringus

välja toodud. Eksperthinnangu kohaselt on erakordse suurvee korral kinnistu põhjanurk

üle ujutatud. Esitatud projektlahendus näeb vastavalt ette kinnistu põhjanurgas maapinna

tõstmist täitepinnasega.

Rajatava hoone kõrgus ja konstruktsioon on valitud, arvestades Keila jõe ja põhjavee

tasemeid. Suurvee ulatust on võimalik projekti joonistel näha, vaadates projekteeritud

maapinna samakõrgusjooni ning olemasoleva maapinna samakõrgusjooni.

Ekspertarvamus toob välja, et „Juhul kui Linnuse tn 5 hoonete keldrid rajatakse

vettpidavad, vastab kavandatav hoonestus sademevee ärajuhtimise ja üleujutuse

seisukohalt Linnuse 3 ja 5 kinnistutel olevatele tingimustele. Puudub vajadus

leevendusmeetmete rakendamiseks ja sademevee äravoolu reguleerimiseks“.

Lisaks on ekspertarvamuses kirjeldatud detailsed soovitused vee ärajuhtimiseks ja suurvee

mõju vähendamiseks ehitustööde ajal.

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju Keila jõe äärsete alade liigvee

puhverdusvõimele. Keila jõe valgala Keila hüdromeetriajaama lävendis on 635.2 km² ja

Linnuse 5 kinnistu pindala on ca 0,01 km², mis moodustab üksnes 0.0000157% valgala

pindalast 18

.

Projekti ja sinna juba integreeritud meetmete järgi ehitades puudub oluline Keila jõe

üleujutustega seotud mõju ning vajadus üleujutuse mõjude täiendavaks leevendamiseks

kavandatava tegevuse alal.

Ehitusgeoloogiauuringu ajal 19

ilmnes pinnasevesi 2,60…3,40 m sügavusel maapinnast,

absoluutkõrgusel 25,45…26,90 m, mis on lähedane keskmisele. Maksimumtase on ca 0,5

m kõrgemal. Pinnaseveele mõjub dreenivalt Keila jõgi, mille veetase oli 04.11.2021

absoluutkõrgusel 25,55 m. Vettkandvateks pinnasteks on keskliiv ja moreenpinnased.

Kavandatava tegevuse ala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatava

tegevuse alal on levinud lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid. Põhjavesi kulgeb

alal karbonaatsetes kivimites, mille veeandvus on 0,1...0,5 l/s*m 20

.

17

Keila linna kliima-ja energiakava. Europolis OÜ. 2022. 18

Eksperthinnangu autori Meelis Viirma arvutus 19

Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ ehitusgeoloogiauuringu aruanne (Keila linn,

Linnuse 3 ja Linnuse 5 elamud, töö nr. GE-3177, detsember 2021) 20

Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia50k

(15.02.2024)

16

Hoonete ja kõvakatendite ehitusega mõjutatakse pinnase veerežiimi. Negatiivse mõju

leevendamiseks on projektis ette nähtud hoonete katustelt kogutav vesi suunata omal

kinnistul immutusaladele.

Veeseaduse § 129 lg-s 3 ei käsitleta sademeveest vabanemiseks kasutatavaid

looduslähedasi lahendusi (nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid

lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu,

vältides sademevee reostumist) sademevee suublasse juhtimisena. Seega tuleb eelistada

lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee

reostumist.

Kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu olmevee puurkaeve. Põhjaveest veevõttu

ei kavandata. Linnuse tn 3 ja 5 kinnistud kavandatakse varustada veevärgiga AS Keila

Vesi Linnuse tänava veetorustiku kaudu. Veevarustuse arvutuslikud vooluhulk on Linnuse

tn 5 Qd = 20,0 m 3 /d ja Qhmax = 4,6 m

3 /h ning Linnuse tn 3 Qd = 2,0 m

3 /d ja Qhmax = 0,4

m 3 /h. Ühisveevõrgust varustatuse korral ei ole oodata joogivee mittevastavust nõuetele

või veetarbimisest tulenevaid olulisi keskkonnamõjusid. Elamualal tekkiv reovesi

suunatakse reoveetrassi kaudu reoveepuhastusjaama. Tekkiv reovesi puhastatakse

nõuetekohaselt ning sellega ei kaasne reoveega olulist keskkonnamõju. Samuti ei nähta

ette tekkivaid reoveekoguseid, mis ületaks reoveepuhasti võime.

Kavandatava tegevuse alal ega vahetus lähetuses ei asu maaparandussüsteeme.

2.3. Tegevuse energiakasutus

Hoonete ja teede ehitustöödel kasutatakse energiat ehitusmasinate ja ehitusmaterjale

transportivate masinate tööks (kütusekulu), vajadusel ka elektrienergiat konkreetse objekti

valgustamiseks. Energiana kasutatakse peamiselt vedelkütuseid. Ehitustegevuse

lõppemisel võetakse hooned kasutusse ja kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte-

kui elektrilahendustes.

2.4. Tegevusega kaasnevad tegurid (nt heide vette, pinnasesse ja õhku; müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn)

Ehitusel kasutatav vesi saadakse eeldatavalt transporditavate paakautodega, olmereovee

kogumiseks kasutatakse eeldatavalt teisaldatavaid välikäimlaid. Reovee heidet vette

eeldatavalt ei toimu. Ehitustegevuse lõppemisel võetakse hooned kasutusse ja jätkub

rajatava objekti tarbeks edaspidine ressursikasutus. Hoonete kasutamisel kulub olmevett

ja tuleb ära juhtida reovett. Kanalisatsiooni arvutusäravool on Linnuse tn 5 Qd = 20,0 m 3 /d

ja Qhmax = 4,6 m 3 /h ning Linnuse tn 3 Qd = 2,0 m

3 /d ja Qhmax = 0,4 m3/h. Qd = 2,0 m

3 /d ja

Qhmax = 0,4 m 3 /h. Kinnistu kanalisatsiooni eelvooluks on Linnuse tänava AS Keila Vesi

kanalisatsioon.

Kavandatava tegevuse ressursikasutus ei erine mistahes muudest samas mahus tehtavate

hoonete ja teede ehitamisest. Erinev on kavandatava tegevuse teostamise keskkond,

milleks on kaitsealune Keila mõisa park ning rohevõrgustiku ala, kus ei ole

leevendusmeetmete rakendamisel alust eeldada olulist negatiivset keskkonnamõju.

2.5. Jäätmekäitlus, sh karuputke seemnetega saastunud pinnase käitlus

Kavandatavate tööde käigus tekivad jäätmed, mis on seotud uue hoonestuse rajamisega

ning ehitustegevusega seotud inimeste (ehitustööliste) olmega. Tekkivad ehitus- ja

segaolmejäätmed kogutakse liigiti ja antakse üle nõuetekohaseid lube omavatele

17

jäätmekäitlejatele. Ehitustöödel tekkivad jäätmed (sh ka ohtlikud jäätmed) tuleb koguda

eraldi ning anda üle jäätmeluba, kompleksluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi

omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja.

Kavandatud hoonete, rajatiste ja platside ehitamisega kaasnevad pinnasetööd ja mulla

eemaldamine ehitiste alt. Juhul kui tekkinud pinnas/muld taaskasutatakse väljaspool

kinnistut, kus see on tekkinud, tuleb pinnast/mulda käsitleda jäätmetena (vastavalt

jäätmeseaduse § 1 lg 1 1 punktile 2) ning selle edasiseks käitlemiseks/taaskasutamiseks on

vajalik jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba, välja arvatud juhul, kui on

olemas vastav kaevise võõrandamise nõusolek.

Maa-ameti kaardirakenduse „Karuputke kolooniad“ 2024.a andmetel levib Linnuse tn 5

kinnistul karuputk (vt allolev väljavõte Maa-ameti kaardilt 21

). Karuputke seemned võivad

mullas püsida idanemisvõimelisena kuni 10 aastat. Saastunud mulla ja pinnase käitlemisel

tuleb järgida keskkonnakaitse nõudeid, kuid konkreetseid, järgitavaid nõudeid

õigusaktidega ei ole kehtestatud. Enne kui pinnast objektilt ära vedama asutakse, tuleb

pinnase ladustuspaik kooskõlastada Keskkonnaametiga. Keskkonnaametiga

kooskõlastamise tulemusel negatiivne mõju puudub, kuivõrd saastunud pinnas

käideldakse nõuetekohaselt ja selleks sobivas asukohas.

2.6. Avariiolukorrad

Kavandatava tegevuse ala ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted ning kavandatava

tegevusse elluviimisel ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Kliimamuutustest

põhjustatud õnnetuste või avariide ohtu tõenäoliselt piirkonnas kavandatava tegevusega

seonduvalt ei esine. Kavandatavate ehitustöödega ei kaasne suurõnnetuse ohtu või

tavapärasest kõrgemat avariiolukorra ohtu.

Kavandava tegevuse elluviimise järgselt on võimalik, et reostusohtu pinnasele, pinna- ja

põhjaveele võib põhjustada mõni avarii reoveetrassiga.

