Taotlus












Sisukord
1. SISSEJUHATUS 5
2. ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED 7
2.1. Riigisisesed õigusaktid 7
2.2. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 10
2.3. Vee erikasutuse keskkonnaload 13
2.4. Kinnitatud põhjaveevarud 16
2.5. Kohaliku omavalitsuse õigusaktid 17
2.6. Pärnu linna arengukava 2019-2035 18
2.7. Pärnu kliimakava 2030 18
2.8. Üldplaneeringud 18
2.9. Reoveekogumisalad 20
3. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS 22
3.1. Ülevaade 22
3.2. Elanikkond 22
3.3. Leibkonnaliikme keskmine sissetulek ja teenuse taskukohasus 24
3.4. Ettevõtlus 25
3.5. Tööhõive 25
3.6. Turism 26
3.7. Vee-ettevõtlus 27
3.8. Tariifid 28
4. KESKKONNASEISUND 29
4.1. Üldist 29
4.2. Geoloogiline ehitus 29
4.3. Looduskaitseobjektid ja kultuurimälestised 30
4.4. Pinnavesi 32
4.4.1. Merealad 32
4.4.2. Jõed 32
4.4.3. Järved 33
4.5. Põhjavesi 34
4.6. Üleujutusoht 34
4.7. Tehiskeskkond 36
5. Ühisveevarustus 38
5.1. AS PÄRNU VESI TEGEVUSPIIRKONDADE ÜHISVEEVARUSTUS 38
5.1.1. Veetoodang ja veetarbimine 39
5.1.2. Pärnu ühisveevarustus 44
5.1.3 Ahaste Ühisveevarustus 56
5.1.4 Lavassaaare ühisveevarustus 58
5.1.5 Kõima ühisveevarustus 59
5.1.6 Kihlepa ühisveevarustus 60
5.1.7 Jõõpre ühisveevarustus 61
5.1.8 Lindi ühisveevarustus 63
5.1.9 Liu ühisveevarustus 64
5.1.10 Lemmetsa ühisveevarustus 65
5.1.11 Tammuru ühisveevarustus 66
5.1.12 Kuigu ühisveevarustus 67
5.1.13 Veevarustuse riskid ja maandamise meetmed 68
5.1.14 Veevarustuse põhieesmärgid 70
5.2. OÜ SUFE TEGEVSUPIIRKONDADE ÜHISVEEVARUSTUS 71
5.2.1. Veetoodang ja veetarbimine 71
5.2.2. Tõstamaa ühisveevarustus 72
5.2.3. Tõhela ja Männikuste ühisveevarustus 74
5.2.4. Pootsi ühisveevarustus 75
6. Ühiskanalisatsioon 76
6.1. AS PÄRNU VESI TEGEVUSPIIRKONDADE ÜHISKANALISATSIOON 77
6.1.1. Kanalisatsiooniteenuse tarbimine 77
6.1.2. Pärnu ühiskanalisatsioon 80
6.1.3. Ahaste ühiskanalisatsioon 93
6.1.4. Jõõpre ühiskanalisatsioon 94
6.1.5. Kihlepa ühiskanalisatsioon 96
6.1.6. Kõima ühiskanalisatsioon 97
6.1.7. Lavassaare ühiskanalisatsioon 98
6.1.8. Lindi ühiskanalisatsioon 99
6.1.9. Kuigu ühiskanalisatsioon 101
6.1.10. Kanalisatsiooni riskid ja maandamise meetmed 101
6.1.11. Kanalisatsiooni põhieesmärgid 103
6.2. OÜ SUFE TEGEVUSPIIRKONNA ÜHISKANALISATSIOOON 103
6.2.1. Kanalisatsiooniteenuse tarbimine 103
6.2.2. Tõstamaa ühiskanalisatsioon 104
6.2.3. Tõhela ja Männikuste ühiskanalisatsioon 106
6.2.4. Pootsi ühiskanalisatsioon 107
7. Lühikokkuvõte lähiümbruse valdade veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemidest 108
8. Arenduspiirkondade veevarustus ja kanalisatsioon 109
9. INVESTEERINGUD AASTATEL 2025-2036 110
9.1. Investeeringute üldeesmärgid 110
9.2. Arendamise põhimõtted 110
9.3. Investeeringud AS Pärnu Vesi tegevuspiirkonnas 110
9.3.1. Investeeringud aastatel 2025-2029 111
9.3.2. Investeeringud aastatel 2030-2036 120
9.4. Investeeringud OÜ SuFe tegevuspiirkonnas 123
9.4.1. Investeeringud aastatel 2025-2036 123
9.4.2. Investeeringud aastatel 2030-2036 123
10. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE STRATEEGIA 125
10.1. ÜVK arendamise põhimõtted 125
10.2. AS PÄRNU VESI FINANTSANALÜÜS 125
10.2.1. Tulude eeldused 125
10.2.2. Kulude eeldused 131
10.2.3. AS Pärnu Vesi rahavood investeeringukava täitmiseks 133
10.3. SuFe OÜ finantsanalüüs 135
10.3.1. Tulude eeldused 135
10.3.2. Kulude eeldused 139
10.3.3. OÜ SUFE rahavood investeeringukava täitmiseks 141
11. JOONISED 143
11.1. Jooniste loetelu 144
1-1 Pärnu linna paremkalda ÜVK ala ühisveevarustuse üldskeem 144
1-2 Pärnu linna vasakkalda ÜVK ala ühisveevarustuse üldskeem 144
1-3 Pärnu linna paremkalda ÜVK ala ühiskanalisatsioni üldskeem 144
1-4 Pärnu linna vasakkalda ÜVK ala ühiskanalisatsiooni üldskeem 144
1-5 Pärnu linna paremkalda ÜVK ala sademevee üldskeem 144
1-6 Pärnu linna vasakkalda ÜVK ala sademevee üldskeem 144
2-1 Audru osavalla Papsaare I küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 144
2-2 Audru osavalla Papsaare II küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 144
2-3 Audru osavalla Audru I aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 144
2-4 Audru osavalla Audru II aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 144
2-5 Audru osavalla Audru III aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 144
2-6 Audru osavalla Põldeotsa küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 144
2-7 Audru osavalla Lemmetsa küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 144
2-8 Audru osavalla Lavassaare alevi ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 144
2-9 Audru osavalla Ahaste küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 145
2-10 Audru osavalla Jõõpre küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 145
2-11 Audru osavalla Kihlepa küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 145
2-12 Audru osavalla Kõima küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 145
2-13 Audru osavalla Lindi küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 145
2-14 Audru osavalla Liu küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 145
2-15 Audru osavalla Papsaare küla sademevee üldskeem 145
2-16 Audru osavalla audru aleviku I sademevee üldskeem 145
2-17 Audru osavalla audru aleviku ii sademevee üldskeem 145
2-18 Audru osavalla lemmetsa küla sademevee üldskeem 145
2-19 Audru osavalla lavassaare alevi sademevee üldskeem 145
2-20 Audru osavalla ahaste küla sademevee üldskeem 145
2-21 Audru osavalla kihlepa küla sademevee üldskeem 145
2-22 Audru osavalla kõima küla sademevee üldskeem 145
2-23 Audru osavalla lindi küla sademevee üldskeem 145
2-24 Audru osavalla liu küla sademevee üldskeem 145
3-1 Paikuse osavalla Paikuse aleviku I ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 145
3-2 Paikuse osavalla Paikuse aleviku II ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 146
3-3 Paikuse osavalla Paikuse aleviku III ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 146
3-4 Paikuse osavalla Seljametsa küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 146
3-5 Paikuse osavalla Silla küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 146
3-6 Paikuse osavalla Tammuru küla ühisveevarustuse üldskeem 146
3-7 Paikuse osavalla paikuse alevi sademevee üldskeem 146
3-8 Paikuse osavalla seljametsa küla sademevee üldskeem 146
3-9 Paikuse osavalla silla küla sademevee üldskeem 146
3-10 Paikuse osavalla Tammuru küla sademevee üldskeem 146
4-1 Tõstamaa osavalla Tõstamaa aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 146
4-2 Tõstamaa osavalla Tõhela küla ja Männikuste küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 146
4-3 Tõstamaa osavalla Pootsi küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem 146
12. Lisad 147
Lisa 1 Pärnu veevõrgu joogivee kvaliteet 147
Lisa 2 Sademeveesüsteemid 147
Lisa 3 Mõrra reoveepuhastusjaama reostusnäitajad 147
Lisa 4 Mõrra reoveepuhastusjaama vooluhulgad ja sete 147
Lisa 5 Mõrra reoveepuhastusjaama reostuskormus 147
Lisa 5 Mõrra reoveepuhastusjaama reostuskoormus 147
Lisa 6 Audru osavalla reoveepuhastite reo- ja heitvee analüüsid 147
Lisa 7 Pärnu Vesi kanalisatsioonipumplad 147
Lisa 8 ÜVK-ga katmata kinnistud 147


1. SISSEJUHATUS

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Tulenevalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 13 arendatakse ühisveevärki ja –kanalisatsiooni kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVVKA) alusel.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt on ühisveevärk ja -kanalisatsioon:
• Ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.
• Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ka ehitiste ja seadmete süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla kümne kuupmeetri ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks.
• ÜVVKS kohaselt loetakse sademevee ärajuhtimise ehitised ja seadmed, sealhulgas sademevee ärajuhtimise kraavid, välja arvatud maaparandussüsteem maaparandusseaduse tähenduses, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks, kui kohaliku omavalitsuse üksus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatuse selliselt määranud
AS-i Pärnu Vesi tegevuspiirkonnas määratakse käesoleva töö alusel arendamise kavas loetletud ja kirjeldatud sademevee ärajuhtimise ehitised ja seadmed ühiskanalisatsiooni osaks.
ÜVVK süsteeme rajatakse ja uuendatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ÜVVKA alusel, mis koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajadusel seda korrigeeritakse. Sealjuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat ning üle vaadatud kava tuleb kinnitada kohaliku omavalitsuse (Pärnu linna) volikogu poolt. Enne kinnitamist on vaja ÜVVKA kooskõlastada Terviseametiga ja Põllumajandus- ja Toiduametiga.
Hetkel kehtiv Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2022-2036 võeti vastu 16.12.2021
Käesoleva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava koostamise raames:
• Kaasajastati andmed olemasoleva ühisveevärgi- ja -reoveekanalisatsiooni taristu kohta.
• Lisati andmed ühiskanalisatsiooni osaks kuulutatud sademevee taristu kohta.
• Lähtuvalt olemasolevate rajatiste vanusest ja tehnilisest seisukorrast kirjeldati ja täpsustati rekonstrueerimise vajadusi ja prioriteete.
• Täpsustati ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga katmata alade ehitusmahtusid ja maksumusi.
• Uuendati vee-ettevõtete finantsprognoose, tuginedes määratletud taristu rekonstrueerimise ja arendamise vajadustele ning sademevee süsteemide hooldusega lisanduvatele kuludele.
• Lisati kirjeldus piirkonna riskidest, mis võivad ohustada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse toimepidevust ning nende riskide maandamise meetmetest.
• Täpsustati reoveepuhastite investeeringuid ja tehnilisi lahendusi.
Käesolev Pärnu linna ÜVVKA aastateks 2025-2036 on koostatud AS Pärnu Vesi töögrupi poolt, kavasse lisatud ühiskanalisatsiooni osaks olevate sademevee süsteemide kaardistamine ja arendusmeetmete kirjeldav osa on tellitud OÜ-lt EUROPOLIS.

Töögrupi liikmed ja nende osalus töös on alljärgnev
Ees- ja perenimi
Ettevõte
Roll
Leho Võrk
AS Pärnu Vesi
Projektijuhtimine, seletuskirja koostamine, sotsiaal majanduslik üldiseloomustuse koostamine, keskkonnaseisundi kirjeldamine, investeeringute planeerimine
Taimi Vilgas
AS Pärnu Vesi
Finantsanalüüside koostamine , rahavoogude planeerimine
Roman Vaba
AS Pärnu Vesi
Olemasolevate ÜVK rajatiste kirjeldamine, investeeringute vajaduste määratlemine, riskide kirjeldamine ja hindamine, alternatiivide analüüsimine
Meelis Martin
AS Pärnu Vesi
Kaardikihtide analüüs, jooniste koostamise korraldamine, ÜVK süsteemide hüdrauliliste mudelite koostamine
Martin Laius
AS Pärnu Vesi
Seadmete ja ehitiste tehnilise seisukorra hindamine
Aare Nõmmik
AS PärnuVesi
Torustike ja kraavide tehnilise seisukorra hindamine
Jana Kunst-Suuk
AS Pärnu Vesi
Geoinfosüsteemi tugi , Müügiprognooside koostamine, IT arenduste planeerimine
KONSULTANT
OÜ Europolis
Ühissademeveesüsteemide kaardistamine, investeeringu vajaduste kirjeldamine, jooniste koostamine

ÜVK arendamise kava koostamisel on lähtutud Pärnu Linnavalitsuselt, AS-lt Pärnu Vesi ja OÜ-lt SuFe saadud informatsioonist, varem koostatud uuringutest, projektidest ja planeeringutest ning spetsialistide tähelepanekutest.

2. ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED

Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud ja kirjeldatud õiguslikke akte, kavasid ning planeeringuid. Toodud on käesoleva arendamise kava koostamise seisukohast põhilised veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist reguleerivad riigisisesed ja kohaliku omavalitsuse õigusaktid.

2.1. Riigisisesed õigusaktid

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamine on seotud ja tugineb järgmistele põhilistele õigusaktidele:
Veeseadus;
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;
Planeerimisseadus;
Ehitusseadustik;
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus;
Asjaõigusseadus ja asjaõigusseaduse rakendamise seadus;
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;
Keskkonnatasude seadus;
Hädaolukorra seadus;
Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50, kehtiv alates 11.10.2019 „veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“;
Keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“;
Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“;
Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ (edaspidi määrus nr 61);
Keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39 „ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“;
Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“;
Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 61);
Kliimaministri 11.12.2023 määrus nr 80 „Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirväärtused“.

Uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus
Vabariigi Valitsus kiitis uue ÜVVKS eelnõu 20.01.2022 heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks. Uus ÜVVKS võeti Riigikogu poolt vastu 15.02.2023 ja avaldati Riigi Teatajas 07.03.2023 (RT I, 07.03.2023, 3). Uus seadus jõustus 01.07.2023.
Uue ÜVVKS seletuskirja kohaselt on seaduse eesmärk kehtiva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel luua struktuurilt ja sisult ühtlustatud õigusakt, mis arvestab enam keskkonnakaitse üldpõhimõtteid ning mille tulemusena on õigusnormid paremini süstematiseeritud ja adressaatidele paremini arusaadavad.
ÜVVKS-i kohaldamisala
Uut ÜVVKS-i kohaldatakse sademevee ärajuhtimisele, kui kohaliku omavalitsuse üksus on sademevee ärajuhtimise ehitised ja seadmed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks. Eelmises seaduses loeti sademevee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks, kui kohalik omavalitsus ei olnud teisiti otsustanud.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava
Sarnaselt eelmisele regulatsioonile koostatakse ÜVVK arendamise kava vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle ja kinnitatakse vähemalt üks kord nelja aasta tagant, vajaduse korral sagedamini. Seejuures täiendatakse kava nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks vähemalt 12 aastat.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri peab sisaldama vähemalt:
1) nõudeid liitumisettepanekule ning liitumisettepanekule vastamise tähtaega ja korda;
2) liitumistingimusi ning nõudeid liitumislepingule;
3) liitumistasu tasumise korda.

Liitumistasu
Vee-ettevõtja koostab liitumistasu arvutamise metoodika ja kooskõlastab metoodika Konkurentsiametiga. Vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Tagastamatu abi korras ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamiseks tehtud kulutused arvatakse liitumistasudest maha.

Vee-ettevõtja määramise alused
Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega vee-ettevõtja leidmiseks kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihangete seaduse kohaselt, arvestades riigihangete seaduse § 132 lõike 1 punktides 5 ja 6 ning §-s 153 sätestatud eranditega (vastavalt riigihangete seaduse § 132 lg 1 p 5 ja 6 ei ole hankija kohustatud RHS-s sätestatud korda rakendama (i) kontsessioonilepingu sõlmimisel selliste püsivõrkude pakkumiseks või käitamiseks, mille eesmärk on pakkuda elanikkonnale joogivee tootmise, transpordi või jaotamisega seotud teenust, või joogivee tarnimiseks sellistesse võrkudesse ning (ii) kontsessioonilepingu sõlmimisel reovee ärajuhtimiseks ja töötlemiseks).

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri peab sisaldama vähemalt:
1) võetava joogivee mõõtmise ning ärajuhitava reo- ja sademevee arvestamise korda;
2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise täpsustatud korda;
3) ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajate, välja arvatud ohtlikud ained, piirnorme arvestusega, et ühiskanalisatsioonist väljuv heitvesi vastaks veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjustaks ühiskanalisatsiooni toimimist;
4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasumise korda ning piirnormi ületava reostuse tasu arvutamise korda ja tasumäärasid;
5) joogivee andmise katkestamise ja taastamise ning reo- ja sademevee vastuvõtmise katkestamise ja taastamise korda;
6) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral joogivee andmise piiramise, peatamise ja taastamise ning reovee ärajuhtimise piiramise, peatamise ja taastamise korda;
7) ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee koguse arvestamise metoodikat, välja arvatud abonenttasu rakendamise korral;
8) liitumispunkti tehnilisi nõudeid.
Kui ühiskanalisatsiooni juhitud reo- või sademevesi on ajutiselt nõuetele mittevastav, on vee-ettevõtjal õigus võtta tarbijalt piirnormi ületava reostuse tasu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud korras. Kui ühiskanalisatsiooni juhitud reo- või sademevesi on püsivalt nõuetele mittevastav, on vee-ettevõtjal õigus võtta tarbijalt piirnormi ületava reostuse tasu ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud korras ning lõpetada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine sellele tarbijale.
Vara avalikes huvides omandamine ja sundvõõrandamine
Sellise ehitise kasutamiseks, mis on vajalik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni häireteta töö tagamiseks ja arenguks, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras seada sundvaldus või ehitis omandada, sealhulgas sundvõõrandada.
Lisaks kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud alustele võib kohaliku omavalitsuse üksus taotleda järgmise vara või asjaõiguse avalikes huvides omandamist, sealhulgas sundvõõrandamist:
1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajalik vara, kui vee-ettevõtja ei täida teenuse osutamise kohustust;
2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajalik vara, kui vee-ettevõtjana tegutsemiseks määratud aeg on lõppenud või kohaliku omavalitsuse volikogu otsus on tunnistatud kehtetuks ja sellel varal põhineva tegevuse jätkamine kooskõlas käesoleva seadusega ei ole tagatud ning see võib seada ohtu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise.

Sademevee majandamise kava
Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole määranud sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteeme ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks, koostab kohaliku omavalitsuse üksus oma territooriumil valgalade kaupa sademevee majandamise kava.
Sademevee ärajuhtimise teenuslepingu sõlmimine sademevee majandamise kava alusel
Kui kohaliku omavalitsuse üksus on sademevee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid reguleerinud sademevee majandamise kavaga, sõlmitakse teenusleping sademevee ärajuhtimiseks kohaliku omavalitsuse üksuse määratud isikuga sademevee majandamise kavas ettenähtud korras.
Kohaliku omavalitsuse õigusaktide vastavusse viimine
Uuest ÜVVKS-ist tulenevad kohaliku omavalitsuse poolt vastuvõetavad eeskirjad ja kavad tuleb rakendussätte kohaselt koostada või viia uue ÜVVKS-i nõuetega kooskõlla 2024. aasta 1. jaanuariks.

2.2. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava

Eestis on moodustatud kolm vesikonda Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond ja igale vesikonnale on koostatud veemajanduskava.

Joonis 2‑1 Eesti vesikonnad

Allikas Keskkonnaamet https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/vesi/veemajanduskavad
2022-2027 veemajanduskavade eesmärgiks on pinna - ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine. Veemajanduskava koos meetmeprogrammiga koostatakse iga kuue aasta tagant vesikondade kaupa. Meetmeprogrammis esitatakse vee kasutamise ja kaitse meetmed, et saavutada pinna- ja põhjavee keskkonnaeesmärgid. Meetmeprogrammi tegevused jagunevad pinna- ja põhjavee meetmeprogrammi vahel, seejuures sisaldab pinnavesi nii seisu- kui ka vooluveekogusid, sh rannikumere osi. Pärnu linn kuulub Lääne-Eesti vesikonda, kus veemajanduskava kohaselt on pinnaveekogumite seisund rakendamisperioodil üle pooltes veekogumites saavutanud eesmärgi („hea“ koondseisund). Siiski esineb veekogusid, mille koondseisund on „kesine“ või „halb“. Seejuures on peamised mittehea seisundi põhjused seotud põllumajandustegevuse ja hajukoormusega, aga ka ebapiisava/ebatõhusa reovee käitlemise ja paisude esinemisega. Piirkonna suurima jõe – Pärnu jõe seisund on pärast Sindi paisu likvideerimist paranemas, kuid siiski endiselt mõjutatud põllumajandustegevusest lähtuvast koormusest. Pärnu linna haldusterritooriumile jäävatest kahest suuremast järvest on heas seisundis Ermistu järv. Tõhela järve koondseisund „halb“ tuleneb järve keemilistest näitajatest, mis on seotud looduslike protsesside või varasema reostusega.
Järgnevalt edastame väljavõtted Veemajanduskavast Lääne-Eesti vesikonna Pärnu linnaga seotud põhja- ja pinnaveekogumite seisundi kohta.
Tabel 2‑1 pinnaveekogumite seisundid
Registrikood
Veekogu nimi
Veekogumi lühike nimi
Koondseisund 2019
Mittehea seisundi põhjus
Seisundi eesmärk 2027

Pärnu lahe rannikuvesi
Pärnu lahe r_v
Halb
Heitveelasud, sadamad (veekaitse- ja keskkonnanõuete mittepiisav täitmine)
Heitveelasud, sadamad (veekaitse- ja keskkonnanõuete mittepiisav täitmine)
Hea/ erandi leebem eesmärk

Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi

Liivi lahe kirdeosa r_v

Halb

Hea/ erandi leebem eesmärk
VEE1122000
Audru jõgi
Audru_1
Hea
-
Hea


Audru_2
Kesine
Hajukoormus, põllumaa kuivendus, metsakuivendus, heitveelask
Hea
VEE2082300
Ermistu järv
Ermistu järv
Hea
-
Hea
VEE1144600
Kurina jõgi
Kurina_1
Hea
-
Hea
VEE1121500
Künnima jõgi
Künnima
Hea
-
Hea
VEE1121700
Lindi jõgi
Lindi
Kesine
Põllumaa kuivendus, metsakuivendus, paisud
Hea
VEE1122300
Laisma peakraav
Laisma
Hea
-
Hea
VEE1147900
Mudaoja (Kabli)
Kabli
Hea
-
Hea
VEE1121400
Männiku jõgi
Männiku
Halb
Põllumaa kuivendus, metsakuivendus
Hea
VEE1122500
Oara
Oara
Hea
-
Hea
VEE1119600
Paadrema jõgi
Paadrema_1
Hea
-
Hea
VEE1120000
Punaoja
Punaoja
Kesine
Põllumaa kuivendus, metsakuivendus
Hea
VEE1123500
Pärnu jõgi
Pärnu_3
Halb
Põllumajandus-tegevus
Hea
VEE1145400
Reiu jõgi
Reiu_2
Hea
-
Hea
VEE1123000
Ridalepa oja
Ridalepa
Kesine
Hajukoormus, põllumaa kuivendus, metsakuivendus, põllumajandustegevus
Hea
VEE1148700
Sauga jõgi
Sauga_3
Hea
-
Hea
VEE1121800
Tuuraste oja
Tuuraste
Hea
-
Hea
VEE2073400
Tõhela järv
Tõhela järv
Halb
Hg-kalas (sadenemine atmosäärist), TBT settes (kanne veesõidukitega), tsübutriin vees (pestitsiidide jäägid, põllumajandus-tegevus).
Erandi leebem eesmärk
VEE1121200
Tõrvanõmme peakraav
Tõrvanõmme
Hea
-
Hea
VEE1121100
Tõstamaa jõgi
Tõstamaa
Kesine
Põllumajandus-tegevus, heitveelask, paisud
Hea
VEE1123300
Uruste oja
Uruste
Hea
-
Hea
VEE1147600
Vaskjõgi
Vaskjõgi
Hea
-
Hea

Põhjavee seisund on valdavalt hea ning joogiveeallikate saastumise olulist ohtu 2022–2027 veemajandusperioodil ei ole
Tabel 2‑2 Põhjavee seisundid
Veekogum
Veekogumi nimi
Koondseisund 2019
Veemajanduskavas meede
Põhjaveekogum
Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas
Hea

Põhjaveekogum
Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonna
Hea
Põhjaveekogumite ja inimtegevuste koormuse ülevaatamine
Põhjaveekogum
Kesk-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
Hea

Põhjaveekogum
Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum
Halb

Põhjaveekogum
Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
Hea
Põhjaveekogumite seirekaevude rajamine ja hooldamine; Põhjavee liigvähendamise vältimiseks põhjaveevaru hindamine ja põhjaveevaru kehtestamine


Joonis 2‑2 Pärnu linna Veekogumite seisundid , Allikas Maa-Ameti geoportaal
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kem_veemajanduskava

2.3. Vee erikasutuse keskkonnaload

Vastavalt kehtivale veeseadusele peab vee kasutajal olema vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba) juhul, kui:
1) võetakse vett pinnaveekogust, sh jää võtmise korral enam kui 30 m³/ööpäevas;
2) võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m³/ööpäevas;
3) võetakse mineraalvett;
4) juhitakse heitvett ja jahutusvett või saasteaineid suublasse;
5) juhitakse heide otse põhjavette veeseaduses sätestatud tingimustel;
6) juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile;
7) paisutatakse veekogu või kasutatakse hüdroenergiat;
8) süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist;
9) juhitakse suublasse maavara kaevandamisel eemaldatavat vett;
10) paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist;
11) kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist;
12) põhjavett täiendatakse, juhitakse ümber või juhitakse tagasi;
13) toimub laeva regulaarne ohtlike ainetega seotud teenindamine või remont või kui regulaarselt lastitakse või lossitakse laeva tuules lenduvate puistekaupadega, välja arvatud juhul, kui seda tehakse suletud süsteemi kasutades;
14) veekogu puhastamiseks kasutatakse kemikaale, välja arvatud juhul, kui sellega ei muudeta oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi;
15) arendatakse vesiviljelust toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas;
16) rajatakse üle ühe hektari või likvideeritakse üle 0,1 hektari suuruse pindalaga seisuveekogu või märgala, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv veekogu;
17) muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv või muudetav veekogu;
18) muudetakse oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi omadusi, veekogu bioloogilisi omadusi või veerežiimi.
Pärnu linna haldusterritooriumil kehtivad veeload on toodud järgnevas tabelis:
Tabel 2‑3 Veeload ja keskkonnakompleksload Pärnu linnas
Vee erikasutaja
Veeloa nr
Vee erikasutuse piirkond
Veeloa kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev
PÄRNU VESI AS
L.VV/329083
Pärnumaa, Pärnu linn, Seljametsa ja Vaskrääma külad ja Häädemeeste vald, Reiu küla
01.07.2017-...
PÄRNU VESI AS
L.VV/329096
Pärnu linn, Kihlepa, Kõima, Ahaste, Jõõpre, Lemmetsa ja Lindi külad, Lavassaare alev
01.07.2017 - ...
SuFe OÜ
L.VV/330034
Pärnu linn, Tõstamaa alevik ja Männikuste küla
22.02.2018 - ...
Pärnu Linnavalitsus
L.VV/333632
Pärnu linn, Reiu metsa kinnistu (Reiu lumetootmine)
18.10.2019 - ...
Pärnu Linnavalitsus
L.VV/328948
Pärnu linn, Männikuste ja Tõhela külad, Lüüsi (katastritunnus 82601:001:0358) ja 8260508 Lüüsi tee (katastritunnus 82601:002:0096) kinnistud.
15.05.2017 - ...
Pärnu Sadam AS
L.VV/329080
Pärnu linn, Kaubasadama tee 2 (katastritunnus 62501:042:0016), Kaubasadama tee 4 (katastritunnus 62501:042:0018), Kaubasadama tee 6 (katastritunnus 62501:042:4080), Roostiku 2 (katastritunnus 62501:042:0019), Roostiku 6 (katastritunnus 62501:042:0021), Roostiku 8 (katastritunnus 62501:042:0022) kinnistud
01.07.2017 - ...
Pärnu Sadam AS
L.VV/329077
Pärnu linn, Roostiku tn 6 kinnistu (katastritunnus 62501:042:0021)
01.07.2017 - ...
Ragn-Sells AS
L.VV/330201
Seljametsa küla
01.07.2018 - …
Reiden AS
L.VV/326231
Pärnu linn
01.07.2015 - ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus
L.VV/325874
Pärnu linn
01.05.2015 - ...
Saarte Liinid AS
L.VV/328941
Lao küla, Munalaiu sadama kinnistu
01.07.2017 - …
Baltic Enterprises OÜ
L.VV/325487
Pärnu linn, Videviku tn 7
01.12.2014 - ...
Baltic Forest OÜ
L.VV/329957
Paikuse alev
01.07.2020 - …
Valmos OÜ
L.VV/325472
Pärnu linn, Lemmetsa küla
01.01.2015 - ...
Gren Eesti AS
L.VV/329383
Pärnu linn
22.08.2017 - …
Jiffy Products Estonia AS
L.VV/325165
Pärnumaa, Pärnu linn, Seljametsa küla, Kõrsa turbaraba kinnistud (katastritunnus 56801:005:0160, 56801:005:0210); Taali metskond 1 (katastritunnus 56801:005:0276), Kõrsasoo (katastritunnus 56801:001:1364)
27.08.2014 - 19.12.2049
Männituka Farm OÜ
L.VV/324475
Seljametsa küla Pärnu linn
01.04.2014 - ...
Nordic Fibreboard Ltd OÜ
L.VV/333067
Pärnu linn, Rääma tn 31 kinnistu (katastritunnus 62506:042:0240) ja Rääma tn 94 kinnistu (katastritunnus 62501:001:0966)
19.12.2019 - ...
Kodukartul OÜ
L.VV/330316
Pärnu linna, Tammuru küla, Karjalauda kinnistu (registriosa 2521006, katastritunnus 56801:005:0052).
08.03.2018 - ...
Kajax Fishexport AS
L.VV/329872
Pärnu linn, Liu küla, Liu kalatsehh kinnistu (registriosa 156106, katastritunnus 15905:004:0641).
11.01.2018 - ...
Liu Fish OÜ
L.VV/329672
Pärnumaa, Pärnu linn, Liu küla, Liu sadama kinnistu (registriosa nr 4195306, katastritunnus 15905:004:0992)
25.09.2017 - ...
Pärnu Laevatehas AS
L.VV/329172
Pärnu linn, Emajõe tn 22 kinnistu (katastritunnus 62501:042:0010)
12.06.2017 - ...
PAIKRE OÜ
L.VV/329161
Pärnu linn, Raba tänav 39 kinnistu (katastritunnus 62505:070:0210)
19.07.2017 - ...
Skano Furniture Factory OÜ
L.VV/329145
Pärnu linn, Suur-Jõe 48 kinnistu (katastritunnus 62511:162:5710)
10.07.2017 - ...
AQ Lasertool OÜ
L.VV/328453
Pärnu linn, Lemmetsa küla, Nurme tee, Large tee 2 (katastritunnus 15904:001:0221)
01.01.2017 - ...
Sanatoorium Tervis AS
L.VV/328402
Pärnu linn, Seedri 6 kinnistu (katastritunnus 62510:009:7750)
01.01.2017 - ...
Andropoff OÜ
L.VV/327330
Pärnu linn, Valgeranna küla
01.04.2016 - ...
Calamaris OÜ
L.VV/326981
Pärnu linn, Papsaare küla
01.01.2016 - ...
A2K spordiklubi
L.VV/326737
Pärnu linn, Pärnu jõgi L4 (katastritunnus 62520:001:0007) kinnistu
03.11.2015 - ...
Grenor Trade OÜ
L.VV/326434
Pärnu linn, Kase 18 (katastritunnus 62517:050:0017)
01.07.2015 - ...
Fortum Eesti AS
L.ÕV/332754
Pärnu katlamaja
01.07.2019 - ...
Scanfil OÜ
KKL/500258
Pärnu linn
15.09.2017 - …
Henkel Balti Operations OÜ
KKL/325708
Pärnu linn
29.01.2015 - …
Lõpe Agro OÜ
KKL/320270
Kihlepa küla, Kihlepa seafarm
28.04.2011 - …
Paadremaa Agro OÜ
KKL/318271
Tõhela küla, Tõhela veisefarm
15.02.2010 - …
Paikre OÜ
KKL/317465
Põlendmaa küla, Paikuse prügila
16.10.2009 - …
Andmed: Keskkonnalubade Infosüsteem (02.01.2024 seisuga)

