Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõust

___________________________________________________________________________________ Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]

Hr Tiit Riisalo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 21.06.2024 nr 2-2/1724-1

Meie 18.07.2024 nr 1807/2024

Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõust

Kooskõlastusringile on saadetud avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse

eelnõu. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) toetab lähenemist, et riigi

hallatavate andmete kasutamise ja edastamise reeglid oleksid korrektselt kehtestatud ja

andmekogude ning nende pidamist kindlustavate süsteemide toimimine tugineks kaasaegsele

tehnoloogiale. Arusaamatuks jääb aga vajadus kehtestada eraldi andmekogud andmeedastuse

nõusolekute ja keskse volituste haldamise jaoks.

Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik näiteks siis, kui

see on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu

teostamiseks, samuti siis, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid

ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Avaliku teabe seaduse kohaselt on andmekogu riigi,

kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku

isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida

kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud

ülesannete täitmiseks. Avalike ülesannete täitmisel ja muude teenuste osutamisel andmete

edastamiseks antavad nõusolekud ja volitused esindajate määramiseks ei ole sellised

andmed, mille kogumiseks ning töötlemiseks on vajalik asutada eraldi andmekogu.

Vabariigi Valitsuse määruse „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks

tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ kohaselt võib Riigi Infosüsteemi Amet

küsida teenuse lõppkasutajalt lisanõusolekut mugavusteenuse kasutamiseks, kui selle teenuse

kasutamata jätmine ei mõjuta teenuse lõppkasutaja seaduses sätestatud õigusi. Siis saab

koondada erinevate andmekogude teabe andmesubjekti jaoks teabevärava töölauale kokku.

Avaliku sektori asutused ja isikud võivad ka pakkuda eraõiguslikele isikutele teenuseid, mille

osutamiseks võib olla vaja küsida nõusolekut isikuandmete töötlemiseks, sealhulgas

ülekandmiseks. Isikuandmete töötlemisega seotud teenuste pakkumiseks on ikkagi vaja

kõigepealt eriseadustes kehtestada nende osutamise reeglid ja tingimused (näiteks nõusolek

andmete ülekandmise jaoks).

Üks teema on sätestada, millistel juhtudel on võimalik avalike ülesannete täitmisega seotud

andmeid ühest andmekogust teise üle kanda või eraõiguslikule juriidilisele isikule edastada.

Sellisel juhul on küsitav, kas andmesubjekti nõusolek üldse saab olla üheks lisatingimuseks

selliste toimingute jaoks. Teine teema on seotud juhtudega, kui tegemist ei ole avalike

ülesannete täitmisega. Siis andmekogudes olevate andmete töötlemiseks andmesubjekti

nõusoleku küsimine on asjakohane. Samas ei ole andmete edastamiseks antud nõusolekud

sellised andmed, mille kohta on vaja asutada eraldi andmekogu. Nende nõusolekute

töötlemise jaoks on olemas andmekogud, mille juures neid säilitatakse ja andmekogude

pidamist kindlustavad süsteemid.

Kõigepealt on vaja eriseadustes ette näha andmete ülekandmised, mis on võimalikud

andmesubjekti nõusolekul. Sel juhul saab asjakohase tahteavalduse anda nõusolekusüsteemis,

mis ei pea olema eraldi nõusolekute andmekogu. Eelnõu seletuskirja järgi ei ole aga senini

ühtegi sellist eriseadust, kus selline nõusolekut vajav võimalus on ette nähtud. See tähendab,

et siiamaani puudub vajadus sellisteks ülekanneteks. Hetkel ei küsita ka andmesubjekti

nõusolekut andmete ülekandmiseks, kui andmeid töödeldakse avalikes huvides oleva ülesande

täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Näiteks on liiklusseaduse

kohaselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel, notaril, kohtutäituril, abipolitseinikul ja samuti

liikluskindlustuse fondil õigus juurde pääseda seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks

vajalikele andmetele. Nimetatud seaduse järgi võib põhjendatud õigustatud huvi korral piiratud

juurdepääsuga teavet väljastada ka kolmandatele isikutele. Põhjendatud õigustatud huvi

olemasolu tuvastab ja andmete väljastamise otsustab Transpordiamet ning andmesubjekti

nõusolekut ei küsita.