3. Mõjutatav keskkond, keskkonna taastumis- ja vastupanuvõime

21

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/karuputk (vaadatud 12.04.2024)

18

3.1. Maakasutus

Kavandatav tegevus hõlmab Linnuse tn 3 maaüksust (katastriüksus 29601:001:0252;

sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 2801 m 2 ) ja Linnuse tn 5 maaüksust (katastriüksus

29601:001:0253; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 9363 m 2 ), väheses ulatuses

Linnuse tänav L1 maaüksust (katastriüksus 29601:001:0255, sihtotstarve transpordimaa

100%). Kinnistutel ehitisregistri andmetel hooneid ei asu. Kavandatava tegevuse ala

piirneb põhjas üldkasutatava maaga (Linnuse tn 1b, 29601:001:0250), idas Harjumaa

muuseumi hoone aluse kinnistuga (Linnuse tn 9, 29601:015:1240), lõunas Jõepargi

kinnistuga, millel asub Keila mõisa park (29601:001:0256) ja läänes hoonestatud

elamumaa kinnistutega Linnuse tn 4 (29601:015:0009) ning Linnuse tn 1

(29601:015:0680). Tegevus on kooskõlas alal kehtivate planeeringutega määratud

maakasutusega.

3.2. Loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Pinnas: Linnuse tn 5 eelprojekti 22

kohaselt on kinnistu vertikaalplaneeringu lahendusega

kujundatud ümber ridaelamu edelapoolsel alal olev kõrgem maapind, mis osaliselt

eemaldatakse ning täidetakse tagasi elamu põhjapoolse ala osas.

 Arvestades rajatavate hoonete jm ehitiste ulatust ja paiknemist, ei ole tegu

olulise negatiivse tagajärjega pinnasele ja mullale.

Taimestik: Kavandatava tegevuse alal kasvab haljastuse inventuuriaruande 23

järgi 11

erinevat taksonit puuliike ning 5 erinevat taksonit põõsaliike. Senised uuringud

kinnitavad, et Keila mõisa pargi puittaimestik on liigivaene. Ka Keskkonnaamet asus

detailplaneeringuga seoses 12.12.2016 kirjas nr 7-13/16/7037-8 seisukohale, et kuna

hoonestusalade näol on tegemist karuputke koloonia esinemisalaga, siis on muutunud seal

esinevad looduskooslused väheväärtuslikuks.

22

Linnuse tn 5, eelprojekt, Raivo Tabri Arhitektuuribüroo OÜ, töö nr. 2022-01-20PP/b 23

Linnuse tn 3 ja 5 haljastuse inventuuriaruanne ja alustaimestiku uuring, OÜ Sfäär planeeringud 1.08.2022

töö nr 22/9

19

Kavandatav tegevus toob ehitusalal kaasa väheväärtusliku pargitaimestiku hävimise, mis

asendatakse uushaljastusega. Nagu varasemalt mainitud, siis pinnasetööd aitavad

vähendada karuputke kolooniat, mis on kaitsealuse pargi taimestiku väheväärtuslikuks

muutmise üheks põhjuseks. Uushaljastus on kavandatud liigiliselt mõõdukalt mitmekesise

9 puuliigi ja 6 põõsaliigi istutustena. Põõsad istutatakse hekkidena. Likvideeritava pargi

rohttaimestiku asemele on kavandatud osaliselt muru ja osaliselt niidualad. Olemasolev

rohttaimestik eemaldatakse ja asendatakse uue taimekooslusega vastavalt planeeritava

kasvukoha- tüübiga.

● Arvestades rajatavate hoonete jm ehitiste ulatust ja paiknemist, ei ole tegu

ulatusliku negatiivse tagajärjega taimestikule ja taimestiku saab osaliselt

asendada uue taimestikuga.

Linnuse tn 5 kinnistule projekteeritud rida- ja korterelamu kütte lahendus on kavandatud

soojuspumpadega, 41 maasoojuspuuraugu baasil. Keskkonnaamet on juhtinud tähelepanu

asjaolule, et projektis tuleb käsitleda mõjualas olevate puude kaitsemeetmeid ja

kirjeldada, kuidas on tagatud nende puude säilimine tulevikus. Lisaks tuleb selgitada,

kuidas on tagatud nende puude säilimine, mis plaanitakse istutada nii, et võra ulatub

soojuspuuraukude kohale. Projekti keskkonnakaitse peatükis on toodud säilitatavatele

puudele jm taimestikule avalduva negatiivse keskkonnamõju võimalikud

leevendusmeetmed. Leevendusmeetmetega arvestamisel pole olulist mõju ette näha.

3.3. Keskkonna vastupanuvõimest, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate

loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud

või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise

väärtusega alade vastupanuvõimest

Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime

20

Kavandatav tegevus ei asu ega piirne Natura 2000 võrgustiku alaga. Eesti Looduse

Infosüsteemi 24

andmetel piirkonnas vääriselupaigad ning Natura elupaigad puuduvad.

Sini- ja rohevõrgustiku vastupanuvõime:

Kavandatav tegevus asub osaliselt maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku alal ning

külgneb sinivõrgustikuga (Keila jõgi ja selle 200 m laiune puhverala).

Keila jõgi oli tervikuna kantud lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja 25

,

mis tähendab et veekogule on seatud vastavad (rangemad) nõuded vee keemilisele ja

füüsikalisele kvaliteedile. Keila jõe veekaitsevöönd on 10 m 26

. Veekaitsevööndis on

keelatud ehitamine, puude raie (v.a Keskkonnaameti nõusolekul), pinnase kahjustamine ja

muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Otsest ohtu

sinivõrgustiku toimimisele ei ole.

Rohevõrgustiku alal arendamine on lubatud, kui säilivad rohelise võrgustiku

ökoloogilised ja puhkeväärtused ning toimivus. Linnalise asustusega aladele ulatuvad

rohelise võrgustiku osad on eelkõige puhkeotstarbelised ning Keila mõisa park on juba

praegu Keila linna elanike soositud puhkeala. Praegune pargi hooldus ja rekreatiivne

kasutuskoormus on taganud pargi taimekoosluste ja loomade populatsioonide

taastumisvõime. Kavandatava tegevusega suurendatakse kohaliku rohevõrgustiku

rekreatiivset jms kasutuskoormust, kuna ahendatakse rohevõrgustiku ala ulatust ning

samal ajal tuuakse sinna juurde püsivalt elama ligikaudu 133 uut elanikku. See iseenesest

ei oma olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele, kuivõrd säilib olemasolev

rohevõrgustiku sidusus ning funktsioonid. Ka Keskkonnaamet asus detailplaneeringuga

seoses 12.12.2016 kirjas nr 7-13/16/7037-8 seisukohale, et kavandatava tegevusega ei ole

ette näha rohevõrgustiku senise toimimise halvenemist.

Tiheasustatud ala vastupanuvõime:

Kavandatava tegevuse ala piirneb Keila mõisa pargi, kohaliku muuseumi, väikese

korterelamu (12 korteriga) ja paari väikeelamuga – naabruses on seetõttu püsielanikke

suhteliselt väikesearvuliselt ja lähipargina on looduskaitsealusel Keila mõisa pargil väike

kasutajaskond. Pargi praegune puhkeotstarbeline kasutuskoormus on väike ning

võimaldab inimestele seal rahuliku puhkuse hüve.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kaasneb küll pargi teatav ümberkujundamine ning

samuti väheneb pargi pindala kavandatud elamute näol, kuid see ei tähenda, et pargi kui

avaliku ruumi kasutusvõimalused sellest tulenevalt oluliselt halveneksid või park kaotaks

senise väärtuse. Park täidab endiselt puhkemaastiku eesmärki, olenemata sellest, et uute

elamute rajamisega suureneb planeeritava ala kasutatavus uute elanike võrra. Pargiala

avalik kasutamine on tagatud.

DP realiseerimisega kaasnevate liiklusmõjude hindamiseks telliti eksperthinnang, mille

kohaselt ei teki probleemi Linnuse tänava läbilaskevõimega. Positiivne mõju kaasneb uute

kergliiklusteede rajamisel, sh Linnuse tänava äärde.

Kavandatava tegevuse käigus Linnuse tänav ja tänavavalgustus renoveeritakse, samuti

rajatakse uus jalg- ja kergliiklustee. Tänavaruumi renoveerimisel on positiivne mõju

24

EELIS (vaadatud 15.02.2024) 25

Keskkonnaministri määrus 09.10.2002 nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate

veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded“ (RTL 2002, 118, 1714) 26

Veeseadus § 118 lg 2 p 2

21

jalakäijate ja kergliiklejate ohutusele. Jalg- ja kergliiklusteede väljaehitamine mõjutab

positiivselt inimeste liikuvust.

Keskkonna ajalooline, kultuuriline või arheoloogiline väärtus ja vastupanuvõime:

Keila mõisa park ei ole muinsuskaitsealune park, kuid vastavalt Maa-ameti

kaardirakendusele jääb Linnuse tn 5 kinnistule muinsuskaitsealuse kinnismälestise

kindlustatud elamu (reg nr 21517) kultuurkiht (reg nr 17881) ja kinnismälestise

kaitsevöönd. Kinnismälestis on tunnistatud kultuurimälestiseks kultuuriministri

27.07.1998 määrusega nr 20.

2009. aastal viis Arheograator OÜ Linnuse tn 5 kinnistul täiendavad arheoloogilised

eeluuringud 27

, mille käigus arheoloogiliselt väärtuslikku kultuurkihti 18.–20.sajandi

karjakastelli alal ei leitud, mistõttu võib karjakastelli piirides ehitustegevust lubada.