2.4. Kinnitatud põhjaveevarud

Keskkonnaministri käskkirjaga 06.04.2006 nr 400 ja 08.06.2009 nr 925 ja 31.10.2023 nr 1-2/23/428 on Pärnu põhjaveemaardlale kinnitatud põhjaveeressurss alljärgnevalt:
Tabel 2‑4 Kinnitatud põhjaveevarud
Põhjavee-maardla
Põhjaveemaardla piirkond
Veekiht või kompleks
Põhjaveevaru m3/ööpäevas
Varu kategooria ja otstarve
Kasutusaeg
Pärnu
Vaskrääma puurkaevud katastri numbriga 5056 kuni 5065
S
10 000
T1 joogivesi
kuni
01.01. 2037

Pärnu Reiu ; Reiu veehaare puurkaevud 5053;5054;4472; 4299; 4380; 4377; 4300; 4376
Siluri
5 000
T joogivesi
kuni 31.12.2037

2.5. Kohaliku omavalitsuse õigusaktid

Pärnu linnas:
1) Pärnu Linnavolikogu 17.12.2015 määrus nr 34 „Pärnu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“;
2) Pärnu Linnavolikogu 17. november 2011 määrus nr 25 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“; muudetud 18.09.2014
3) Pärnu Linnavalitsuse 08.04.2024 määrus nr 4 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“;
4) Pärnu linnavolikogu 19.02.2009 määrus nr 3 „Pärnu linna kaevetööde eeskiri“;
5) Pärnu Linnavolikogu 15.12.2016 määrus nr 31 „Pärnu linna sademevee arendamise strateegia ja tegevuskava aastani 2026“.
Paikuse osavallas:
1) Paikuse Vallavolikogu 21.12.1999 määrus nr 10 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“, viimati muudetud 26.10.2015;
2) Paikuse Vallavolikogu 17.11.2014 määrus nr 15 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“ muudetud 01.07.2015.
Audru osavallas:
1) Audru Vallavolikogu 07.04.2016 määrus nr 11 „Audru ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“;
2) Audru Vallavolikogu 14.06.2007 määrus nr 15 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“, muudetud 8.11.2007.
Tõstamaa osavallas:
1) Tõstamaa Vallavolikogu 08.02.2013 määrus nr 35 „Tõstamaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“.


2.6. Pärnu linna arengukava 2019-2035

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 kohaselt peab igal omavalitsusüksusel olema arengukava, milles määratletakse lühi- ja pikaajalise arengu eesmärgid ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused.
Pärnu linna arengukava aastani -2035 on vastu võetud 4. oktoobril 2018. a Pärnu Linnavolikogu otsusega nr 43 ning dokument on aluseks kavandatavatele investeeringuotsustele ja elluviidavatele arengutegevustele.
Pärnu linna arenguvisiooniks on arendada kiirelt ligipääsetavat ja kõrge kvaliteediga elukeskkonda, mis annab konkurentsieelise ja on ihaldusväärne nii Riia, Tallinna kui teiste linnade elanikele.
Kokku on arengukavas seatud 6 arengusuunda: 1) Looduskeskkonna väärtustamine; 2) Elukeskkond kui prioriteet; 3) Kultuuri ja spordi mitmekesisus; 4) Ettevõtluse toetamine; 5) Linnakodanikke toetav teenuste arendus ja linnajuhtimine; 6) Elukestva õppe väärtustamine.
Veemajandust on kajastatud arengusuuna nr 1 all, milles üheks strateegiliseks eesmärgiks on Pärnu kui eeskuju keskkonnasäästlike lahenduste juurutamisel.
Lähtume kontseptsioonist “Puhas linn”. See tähendab kõikides valikutes (ühissõidukiliiklus, tänavavalgustus, energiamajandus, veekasutus, ehituslahendused, avalike objektide hoolduslahendused jne) puhta linna põhimõtete ja keskkonnasõbralikkuse eelistamist.

2.7. Pärnu kliimakava 2030

Pärnu energia- ja kliimakava 2030 on vastu võetud 15. septembril 2022. a Pärnu Linnavolikogu otsusega nr 18. Kliimakava eesmärgiks on muuta Pärnu kliimapositiivseks: leevendada kliimamõju ja maandada kliimariske.
Pärnu kliimakavas on kuus tegevusvaldkonda: 1) Linnaareng; 2) Liikuvus; 3) Ehitus ja hooned; 4) Energeetika; 5) Elu, inimesed ja majandus; 6) Loodushüved
Veemajandust käsitletakse kliimakavas tegevusvaldkonna nr 6 Loodushüved, mille üheks eesmärgiks on tegevused kliimariskide vähendamiseks.

2.8. Üldplaneeringud

Kehtivad üldplaneeringud
Pärnu linn:
• Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsus nr 21 „Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kehtestamine“.
ÜVK arendamise eesmärgiks on veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamine. Selle tarbeks on koostatud Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2026. Kõigil ÜVK rajatistel (sh pumplad, puurkaevud, torustikud jne) on kaitsevöönd kus tuleb arvestada seadusega ettenähtud piiranguid. Kogu linna kanalisatsioonisüsteem rajada üldisel põhimõttel, eraldi reo- ja sademevee kanalisatsioonisüsteemid (lahkvoolsed süsteemid). Vähendada reoveesüsteemi sattuva sademevee ning muu pinnase- ja pinnavee hulka. Pärnu linna sademeveesüsteemide korrastamiseks ja välja arendamiseks on koostatud Pärnu sademeveestrateegia, mis on aluseks sademeveega seotud projektidele. Linna sademevee süsteemide arendamisel tuleb rakendada valgalapõhiseid lahendusi seda nii tehniliste lahenduse kui ka hooldamise osas. Krundi sademeveed tuleb lahendada oma kinnistul või ära juhtida sademevee süsteemi kaudu. Võimalusel kasutada lokaalseid sademevee imblahendusi. Raeküla suusaradade varustamiseks lumega on kavandatud veetorustiku ja pumpla kavandamine Reiu jõest vee võtuks. Kavandatav tehnovõrk koos pumplaga on kavandatud Pärnu linna ja Häädemeeste valla piirile. Osa veevõtuks vajalikust trassist jääb Reiu jõe ehituskeeluvööndisse. Tuletõrje veevarustuse tagamisel on eesmärgiks varustada kogu linn hüdrantide kaudu. Olemasolevas Niidu ettevõtluspiirkonnas, kus ei ole tagatud piisavat veevarustust, tuleb planeerimise või projekteerimise käigus igakordselt hinnata täiendava veevarustuse kavandamise vajadust.
Audru osavald:
• Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrus nr 19 „Audru valla üldplaneeringu kehtestamine“;
• Audru Vallavolikogu 16.03.2017 otsus nr 14 Audru valla teemaplaneering „Külades ehitamine detailplaneeringu kohustusega alal“. Teemaplaneeringu peamine eesmärk on lubada Audru valla külades detailplaneeringu koostamise kohustuse alal ühel maaüksusel ühe ühepereelamu, äri-, tootmis- või avalikku funktsiooni täitvate hoonete ehitamine projekteerimistingimustega. Teemaplaneering ei muuda üldplaneeringuga kehtestatud Audru aleviku ja Lavassaare alevi ehitusõiguse määramise tingimusi. Teemaplaneering toetab kehtiva üldplaneeringu ruumilise arengu üldpõhimõtteid, mille eesmärk on kasvatada mõõdukalt elanikkonda, säilitades looduse peamised väärtused. Selleks on Pärnu linna ja Audru vaheline ala kavas kujundada kompaktsema asustusega alaks, kus domineerivad linna keskkonnast suuremad ühepereelamu krundid. Peamise ettevõtluse arendamise alana on ette nähtud arendada Lemmetsa küla ja puhkealana Valgeranna ja Audru vahelist piirkonda;
• Lavassaare Vallavolikogu 15.12.2011 otsus nr 33 „Lavassaare valla üldplaneeringu kehtestamine“.
Paikuse osavald:
• Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009 määrus nr 8 „Üldplaneeringu kehtestamine“;
• Paikuse Vallavolikogu 16.12.2013 määrus nr 23 „Üldplaneeringu ülevaatamine“ Paikuse osavallas on rajatud ühine veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteem Pärnu ja Sindi linnadega. Paikuse alevik koos osa küladega on ühendatud tsentraalsesse veevõrku. Kõik korruselamud on Paikuse osavalla territooriumil tsentraalse kanalisatsiooniga. Siiani on suured alad nagu aleviku eramajade piirkond ja külad kanaliseeritud lokaalselt. Külade puhastusseadmed ei tööta efektiivselt ning puudub lahkvoolne kanalisatsioon. Elanikkonna koondumine võimaldab paljude majapidamiste kaasamist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni võrku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine peab toimuma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kohaselt. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavaga määratud reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Juhul kui kanalisatsioon puudub, peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Paikuse osavallas on põhjavesi suhteliselt hästi ja keskmiselt kaitstud, mistõttu otsene põhjavee reostumise oht puudub. Keskmiselt kaitstud põhjaveega alad jäävad osavalla lõunaossa Vaskrääma ümbrusesse. Üksikutes kohtades osavalla lõunapiiril esineb nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alasid, seal on aga hajaasustus ja käesoleva üldplaneeringuga ei ole sellesse piirkonda tihedamat asustust kavandatud;
• Paikuse Vallavolikogu 17.09.2007 otsus nr 1-1/34 „Silla küla osaüldplaneeringu kehtestamine“.

Tõstamaa osavald:
• Tõstamaa Vallavolikogu 07.03.2008 määrus nr 60 „Üldplaneeringu kehtestamine“.

Koostamisel üldplaneering 2035+

Pärnu linnast sai peale ühinemist ühe suurima territooriumiga omavalitsusi Eestis (858,07 km2). Kogu omavalitsuse territooriumil kehtib kokku 6 üldplaneeringut, mis on koostatud erineval ajal ning sisaldavad kehtinud õigusruumist tulenenud planeerimise põhimõtteid ning tingimusi.
Uue üldplaneeringu koostamise eesmärk on kogu omavalitsuse haldusterritooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine ning omavalitsuse sidumine üheks tervikuks. 
Üldplaneeringut viiakse ellu linna arengukava ja eelarvestrateegia kaudu ning see on aluseks tulevastele detailplaneeringutele ja projekteerimise olevate haldusaktidele. Alljärgnevalt on välja toodud koostatavast üldplaneeringu väljavõtted, mis on seotud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga .
Pärnu linna ruumilisest visioonist tulenevalt on ruumilise arengu eesmärgid: Kliimamuutustega kohanemine
Pärnu saab kliimasõbraliku linnana pakkuda keskkonda säästvaid lahendusi, näiteks kasutada säästva sademevee lahendusi elurikkuse toetamiseks, pöörata tähelepanu hoonete energiatõhususele ja keskkonnasäästlikkusele ning toetada sobivaid taastuvenergialahendusi.
Loodus- ja kultuurikeskkonna säilitamise põhimõtted
Elukeskkonna planeerimisel arvestatakse võimalikke kliimamuutustega (põuad, üleujutused, tormid, paduvihmad, lumetormid jt), et leevendada kliimamuutustega kohanemist.

2.9. Reoveekogumisalad

Vastavalt veeseaduse § 93 on reoveekogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee suublasse juhtimiseks.
Pärnu linnas paikneb osaliselt või täielikult kaks üle 2000 inimekvivalendiga (edaspidi ie) ning 12 alla 2000 ie reoveekogumisala. Pärnu linna reoveekogumisaladest annab ülevaate järgnev tabel, reoveekogumisalade piirid on kajastatud lisas 3 esitatud joonistel.
Tabel 2‑5 Reoveekogumisalad Pärnu linnas.
Reovee-kogumisala nimetus
Registrikood
Pindala (ha)
Reostus-
koormus (ie)
Asula(d) reoveekogumisalal
Üle 2000 ie reoveekogumisalad
Pärnu
RKA0670295
1671.6
99785
Pärnu linn
Reiu küla
Papsaare küla
Sauga alevik (Tori vald)
Tammiste küla (Tori vald)
Sindi
RKA0670296
506.5
8228
Paikuse alev
Sindi linn (Tori vald)
Tammiste küla (Tori vald)
Alla 2000 ie reoveekogumisalad
Tõstamaa
RKA0670313
34.1
601
Tõstamaa alevik
Silla
RKA0670292
37.9
771
Silla küla
Seljametsa
RKA0670293
14.9
305
Seljametsa küla
Põldeotsa
RKA0670268
8.9
201
Põldeotsa küla
Lindi
RKA0670273
19.6
380
Lindi küla
Lavassaare
RKA0670290
16.2
591
Lavassaare alev
Kõima
RKA0670272
17.8
379
Kõima küla
Kihlepa
RKA0670571
8.2
190
Kihlepa küla
Jõõpre
RKA0670271
22.8
592
Jõõpre küla
Audru 1
RKA0670269
36.3
542
Audru alevik
Malda küla
Audru 2
RKA0670580
41.1
800
Audru alevik
Lemmetsa küla
Ahaste
RKA0670274
20.3
315
Ahaste küla
Andmed: Keskkonnaregister
3. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS

3.1. Ülevaade

Pärnu linn asub Eesti edelaosas, Läänemere kaldal Pärnu lahe ääres. Linna läbib Eesti üks suuremaid jõgesid – Pärnu jõgi. Pärnu jõe suudmes asub regionaalse tähtsusega Pärnu sadam. Linna piiril asub lennuväli. Pärnu kaugus maanteed mööda on Tallinnast 129 km ning Riiast 181 km.
Pärnu linnast sai peale ühinemist 01.11.2017 üks suurima territooriumiga kohalikke omavalitsusi (edaspidi KOV), koosnedes Audru, Paikuse ja Tõstamaa osavaldadest ning Pärnu linnast. Pärnu linna kui KOV koosseisu kuulub 49 küla, kaks alevit, kaks alevikku ja üks linn. Ühinenud KOV pindala on 857,95 km2, millest suure osa moodustavad rohealad. KOV haldusalast on metsamaa 56%, looduslik rohumaa 7% ja põllumajanduslik maa 18%, ülejäänud 19% on muu maa.
Tabel 3‑1 Pärnu linna territoorium ja keskmine rahvastiku tihedus enne ja pärast haldusreformi

Rahvastik
Pindala (km2)
Elanikke km2 kohta
01.01.2017
40 711
33,15 (30.09.2017 seisuga)
1228,1
01.01.2024
51 849
857,95 (31.12.2017 seisuga)
60,4
Andmed: rahvastikuregister, Maa-amet
Pärnus on kõrge kvaliteediga elukeskkond, mis tänu kiiretele transpordiühendustele on hästi ligipääsetav. Pärnus on soodsad tingimused ettevõtete kasvuks.

3.2. Elanikkond

Pärnu linnas (KOV) elas 01.01.2024 seisuga 51 849 inimest, neist 77,7% Pärnu linnas asustusüksusena, 11,9% Audru osavallas, 7,8 % Paikuse osavallas ning 2,5% Tõstamaa osavallas.
Tabel 3‑2 Pärnu linna elanike arv 2021-2024

01.01.2021
01.01.2022
01.01.2023
01.01.2024
Omavalitsuses kokku
51 334
50 934
51 857
51 849
Muutus aastas

-400
+923
-8
Pärnu linnas 
40 067
39 474
40 269
40 306
Audru osavallas
5 998
6 120
6 169
6 189
(sh Audru Alevikus)
1 522
1 527
1 529 
1 549
(sh Lavassaare alevis)
439
439
447 
450
Paikuse osavallas 
3 995
4 029
4 104
4 070
(sh Paikuse alevis)
3 028
3 042
3072
3 028
Tõstamaa osavallas
1 274
1 311
1 315
1 284
 (sh Tõstamaa alevikus)
462
464
452 
450
Andmed: Rahvastikuregister
Pärnu on valglinnastuv linn, kus toimub väikese asustustihedusega suurte linnaliste alade laienemine peamiselt ümberkaudsete põllumajandusmaade arvelt.
2023. aasta seisuga moodustavad Pärnu haldusala elanikkonnast 21,7% 0-19 aastased, 56,2% inimesed vanuses 20-64 ning 21,1% inimesed vanuses 65 ja enam
Tabel 3‑3 Pärnu linna elanike vanuseline ja sooline koosseis 2023. aastal.
Vanus
Mehed
Naised
Kokku
Eagrupp
Osakaal (%)
95+
20
73
93
Vanadus-pensionärid
21,1%
90-94
101
367
468


85-89
286
889
1175


80-84
568
1399
1967


75-79
687
1381
2068


70-74
1005
1655
2660


65-69
1269
1895
3164


60-64
1548
1848
3396
Tööealised
56,2%
55-59
1524
1802
3326


50-54
1749
1960
3709


45-49
1684
1732
3416


40-44
1735
1699
3434


35-39
1873
1755
3628


30-34
1788
1698
3486


25-29
1267
1261
2528


20-24
1257
1262
2519


15-19
1393
1407
2800
Lapsed
21,7%
10-14
1617
1552
3169


5-9
1427
1382
2809


0-4
1293
1274
2567


KOKKU
24091
28291
52382

100%
Andmed: Statistikaamet
Pärnu linna (KOV) rahvastikupüramiid kajastab vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemist ja kahanenud sündimust. Pärnu suureks väljakutseks on seega noortele peredele sobiva elukeskkonna loomine, tagamaks rahvastiku jätkusuutlikkus.
Vee-ettevõtete poolt hallatav ÜVK on Pärnu linna 20 asulas, kus elab kokku ca 50 tuhat inimest. Aastatel 2018-2023 on elanike arv ÜVK-ga asulates suurenenud 1,4 tuhande inimese võrra. Elanike arvu dünaamikat ÜVK-ga asulates aastatel 2018-2023 iseloomustab järgnev tabel.
Tabel 3‑4 Elanike arv Pärnu linna ÜVK-ga asulates
Asula,
Elanike arv 01.01.2018
Elanike arv 01.01.2023
Elanike arvu muutus 2018-2023
Ühisveevärki kasutavate elanike osakaal ja arv
Ühiskanalisatsiooni kasutavate elanike%
Ahaste küla
181
190
9
75%
150
75%
150
Audru alevik
1 456
1 549
93
99%
1 463
90%
1 330
Jõõpre küla
418
379
-39
70%
286
70%
286
Kihlepa küla
157
159
2
50%
82
50%
82
Kõima küla
197
200
3
55%
122
55%
122
Lavassaare alev
447
450
3
100%
450
100%
450
Lemmetsa küla
228
276
48
50%
123
0%
0
Lindi küla
300
276
-24
60%
158
60%
158
Liu küla
109
113
4
50%
50
0%
0
Männikuste küla
81
100
19
 
0
 
0
Paikuse alev
3 015
3 028
13
95%
2 877
95%
2 877
Papsaare küla
1 031
1 330
299
95%
1 264
95%
1 264
Pootsi küla
63
80
17
 
0
 
0
Põldeotsa küla
182
197
15
80%
139
40%
139
Pärnu linn
39 466
40 306
840
99%
39 903
99%
39 903
Seljametsa küla
273
307
34
90%
250
90%
250
Silla küla
388
512
124
90%
409
80%
363
Tammuru küla
114
103
-11
90%
93
0%
0
Tõhela küla
37
34
-3
 
0
 
0
Tõstamaa alevik
478
450
-28
 
0
 
0
Kokku
48 621
50 039
+1 418
 
0
 
0
Andmed: Statistikaamet
Pärnu linna ja selle asulate koolieelsetes lasteasutustes ja üldhariduskoolides õpib kokku 11,6 tuhat last.

3.3. Leibkonnaliikme keskmine sissetulek ja teenuse taskukohasus
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu osakaal leibkonnaliikme keskmisest sissetulekust ei tohiks ületada 4%. Alljärgnevas tabelis on toodud Eesti keskmine leibkonnaliikme netosissetulek kuus ning Pärnu maakonna keskmine leibkonnaliikme netosissetulek kuus.
Tabel 3‑5 Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek kuus eurodes

2018
2019
2020
2021
2022
Pärnu maakond
684,5
684,0
763,7
902,1
895,9
Kogu Eesti
756,7
814,6
847,7
1001,3
1018,0
Pärnumaa ja Eesti keskmiste erinevus
72,2
130,6
84,0
99,2
122,1
Pärnumaa osakaal keskmisest
90,5%
84,0%
90,1%
90,1%
88,0%
Andmed: Statistika andmebaas tabel ST08
Tabelist nähtub, et Pärnumaa leibkonnaliikme netosissetulek moodustab keskmiselt 84-91% kogu Eesti keskmisest leibkonnaliikme sissetulekust ehk Pärnu maakonnas on keskmine netosissetulek leibkonnaliikme kohta 9-16% väiksem Eesti keskmisest leibkonnaliikme netosissetulekust.
Järgnevas tabelis on toodud vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu osakaal keskmisest leibkonnaliikme netosissetulekust Pärnu linnas prognoositud tarbimismahu juures.
Tabel 3‑6 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu osakaal keskmisest leibkonnaliikme sissetulekust prognoositud tarbimisel

2023
2024
2028
2032
2033
2036
Leibkonnaliikme keskmine sissetulek kuus Pärnumaal
942
986
1 068
1 157
1 180
1 252
Elanike veetariif koos KM-ga
1,525
1,525
1,835
1,835
2,391
2,391
Elanike reoveetariif koos KM-ga
2,257
2,257
2,716
2,716
2,988
2,988
Veeteenuse hind kokku koos KM-ga
3,783
3,783
4,551
4,551
5,379
5,379
Teenuste kulu kuus keskmisel ühiktarbimisel koos KM-ga
9,1
9,3
11,2
11,3
13,3
13,4
Teenuse kulukus (%)
0,97%
0,94%
1,05%
0,97%
1,13%
1,07%
3.4. Ettevõtlus

Pärnu on polüfunktsionaalse majandusega linn, siin on esindatud peaaegu kõik majandusharud. Töötlev tööstus oma juhtivate tootmisharude – puidu- ja mööblitootmise, tekstiili-, toiduainete, naha- ja metallitööstusega – on koondunud peamiselt omaette piirkonda (nn Ehitajate tee piirkonda ja Loode-Pärnusse). Kogu Pärnu linna tootmisstruktuur on keskkonnasõbralik. Pärnu on suuremate maanteede ristumiskoht, millele lisaks on olemas raudtee, lennuväli ja meresadam. Pärnu konkurentsieelis on pakkuda võimalusi kombineeritud transpordiks.

Tabel 3‑7 Aktiivselt tegutsevate asutuste ja ettevõtete jagunemine sektorite järgi 2023
Sektor
Asutuste ja ettevõtete arv
Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont
902
Ehitus
822
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
584
Muud teenindavad tegevused
463
Kinnisvaraalane tegevus
445
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
424
Töötlev tööstus
385
Veondus ja laondus
324
Haldus- ja abitegevused
270
Majutus ja toitlustus
270
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
200
Info ja side
174
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
119
Haridus
78
Finants- ja kindlustustegevus
72
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
13
Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus
12
Mäetööstus
11
Andmed: Statistikaamet piirkondlik statistika

3.5. Tööhõive

Pärnu linnas on enim töötajaid töötlevas tööstuses, järgnevad hulgi- ja jaekaubandus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, haridus, ehitus ning majutus ja toitlustus. Suurimad tööhõivet pakkuvad ettevõtted Pärnu linnas on Pärnu Haigla SA, Wendre AS, Scanial OÜ, AQ Lasertool AS jt.

Tabel 3‑8 Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted (töötajate arvu alusel)

Kokku
Vähem kui 10
10-49
50-249
250 ja enam töötajat
2021





Pärnu linn
5 313
5 053
235
38
5
Pärnu linn asustusüksusena
4 136
3 908
192
32
4
2022





Pärnu linn
5 349
5 059
249
36
5
Pärnu linn asustusüksusena
4 159
3 924
199
32
4
2023





Pärnu linn
5 568
5 261
262
41
4
Pärnu linn asustusüksusena
4 308
4 064
205
35
4
Andmed: Statistika andmebaas tabel ER032
Tööjõus osalemise määr on Pärnu maakonnas sarnane Eestis keskmisega, töötuse määr on oli 2022. aastal Pärnu maakonnas veidi madalam kui Eestis keskmiselt.

Tabel 3‑9 Tööhõive ja töötuse määr (vanusest 16 aastat kuni pensioniiga)
Nimetus
Piirkond
2018
2019
2020
2021
2022
2023
Tööjõud, tuhat
Eesti
653,6
648,2
654,4
650,5
670,3
693,0

Pärnu maakond
40
38
40,8
42,5
40,8
41,1
Hõivatute arv, tuhat
Eesti
618,1
618,5
608,2
608,3
631
647,1

Pärnu maakond
37,2
35,6
37,5
39,2
38,6
38,7
Töötute arv, tuhat
Eesti
35,5
29,6
46,3
42,2
39,4
45,9

Pärnu maakond
2,8
2,4
3,3
3,3
2,2
2,5
Mitteaktiivsete arv, tuhat
Eesti
153,1
155
154,5
154
138,7
138,5

Pärnu maakond
9,5
9,8
9,1
9,4
8,4
8,6
Tööjõus osalemise määr, %
Eesti
81
80,7
80,9
80,9
82,9
83,3

Pärnu maakond
80,8
79,5
81,8
81,9
83,0
82,8
Tööhõive määr, %
Eesti
76,6
77
75,2
75,6
78
77,8

Pärnu maakond
75,2
74,6
75,2
75,6
78,5
77,8
Töötuse määr, %
Eesti
5,4
4,6
7,1
6,5
5,9
6,6

Pärnu maakond
7
6,2
8,1
7,7
5,4
6,0
Andmed: Statistika andmebaas tabel TT4645

3.6. Turism

Pärnu on olnud läbi aegade üks hinnatumaid turismisihtkohti Eestis. Hinnanguliselt külastas linna suveperioodil koroonapandeemia eelsetel aastatel ligikaudu 700 000 inimest aastas. Kokku on linnas ca 4000 majutus-voodikohta, mille keskmine täituvus on suveperioodil olnud 60-70%. Ligikaudu 50% külastajatest on Pärnus viibinud perioodil mai-august. Arvutuslikult võib suvekuudel linnas lisanduda ca 3000-4000 vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijat, mis suurendab puhastamisele suunatud reovee kogust. Üsna oluline osa linnakülalistest omab Pärnus, eelkõige kesklinna piirkonnas, kinnisvara (kortereid), mida nad kasutavad ainult suveperioodil.
Pärnu turismistrateegia aastani 2025 võtab arvesse koroonapandeemia mõju ning seab korrigeeritud eesmärgid eelolevateks aastateks. Oluliseks väljakutseks on turismi kriisist väljumine. Varasest enam keskendutakse Eestist ja lähipiirkondadest saabuvatele turistidele. Strateegia koostajate hinnangul sõltub piirkonna atraktiivsuse kasv pikas perspektiivis järjest rohkem sellest, kuidas hoolitakse reisisihtkohas looduskeskkonnast ning mil moel on loodud side kohalike elanike ja kultuuriga. Üheks oluliseks eesmärgiks on tõsta madalhooaja külastuste tase 50% 55%-le.

