Kirja edastamine: Euroopa Liidu toimimislepingu artikli 297 kohane teade

736-lisa.pdf

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 18.7.2024

C(2024) 4988 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Komisjoni rakendusotsus

40,5–43,5 GHz sagedusala ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on

võimalik liidus pakkuda traadita elektroonilise lairibaside teenuseid

ET 1 ET

LISA

ARTIKLIS 2 JA 3 OSUTATUD TEHNILISED TINGIMUSED

1. MÕISTED

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „aktiivantennisüsteemid“ (active antenna systems, AAS) – tugijaam ja

antennisüsteem, kus antennikomponentide vahelist amplituudi ja/või faasi

reguleeritakse pidevalt, nii et antenni kiirgusdiagramm kohandub lühiajalistele

muutustele eetris. Siia alla ei kuulu antennikiire kuju muutmine pikemaks ajaks, nt

püsiv elektriline allakallutus. AAS tugijaamades on antennisüsteem integreeritud

tugijaamasüsteemi või toote osaks;

(2) „sünkroniseeritud töö“ – kahe või enama erineva aegtihendusdupleksiga (time

division duplex, TDD) võrgu töö, milles üleslüli ja allalüli edastus ei toimu ühel ajal;

st igal ajahetkel toimub kõigis võrkudes kas allalüli edastus või üleslüli edastus. See

eeldab kõigi kaasatud TDD võrkude alla- ja üleslüliedastuste vastavusseviimist ning

kaadrialguse sünkroniseerimist kõigi võrkude vahel;

(3) „sünkroniseerimata töö“ – kahe või enama erineva TDD võrgu töö, mille korral

toimub igal ajahetkel vähemalt ühes võrgus allalüli edastus ja vähemalt ühes võrgus

üleslüli edastus. Selline olukord võib aset leida siis, kui TDD võrkudes ei ole kõik

alla- ja üleslüliedastused vastavusse viidud või ei ole kaadrialgused sünkroniseeritud;

(4) „osaliselt sünkroniseeritud töö“ – kahe või enama erineva TDD võrgu töö, kus osa

kaadrist vastab sünkroniseeritud töö tingimustele, aga ülejäänud kaader

sünkroniseerimata töö tingimustele. See eeldab kaadristruktuuri kasutamist kõigis

asjaomastes TDD võrkudes, sh ajapilud, mille puhul ei ole üles-/allalüli suund

kindlaks määratud, ning kaadrialguse sünkroniseerimist kõigi võrkude vahel;

(5) „ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus“ (EIRP) – antenni sisendisse antava

võimsuse korrutis antennivõimendusega (absoluutne või isotroopne võimendus),

isotroopse antenni suhtes antud suunas;

(6) „kogu kiirgusvõimsus (TRP)“ näitab, kui palju võimsust liitantenn kiirgab. Võrdub

antennivõre süsteemi kogu sisendvõimsusega, millest arvatakse maha antennivõre

süsteemi sisesed võimsuskaod. TRP on kogu kiirgusväljas eri suundades kiiratava

võimsuse integraal vastavalt järgmisele valemile:

≝ 1

4 ∫ ∫(, )sin⁡()

0

2

0

kus P(θ,φ) on võimsus, mida antennivõre süsteem kiirgab suunas (θ,φ), mis saadakse vastavalt

valemile:

(, ) = (, )

kus PTx tähistab antennivõre süsteemi juhitud sisendvõimsust (vattides) ja g(θ,φ) tähistab

antennivõre süsteemi võimendust suunal (θ, φ).

2. ÜLDISED PARAMEETRID

(1) 40,5–43,5 GHz sagedusalas peab dupleksrežiim olema aegtihendusdupleks (Time

Division Duplex, TDD).

ET 2 ET

(2) Eraldatud sagedusplokkide suurus peab olema 200 MHz kordne. Kogu sagedusala

tõhusa kasutamise tagamiseks võivad teise spektrikasutaja plokiga külgnevas alas

olla plokid ka väiksemad (50 MHz või 100 MHz või 150 MHz).

(3) Käesoleva lisa tehnilised tingimused on väga olulised, et reguleerida selliste

maapealsete süsteemide vastastikust kooseksisteerimist, millega on võimalik

pakkuda traadita elektroonilise lairibaside teenuseid, ning selliste süsteemide

kooseksisteerimist paikse kosmoseside teenistuse kosmosejaamade vastuvõtjatega

42,5-43,5 GHz sagedusalas.

(4) Tugijaama ja terminaljaama edastus 40,5–43,5 GHz sagedusalas peab olema

kooskõlas käesolevas lisas sätestatud tehniliste tingimustega.