Mullatöödel tuleb tingimata tagada arheoloogiline järelevalve karjakastelli alusmüüride

täielikuks fikseerimiseks. Karjakastelli ja Linnuse tänava vaheline ala, 25 m tänava

keskjoonest kirde suunas, tuleks aga jätta arheoloogilise kaitse alla siin säilinud,

arvatavasti 17. sajandist pärinevate lautade alusmüüride ning võimalik ka, et paremini

säilinud kultuurkihi tõttu.

Keskkonnamõju hindamise ekspertarvamuse koostanud ekspertgrupp asus 2016. a märtsis

seisukohale, et planeeringulahendus ei näe ette tegevusi, mille tulemusena

keskkonnahäiringutest lähtuvalt avalduksid negatiivsed mõjud riiklikele

kultuurmälestistele.

Muinsuskaitseamet on andnud oma seisukoha edasiste arheoloogiliste uuringute osas

Keila linnas Linnuse tn 3 ja Linnuse tn 5 kinnistutel 05.10.2021 kirjaga nr 1.1-7/3010-1.

Muinsuskaitseseadusele ning 2007. ja 2009. aasta arheoloogiliste eeluuringutele tuginedes

tuleb Keila linnas Linnuse tn 3 ja Linnuse tn 5 kinnistul teostatavatel pinnasetöödel

arvestada järgnevate muinsuskaitse tingimustega:

 Kaevetöödel arheoloogiamälestise reg-nr 17881 ja selle kaitsevööndi alal tuleb

tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, in

situ ladestunud arheoloogilise kultuurkihi ilmnemisel arheoloogilised

väljakaevamised). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks

tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja

dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka

hammasteta kopp.

 Kesk- ja varauusaegsete rajatiste ilmnemisel tuleb need säilitada in situ ja leida

koos Muinsuskaitseametiga võimalus nende säilimiseks või minimaalseks

lõhkumiseks.

 18.-20. sajandi karjakastelli alusmüürid tuleb enne nende lammutamist

nõuetekohaselt dokumenteerida.

 Arheoloogilisi uuringuid peab läbi viima vastava pädevusega isik või ettevõtja

(MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on

leitavad kultuurimälestiste registrist „Mälestised“ → „Majandustegevusteated ja

pädevustunnistused“ → „Filtreerimine, arheoloogiamälestised“ 28

.

27

Aruanne arheoloogilistest eeluuringutest Harjumaal, Keilas Jõepargi kinnistu kirdeosas. Talvar, P. 2009. 28

Tere tulemast (muinas.ee)

22

 Arheoloogiliste uuringute läbiviija otsimise ja sobiva aja kokkuleppimisega tuleb

alustada aegsasti, kuna vastava pädevusega isikute ja ettevõtjate arv on piiratud.

Samuti tuleb arvestada sellega, et seadusest tulenevalt (MuKS § 47) peab

arheoloog Muinsuskaitseametile esitama uuringuteatise vähemalt 10 päeva enne

uuringu toimumist ning uuringu lubamise otsuse tähtaeg on kuni 30 päeva alates

uuringuteatise esitamisest.

 Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise uuringu osas on juriidilisel isikul

võimalik taotleda uuringukulude hüvitamist töödele kulunud maksumusest poole

ulatuses (maksimumsummas 1500 eurot). Täpsem info hüvitise taotlemisest

Muinsuskaitseameti kodulehel 29

.

 Enne tööde teostamise algust peab Muinsuskaitseametist taotlema tööde tegemise

loa 30

(MuKS § 52 lg 3; Tööde tegemise loa taotluse vorm). Loataotlus tuleb

esitada ka siis kui tööd toimuvad samaaegselt nii mälestisel kui kaitsevööndis.

Tööde tegemise luba väljastatakse pärast arheoloogiliste uuringute uuringukava

heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.

 Kaevetöödel väljapool mälestise kaitsevööndeid tuleb arvestada arheoloogiliste

leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

Linnuse tn 3 ja Linnuse tn 5 eelprojektides on Muinsuskaitseameti tingimustega

arvestamise vajadus märgitud.

29

Uuringud | Muinsuskaitseamet 30

https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load

23

Joonis 2. Kavandatava tegevuse ala kultuurimälestised

31

Kaitsealuse pargimaastiku vastupanuvõime

Kaitsealuste parkide kaitse-eesmärgiks on ajalooliselt kujunenud planeeringu,

dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult

väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos

edasise kasutamise ja arendamise suunamisega 32

.

Keila mõisa pargi pargimaastiku kujundavad avatud, poolavatud ja suletud pargiruumi

osad. Pargikompositsiooni säilitamine, eriti pargiaasade ja vaatesihtide avatuna hoidmine

on pargi kui terviku säilimiseks oluline. Avatud pargiruumil – pargiaasadel ja neid

ühendavatel vaatesihtidel – on oluline tähtsus pargis elavatele looduskaitsealustele

nahkhiirtele toitumisalade tagamisel. Keila mõisa pargis hoolduskava raames teostatud

31

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kultuurimalestised (vaadatud 15.02.2024) 32

Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-

eeskiri“ (RT I 2006, 12, 89)

24

hooldustööd aastatel 2014-2015 on andnud häid tulemusi. Pargi kompositsioonis tulevad

esile avatud ja suletud alad, vaatekoridorid ja põlispuud. Kujundatud pargimaastik, mis on

tasakaalus pargi rekreatiivse kasutuskoormusega ning on tugevdanud kaitsealuste liikide

populatsioone.

Kavandatav tegevus omab otsest mõju 2 446,9 m 2 suurusele alale Keila mõisa pargist,

mille kogusuurus on 16,8 ha. Ehitusprojekti elluviimisel kaasneb küll pargi teatav

ümberkujundamine ning samuti väheneb pargi pindala kavandatud elamute näol, kuid see

ei tähenda, et pargi kui avaliku ruumi kasutusvõimalused sellest tulenevalt oluliselt

halveneksid või park kaotaks senise väärtuse.

Keila mõisa parki on kujundatud, lähtudes avaliku kasutuse otstarbest (puhkeotstarbest).

Park on nii Keila linna elanike kui ka kaugemalt tulnud külastajate poolt ka olemasolevas

olukorras aktiivses kasutuses, sh jalutatakse pargis koertega. Keila mõisa pargi n-ö

vahetusse tõmbepiirkonda (ehk kuni ca 10 min jalutuskäigu kaugusele) jääb lisaks suurele

hulgale eramutele ka olemasolevaid korter- ja ridaelamuid. Arvestades parki ülelinnalise

puhkealana, milleks see oma iseloomult on, kasvab potentsiaalne igapäevane

kasutajaskond veelgi. Ei ole võimalik eristada kahest uuest mitme eluruumiga hoonest

tulenevat võimalikku täiendavat kasutust ülejäänud kasutajaskonnast ja selle mõjust. Parki

on jalutamiseks rajatud korralik jalgteede võrk, mis säästab pargi looduslähedasemaid

alasid tallamise ja muu häiringu eest. Keila linnal on kavandamisel jõeäärne promenaad,

mis omakorda suunaks inimesi pigem selleks vastavalt ettevalmistatud liikumiskoridori.

Kehtiva Keila linna üldplaneeringuga on suurendatud roheala funktsiooniga ala ulatust

(varasemalt elamumaa juhtotstarbega alade arvelt) pargist lääne suunas, võimaldades

kasutuskoormuse täiendavat hajutamist. Kuna pargi kasutamise üldine iseloom ei muutu,

puudub objektiivne alus väita, et pargi kasutus mitmekordistub ja pargi vastupanuvõime

võidakse ületada.

Keila mõisa pargi hoolduskavas 33

toodud kirjelduse kohaselt asub ajalooline pargiosa

Keila mõisa peahoonest lõuna ja kagu pool ehk kavandatavast hoonestusalast teisel pool

Linnuse teed. Linnuse tn 5 kavandataval hoonestusalal paiknes ajalooliselt hoonestus

(karjakastell). Hoolduskavas on hinnatud pargi osade üldist haljastuslikku väärtust

eraldiste kaupa. Linnuse tn 5 maaüksust hõlmav eraldis on määratud väheväärtuslikuks

puistuks ehk kõige madalamasse väärtusklassi. Maaüksus on tänasel päeval küll

hooldatud, kuid üldine ala iseloom on sama. Alale on koostatud täiendavad haljastuse ja

alustaimestiku inventuurid, neist uusim ehitusprojekti juurde. 34

Inventuuril kaardistati

väärtuslikumad puud ja esitati soovitused väärtuslikuma haljastuse kaitsmiseks.

Alustaimestiku taimekooslus hinnati degradeerunuks ja toodi välja, et seal esineb suurel

hulgal mitteiseloomulikke liike. Seega ei ole hoonestusala pargi peamiste kaitse-

eesmärkide (ajalooline pargiruum ja väärtuslik puistu) kontekstis esinduslik ala.

Samuti ei muudeta pargi planeeringut osas, mida elamuehitus ei mõjuta. Pargi

väärtus ja kasutusvõimalused ei kao.

Kaitstavate loodusobjektide vastupanuvõime:

Kavandatav tegevus toimub mitme looduskaitsealuse liigi elupaiga piirkonnas:

Keskkonnaregistri andmetel on kavandatava tegevuse lähipiirkonnas registreeritud üks III

kaitsekategooria kaitsealune liik - kodukakk (Strix aluco). Kodukakk (KLO9130857) on

33

Artes Terrae, 2013. Keila mõisa pargi hoolduskava 34

OÜ Sfäär Planeeringud, 2022

25

Eestis laialt levinud. Kodukakk elab Eestis aastaringselt. Kodukakk on arvukam mandri-

Eesti lääneosas ja saartel. Pesa teeb kodukakk puuõõnsusesse. Kodukakk on väga

pesapaigatruu lind. Kodukakud alustavad pesitsemist märtsi lõpul ja aprilli algul.