3.7. Vee-ettevõtlus
Vee- ja kanalisatsiooniteenust osutab Pärnu linnas:
1) aktsiaselts Pärnu Vesi, äriregistri kood 10120395, Vingi 13, 80010 Pärnu;
2) Tõstamaa osavallas osaühing SuFe, äriregistri kood 10275577, Nooruse tn 1, 88101 Tõstamaa alevik, Pärnu.
AS Pärnu Vesi on loodud Pärnu Linnavolikogu otsusega nr 115, 15.12.1994. aastal ning alustas oma tegevust 1. jaanuaril 1995. aastal. AS Pärnu Vesi aktsiakapitali suuruseks on 21,25 miljonit eurot ja 80% aktsiate omanikuks on Pärnu linn ja 20% aktsiate omanikuks Tori vald.
AS Pärnu Vesi osutab veeteenust Pärnumaal Pärnu linnas ja Pärnu linnaga piirnevas Häädemeeste vallas Reiu küla Kalevi puiestee ja Golfi tee piirkonnas ning peale ühinemist OÜ-ga Sindi Vesi Tori vallas. Hulgiteenusena reovee ärajuhtimist ja puhastamist osutatakse Häädemeeste valla vee ettevõtjale AS Häädemeeste VK .
Ettevõte on määratud vee-ettevõtjaks Pärnu Linnavolikogu 17.03.2022 otsusega nr 23. Otsusega on kehtestatud vee -ettevõtja tegevuspiirkonnaks Pärnu linn, kui asustusüksus, Audru osavallas Lavssaare alev, Audru alevik, Ahaste küla, Jõõpre küla, Kihlepa küla, Kõima küla, Lemmetsa küla, Lindi küla, Liu küla, Papsaare küla, Põldeotsa küla ja Paikuse osavallas Paikuse alev, Seljametsa küla, Silla küla ja Tammuru küla.
Lisaks on AS Pärnu Vesi määratud vee - ettevõtjaks Tahkuranna Volikogu 31.08.2017 otsusega nr 64 Tahkranna vallas (nüüd Häädemeeste vallas) Reiu külas Kalevi puiesteele ning Tahkuranna vallas Reiu külas Golfi tee piirkonnas.
Tori Vallavolikogu 18.04.2024 otsusega nr.262 on määratud AS Pärnu Vesi vee-ettevõtjaks Tori vallas ja kehtestatud tegevuspiirkonnaks Sindi linn, Sauga alevik, Are alevik, Tori alevik, Tammiste küla, Eametsa küla, Nurme küla, Kilksama küla, Urge küla, Pulli küla, Niidu küla, Suigu küla, Kurena küla, Selja küla, Jõesuu küla, Piistaoja küla, Taali küla, Urumarja küla ja Kõrsa küla.
AS Pärnu Vesi töökorralduse aluseks on aktsiaseltsi põhikiri. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. Üldkoosolek valib kuni 8 liikmelise nõukogu, kes omakorda valib aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse korraldamiseks kuni 2 liikmelise juhatuse.

AS Pärnu Vesi juhtimisprotsessid on järgmised:

Osaühing SuFe on 1997. aastal asutatud Tõstamaa valla vee-ettevõte, käesoleval ajal osutab ettevõte vee- ja kanalisatsiooniteenust Pärnu linna Tõstamaa osavallas. OÜ SuFe omanikuks on 100 % Pärnu linn. Ettevõtte tegevusaladeks on:
1) soojusenergia tootmine;
2) veepumbajaamade, veepuhastusjaamade, veetrassid korrashoid, ehitus, remont;
3) veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamine;
4) elamufondi korrashoid, ehitus remont;
5) heakorratööde teostamine;
6) prügimajanduslike teenuste vahendamine;
7) kinnisvara haldamine.
Vee-ettevõtte eesmärgiks oma klientide elu- ja majandustegevuse tagamiseks vajalike soojusenergia, vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine keskkonnasäästlikult ja optimaalse hinnaga.
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad Tõstamaa osavallas kuuluvad OÜ-le SuFe.
ÜVK teenuse hinnad Tõstamaa osavallas OÜ SuFe teeninduspiirkonnas on kooskõlastatud Tõstamaa Vallavalitsuse 19.06.2015 määrusega nr 4 „Veeteenuse hinnataotluse kooskõlastamine“. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad kehtivad alates 01.08.2015.

3.8. Tariifid

Vee- ja kanalisatsiooni tariifid peavad katma ettevõtte opereerimis- ja tegevuskulud, amortisatsiooni ja intressikulud ning sisaldama mõistlikku kasumit. Sellise hinnakujunduse korral tagatakse ettevõtte jätkusuutlikkus..
Konkurentsiamet on kooskõlastanud Pärnu linnas vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid (vastavalt 23.09.2022 otsusele nr 9-3/2022-30), kehtivusega alates 01.11.2022 ja Tori vallas asuvates teeninduspiirkondades (vastavalt 31.01.2023 otsusele nr. 9-3/2023-004) kehtivusega alates 01.04.2023

Tabel 3‑10 AS Pärnu Vesi veeteenuse tariifid
Teeninduspiirkond/Vee-ettevõtja
Teenuse nimetus
Hind käibemaksuta
Pärnu linn, , Häädemeeste valla Reiu küla Kalevi pst ja Golfi tee
Vesi
1,25 €/m3

Kanalisatsioon

1,85€/m3

Kokku
3,10 €/m3
Tori vald
Vesi
1,20 €/m3

Kanalisatsioon
2,34€/m3
Vee-ettevõtja AS Häädemeeste VK
Kanalisatsioon
1,38 €/m³

Tabelis 3-11 on toodud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad OÜ SuFe tegevuspiirkonnas kehtivusega alates 01.08.2015.

Tabel 3‑11 ÜVK teenuse hinnad Tõstamaa osavallas
Vee-ettevõtja
Teenuse nimetus
Hind käibemaksuta
Vee-ettevõtja OÜ SuFe teeninduspiirkond
Vesi
1,35 €/m3

Kanalisatsioon
1,45 €/m3

Kokku
2,80 €/m³
4. KESKKONNASEISUND

4.1. Üldist

Pärnu linn on mitmekesise loodusega: Pärnu keskuslinn ning Audru ja Tõstamaa osavald piirnevad merega, linna territooriumi ilmestavad jõed. Osavaldade territooriumil on mitmeid vääriselupaiku, põlismetsa, liivaluiteid, ranna- ja puisniite, soid ja rabasid ning palju muud, ka Pärnu keskuslinnast on suur osa (6,5 km2) kaetud parkide, metsade ja teiste rohealadega. Märkimisväärsed tööstuslikud õhu- ja muud reostusallikad Pärnus puuduvad.
Üldine keskkonnaseisund on Pärnus hea.
Asendist tulenevalt on Pärnu linnas rannikumere üleujutusoht. Viimaste aastakümnete tugevaim üleujutus tabas Pärnu linna 2005. aasta jaanuari alguses. Üleujutus tõi kaasa olulise keskkonnakahju – ülemise põhjaveekihi ning madalate puurkaevude ja salvkaevude vee reostuse.
Pärnu linna keskkonda mõjutavad Via Baltica ja Rail Balticu ehitustööd.
Pärnu hea keskkonnaseisundi tagamiseks:
• 2000. aastal lõpetati uuendus- ja täiendustööd Pärnu Mõrra reoveepuhastil, puhasti väljundnäitajad vastavad kõigile täna kehtivatele nõuetele;
• Üle 99% Pärnu linnast on kaetud ühiskanalisatsiooniga;
• Ühiskanalisatsiooniga mitteliitunud kinnistute omanikel on võimalus transportida kinnistul tekitatud ja kogutud reovett Pärnu Mõrra reoveepuhastusjaama purgimissõlme;
• Alates 2007. aastast ladustatakse olmejäätmeid Paikuse regionaalsesse prügilasse, samal aastal rajati Pärnusse Raba tänavale jäätmete sorteerimisjaam. Paikuse prügila on kogu Pärnu maakonda teenindav keskkonnanõuetele vastav jäätmekäitluskeskus. Jäätmejaamad on Lavassaarel ja Tõstamaal, Audrus paikneb ohtlike jäätmete kogumispunkt.

4.2. Geoloogiline ehitus

Pärnu linn paikneb nii Alam-Siluri kui Kesk-Devoni avamusalal. Pärnu jõgi on piiriks avamusalade levikule, jagades linna kagu- ja lõunaosa Kesk-Devoni ning põhja- ja loodepiirkonna Alam-Siluri avamusaladeks. Alam-Siluri lasund koosneb lubjakividest ja dolomiitidest jäädes Pärnu alamvesikonna lõunaosale iseloomulikku platvormsete riffide ja biohermide vööndisse. Erinevalt Pandivere kõrgustikule iseloomulikust arvukatest karstilõhedest ja –lehtritest täidetud lubjakivilasundist on Pärnu piirkonna enamasti platvormne ja vähem lõheline karbonaatkivimite lasund oma ehituse tõttu hüdrogeoloogiliselt veevaesem.
Lõuna pool (kagu pool) Pärnu jõge katavad Alam-Siluri lubjakivi- ja dolomiidilasundit Kesk-Devoni liivakivid, aleuroliidid ja savid. Pärnu linna kagupiirkonnas, kus paiknevad ka linna veehaarded: Vaskrääma ja Reiu, on Alam-Siluri ja Kesk-Devoni lasunditel hüdrauliline side ning veekihti loetakse ühtseks Kesk-Alam-Devoni - Siluri veekompleksiks (D2pr-S1).
Pärnu linna piirkonna pinnakate ehk Kvaternaari lasund koosneb allosas õhukesest saviliivmoreeni kihist, mida katab piirkonnale iseloomulik paksem (>10 m paksune) viirsavi ja seda kohati leviv väga õhuke (< 0,5 m) mereliivakiht. Kvaternaari setete kogupaksus Pärnu linnas on vahemikus ligikaudu 15-20 m. Pinnakate jälgib täielikult aluspõhja pinnavorme, kuna viimane on Pärnu piirkonnas jäänud mandrijäätumisest suuresti mõjutamata.
Audru osavallas koosneb pinnakate olenevalt asukohast merelise, limno- ja fluvioglatsiaalse tekkega liivadest, moreenist ja biogeensetest setetest (soode ja rabade piirkondades). Valdavalt on pinnakate õhuke, ulatudes kuni paarikümne meetrini. Geoloogilise aluspõhja moodustavad Jaagarahu lademe dolomiidikihid (plaatjas, savikas ja muguljas). Alates ca 50 m sügavuselt lasuvad Jaani lademe mergel ja domeriit, ca 100 m sügavusel aga Adavere lademe lubjakivi ja dolomiidi kiht ning metabentoniidi kiht.
Paikuse osavallas katab maapinda kvaternaarne pinnakate, mille paksus ulatub osavalla piires ca 15-30 meetrini. Pinnakate algab peeneteralise mereliivaga paksusega 3-5 m. Liiva all on viirsavid keskmise paksusega 12-13 m. Sügavamal järgneb umbes 9-meetrine moreenikiht. Pinnasevesi esineb nii mereliivas kui ka viirsavialustes setetes. Veetase mereliivas on 1-2 meetri sügavusel maapinnast, suurvee ajal kohati isegi kõrgemal.
Pärnu ja Reiu jõe kaldad on piirkonniti maalihkeohtlikud. Kõige suurema lihkeohtlikkusega on Pärnu jõe alamjooksuosa Reiu jõe suudmest kuni Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledžini Paikusel.
Tõstamaa osavallas koosneb aluspõhi Ordoviitsiumi-Siluri lubjakividest, milles esineb karstiprotsesse. Pinnakate on üldiselt õhuke ning mitmel pool esineb alvareid – pinnakatteta alasid, kus lubjakividel esineb vaid õhuke mullakiht. Põhiliseks pinnakatte tüübiks on põhimoreen, mille paksus ulatub harva üle 2-3 meetri. Samuti on levinud pinnasetüübiks fluvioglatsiaalsed liivad ja kruusad, mis esinevad kas tasandikel moreeni all või selle peal, või moodustavad eesseljandikke. Pinnaveed lasuvad üldiselt maapinna lähedal, mistõttu madalamad kohad on tihtipeale soostunud.


4.3. Looduskaitseobjektid ja kultuurimälestised

Pärnu linna haldusala kaitsealune maa moodustub kokku kogu pindalast 4%. Suuremad kaitsealad laiuvad üle mitme omavalitsuse territooriumi ning kokku on parkide ja kaitsealade
Pärnu haldusterritooriumi üleselt 905,5 km2. Pärnu linna haldusalas olevatest vääriselupaikadest asub 20% Audru osavallas, 10% Paikuse osavallas, 10% Pärnu linnas ja 40%
Tõstmaa osavallas. Vääriselupaikadeks on enamasti palu-männikud ja männisegametsad (20%
vääriselupaikadest kokku), kõdusoometsad ja soostunud metsad ja teised kaitset vajavad kohastunud, ohustatud või haruldaste liikidega metsaosad. Rahvusvahelise tähtsusega Natura loodusalasid on Pärnu haldusalas kokku 22 loodusala, millest viis on Natura linnualad ja teised
17 on Natura loodusalad, millest üle poole asub Tõstamaa osavallas.

Pärnu linn paikneb Pärnu alamvesikonnas, Pärnu jõe kallastel. Pärnu jõgi lõigus „Pärnu jõgi Tarbja paisust suubumiseni merre“ kuulub keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ nimistusse.
Natura 2000 alade hulka on nimetatud Pärnu jõe loodushoiuala ja Pärnu lahe linnuhoiuala. Linnas asub ka rida looduskaitsealuseid objekte – parke, haljasalasid, puiesteid, puid. Allpool tabelites on välja toodud informatsioon Pärnu linna kaitsealuste maade ja objektide kohta.

Tabel 4‑1 Kaitsealused objektid Pärnu linna ÜVK-ga asulate territooriumil.
Kaitsealuse objekti nimi
Registrikood
Objekti tüüp
Pindala (ha)
Audru poldri looduskaitseala
KLO1000632
Looduskaitseala
1001,4
Lindi looduskaitseala
KLO1000517
Looduskaitseala
1777,9
Nätsi-Võlla looduskaitseala
KLO1000201
Looduskaitseala
11617,3
Pärnu rannaniidu looduskaitseala
KLO1000584
Looduskaitseala
291,1
Lavassaare looduskaitseala
KLO1000645
Looduskaitseala
11 132,3
Tõhela-Ermistu looduskaitseala
KLO1000737
Looduskaitseala
3233,6
Vaskjõe looduskaitseala
KLO1000567
Looduskaitseala
290,7
Pärnu jõe hoiuala (Pärnu)
KLO2000293
Hoiuala
13,7
Reiu jõe hoiuala
KLO2000294
Hoiuala
11
Pärnu lahe hoiuala
KLO2000286
Hoiuala
454,4
Niidu maastikukaitseala
KLO1000321
Maastikukaitseala
84,9
Pärnu maastikukaitseala
KLO1000603
Maastikukaitseala
0,2
Tõstamaa maastikukaitseala
KLO1000565
Maastikukaitseala
1288,3
Audru mõisa park
KLO1200068
Kaitsealune park
16,4
Tõstamaa mõisa park
KLO1200063
Kaitsealune park
18,4
Kuninga tn. puiestee
KLO1200591
Puistu
0,6
Ammende aed
KLO1200539
Uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum
1,2
Annemõisa park
KLO1200135
Uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum
2,3
Lydia Koidula park
KLO1200073
Uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum
1,9
Munamäe park
KLO1200075
Uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum
1,9
Pärnu rannapark
KLO1200069
Uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum
48,6
Pärnu Vanapark
KLO1200072
Uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum
3,8
Vabaduse (Võidu) park
KLO1200543
Uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum
0,7
Valli park
KLO1200076
Uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum
6
Vanapargi (Revolutsiooni) tänava puiestee
KLO1200547
Uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum
0,7
Jõõpre kooli pärnad 7 tk
PLO1001219
Puu ja puudegrupid

Jõõpre kooli pärnad; (Pärnad (9); Jõõpre pärnad (8))
KLO4000835
Puu ja puudegrupid

Kooli tn 3 tamm
PLO1001249
Puu ja puudegrupid

Kooli tn 5 tamm
PLO1001248
Puu ja puudegrupid

Malda kadakas
PLO1001236
Puu ja puudegrupid

Malda kadakas; (Kadakas)
KLO4000833
Puu ja puudegrupid

Peksumänd
KLO4000705
Puu ja puudegrupid
0,8
Peksumänd
PLO1001243
Puu ja puudegrupid

Põldeotsa tamm
PLO1001244
Puu ja puudegrupid

Põldeotsa tamm; (Tamm)
KLO4000834
Puu ja puudegrupid

Pühavaimu tn. puiestee
KLO4000282
Puu ja puudegrupid

Ringi tn. puiestee
KLO4000284
Puu ja puudegrupid

Tamm
KLO4000155
Puu ja puudegrupid

Tamm
KLO4000154
Puu ja puudegrupid

Tamm
KLO4000153
Puu ja puudegrupid

Tamm (8 haru); Uruste tamm
KLO4000650
Puu ja puudegrupid

Uruste tamm
PLO1001254
Puu ja puudegrupid

Andmed: Keskkonnaregister


4.4. Pinnavesi

4.4.1. Merealad
Merealasid käsitletakse vastavalt merealapiiride seadusele. Rannikumerd vaadeldakse osana pinnaveest, kusjuures rannikuveena käsitletakse rannikumere veekogusid ühe meremiili ulatuses maismaa joonest, millest mõõdetakse territoriaalset laiust.
Pärnu rannikumere alaks on Pärnu laht. Madalad merelahed on tundlikud maismaalt lähtuva eutrofeerumise suhtes, iseloomulik on nimetatud tunnus ka Pärnu lahele. Merelahe ja rannikumere isepuhastus on aeglane. Pärnu laht on suhteliselt madal laht ning seetõttu on see tuulte poolt kergesti mõjutatav. Tugevad tuuled tekitavad lainetuse, mis keerutavad põhjasetteid üles, mistõttu vee kvaliteet halveneb. Seega mõjutavad käesoleval ajal vee kvaliteeti nii varasematel aastakümnetel jõeveega lahte kantud ja põhjasetetesse ladestunud biogeenid ja orgaanika kui ka käesoleval ajal jõeveega lahte kanduvad reoained, mille kontsentratsioon on küll oluliselt vähenenud, kuid siiski märkimisväärne.
Eesti pinnaveekogumiste seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnangu alusel on Pärnu lahe rannikuvee koondseisund halb: keemilise seisundi mitteheaks näitajaks on elavhõbe kalades, ökoloogiline seisund on võrreldes 2013. aastaga mõnevõrra paranenud. Mittehea ökoloogilise seisundi põhjusena on märgitud eutrofeerumine ning toitained.

4.4.2. Jõed
Pärnu linna territooriumil voolab osaliselt või täies ulatuses 8 jõge:
• Pärnu jõgi;
• Reiu jõgi;
• Sauga jõgi;
• Audru jõgi;
• Tõstamaa jõgi;
• Kurina jõgi;
• Paadrema jõgi;
• Vaskjõgi.
Pärnu jõgi (VEE1123500) on üks suuremaid ja veerikkamaid jõgesid Eestis, Pärnu jõe lai suudmeala koos sealse Pärnu sadamaga omab suurt tähtsust laevaliikluses ning Pärnu jõe loodusala jõeosad koos kaldaaladega, kuhu on tänu ümbritsevale tihedale teedevõrgule hea juurdepääs, pakuvad võimalusi puhkamiseks ja loodusturismi arendamiseks. Pärnu linnas tegutseb jõe valgalas palju ettevõtteid, mis võivad oma tegevusega jõe kvaliteeti mõjutada.
Pärnu jõgi Tarbja paisust suubumiseni merre (VEE1123500) kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (RTL 2004, 87, 1362).
Pärnu jõe koondseisund on 2019. aasta seisuga Käru jõest suudmeni halb, võrreldes 2013. aastaga on seisund halvenenud. Mitteheaks näitajaks on elavhõbe vees ja kalades. Ökoloogilise mittehea seisundi põhjused on ebaselged.
Reiu jõgi (VEE1145400) on Pärnu jõe alamjooksu vasakpoolne lisajõgi. Jõel on palju lisajõgesid, mis enamikus suubuvad paremalt kaldalt. Reiu jõgi Humalaste jõe suudmest suubumiseni Pärnu jõkke kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (RTL 2004, 87, 1362).
Reiu jõe koondseisund on kogu ulatuses hea.
Sauga jõgi (VEE1148700) on Pärnu jõe parempoolne lisajõgi. Algab Järvakandist 6 km idas, voolab peamiselt soistel aladel (Nõlvasoo, Taarikõnnu soo), alamjooksul sügavas liiva ja savisse uuristunud orus, suubub Pärnus (1,3 km Pärnu lahest).
Sauga jõe koondseisund on kogu ulatuses hea.
Audru jõgi (VEE1122000) algab Jõõpre rabast Lavassaare järvest ning suubub Valgeranna lähedal Pärnu lahte 2 km Pärnu jõe suudmest lääne pool.
Audru jõe seisund oli 2019. aasta seisuga lähtest Laisma peakraavini hea, Laisma peakraavist suudmeni kesine. Jõe keemilist seisundit 2019. aastal ei hinnatud, kesise ökoloogilise seisundi põhjuseks on märgitud paisud ja hüdromorfoloogilised parameetrid.
Tõstamaa jõgi (VEE1121100) saab alguse Ermistu järve lõunasopist ja suubub Värati lahte (pikkus 4,6 km, valgala 40,6 km2). Jõgi kuulub heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede hulka.
Tõstamaa jõe koondseisund oli 2019. aasta seisuga kesine. Jõe keemilist seisundit 2019. aastal ei hinnatud, kesise ökoloogilise seisundi (kalastik) põhjuseks on märgitud paisud.
Kurina jõgi (VEE1144600) on Pärnu jõe vasakpoolne lisajõgi, mis suubub Pärnu jõkke 19,1 km kaugusel suudmest. Jõe koondseisund on 2019. aasta seisuga kogu ulatuses hea.
Paadrema jõgi (VEE1119600) saab alguse Tõhela järvest ning suubub merre. Jõe koondseisund on 2019. aasta seisuga kogu ulatuses hea.
Vaskjõgi (VEE1147600) on Reiu jõe parempoolne lisajõgi. Jõe koondseisund on 2019. aasta seisuga hea.

4.4.3. Järved
Looduslikest järvedest paiknevad Pärnu linnas Ermistu järv ja Tõhela järv, lisaks on rabades arvukalt laukaid enamuses pindalaga 1-2 ha. Lavassaare turbakarjääris on mitmeid tehisjärvesid (pindalaga 2-6 ha). Nii Ermistu kui ka Tõhela järv paiknevad Tõstamaa osavallas. Mõlemat järve ümbritsevad sood ja rabad, mis on järvede toiteallikaks.
Ermistu järv (VEE2082300) on pindalaga 449,5 ha Pärnumaa suurim järv. Tegemist on rohketoitelise ehk eutroofse järvega, looduslikult on veekvaliteet hea. Järve läbivool on nõrk, põllumaid ümbruses ei asu. Väljavool toimub läbi Tõstamaa aleviku voolava Tõstamaa jõe kaudu. Järvel on kala- ja puhkemajanduslik kasutus ning selle muda on tunnistatud ravimudaks.
Tõhela järv (VEE2073400) on pindalaga 317,6 ha Pärnumaal suuruselt teisel kohal. Järve sügavus on keskmiselt 1,3 m. Järv on tähtis mudavaruna ning kalastuskohana, idakallas on sobiv ujumiseks. Väljavool toimub loodeservast Paadrema jõe kaudu Väinamerre. Jõe algusesse on järve veetaseme hoidmiseks ja kalade liikumistee parendamiseks rajatud 2001. aastal kalatrepp.
Ermistu järve koondseisund on 2019. aasta seisuga hea, Tõhela järve ökoloogiline seisund on hea, kuid keemiline seisund on halb, mitteheadeks näitajateks on elavhõbe kalades ning tsübutriin vees.



4.5. Põhjavesi

Pärnu linna asulate ühisveevärgiga tagatav veevarustus baseerub peamiselt:
• Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumil Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas ja
• Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumil.
Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas paikneb peamiselt Pärnumaal ja Viljandimaal. Peamisteks vettandvateks kivimiteks on Siluri ladestu Jaagarahu, Adavere ja Raikküla lademe lõhelised lubjakivid ja dolomiidid. Kogumi moodustab ca 50 m paksune Siluri kivimite ülemine vettandev osa. Põhjaveekogumit moodustavate veekihtide läbilaskevõime on kogumi põhjaosas ca 100 m2/ööpäevas ja kasvab lõuna suunas kuni 550 m2/ööpäevas. Põhjavesi toitub peamiselt sademete infiltreerumisest Sakala kõrgustikul ja vähemal määral ka Pandivere kõrgustikul. Kuna põhjaveekogum on kõikjal kaetud Devoni kihtidega, siis on põhjavee toitumine aeglane. Veetaseme kõikumise suurimad aastaaegade vahelised amplituudid ületavad harva 2 m olles suuremad põhjaveekogumi toitealade lähedal. Põhjaveekogumi vesi on peamiseks joogi- ja tarbeveeallikaks Pärnu linnas (Reiu ja Vaskrääma veehaarded).
Põhjaveekogum on hästi kaitstud maapinnal paiknevate punkt- ja hajuskoormusallikate mõju eest ning ainsaks koormusallikaks, mis võib põhjavee kvaliteeti mõjutada, on veevõtt. Eesti Geoloogiateenistuse aruande „Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2015-2019“ alusel on põhjaveekogum heas seisundis nii keemilise kui koguselise seisundi osas.
Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum paikneb Pärnumaal, Läänemaal, Raplamaal, Järvamaal ja Viljandimaal. Põhjaveekogumit moodustavate kivimite paksus ulatub paarisaja meetrini, kuid tulenevalt puudulikust veeandvusest piirdub vettandva osa (peamiselt Siluri kivimid) ja seega ka põhjaveekogumi paksus enamasti ülemise 100-120 meetriga.
Kuigi regionaalne põhjaveevool algab Pandivere kõrgustikult, on soodsate toitumistingimustega ka õhukese pinnakattega kaetud kohalikud paekõrgendikud. Neile on iseloomulikud ka suurimad veetasemete kõikumise amplituudid (kuni 3 m). Väiksemad amplituudid (0,8-1,0 m) on iseloomulikud survelise põhjavee väljumisaladele rannikul. Veevõtust põhjustatud veetaseme ulatuslikumat alanemist ei ole täheldatud. Põhjaveekogumi vesi on peamiseks joogi- ja tarbeveeallikaks Pärnu linna osavaldade ÜVK-ga asulates.
Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi keemiline seisund on hea, kuid ohustatud, koguseline seisund hea.