(5) Allpool esitatud ühtlustatud tehnilised tingimused põhinevad eeldusel, et kasutatakse

kuumkohti ja loarežiimi, mille puhul on traadita elektroonilise lairibaside teenuste

tugijaamade (saatjad ja vastuvõtjad) asukohad teada. Artiklis 3 osutatud süsteemide

jaoks vajaliku kaitse rakendamiseks võivad riigi tasandil vajalikuks osutuda

loarežiimi täiendavad meetmed, kui traadita elektroonilise lairibaside teenuste

tugijaamade asukohad ei ole enne paigaldamist teada,1 järgides siiski käesolevas lisas

traadita elektroonilise lairibaside teenuste jaoks sätestatud ühtlustatud tehnilisi

tingimusi.

(6) Riigi tasandil võib olla vaja võtta täiendavaid meetmeid, et kindlustada asjakohane

kaitse 40,5-42,5 GHz sagedusalas ja vajaduse korral külgnevas 39,5–40,5 GHz

sagedusalas töötavatele vastuvõtvatele satelliitside maajaamadele ja 42,5–43,5 GHz

sagedusalas töötavatele raadioastronoomia teenistuse süsteemidele, ning tagada

traadita elektroonilise lairibaside teenuseid pakkuvate maapealsete süsteemide

kooseksisteerimine maapealsete püsiühendustega2).

(7) traadita elektroonilise lairibaside teenuste tugijaamade osas tagatakse külgnevate

teenuste kaitse 40,5 GHz madalamal ja 43,5 GHz kõrgemal sagedusalaväliste

võimsuse piirnormidega, mis tuletatakse vastavalt standardile ETSI TS 138 104

V17.6.0 (tabel 9.7.4.3.3-2)3.

(8) Terminaljaamade osas tagatakse külgnevate teenuste kaitse standardi ETSI TS

138.101-2 V.17.6.0 (tabel 6.5.2.1-1) nõuetega.

Joonisel 1 on näide võimaliku kanalijaotuse kohta

Joonis 1

Näide kanalijaotuse kohta 40,5–43,5 GHz sagedusalas

200 MHz … 200 MHz 200 MHz … 200 MHz

40 500 MHz 43 500 MHz

1 Ühiskasutustingimuste rakendamine eeldab seda, et häireid põhjustava ja/või häiretest mõjutatud süsteemi

olemasoleva või kavandatud asukoha või nendevahelise kauguse kohta on vaja eelnevat teavet. 2 Juhiseid selliste meetmete kohta on esitatud ECC soovitustes (22)01 ja (22)02. 3 Nende piirnormide väärtused on järgmised: TRP väärtused on –5 dBm/MHz (0 ≤ Δf < 20 MHz), –13 dBm/MHz

(20 MHz ≤ Δf < 400 MHz) and kõrvalkiirguse piirnorm Δf > 400 MHz.

ET 3 ET

3. TUGIJAAMADE TEHNILISED TINGIMUSED – SAGEDUSPLOKI

SERVAMASK

Tugijaamade järgmised, sagedusploki servamaskideks (Block Edge Masks, BEM)

nimetatavad tehnilised parameetrid moodustavad olulise osa tingimustest, millega tagatakse

külgnevate võrkude operaatorite vaheliste kahe- või mitmepoolsete lepingute puudumise

korral traadita elektroonilise lairibaside teenuste pakkumiseks kasutatavate võrkude

kooseksisteerimine. 40,5–43,5 GHz sagedusalas traadita elektroonilise lairibaside teenuseid

pakkuvad operaatorid võivad kahe- või mitmepoolselt leppida kokku leebemates tehnilistes

parameetrites, tingimusel et need operaatorid jätkavad muude teenuste, rakenduste või

võrkude kaitsmiseks kohaldatavate tehniliste tingimuste ja piiriülesest koordineerimisest

tulenevate kohustuste täitmist. Liikmesriigid peavad tagama, et leebemaid tehnilisi

parameetreid võib kasutada kõigi asjaomaste isikute nõusolekul.

BEM on kiirgusmask, mis määratleb võimsustasemed sageduse funktsioonina operaatorile

eraldatud sagedusploki serva suhtes. Sagedusploki servamask koosneb mitmest

komponendist, mis on esitatud tabelis 1. Plokisisese võimsuse piirnormi kohaldatakse

operaatorile eraldatud ploki suhtes. Baassagedusala võimsuse piirnorm tagab, et teiste

operaatorite spekter 40,5–43,5 GHz sagedusalas on kaitstud. Üleminekuala võimsuse

piirnorm võimaldab plokisisest filtriga piiramist kuni baassagedusala võimsuse piirnormini, et

tagada külgnevates sagedusplokkides kooseksisteerimise teiste operaatoritega. Nii

baassagedusala võimsuse piirnorm kui ka üleminekuala võimsuse piirnorm kujutavad endast

plokivälise servamaski komponente.