Arusaadav on, et kui tekivad andmeedastuse nõusolekud, siis on vajalik süsteemi täiendamise

ja automatiseerimise, et andmeid ei peaks käsitsi edastama. Aga selleks ei ole vaja asutada

eraldi andmekogu ja tellida eraldi tarkvara selle andmekogu pidamiseks. Tekib ka küsimus, et

kuidas on võimalik asutada andmekogu, kui sinna kantavaid andmeid (andmesubjekti

nõusolekuid) ei ole selle asutamise hetkel olemas ja ei ole selgust, et kas ja millal need üldse

tekivad. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et lisaks nõusolekusüsteemi tehnilise lahenduse

esmastele arenduskuludele ja iga-aastase teenuse halduskuludele on nõusolekusüsteemi kaudu

andmete edastamise kulud võimalik kehtestada valdkondlikus seaduses, kui riigi infosüsteemi

kuuluva andmekogu vastutav töötleja seda vajalikuks peab. Sellisel juhul katab kulud

andmesaaja. Selline lähenemine on problemaatiline, kuna seadusi võtab vastu Riigikogu, mitte

andmekogu vastutav töötleja. EVEA hinnangul nõuab väljaspool avalike ülesannete täitmist

andmekogudes paiknevate andmete töötlemise ja edastamisega seotud valdkond põhjalikku

analüüsi.

Ka eelnõuga reguleeritav keskne volituste haldamise süsteemi kasutamine ei ole riigi ja kohaliku

omavalitsuste andmekogude pidamisel kohustuslik. Tegemist on teenusega, mis võimaldab

avaliku sektori asutustel hakata kasutama innovaatilist tehnoloogilist lahendust. Samuti ei ole

keskse volituste haldamise süsteemi kasutamine vajalik seadusest tulenevate kohustuste

täitmiseks, kuivõrd isikud saavad oma õigusi teostada ja oma volitusi hallata ka ilma selle

süsteemi ja protsessita. Volitused esindaja määramiseks ja volituste keskne haldamise

süsteem ei vaja eraldi andmekogu asutamist. Selliste andmete säilitamine on võimalik

vastavate andmekogude juures ja nende töötlemine saab toimuda andmekogude pidamist

kindlustava süsteemi kaudu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ille Nakurt-Murumaa

EVEA president

Koostas: M. Sepp, [email protected]

___________________________________________________________________________________ Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]

Hr Tiit Riisalo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 21.06.2024 nr 2-2/1724-1

Meie 18.07.2024 nr 1807/2024

Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõust

Kooskõlastusringile on saadetud avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse

eelnõu. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) toetab lähenemist, et riigi

hallatavate andmete kasutamise ja edastamise reeglid oleksid korrektselt kehtestatud ja

andmekogude ning nende pidamist kindlustavate süsteemide toimimine tugineks kaasaegsele

tehnoloogiale. Arusaamatuks jääb aga vajadus kehtestada eraldi andmekogud andmeedastuse

nõusolekute ja keskse volituste haldamise jaoks.

Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik näiteks siis, kui

see on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu

teostamiseks, samuti siis, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid

ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Avaliku teabe seaduse kohaselt on andmekogu riigi,

kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku

isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida

kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud

ülesannete täitmiseks. Avalike ülesannete täitmisel ja muude teenuste osutamisel andmete

edastamiseks antavad nõusolekud ja volitused esindajate määramiseks ei ole sellised

andmed, mille kogumiseks ning töötlemiseks on vajalik asutada eraldi andmekogu.

Vabariigi Valitsuse määruse „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks

tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ kohaselt võib Riigi Infosüsteemi Amet

küsida teenuse lõppkasutajalt lisanõusolekut mugavusteenuse kasutamiseks, kui selle teenuse

kasutamata jätmine ei mõjuta teenuse lõppkasutaja seaduses sätestatud õigusi. Siis saab

koondada erinevate andmekogude teabe andmesubjekti jaoks teabevärava töölauale kokku.

Avaliku sektori asutused ja isikud võivad ka pakkuda eraõiguslikele isikutele teenuseid, mille

osutamiseks võib olla vaja küsida nõusolekut isikuandmete töötlemiseks, sealhulgas

ülekandmiseks. Isikuandmete töötlemisega seotud teenuste pakkumiseks on ikkagi vaja

kõigepealt eriseadustes kehtestada nende osutamise reeglid ja tingimused (näiteks nõusolek

andmete ülekandmise jaoks).