4.6. Üleujutusoht

Pärnu linn on piirkond, kus ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse kui elutähtsa teenuse osutamisel on vajalik arvestada üleujutusohuga.
Pärnu linn paikneb Pärnu lahe ääres, millesse suubub Pärnu jõgi ning Vana-Pärnu piirkonnas Audru jõgi. Pärnu linna territooriumil suubuvad Pärnu jõkke Sauga jõgi ja Reiu jõgi. Pärnu linna piires on märkimisväärselt kõrge põhjaveetase, olles vahemikus 0-1 m maapinnast. Veerohkel aastaajal tõuseb põhjaveetase mereäärsetes piirkondades kohati kuni maapinnani. Linna kõrgemast kirdeosast (Rääma raba suunalt), kus põhjaveetase on maapinnast ligikaudu 1 m, toimub vee liikumine mere suunas. Tingituna kõrgest looduslikust pinnaseveetasemest, pinnase nõrgast vee vastuvõtuvõimest (viirsavi), mere ja jõgede lähedusest, on Pärnu linn pidevalt ohustatud üleujutustest. Pärnu kuulub eelkõige rannikumere üleujutuse riskipiirkonda, mida põhjustab meretaseme tõus. Lisaks võib üleujutust põhjustada Pärnu jõgi.
Merevee tase on eelkõige seotud atmosfääri tsirkulatsiooni intensiivsusega Põhja-Atlandi, Põhjamere ja Läänemere kohal. Läänemere veemaht ja sellega seotud keskmise veetaseme kõikumine sõltuvad jõgede vooluhulgast, sademete hulgast ja veevahetusest Põhjamerega. Suure ja ohtliku üleujutuse põhjustavad tavaliselt mitu tegurit koos. Suurim on Läänemere veetõus siis, kui mööda kindlat ohtlikku trajektoori liigub suure kiirusega sügav tsüklon, mis toob endaga kaasa tugeva tormituule, samal ajal on merevee tase juba eelnevalt kõrge.
Pikaajaliste vaatluste alusel on kindlaks tehtud veetaseme piirväärtused, mille puhul tekivad Eesti suuremates mereäärsetes linnades eriti ohtlikud üleujutused. Pärnu puhul on piiriks 179 cm ja enam. Piirväärtusest kõrgema merevee taseme korral ujutab vesi üle rannikuala madalamad kohad ja tungib tänavatele. Enamjaolt on merevee taseme tõus alla meetri ja eriti ohtliku kõrgusega veetaset on Eestis siiski harva. Kahemeetrise tõusu tõenäosus on Eestis kõige suurem Pärnu lahes.
Kõrgeim veetase on seni mõõdetud seega 9. jaanuaril 2005. aastal – 273 cm (Amsterdami nulli kohaselt, 295 cm üle Kroonlinna nulli). Keskmine veetase oli juba enne tormi 80 cm üle pikaajalise keskmise. Üleujutusele aitas kaasa see, et meri oli jaanuarikuus peaaegu jäävaba, jääkate on aga alati takistuseks veetaseme tõusule. Meri ujutas üle kaldapiirkonna, Pärnu jõe suudme, Vallikääru ja Kontserdimaja vahelise piirkonna. Üle oli ujutatud ka mere ning Ringi tänava ja Tammsaare puiestee vaheline ala ning Mai ja Merimetsa tänava piirkond Raekülas. Vana-Pärnus oli vesi tunginud Kesk tänavani. Kokku hõlmas üleujutus enam kui 8 km2 Pärnu linnast, mõjutades ca 13 000 elanikku. Evakueeriti 300 inimest, 775 maja sai kannatada.
Eestil on Euroopa Liidu liikmesriigina kohustus rakendada üleujutuste direktiivi vesikondade põhiselt. Pärnu kuulub Lääne-Eesti vesikonda, kus tegevuste kavandamiseks on aluseks Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava. Üleujutusega seotud riskide maandamiskavas on Pärnu linn määratud oluliseks riskipiirkonnaks. Kehtiv Lääne-Eesti vesikonna üleujutusega seotud riskide maandamise kava on koostatud aastateks 2022-2027. Maandamiskava näeb ette, et Pärnu riskipiirkonnas on asjakohane rakendada tehnilisi tegevusi üleujutusohuga seotud riskide maandamiseks. Konkreetsed tehnilised tegevused tuleb seejuures võimalike alternatiivsete lahenduste hulgast välja valida riskipiirkonna tasemel. Võimalike lahendustena/tegevustena on maandamiskavas muude alternatiivide hulgas kirjeldatud ka sademeveesüsteemide rekonstrueerimist, üleujutuste tõkestamise vahendeid (sh sulgurid), veekogudest setete ja voolutakistuste eemaldamist. Näiteks veetõusu tõkestamiseks ja võimaliku uputuse vähendamiseks paigaldati üleujutuspiirkonna sademeveesüsteemidele tagasivooluklapid.
Üleujutuste võimalikud kahjulikud mõjud Pärnus on Lääne-Eesti veemajanduskava eelnõu alusel järgnevad:
• üleujutus takistab operatiivteenistuste (politsei, kiirabi, tuletõrje) haiglate, lasteaedade, koolide või avalikõiguslike hoonete tööd;
• üleujutus ohustab keskkonnakompleksloa kohustusega käitist või üle 2000 ie reoveepuhastit;
• üleujutusalal on pinnaveehaarded;
• üleujutusalal on suplusveekogud;
• üleujutus võib hävitada või kahjustada kultuuriväärtust;
• üleujutus esineb Natura alal või looduskaitsealal;
• üleujutus jõuab välja majade ja tänavateni;
• üleujutusalal esineb majandustegevust
•

Joonis 4‑1 Pärnu linna üleujutusohupiirkonna kaart (Allikas: Maa-ameti geoportaal)

Pärnu Linnavalitsuse 26.11.2018 määrus nr 20 sätestab Pärnu linna korraldatavate elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded.
AS Pärnu Vesi järgib üleujutusohu ja teiste elutähtsa teenuse osutamist ohustavate riskide maandamisel elutähtsa teenuse riskianalüüse, mis vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajadusel täiendatakse.
Elanikel on soovitav olla teadlik ning üleujutusohu korral lähtuda juhistest, mis on toodud Riigi Ilmateenistuse kodulehel.

4.7. Tehiskeskkond

Pärnu linna olemasolevat ja perspektiivset tehiskeskkonda mõjutab tema paiknemine rahvusvaheliste olemasolevate ja tuleviku ühendusteede ääres ja piirkonnas (Via Baltica ja Rail Baltic raudtee).
Via Baltica teemaplaneeringud on kättesaadavad Transpordiameti kodulehel: https://www.mnt.ee/et/tee/ehitusobjektid/teemaplaneeringud. Via Baltica trass on oluline piirkonna arengu huvides, samas negatiivse poole pealt ahendab võimalusi uute elamualade kavandamiseks ja arendamiseks. Via Baltica trass tuleb hoida vaba.
Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kehtestas riigihalduse minister 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40. Raudtee trassi koridori asukoha määramisel kaaluti mitut võimalikku asukohta, mille tulemusena valiti trassikoridori asukoht nii, et raudtee rajamine oleks tehniliselt teostatav ja majanduslikult tasuv ning raudteest tulenevad mõjud ja häiringud oleksid minimaalsed nii inim- kui ka looduskeskkonnale. Trassikoridor läbib Pärnu linna asustusüksusena ning Paikuse osavalda. Pärnu linnas on trassikoridori laiuseks 150 m, hajaasustuses 350 m.
Paikuse osavallas paikneb OÜ Paikre Jäätmekäitluskeskuse Põlendmaa prügila. OÜ Paikre osakud kuuluvad 100% Pärnu linnale. Prügila avati 2006. aastal.
Prügila pindala on katastriplaani (katastritunnus 56801:005:0284) järgi 41,2 ha ja sellel asub prügila ladestusala (5,6 ha), kompostimis- ja ehitusjäätmete käitlemise plats (ca 1 ha) ning prügilat teenindavad rajatised ja hooned. Pärnu-Viljandi regiooni Keskkonnaameti poolt on OÜ-le Paikre väljastatud keskkonnakompleksluba nr KKL/317465.
Linna arengule on olulised tugevate energiaühenduste olemasolu ja taastuvenergeetika laiem levik; mitmekülgsed loodusolud ja ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine.
Üheks potentsiaalseks tehiskeskkonnarajatiseks on samuti Paikuse osavalla piirkonda kavandatav võimalik tuulepark.
Teemaplaneering „Tuulepargi rajamine Paikuse valda“ (edaspidi: teemaplaneering) algatati Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009 otsusega nr 28. Teemaplaneeringuga koos algatati planeeringule keskkonnamõju strateegiline hindamine. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk oli analüüsida strateegilisel tasandil tuuleenergeetika arendamise võimalusi Pärnumaal, selgitada välja tuuleenergeetikaks otstarbekad maa-alad ning sätestada tuuleenergeetika arendamise üldised põhimõtted.



























5. Ühisveevarustus

Peatükis kirjeldatakse Pärnu linna olemasolevaid ühisveevarustussüsteeme, tuletõrje veevarustussüsteeme ja nende seisukorda ning hinnatakse veetoodangu ja -tarbimiste andmeid ÜVVK arendamise kava koostamise ajaks kinnitatud vee-ettevõtjate kaupa
Pärnu linnas on 14 ühisveevarustuse veevärki, mis teenindavad ca 48 tuhandet elanikku.
Tabel 5‑1 Pärnu linna ühisveevärgid
Veevõrgu nimetus
Piirkond
Ühisveevärgi pikkus km
Tarbijate arv
Veevõtt m³/ööpäevas
Märkused
Ahaste
Ahaste küla,
4
150
15

Annikaevu pumpla piirkond, Lindi
Lindi küla,
2,5
158
10

Jõõpre
Jõõpre küla,
4
286
66

Kihlepa
Kihlepa küla,
1
82
10

Kõima
Kõima küla,
1,1
122
18

Lavassaare
Lavassaare alev,
1,4
474
70

Liu
Liu küla
1
50
5

Pärnu
Pärnu linn, Audru alevik; Paikuse alev; Seljametsa küla; Silla küla; Põldeotsa küla; Papsaare küla
370
45 750
9 000
Pärnu veevõrguga on ühendatud Tori vallas Sindi linn, Sauga alevik, Tammiste küla, Eametsa küla
Sanga
Lemmetsa küla
1
123
10

Tammuru
Tammuru küla
1
93
10

Kuigu
Silla küla , Jõemänniku uuselamurajoon
2,5
80
2

KOKKU AS Pärnu Vesi
390
47 367
9 216

Pootsi
Pootsi küla
0,5
30
5

Tõhela ja Männikuste
Tõhela küla Männikuste küla
1,2
50
7

Tõstamaa
Tõstamaa alevik
12
444
70

KOKKU OÜ SuFe
13,7
664
82

Kokku Pärnu linn
404
48 031
9 298


5.1. AS PÄRNU VESI TEGEVUSPIIRKONDADE ÜHISVEEVARUSTUS

AS Pärnu Vee tegevuspiirkonna ühisveevarustuse üldandmed on alljärgnevad:
Tabel 5‑2 AS Pärnu ühisveevarustus
Nimetus
Ühik
Kogus
Kirjeldus
Puurkaevud
tk
29
Vaskrääma, Reiu, lokaalsed
Toorveetorustik
km
8,7
Reiu VH-VTJ, Vaskrääma VH, Vaskrääma VH-Reiu VTJ
Veetöötlusjaamad
tk
10
Reiu VTJ+lokaalsed
II astme pumpla
tk
1
Reiu VTJ
Veetorustik
km
390

III astme pumpla
tk
1
Audru RTP

5.1.1. Veetoodang ja veetarbimine
AS Pärnu Vesi tarnib tegevuspiirkonnas elutähtsa teenusena kõigile kvaliteedinõuetele vastavat joogivett ja tagab tulekahjude likvideerimiseks vajaliku koguse kättesaadavuse tuletõrje-hüdrantidest. Reiu ja Vaskrääma veehaarete baasil varustatakse elutähtsa teenusena veega ca 44 000 Pärnu linna (KOV) asulate elanikku, Pärnu linna asutusi ja ettevõtteid ning Tori vallas Sindi linna, Sauga aleviku, Tammiste ja Eametsa küla tarbijaid. Müüdud veest tarbivad 55% Pärnu linna elanikest tarbijad, 27% Pärnu linna asutused ja ettevõtted ning 18% veest tarbitakse Tori vallas.
Tabel 5‑3 AS Pärnu Vesi veeteenuse tarbimise jaotus peamiste tarbijagruppide lõikes
Nimetus
Ühik
2019
2020
2021
2022
2023
Eratarbija
tuhat m³/ööpäevas
3,72
3,91
3,95
3,85
3,92

Osakaal %
51%
55%
56%
54%
52%
Ärikliendid
(Asutused ja ettevõtted)
tuhat m³/ööpäevas
2,20
1,92
1,92
2,15
2,17

Osakaal %
30%
27%
27%
30%
29%
Pärnu linn kokku
tuhat m³/ööpäevas
5,92
5,83
5,88
6,01
6,08

Osakaal %
81%
82%
83%
83%
81%
Tori valla vee-ettevõte OÜ Sindi Vesi
Sisaldab Paikusele ostetavat vett
tuhat m³/ööpäevas
1,43
1,31
1,19
1,20
1,42

Osakaal %
19%
18%
17%
17%
19%
Kokku
tuhat m³/ööpäevas
7,35
7,14
7,07
7,21
7,51
Andmed: AS Pärnu Vesi veetarbimise andmed
Vee tarbimine on stabiilne, aastatel 2020-2021 oli COVID pandeemia tõttu Pärnu linna veetarbimises mõningane langus, alates 2022 aastast on veetarbimine tõusu trendis.

5.1.1.1. Reiu ja Vaskrääma veehaarete veetoodang
Veetoodang on saadud puurkaevudele paigaldatud veearvestite andmete põhjal. Veetoodangu vooluhulgad Reiu ja Vaskrääma veehaaretes aastatel 2019-2023 on esitatud alljärgnevas tabelis.
Tabel 5‑4 Veehaarete veetoodang
Veehaare
2019
2020
2021
2022
2023
Reiu veevõtt tuhat m³
1 055
1 026
1 074
1 071
1 225
Osakaal %
36%
37%
36%
36%
39%
Vaskrääma veevõtt tuhat m³
1 861
1 746
1 890
1 920
1 911
Osakaal %
64%
63%
64%
64%
61%
KOKKU tuhat m³
2 916
2 772
2 964
2 991
3 136

5.1.1.2. Lokaalsete puurkaevude veetoodang
Veetoodang on saadud puurkaevudele paigaldatud veearvestite andmete põhjal. Veetoodangu vooluhulgad külade puurkaevudes aastatel 2019-2023 on esitatud alljärgnevas tabelis.
Tabel 5‑5 Lokaalsete puurkaevud veetoodang 2019-2023
Puurkaevud
Ühik
2019
2020
2021
2022
2023
Ahaste puurkaev
tuhat m³
4,9
5,1
5,4
5,2
5,2
Annikaevu kinnistu puurkaev
(Lindi)
tuhat m³
3,2
3,1
3,7
4,2
4,1
Jõõpre puurkaev
tuhat m³
-
-
-
-
-
Jõõpre puurkaev nr 5219
tuhat m³
10,9
7,8
9,1
9,7
9,5
Kihlepa puurkaev
tuhat m³
2,7
3,2
2,9
2,9
2,6
Kõima puurkaev
tuhat m³
4,4
5,0
1,5
4,4
4,2
Liu
tuhat m³
1,5
1,6
1,8
1,7
1,9
Sanga
tuhat m³
3,4
3,8
1,5
2,4
1,9
Lavassaare puurkaev
tuhat m³

19,1
17,4
18,7
18,6
Tammuru
tuhat m³




3,1
Lindi/Muhu
tuhat m³



0,3
2,7
Kuigu
tuhat m³




0,9
KOKKU
tuhat m³
31,0
48,7
43,3
49,5
54,7

5.1.1.3. Veetarbimine AS Pärnu Vesi tegevuspiirkonnas
Pärnu Vee tegevuspiirkonna veetarbimine moodustab ca 88% kogu AS-i Pärnu Vesi müügimahust. Aastatel 2019-2023 tarbiti keskmiselt 2,2 miljonit m3 joogivett aastas. Vee tarbimine on saadud klientidele paigaldatud veearvestite näitude põhjal, lõik tarbijad on varustatud veearvestitega,
Tabel 5‑6 Veetarbimine Pärnu Vee tegevuspiirkonnas 2019-2023
Veetarbijad
2019
2020
2021
2022
2023
Elanikud tuhat m³
1 358
1 430
1 443
1 407
1 429
Osakaal %
62%
67%
67%
64%
64%
Ärikliendid tuhat m³
803
702
702
786
792
Osakaal %
38%
33%
33%
36%
36%
KOKKU tuhat m³
2 161
2 133
2 145
2 193
2 221

Vee tarbimine on stabiilne, 2020-2021. aastatel oli COVID pandeemia tõttu Pärnu linna veetarbimises mõningane langus, alates 2022 aastast on veetarbimine tõusu trendis.
Pärnu linnas kasutab ühisveevärgiteenust üle 99% Pärnu linna elanikest. Keskmine ühiktarbimine elaniku kohta oli Pärnus 2023. aastal arvestuslikult 82 l/ööpäevas.

5.1.1.4. Veetarbimine väljaspool tegevuspiirkonda, Tori vallas
Tabel 5‑7 Lähivaldade veetarbimine 2019-2023
Hulgimüük
2019
2020
2021
2022
2023
OÜ-le Sindi Vesi müük tuhat m³
512
481
434
437
520
OÜ-lt Sindi Vesi ostetud vesi Paikusele tuhat m³
110
121
123
131
130
Tori valda tarnitud vesi tuhat m³
411
360
311
306
390

OÜ-le Sindi Vesi müüdi Reiu veetöötlusjaamast joogivett Sindi linna, Sauga alevisse ja Tammiste ning Eametsa külla. AS Pärnu Vesi ostis kuni ettevõte ühinemiseni aastal 2024 Paikuse osavalla klientide tarbeks vee Sindi Veele kuuluvast Sindi -Reiu vee magistraaltorustikust tagasi. Alates 2024. aastast on OÜ Sindi Vesi ühinenud AS-ga Pärnu Vesi.

5.1.1.5. Perspektiivne veevajadus
Kuna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ja sellest tulenev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava käsitleb eelkõige elanikkonnale veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse tagamist, siis kavas investeeringuid otseselt tööstuspiirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamiseks ette ei ole nähtud. Küll aga peab hoolitsema nende piirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni põhivõrgu ja eelvoolude arendamise eest. Veeressursside ja reoveepuhastusvõimsuste planeerimisel on vaja arvestada tööstuse vajadusega ja suunata süsteemi põhiehitiste dimensioneerimist sellele vastavalt. Ühisveevärgi laiendamise vajadus linnas on seotud eelkõige detailplaneeringutega ja ühisveevärgiga seni ühendamata elanikkonnaga.
Veevajaduse hindamisel on võetud aluseks 2021. aastal koostatud Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering, Pärnu linna arengukava ja projektid ning olemasoleva olukorra hindamine 2021. aasta seisuga. Veetoodang leitakse puurkaevude veearvestite näitude alusel. Tarbitud vesi arvutatakse tarbijate veearvestite näitude alusel.
Arvestamata vesi leitakse toodangu ja realisatsiooni vahena ning see sisaldab järgmisi komponente:
• veelekked;
• omatarve;
• veearvestite vead;
• illegaalsed veeühendused;
• avalik veevõtt;
• tulekustutusvesi.
Allolevas tabelis on näidatud prognoositav Pärnu linna elanike arv ja prognoositavad veetootmise ning joogivee tarbimise vooluhulgad AS Pärnu Vesi vastutusalas 2022-2036.

Tabel 5‑8 Pärnu Vee tegelikud ja prognoositavad veetootmise ja joogivee tarbimise vooluhulgad 2023-2036
 
2023
2024 PR
2025 PR
2026 PR
2027 PR
2028 PR
2029 PR
2030 PR
2031 PR
2032 PR
2033 PR
2034 PR
2035 PR
2036 PR
Elanike arv tuhat inimest
49,4
49,4
49,4
49,4
49,4
49,4
49,4
49,4
49,4
49,4
49,4
49,4
49,4
49,4
Veega liidetud elanike arv tuhat inimest
47,3
47,4
47,5
47,5
47,6
47,6
47,7
47,7
47,8
47,8
47,9
47,9
48,0
48,0
Veega liidetud elanike osakaal
96%
96%
96%
96%
96%
96%
97%
97%
97%
97%
97%
97%
97%
97%
Elanike tarbimine l/in/päevas
82,8
82,6
82,7
82,8
82,9
83,0
83,1
83,2
83,3
83,4
83,5
83,6
83,7
83,8
Elanike veetarbimine tuhat m3
1 429
1 429
1 432
1 435
1 439
1 442
1 445
1 448
1 452
1 455
1 458
1 461
1 465
1 468
Asutuste ja ettevõtete veetarbimine tuhat m3
792
793
794
795
796
797
798
799
800
801
802
803
804
805
Tori vallale vee müük veevõtt tuhat m³
520
469
500
500
500
500
500
500
500
500
500
500
500
500
Paikusele vee müük tuhat m³
113
116
115
115
115
115
115
115
115
115
115
115
115
115
Veetarbimine kokku tuhat m3
2 628
2 575
2 611
2 615
2 620
2 624
2 628
2 632
2 637
2 641
2 645
2 649
2 654
2 658
Veevõtt tuhat m3
3 190
3 026
3 055
3 047
3 039
3 031
3 022
3 027
3 032
3 037
3 042
3 047
3 052
3 057
Müümata vesi tuhat m3
562
451
444
432
419
407
394
395
395
396
397
397
398
399
Müümata vee osakaal %
17,6%
17,5%
17,0%
16,5%
16,0%
15,5%
15,0%
15,0%
15,0%
15,0%
15,0%
15,0%
15,0%
15,0%
Keskmine ühiktarbimine elaniku kohta on keskmiselt 83 l/ööpäevas, perspektiivne ühiktarbimine suureneb prognoosi kohaselt 2036. aastaks 83,8 l/ööpäevas. seoses. Veevõtt aastatel 2025-2036 ei ületa vee erikasutusloas lubatud veevõttu ning vajadusel on võimalik veevõtu suurendada kuni 5,6 miljoni m³ aastas
5.1.1.6. Joogivee kontrollikava
Tarbijatele juhitava joogivee kvaliteeti jälgitakse vastavalt joogivee kontrolli kavale.
Joogivee kontrollikavades on toodud andmed joogivee käitleja, ühisveevärgi asukoha, käideldava vee koguse ja tarbijate arvu kohta ning proovivõtukohtade nimekiri ja proovivõtukohtades uuritavate kvaliteedinäitajate nimekiri, sh tava- ja süvakontrolli ning mikrobioloogilise analüüsi sagedus tarbija juures.
Tavakontrollis uuritavad näitajad on: värvus, elektrijuhtivus, pH; lõhn; maitse; hägusus; Escherichia coli; Coli- laadsed bakterid; Kolooniate üldarv 22°C; raud; fluoriiid; jääkkloor; nitritid*; ammoonium.
Süvakontrollis uuritavad näitajad on: ammoonium; alumiinium; kloriid; mangaan; naatrium; oksüdeeritavus; raud; sulfaat; enterokokid;: akrüülamiid; antimon; arseen; benseen; benso(a)büreen& PAH; boor; 1,2-dikloroetaan; elavhõbe; epikloorhüdriin; fluoriid; kaadmium; kroom; nikkel; nitraat; nitrit; pestitsiidid; pestitsiidide summa; plii; PAH (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud); seleen; tetrakloroeteen ja trikloroeteen; trihaolmetaanide summa; tsüaniid; vask; vinüülkloriid.

AS-il Pärnu Vesi on joogiveekontrollikavas alljärgnevad proovivõtukohad ja sagedused
Tabel 5‑9 Proovivõtukohad ja sagedused
Proovivõtukoht
Sagedus
Reiu Veetöötlusjaamast väljuv joogivesi
Tavakontroll 1 kord nädalas
Süvakontroll 3 korda aastas
Reiu veehaardest väljuv joogivesi proovivõtukohad linna veevõrgus
Tavakontroll: vastavalt proovivõtukohtade graafikule vähemalt 3 korda kuus
Jõõpre veetöötlusjaam
Tavakontroll 1 kord kuus:
Süvakontroll
Jõõpre põhikool
Tavakontroll 1 kord aastas
Kihlepa puurkaev
Tavakontroll 1 kord kuus:
Süvakontroll
Kihlepa rahvamaja
Tavakontroll 1 kord aastas
Kõima veetöötlusjaam
Tavakontroll 1 kord kuus:
Süvakontroll
Keskuse tee 6 Kõima
Tavakontroll 1 kord aastas
Lindi veetöötlusjaam
Tavakontroll 1 kord kuus:
Süvakontroll
Lindi Lasteaed- Algkool
Tavakontroll 1 kord aastas
Ahaste puurkaev
Tavakontroll 1 kord kuus:
Süvakontroll
Aruvälja lasteaed
Tavakontroll 1 kord aastas
Lavassaare veetöötlusjaam
Tavakontroll 1 kord kuus:
Süvakontroll
Lavassaare kauplus
Tavakontroll 1 kord aastas
Sanga veetöötlusjaam
Tavakontroll 1 kord kuus:
Süvakontroll
Liu veetöötlusjaam
Tavakontroll 1 kord kuus:
Süvakontroll
Tammuru veetöötlusjaam
Tavakontroll 1 kord kuus:
Süvakontroll

Joogiveekontrollikava järgi on AS- Pärnu Vee tegevuspiirkonnas joogiveekvaliteedi vastavus aastatel 2019-2023 alljärgnev

Tabel 5‑10 AS Pärnu Vesi joogiveekvaliteedi vastavus 2019-2023

2019
2020
2021
2022
2023
Proovide arv kokku
218
217
240
228
245
Mittevastavate proovide arv
9
4
21
18
37
Nõuetele vastavuse %
95,9%
98,2%
91,3%
92,1%
84,9%
Sh Pärnu veevõrk
100%
100%
92,4%
96,3%
84,6%
Sh lokaalsed veevõrgud
92,4%
96,6%
90,4%
88,2%
85,2%
Andmed: AS Pärnu Vesi

5.1.2. Pärnu ühisveevarustus
5.1.2.1. Üldist
Pärnu keskuslinna, Paikuse osavallas Paikuse alevi, Seljametsa ja Silla küla (v.a Kuigu veevärk ), ning Audru osavallas Audru aleviku, Papssaare ja Põldeotsa küla veevõrgu joogivesi ammutakse Reiu ja Vaskrääma veehaardest. Tegemist on ühise Pärnu ühisveevarustuse süsteemiga .
Veevarustuse protsessi osad on:
• toorveevõtt põhjaveehaaretest;
• toorvee transportimine toorveetorustikus Reiu veetöötlusjaama;
• põhjavee puhastamine ja töötlemine veetöötlusjaamas;
• surve tõstmine II astme pumplas;
• kvaliteetse ja ühtlase survega joogivee transport Pärnu veevõrgust ning jaotustorustikest klientidele/tarbijatele.

Joonis 5‑1 Veevarustuse protsess

Veehaarded
Pärnu linna ja lähipiirkonna veevarustusallikaks on põhjavesi, mis pärineb Reiu veehaarde Kesk-Alam-Devoni veekompleksi ja Vaskrääma veehaarde Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi puurkaevudest. Igal puurkaevul on keskkonnaministri käskkirjaga määratud 50 meetri raadiusega sanitaarkaitseala, kus majandustegevus on keelatud. Sanitaarkaitsealal on lubatud ja teostatakse ainult metsa hooldamist, heintaimede niitmist, puurkaevpumpla seadmete ja rajatiste hooldust ning veeseiret.


Joonis 5‑2 kinnitatud põhjaveevaruga piirkonnad Siluri veekihis

Reiu veehaare paikneb Pärnu linna kaguosas ning sellesse kuulub 13 puurkaevu, millest kasutuses on 8 puurkaevu sügavusega 55…70 m. Puurkaevud asetsevad silikaadist hoonetes. Hooned on heas seisukorras, varustatud terasustega, hoonete alune maa on kinnistatud ja on AS Pärnu Vesi omanduses. Veehaare töötab 1968. aastast alates.

Joonis 5‑3 Reiu veehaarde kinnitatud sanitaarkaitsealad, Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduselt

Reiu veehaarde Pärnu puurkaevude gruppi kuuluvad puurkaevud 4300, 4376, 4377, 4378, 4379, 4380. Puurkaevud avavad Siluri põhjaveekihti, puurkaevude sügavus on 55-60 m (Tabel 5.3). Veeloa L.VV/329083 alusel on lubatud veevõtt aastatel 2024-2036 Reiu veehaarde Pärnu puurkaevude grupist 2 500 m3 ööpäevas, 910 000 m3 aastas.
Reiu veehaarde Tahkuranna puurkaevude gruppi kuuluvad puurkaevud 4299, 4472, 5053, 5054. Puurkaevud avavad Siluri põhjaveekihti. Puurkaevude sügavus 4299 on 56-70 m. Veeloa L.VV/329083 alusel on lubatud veevõtt aastatel 2024-2036 Reiu veehaarde Tahkuranna puurkaevude grupist 2 500 m3 ööpäevas, 910 000 m3 aastas.
Reiu-Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekihti avavad tarbepuurkaevud 4470, 4471 ja 4387. Puurkaevude sügavus on 460 m. Veeloa L.VV/329083 alusel on lubatud veevõtt alates 2019. aastast Reiu-O-Ca veehaardest 440 m3 ööpäevas, 160 600 m3 aastas.
Reiu veehaardest pumbatud vesi (ca 2000 m3/ööpäevas) juhitakse puhastamiseks Reiu veetöötlusjaama.
Vaskrääma veehaare asub Pärnu linnast 5,5 km kagu poole, Paikuse osavalla Reiu küla territooriumil. Veehaare koosneb 10 puurkaevust: Vaskrääma 1 (5056), Vaskrääma 2 (5057), Vaskrääma 3 (5058), Vaskrääma 4 (5059), Vaskrääma 5 (5060), Vaskrääma 6 (5061), Vaskrääma 7 (5062), Vaskrääma 8 (5063), Vaskrääma 9 (5064), Vaskrääma 10 (5065).

Joonis 5‑4 Vaskrääma veehaarde kinnitatud sanitaarkaitsealad, Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduselt


Vaskrääma veehaarde puurkaevud on rajatud 1988. aastal, veehaare on kasutusel 1990. aastast. Puurkaevude sügavus on 80 m. Puurkaevud asetsevad silikaadist hoonetes. Hooned on heas seisukorras. Veeloa L.VV/329083 alusel on lubatud veevõtt aastatel 2018-2036 Vaskrääma veehaardest 10 000 m3 ööpäevas, 3 660 000 m3 aastas.
Pumbatud vesi (ca 8 500 m3/ööpäevas) suunatakse puhastamiseks Reiu veetöötlusjaama (p. 5.1.6).
Reiu ja Vaskrääma veehaaretest pumbatava põhjavee kohta 2020. aastal teostatud analüüside tulemused on esitatud Lisa 2 tabelis 1.
Tabel 5‑11 Reiu ja Vaskrääma veehaarte toodang 2019-2023 (m³)
Veehaare
2019
2020
2021
2022
2023
Reiu
1 054 773
1 025 587
1 074 447
1 071 089
1 224 601
Osakaal
36%
37%
36%
36%
39%
Vaskrääma
1 860 846
1 745 762
1 889 954
1 919 775
1 911 819
Osakaal
64%
63%
64%
64%
61%
KOKKU
2 915 619
2 771 349
2 964 401
2 990 864
3 136 420
Andmed: AS Pärnu Vesi

Linna veehaarde puurkaevud ei oma käesoleval ajal ühisveevarustuse seisukohast tähtsust, puurkaevud on tamponeeritud ja kasutusest väljas.