ET 4 ET

Joonisel 2 on kujutatud üldist sagedusploki servamaski, mida rakendatakse 40,5–43,5 GHz

sagedusalas.

Joonis 2

Sagedusploki serva kiirgusmask

Plokisisene võimsuse piirnorm ei ole kindlaks määratud. Tabelites 2 ja 3 eeldatakse, et talitlus

on sünkroniseeritud. Sünkroniseerimata või osaliselt sünkroniseeritud töö eeldab külgnevate

võrkude geograafilist eraldamist ning samal ajal võib kohaldada riigi tasandil kehtivaid

täiendavaid asjakohaseid häirevähendusmeetodeid. Tabelis 4 on esitatud täiendav tehniline

tingimus tugijaamadele, et toetada kooseksisteerimist paikse satelliitside teenistuse Maa-

kosmose suuna satelliitsüsteemidega.

Tabel 1

Sagedusploki servamaski (BEM) komponentide määratlemine

BEMi komponent Määratlus

Plokisisene Eraldatud sagedusplokk, mille jaoks on serva kiirgusmask

määratud.

Baassagedusala 40,5–43,5 GHz sagedusalas maapealse traadita elektroonilise

lairibaside teenuste pakkumise võimekusega maapealsete

süsteemide jaoks kasutatav spekter, mis ei sisalda operaatori

vaatlusalust sagedusplokki ega vastavaid üleminekualasid.

Üleminekuala Operaatori sagedusplokiga külgnev sagedusala.

Plokisisene

Baassagedusala

Loaalune

spekter

Üleminekualad

Plokiserv

Plokisisene Plokiväline Sagedus

Võimsuse

piirnormid

Sagedusala serv

Sagedusalasisene Sagedusalaväline

ET 5 ET

Tabel 2

Tugijaama üleminekuala võimsuse piirnorm sünkroniseeritud töö korral

Sagedusvahemik Maksimaalne TRP Mõõdetav ribalaius

Operaatori plokist kuni 50 MHz

alla- või ülespoole

12 dBm 50 MHz

Selgitav märkus

See piirnorm tagab traadita elektroonilise lairibaside võrkude kooseksisteerimise 40,5–

43,5 GHz sagedusala sees üksteisega külgnevates sagedusplokkides sünkroniseeritud töö

korral. Sünkroniseerimata või osaliselt sünkroniseeritud töö korral võib riigi tasandil

kohaldada asjakohaseid häirevähendusmeetodeid4.

Tabel 3

Tugijaama baassagedusala võimsuse piirnorm sünkroniseeritud töö korral

Sagedusvahemik Maksimaalne TRP Mõõdetav ribalaius

Baassagedusala 4 dBm 50 MHz

Selgitav märkus

See piirnorm tagab traadita elektroonilise lairibaside võrkude kooseksisteerimise 40,5–

43,5 GHz sagedusala sees üksteisega mittekülgnevates sagedusplokkides sünkroniseeritud töö

korral. Sünkroniseerimata või osaliselt sünkroniseeritud töö korral võib riigi tasandil

kohaldada asjakohaseid häirevähendusmeetodeid4.

Tabel 4

Täiendavad tingimused, mida kohaldatakse AASi välitugijaamade suhtes

Nõue AASi välitugijaama antenni peakiire kallutuse kohta

Sellise tugijaama kasutuselevõtmisel tuleb tagada, et tavapäraselt on antenni peakiir suunatud

horisondist madalamale; lisaks peab antenn olema mehaaniliselt suunatud horisondist madalamale, kui

tegemist ei ole ainult vastuvõtva tugijaamaga.

Selgitav märkus

Seda tingimust kohaldatakse paikse kosmoseside teenistuse kosmosejaama vastuvõtjate kaitse

suhtes (suunal Maa-kosmos).

___________

4 Asjakohast teavet leiab ECC 6. märtsil 2020 heakskiidetud aruandest 307 „Toolbox for the most appropriate

synchronisation regulatory framework including coexistence of MFCN in 24.25-27.5 GHz in unsynchronised and

semi-synchronised mode“.

