Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 08.07.2024, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Annika Vanatoa

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231551585

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxxxx (ik xxxxxxxxxxxxx)

Xxxx Xxxxxx kahtlustatakse selles, et tema ajavahemikus 01.01.2023 kuni 22.04.2024 Harjumaal

Tallinnas aadressil Xxx xx asuvas korteris xx kasutas korduvalt füüsilist vägivalda oma poja Xxxx

Xxxxxx i suhtes, mis seisnes selles, et tema umbes igal nädalal, sealhulgas 01.03.2024, lõi kannatanut

korduvalt püksirihmaga tuharate, jalgade ja selja piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu.

Sellise tegevusega pani Xxxx Xxxxxx toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o teise inimese kehalise väärkohtlemise valu tekitamisega, mis on toime pandud lähisuhtes ja

korduvalt.

Kannatanu ülekuulamise protokollist nähtub, et kahtlustatav lõi kannatanud kord nädalas korduvalt

rihmaga halbade hinnete ja sõnakuulmatuse tõttu. Löökide tulemusel on kannatanu tundnud valu ja

saanud sinikaid.

Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et kahtlustatav tunnistab kannatanu korduvalt

rihmaga löömist tuhara piirkonda. Ütlustest selgub, et kahtlustatav kasutab vägivalda selleks, et last

õpetada ja korrale kutsuda. Kahtlustatav lisas, et karistab last rihmaga, kuna teda ennast kasvatati

selliselt ja ta ei oska muud moodi lapsele asju selgeks teha. Kahtlustatav kinnitas, et on naiste- ja

lastevastase vägivalla vastu ning on nõus osalema vägivallast loobumise vestlustel.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt kahtlustataval kehtivad karistused puuduvad.

Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet,

on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud kriminaalmenetlus KrMS § 202

alusel lõpetada.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et

kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

KrMS § 202 lg 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult

rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur.

KarS 121 lg 2 p 2 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni

viieaastane vangistus. Niisiis on käesoleval juhul kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu,

mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära.

Kuriteoga hüvitatavat kahju ei tekitatud ja kannatanu tsiviilhagi ei esitanud. Kriminaalmenetluses

menetluskulusid ei tekkinud. Lisaks kahju hüvitamise ja menetluskulude hüvitamise kohustusele

võidakse KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale panna lisakohustus

KrMS § 202 lg 2 järgi. Käesoleval juhul kohaldatakse isikule kohustusena koostööd lastekaitsega ja

läbida vanemlike oskuste koolituse, mis on KrMS § 202 lg 2 p 7 järgi muu asjakohane kohustus.

Kahtlustatava süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole

sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära. Samuti tuleb arvestada, et kuriteoga

kriminaalmenetluses hüvitatavat kahju ei tekitatud.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse

lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo

iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud

tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just

selle järele on tungiv vajadus.

Antud asjas puudub avalik menetlushuvi. Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat

kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute

süütegude toimepanemise Xxxx Xxxxxx poolt. Õiguskatiseorganitele ei ole laekunud

informatsiooni, et isik oleks jätkanud oma poja Xxxx Xxxxxx väärkohtlemist. Kuigi isik on korduvalt

toime pannud kehalise väärkohtlemise kannatanu suhtes, siis prokuröri hinnangul puuduvad

kahtlustataval teadmised ja oskused vägivalda kasutamata lapse korrale kutsumiseks ja

kasvatamiseks. Kuivõrd kahtlustatava hukkamõistetava käitumise kolle paikneb puudulikes

kasvatusoskustes, siis puudub alus arvata, et kriminaalkorras karistamine oleks sobiv meede isikut

õiguskuulekale teele suunamiseks. Prokuröri hinnangul on vanemlike kasvatusmeetodite programm

sobiva ja piisava eripreventatiivse mõjuga. Samuti tuleb arvestada seda, et ta ka ise on pöördunud

nõustajate poole abi saamiseks.

Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud üldpreventiivsetel eesmärkidel.

Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna

menetlusosalised kuulati üle ning kahtlustatavale seati eripreventatiivse mõjuga kohustus. Riik on

niisiis reageerinud isiku käitumisele operatiivselt ning üheselt mõistetavalt ja suunanud kahtlustatava

õiguskuulekale teele tagasi. Seega ei sea käesolevas kriminaalasjas menetluse lõpetamine ohtu

ühiskonna usku õiguse kehtivusse, vaid annab tunnistust õiglasest ja individuaalsest lähenemisest.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on

tungiv vajadus ning muudest meetmetest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et

kriminaalkorras karistamise vajadus puudub.

Xxxx Xxxxxx on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör

kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 7 alusel.

Juhindudes KrMS § 202 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231551585 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

- teha koostööd elukohajärgse lapse heaolu spetsialistiga, võtta vastu teenuseid, kui seda vajalikuks

peetakse ( s.h vanemluse koolitused)

3. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 08.03.2025

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: puuduvad.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD+R plaati kannatanu

ülekuulamisest ja 1 DVD+R plaat vormikaamera salvestisest jätta kriminaalasja juurde.

6. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: ei

7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kannatanule Xxxx Xxxxxx ile; kannatanu seaduslikule esindajale Monika Tolgale (Lasnamäe

LOV); kahtlustatavale Xxxx Xxxxx

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Annika Vanatoa

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud kohustuste

mittetäitmise tagajärgi.

________________________________________________________________________________

Xxxx Xxxxxxx