Puurkaevud
Alljärgnevas tabelis on kirjeldatud Reiu ja Vaskrääma veehaarete puurkaevude tehnilised andmed.
Tabel 5‑12 Reiu ja Vaskrääma veehaarete puurkaevud
Veehaarde nimetus
Puur-kaevu nr
Puur-kaevu katastri nr
Passi nr
Puur-kaevu sügavus m
Ehitus-aasta
Selgitus
Reiu veehaare - Pärnu
1
4471
3928-11
460
1974
Seirekaev
Reiu veehaare - Pärnu
2
4378
2058/8
60
1968
Ei tööta
Reiu veehaare - Pärnu
3
4379
2058/9
60
1969
Ei tööta
Reiu veehaare - Pärnu
4
4470
3549-3-A
460
1973
Seirekaev
Reiu veehaare - Pärnu
5
4376
2058/4
60
1967
Töötab
Reiu veehaare - Pärnu
6
4380
2058/1
60
1968
Töötab
Reiu veehaare - Pärnu
7
4300
1617
55
1965
Töötab
Reiu veehaare - Pärnu
8
4377
2058/6
60
1968
Töötab
Reiu veehaare - Pärnu
9
4299
33
56
1965
Töötab
Reiu veehaare - Pärnu
10
4387
3495
460
1973
Ei tööta
Reiu veehaare - Tahkuranna
11
4472
3972-12
60
1974/
2016
Töötab
Reiu veehaare - Tahkuranna
12
5053
5799-12
70
1987
Töötab
Reiu veehaare - Tahkuranna
13
5054
5799-13
70
1987
Töötab
Vaskrääma veehaare
1
5056
5904-1
80
1988
Töötab
Vaskrääma veehaare
2
5057
5904-2
80
1988
Töötab
Vaskrääma veehaare
3
5058
5904-3
80
1988
Töötab
Vaskrääma veehaare
4
5059
5904-4
80
1988
Töötab
Vaskrääma veehaare
5
5060
5904-5
80
1988
Töötab
Vaskrääma veehaare
6
5061
5904-6
80
1988
Töötab
Vaskrääma veehaare
7
5062
5904-7
80
1988
Töötab
Vaskrääma veehaare
8
5063
5904-8
80
1988
Töötab
Vaskrääma veehaare
9
5064
5904-9
80
1988
Töötab
Vaskrääma veehaare
10
5065
5904-10
80
1988
Töötab
Andmed: AS Pärnu Vesi

Põhjavee pumpamine puurkaevudest
Veehaarde puurkaevpumplad on varustatud puurkaevpumpade, sagedusmuundurite, siibrite, veearvestite ning pumpasid juhtiva automaatikasüsteemi ja kaugvalvega (edaspidi SCADA-ga). Elektrikatkestuste juhtumiteks on puurkaevud varustatud elektrigeneraatoritega.
Põhjavesi ammutatakse veehaardest puurkaevudesse 30 – 40 meetri sügavusele paigaldatud 5,5 kuni 7,5 kW võimusega puurkaevpumpadega, mille tootlikkus on 30-46 m³/h. Puurkaevpumpasid juhitakse kontrolleritega ning puurkaevpumpade tööd on võimalik jälgida ja vajadusel juhtida SCADA-ga.
Tabel 5‑13 Puurkaveupumplate seadmed
Üldandmed
Tehnilised andmed
Toime-pidevus
Veehaarde nimetus
Puur-kaevu nr
Pump
Võimsus KW
Tootlikkus m3/h
Elektri-generaator
Reiu veehaare - Pärnu
1
Ei ole
 
 
 
Reiu veehaare - Pärnu
2
Ei ole
 
 
 
Reiu veehaare - Pärnu
3
Ei ole
 
 
 
Reiu veehaare - Pärnu
4
Ei ole
 
 
 
Reiu veehaare - Pärnu
5
Grundfos SP46-4-C
5,5
30
Jah
Reiu veehaare - Pärnu
6
Grundfos SP46-4-C
5,5
30
Jah
Reiu veehaare - Pärnu
7
Grundfos SP46-4-C
5,5
30
Ei
Reiu veehaare - Pärnu
8
Grundfos SP46-4-C
5,5
30
Ei
Reiu veehaare - Pärnu
9
Grundfos SP46-4-C
5,5
30
Ei
Reiu veehaare - Pärnu
10
Ei ole
 
 
 
Reiu veehaare - Tahkuranna
11
Grundfos SP46-4-C
5,5
30
Ei
Reiu veehaare - Tahkuranna
12
Grundfos SP46-4-C
5,5
30
Ei
Reiu veehaare - Tahkuranna
13
Grundfos SP46-4-C
5,5
30
Ei
Vaskrääma veehaare
1
Grundfos 15AC1905 SP 46-5
7,5
46
Jah
Vaskrääma veehaare
2
Grundfos 15AC1905 SP 46-5
7,5
46
Jah
Vaskrääma veehaare
3
Grundfos 15AC1905 SP 46-5
7,5
46
Jah
Vaskrääma veehaare
4
Grundfos 15AC1905 SP 46-5
7,5
46
Jah
Vaskrääma veehaare
5
Grundfos 15AC1905 SP 46-5
7,5
46
Jah
Vaskrääma veehaare
6
Grundfos 15AC1905 SP 46-5
7,5
46
Jah
Vaskrääma veehaare
7
Grundfos 15AC1905 SP 46-5
7,5
46
Jah
Vaskrääma veehaare
8
Grundfos 15AC1905 SP 46-5
7,5
46
Ei
Vaskrääma veehaare
9
Grundfos 15AC1905 SP 46-5
7,5
46
Ei
Vaskrääma veehaare
10
Grundfos 15AC1905 SP 46-5
7,5
46
Ei
Andmed: AS Pärnu Vesi
Veehaarete maksimaalne tootlikkus on kokku 625 m³/h ehk 15 000 m³/ööpäevas (5 000 m³ Reiu + 10 000 m³ Vaskrääma), mida on ca 2 korda rohkem kui tavaolukorras vajalik.
Vaskrääma veehaardes on 7 puurkaevpumplat (nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7) varustatud elektrigeneraatoritega (11 kW), mis tagavad elektrikatkestuse korral maksimaalseks tootlikkuseks 322 m³/h.
Reiu VTJ diiselgeneraatoriga on elektrikatkestuse korral võimalik käivitada Reiu veehaarde kaks puurkaevpumpa (nr 5, 6) maksimaalse tootlikkusega 60 m³/h.

Reiu ja Vaskrääma veehaarete põhiprobleemid
Reiu veehaare
Siluri veekihi puurkaevude katastri numbriga 4379 ja 4378 puurkaevpumplate hoonete tehniline olukord on halb. Pumplate hooned vajavad renoveerimist.
Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi on kasutusest väljas puurkaevud katastri numbritega 4471, 4470 ja 4387. Puurkaevude manteltoru ja manteltorutaguse materjali amortiseerumise tulemusena võib kloriidide rikas surveline põhjavesi Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksist hakata liikuma ülesse Siluri veekihti ning seetõttu on Ordoviitsiumi-Kambriumi puurkaevud ohuks teistele Reiu veehaarde, Siluri veekihi puurkaevudele.
Puurkaevude hooned tuleb korrastada ning puurkaevud konserveerida.

Vaskrääma veehaare
Vaskrääma veehaardes probleeme ei tuvastatud.

Toorvee tarne veehaaretest Reiu veetöötlusjaama
Toorvesi transporditakse Reiu ja Vaskrääma veehaaretest Reiu veetöötlusjaama toorveetorustike kaudu. Toorveetorustikud kulgevad enamasti kahe Ø 400 mm niidina, ca 6 km pikkuselt Vaskrääma ja Reiu veehaaretest kuni Reiu veetöötlusjaamani. Vaskrääma toorveetorustikud on dubleeritud, see tähendab, et ühe torustiku sulgemine ei põhjusta toorvee tarnes häireid. Reiu veehaare paikneb linna kaguosas veetöötlusjaama vahetus läheduses Pärnu linna ja Häädemeeste valla territooriumil. Vaskrääma veehaare asub Pärnu linnast 5,5 km kagu poole, Paikuse osavalla territooriumil.

Tabel 5‑14 Vaskrääma ja reiu veehaarde Toorveetorustikud
Veehaarde nimetus
Läbimõõt
Materjal
Pikkus km
Ehitus-aasta
Vaskrääma torustiku düüker Reiu jõgi
400
PE
2 x 0,115
2017
Vaskrääma torustik puurkaevpumplatest Vaskrääma sõlmeni
200/150/100
Malm
1,54
1990/ (2020-2023)
Vaskrääma veehaarde torustik sõlmest düükrini
400
Malm/teras/
PE
2 x 4,1 (1,4)

Vaskrääma torustik düükrist Reiu VTJ-ni
400
Malm/teras
2 x 1,8

Reiu veehaarde torustik
300/250/200/150/100
Malm/teras
1,4
1968
Andmed: AS Pärnu Vesi
Toorveetorustiku põhiprobleemid
Torustiku seisukord on halb, torustiku materjalina on kasutatud nõukogude perioodil valatud hallmalmist muhvtorusid, põlved ja siibrite väljaviigud on rajatud terasest.
Torude ühendamisel on muhvides kasutatud tõrvanööri või raskeõliga immutatud takku ning peale taku või nööri tihtrauaga pilutamist täideti ülejäänud pilu tsementseguga. Tsementsegu ei ole kahjuks kestev pikaajaline lahendus ning tsemendisegu paisumine või eemaldumine on olnud lekete tekkimise põhjuseks.
Lekete avastamine on toorveetorustikel raskendatud, kuna veesurve madal, ainult 1,5 baari, siibrisõlmed asetsevad üksteisest väga kaugel ning toorveetorustik paikneb metsas ning põldudel, kus igapäevane vaatlustegevus on raskendatud ja ressursimahukas.
Eeltoodust tulenevalt ei ole traditsiooniline varjatud lekete avastamiseks kasutatav tehnoloogia efektiivne ning toorveetorustike veekao osakaal kogu veevarustuse süsteemist on ca 12-17%.

Vee puhastamine Reiu veetöötlusjaamas
Reiu ja Vaskrääma veehaaretest välja pumbatav vesi puhastatakse enne tarbijatele juhtimist alates 1998. aastast Reiu veetöötlusjaamas kõigile joogivee nõuetele vastavaks. Reiu veetöötlusjaam asub aadressil Lätte 8, Pärnu linn. Reiu veetöötlusjaama kinnistu on piiratud aiaga, territooriumil asetsevad kaks heas seisukorras silikaatkivist hoonet, filtrihoone, II astme pumpla ja operaatori hoone ning maa-alune muldes joogivee reservuaar. Puhastamise protsessis vähendatakse raua, mangaani, ammooniumi, väävelvesiniku ja süsihappegaasi sisaldust. Puhastatud vesi juhitakse puhta vee reservuaaridesse ning pumbatakse II astme pumpadega linna veevõrku. Veetöötlusjaama protsesse juhitakse SCADA juhtimissüsteemiga.
Reiu veetöötlusjaam on varustatud diiselgeneraatoriga (205 kW, 250 kVA).
Veetöötlusprotsess
Veetöötlusprotsess Reius on lahendatud järgmiselt:
• aeratsioon – isevoolne veejaotus läbi 5 võre koormusega kuni 76 m³/h/m² koos mehaanilise õhutamisega õhu/vee suhtega kuni 20.
• filtratsioon – lahtine kiirfiltratsioon läbi 1,5 m paksuse kvartsliivakihi kiirusega 7,6 m/h (ühefraktsiooniline liiv, teralisusega ca 1,0 mm).
• desinfitseerimine – erandolukorras on võimalik lisada kloori.
Puhastatud joogivesi vastab kõigile Sotsiaalministri määruse nr 61 nõuetele.

Joonis 5‑5 Reiu veetöötlusjaama veetöötlusprotsessi skeem (Allikas: AS Pärnu Vesi)


Tabel 5‑15 Reiu veetöötlusjaama seadmed
Protsess
Asukoht
Seade
Tehnilised parameetrid
Aereerimine
Filtrihoone
Aeraator
5 võret koormusega kuni 76 m³/h/m² koos mehaanilise õhutamisega õhu/vee suhtega kuni 20


Aeraator

Filtreerimine

Filter F1
5 m paksuse kvartsliivakiht kiirusega 7,6 m/h (liiv ühefraktsiooniline, teralisusega cá 1,2 mm).


Filter F2



Filter F3

Setitamine

Settebassein
250 m³
Betoon

Suruõhukeskus

Kompressorid 2tk



Desinfitseerimine

Kloori Dosaatorpumbad





Naatrium-hüpokloriti mahuti
3 m³



II astme pumpla
UV lambid
UV doos- 400 J/m2
V =700 m³/h
Puhta vee reservuaarid
Filtrihoone
Mahuti
Betoon
400 m³


Filtrihoone
Mahuti
Betoon
400 m³


Muldes
Mahuti
Betoon
1000 m³


Muldes
Mahuti
Betoon
1000 m³

II astme pumpla
II astme pumpla hoone
KSB
132 KW
230 l/s
828 m³/h

II astme pumpla hoone
KSB
132 KW
230 l/s
828 m³/h

II astme pumpla hoone
KSB
37 KW
57 l/s
205 m³/h


Sagedusmuundurid 3 tk



Andmed: AS Pärnu Vesi

Veereservuaarid
Reiu veetöötluskompleks on varustatud nelja veereservuaariga kogumahuga 2 800 m3, mis tagab ca kuuetunnise maksimumvooluhulga (veevaru) olemasolu.

Tabel 5‑16 Veereservuaarid Reiu veetöötlusjaamas
Reservuaari nimetus
Maht m3
Nr 1
400
Nr 2
400
Nr 3
1 000
Nr 4
1 000
KOKKU
2 800
Andmed: AS Pärnu Vesi

II astme pumpla
II astme pumbad tagavad linna päevasel ajal 3,8 baarilise ja öisel ajal 3,2 baarilise surve, mis tagab linnas nõuetele vastava veerõhu.

Tabel 5‑17 II astme pumpade tehnilised andmed
Pumba mark
Võimsus KW
Tootlikus m³/h
KSB Etanorm RM 250-400 230 l/s
132
828
KSB Etanorm RM 250-400 230 l/s
132
828
KSB Etanorm 150-125-400 57 l/s
37
205
KOKKU
301
1 793
Andmed: AS Pärnu Vesi
Korraga töötab üks pump 828 m³/h päeval ja 205 m³/h alates kella 01:00 kuni 06:00, pumpade töörežiim on automatiseeritud, pumbad on varustatud sagedusmuunduritega ning pumpla elektrivarustus on kahepoolne.
Elektrikatkestuse korral on võimalik tagada Reiu veetöötlusjaama puhastusprotsessi toimimine ning II astme pumpla ühe pumba töö 205 kW võimsusega diiselgeneraatoriga.
Reiu veetöötlusjaama põhiprobleemid
Reiu veetöötlusjaam rajati 1998. aastal, mis tähendab, et tänaseks on veetöötlusjaam ilma suuremate investeeringuteta töötanud 15 aastat.
Filtritäidise liiv vajab vahetamist vähendamaks filtrite uhtevee kulu ning tagamaks joogivee kvaliteedi veevõrgus
Mahutite betoonvalul on tekkinud defektid, mis võivad põhjustada vee kvaliteedi halvenemist mahutites ning vähendavad pikaajalise toimega mahutite tugevust.
Suvisel ajal on risk coli-laadsete bakterite esinemiseks joogivees, vajalik töödeldud joogivee täiendav ajutine desinfitseerimine enne veevõrku juhtimist

Joogivee kvaliteet Pärnu linnas
Reiu veetöötlusjaamas puhastatud vee kvaliteeti kontrollitakse enne selle suunamist linna ühisveevärki ning regulaarselt vastavalt Terviseametiga kooskõlastatud joogivee kontrollikavale ka linna veevõrgust. Pärnu linna joogivesi vastab kõigile nõuetele ning Terviseameti 09.01.2024. antud üldhinnangu järgi on piirkonna ühisveevärgi veekvaliteet vastav.
Reiu veetöötlusjaamast väljuva vee ning tarbijakraanist võetava joogivee kvaliteedi kohta 2023. aastal teostatud analüüside tulemused on esitatud Lisas 1

Veevõrk
Pärnu linna veevõrk saab alguse Reiu veetöötlusjaamast. Pärnu keskuslinna juhitakse vesi linna kahe magistraaltorustiku kaudu, mis edaspidi hargnevad linna vasakkalda veevarustuseks ning linna paremkalda veevarustuseks. Paikuse alevi, Silla ja Seljametsa küla ühisesse veevõrku pumbatakse joogivesi Reiu-Sindi De280 veemagistraalist, millel on Paikuse alevis 7 veearvestitega varustatud liitumispunkti, kus juhitakse vesi jaotustorustikku.
Pärnu linna veevõrk on ühendatud Audru aleviku veevõrguga, Audru aleviku veevõrgu mõtteliseks liitumispunktiks on Audru III astme pumpla aadressil Õuna tn 20 Audru alevik, pumplas asub 300 m³ mahuti, mida täidetakse üldjuhul öösel miinimumtarbimise ajal ning III astme pumbad, mis tagavad Audru aleviku veevärgis nõuetele vastava veesurve üle 3 bar´i.
Veevõrguga on kaetud kogu tiheasustatud hoonestatud territoorium. Pärnu veevõrk on heas seisukorras tänu aastatel 2000-2015 teostatud mahukatele investeeringutele ning järgnevatel aastatel teostatud plaanipärastele investeeringutele.


Tabel 5‑18
Ehitusaastad
Pikkus km
Osakaal %
2017-2023
42,2
11%
2006-2016
198,5
54%
1995-2005
35
9%
1984-1994
35,5
10%
Kuni 1983
58,5
16%
KOKKU
369,7
100%

Tabel 5‑19
Materjalid
Pikkus km
Osakaal %
Malm
93,8
25%
Teras
5,9
2%
Plast
268,5
73%
Muu
1,5
0%
KOKKU
369,7
100%

Tabel 5‑20
Läbimõõt mm
Pikkus km
Osakaal %
Üle 500 mm
4
1%
400-500 mm
22,2
6%
300-350 mm
15,2
4%
200-250 mm
29
8%
100-150 mm
228,3
62%
Kuni 75 mm
71
19%
KOKKU
369,7
100%

Veetorustikke on kokku ca 370 km, millest peatorustikke on ca 35 kilomeetrit ja jaotus- ehk tänavatorustikke ca 335 kilomeetrit. AS Pärnu Vesi poolt hallatava veevõrgu puhul on enamuses tegemist ringsüsteemiga.
Aastatel 2019-2023 toimus AS Pärnu Vesi teeninduspiirkonnas keskmiselt 45 veeavariid aastas. Veekadu oli aastatel 2019-2023 keskmiselt ca 463 tuhat m3 ehk 15,3% ammutatud veest.
Reiu veetöötlusjaama II astme pumpla tagab veevärgis nõuetele vastava veesurve üle 3 bar´i.
Üksikute ühisveevärgiga katmata elamukinnistute loetelu, kuhu rajatakse ühisveevarustus , on toodud Lisas 8.

Audru III astme pumpla asub aadressil Õuna tn 20 Audru alevik, pumplas asub 300 m³ mahuti, mida täidetakse üldjuhul öösel miinimumtarbimise ajal ning III astme pumbad, mis tagavad veevärgis nõuetele vastava veesurve üle 3 bar-i. Pumplasse on 2023. aastal paigaldatud täiendavad kloreerimisseadmed.

Pärnu veevõrgu põhiprobleemid
Pärnu veevõrk on suhteliselt uus, ca 68% torustikest on uuemad, kui 30 aastat.
Veevõrgu lekete tase 10-12%, mis hõlmab ka kinnistutorustike varjatud lekkeid. Aastas likvideeritakse ca 50 vee avariid.
Välja võib tuua üksikud problemaatilised lõigud, kus rikked on sagedasemad
Tabel 5‑21 Problemaatilised, väljavahetamist vajavad veetorud
Asukoht
Läbimõõt mm
Pikkus jm
Materjal
Ehitus aasta
Probleemi kirjeldus
Väike-Kuke tn
100
600
Asbo, malm
1992
Torustiku materjaliks on asbotsement, materjal ei vasta nõuetele.
Hommiku lõik Rüütli ja Kuninga vahel
100
110
malm
1979
Torustik hallmalmist, materjali ja ehituse kvaliteet halb , sagedased avariid
Nikolai tn torustik Rüütli ja Lõuna vahelisel lõigul
100
180
malm
1986
Torustik hallmalmist, materjali ja ehituse kvaliteet halb , sagedased avariid

Tuletõrje veevarustus
Pärnu ühisveevärgis on tuletõrje veevarustus on lahendatud tuletõrjehüdrantidega
Tuletõrjehüdrante on ühisveevärgi torustikele paigaldatud kokku 886 tk sh 568 maalaust (kaevudes) ja 318 maapealset tuletõrjehüdranti. ,
Pärnu linnas on veevõrgule paigaldatud 682; Audru osavallas 134 ja Paikuse osavallas 70 tuletõrjehüdranti.
Tuletõrjehüdrantide vahelised kaugused ühisveevärgi jaotustorustikul ei tohi ületada 200 m, arvestusega, et kõik hooned ja rajatised, mille puhul on nõutud välimine kustutusvesi, ei tohi olla kaugemal kui 100 m kasutatavast tuletõrje veevõtukohast;
• nõutavad vooluhulgad korruselamute, ühiskondlike hoonete ja äri-/tootmishoonete piirkonnas – 15 l/s, 1-2 korruseliste elamute piirkonnas 10 l/s.
• minimaalne rõhk kustutusveevõtu kohas on maksimaalse tarbimistunni ajal 10 m H2O.
Kõik tuletõrjehüdrandid on kaasaegsed, keskmine vanus on 15 aastat; sh 2000-2010 aastatel on paigaldatud 60% ja 2011-2023 40% kõigist tuletõrjehüdrantidest
Lisaks tuletõrjehüdrantidele on tulekustutusvee kättesaamiseks rajatud tulekustutusvee mahutid looduslikud veevõtukohad, mille nõuetele vastavuse peavad tagama kinnistu omanikud. Tuletõrje hüdrantide asukohad on märgitud veevõrgu joonistel. Mahutid ei kuulu ühisveevärgi hulka.
Lisaks eelpool kirjeldatud tuletõrje veevõtukohtadele on Paikuse alevis saetööstuse territoorium, kuhu on rajatud eraldi tuletõrjesüsteem. Süsteemis on tuletõrje veehoidla ja II-astme tuletõrjepumbad, mis annavad ringistatud trassi piisava surve kinnistule paigaldatud tuletõrjehüdrantide veega varustamiseks.

Tuletõrje veevarustuse põhiprobleemid
Veevõrk, mis on lahendatud Ø 100 mm torustikega seab takistuse vajaliku vooluhulga saamiseks kõikidest hüdrantidest (Vooluhulk on pea 100% tagatud juhul, kui veetorustiku läbimõõt on >150 mm alates veeallikast ). Mõõtmistulemustele tuginedes, ei vasta nõuetele kokku 39 tuletõrjehüdranti, sh Pärnu keskuslinnas 5 tuletõrjehüdranti, Audru osavallas 22 tuletõrjehüdranti ning Paikuse osavallas 12 tuletõrjehüdranti.
Ø 100 mm peatorudega veevõrk on rajatud lähtudes joogivee tarbimise vajadustest, tagamaks normide kohase vee voolukiiruse ja vee viibeaja, et olla kindel nõuetekohase joogivee kvaliteedi säilimiseks. 
Alljärgnevalt on välja toodud mittevastavad tuletõrjehüdrandid.
Tabel 5‑22 Pärnu Veevõrgu mittevastavad tuletõrjehüdrandid
Haldusüksus
Hüdrandi nr
Asukoht
Torustiku läbimõõt mm
Mõõdetud vooluhulk l/s
Audru osavald
801
Lihula mnt 7
110
7,5
Audru osavald
802
Lihula mnt 10/12/14 Kooli juures
110
9,0
Audru osavald
807
Põldeotsa tee 5
110
9,5
Audru osavald
808
Mõisapargi kinnistu
110
7,7
Audru osavald
822
Tiigi tn 35, Tiigi tn ja Kadaka tn ristmik
110
5,3
Audru osavald
823
Tiigi tn 16, Tiigi tn ja Oksa tn ristmik
110
5,5
Audru osavald
824
Tiigi tn 34, Tiigi tn ja Sõstra tn ristmik
110
5,7
Audru osavald
826
Pihlaka tn 33, Pihlaka tn ja Sõstra tn ristmik
110
5,8
Audru osavald
827
Pihlaka tn 15, Pihlaka tn ja Oksa tn ristmik
110
6,0
Audru osavald
828
Sireli tn - Oksa ristmik
110
6,5
Audru osavald
829
Sireli - Sõstra ristmik
110
6,3
Audru osavald
830
Sireli tn 43
110
6,7
Audru osavald
831
Sireli tn 57
110
6,7
Audru osavald
833
Aroonia tn 33
110
6,3
Audru osavald
834
Aroonia tn 51
110
6,7
Audru osavald
838
Tiigi tn 49
110
6,5
Audru osavald
839
Tiigi tn 63
110
6,8
Audru osavald
840
Pihlaka tn 44
110
6,8
Audru osavald
841
Pihlaka tn 56
110
6,0
Audru osavald
842
Paju tn 6
110
6,8
Audru osavald
843
Paju tn 16
110
7,0
Audru osavald
844
Paju tn 6
110
7,0
Paikuse osavald
684
Pärnade pst 6 ees
100
2,0
Paikuse osavald
685
Paide mnt 19
100
9,7
Paikuse osavald
686
Tiigi 2
100
8,0
Paikuse osavald
687
EPT tn Paikuse lasteaia vastas
100
9,2
Paikuse osavald
689
Teeveere (RMK)
100
6,7
Paikuse osavald
697
Murumuna tn lõpus
110
9,5
Paikuse osavald
698
Seljametsa küla, Põlendmaa tee
110
6,2
Paikuse osavald
701
Pihlaka tn
110
9,3
Paikuse osavald
714
Päikese - Pilve ristmik
110
9,3
Paikuse osavald
715
Päikese tn 15
110
8,3
Paikuse osavald
716
Koidu tn 4
110
8,3
Paikuse osavald
870
Rukkilille 4
110
7,5
Pärnu keskuslinn
440
Harju 26
100
7,0
Pärnu keskuslinn
456
Uku pst - Uku põik
100
5,2
Pärnu keskuslinn
857
Turba 13
100
9,0
Pärnu keskuslinn
858
Turba 27
100
7,8
Pärnu keskuslinn
862
Niidumõisa tn
110
6,8

5.1.3 Ahaste Ühisveevarustus
Veevõtt ja veetöötlus
Toorvett pumbatakse Ahaste puurkaevust (katastri nr 6201), mis on rajatud 1966. aastal sügavusega 50 m ning see võtab vett Siluri veehorisondist. Probleemiks on olnud toorvee kõrge raua- ja väävelvesiniku ühendite sisaldus, aeg-ajalt bakterikolooniate arvukus. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 50 m.
2001. aastal renoveeriti tehnohoone ning paigaldati aeratsioonil põhinev veepuhastus-tehnoloogia.
2004. aastal paigaldati toorvee pehmendamiseks püsimagnet Elcla 4 puurkaevust tulevale veele enne aereerimistanki.
2013. aastal täiustati olemasolevat veetöötlussüsteemi eelnimetatud ainete paremaks eraldamiseks ja bakterikolooniate arvu vähendamiseks filtratsioonil ja aeratsioonil põhineva veetöötlussüsteemiga. Varasemad aeratsioonimahutid asendati uute aeratsioonimahutitega, et tagada efektiivsemalt väävelvesiniku jt gaaside eraldumist ja juhtimist sundventilatsiooni. Mahutites seisvat vett tsirkuleeritakse püsivalt läbi UV-kiirguse, et maksimaalselt pidurdada bakterite arenemist ka siis, kui vee tarbimine on minimaalne. Desinfitseerimiseks on vajadusel võimalik kasutada ka naatriumhüpokloriti (NaOCl) lahust.
Veekäitluse tehnoloogia töötab vastavalt järgnevale tehnoloogilisele skeemile:
puurkaevu vesi pumbatakse ühtlasel, etteantud voolukiirusel läbi spetsiaalse eelaereeritava rauafiltri. Aeratsiooniga eraldatakse puurkaevuvees leiduvad gaasid ja samas rikastatakse vette õhuhapnikuga. Vees oksüdeeritud raud filtreeritakse, filtraat suunatakse rõhuvabadesse aeratsioonimahutitesse. Mahutitele järgneb sagedusmuunduriga II-astme pump, mis tagab ühtlase rõhu erinevatel tarbimiskoormustel asula veevõrgus. Toorvee desinfitseerimiseks on ette nähtud naatriumhüpokloriti lahuse mahuti ja dosaatorpump. Naatriumhüpokloritit doseeritakse vette enne rauafiltrit, et saavutada maksimaalne kontakt bakteritega. Võrgutorustikule on jäetud täiendav võimalus naatriumhüpokloriti doseerimiseks.
Filtritest tulevad uhteveed suunatakse hoone kõrvale oleva kaevu kaudu asula kanalisatsioonvõrku.
Veetöötlussüsteem on rajatud tarbimiskoormusele 25 m3/d, max 5 m3/h.