Kodukaku menüü on mitmekesine. Lisaks väikestele närilistele (uruhiired, leethiired jt.)

leidub tema saagis ka linde, kahepaikseid ja nahkhiiri. Teda ohustab sobivate pesapuude

mahavõtmine parkides, hukkumine elektriliinides ja kokkupõrgetes autoga. Pesitsusajal

on ohuks pesarüüste väikekiskjate, eriti metsnugise poolt. Kodukaku ohuteguriks on ka

liigsed häiringud inimese poolt. Kavandatavast tegevusest otsene oluline mõju

puudub, sest projektala ei hõlma kodukaku elupaika ning see asub kavandatavast

tegevusest eemal ning on juba täna mõjutatud paiknemisest linnalises keskkonnas.

Keskkonnaregistri 35

andmetel on kavandatava tegevuse alal registreeritud kolm II

kaitsekategooria kaitsealust nahkhiireliiki – suurvidevlane (Nyctalus noctula), veelendlane

(Myotis daubentonii) ning põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii). Nende liigirikkust,

varjepaikade võimalikkust ning elupaiga kvaliteeti on lähemalt uuritud kolmes Keila

linnas asuvas pargis (Kirikuaed, Keskpark ning Jõepark) 2012. aasta suvel läbi viidud

nahkhiirinventuuris 36

.

Põhja-nahkhiir (KLO9115652) on Eestis laialt levinud ja arvukas nahkhiireliik.

Tegemist on paikse liigiga, kes kasutab talvitumiseks mitmesuguseid maa-aluseid rajatisi

(suurtest käikudest väikeste keldriteni). Toitumisaladena kasutab põhja-nahkhiir

mitmesuguseid biotoope, pargid, veekogude äärealad, metsalagendikud ning erinevad

linnamaastiku osad (majahoovid, tänavad jne). Saaki püüab põhja-nahkhiir tavaliselt

kõrgemal kui 4 meetrit. Puistus toitub enamasti puude võrade tasandil või nende kohal.

Liik võib varjepaigana kasutada ka toitumisala. Liikumisteedena ei ole põhja-nahkhiirele

olulised varju pakkuvad lineaarsed maastikuelemendid ning liik ületab tihti ka avatud

(lagedaid) alasid.

Veelendlane (KLO9115771) on Eestis laialt levinud nahkhiireliik. Talvituvad maa-

alustes rajatistes ja suuremates maa- ja jääkeldrites. Toitumisaladeks on veelendlastel

tiigid, järved, vooluveekogud ja ka merelahed. Toitumislend on tüüpiliselt veepinnale

väga lähedal. Toitumiseks võidakse kasutada ka puistuid ja nende servaalasid. Valgustuse

suhtes tundlik liik, kes väldib üldjuhul valgustatud alasid. Toitumisalad paiknevad

varjepaigast enamasti kahe kuni viie, maksimaalselt 10 km kaugusel. Liikumisteedena

kasutavad veelendlased veekogusid ning lineaarseid maastikuelemente (hekid,

metsaservad, alleed jm). Avatud alade ületamist väldivad.

Suurvidevlane (KLO9115815) on Eestis paiguti levinud nahkhiireliik. Tegemist on

rändliigiga, kes esineb Eestis maist septembrini. Suviste varjepaikadena kasutavad

suurvidevlased puuõõnsuseid, kuid võivad asustada ka hooneid ning varjekaste.

Suurvidevlasi on leitud näiteks suurte korterelamute ventilatsioonisüsteemidest. Saaki

püüavad suurvidevlased avatud aladel, veekogude läheduses või puistute kohal. Toitudes

lendavad nad enamasti kõrgel (10-50m). Suurvidevlased võivad jahti pidada ka

tänavalaternate kohal.

Nahkhiirte varjepaigad pargis ja metsas ei too endaga kaasa täielikku tegevuskeeldu, vaid

lähtuda tuleb kaitsealuste liikide vajadustest. Kuivõrd kõik nahkhiirte elupaigad on

looduskaitse all, tuleb kõikide nahkhiirte varjepaiku mõjutavate tegevuste puhul

konsulteerida Keskkonnaametiga ja nahkhiirespetsialistidega.

35

https://register.keskkonnaportaal.ee/register (vaadatud 15.02.2024) 36

MTÜ Suurkõrv, 2012

26

Linnuse tn 3 ja 5 ehitusprojektidele koostatud nahkhiirte eksperdiarvamuse kokkuvõtlikes

järeldustes nahkhiirte elupaiga kvaliteedile olulist negatiivset mõju ette ei nähta.

Haljastusprojektis kirjeldatud olemasoleva kõrgpuistu säilitamine, täiendavate lehtpuude

istutamine ning niidumuru rajamine soosivad putukarohkust ja tänu sellele ka nahkhiiri.

Kõrghaljastus piirab valguse jt häiringute levimist pargialale ja jõe kohale, kus on kõige

olulisemad nahkhiirte lennualad.

Keskkonnaamet asus detailplaneeringuga seoses 12.12.2016 kirjas nr 7-13/16/7037-8

seisukohale, et hoonestusalade iseloomu arvestades ei ole kavandatava tegevuse

realiseerimisega ette näha negatiivset mõju kaitsealustele nahkhiirtele. Nahkhiirte

toitumisala ja hoonestusalade vahele jääb piisavalt puhverruumi ning hoonestusalal endal

ei esine Keskkonnaametile teadaolevalt nahkhiirtele sobilikke puid. Kuna kavandatud

hoonestusalad on olnud ka varasemalt hoonestatud ning piirkonnas esineb veel mitmeid

(elu)hooneid, võib Keskkonnaameti hinnangul eeldada, et nahkhiired on sellise

situatsiooniga kohanenud.

Sõltumata Keskkonnaameti varasemast hinnangust on mõistlik leevendavate meetme

rakendamine. Säilitada tuleb nahkhiirtele sobilikud varjepaigad ja ka toitumisalad.

Kavandatava tegevuse elluviimisel ja ehitustöödel tuleb arvestada Keila mõisa pargi

hoolduskavas toodud tingimustega: Nahkhiirtega arvestamine pargi hooldustöödel (ptk

4.3.6):

 Igasugused puude hooldus- ja langetustööd tuleb läbi viia väljaspool nahkhiirte

suvistesse kolooniatesse kogunemise aega. Töid ei tohi teostada vahemikul 1. mai

- 1. september.

 Nahkhiired kasutavad varjepaikadena puuõõnsuseid, puukoore aluseid pragusid

ning muid puudes olevaid lõhesid. Õõnsuste ja pragudega puid tuleks pargis

säilitada ning nende langetamisele eelistada puude konserveerimist.

 Nahkhiired võivad varjepaikadena kasutada ka surnud puudes olevaid õõnsusi.

Surnud puudelt tuleks võimalusel eemaldada vaid pargikülastajale ohtlikud osad.

 Parki saab paigaldada nahkhiirtele lisavarjevõimalusi (varjekastid jm).

 Pargi hooldamisel tuleks jälgida, et säiliks mitmekesise struktuuriga ning

mitmerindeline puistu.

 Pargis tuleks niita valikuliselt, pakkudes nii putukatele mitmekesist elupaika (alad

madalmuruga, lillemuruga, niitmata alad jm).

 Parki kasutavad toitumisalana ka nahkhiired, kelle varjekohad ei asu pargis.

 Oluline on nahkhiirtele sobivate liikumisteede olemasolu ümbritsevas maastikus.

Elamuhoonete ja pargiradade rajamisega kaasneb (tänava)valgustuse rajamine. Alal

leiduvatest liikidest on valgushäiringule tundlik nahkhiireliik veelendlane, kes kasutab ala

toitumiseks. Kuna veelendlased on valgustuse suhtes pelglikud, tuleks hoolikalt kaaluda

läbi ning pidada nõu ekspertidega jõeharu läheduses sobiva valgustussüsteemi rajamise

üle.

Linnuse 5 on kavandatud välisvalgustus, mida saab reguleerida nahkhiiri mitte häirivaks.

Projekteeritud valgustuse töörežiim ja värvustemperatuur on valitud elektriala spetsialisti

poolt (keskkonda säästev wild-light funktsiooniga). Valgusreostus on piiratud levikuga ja

kestvus oleneb valgustuse reguleerimisest, mis jääb elanike poolt tehtavaks tööks.

 Projektile on lisatud käsitiivaliste eksperdi arvamus (OÜ Rewild, 15. sept 2023),

millist tehnilist lahendust võiks projekteerida. Nimetatud töös on esitatud

27

tingimused mõju vähendamiseks ning on antud seisukoht, et Linnuse tn 3 ja 5

projektidel nahkhiirte elupaiga kvaliteedile olulist negatiivset mõju ei ole ette

näha. Seejuures ei ole eksperdid pidanud vajalikuks lisada detailse tehnilise

lahenduse täiendava/täpsema hindamise nõuet. Nahkhiirte jt öösel aktiivsete

loomade ja lindudega on arvestatud välisvalgustuse projekteerimisel. Eeldusel, et

lähtutakse eksperthinnangus seatud tingimustest, ei saa eeldada olulist negatiivset

mõju nahkhiirtele.