736.pdf

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 18.7.2024

C(2024) 4988 final

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

18.7.2024,

40,5–43,5 GHz sagedusala ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on

võimalik liidus pakkuda traadita elektroonilise lairibaside teenuseid

(EMPs kohaldatav tekst)

ET 1 ET

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

18.7.2024,

40,5–43,5 GHz sagedusala ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on

võimalik liidus pakkuda traadita elektroonilise lairibaside teenuseid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsust nr 676/2002/EÜ

Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev

otsus),1 eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/1972 (Euroopa elektroonilise

side seadustik)2 on viidatud vajadusele täpsemalt uurida 40,5–43,5 GHz sagedusala

seoses raadiospektri ulatuslikuma koordineeritud kättesaadavuse tagamisega, et

saavutada ülikiired püsi- ja traadita võrgud. Samuti kohustatakse selle direktiiviga

liikmesriike toetama elektroonilise side võrkude ja teenuste käsutuses oleva

raadiospektri kasutuse ühtlustamist liidus muu hulgas tagades oma riigi territooriumi

ja rahvastiku kaetuse kvaliteetse ja kiire traadita lairibaühendusega, samuti peamiste

riigisiseste ja Euroopa transporditeede kaetuse.

(2) 2019. aasta ülemaailmsel raadiosidekonverentsil (WRC-19) ühtlustati Rahvusvahelise

Telekommunikatsiooniliidu raadiosidesektori (ITU-R) raadioeeskirjades tehtud

muudatustega 40,5–43,5 GHz sagedusala (edaspidi „42 GHz sagedusala“) kogu

maailmas rahvusvahelise mobiilside (IMT) jaoks3. Raadioeeskirjade sellekohases

muudatuses on täpsustatud, milliste meetmetega kindlustatakse IMT süsteemide, sh

5G, ning paikse kosmoseside teenistuse (FSS) ja raadioastronoomia teenistuse (RAS)

kooseksisteerimine 42 GHz sagedusalas.

(3) Komisjoni teatises „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks –

Euroopa gigabitiühiskonna poole“4 on esitatud liidu ühenduvuse alased

kaugeleulatuvad eesmärgid, mida ajakohastati komisjoni teatisega „Digikompass

2030: Euroopa tee digikümnendil“5 ja mida veelgi toetati otsusega (EL) 2022/2481,

1 EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2002/676(1)/oj. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa

elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2018/1972/oj). 3 Vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu Raadiosidesektori (ITU-R) resolutsioonile 243 (WRC-

2019) rahvusvahelise mobiilside maapealse komponendi kohta 37–43,5 GHz ja 47,2–48,2 GHz sagedusalas. 4 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide

Komiteele „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“,

COM(2016) 587 final. 5 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- Ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide

Komiteele „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“, COM(2021) 118 final.

ET 2 ET

millega luuakse digikümnendi poliitikaprogramm 20306. Nende ühenduvuseesmärkide

saavutamine eeldab väga suure läbilaskevõimega võrkude ulatuslikku kasutuselevõttu

ja käibeleminekut. Komisjoni teatises „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“7 kirjeldatakse

liidu tasandil kooskõlastatud tegevusi, mille raames tuleks raadiospektripoliitika

töörühma arvamuste põhjal kindlaks määrata ja ühtlustada 5G jaoks kasutatav spekter,

et tagada aastaks 2025 katkematu 5G-ühendus kõigis linnapiirkondades ja peamistel

maismaatranspordi marsruutidel.

(4) Raadiospektripoliitika töörühm on vastu võtnud kolm arvamust 5G strateegilise

tegevuskava kohta Euroopas,8 milles on muu hulgas esile toodud vajadus võtta

kasutusele 24 GHz kõrgemad sagedusalad, et saavutada 5G suure läbilaskevõime

alased tulemuseesmärgid, ning milles on 42 GHz sagedusala nimetatud prioriteetsena

seoses 5G millimeeterlaine sagedusalade teise etapi uuringutega maapealsete traadita

võrkude jaoks liidus. Raadiospektripoliitika töörühm pidas 42 GHz sagedusala pikas

perspektiivis 5G jaoks elujõuliseks võimaluseks, võttes arvesse vajadust saavutada

üldine tasakaal maapealse mobiilside ja satelliitside teenuste pakkumise vahel 40–

50 GHz sagedusalas.

(5) 42 GHz sagedusala pakub suurt läbilaskevõimet innovatiivsete järgmise põlvkonna (sh

5G) traadita elektroonilise lairibaside teenuste pakkumiseks väikese raadiusega

katvusalade9 põhjal, kasutades suuri sagedusplokke (vähemalt 200 MHz). Kõnealuse

sagedusala kasutamine tundub selles kontekstis sobivat kasutamiseks linna- ja

linnalähipiirkondade kuumkohtade jaoks.

(6) Liidu liikmesriikides on 42 GHz sagedusala jaotatud paikse side teenistusele (FS)10 ja

seda kasutatakse maapealse paikse traadita side jaoks (nn püsiühendused), kuid

spektrikasutus peab jääma paindlikuks, et tagada traadita elektroonilise lairibaside

teenuste, sealhulgas 5G, ja püsiühenduste kooseksisteerimine.