Tabel 5‑23 Ahaste puurkaevu ja veetöötlusjaama tehnilised andmed
Puurkaevu katastri nr
6201
Passi nr
A-1736-M
Puurkaevu sügavus m
50
Põhjaveekiht
Silur
Puurkaevu rajamise aasta
1966
Puurkaevu pump
UPA - 100
Puurkaevu pumba võimsus kW
1,1
Puurkaevu pumba tootlikkus m3/h
6
Keskmine veevõtt m³/ööpäevas
10
Veetöötlusseadme rajamise aeg
2013
Filtersüsteemi tootlikkus (max) m3/h
4,8
Pöördosmoosi tootlikkus (max) m3/h
Puudub
Joogivesi võrku (max) m3/h
3
Mahuti m3
2
Tehnohoone seisukord
Hea, renoveeritud 2013 aastal
Link keskkonnaregistrisse
https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=854786008

Joogivee kvaliteet
Joogivee kvaliteedi kohta Ahaste küla ühisveevärgis 2023. aastal teostatud analüüside tulemused on esitatud Lisa 2 tabelis 1. Joogivee kvaliteet vastab kõigi analüüsitud näitajate osas kehtestatud nõuetele ja Terviseameti 09.01.2024 antud üldhinnangu järgi on vastav.

Veevõrk
Ahaste küla veevõrk on välja ehitatud hargvõrguna enne 1995. aastat malmist ja terasest torudest, plastist (PE või muu) torustikud on ehitatud 2011. aastal.
Ahaste külas on ca 2,4 km veetorustikke (Ø 20 mm -100 mm).
Ahaste veevarustuse põhiprobleemid
Ahaste veevõrk on osaliselt uuendamata ning rajatud Nõukogude ajal Kalevipoja kolhoosi poolt. Veevõrk on rajatud erinevate etappidena ja eeldatavasti ilma hüdraulilise arvutuseta, seetõttu on veevõrk osaliselt ala ja üle dimensioneeritud. Veevõrgus ei ole tagatud nõuetekohane voolukiirus ja veevahetus ning seetõttu esineb aegajalt veekvaliteedi kõikumisi.

5.1.4 Lavassaaare ühisveevarustus
Veevõtt ja veetöötlus
Veevarustus baseerub Lavassaare puurkaevul (katastri nr 6182), mis on puuritud 1988. aastal ja on tootlikkusega on 24 m3/h. Puurkaev võtab vett Siluri veehorisondist ja varustab veega kogu alevikku. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 50 m.
Puurkaevu juurde paigaldati 2008. aastal eraldi hoonesse pöördosmoosseade fluoriidide sisalduse vähendamiseks ja veepehmendusseade. Kuna peale vee pöördosmoosseadme läbimist on vesi sooladevaba, siis segatakse puhastatud ja puhastamata veest kokku sobiva mineraalse koostisega vesi. Selleks on rajatud hoone kõrvale 2x35 m3 mahuga polüetüleenist mahutit, mis paiknevad poolest saadik maa all. Mahutitest pumbatakse vesi II astme pumpadega veevõrku.
Veetöötlusseadme tehnilised andmed:
• Veepehmendusseade SMH362-F SE10 - jõudlus 6 m3/h
• Pöördosmoosseade Eurotec RO 02-20 - jõudlus 6 m3/h, uhtevee hulk 1,4 m3/h, rõhutõstepump 4kW.

Tabel 5‑24 Lavassaare puurkaevu ja veetöötlusjaama tehnilised andmed
Puurkaevu katastri nr
6182
Passi nr
5968
Puurkaevu sügavus m
130
Põhjaveekiht
Silur
Puurkaevu rajamise aasta
1988
Puurkaevu pump
UPA 150C-14
Puurkaevu pumba võimsus kW
2,2
Puurkaevu pumba tootlikkus m3/h
21,19
Keskmine veevõtt m³/ööpäevas
50
Veetöötlusseadme rajamise aeg
2008
Filtersüsteemi tootlikkus (max) m3/h

Pöördosmoosi tootlikkus (max) m3/h
6
Joogivesi võrku (max) m3/h

Mahuti m3
70
Tehnohoone seisukord
Puurkaevu-pumpla 1988, veetöötlusjaam 2008
Link keskkonnaregistrisse
https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-428987378

Joogivee kvaliteet
Joogivee kvaliteedi kohta Lavassaare alevi ühisveevärgis 2023. aastal teostatud analüüside tulemused on esitatud Lisa 2 tabelis 1. Joogivee kvaliteet vastab kõigi analüüsitud näitajate osas kehtestatud nõuetele ning Terviseameti 09.01.2024 antud üldhinnangu järgi on vastav.

Veevõrk
Lavassaare alevi veevõrk on rajatud osaliselt hargvõrguna, osaliselt ringistatuna. Veetorustikke on kokku ca 1,4 km. Enamus torustikest on rajatud 2007. aastal. Korterelamute piirkonnas on torustik rajatud De110 PE torudest ning sellele on paigaldatud 3 hüdranti tuletõrjeveevõtuks, mujal on veevõrk rajatud peamiselt De63 PE torudest.
Lavassaare veevarustuse põhiprobleemid
Lavassaare ühisveevärgi süsteemid ja veevõrk on uuendatud 2007 aastal ning probleeme ei ole tuvastatud.

5.1.5 Kõima ühisveevarustus
Veevõtt ja veetöötlus
Veevarustus baseerub Kõima puurkaevul (katastri nr 5214), mis on rajatud 1964. aastal.
Kõima puurkaev võtab vett Siluri veehorisondist. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 50 m.
Tehnohoone on kaasaja nõuetele vastav, plekkprofiilist seinte ja katusega. Veetöötlusseadmed renoveeriti 2013. aastal. Puurkaevust pumbatakse vesi süvaveepumbaga läbi filtri teise astme mahutisse, kust edasi pumbatakse vesi II astme pumbaga tarbijatele. Sukelpumba tööd juhitakse sagedusmuunduriga töödeldud puhtavee mahuti taseme ja toorvee rõhu järgi. Kasutusel on sukelpump Calpeda tootlikkusega 6 m3/h ja tõstekõrgusega 80 mvs. Sukelpumba trassil paikneb 60 l hüdrofoor.
Puurkaev on suletud päisega, et vältida veekihi reostumist.
Filterseadmeks on EUROWATER NSB 60, mille filtripaak on surveline ja varustatud topeltpõhjaga, mis koos pesueelse õhutamisega aitab vältida filterelemendis „surnud“ tsoonide teket. Süsteemi ülesehitus on kaheastmeline: esimeses astmes pumbatakse vesi konstantse tootlikkusega läbi filtrite vahemahutisse. Teises astmes võetakse töödeldud vesi mahutist rõhutõstepumbaga ja nii hoitakse tarbijate juures konstantset rõhku. Taoline süsteem võimaldab ka hetkeliselt nominaalist suuremate veekoguste tarbimist.
Veetöötlus baseerub tehnoloogial, kus vee aereerimine, raua ja mangaani eraldus toimub survefiltris rõhu all. Filtrimaterjal baseerub looduslikel materjalidel ja on kemikaalivaba. Survefilter koosneb filtrimahutist koos vajalike seadmete ja ventiilisüsteemiga.
Kõima veetöötlusjaama paigaldati uus rauafilter 2020. aastal, vana rauafiltri paak (360 l) asendati samaväärse uuega koos filtritäidisega.

Tabel 5‑25 Kõima puurkaevu ja veetöötlusjaama tehilised andmed
Puurkaevu katastri nr
5214
Passi nr
A-306-V
Puurkaevu sügavus m
51
Põhjaveekiht
Silur
Puurkaevu rajamise aasta
1964
Puurkaevu pump
Calpeda
Puurkaevu pumba võimsus kW
1,5
Puurkaevu pumba tootlikkus m3/h
6
Keskmine veevõtt m³/ööpäevas
6
Veetöötlusseadme rajamise aeg
2013, rauafilter vahetatud 2020
Filtersüsteemi tootlikkus (max) m3/h
3,6
Pöördosmoosi tootlikkus (max) m3/h
 
Joogivesi võrku (max) m3/h
6
Mahuti m3
3
Tehnohoone seisukord
Renoveeritud 2014
Link keskkonnaregistrisse
https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1431829771

Joogivee kvaliteet
Joogivee kvaliteet vastab kõigi analüüsitud näitajate osas kehtestatud nõuetele ning Terviseameti 09.01.2024 antud üldhinnangu järgi on vastav.

Veevõrk
Kõima küla veetorustik on rajatud hargvõrguna. Kõima külas on veetorustikke ca 0,9 km, neist enne 1995. aastat on rajatud ca 0,56 km. Peamiselt on tegemist malmtorustikega, osades lõikudes on need asendatud plasttorustikega.

Kõima veevarustuse põhiprobleemid
Kõima veevõrgust ca 2/3 on rajatud Nõukogude perioodil ja on uuendamata, samas on rikete arv väike ja teenuste kvaliteet hea.

5.1.6 Kihlepa ühisveevarustus
Veevõtt ja veetöötlus
Veevarustus baseerub Kihlepa puurkaevul (katastri nr 6196), mis on rajatud 1968. aastal.
Puurkaev paikneb veetöötlusjaama hoones ning see võtab vett Siluri veehorisondist. Kihlepa puurkaevu toorvees on probleemiks kõrge raua- ja mangaaniühendite sisaldus. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 50 m.
Puurkaev-pumplasse paigaldati veetöötlusseadmed 2014. aastal, teostati hoonesisene sanitaarremont, uuendati vee pumpamiseks vajalikud seadmed, paigaldati uus süvaveepump ning elektri ja automaatika osa. Pumpla varustati kaugjälgimissüsteemiga.
Süvaveepumbaga pumbatakse põhjavesi puurkaevust puurkaev-pumplasse ja sealt edasi läbi filterseadmete veevõrku. Süvaveepumba juhtimiseks on paigaldatud sagedusmuundur ja rõhuandur.
Veetöötlusel on kasutusel täisautomaatne üheastmeline süsteem: süvaveepumbaga toorvee pumpamine puurkaevust, kompressoriga surveline aereerimine ning kaks filterseadet ülemäärase raua ja mangaani eraldamiseks. Desinfitseerimiseks on torustikule rajatud valmidus naatriumhüpokloriti doseerimiseks dosaatorpumba abil.
Toorvesi aereeritakse suruõhuga. Õlivaba kompressori võimsus on 1,5 kW. Kompressoril on 100 liitrine suruõhupaak, mis täitub vastavalt paagi rõhule. Aeratsiooni solenoidklappi juhib automaatika. Aeratsiooniõhu kogust saab reguleerida nõelventiili abil. Õhu eraldamiseks süsteemist on aereerimisseadmele paigaldatud õhueraldusklapp.
Filterseadme jõudlus on 2x2,1 m3/h. Rauasade püütakse kinni filtritäite osakeste pinnale. Kinnipüütud osakesed eemaldatakse filtritäite uhtumisega. Filtri uhtumise käigus tekkiv uhtevesi juhitakse kanalisatsiooni.
Ebaühtlase tarbimise pärast paikneb enne rauaeraldusseadmeid membraanhüdrofoor mahuga 300 liitrit.
Kihlepa veetöötlusjaam varustab veega Kihlepa asula eramuid ja kahte korruselamut.
Tabel 5‑26 Kihlepa puurkaevu ja veetöötlusjaama tehnilise andmed
Puurkaevu katastri nr
6196
Passi nr
2173
Puurkaevu sügavus m
60
Põhjaveekiht
Silur
Puurkaevu rajamise aasta
1968
Puurkaevu pump
ZDS QS4X.5-17
Puurkaevu pumba võimsus kW
1,5
Puurkaevu pumba tootlikkus m3/h
5
Keskmine veevõtt m³/ööpäevas
4
Veetöötlusseadme rajamise aeg
2014
Filtersüsteemi tootlikkus (max) m3/h
4,2
Pöördosmoosi tootlikkus (max) m3/h
 
Joogivesi võrku (max) m3/h
4,2
Mahuti m3
1,5
Tehnohoone seisukord
Renoveeritud 2014
Link keskkonnaregistrisse
https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-278348988

Joogivee kvaliteet
Joogivee kvaliteet vastab kõigi analüüsitud näitajate osas kehtestatud nõuetele ning Terviseameti 09.01.2024 antud üldhinnangu järgi on vastav.

Veevõrk
Kihlepa küla veetorustik on rajatud hargvõrguna. Kihlepa külas on veetorustikke ca 0,6 km. Peamiselt on tegemist malmist või terasest torustikega (läbimõõduga 25-65 mm, üksikud lõigud on asendatud plasttorustikega (peamiselt De32 PE).

Kihlepa veevarustuse põhiprobleemid
Kihlepa veetorustik on rajatud Nõukogude ajal ja suures osas uuendamata. Ühisveevärgi torustikud ei asu avalikul maal, vaid läbivad eramaa kinnistuid.

5.1.7 Jõõpre ühisveevarustus
Veevõtt ja veetöötlus
Veevarustus baseerub Jõõpre puurkaevul (katastri nr 5219), mis on puuritud 1965. aastal ning selle sügavus on 50 m. Puurkaev-pumpla asub Aisa tee 2 kinnistul, samal kinnistul paikneb ka Jõõpre Vanurite Kodu. Jõõpre puurkaev võtab vett Siluri veehorisondist. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 50 m. Aastatel 2013-2018 oli puurkaev reservis. 2019. aastal rajati puurkaev-pumpla hoonesse veetöötlusjaam: renoveeriti hoone ning paigaldati veetöötlusseadmed. Pumpla varustati uue sukelpumbaga, mille tööd juhib analoogandur ja sagedusmuundur.
Veetöötlusjaam on kaheastmeline. Esimene aste koosneb puurkaevupumbast 4SD 10/8 EC nominaaltootlikkusega 8 m3/h, liivafiltrist ja pöördosmoosfiltrist BWT PERMAGO Pro 2000/2040 maksimaalse tootlikkusega 2,3 m3/h. Teine aste koosneb kahest 2 m3 suurusest kogumismahutist ja II-astme pumbast NOCCHI Multi EVO 8/50.
Pool tarbijatele minevast veest töödeldakse liiva- ja pöördosmoosifiltris ja juhitakse kogumismahutitesse. Teine pool tarbeveest võetakse otse puurkaevust ja suunatakse kogumismahutitesse. Niisugune segu tagab kehtivatele normidele vastava veekvaliteedi, mis suunatakse sagedusmuunduriga juhitava teise astme pumbaga tarbijatele. Optimaalset veetaset mahutites kontrollib analoogrõhu(nivoo)andur koos vastava kontrolleriga, mis käivitab sukelpumba ja RO filtri vastavalt tegelikule tarbimisele. Esimese ja teise astme pumpade tööd juhitakse Grundfos sagedusmuunduritega CUE.
Jõõpre Enu puurkaev (katastri nr 25467), mis rajati 2009. aastal, jäeti 2019 aastal reservi, kuna töödeldud joogivesi ei vastanud seoses toorvee kvaliteedi kõikumistele nõuetele. . Reservis oleva puurkaevu rajamissügavus on 25,5 m ning vett võetakse Siluri veehorisondist. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 10 m
Tabel 5‑27 Jõõpre puurkaevude ja veetöötlusjaama tehnilised andmed

Jõõpre Töötav
Jõõre-Enu Reservis
Puurkaevu katastri nr
5219
25467
Passi nr
A-1477-M
850-SL
Puurkaevu sügavus m
50
25,5
Põhjaveekiht
Silur
Silur
Puurkaevu rajamise aasta
1965
2009
Puurkaevu pump
CALPEDA 4SD10-8
 
Puurkaevu pumba võimsus kW
1,5
 
Puurkaevu pumba tootlikkus m3/h
8
 
Keskmine veevõtt m³/ööpäevas
21
0
Veetöötlusseadme rajamise aeg
2019
2012
Filtersüsteemi tootlikkus (max) m3/h
 
 
Pöördosmoosi tootlikkus (max) m3/h
2,3
 
Joogivesi võrku (max) m3/h
9
 
Mahuti m3
4
 
Tehnohoone seisukord
Renoveeritud 2019
Rajatud 2009
Link keskkonnaregistrisse
https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1570045231
https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=622751280

Joogivee kvaliteet
Joogivee kvaliteet vastab kõigi analüüsitud näitajate osas kehtestatud nõuetele ja Terviseameti 23.02.2024 antud üldhinnangu järgi on vastav.
Veevõrk
Jõõpre küla veetorustik on rajatud hargvõrguna. Jõõpre külas on ca 4 km veetorustikke. Jõõpre küla veetorustikud on rajatud peale 1995. aastat põhiliselt plasttorudest.
Jõõpre veevarustuse põhiprobleemid
Jõõpre veevõrk on 90% uuendatud, uuendamata on torustiku lõik, mis läheb üle maantee.
Tabel 5‑28 Jõõpre Problemaatilised, väljavahetamist vajavad veetorud
Asukoht
Läbimõõt mm
Pikkus jm
Materjal
Ehitus aasta
Probleemi kirjeldus
Audru- Lavassaare maantee
50
200
Malm, teras
1979
Torustiku materjaliks on habras hallmalm, torustik asub riigi maantee all ning avariide likvideerimine on raskendatud
Hargvõrgu tõttu esineb tarbimiskohtades, mis asuvad veeallikast kaugemal veekvaliteedi kõikumisi.

5.1.8 Lindi ühisveevarustus
Veevõtt ja veetöötlus
Lindi küla elanikke varustab veega peamiselt Lindi-Annikaevu veetöötlusjaam, Lindi puurkaev (katastri nr 6203) varustab veega üht kortermaja ja kahte ühepereelamut.
Annikaevu puurkaev (katastri nr 5228) on puuritud 1964. aastal ning selle sügavus on 89 m puurkaev võeti aktiivsesse kasutusse 2006. aastal Annikaevu puurkaev võtab vett Siluri veehorisondist. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 30 m. Seoses üleliigse raua- ja ammooniumi sisaldusega vajab toorvesi veetöötlust.
Annikaevu puurkaev-pumpla rekonstrueeriti 2013. aastal. Rekonstrueerimise käigus rajati uus pumplahoone endise hoone asemele ning rajati veetöötlussüsteem. Puurkaevust pumbatakse vesi läbi ammooniumifiltri teise astme mahutisse, kust edasi pumbatakse vesi II astme pumbaga tarbijatele. Kasutusel on sagedusmuunduriga juhitav 4“ sukelpump Calpeda 46/10ES maksimaalse tootlikkusega 4 m3/h ning tõstekõrgusega 55 mvs. Maksimaalne veetöötluse maht on 0,7 m³/h. Sukelpumba trassil paikneb 60 l hüdrofoor. Puurkaev on suletud päisega, et vältida veekihi reostumist.
Filterseadmeks on EUROWATER NSB 40, mille filtripaak on surveline ja varustatud topeltpõhjaga, mis koos pesuaegse õhutamisega aitab vältida filterelemendis „surnud“ tsoonide teket. Süsteemi ülesehitus on kaheastmeline: esimeses astmes pumbatakse vesi konstantse tootlikkusega läbi filtrite vahemahutisse. Teises astmes võetakse töödeldud vesi mahutist rõhutõstepumbaga ja nii hoitakse tarbijate juures konstantset rõhku. Taoline süsteem võimaldab mahutit kasutades ka hetkeliselt nominaalist suuremate veekoguste vajaduse. Veetöötlus baseerub tehnoloogial, kus vee aereerimine, raua ja ammooniumi eraldus toimub survefiltris rõhu all. Filtrimaterjal baseerub looduslikul materjalil NEVTRACO ja on kemikaalivaba. Survefilter koosneb filtrimahutist koos vajalike seadmete ja ventiilisüsteemiga. Tagamaks joogivee mikrobioloogiliste näitajate vastavust lisatakse veetöötluse käigus naatriumhüpokloritit.
Lindi puurkaev (katastri nr 6203) võtab vett Siluri veehorisondist. Veeluba puurkaevule ei ole väljastatud, kuna tegelik veevõtt on keskmiselt 1 m3/d. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 50 m. Puurkaev varustab veega ühte kortermaja ja nelja ühepereelamut.

Tabel 5‑29 Lindi puurkaevude ja veetöötlusjaama tehnilised andmed

Lindi Annnikaevu
Lindi
Puurkaevu katastri nr
5228
6203
Passi nr
1270

Puurkaevu sügavus m
89
57
Põhjaveekiht
Silur
Silur
Puurkaevu rajamise aasta
1964
1968
Puurkaevu pump
Calpeda 46/10ES

Puurkaevu pumba võimsus kW
0,75

Puurkaevu pumba tootlikkus m3/h
4

Keskmine veevõtt m³/ööpäevas
4

Veetöötlusseadme rajamise aeg
2013

Filtersüsteemi tootlikkus (max) m3/h
2,4

Pöördosmoosi tootlikkus (max) m3/h
 

Joogivesi võrku (max) m3/h
4

Mahuti m3
1,5

Tehnohoone seisukord
Uus pumplahoone 2013

Link keskkonnaregistrisse
https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-632923296
https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1590613547

Joogivee kvaliteet
Joogivee kvaliteet vastab kõigi analüüsitud näitajate osas kehtestatud nõuetele ja Terviseameti 08.02.2021 antud üldhinnangu järgi on vastav.

Veevõrk
Lindi küla veetorustik on rajatud hargvõrguna. Veetorustikke on kokku ca 2,5 km. Torustikud on rajatud plastist (PE, PVC) läbimõõduga 32-50 mm. Lindi küla veetorustikud on rajatud peale 1995. aastat, küla lääneosas 2008. aastal, osade torustike rajamise aeg pole teada.

Lindi veevarustuse põhiprobleemid
Seoses Lindi tiheasustusala veevõrgu laiendamisega tarbijateni, kellel seni puudub võimalus ühisveevärgiga liituda on vajalik suurendada puurkaevu ja veetöötlusjaama tootlikkust. Vajadusel rajada täiendava põhjaveevõtu võimalus.

5.1.9 Liu ühisveevarustus
Veevõtt ja veetöötlus
Veevarustus baseerub Liu puurkaevul (katastri nr 5231), mis on puuritud 1955. aastal ning selle sügavus on 53 m puurkaev ning võtab vett Siluri veehorisondist. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 50 m. Liu veetöötlusjaamast saavad joogivee kaks maja (8- ja 4-korterilised), mujal külas on veevarustus lahendatud enamasti erapuurkaevude ning salvkaevude baasil.
Toorvees on kõrge fluoriidide ja rauaühendite sisaldus ning vajalik on joogivee töötlus.
Liu puurkaev-pumpla rekonstrueeriti 2013. aastal. Puurkaevule rajati uus teenindushoone ning veetöötlussüsteem. Puurkaevust pumbatav vesi suunatakse süvaveepumbaga rauafiltrisse. Üks osa ehk 40% soovitavast töödeldud vee kogusest suunatakse läbi rauafiltri segamise- ehk reservmahutisse. Teine osa rauafiltrit läbinud veest suunatakse pöördosmoosfiltrisse (RO), millest saadakse teine osa ehk 60% fluorivaba töödeldud vee kogusest, mis suunatakse samuti reservmahutisse. Mahutis vesi seguneb ja pumbatakse II astme pumbaga tarbijatele. Rauafilter on nn keemiavaba, kus liigse raua oksüdatsioon toimub toorvee aereerimisel õhuhapnikuga ja katalüütiliseks täiteks on Birm. RO-filtri filterelemendi pika töövõime tagamiseks doseeritakse vette antiskalanti MDC 220 2,36 mg/l, mis vähendab kaltsiumi ummistavat toimet. Maksimaalne veetöötluse maht on 0,7 m3/h.
Kasutusel on sagedusmuunduriga juhitav sukelpump Calpeda maksimaalse tootlikkusega 6 m3/h ja tõstekõrgusega maksimaalselt 70 mvs. Sukelpumba tööd juhitakse töödeldud puhtavee mahuti taseme ja toorvee rõhu järgi. Sukelpumba trassil paikneb 60 l hüdrofoor.
Filterseadmeteks on nn keemiavaba rauafilter FeA16x65, kus liigse raua oksüdatsioon toimub toorvee aereerimisel õhuhapnikuga ja katalüütiliseks täiteks on Birm ning RO-filter EUROWATER B1-1, mis on ühe filterelemendiga ja 2,2 kW võimsusega kõrgsurve (16 bar) pumbaga. Filtritel on tehasepoolne kontroller ja ventiilisüsteem.
Veeluba puurkaevule ei ole väljastatud, kuna veevõtt on alla 5 m3/d.
Tabel 5‑30 Liu puurkaevu ja veetöötlusjaama tehnilised andmed
Puurkaevu katastri nr
5231
Passi nr
A-113-M
Puurkaevu sügavus m
53
Põhjaveekiht
Silur
Puurkaevu rajamise aasta
1955
Puurkaevu pump
Calpeda
Puurkaevu pumba võimsus kW
1,1
Puurkaevu pumba tootlikkus m3/h
6
Keskmine veevõtt m³/ööpäevas
0,8
Veetöötlusseadme rajamise aeg
2013
Filtersüsteemi tootlikkus (max) m3/h
4,8
Pöördosmoosi tootlikkus (max) m3/h
0,4
Joogivesi võrku (max) m3/h
6
Mahuti m3
1,5
Tehnohoone seisukord
Uus pumplahoone 2014
Link keskkonnaregistrisse
https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?ava=PRK0005231

Joogivee kvaliteet
Joogivee kvaliteet vastab kõigi analüüsitud näitajate osas kehtestatud nõuetele ja Terviseameti 09.01.2024 antud üldhinnangu järgi on vastav.
Veevõrk
Liu küla veetorustik on rajatud hargvõrguna peale 1995. aastat. Veetorustikke on ca 1 km, plasttorudest läbimõõduga 50 mm.
Liu veevarustuse põhiprobleemid
Liu ühisveevarustuse toimepidevuse probleeme ei ole .

5.1.10 Lemmetsa ühisveevarustus
Veevõtt ja veetöötlus
Lemmetsa küla veevarustus baseerub Sanga farmi puurkaevul (katastri nr 6225), mis võtab vett Siluri veehorisondist. Puurkaev varustab veega viit ühepereelamut, üht 12 korteriga elamut ja nelja 4 korteriga elamut.
Sanga farmi puurkaev on rajatud 1989. aastal. Puurkaevu hoone on heas seisus. Hoones on hüdrofoorid mahuga 80 l ja 300 l, veearvestid, 2 m3 mahuti, II astme pump ning kraan proovi võtmiseks. Toorvees on probleemiks suur rauaühendite sisaldus. Veetöötlusjaama on 2013. aastal paigaldatud rauaärastuseks filtersüsteem. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 50 m. Veevõtt puurkaevust on alla 5 m3/d.

Tabel 5‑31 Sanga puurkaevu ja veetöötlusjaama tehnilised andmed
Puurkaevu katastri nr
6225
Passi nr
6088
Puurkaevu sügavus m
53
Põhjaveekiht
Silur
Puurkaevu rajamise aasta
1989
Puurkaevu pump
Calpeda 4SDF54/12
Puurkaevu pumba võimsus kW
1,5
Puurkaevu pumba tootlikkus m3/h
6
Keskmine veevõtt m³/ööpäevas
2,7
Veetöötlusseadme rajamise aeg
2013
Filtersüsteemi tootlikkus (max) m3/h
2,5
Pöördosmoosi tootlikkus (max) m3/h
 
Joogivesi võrku (max) m3/h
4
Mahuti m3
2
Tehnohoone seisukord
Rajatud 1989
Link keskkonnaregistrisse
https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1311489371

Joogivee kvaliteet
Joogivee kvaliteet vastab kõigi analüüsitud näitajate osas kehtestatud nõuetele ja Terviseameti 15.11.2023 antud üldhinnangu järgi on vastav.

Veevõrk
Lemmetsa küla veevõrk on välja ehitatud hargvõrguna. Veetorustikke on ca 0,5 km. Torustikud on ehitatud enne 1995. aastat, rajamisel on kasutatud peamiselt 100 mm läbimõõduga torusid.

Lemmetsa veevarustuse põhiprobleemid
Veetorustik on rajatud Nõukogude ajal ja on uuendamata. Peatoru materjaliks on asbotsement, mis ei vasta tänastele nõuetele, peatorul puuduvad sulgelemendid.

5.1.11 Tammuru ühisveevarustus
Veevõtt ja veetöötlus
Tammuru küla ühisveevärki varustatakse joogiveega OÜ Kodukartul puurkaevust katastri nr 6521 (Karjalauda maaüksus), sama puurkaev varustab veega ka Kabli veisefarmi. AS Pärnu Vesi teostas 2020. aastal puurkaev-pumpla renoveerimistööd tagamaks klientidele nõuetele vastav joogivee kvaliteet ja veesurve. Korrastati puurkaev-pumpla hoone, vahetati puurkaevu pump, rajati uus sisseseade, paigaldati külaelanike veevarustuseks mõeldud väljuvale liinile veetöötlusseadmed. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 m.
Tabel 5‑32 Tammuru puurkaevu ja veetöötlusjaama tehnilised andmed
Puurkaevu katastri nr
6521
Passi nr
1765
Puurkaevu sügavus m
75
Põhjaveekiht
Silur
Puurkaevu rajamise aasta
1966
Puurkaevu pump

Puurkaevu pumba võimsus kW

Puurkaevu pumba tootlikkus m3/h

Keskmine veevõtt m³/ööpäevas

Veetöötlusseadme rajamise aeg

Filtersüsteemi tootlikkus (max) m3/h

Pöördosmoosi tootlikkus (max) m3/h

Joogivesi võrku (max) m3/h

Mahuti m3

Tehnohoone seisukord

Link keskkonnaregistrisse
https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1243183020

Joogivee kvaliteet
Joogivee kvaliteet vastab kõigi analüüsitud näitajate osas välja arvatud üldraud kehtestatud nõuetele ja on Terviseameti 26.02.2024 aastal antud üldhinnangu järgi on mittevastav.