 Tegevuse elluviimine on projektis kavandatud teostada II kaitsekategooria

kaitsealustele käsitiivaliste elupaikadega arvestades. Projektile on lisatud

käsitiivaliste eksperdi arvamus, et olemasoleva kõrgpuistu säilitamine projektis

kirjeldatud mahus, täiendavate lehtpuude istutamine ning niidumuru rajamine

soosivad putukarohkust ja tänu sellele ka nahkhiiri.

Eelnevat kokkuvõttes puudub oluline mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Leevendavate meetmete rakendamisel on mõju väheoluline.

3.4. Inimese tervis ja heaolu

Ehitusaegne mõju: Kaudselt võib elanikele avaldada ehitustööde teostamise ajal mõju

tolm ning välisõhu saastetaseme, müra- ja vibratsioonitaseme ajutine tõus ehitustsooniga

piirnevatel aladel. Välisõhu heidete peamisteks allikateks ehitustööde ajal on erinevate

mehhanismide kasutamisel tekkiv tolm ja teised välisõhku eralduvad heitmed (sõidukite ja

seadmete heitgaasid) ning nende võimalik levik väljapoole kavandatava tegevuse ala.

Tahkete osakeste kontsentratsiooni välisõhus võib suurendada ka liiva ja muu

peenfraktsioonilise ehitusmaterjali hoidmine kavandatava tegevuse alal. Müra tekitavad

nii ehitust teenindavad veokid (materjalide vedu) kui ka kohapeal töötavad seadmed

(pinnase tihendamine, puurimine, vaiade rammimine jms). Ehitustöödega võib ajutiselt

kaasneda ka vibratsioon, nt pinnase tihendamisel, maasoojuspuuraukude puurimine.

Kavandatava tegevuse ala piirneb Harjumaa Muuseumi, eluhoonete, Keila jõe ja

kaitsealuse pargiga, millele kõige rohkem mõju avaldub. Täiendavaks ehitusaegseks

mõjuks on häiring kohalikus liikluses seoses Linnuse tn ja Lõuna-Keila tänavate

kasutamisega materjali veoks. Tegu on siiski lokaalse ja ajutise mõjuga, mis lõppeb

objekti valmimisega. Puudub oluline mõju inimesele tervisele ja heaolule.

Valminud ehitiste ja nende kasutuse mõju: Kavandatava tegevuse ala asub

tiheasustusalal Keila linnas, kuid piirneb pargi, kohaliku muuseumi ja paari väikeelamu

ning väikese korterelamuga (12 korterit) – seega pargi praegune puhkeotstarbeline

kasutuskoormus on väike ning võimaldab inimestele seal rahuliku puhkuse hüve.

Kavandatava tegevuse elluviimisel lisandub piirkonda 133 uut elanikku. Seega suureneb

Keila mõisa pargi rekreatiivne kasutuskoormus.

Kavandatava tegevusega muudetakse piirkonna elanikkonna liikumis- ja

puhkamisharjumusi. Pargiala maht väheneb vähesel määral. Positiivset mõju omab

asjaolu, et rajatakse uued kergliiklusteed, sh Linnuse tänava äärde.

Hoonete kasutamisel mõjutavad mõningaselt piirkonna õhukvaliteeti juurde tulevad

autod, kuid seda mõju saab lugeda väheoluliseks. Keila linna müra vähendamise

tegevuskavas 37

ning kehtivas üldplaneeringus on Keila mõisa park määratud vaikseks

alaks.

37

Keila linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava vastuvõtmine–Riigi Teataja

28

Lisanduva liiklusmüra tõttu võib pargi kasutamine puhke-eesmärgil olla häiritud, tegemist

on kaudse ja lokaalse mõjuga, mis avaldub Linnuse teega piirneval alal.

Arvestades elamute juurde rajatavate parkimiskohtade arvu (vt allpool) ning võttes

eelduseks, et iga parkimiskoha kohta tehakse ööpäevas keskmiselt 4 ühes suunas sõitu

(ehk 2 edasi-tagasi sõitu), on eeldatav lisanduv liiklussagedus arvutuslikult suurusjärgus

kuni 208 sõitu ööpäevas (8,6 sõitu tunnis). Võrdluseks saab tuua, et strateegilisel müra

kaardistamisel, mille üheks eesmärgiks on välja selgitada olulise mürahäiringuga alad,

võetakse reeglina arvesse tänavad, mille ööpäevane liiklussagedus on võrdne või ületab

400 sõidukit ööpäevas 38

ning sama põhimõtet on kasutatud Keila linna mürakaardi

koostamisel 39

. Liiklussageduse põhjal saab eeldada, et müranorme ei ületata ning Keila

mõisa pargi vaikne ala säilib vaikse alana.

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevate liiklusmõjude hindamiseks telliti

eksperthinnang, mille kohaselt ei teki probleemi Linnuse tänava läbilaskevõimega.

Linnuse tänav renoveeritakse ja rajatakse uus jalgtee, mis parandab jalakäijate ja

kergliiklejate ohutust. Ehitusprojektiga rajatakse Linnuse tn 5 kinnistule uued teed ja 34

sõiduautode parkla kohta (1 parkimiskoht korteri kohta). Linnuse tn 3 kinnistule rajatakse

8 sõiduautode parkla kohta (2 parkimiskohta korteri kohta). Arvestades asjaoluga, et Keila

linnas on elaniku kohta ca 0,5 kehtiva registreeringuga sõiduautot 40

, siis eeldatav

sõiduautode hulk on suurem kui rajatavate parkimiskohtade arv. Täiendavad

parkimistaskud (külaliste parkimiskohad kokku 10 tk) on projekteeritud piki sõiduteed

Linnuse tn 5 kinnistu ette.

Linnuse tn 3 ja 5 kinnistud kavandatakse varustada ühisveevärgiga AS Keila Vesi Linnuse

tänava vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaudu. Ühisveevõrgust varustatuse korral ei ole

oodata joogivee mittevastavust nõuetele.

Eelnevat kokkuvõttes vastavad projekti realiseerimise mõjud tavapärastele mõjudele, mis

kaasnevad uute elamute rajamisel. Projekti realiseerimine ei ole ohtlik inimeste elule ja

tervisele. Tegemist on olemasoleva linnakeskkonnaga ning ka vaiksemates

linnapiirkondades peavad elanikud arvestama sellega, et nende ümbruskond võib

muutuda.

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele (otsene ja kaudne oluline mõju)

Kavandatava tegevusega rajatakse Keila linna tiheasustusalale ridaelamu ja 34-korteriga

rida- ja korterelamu. Kokkuvõttes, kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju ega

mõju NATURA 2000 võrgustiku alale. Ehitusprojekti realiseerimine ei ole ohtlik inimeste

elule ja tervisele ega põhjusta olemasolevale elukeskkonnale ega looduslikele aladele

saastumist, kahjustumist, olulisi jäätmetekkeid või olulist müra suurenemist.

Kaasneb mõningane väheoluline mõju maakonna rohevõrgustiku äärealale, kuid

kavandatava tegevusega ei ole ette näha rohevõrgustiku senise toimimise halvenemist.

Kavandatav asustus ei häiri rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist.

Puudub oluline mõju Keila mõisa pargile lähtudes asjaolust, et hoonestusalad asuvad

pargi äärealal, on olnud varasemalt hoonestatud ning hõlmavad väga väikest osa pargist.

Pargikoosluse väärtuslikum ja terviklikum osa jääb Linnuse teest edelasse-lõunasse.

38

SA Keskkonnaõiguse Keskus, 2020. Juhend: Strateegilised mürakaardid. 39

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2019. Keila linna välisõhu mürakaart. Seletuskiri 40

Keila linna kliima-ja energiakava. Europolis OÜ. 2022

29

Sealjuures on oluline, et hoonestusalade näol on tegemist karuputke koloonia

esinemisalaga ning seal esinevad looduskooslused on muutunud väheväärtuslikuks.

Puudub oluline mõju Keila pargi planeeringule, miljööle ja kaitse-väärtusele. Park täidab

endiselt puhkemaastiku eesmärki. Pargi avalik kasutus ja sellega seotud avalik huvi

saavad Keila Jõesaare detailplaneeringu realiseerudes paremini tagatud, kuna eraomandis

olev pargiala anti üle Keila linna omandisse. Kokkuvõttes, pargi kui avaliku ruumi

kasutusvõimalused kavandatavast tegevusest tulenevalt oluliselt ei halvene ja park ei

kaota senist väärtust.

Projekti mõju on seotud häiringute suurenemisega. Linnuse 5 kinnistule on kavandatud

välisvalgustus, mida saab reguleerida nahkhiiri mitte häirivaks (keskkonda säästev wild-

light funktsiooniga). Valgusreostus on piiratud levikuga ja häirimise kestvus oleneb

valgustuse reguleerimisest, mis jääb elanike poolt tehtavaks tööks. Projektile on lisatud

käsitiivaliste eksperdi arvamus (OÜ Rewild, 15. sept 2023), millist tehnilist lahendust

võiks projekteerida. Nimetatud töös on esitatud tingimused mõju vähendamiseks ning on

antud seisukoht, et Linnuse tn 3 ja 5 projektidel nahkhiirte elupaiga kvaliteedile olulist

negatiivset mõju ei ole ette näha. Seejuures ei ole ekspert pidanud vajalikuks lisada

detailse tehnilise lahenduse täiendava/täpsema hindamise nõuet. Nahkhiirte jt öösel

aktiivsete loomade ja lindudega on arvestatud välisvalgustuse projekteerimisel. Eeldusel,

et lähtutakse eksperthinnangus seatud tingimustest, ei saa eeldada negatiivset mõju

nahkhiirtele.