(7) 42 GHz sagedusala kasutatakse liidu liikmesriikides ka satelliitsideteenuste jaoks.

Sellise kasutuse hulka kuulub sagedusvahemikus 40,5–42,5 GHz suunal kosmos-Maa

toimuv side ja sagedusvahemikus 42,5–43,5 GHz suunal Maa-kosmos toimuv side,

mis toetab vastavalt vastuvõtvaid ja saatvaid FSSi maajaamu. Külgnev 39,5–40,5 GHz

sagedusala on jaotatud nii paikse kui ka liikuva kosmoseside teenistusele (FSS ja

MSS) suunal kosmos-Maa toimuva side jaoks. Viimati nimetatud sagedusala on

mõeldud kasutamiseks nii koordineeritud kui ka koordineerimata vastuvõtvatele

satelliitside maajaamadele (nii FSS kui ka MSS). Seega peaksid need satelliitside

maajaamad olema asjakohaselt kaitstud maapealse traadita elektroonilise lairibaside

teenuste põhjustatavate häirete eest.

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2481, millega luuakse digikümnendi

poliitikaprogramm 2030. 7 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide

Komiteele „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“ (COM(2016) 588 final). 8 9. novembri 2016. aasta dokument RSPG16-032 final, „Opinion on spectrum related aspects for next-generation

wireless systems (5G)“, 30. jaanuari 2018. aasta dokument RSPG18-005 final, „Second Opinion on 5G networks“

ja 30. jaanuari 2019. aasta dokument RSPG19-007 final, „Opinion on 5G implementation challenges“. 9 Näiteks vastavalt komisjoni 20. juuli 2020. aasta rakendusmäärusele (EL) 2020/1070, millega määratakse kindlaks

väikese levialaga traadita pääsupunktide omadused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2018/1972 (millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik) artikli 57 lõikele 2 (ELT L 234,

21.7.2020, lk 11, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg_impl/2020/1070/oj). 10 Vastavalt ITU raadioeeskirjadele (2020. aasta versioon) on kogu 42 GHz sagedusala jaotatud kõigis kolmes ITU

piirkonnas paikse side teenistusele kaasprimaarsuse põhimõttel.

ET 3 ET

(8) 42,5–43,5 GHz sagedusala kasutatakse ka RAS süsteemide jaoks, mis peaksid olema

asjakohaselt kaitstud maapealse traadita elektroonilise lairibaside teenuste

põhjustatavate häirete eest.

(9) Traadita elektroonilise lairibaside teenuste, sealhulgas 5G pakkumiseks kasutatavad

järgmise põlvkonna maapealsed süsteemid tuleks liidus 42 GHz sagedusalas

kasutusele võtta ühtlustatud tehnilistel tingimustel. Need tingimused peaksid

kindlustama asjaomaste seda sagedusala kasutavate FSi, RASi ja FSSi süsteemide töö

ja võimaliku tulevase arendamise jätkumise. Ühtlasi peaksid need tingimused

kindlustama, et sellistel olemasolevatel ja tulevastel süsteemidel ei ole olulist

negatiivset mõju järgmise põlvkonna (5G) maapealsete traadita süsteemide

kasutuselevõtule ja katvusele.

(10) Komisjon andis vastavalt otsuse 676/2002/EÜ artikli 4 lõikele 2 14. aprillil 2020

Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsile

(CEPT) ülesande töötada välja kõige vähem piiravad ühtlustatud tehnilised

tingimused, mis oleksid sobivad järgmise põlvkonna (5G) maapealsete traadita

süsteemide jaoks prioriteetsetes sagedusalades üle 24 GHz, kaasa arvatud 42 GHz

sagedusalas.

(11) Vastavalt saadud ülesandele avaldas CEPT 18. novembril 2022 aruande (CEPTi

aruanne nr 82),11 milles esitati 42 GHz sagedusala jaoks kõige vähem piiravad

ühtlustatud tehnilised tingimused, mis põhinevad ploki servamaski (BEM) põhimõttel,

et võtta selles sagedusalas kasutusele järgmise põlvkonna (5G) maapealsed traadita

süsteemid kooskõlas tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse põhimõtetega. Need

tehnilised tingimused on kooskõlas 5G standardimise suundumustega eeskätt

kanalijaotuse12 ja aktiivantennisüsteemide (AAS) kasutamise osas ning soodustavad

seega ülemaailmset ühtlustamist.