Veevõrk
Tammuru külas on ca 0,98 km veetorustikke (De50, teras), ühisveevärk on rajatud 1970-ndatel.

Tammuru veevarustuse põhiprobleemid
Tammuru veetorustik on rajatud nõukogude ajal ja on uuendamata. Ühisveevärgi torustikud ei asu avalikul maal, vaid läbivad erakinnistuid.

5.1.12 Kuigu ühisveevarustus
Piirkond asub Silla küla lõunaosas, ca 14 km Pärnu linnast ja ca 7 km Paikuse alevist.
Veevõtt ja veetöötlus
2006. aastal on rajatud puurkaev nr 21911, sügavusega 75 m, veevõtt Silur-Ordoviitsiumi veekihist, sanitaarkaitseala 50 m, puurkaevu tootlikus kuni 20 m³/h. Veetöötlus puudub.
Tabel 5‑33 Kuigu puurkaevu tehnilised andmed
Puurkaevu katastri nr
21911
Passi nr
SP-358
Puurkaevu sügavus m
75 m
Põhjaveekiht
Silur
Puurkaevu rajamise aasta
2006
Puurkaevu pump

Puurkaevu pumba võimsus kW

Puurkaevu pumba tootlikkus m3/h
20m³ /h
Keskmine veevõtt m³/ööpäevas

Joogivesi võrku (max) m3/h

Tehnohoone seisukord
Hea
Link keskkonnaregistrisse
https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-518404087

Joogivee kvaliteet
Toorvesi vastab joogivee nõuetele välja arvatud üldraud. Analüüside põhjal üldraua sisaldus 0,16- 0,58 mg/l, nõue 0,2 mg/l. 2025 aastal on planeeritud rajada täiendav veetöötus raua eemaldamiseks.

Veevõrk
Kuigu elamurajooni 2,4 km pikkune veevõrk on rajatud 2005 aastal, toru materjal on polüetüleen (PE), põhitrassid läbimõõduga 100mm ja 63 mm; majaühendused 32 mm. Kõigile kinnistutele on rajatud nõuetekohased liitumispunktid.

Kuigu veevarustuse põhiprobleemid
Kuigu veetorustik on uus ja vastab nõuetele, probleeme tuvastatud ei ole.
Aegajalt ületab üldraua sisaldus norme.

5.1.13 Veevarustuse riskid ja maandamise meetmed
Käesolevas peatükis antakse lühiülevaade veevarustuse riskidest, mis võivad ohustada ühisveevärgi - teenuse toimepidevust ning nende riskide maandamise meetmetest.
Veetöötlemine ja joogivee tarnimine on oluline osa elutähtsa teenuse osutamisest elanikkonnale. Enamik ohtusid, mis mõjutavad teenuse osutamise kriitilisi tegevusi, on ettevõttevälised ja ettevõttest sõltumatud..
Tabel 5‑34 Veevarustuse kriitilised tegevused, riskid
Jrk nr
Kriitiline tegevus
Tegevuse kriitilisuse aste
Valdkond
1
Elektrivarustuse toimimine
tegevus on väga kriitiline
Reiu VTJ

2
Tehnoloogiliste seadmete toimimine (pumbad, veearvestid, siibrid, )
tegevus on väga kriitiline

3
Automaatika toimimine
tegevus on väga kriitiline

4
Vajaliku kvaliteedi, vooluhulga ja rõhuga vee olemasolu toimimine torustikes
tegevus on väga kriitiline
Veevõrk
5
Tehnoloogiliste seadmete toimimine (tuletõrjehüdrandid, veearvestid, siibrid, )
tegevus on väga kriitiline

6
Rajatiste ja ehitiste hea seisukorra toimimine torustikud
tegevus on väga kriitiline

7
Veehaardes põhjavee kvaliteedi vastavuse toimimine
tegevus on kriitiline
Toorvesi
8
Vajaliku vooluhulga ja rõhuga vee olemasolu toimimine torustikes
tegevus on kriitiline

9
Elektrivarustuse toimimine
tegevus on kriitiline

10
Tehnoloogiliste seadmete toimimine (pumbad, veearvestid, siibrid, )
tegevus on kriitiline

11
Veehaardes põhjavee kvaliteedi vastavuse toimimine
tegevus on kriitiline
Reiu VTJ
12
Vajaliku vooluhulga ja rõhuga vee olemasolu toimimine torustikes
tegevus on kriitiline

13
Veehaardes põhjavee kvaliteedi vastavuse toimimine
tegevus on kriitiline

14
Sanitaarkaitseala toimimine
tegevus on oluline
Toorvesi
15
Automaatika toimimine
tegevus on oluline

16
Turvasüsteemide ja teenuse toimimine
tegevus on oluline

17
Teenindava personali toimimine
tegevus on oluline

18
Remont- ja hooldustööde teostamise toimimine
tegevus on oluline

19
Rajatiste ja ehitiste hea seisukorra toimimine (puurkaevud, hooned, torustikud, filtrid, reservuaarid)
tegevus on oluline
Reiu VTJ
20
Turvasüsteemide ja teenuse toimimine
tegevus on oluline

21
Teenindava personali toimimine
tegevus on oluline

22
Remont- ja hooldustööde teostamise toimimine
tegevus on oluline


Veevarustuse riskide maandamise meetmed
Stsenaariumite kohta, mille realiseerumisel taastatakse teenuse osutamine või kõrvaldatakse häire ühel ja samal või sarnasel moel on koostatud ühtne taastekava.
Osa välistest ohtudest on võimalik leevendada ning ettevõte on selles osas ka oma tegevusi kavandanud, nagu avariielektrigeneraatorite olemasolu, naatriumhüpokloriti varu hoidmine, ajutiseks veevarustuseks veepaakide olemasolu, teenindava personali ja tehnika tagamine. Osa ohtudest ei tule ootamatult, vaid on ette näha, nagu toorveepuudus, kuid on ka ohtusid, mille ennustamine on võimatu, kuid milleks valmistutakse parimate teadmiste põhjal.
Taastekavad, plaanid on koostatud alljärgnevate kriisiolukordade kohta
Tabel 5‑35 Kriisiolukordade taastekavad
Valdkond
Kriisolukord, mille kohta koostatakse taastekava
Põhiline kriitiline tegevus
Toorvesi
Põhjavee reostus
Veehaardes põhjavee kvaliteedi vastavuse toimimine

Elektrikatkestus põhjavee puurkaevpumplates
Elektrivarustuse toimimine

Automaatika katkestus
Automaatika toimimine

Pumpade rike
Tehnoloogiliste seadmete toimimine (pumbad, veearvestid, siibrid)
Reiu Veetöötlusjaam
Toorveetorustiku rike
Vajaliku vooluhulga ja rõhuga vee olemasolu toimimine torustikes

Elektrikatkestus
Elektrivarustuse toimimine

Automaatika katkestus
Automaatika toimimine

Pumpade või muu tehnoloogilise seadme rike
Tehnoloogiliste seadmete toimimine (pumbad, veearvestid, siibrid)
Veevõrk
Peatoru rike
Vajaliku vooluhulga ja rõhuga vee olemasolu toimimine torustikes

Joogivee reostus
Vajaliku kvaliteedi, vooluhulga ja rõhuga vee olemasolu toimimine torustikes

Käitumisjuhised elanikonnale
• Selleks, et joogivesi jõuaks veevõrgu kaugematesse kohtadesse piiratakse kogu linnas veetarbimist;
• Vajadusel majade sisendid suletakse
• Joogivee varustus tagatakse ajutistest veevõtupunktidest
• Hädaolukorra perioodiks, kui majade sisevõrgud on veevarustuse süsteemist välja lülitatud, katkeb ka soojaveevarustus
• Veevarustuse katkemise korral on häiritud kaugkütte soojavarustus
• Vee reostumise (näiteks terroriakt) korral lõpetada koheselt veevõrgust joogivee tarbimine
• Äri- ja tööstusettevõtted peavad peale hädaolukorra väljakuulutamist jälgima oma hädaolukorras tegutsemise kava ja arvestama, et linna veevõrgus langeb surve oluliselt, mille tulemusena katkeb ettevõtte normaalne veevarustus.

5.1.14 Veevarustuse põhieesmärgid
1) Ehitada ühisveevärk välja elamupiirkondades ja üksikutele vanade elamutega kinnistutele, kus see veel puudub, tagamaks kõigile elanikele nõuetele vastav joogivesi;
2) Jätkata torustike renoveerimist kuni 2 km aastas eesmärgiga tagada veevarustuse jätkusuutlikus, torustike tehniliselt hea seisukord ja avariide arv alla 100 aastas;
3) Saavutada müümata vee osakaal alla 15%;
4) Torustike renoveerimise käigus paigaldada kõigi elamukinnistute veega varustamiseks kinnistu piirile nõuetekohased liitumispunktid;
5) Jätkata veehaarete ja veetöötlusjaama seadmete ning rajatiste parendamist ja uuendamist tagamaks varade ja veevarustuse jätkusuutlikkus;
6) Uuendada veehaarete ja veetöötlusjaama vahelised torustikud tagamaks säästlik veeressursi kasutamine ning toorvee kvaliteedi parandamine.




5.2. OÜ SUFE TEGEVSUPIIRKONDADE ÜHISVEEVARUSTUS

5.2.1. Veetoodang ja veetarbimine
Veeteenuse tarbijate arv ja veetarbimine Tõstamaa osavallas
Tõstamaa alevikus saavad ühisveevärgi kaudu vett ligikaudu 450 Tõstamaa aleviku elanikku ehk ligikaudu 85% aleviku elanikest. Tõstamaa reoveekogumisalal on ühisveevärgiga liitumise võimalus tagatud suuremale osale tarbijatest. Ühisveevärgi vett kasutab enamus Tõstamaa aleviku asutusi ja ettevõtteid. Asutustest on suuremad veeteenuse tarbijad Tõstamaa Keskkool ning Tõstamaa Lasteaed.
Tõstamaa aleviku veetarbimise maht oli 2020. aastal 22 650 m3.
Tõhela ja Männikuste küla ühisveevärgi kaudu saavad vett kokku ligikaudu 50 Tõhela ja Männikuste külade elanikku. Tõhela ja Männikuste küla veetarbimise maht oli 2020. aastal 2 145 m3.
Pootsi külas kasutavad ühisveevärgi vett ligikaudu 30 Pootsi küla keskuses kortermajades elavat elanikku ning Hooldekodu 32 hoolealust ja 7 töötajat. Rajatud puurkaev-pumplast varustatavasse veevõrku on ühendatud Pootsi hooldekodu, üks 4 korteriga elamu ja üks 12 korteriga elamu.
Pootsi küla veetarbimise maht oli 2020. aastal 1400 m3.

Tabel 5‑36 OÜ Sufe veeteenuse tarbimised OÜ Sufe tegevuspiirkonnas
Asula
Elanike arv
Ühisvee-värgiga liitunute arv
Ühisvee-värgiga liitunute %
Tarbimine 2023, olme (m3)
Tarbimine 2023, muu (m3)
Tarbimine kokku (m3)
Tõstamaa alevik
450
430
96%
14 960
4 486
19 446
Tõhela ja Männikuste küla
34+100
50
37%
1 688
512
2 200
Pootsi küla
80
30
38%
2 000
0
2 000
Kokku
664
510
77%
16 648
4 998
23 646
Andmed: OÜ SuFe
Perspektiivne veeteenuse tarbimine Tõstamaa osavallas
Allolevas tabelis on toodud prognoositav Tõstamaa osavalla elanike arv ja prognoositavad veetootmise ning joogivee tarbimise vooluhulgad Tõstamaa osavallas 2024-2036.
Tabel 5‑37 Perspektiivne veetarbimine OÜ Sufe tegevsupiirkonnas

2024
2025
2027
2029
2031
2033
2036
Elanike arv OÜ SuFe teenindus-piirkonna asulates
576
573
568
562
556
551
543
Veega liidetud elanike arv
478
475
471
498
493
488
481
Elanike tarbimine l/in/päevas
70
71
72
73
74
75
76
Elanike vee-tarbimine 1000 m3
12
12
12
13
13
13
13
Asutuste ja ettevõtete vee-tarbimine 1000 m3
3,8
3,8
3,8
3,8
3,8
3,8
3,8
Veekaod ja mittearvestuslik vesi 1000 m3
5,3
5,4
5,4
5,4
5,4
5,4
5,4
Veetootmine Tõstamaa osavalla tarbimise katmiseks kokku 1000 m3
21,4
21,4
21,2
22,4
22,4
22,5
22,6

5.2.2. Tõstamaa ühisveevarustus
Veevõtt ja veetöötlus
Tõstamaa alevikus on üks veevõrk, mis baseerub aleviku põhjaosas asuval tarbepuurkaevul (katastri nr 7967), KEK-i puurkaev (katastri nr 6446) on alates 2021. aastast reservis. Puurkaevu 7967 toorvesi juhitakse veetöötluseks KEK-i puurkaevu-pumpla veetöötlusjaama. Veetöötlusseadmena on KEK-i puurkaev-pumplas kasutusel raua- ja ammooniumieraldusfiltrid tootlikkusega 12 m3/h. Puurkaevudest pumbatav vesi suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist.
Tarbepuurkaev (katastri nr 7967) on puuritud 1969. aastal ja asub aleviku põhjaosas Nurmiste põik 3 kinnistul. Puurkaevu sügavus on 68 meetrit ning selle abil ammutatakse vett Siluri põhjaveekihist. Vastavalt keskkonnaregistri andmetele on puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 meetrit. Puurkaev võeti ühisveevarustuses kasutusse 2021. aastal, veeloa nr L.VV/330034 alusel on lubatud veevõtt 72 000 m3 aastas. Kasutusse võtmiseks paigaldati puurkaevu uus sukelpump, tehti ümber pumba juhtimine ning rajati toorveetorustik (De75PE, 907,88 m) Tagatalli puurkaevust KEK-i puurkaev-pumplani.
KEK-i puurkaev (katastri nr 6446) on puuritud 1967. aastal ja asub aleviku põhjaosas Ehitajate tee ääres. Puurkaevu sügavus on 90 meetrit ning selle abil ammutatakse vett Siluri põhjaveekihist. Puurkaev-pumpla on rekonstrueeritud 2011. aastal. Tööde käigus rekonstrueeriti puurkaev-pumpla hoone, kuhu paigaldati toruarmatuur, veearvestid, elektri- ja automaatikaseadmed, 5 m3 suurune aeratsioonimahuti, II-astme pumbad, trassipumbad ning veetöötlusseadmed. Veetöötlusseadmetena on puurkaev-pumplas kasutusel aeratsioonisüsteem ning raua- ja ammooniumieraldusfiltrid tootlikkusega 12 m3/h. Puurkaev-pumpla juures asub muldes 54 m3 suurune tarbeveemahuti, kust pumbatakse vesi võrku. Vastavalt keskkonnaregistri andmetele on puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 30 meetrit. Sanitaarkaitsetsoon on tagatud, kuid pole piiratud aiaga. Alates 2021. aastast on KEK-i puurkaev reservis.
Tõstamaa uus puurkaev (katastri nr 7758) on puuritud 1984. aastal ja asub aleviku lõunaosas. Puurkaevu sügavus on 90 meetrit ning selle abil ammutatakse vett Siluri põhjaveekihist. Puurkaev-pumpla on rekonstrueeritud 2002. aastal. Tööde käigus rekonstrueeriti puurkaev-pumpla hoone, kuhu paigaldati uus toruarmatuur, veearvestid, elektri- ja automaatikaseadmed, 5 m3 suurune aeratsioonimahuti ning veetöötlusseadmed. Veetöötlusseadmena on puurkaev-pumplas kasutusel aereeritavad rauaeraldusfiltrid tootlikkusega 10 m3/h. Vastavalt keskkonnaregistri andmetele on puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 30 meetrit. Sanitaarkaitsetsoon on tagatud, kuid pole piiratud aiaga.
Lisaks on aleviku lõunaosas ühisveevärki ühendatud, kuid kasutusest väljas (reservis) Tõstamaa vana puurkaev (katastri nr 7763). Puurkaev on puuritud 1965. aastal. Puurkaevu sügavus on 100 meetrit ning selle abil ammutatakse vett Siluri põhjaveekihist. Puurkaev-pumpla toruarmatuur ning elektri- ja automaatikaseadmed on amortiseerunud ning halvas seisukorras. Pumplahoone on mitterahuldavas seisukorras. Vastavalt keskkonnaregistri andmetele on puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 30 meetrit, mis on tagatud ligikaudu, kuid pole piiratud aiaga.
Tõstamaa aleviku ühisveevärgis kasutatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed on toodud järgnevas tabelis.
Tabel 5‑38 Tõstamaa aleviku puurkaevud
Puurkaevu nimetus/asukoht
Tõstamaa
aleviku KEK-i pk
Tõstamaa uus PK
Tarbepuurkaev
Tõstamaa vana PK
Katastri nr
6446
7758
7967
7763
Passi nr
2044
5428
-
1344
Kasutatav
põhjavee kiht
Silur
Silur
Silur
Silur
Puurimise aasta
1967
1984
1969
1965
Puurkaevu
tootlikkus, m3/h

26,5

20


16,9
Lubatud veevõtt,
m3/d
200
200
200*
-
Tegelik toodetud
vee kogus 2020. a., m3/d

60

2,1

0

0
Pumba mark
Mootor 5,5
kW
Mootor 2,2
kW
Mootor 4 kW

-

Reguleerimisseade
Tarbeveemahuti (54 m3) ja
pumbad
Mahuti (5 m3) ja pumbad
Hüdrofoor

-
Veetöötlusseade
Jah
Jah
Puudub
Puudub
Puurkaevu
sügavus, m

90

90

68

100
Staatiline veetase,
m

7

5,4

13,3

6,2
Deebit (l/s)
7,36
5,56
4
4,7
Veearvesti
olemasolu
Jah
Jah
Jah
Jah
Puurkaevu hoone seisukord
Hea
Hea
Puurkaevu hoone puudub
Mitterahuldav
Omanik
OÜ SuFe
OÜ SuFe
OÜ SuFe
OÜ SuFe
Haldaja
OÜ SuFe
OÜ SuFe
OÜ SuFe
OÜ SuFe
*lubatud veevõtt alates 2021. aastast.

Joogivee kvaliteet
Joogivee kvaliteedi kohta Tõstamaa aleviku ühisveevärgis on analüüside tulemused esitatud Lisa 2 tabelis 2. Joogivee kvaliteet vastas 2023.aastal kehtestatud nõuetele.

Veevõrk
Tõstamaa alevikus on veetorustikke ligikaudu 12 kilomeetrit, suures osas on veetorustikud rekonstrueeritud.
1996. aastal rekonstrueeriti ja rajati ligikaudu 2335 m veetorustike.
Aastatel 2006-2009 rekonstrueeriti ja rajati veetorustikke ligikaudu 6275 meetrit.
2020. aastal rajati toorveetorustik (De75PE, 907,88 m) puurkaevust KEK-i puurkaev-pumplani.
Torustike seisukord on valdavalt hea. Uuemate veetorustike rajamisel on kasutatud plasttorustikke läbimõõduga De32...De75 mm.
Vanemad ühisveevärgi ja kinnistusisesed torustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi malm- ja terastorudest.

Tuletõrjeveevarustus
Tõstamaa alevikus on tuletõrje veevarustus lahendatud mahutite baasil. Alevikus on kaks tuletõrje veevõtumahutit, neist üks asub Tõstamaa lasteaia ning teine KEK-i puurkaev- pumpla juures. Lasteaia juures asuv veereservuaar on mahuga 200 m3 ning on tähistatud, kuid ei ole käesoleval ajal kasutatav. Vajalik on rajada ühendus veevõrguga ning paigaldada kuivhüdrant.
KEK-i pumpla juurde on rajatud veevõtukaev, mille kaudu on võimalik kasutada tarbeveemahutis olevat vett (ca 50 m3) tuletõrjevee saamiseks. Veevõtukoht on tähistatud ning heas seisukorras.
Looduslikud veevõtukohad on Tööstuse tn piirkonnas Raua kinnistul ja Tõstamaa Hooldekodu juures Varbla maantee 50 kinnistul (tiik ca 200 m3).
Tõstamaa veevarustuse põhiprobleemid
Torustik Ringi tn-Jõe tn mis tagab veevarustuse 4 elamule on ehitatud Nõukogude ajal ja on uuendamata.

5.2.3. Tõhela ja Männikuste ühisveevarustus
Veevõtt ja veetöötlus
Tõhela ja Männikuste küla veevarustus baseerub Tõhela puurkaevul (katastri nr 5207), mis asub Männikuste külas Pumbamaja kinnistul. Keskusest lõunapool asuv Tõhela sigala puurkaev (katastri nr 6186) jäi 2019. aastal kasutusest välja.
Tõhela puurkaev (katastri nr 5207) on rajatud 1964. aastal ja asub Tõhela-Alu-Murru tee ääres. Puurkaevu sügavus on 68 meetrit ning selle abil ammutatakse vett Siluri põhjaveekihist. Puurkaevu tootlikkus on 18,1 m3/h. Puurkaev-pumpla on rekonstrueeritud 2005. aastal. Tööde käigus rekonstrueeriti pumpla hoone, kuhu paigaldati uus toruarmatuur, veearvestid, 0,1 m3 suurune membraanhüdrofoor, veetöötlusseadmed ning elektri- ja automaatikaseadmed. Veetöötlusseadmena on puurkaev-pumplas kasutusel aereeritavad rauaeraldusfiltrid tootlikkusega 3 m3/h. Filtrite sisu vahetati viimati 2017. aastal. Vastavalt keskkonnaregistri andmetele on puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 30 meetrit. Sanitaarkaitsetsoon on tagatud, kuid pole piiratud aiaga. Puurkaevu omanik ja haldaja on osaühing SuFe.
Veeloa nr L.VV/330034 alusel on lubatud veevõtt puurkaevust 3600 m3 aastas. 2020. aastal pumbati puurkaevust vett 2145 m3 (ca 5,86 m3/ööpäevas).
Tõhela küla sigala puurkaev (katastri nr 6186) on puuritud 1981. aastal ja asub Männikuste külas Pumbamaja kinnistul. Puurkaevu sügavus on 65 meetrit ning selle abil ammutatakse vett Siluri põhjaveekihist. Puurkaev-pumpla asub vanas hoones, mille seisukord on halb. Pumplahoones on rekonstrueeritud toruarmatuur ning paigaldatud uus 0,1 m3 suurune membraanhüdrofoor. Hoones asub ka vana 5 m3 suurune hüdrofoor, mis pole kasutusel. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad. Vastavalt keskkonnaregistri andmetele on puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 meetrit, mis pole tagatud, piirdeaed puudub.
Käesoleval ajal on Tõhela küla sigala puurkaev reservis.

Joogivee kvaliteet
Joogivee kvaliteedi kohta Tõhela küla ühisveevärgis on analüüside tulemused esitatud Lisa 2 tabelis 2. Joogivee kvaliteet vastas 2023.aastal kehtestatud nõuetele.

Veevõrk
Tõhela ja Männikuste külas on kokku ligikaudu 1170 meetrit veetorustikke, millest ligikaudu 125 meetrit moodustavad 2006. aastal rekonstrueeritud torustikud ning ca 655 meetrit varasemalt rekonstrueeritud ja rajatud plasttorustikud. Varem Tõhela sigala puurkaevul baseerunud veevõrgust ca 230 meetrit on 2015. aastal rajatud veetorustikud.
Aastatel 2018-2019 rekonstrueeriti vanem eramajade piirkonda teenindav torustik ning Tõhela sigala puurkaevul baseerunud veevõrk ühendati keskuse veevõrguga. Männikuste külas ehitati kokku 667 m veetorustikke.
Uuemate veetorustike rajamisel on kasutatud plasttorustikke läbimõõduga De32...De63 mm.
Vanemad ühisveevärgi ja kinnistusisesed torustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi peamiselt malm- ja terastorudest. Käesolevaks ajaks on vanemad torustikud ja liitmikud halvas seisukorras ning aeg-ajalt esineb ka lekkeid.

Tuletõrjeveevarustus
Tõhela ja Männikuste küla keskuses tuletõrjeveevõtu kohad puuduvad. Lähim võimalus tuletõrjeveevõtuks paikneb külast lääne pool ca 900 m kaugusel Lüüsi tee ääres.

Tõhela ja Männikuste veevarustuse põhiprobleemid
Kortermaja veetorustik on rajatud Nõukogude ajal ja on uuendamata.
Mätta-Uuetoa pumbamaja seisab kasutuseta, katus lagunenud.
Veetöötlusjaamal on rajamata elektrigeneraatori ühendus.

5.2.4. Pootsi ühisveevarustus
Veevõtt ja veetöötlus
Pootsi küla ühisveevärk baseerub aastatel 2018-2019 Spordiplatsi kinnistule rajatud uuest pumplast-veetöötlusjaamast (katastri nr 58705). Küla keskuses asuv elumajade puurkaev (katastri nr 6443) jäi 2019. aastal kasutusest välja ning tamponeeriti.

Spordiplatsi puurkaev (katastri nr 58705) on puuritud 2018. aastal ning see asub Pootsi küla Spordiplatsi kinnistul. Puurkaevu sügavus on 93 m ning selle abil ammutatakse vett Siluri põhjaveekihist. Puurkaevu vesi vastab rajamisel teostatud analüüsi alusel enamiku uuritavate komponentide osas esitatud nõuetele v.a Fe ja värvuse sisaldused: Fe 480 µg/l, värvus 15 kraadi. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 10 m. Tehnohoonesse paigaldati joogivee kvaliteedi tagamiseks joogiveetöötlusseadmed: paarissurvefiltrid rauaeralduseks. Seadme juurde kuulub ka aeratsioonimahuti, kus toimub toorvee aereerimine kompressori abil. Puurkaev-pumpla on üheastmeline, veetöötlusseadmest väljuv joogivesi suunatakse otse veevõrku. Pumpla territoorium on ümbritsetud aiaga. Spordiplatsi puurkaevu veevõtt jääb alla 5 m3 ööpäevas.

Joogivee kvaliteet
Joogivee kvaliteedi kohta Pootsi ühisveevärgis on analüüside tulemused esitatud Lisa 2 tabelis 2. Joogivee kvaliteet vastas 2023.aastal kehtestatud nõuetele.

Veevõrk
Pootsi külas rajati aastatel 2018-2019 ca 500 m veetorustikke hooldekodu piirkonna ja kortermajade piirkonna veevõrkude ning uue puurkaev-pumplaga ühendamiseks. Rajatud puurkaev-pumplast varustatavasse veevõrku on ühendatud Pootsi hooldekodu, üks 4 korteriga elamu ja üks 12 korteriga elamu. Torustik on rajatud De50…63 PE torudest.

Tuletõrjeveevarustus
Pootsi külas on tuletõrjevett võimalik võtta küla keskuses Aiamaa kinnistule rajatud veevõtukohast. Veevõtukoha (tiigi) maht on ligikaudu 1500 m3. Kustutusvee kättesaamise hõlbustamiseks on rajatud tiigi juurde kuivhüdrant. Tuletõrje veevõtukoht on tähistatud ning heas seisukorras.

Pootsi veevarustuse põhiprobleemid
Pootsi veevarustuse probleeme ei ole tuvastatud.