Eeldatavalt ehitustegevuse ega objekti kasutamise käigus reovett ega ohtlikke aineid

pinnasesse ei juhita. Erandjuhul võivad pinnast mõjutada võimalikud avariilised kütuse-

või määrdeainete lekked ehitustööde etapis. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde

sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda

sademe- ja pinnavett. Ehitusaegse tegevusega seotud mõjude ulatus piirneb peamiselt

ehitusalaga ja mõjud on lühiajalised.

Eelprojektiga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ületamist,

sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning tegevuse ressursitarve

ei ole suurem tavapärase elamute rajamise ressursitarbest. Arvestades rajatavate hoonete

ulatust ja paiknemist, ei ole tegu olulise negatiivse tagajärjega pinnasele ja mullale.

Mõju pinna- ja põhjaveele. Sademevett ei juhita Keila jõkke, vaid immutatakse oma

kinnistul – seega otsene mõju Keila jõe seisundile puudub. Elamute veevarustus ja reovee

ärajuhtimine toimub läbi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sellest ei ole ette näha

olulist keskkonnamõju. Projektlahendusele Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ poolt

koostatud ekspertarvamuses „Üleujutusohuga arvestamine ja sademevete ärajuhtimine“

(töö nr 2023053) on öeldud: „Juhul kui Linnuse tn 5 hoonete keldrid rajatakse

vettpidavad, vastab kavandatav hoonestus sademevee ärajuhtimise ja üleujutuse

seisukohalt Linnuse 3 ja 5 kinnistutel olevatele tingimustele. Puudub vajadus

leevendusmeetmete rakendamiseks ja sademevee äravoolu reguleerimiseks“.

Mõju bioloogilisele mitmekesisele, populatsioonidele, taimedele ning loomadele

Puudub oluline mõju kaitsealustele liikidele. Eesti Looduse Infosüsteemi alusel puuduvad

planeeringualal kaitstavad taime-, seene- või samblikuliigid. Hoonestusalade iseloomu

arvestades ei ole kavandatava tegevuse realiseerimisega ette näha negatiivset mõju

kaitsealustele nahkhiirtele. Nahkhiirte toitumisala ja hoonestusalade vahele jääb piisavalt

puhverruumi ning hoonestusalal endal ei esine kohalikule omavalitsusele teadaolevalt

30

nahkhiirtele sobilikke puid. Kuna kavandatud hoonestusalad on olnud ka varasemalt

hoonestatud ning piirkonnas esineb veel mitmeid (elu)hooneid, võib eeldada, et

nahkhiired on sellise situatsiooniga kohanenud.

Positiivne mõju kaasneb sellega, et hoonestusaladel eemaldatakse pinnasetööde käigus

karuputkega saastunud pinnas, mis aitab takistada karuputke levikut nii Keila mõisa

pargis kui sellest väljapool.

Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses esinevatele II kaitsekategooria

kaitsealustele käsitiivalistele kaasneb häiring. Tegevuse elluviimine on projektis

kavandatud teostada II kaitsekategooria kaitsealustele käsitiivaliste elupaikadega

arvestades. Projektile on lisatud käsitiivaliste eksperdi arvamus (Rewild OÜ, 15.09.2023),

et puid säilitatakse piisavas mahus ja negatiivset mõju kaitsealuste nahkhiirte poegimis-,

varje- või talvituskolooniatele ei ole. Nimetatud töös on esitatud tingimused mõju

vähendamiseks ning on antud seisukoht, et Linnuse tn 3 ja 5 projektidel nahkhiirte

elupaiga kvaliteedile olulist negatiivset mõju ei ole ette näha. Seejuures ei ole eksperdid

pidanud vajalikuks lisada detailse tehnilise lahenduse täiendava/täpsema hindamise nõuet.

Linnuse tn 5 projekteeritud valgustuse töörežiim ja värvustemperatuur on valitud

elektriala spetsialisti poolt (keskkonda säästev wild-light funktsiooniga). Eeldusel, et

lähtutakse eksperthinnangus seatud tingimustest, ei saa eeldada olulist negatiivset mõju

nahkhiirtele.

Mõju kultuuripärandile

Kaevetöödel Linnuse tn 3 ja Linnuse tn 5 kinnistutel tuleb täita Muinsuskaitseameti poolt

esitatud tingimusi, muuhulgas arheoloogiamälestise reg-nr 17881 ja selle kaitsevööndi

alal tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, in

situ ladestunud arheoloogilise kultuurkihi ilmnemisel arheoloogilised väljakaevamised).

Muinsuskaitseameti poolt nõutud muinsuskaitse tingimuste täitmisel ei ole Linnuse tn 3 ja

Linnuse tn 5 kaevetöödel tõenäoliselt olulist kultuurilist mõju.

Keskkonnamõju hindamise ekspertarvamuse koostanud ekspertgrupp asus 2016. a märtsis

seisukohale, et planeeringulahendus ei näe ette tegevusi, mille tulemusena

keskkonnahäiringutest lähtuvalt avalduksid negatiivsed mõjud riiklikele

kultuurmälestistele.

Muinsuskaitseamet pidas elamuarendust ajaloolises mõisapargis lubatavaks ja

hoonestusmahtusid antud piirkonda sobivateks.

Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Ehitusprojekti realiseerimine ei ole ohtlik inimeste elule ja tervisele ega põhjusta

olemasolevale elukeskkonnale saastumist, kahjustumist, olulisi jäätmetekkeid või olulist

müra suurenemist. Kaudselt võib elanikele avaldada ehitustööde teostamise ajal mõju

tolm ning välisõhu saastetaseme, müra- ja vibratsioonitaseme ajutine tõus ehitustsooniga

piirnevatel aladel. Kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse ja lõhna häiringuid

ega ülenormatiivset õhu saastatust. Samuti ei ole ette näha müra normtasemete ületamist

või ülemäärast vibratsiooni. Mõju inimese tervisele, sotsiaalsete vajadusele ja varale ei ole

oluline arvestades, et tegemist on linnakeskkonnaga, kus tuleb paratamatult arvestada

keskkonna muutmisega. Tegemist on tavapäraste mõjudega, mis kaasnevad uue 4 boksiga

kahe korruseline ridaelamu ja kahekorruseline 34 korteriga rida- ja korterelamu

rajamisega.

31

Mõjude omavahelised seosed

Teadaolevalt ei ole kavandatava tegevuse alal algatatud teisi projekte, antud kehtivaid

tegevuslubasid, projekte mille algatamise taotlus on esitatud, aga KMH/KSH algatamise

otsus on langetamata, projekte, mis on tagasilükatud, kuid arendaja poolt kohtusse

kaevatud. Mõningane lühiajaline kumulatiivne mõju võib esineda Linnuse tänava

renoveerimisega seoses. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegevusega ei kaasne olulist

koostoimet teiste projektidega ja ei ole ette näha olulise negatiivse kumulatiivse mõju

ilmnemist.

5. Negatiivse mõju võimalikud leevendusmeetmed

Projekti seletuskirja on lisatud keskkonnakaitse peatükk, milles esitatakse meetmed

ehitusaegsete ja ehitisega kaasnevate mõjude leevendamiseks.

Ehitusprojektis arvestatakse rohevõrgustikuga ning toetamaks piirneva rohevõrgustiku

astmelaua toimimist, rakendatakse järgmiseid haljastusprojektis toodud põhimõtteid:

- säilitatakse vabad (tarastamata) liikumisteed pargi ja Keila jõe kallaste vahel;

- elamu ümber säilitatakse võimalikus ulatuses pargiaasa ilmelised alad;

- rajatakse erineva kasvukõrgusega puu- ja põõsaliike, et meelitada alale rohkem putukaid

ning suurendada väikeste põõsalindude liigirohkust (putukad on omakorda toidubaasiks

nahkhiirtele). Lisaks rajatakse elusloodust säästvad valguslahendused.

Vähendamaks pargiosa kasutuskoormust, on ehitusprojektis tähelepanu pööratud

kvaliteetse väliruumi loomisele ehitusprojekti mahus. Muuhulgas on ette nähtud privaatset

puhkevõimalust pakkuv siseõu, mis pakub alternatiivi üldkasutuses pargialadele.

Peamine n-ö tavapärasest elamuehitusest erinev asjaolu Linnuse tn 5 puhul, mis on seotav

kliimamuutustega kohanemisega, on Keila jõe üleujutusoht. Üleujutusohuga on projektis

vastavalt eksperdihinnangu soovitustele arvestatud. Siseveekogude puhul lubavad

kliimamuutuste prognoosid eeldada, et kevadisest suurveest põhjustatud üleujutused

jõgede kallastel pigem vähenevad. Kuigi üleujutusohu ajaperioodid võivad jõgedel

nihkuda (olles seotud nt intensiivsete sademetega), ei ole ette näha üleujutuste ulatuse

suurenemist, mis vajaks täiendavaid meetmeid. Muude võimalike kliimamuutuste

mõjudega, nagu nt kuumalained, kohanemist toetab puude- ja põõsaste planeerimine

haljastusesse, sh parklate ja kõnniteede äärde.