Üks teema on sätestada, millistel juhtudel on võimalik avalike ülesannete täitmisega seotud

andmeid ühest andmekogust teise üle kanda või eraõiguslikule juriidilisele isikule edastada.

Sellisel juhul on küsitav, kas andmesubjekti nõusolek üldse saab olla üheks lisatingimuseks

selliste toimingute jaoks. Teine teema on seotud juhtudega, kui tegemist ei ole avalike

ülesannete täitmisega. Siis andmekogudes olevate andmete töötlemiseks andmesubjekti

nõusoleku küsimine on asjakohane. Samas ei ole andmete edastamiseks antud nõusolekud

sellised andmed, mille kohta on vaja asutada eraldi andmekogu. Nende nõusolekute

töötlemise jaoks on olemas andmekogud, mille juures neid säilitatakse ja andmekogude

pidamist kindlustavad süsteemid.

Kõigepealt on vaja eriseadustes ette näha andmete ülekandmised, mis on võimalikud

andmesubjekti nõusolekul. Sel juhul saab asjakohase tahteavalduse anda nõusolekusüsteemis,

mis ei pea olema eraldi nõusolekute andmekogu. Eelnõu seletuskirja järgi ei ole aga senini

ühtegi sellist eriseadust, kus selline nõusolekut vajav võimalus on ette nähtud. See tähendab,

et siiamaani puudub vajadus sellisteks ülekanneteks. Hetkel ei küsita ka andmesubjekti

nõusolekut andmete ülekandmiseks, kui andmeid töödeldakse avalikes huvides oleva ülesande

täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Näiteks on liiklusseaduse

kohaselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel, notaril, kohtutäituril, abipolitseinikul ja samuti

liikluskindlustuse fondil õigus juurde pääseda seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks

vajalikele andmetele. Nimetatud seaduse järgi võib põhjendatud õigustatud huvi korral piiratud

juurdepääsuga teavet väljastada ka kolmandatele isikutele. Põhjendatud õigustatud huvi

olemasolu tuvastab ja andmete väljastamise otsustab Transpordiamet ning andmesubjekti

nõusolekut ei küsita.

Arusaadav on, et kui tekivad andmeedastuse nõusolekud, siis on vajalik süsteemi täiendamise

ja automatiseerimise, et andmeid ei peaks käsitsi edastama. Aga selleks ei ole vaja asutada

eraldi andmekogu ja tellida eraldi tarkvara selle andmekogu pidamiseks. Tekib ka küsimus, et

kuidas on võimalik asutada andmekogu, kui sinna kantavaid andmeid (andmesubjekti

nõusolekuid) ei ole selle asutamise hetkel olemas ja ei ole selgust, et kas ja millal need üldse

tekivad. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et lisaks nõusolekusüsteemi tehnilise lahenduse

esmastele arenduskuludele ja iga-aastase teenuse halduskuludele on nõusolekusüsteemi kaudu

andmete edastamise kulud võimalik kehtestada valdkondlikus seaduses, kui riigi infosüsteemi

kuuluva andmekogu vastutav töötleja seda vajalikuks peab. Sellisel juhul katab kulud

andmesaaja. Selline lähenemine on problemaatiline, kuna seadusi võtab vastu Riigikogu, mitte

andmekogu vastutav töötleja. EVEA hinnangul nõuab väljaspool avalike ülesannete täitmist

andmekogudes paiknevate andmete töötlemise ja edastamisega seotud valdkond põhjalikku

analüüsi.

Ka eelnõuga reguleeritav keskne volituste haldamise süsteemi kasutamine ei ole riigi ja kohaliku

omavalitsuste andmekogude pidamisel kohustuslik. Tegemist on teenusega, mis võimaldab

avaliku sektori asutustel hakata kasutama innovaatilist tehnoloogilist lahendust. Samuti ei ole

keskse volituste haldamise süsteemi kasutamine vajalik seadusest tulenevate kohustuste

täitmiseks, kuivõrd isikud saavad oma õigusi teostada ja oma volitusi hallata ka ilma selle

süsteemi ja protsessita. Volitused esindaja määramiseks ja volituste keskne haldamise

süsteem ei vaja eraldi andmekogu asutamist. Selliste andmete säilitamine on võimalik

vastavate andmekogude juures ja nende töötlemine saab toimuda andmekogude pidamist

kindlustava süsteemi kaudu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ille Nakurt-Murumaa

EVEA president

Koostas: M. Sepp, [email protected]