(12) CEPTi aurandes nr 82 esitatud ühtlustatud tehnilised tingimused eeldavad eri

operaatorite traadita elektroonilise lairibaside teenuste külgnevate maapealsete

süsteemide sünkroniseeritud toimimist ja teadmisi selle kohta, kus traadita

elektroonilise lairibaside teenuste tugijaamad asuvad. traadita elektroonilise lairibaside

teenuste külgnevate maapealsete süsteemide sünkroniseerimata või osaliselt

sünkroniseeritud talitlust tuleb veel uurida, et töötada välja asjakohased ühtlustatud

tehnilised tingimused, kuid geograafilise eraldamise korral on see võimalik ning selle

suhtes võivad kehtida riigi tasandil kohaldatavad täiendavad häirevähendusmeetodid.

(13) CEPTi aruandes nr 82 esitatud ühtlustatud tehnilised tingimused 42 GHz sagedusala

kasutamiseks maapealsete süsteemide jaoks, millega pakutakse traadita elektroonilise

lairibaside teenuseid, põhinevad eeldusel, et kasutatakse kuumkohti ja loarežiimi,

mille puhul on traadita elektroonilise lairibaside teenuste tugijaamade (saatjad ja

vastuvõtjad) asukohad teada. Riigi tasandil võivad vajalikuks osutuda loarežiimi

täiendavad meetmed, kui traadita elektroonilise lairibaside teenuste tugijaamade

asukohad ei ole enne paigaldamist teada, et tagada nende teenuste asjakohane

kooseksisteerimine teiste teenustega selles sagedusalas ja sellega külgnevates

11 „Report 82 from the CEPT to the European Commission in response to the Mandate ‘to develop least restrictive

harmonised technical conditions suitable for next-generation (5G) terrestrial wireless systems for priority frequency

bands above 24 GHz’, Harmonised least restrictive technical conditions for the 40.5-43.5 GHz frequency band“,

link: https://docdb.cept.org/document/28574. 12 Standardis ETSI TS 138 104 (v16.9.0) on 39,5–43,5 GHz sagedusala määratud kasutamiseks uue

raadiosidetehnoloogia (NR) jaoks, mille aluseks on aegtihendusdupleks (TDD) ja kanalite ribalaiused 50 MHz,

100 MHz, 200 MHz ja 400 MHz.

ET 4 ET

sagedusalades, järgides siiski kõige vähem piiravaid ühtlustatud tehnilisi tingimusi,

mis on sätestatud käesoleva otsuse lisas. Sellised täiendavad meetmed on esitatud

CEPTi aruande nr 82 lisas 3.

(14) CEPTi aruandes nr 82 on esitatud juhised ka 42 GHz sagedusala kasutamiseks

maapealse traadita elektroonilise lairibaside teenuste (sh 5G) jaoks, et kindlustada FSi,

FSSi ja RASi süsteemide kaitse selles sagedusalas ning FSi, FSSi ja MSSi süsteemide

kaitse külgnevates sagedusalades.

(15) Traadita elektroonilise lairibaside teenuste (sh 5G) pakkumiseks kasutatavate

maapealsete süsteemide ja FSSi maajaamade kooseksisteerimise 42 GHz sagedusalas

ning 39,5–40,5 GHz kõrvalsagedusalas saab tagada, kui vajaduse korral rakendatakse

satelliitside maajaamu ümbritseval piiratud geograafilisel alal traadita elektroonilise

lairibaside teenuste tugijaamade kasutuselevõtu suhtes tehnilisi piiranguid. Kui FSSi

maajaamad ja traadita elektroonilise lairibaside teenuste tugijaamad paiknevad

üksteise lähedal, tuleks kaaluda nendevahelise kooseksisteerimise meetmeid, võttes

arvesse, et eeldatavasti võetakse traadita elektroonilise lairibaside teenuste tugijaamu

kasutusele eeskätt tihedalt asustatud piirkondades.

(16) Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/53/EL13 peaks traadita

elektroonilise lairibaside teenuste tugijaamade ja terminaljaamade vastavus väljaspool

sagedusala ehk alla 40,5 GHz ja üle 43,5 GHz mõõdetava kiirguse piirnormidele

põhinema CEPTi aruandes 8214 osutatud eeldustel.

(17) Lisaks on CEPT töötanud välja tehnilised suunised,15,16 et toetada traadita

elektroonilise lairibaside teenuste pakkumiseks kasutatavate maapealsete süsteemide

kasutuselevõttu 42 GHz sagedusalas, võimaldades samal ajal proportsionaalsel viisil

jätkata FSSi vastuvõtu- ja saatemaajaamade kasutamist 42 GHz sagedusala

asjaomastes osades ning kooseksisteerimist FSSi vastuvõtumaajaamadega külgnevas

39,5–40,5 GHz sagedusalas. Need tehnilised suunised võivad kooseksisteerimisele

kaasa aidata käesolevast otsusest tulenevate kohustuste täitmise kaudu.