6. Eelhinnangu järeldus

Kokkuvõttes näitab eelhinnang selgelt, et arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel

ning lähtudes kavandatavast tegevusest ja selle asukohast puudub kavandataval

tegevusel ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisel oluline keskkonnamõju.

Kavandatav tegevus on otseselt kooskõlas alal kehtivate strateegiliste

planeerimisdokumentidega, kavadega ja kehtiva õigusega. Kavandatavad ehitised asuvad

Keila mõisa pargi ja rohevõrgustiku äärealal, tegevuse elluviimisel säilivad rohelise

võrgustiku ökoloogilised ja puhkeväärtused ning toimivus. Kavandatav tegevus järgib

pargi ajalooliselt välja kujunenud ruumiloomet ja asub olemasolevate teiste elamute

kõrval. Ehitusprojekt on kooskõlas ala esteetikaga ja välja kujunenud hoonestusega.

32

Hoonestusalade iseloomu arvestades ei ole kavandatava tegevuse realiseerimisega ette

näha olulist negatiivset mõju kaitsealustele loomadele, taimestikule, inimese tervisele ja

heaolule. Keila Jõesaare detailplaneeringu kohased tegevused ei ole ohtlikud inimeste

elule ja tervisele ega põhjusta olemasolevale elukeskkonnale ega looduslikele aladele

saastumist, kahjustumist, olulisi jäätmetekkeid või olulist müra suurenemist. Kavandatava

tegevusega ei kaasne piiriülest mõju ega mõju NATURA 2000 võrgustiku alale.

Kavandatava tegevuse raames eemaldatakse väheväärtuslik haljastus, mis on vajalik

invasiivse karuputke tõrjumiseks, kuid rajatakse ka uushaljastus.

Lähtudes eelnevast leiab tegevusloa andja, et keskkonnamõju hindamise algatamine

ei ole vajalik.

Eelhinnangu koostas:

Keila Linnavalitsus

Keila linnavalitsuse 18.07.2024 korralduse nr 2-

2/189“Ehitusloa väljastamine ehitise püstitamiseks

Keilas Linnuse tn 5 asuval kinnistul“ lisa 2

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk nr

Kaasatud kooskõlastaja

Kooskõlastuse sisu

Pädeva asutuse põhjendus ja

otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Muinsuskaitseamet (23.05.2023

kooskõlastuse nr 46248)

Kaevetöödel arheoloogiamälestise

reg-nr 17881 ja selle kaitsevööndi

alal tuleb tagada arheoloogilise

uuringu läbiviimine.

Enne tööde teostamise algust

mälestise alal peab

Muinsuskaitseametist taotlema

tööde tegemise loa

(register.muinas.ee). Tööde

tegemise luba väljastatakse pärast

arheoloogiliste uuringute

uuringukava heakskiitu ja

uuringuteatise esitamist.

Kaevetöödel tuleb arvestada

arheoloogiliste leidude ja

Kanda kõrvaltingimusena

haldusaktile

arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega kogu

projekti alal.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt

(§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel

juhul kohustatud tööd katkestama,

jätma leiu leiukohta ning teatama

sellest Muinsuskaitseametile.

5

Keskkonnaamet (kiri 05.07.2024

nr 6-3/24/8231-6)

Keskkonnaamet tutvus täiendatud

korralduse eelnõu ja selle lisaga

ning on seisukohal, et kavandatava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt

(juhul, kui kavandatava tegevuse

elluviimisel järgitakse

eelhinnangus (ja projektides)

kirjeldatud Keskkonnameetmeid)

olulist keskkonnamõju (KeHJS §

2 2 mõistes) ning KMH algatamine

ei ole eeldatavalt vajalik. Vastavalt

KeHJS § 11 lg-le 10 kooskõlastab

Keskkonnaamet kaitstava

loodusobjekti valitsejana KMH

algatamata jätmise korralduse

eelnõu.

Kanda kõrvaltingimusena

haldusaktile

6 Päästeamet, EHR seisukoht

16.11.2022 Kooskõlastan

2. ARVAMUSED

2.1. Puudutatud asutused ja isikud

Jrk nr

Arvamuse esitaja

Arvamuse sisu

Pädeva asutuse põhjendus ja

otsus esitatud arvamuse osas

1 Elektrilevi OÜ, EHR seisukoht

19.01.2023

Kaitsevööndis tegutsemiseks

kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga

täiendavalt töö- või põhiprojekti

joonised. Vastavalt

Ehitusseadustiku §70 lõige 2

punkt 1 on elektripaigaldise

kaitsevööndis keelatud ohustada

ehitist või selle korrakohast

kasutamist. Projekt on võimalik

esitada läbi Elektrilevi OÜ

kodulehe:

https://www.elektrilevi.ee/et/teen

used/projektide-kooskolastamine.

Elektrilevi OÜ elektripaigaldise

ümberpaigutamiseks tuleb esitada

taotlus võrgu ümberehituseks

kliendi soovil aadressil

https://www.elektrilevi.ee/et/elekt

rivorguumberehitus “

Kanda kõrvaltingimusena

haldusaktile

2 Telia Eesti AS, EHR seisukoht

27.03.2023

Sideehitiste kaitsevööndis

teostada kaevetöid käsitsi. Telia

sideehitiste kaitsevööndis

tegevuste planeerimisel ja ehitiste

Kanda kõrvaltingimusena

haldusaktile

projekteerimisel tagada

sideehitise ohutus ja säilimine

vastavalt EhS §70 ja §78

nõuetele. Tööde teostamisel

sideehitise kaitsevööndis lähtuda

EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud

nõuetest, MTM määrusest nr 73

(25.06.2015) „Ehitise

kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded“,

kohaldatavatest standarditest ning

sideehitise omaniku juhenditest ja

nõuetest:

https://www.telia.ee/partnerile/ehi

tajale-maaomanikule/juhendid

Antud kooskõlastus ei ole

tegutsemisluba Telia sideehitise

kaitsevööndis tööde teostamiseks.

Sideehitise kaitsevööndis on

sideehitise omaniku loata

keelatud igasugune tegevus, mis

võib ohustada sideehitist.

Sideehitise kaitsevööndis võib

töid teostada ainult Telia volitatud

esindaja poolt väljastatud

tegutsemisloa alusel. Tegutsemine

Telia sideehitiste kaitsevööndis

on lubatud peale sideehitise

kättenäitamist järelevalve töötaja

poolt ning selle fikseerimist

kahepoolselt allkirjastatud aktis.

Tegutsemisluba taotleda hiljemalt

5 tööpäeva enne planeeritud

tegevuste algust ja soovitud

väljakutse aega Telia Ehitajate

portaalis:

https://www.telia.ee/ehitajate-

portaal Teostatavate tööde käigus

tagada kujad, sideehitiste

terviklikkus ja kaitsemeetmete

rakendamine. Sideehitiste

kaitsemeetmete muudatused

kooskõlastada enne tööde algust

Telia sideehitiste järelevalve

töötajaga. Kõik Telia sideehitiste

kaitsmise/säilitamisega seotud

kulud kannab tööde teostamisest

huvitatud isik.

3 Aktsiaselts Keila Vesi, EHR

seisukoht 09.10.2023

Aktsiaselts Keila Vesi nõustub

esitatud projekti liitumispunktide

muudatuse lahendiga tingimustel,

et ÜVK torustike (sh

liitumispunktide) rajamise

korraldab Aktsiaselts Keila Vesi

liitumistasu eest ja ehitushanke

korraldab liituja enne

liitumislepingu sõlmimist. Lisaks

tuleb enne ehitustöödega

alustamist sõlmida kinnistu

omanikul Aktsiaseltsiga Keila

Vesi liitumisleping.

Käesolev arvamus on kehtiv üks

Kanda kõrvaltingimusena

haldusaktile

aasta.

4

Linnuse tn 1 omanik, EHR

arvamus 21.04.2024 ja e-kiri

26.04.2024)

EHR arvamus - Ma pole nõus

ehitusloa andmise eelnõuga, sest

see riivab minu õiguseid. Linn on

arendajaga teinud kokkuleppe

Linnuse tänava renoveerimise

osas peale ehituse lõppu, aga

kuidas on tagatud liiklus

olemasolevatele elanikele, kui

ehituse ajal muutub tänav

läbipääsmatuks. Oleme selle

olukorra juba läbi elanud, kui

ehitati raudteetunnelit. Kuidas

renoveeritakse tänavat, kui on

lisandunud 38 korteri elanikud?

Linnuse tänav on lagunenud juba

praeguse liikluskoormusega.

Ma ei saa kuidagi nõustuda Keila

linnavalitsuse otsusega, et

ehitusloa andmiseks pole vaja

keskkonnaalaseid uuringuid.

Olemasolev keskkond muutub

seoses ehitusega täielikult.

E-kiri - Kirjutasin vastulause

Linnuse 5 ehitusloa osas, et see

ehitus riivab minu õiguseid.

(selline oli vastulause esitamise

kohta etteantud sõnastus).

Kes nimeliselt on need

Arvamuse avaldajale on esitatud

põhjendused arvamuse mitte

arvestamise kohta e-kirja teel

12.07.2024

Ehitisregistrisse lisatud arvamuse

osas on põhjendatud, et Linnuse

tänaval on liiklus tagatud, ka

ehitustööde ajal, vastavalt

paigaldatud liiklusmärkidele ja

liiklusseadusele. Liikluse

korraldamine ehitamise ajal

kuulub töövõtja kohustuste hulka,

täpsed liiklusskeemid koostatakse

enne ehitustöödega alustamist ja

kooskõlastatakse

linnavalitsusega.