(18) Traadita elektroonilise lairibaside teenuste (sh 5G) pakkumiseks kasutatavate

maapealsete süsteemide ja FSSi satelliitvastuvõtjate kooseksisteerimine 42 GHz

sagedusalas on praegu teostatav, kui järgitakse traadita elektroonilise lairibaside

teenuste tugijaamade antennikõrguse tehnilisi tingimusi, võttes sealjuures arvesse ka

ITU-R raadioeeskirjade kohaldatavaid sätteid.

(19) Traadita elektroonilise lairibaside teenuste (sh 5G) pakkumiseks kasutatavate

maapealsete süsteemide ja püsiühenduste kooseksisteerimine 42 GHz sagedusalas on

juhtumipõhiselt teostatav, tingimusel et riigi tasandil toimub mõlema teenuse vaheline

kooskõlastamine, kui neid kasutatakse samas piirkonnas ja samas sagedusvahemikus.

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks

tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv

1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/53/oj). 14 Tugijaamade kohta vt ETSI TS 138 104 V17.6.0 (tabel 9.7.4.3.3-2); terminaljaamade kohta vt ETSI TS 138.101-2

V17.6.0 (tabel 6.5.2.1-1).

15 ECC soovitus (22)01 „Guidelines to support the introduction of MFCN in 40.5-43.5 GHz while ensuring, in a

proportionate way, the use of FSS receiving earth stations in the frequency band 40.5-42.5 GHz and the use of FSS

transmitting earth stations in the frequency band 42.5-43.5 GHz and the possibility for future deployment of these

earth stations“. 16 ECC soovitus (22)02 „Guidelines on measures to facilitate compatibility between MFCN operating in 40.5-43.5

GHz and FSS earth stations receiving in 39.5-40.5 GHz and to prevent and/or resolve interference issues“.

ET 5 ET

(20) CEPTi aruandes nr 82 ei käsitleta 42 GHz sagedusala kasutamist traadita

elektroonilise lairibaside pakkumiseks mehitamata õhusõidukitele, näiteks droonidele.

(21) Riigi tasandil võivad juhtumipõhiselt vajalikuks osutuda erimeetmed, näiteks

geograafilise eraldamise kauguse ja keelualade kehtestamine, et kindlustada 42,5–

43,5 GHz sagedusalas töötavate RASi jaamade kaitse.

(22) Vajalikuks võivad osutuda piiriülesed sageduste koordineerimise kokkulepped nii

liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, et vältida

kahjulikke raadiohäireid ning parandada spektrikasutuse tõhusust ja konvergentsi

kooskõlas direktiivi (EL) 2018/1972 artikliga 28.

(23) Liikmesriigid peaksid võtma 42 GHz sagedusala kasutusele järgmise põlvkonna (5G)

maapealse traadita elektroonilise lairibaside teenuste jaoks, tuginedes õiguslikult

siduvatele ühtlustatud tehnilistele tingimustele vastavalt CEPTi aruandele nr 82 ja

kooskõlas liidu poliitikaeesmärkidega.

(24) Käesoleva otsuse kontekstis koosneb 42 GHz sagedusala „määramine ja

kättesaadavaks tegemine“ järgmistest etappidest: i) raadiosageduste jaotamist käsitleva

riigisisese õigusraamistiku kohandamine, et lisada sellesse kõnealuse sagedusala

kavandatud kasutamine käesolevas otsuses sätestatud ühtlustatud tehnilistel

tingimustel, ii) kõigi vajalike meetmete algatamine, et tagada kõnealuses sagedusalas

vajalikus ulatuses kooseksisteerimine olemasoleva kasutusega, iii) asjakohaste

meetmete algatamine, mille toetuseks korraldatakse vajaduse korral sidusrühmadega

konsultatsioone, et võimaldada kõnealust sagedusala kasutada kooskõlas liidu tasandil

kohaldatava õigusraamistikuga, kaasa arvatud käesolevas otsuses sisalduvate

ühtlustatud tehniliste tingimustega. Seejärel peaksid liikmesriigid lubama kasutada

42 GHz sagedusala vastavalt direktiivile (EL) 2018/1972, eriti selle artiklile 53.

(25) Vastavalt otsuse 676/2002/EÜ artikli 4 lõikele 3 peaks komisjon kehtestama

liikmesriikidele tähtaja käesoleva otsuse rakendamiseks. Ühtlasi peaksid liikmesriigid

otsuse 676/2002/EÜ artiklis 7 sätestatud kohustuste kohaselt esitama komisjonile kogu

teabe, mis on vajalik, et kontrollida käesoleva otsuse rakendamist. Eeskätt peaks see

kehtima maapealsete 5G teenuste järkjärgulise kasutuselevõtu ja arendamise suhtes

42 GHz sagedusalas ja võimalike kooseksisteerimise küsimuste suhtes, et aidata

hinnata otsuse mõju liidu tasandil ja otsus õigeaegselt läbi vaadata. Läbivaatamise

käigus tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, kas tehniliste tingimustega suudetakse

tagada muude teenuste piisav kaitse, võttes arvesse maapealse traadita elektroonilise

lairibaside teenuste, kaasa arvatud 5G arengut.