Saadetud e-kirjale vastuseks

selgitati, et dokumendid on

koostatud linnavalitsuse poolt

ühiselt, konkreetset ametnikku

välja tuua ei ole võimalik.

Põhjendati õigusaktidel rajanevat

arendaja kohustust tee seisukord

taastada, kui ehituse käigus tee

lõhutakse ning seda, et sillal

liiklemisel tuleb lähtuda

paigaldatud liiklusmärkidest.

ametnikud, kelle arvamusele

toetub linnavalitsuse otsus, et

Linnuse 5 ehitusloa saamisel pole

vajalik läbi viia uuringuid

keskkonna mõjude kohta? On

selge, et sellise suurusega

kortermaja mõjutab tugevalt

ümbritsevat keskkonda, seda eriti

juhul, kui see on siin piirkonnas

ainuke suur kortermaja.

Teine murekoht rikub veel

rohkem minu õiguseid, sest

ehitusloa andmisega ja ehituse

algusega võib ühel hetkel juhtuda

olukord, kus ma oma sõiduautoga

enam koju ei pääsegi. Probleem

on seoses Linnuse tänava liikluse

ja liiklusohutusega. Praeguse

liikluskoormusega on Linnuse

tänav juba auke täis, tee

konstruktsioon ei vasta

raskeveokitega sõitmisele. Praegu

sõidavad siin raskeveokitest

ainult prügiautod. Sillalt saab läbi

sõita vaid üks suund korraga, aga

hetkel puuduvad ootealad.

Praegune olukord on kujunenud

selliseks, et arendajale annate

õigused, aga sellega ületate

kohalike elanike mõistliku

taluvuspiiri, mis on kohustuslik

taluda seoses ehitusega.

5

Linnuse tn 1 omanik (e-kiri

06.05.2024)

Linnuse tn. 5 ehitusloa

väljastamisega seotud

probleemid.

1. Projekteeritud 4

ridaelamut ei vasta

detailplaneeringus toodud

korterite suurusele:

detailplaneeringu alusel saab

ehitada (projekteerida) 8 korterit

kuni kahe toaga ja 26 korterit

kolme või enama toaga.

Praeguses projektis on kõik

korterid 3 või enama toalised.

Millise seaduse alusel on

projekteerimisel korterite suurust

muudetud? Kas linn kinnitab, et

see on lubatud?

Korterite suurusest peaks sõltuma

ka parkimiskohtade arv.

Detailplaneeringus on arvutatud

parkimiskohti: 8 ktr x 0,9 = 7,2

kohta ja 26 krt x 1,1 = 28,6 kohta

ehk kokku 36 kohta. Kui nüüd on

kõik suured korterid, peaks

parkimiskohti olema 34 krt x 1,1

=37,4tk ehk 38tk. Projekteeritud

on 34tk. Millest tuleneb

parkimiskohtade arvutuse

erinevus?

2. Täiesti vasturääkivad on

Arvamuse avaldajale on esitatud

põhjendused arvamuse mitte

arvestamise kohta e-kirja teel

28.05.2024 järgmiselt:

1. Detailplaneeringus on antud

korterite arv, korterite tubade arvu

määramine ei ole planeeringu

ülesanne.

Linnavalitsus on seisukohal, et

sõltumata korteri suurusest on

lubatud kavandada üks

parkimiskoht korteri kohta.

Ehitusprojekti kohaselt on

Linnuse tn 5 kinnistule

kavandatud 34 parkimiskohta,

igale korterile üks. Ja lisaks on

parkimiskohtade arv vastavuses

Keila Linnavolikogu

detailplaneeringu kehtestamise

otsusega (28.03.2017 nr 12). 2. Parkimine on lubatud omal

kinnistul ja vastavalt

liiklusmärkidele linnatänaval.

3. Linnuse tn 5 kinnistule

kavandatut käsitleb Keila linn ühe

hoonena, sest maht on ühendatud

arhitektuursete elementidega –

terve korruse kõrgused seinad,

hoone asub kunagise karjakastelli

asukohas ja järgib selle kuju ning

projketeerija parkimiskohtade

arvutused Linnuse 3 ja Linnuse 5

elamute puhul, kuigi mõlemad on

tegelikult (tavamõistes)

ridaelamud: ühes kohas 2

autot/korter ja teises 1

auto/korter. Linna seletuskirjas:

Täiendavad parkimistaskud

(külaliste parkimiskohad kokku

10 tk) on projekteeritud piki

sõiduteed Linnuse tn 5 kinnistu

ette. Üks parkimiskoht ridaelamu

boksi kohta on selgelt Keila jaoks

liiga vähe. Kuidas linn plaanib

seda lahendada?

3. Palun näidata, millise

seaduse alusel saab teha neljast

majast ühe maja, kui 2.korruse

osas ehitatakse sinna kahe maja

vahele üks seinajupp?

Vundamendid ehitatakse 4-le

majale, esimene korrus

samamoodi 4-le majale, aga

2.korruse väike seinajupp – ja

ongi üks maja!

4. Arendajale võib küll seada

ülesande, et projekteerib kogu

Linnuse tänava kuni tunneli

alguseni, aga eelmisel projekti

arutamise koosolekul tõestasin, et

sinna ei mahu kõnnitee ja autotee

hoonel on ühesed

tehnosüsteemid. Samuti on

hoonel on üks aadress, korterite

numbrid on 1 kuni 34, sest

korterite sissepääsudeni pääseb

loogiliselt ühisest aatriumist.

Rida- ja kortermaja tüpoloogiate

ühendamine järgib kehtiva

detailplaneeringu sisu ning

mahtude ehituslik liigendamine,

aga samas korraga välja

ehitamine on planeeringus

kirjeldatud lahendust parendav

detail.

4. Lahendus leitakse tee

projekteerimise käigus, aeglase

liiklusega linnatänava ristlõige ei

pea olema tingimata ühtlane.

5. Kui ehituse käigus tee

lõhutakse, on arendaja kohustus

tee seisukord taastada.

6. Linnuse tänaval liiklemisel

tuleb lähtuda paigaldatud

liiklusmärkidest ja

liiklusseadusest. Ehitustööde

teostamisele kohaldatakse

ehitusseadustikku, mis mh esitab

ehitamisele nõude, et ehitamisest

mõjutatud isikute õigusi tuleb

arvestada ning rakendada

abinõusid nende õiguste

ülemäärase kahjustamise vastu

kõrvuti selliselt, et Linnuse 1 või

2 maast pinda juurde ei võeta.

5. Linnuse tänava mustkate

on rajatud ilma nõuetele

vastavaid kandekihte ehitamata,

mis tähendab, et ehitamise käigus

tänaval liikuv rasketehnika ja

suure täismassiga materjale

vedavad autod lõhuvad selle

esimeste kuudega ära. Kogu

vastutust tänava korrastamise

osas ei saa linnale jätta, see peab

ehitajate kulul toimuma kogu

ehitusprotsessi jooksul.

6. Ehitamise ajaks peab

arendaja ehitama (silla juurde)

tänava laienduse ala, kus

vastutulevad autod saaksid

teineteist mööda lasta. Ilma selle

kohustuseta ei või ehitusluba

väljastada.

Kui tööde käigus selgub, et

teepeenrad sõidetakse poriseks

koos pori kandmisega

mustkattele, mis omakorda ilusate

ilmadega tolmama hakkab, on

vaja tänava puhastamist või

servade tolmuvabaks muutmist.

Linna poolt koostatud ja meile

saadetud seletuskiri on 31

(EhS § 12 lg 3)

Tegemist on kehtiva

detailplaneeringuga, mida

kinnistu omanik soovib

realiseerida. Vastavalt

ehitusseadustikule on kohaliku

omavalitsuse ülesanne anda

ehitusluba vastavalt kehtivale

ehitusõigusele.

lehekülge pikk. Jääb mulje, et

linnale on väga-väga vaja ellu

viia arusaamatu ehitamine, et

looduskaitse alusesse parki saaks

ehitada kortermaju ja jätta

arvestamata täna Linnuse tänaval

elevate inimeste heaolu või

tekkivate probleemidega.

Palun mulle vastata punktide viisi

kirjalikult.

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 18.07.2024 18:08 Adressaat: Aktsiaselts Keila Vesi <[email protected]>; Keskkonnaamet

<[email protected]>; Muinsuskaitseamet <[email protected]>; Päästeamet <[email protected]>; elektrilevi <[email protected]>; Telia Eesti AS <[email protected]> Teema: Ehituslubade väljastamine ehitiste püstitamiseks ja rajamiseks Keilas Linnuse tn 5 ja

Linnuse tänav L1 asuval kinnistul Manused: 2-2189 18.07.2024 Korraldus.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere!

Saadame teile Keila linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokumendi Ehituslubade väljastamine ehitiste püstitamiseks ja rajamiseks

Keilas Linnuse tn 5 ja Linnuse tänav L1 asuval kinnistul, mis on registreeritud 18.07.2024 numbriga 2-2/189.

Ehitusluba nr 2412271/05101 ja ehitusluba nr 2412271/05102 on kantud

ehitisregistrisse.

Lugupidamisega

Keila Linnavalitsus

Kontaktinfo Kei la Linnavalitsus

Keskväljak 11, 76608, Kei la Telefon: (+372) 679 0700

e-post: [email protected]