(26) Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee

arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsusega kehtestatakse liidus 40,5–43,5 GHz sagedusala kättesaadavuse ja tõhusa

kasutamise olulised ühtlustatud tehnilised tingimused selliste maapealsete süsteemide jaoks,

millega on võimalik osutada traadita elektroonilise lairibaside teenuseid.

ET 6 ET

Artikkel 2

Liikmesriigid määravad 40,5–43,5 GHz sagedusala maapealsete süsteemide jaoks, millega on

võimalik pakkuda traadita elektroonilise lairibaside teenuseid, ja muudavad selle

mittevälistaval viisil kättesaadavaks vastavalt lisas sätestatud tehnilistele tingimustele.

Artikkel 3

Liikmesriigid tagavad, et artiklis 1 osutatud maapealsed süsteemid kaitsevad järgmisi

süsteeme asjakohaselt kooskõlas lisas sätestatud tehniliste tingimustega ega piira nende

edasist arengut ega arendamist:

(a) 42,5–43,5 GHz sagedusalas töötavad raadioastronoomia teenistuse süsteemid;

(b) paikse kosmoseside teenistuse satelliitsüsteemid, mille sideedastus suunal kosmos-

Maa toimub 40,5–42,5 GHz sagedusalas ja sideedastus suunal Maa-kosmos toimub

42,5–43,5 GHz sagedusalas;

(c) paikse kosmoseside teenistuse ja mobiilse satelliitside teenistuse satelliitsüsteemid,

mille sideedastus suunal kosmos-Maa toimub 39,5–40,5 GHz sagedusalas.

Artikkel 4

Liikmesriigid tagavad artiklis 1 osutatud maapealsete süsteemide kooseksisteerimise

maapealsete püsiühenduste jätkuva tööga 40,5–43,5 GHz sagedusalas, tuginedes sageduste

koordineerimisele riigi tasandil. Ühtlasi võivad liikmesriigid võimaldada riigi tasandil

maapealsete püsiühenduste edasist muutumist ja arendamist 40,5–43,5 GHz sagedusalas.

Artikkel 5

Tingimusel, et satelliitside uute maajaamade arv ja asukohad määratakse kindlaks selliselt, et

see ei tekitaks ebaproportsionaalseid piiranguid artiklis 1 osutatud süsteemide jaoks, ning

arvestades turunõudlust selliste jaamade järele, tagavad liikmesriigid paikse kosmoseside

teenistuse pakkumiseks 40,5–43,5 GHz sagedusalas kasutatavate satelliitside maajaamade

kasutuselevõtu ja töö jätkumise.

Artikkel 6

Liikmesriigid aitavad kaasa piiriüleste koordineerimiskokkulepete sõlmimisele, et võimaldada

artiklis 1 osutatud maapealsete süsteemide tööd, võttes arvesse olemasolevaid regulatiivseid

menetlusi ja õigusi, mida kohaldatakse asjaomaste rahvusvaheliste lepingute alusel.

Artikkel 7

Liikmesriigid rakendavad käesoleva otsuse 31. detsembriks 2026.

Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu vajaliku teabe käesoleva otsuse rakendamise kohta

kohe pärast asjaomaste siseriiklike meetmete vastuvõtmist.

Liikmesriigid jälgivad sagedusala 40,5–43,5 GHz kasutamist, kaasa arvatud edusamme, mida

tehakse artiklis 1 osutatud maapealsete süsteemide ja muude seda sagedusala kasutavate

süsteemide kooseksisteerimise vallas, ning annavad komisjonile jälgimise tulemustest aru

vastava taotluse korral või omal algatusel, et käesoleva otsuse saaks õigeaegselt läbi vaadata.

ET 7 ET

Artikkel 8

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18.7.2024

Komisjoni nimel

Thierry BRETON

komisjoni liige

E-kiri.eml

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere

Edastame Komisjoni rakendusotsuse.

Reg. number: 10.2-11/736
Reg. kuupäev: 18.07.2024
Sisu: Komisjoni rakendusotsus 40,5–43,5 GHz sagedusala ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on
võimalik liidus pakkuda traadita elektroonilise lairibaside teenuseid vastavalt lisas esitatud tehnilistele tingimustele.

Parimat

Raili Lillemets
Sekretär
Eesti alaline esindus Euroopa Liidu juures