6. Ühiskanalisatsioon

Käesolevas peatükis kirjeldatakse Pärnu linna olemasolevaid ühiskanalisatsioonisüsteeme (sh sademeveekanalisatsiooni) ja nende seisukorda, Pärnu Mõrra reoveepuhastusjaama reo- ja heitvee kvaliteedinäitajaid ning hinnatakse reovee vooluhulkasid ja kanalisatsiooniteenuse tarbimiste andmeid ÜVVK arendamise kava koostamise ajaks kinnitatud vee-ettevõtjate kaupa
Pärnu linnas on 11 eraldiseisvat ühiskanalisatsioonisüsteemi, mis teenindavad ca 47,5 tuhandet elanikku
Tabel 6‑1 Pärnu linna ühiskanalisatsiooni süsteemid
Kanali-võrgu nimetus
Piirkond
Ühis-kanalisat-siooni
pikkus km
Tarbijate arv
Reovee vastuvõtt m³/ööpäevas
Ühis-
sademevee-torude pikkus km
Ühis-sademe-vee kraavide pikkus km
Märkused
Ahaste
Ahaste küla,
4
150
10



Lindi
Lindi küla,
1,2
158
7



Jõõpre
Jõõpre küla,
1,5
286
21



Kihlepa
Kihlepa küla,
0,8
82
5



Kõima
Kõima küla,
1,9
122
10



Lavassaare
Lavassaare alev,
2,0
474
38



Pärnu
Pärnu linn, Audru alevik; Paikuse alev; Seljametsa küla; Silla küla;; Põldeotsa küla; Papsaare küla
350
45 571
15 300
113
100
Pärnu kanalisatsiooni on ühendatud Tori vallas Sindi linn, Sauga alevik, Tammiste küla, Eametsa küla
Kuigu
Silla küla , Jõemänniku uuselamurajoon
2,4
80
0



KOKKU AS Pärnu Vesi
363,8
46 923
15 391
113
100

Pootsi
Pootsi küla
0,4
30
5



Tõhela ja Männikuste
Tõhela küla Männikuste küla
1,4
45
5



Tõstamaa
Tõstamaa alevik
8,6
410
150



Kokku OÜ SuFe
10,4
47 408
15 551
113
100

Kokku Pärnu linn







6.1. AS PÄRNU VESI TEGEVUSPIIRKONDADE ÜHISKANALISATSIOON

AS Pärnu Vesi tegevuspiirkonna ühiskanalisatsiooni üldandmed on alljärgnevad:
Tabel 6‑2 AS Pärnu Vesi tegevuspiirkonna ühiskanalisatsioon
Nimetus
Kogus
Isevoolne kanalisatsioonitorustik
286
Sademeveetorustik
115
Sademevee kraavid

Reoveepumplad
164
Sademeveepumplad
1
Survetorustik
64
Reoveepuhastid
8

6.1.1. Kanalisatsiooniteenuse tarbimine
Müüdud kanalisatsiooniteenusest tarbivad keskmiselt 53% Pärnu linna elanikud, 29% Pärnu linna asutused ja ettevõtted ning 18% kanalisatsiooniteenust tarbitakse Tori vallas.
Tabel 6‑3 AS Pärnu Vesi kanalisatsiooniteenuse tarbimise jaotus peamiste tarbijagruppide lõikes
Nimetus
Ühik
2019
2020
2021
2022
2023
Eratarbija
tuhat m³/ööpäevas
3,6
3,79
3,83
3,73
3,79

Osakaal %
52%
55%
54%
51%
52%
Ärikliendid
(Asutused ja ettevõtted)
tuhat m³/ööpäevas
1,94
1,89
1,98
2,2
2,14

Osakaal %
28%
27%
28%
30%
29%
Pärnu linn kokku
tuhat m³/ööpäevas
5,54
5,69
5,81
5,93
5,92

Osakaal %
81%
82%
82%
81%
81%
Tori valla vee-ettevõte OÜ Sindi Vesi
tuhat m³/ööpäevas
1,3
1,18
1,25
1,35
1,37

Osakaal %
19%
17%
18%
18%
19%
Häädemeeste valla vee-ettevõte AS Häädemeeste VK
tuhat m³/ööpäevas
0,03
0,03
0,03
0,03
0,04

Osakaal %
0,4%
0,4%
0,4%
0,4%
0,5%
Kokku
tuhat m³/ööpäevas
6,87
6,9
7,09
7,32
7,34
Andmed: AS Pärnu Vesi
Reovee vooluhulgad
2019-2023. aastatel kasutati Pärnu linnas keskmiselt kanalisatsiooniteenust 2,1 miljonit m³ aastas. Pärnu Mõrra reoveepuhastusjaama 2023. aasta vooluhulgad kuude lõikes on toodud Lisa 3 Tabel 4. Reostuskoormuse arvutus 2023. aasta 04.-10. mai andmete alusel on esitatud Lisa 3 Tabel 5.
Tabel 6‑4 AS Pärnu Vesi tegevuspiirkonnas ühiskanalisatsiooniteenuse tarbimismaht aastatel 2019-2023.

2019
2020
2021
2022
2023
Elanikud tuhat m³
1 314
1 388
1 397
1 363
1 382
Ettevõtted tuhat m³
709
693
723
803
779
KOKKU tuhat m³
2 023
2 081
2 120
2 166
2 162
Pärnu linnas kasutab 2023. aasta seisuga ühiskanalisatsiooni teenuseid üle 99% elanikest.


Tabel 6‑5 Mõrra reoveepuhastusjaamas puhastatud reovee mahud

Ühik
2019
2020
2021
2022
2023
Puhastatud reovesi kokku
Tuhat m³
5 262
5 087
4 381
4 583
5 577
Keskmine päevane protsessi pumbatud reovee kogus
Tuhat m³
14
14
12
13
15
Maksimaalne päevane protsessi pumbatud reovee kogus
Tuhat m³
36
35
23
48
41
Minimaalne päevane protsessi pumbatud reovee kogus
Tuhat m³
8
8
8
7
8
Sademevesi ja infiltratsioon
Tuhat m³
2 757
2 594
1 826
1 949
2 930
Sademevee ja infiltratsiooni osakaal
%
52%
51%
42%
43%
53%

Mõrra reoveepuhastusjaama juhitakse keskmiselt 14 tuhat m³ reovett ööpäevas, suveperioodidel väheneb reovee kogus 7 tuhande m³ ööpäevas. Valingvihmade ja intensiivse lumesulamise korral on maksimaalne reovee kogus üle 6 korra suurem, näiteks 2023 aasta 30. jaanuaril juhiti Mõrra reoveepuhastusjaama 41,5 tuhat m³ ööpäevas ning keskmine liigvee osakaal oli 2023. aastal 53% kogu mõrra reoveepuhastusjaama juhitud reoveest.

6.1.1.1. Kanalisatsiooniteenus väljaspool tegevuspiirkonda, Tori ja Häädemeeste vallast
Tabel 6‑6 AS Lähivaldade ühiskanalisatsiooniteenuse tarbimismaht aastatel 2019-2023
Hulgimüük
2019
2020
2021
2022
2023
Tori vald kanaliteenuse müük tuhat m³
476
432
457
492
501
Häädemeeste vald kanaliteenuse müük tuhat m³
10
12
12
12
15
Kokku lähivallad kanaliteenuse müük tuhat m³
486
444
469
504
516

Perspektiivne kanalisatsiooniteenuse tarbimine Pärnu linnas
Allolevas tabelis on toodud prognoositav AS Pärnu Vee prognoositavad reovee vooluhulgad aastatel 2023-2036.
Tabel 6‑7 Kanalisatsiooniteenuse tarbimine ja tarbimise prognoos AS Pärnu Vesi 2023-2036
 
2023
2024 PR
2025 PR
2026 PR
2027 PR
2028 PR
2029 PR
2030 PR
2031 PR
2032 PR
2033 PR
2034 PR
2035 PR
2036 PR
Elanike arv
49,4
49,4
49,4
49,4
49,4
49,4
49,4
49,4
49,4
49,4
49,4
49,4
49,4
49,4
Kanaliga liidetud elanike arv tuhat tarbijat
46,9
46,9
47,0
47,0
47,1
47,1
47,2
47,2
47,3
47,3
47,4
47,4
47,5
47,5
Kanaliga liidetud elanike osakaal
95%
95%
95%
95%
95%
95%
96%
96%
96%
96%
96%
96%
96%
96%
Elanike kanali tarbimine l/in/päevas
80,7
80,6
80,7
80,8
80,9
81,0
81,1
81,2
81,3
81,4
81,5
81,6
81,7
81,8
Elanike kanali tarbimine tuhat m3
1 382
1 381
1 384
1 387
1 391
1 394
1 397
1 400
1 403
1 406
1 410
1 413
1 416
1 419
Asutuste ja ettevõtete kanali tarbimine tuhat m3
780
793
794
795
796
797
798
799
800
801
802
803
804
805
Lähivaldadest kanal tuhat m³
516
493
500
500
500
500
500
500
500
500
500
500
500
500
Sh Tori vald tuhat m³
500
481
488
488
488
488
488
488
488
488
488
488
488
488
Sh Häädemeeste vald tuhat m³
16
12
12
12
12
12
12
12
12
12
12
12
12
12
Kanali tarbimine kokku tuhat m3
2 678
2 667
2 678
2 682
2 687
2 691
2 695
2 699
2 703
2 707
2 712
2 716
2 720
2 724
Infiltratsioon tuhat m3
2 930
2 462
2 472
2 476
2 480
2 484
2 488
2 491
2 495
2 499
2 503
2 507
2 511
2 515
Infiltratsioon %
52,2%
48,0%
48,0%
48,0%
48,0%
48,0%
48,0%
48,0%
48,0%
48,0%
48,0%
48,0%
48,0%
48,0%
Puhastitele juhitud reovesi tuhat m³
5 608
5 129
5 150
5 158
5 166
5 174
5 182
5 191
5 199
5 207
5 215
5 223
5 231
5 239
6.1.2. Pärnu ühiskanalisatsioon
Üldist
AS Pärnu Vesi osutab oma klientidele reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust (edaspidi kanalisatsiooniteenust). AS Pärnu Vesi osutab ühiskanalisatsiooni teenuseid ca 43 000 Pärnu linna (KOV) asulate elanikule, Pärnu linna asutustele ja ettevõtetele, Tori valla vee-ettevõttele OÜ Sindi Vesi ning Häädemeeste valla vee-ettevõttele AS Häädemeeste VK . Kanalisatsiooniteenus hõlmab reovee transportimist kanalisatsiooni isevoolsetes ja survetorustikes, reovee edasipumpamist kanalisatsioonipumplates, reovee puhastamist Pärnu Mõrra reoveepuhastusjaamas ning puhastatud reovee ehk heitvee juhtimist Pärnu lahte süvamere väljalasu kaudu.

Joonis 6‑1 Kanalisatsiooni protsess

Isevoolsed kanalisatsioonitorustikud
Pärnu lahkvoolses isevoolses kanalisatsioonisüsteemis on 321 km reovee kanalisatsiooni torustikku, millest 13,2 km on kollektorid ehk olulise tähtsusega peatorustikud ning 114 km sademeveekanalisatsiooni torustikku. AS Pärnu Vesi kanalisatsioonivõrgus on torustikke läbimõõtudega 160 – 1350 mm. Lisaks isevoolsetele kanalisatsioonitorustikele on Pärnu linnas 43 km reovee kanalisatsiooni survetorustikke, mis tagavad kanalisatsiooni pumplate korrapärase töö ning reovee ärajuhtimise. Torustike kogupikkus on üle 392 km (k.a sademevee kanalisatsioon).
Reoveekanalisatsiooni torustikega on kaetud praktiliselt kogu linna hoonestatud territoorium.
Ehitusaasta
Pikkus km
Osakaal %
2017-2023
30
9%
2006-2016
187,3
58%
1995-2005
29
9%
1984-1994
16
5%
Kuni 1983
59
18%
Kokku
321,3
100%

Materjalid
Pikkus km
Osakaal %
Betoon
23
8%
Asbotsement
43
15%
Keraamika
10
3%
Plast
244,3
74%
Muu
1
0%
Kokku
321,3
100%

Läbimõõt mm
Pikkus km
Osakaal %
Üle 500 mm
3
1%
400-500 mm
16
6%
300-350 mm
18
6%
200-250 mm
69
24%
100-150 mm
215,3
63%
Kokku
321,3
100%

Pärnu linna ühiskanalisatsioonivõrk on heas seisukorras tänu aastatel 2000-2015 teostatud mahukatele investeeringutele ning järgnevatel aastatel teostatud plaanipärastele investeeringutele.
Peatorude purunemise ennetamiseks teostatakse regulaarselt CCTV uuringuid ja rekonstrueeritakse ning asendatakse amortiseerunud torustikud. Teostatakse pidevalt kanalisatsioonitorustike profülaktilist survepesu, aastas pestakse läbi ca 40 km torustikest.
Aastatel 2019-2023 toimus AS Pärnu Vesi teeninduspiirkonnas keskmiselt 78 ummistust ning 49 purunemist aastas.
Üksikute ühiskanalisatsiooniga katmata vanade elamukinnistute loetelu, kuhu rajatakse ühiskanalisatsioon, on toodud Lisas 8.

Survetorustikud
Lisaks isevoolsetele kanalisatsioonitorustikele on Pärnu linnas 64 km reovee kanalisatsiooni survetorustikke, mis tagavad kanalisatsiooni pumplate korrapärase töö ning reovee ära juhtimise. AS Pärnu Vesi kanalisatsioonisüsteemis on survetorustikke läbimõõtudega 160 – 700 mm. Peapumplate survetorustikud on dubleeritud, see tähendab et paigaldatud on kaks paralleelset toru tagamaks teenuse toimivuse ka ühe torustiku purunemise korral. Dubleeritud ei ole Vingi ja Vikero pumplate survetorud.
Ehitusaasta
Pikkus km
Osakaal %
2017-2023
21
33%
2006-2016
11
17%
1995-2005
12
19%
1984-1994
13
20%
Kuni 1983
7
11%
Kokku
64
100%

Materjalid
Pikkus km
Osakaal %
Malm
12
19%
Teras
1
2%
Plast
41
64%
Betoon
9
14%
Muu
1
1%
Kokku
64
100%

Läbimõõt mm
Pikkus km
Osakaal %
Üle 500 mm
8
13%
400-500 mm
12
19%
300-350 mm
5
8%
200-250 mm
9
14%
100-150 mm
26
41%
Kuni 75 mm
4
5%
Kokku
64
100%


Kanalisatsioonitorustikega seotud põhiprobleemid
Pärnu reovee kanalisatsioonivõrk on suhteliselt uus, ca 75% torustikest on uuemad, kui 20 aastat.
Väga suur on, vaatamata torustike heale tehnilise seisundile, infiltratsiooni ja sademevee osakaal.
Vihma ja lume sulamisperioodil liigvee osakaal reoveekanalisatsiooni süsteemis kuni 70%. Suured sademed ja valingvihmad põhjustavad reoveekanalisatsiooni ülekoormuse ning teenuse häireid eelkõige uutes Audru ja Paikuse osavalla uuselamu asumites.
Välja võib tuua üksikud problemaatilised lõigud
Tabel 6‑8 Problemaatilised, väljavahetamist vajavad kanalitorud
Asukoht
Läbimõõt mm
Pikkus jm
Materjal
Ehitus aasta
Probleemi kirjeldus
Side tänav
500
142
Betoon
1978
betoon on murenenud ning armatuur on betoonist osaliselt väljas
Pardi tänav
500
385
Betoon
1980
betoon on murenenud ning armatuur on betoonist osaliselt väljas
Nikolai tänaval Rüütli ja Lõuna tänava
100, 150, 200
180
Betoon, malm, asbo, keraamiline
1974
torustike kehv ehituskvaliteet, torustikud osaliselt surve all
Väike- Kuke tänaval Suur-Posti ja Liiva tänava vahel
159, 200, 250, 300
600
Betoon, asbo, keraamiline
1992
torustike kehv ehituskvaliteet, ühiskanalisatsiooni juhitakse sademevett
Hommiku tänaval Rüütli ja Kuninga tänava vahel
200, 250
110
Keraamiline, asbo
1984
torustike kehv ehituskvaliteet, ühiskanalisatsiooni juhitakse sademevett

Kanalisatsioonipumplad
Pärnu linn asub tasasel maal, mis tingib vajaduse suure hulga kanalisatsioonipumplate kasutamiseks. Maksimaalne maapinna kõrgus on 7 m üle merepinna. Pärnu linna kanalisatsioonisüsteemis on 78 pumplat, millest 10 pumplat on olulised piirkondlikud peapumplad ning ülejäänud 68 pumplat on lokaalse iseloomuga väikest piirkonda teenindavad pakettpumplad.
Kõik kanalisatsioonipumplad on hõlmatud SCADA-ga.
Piirkondlikud peapumplad on enamasti 2 kuni 3 pumbaga varustatud suured betoonmahutitega pealisehitisega pumplad. Maapealne osa on reeglina ehitatud silikaattellistest ning seal asuvad automaatika ja elektrisüsteemid. Hooned on heas seisukorras, varustatud terasustega. Peapumplates on välja ehitatud mobiilse elektrigeneraatori valmidus.
Lokaalsed reoveepumplad on plastist pakettpumplad, kus maa all on plastist ühekambriline uputatud pumpadega mahuti ja maa peal kilbikapp elektri- ja automaatikasüsteemide jaoks. Pumplad on varustatud võrede, pumpade, sagedusmuundurite, siibrite, tagasilöögiklappide ning pumpasid juhtiva automaatikasüsteemi ja SCADA-ga. Igas pumplas on 2 kuni 3 pumpa, mis tagavad töö ka ühe pumba rikke korral.
Pärnu linna reoveepumplate peamised tehnilised andmed ja seisukorra hinnang on toodud Lisas 4.

Tabel 6‑9 Pärnu kanalisatsioonvõrgu kanalisatsioonipumplad kokku
Piirkond
Peapumplad tk
Lokaalsed pumplad tk
Kokku tk
Osakaal (%)
Audru osavald
-
52
52
31%
Häädemeeste vald
-
1
1
1%
Paikuse osavald
1
33
34
20%
Pärnu keskuslinn
10
69
79
48%
KOKKU
11
155
166
100%
Andmed: AS Pärnu Vesi

Tabel 6‑10 Pärnu kanalisatsioonvõrgu kanalisatsioonipumplatesse paigaldatud pumbad kokku
Piirkond
Pumbad Peapumplates tk
Pumbad lokaalsetes pumplates
Pumbad kokku tk
Osakaal (%)
Audru osavald
-
98
98
31%
Häädemeeste vald
-
2
2
1%
Paikuse osavald
2
55
57
18%
Pärnu keskuslinn
24
139
163
51%
KOKKU
26
294
320
100%

Reoveepumplatest on 2023. aasta seisuga nii tehnoloogiliste seadmete, elektri-automaatika, rajatise kui pumpade osas heas seisundis 155 pumplat (enam kui 93% pumplatest). Peapumplatest on rahuldavas või halvas seisukorras Allika, Niidu; Ranna Elutee ja Vikero pumplad, lokaalsetest pumplatest Jakobi ; Niidupargi; Papli; Põllu; Murumuna; Käärasoo; Mampli pumplad (Lisa 4).

Tabel 6‑11 Kokkuvõte Pärnu kanalisatsioonivõrgu reoveepumplate tehnilisest seisukorrast
Hinnang
Pumbad
Tehnoloogilised seadmed
Elekter-automaatika
Rajatis/ehitis
Hea
156
94%
156
94%
165
99%
159
96%
Rahuldav
10
6%
5
3%
1
1%
5
3%
Halb
0
0%
5
3%
0
0%
2
1%
Andmed: AS Pärnu Vesi

Kanalisatsioonipumplatega seotud põhiprobleemid
Väga suure vihma ja lume sulamisperioodil kuni 70% liigvee osakaal reoveekanalisatsioonis. Suured sademed ja valingvihmad põhjustavad väiksemates pakettpumplates ülekoormuse ning teenuse häireid eelkõige Audru ja Paikuse osavalla uuselamu asumites.

Reovee puhastamine
Pärnu linna ja lähipiirkonna reovesi juhitakse torustike kaudu Vana-Pärnu linnaosas Kaubasadama tee 10 ja Kaubasadama tee 12 kinnistutel paiknevasse Pärnu Mõrra reoveepuhastusjaama.
Heitvesi on vastanud alati nõuetele ning täiendava puhastusetapi rajamine tänaste nõuete valguses ei ole otstarbekas.
Mõrra reoveepuhasti vastavus nõutele on kirjeldatud Lisas 3.


Puhasti tüüp
Mehaaniline puhastus+bioloogiline puhastus koos denitrifikatsiooni/ nitrifikatsiooniga ja keemilise fosforiärastusega
Ehitusaasta
1980
Hüdrauliline jõudlus (m3/d)
20 000
Tegelik vooluhulk 2023 m³/d
15 279
Heitvee vastavus nõuetele 2023
JAH
Jõudlus projekti järgi (ie)
125 000
Puhasti ehituskonstruktsioonide seisund
Rahuldav
Puhasti tehnoloogiliste seadmete seisund
Hea
Puhastus-seadmete rekonstrueerimise vajadus
Jah
Registrikood
PUH6250020
Puhasti link Keskkonnaregistris
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/waste-water-treatment-plant/9000645

Reoveepuhastusjaama kinnistu on piiratud aiaga ning mere poolt üleujutuse vastase kaitsetammiga. Territooriumil asetsevad üheksa silikaatkivist hoonet, kontor, tsentrifuugide hoone, 2 alajaama, vana katlamaja, purgla, puhastatud vee II astme pumpla, vana kloraatori hoone, kompressorite hoone ning betoonist tehnoloogilised mahutid (aerotankid, selitid, setitid, mahutid).
Reovee puhastamine toimib klassikalise skeemi alusel.

Joonis 6-2 Reoveepuhastuse protsess

Puhastussüsteem koosneb võredest, liivapüünistest, esimese astme settebasseinidest, aeratsioonikambrist, teise astme settebasseinidest. Reovesi suunatakse pärast mehaanilist puhastust bioloogilisse puhastusse, kus toimub lahustunud orgaanilise reostuse, fosfori ja lämmastiku ärastamine. Puhastatud vesi suunatakse 3,5-kilomeetrise merelasu kaudu 5 meetri sügavusele merre.
Reoveepuhastusprotsessi kirjeldus
Võredel peetakse kinni jäme ujuvpraht ja kivid. Võrevarbade vahe on 3 mm. Võrepraht transporditakse koos muude olmejäätmetega Paikre prügilasse.
Liivapüünistes eraldatakse veest raskem abrasiivne materjal, mis muidu kulutaks pumpasid, ummistaks torustikke ning võiks häirida järgnevate puhastusetappide talitlust. Liivapüünised on ristkülikukujulise plaaniga 1,5 m sügavused basseinid, mille põhjas liigub kaabits, mis lükkab väljasettinud sette liivapüünise alguses asuvasse süvendisse. Sealt pumbatakse sete liivaseparaatoritele, kus toimub sette tahendamine. Tahendatud sete kompostitakse koos puhastus seadme jääkmudaga.
Akumulatsioonitankides toimub reovee juurdetuleku ühtlustamine. Sinna kogutakse liigne sademe- ja reovesi, et vältida järgnevate puhastusseadmete ajutist ülekoormamist. Madalama koormusega ajal pumbatakse akumuleeritud reovesi tagasi puhastusprotsessi. Akumulatsioonitankid on pikad, kitsad, vaheseinaga 4 m sügavused basseinid, mille põhjal asuvate propellersegistitega hoitakse reovesi ringliikumises.
Eelsetitites eemaldatakse suurem osa reovees sisalduvast tahkest ainest, samuti eelmistest puhastusetappidest läbi pääsenud pinnale tõusvad ja põhja settivad ained. Eelsetitid on ringikujulise plaaniga 24 m läbimõõduga ja 3 m sügavused mahutid. Iga setiti on varustatud pöörleva kraabiga, mille abil setitite põhjale langenud toorsete setitite keskosas asuvatesse süvenditesse suunatakse.
Aerotankid on bioloogiliste puhastusseadmete kõige olulisem sõlm, kus eemaldatakse põhiline osa orgaanilisest reostusest, samuti lämmastiku-ja fosforiühendid. Reostuse kõrvaldamine toimub reovees elunevate mikroorganismide ehk aktiivmuda toimel, kelle jaoks reovees sisalduv orgaaniline reostus ning lämmastiku- ja fosforiühendid on toiduks. Puhastusprotsessi efektiivseks toimimiseks luuakse aktiivmudale vajalikud elutingimused, milleks on:
• hapnikusisaldus aerotankides,
• segunemine puhastatava reoveega,
• viibimisaeg aerotankides,
• aktiivmuda koguse ja toitainete vahekord.
Piisava hapnikusisalduse hoidmiseks pumbatakse aerotankidesse läbi nende põhjale paigaldatud pihustite ehk aeraatorite õhku. Muude tingimuste järgimiseks rakendatakse reovee jaotamist aerotankide erinevate sektsioonide vahel ja aktiivmuda koguse reguleerimist.
Aerotanke läbinud reovee ja aktiivmuda segu juhitakse järelsetititesse, kus toimub aktiivmuda eraldamine puhastatud reoveest ehk reovee lõplik selitamine. Aktiivmuda pumbatakse tagasi aerotankidesse, puhastatud reovesi ehk heitvesi juhitakse 3,5 km pikkuse toru kaudu Pärnu lahte. Puhastusprotsessi käigus aerotankides aktiivmuda kogus kasvab seoses mikroorganismide paljunemisega. Selleks et säilitada normaalselt aktiivmuda ja toitainete vahekorda, toimub pidevalt osa aktiivmuda ehk jääkmuda eemaldamine protsessist.
Biogeenide ärastus reoveest toimub bioloogilis-keemiliselt.
Lämmastikuühendid kõrvaldatakse nitrifikatsiooni-denitrifikatsioonimeetodil, fosforiühendid - osalt bioloogiliselt, samuti lisatakse fosforiärastuse tõhustamiseks enne järelselitamist sadestuskemikaali raud(III)sulfaadi näol.
Tabel 6‑12 Pärnu Mõrra reoveepuhastusjaama seadmed
Puhastusprotsess
Rajatised
seadmed
Arv
Tehnilised parameetrid
Ehitus-aasta
Tootlikus l/s m³/h; m3/d Võimsus KVA
MEHAANILINE PUHASTUS
Võred
2
Treppvõre Cross Screen XS 2100-850-3
2015
5800 l/s
2 100 m³/h
20 000 m³/d

Liivapüünised
3
3x3x11x2 m
Kokku maht 270 m³
2000
5800 l/s
2 100 m³/h
20 000 m

Akumulatsioonitankid
2
2 x 1800m³
Kokku maht 3600 m³
2000


Eelsetitid:
4
4 x d24m x 450m²
Kokku maht 5400 m³
2000
2 100 m³/h
20 000 m³/d
BIOLOOGILINE PUHASTUS
Aerotankid

4
4 x 5700m³, kokku
28 000 m³
8 mikserit
6400 aeraatorit
Jaguneb :
1990
2 100 m³/h
20 000 m³/d



2
anaeroobne maht 2 x 2500 m³




2
anoksiline maht 2 x 2500 m³




4
aeroobne maht 4 x 3200 m³



Õhupuhurid
3
1 tk Aerzener GM 130L, 2 tk Klee KSS300A, el.mootor 200kW · 1500 p/min · 380V · 50Hz · IP55
1999/2023
1400 m³/h

Järelsetitid
2
2 x d40m x 1250 m² kokku 10 800 m³
1990
2 100 m³/h
20 000 m³/d
KEEMILINE
Raudsulfaadi doseerimisõlm
1
Mahuti 20m³
2 Dosaator-pumpa,
2015
0-24 l/h, 10 bar
SETTEKÄITLUS
Mudatihendus-basseinid
2
2 x d24m x 450m²; ³
1990


Tagastuva muda pumpla pumbad
6
Tagastuva muda pumbad (3) KSB KRTK 200,
Liigaktiivmuda pumbad (3) WILO-REXA PRO
2017
600 m³/h

60 m³/h

Tsentrifuugid
2
Andritz D3L
2016
9 m³/h
MUU
SCADA
1
 Mati Vesi
2016


Elektrivarustus
2
 Filtri alajaam 10/0,4 kV
2000
2400 KVA


2
Bio jaotla 10 kV
2010
 


1
Bio OT1 10/0,4 kV
1996
250 KVA


1
Bio OT2 10/0,4 kV
2016
800 KVA

II astme pumbad
2
 Nõukogude
1980
2400 m³/h

Purgimissõlm
1

2009


Reoveepuhasti tõhusus
Mõrra reoveepuhasti heitvee väljundnäitajad vastasid 2019-2023 vee erikasutusloa nõuetele


BHT 7
KHT
Heljum
 
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Nõue
 
15
80%
 
25
75%
 
15
90%
2023
374
6
98,4%
859
69
92,0%
461
9
98,0%
2022
436
5
98,9%
998
67
93,3%
646
9
98,6%
2021
410
4
99,0%
931
68
92,7%
541
9
98,3%
2020
341
5
98,5%
777
67
91,4%
539
11
98,0%
2019
334
6
98,2%
741
62
91,6%
484
9
98,1%


Nüld
Püld
 
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Nõue
 
10
80%
 
0,5
90%
2023
58,7
7,63
87,0%
8,1
0,33
95,9%
2022
65,2
6,23
90,4%
8,9
0,34
96,2%
2021
65,8
5,91
91,0%
9,3
0,33
96,5%
2020
57,1
6,28
89,0%
7,8
0,37
95,3%
2019
55,8
6,76
87,9%
7,8
0,35
95,5%

Settekäitlus
Reoveepuhastis puhastatakse aastas ca 5 miljonit m3 reovett. Reovee puhastusprotsessi tulemusena tekib 3000-4000 m3 ja perspektiivis kuni 5000 m3 tahendatud 20%-lise kuivainesisaldusega reoveesetet aastas. Reoveesete viiakse käitlemiseks Põlendmaa prügilasse. Vastavad näitajad on kirjeldatud allolevas tabelis.
Tabel 6‑13 Reoveesete prügilasse 2019-2023
 
2019
2020
2021
2022
2023
Reoveesete tonnid prügilasse
2 929
2 941
3 724
3 552
3 231

Pärnu Mõrra reoveepuhastusjaama 2023. aasta vooluhulgad kuude lõikes ja Põlendmaa prügilasse veetud tahese kogused on toodud Lisas 4.

Päikesepark
CO2 emissiooni vähendamiseks rajati 2024 aastal reoveepuhastusjaama territooriumile 1025 kW aktiivvõimsusega päikesepark, 2025 aastast on kuni 30% reoveepuhastusjaama elektritarbimist aastas tagatud päikesepargist.

Mõrra reoveepuhasti põhiprobleemid
• Bioloogilise puhastusetapi aerotankide raudbetoon- ja metallkonstruktsioonid (rajatud 1990 ) on agressiivses keskkonnas kahjustatud, betoon murenenud ning metall korrodeerunud.
• Lõhnahäiringud mehaanilisest puhastusetapist. Mõõtmistulemuste põhjal on reoveepuhastusjaama suurimad heiteallikad eelsetitid (4 tk), mis moodustab koguheitest ⁓73%. Mõõtmistulemused ning lõhnaainete hetkeline heide on välja toodud alloleval joonisel.


Joonis 6‑3 Heiteallikate asukohad ning lõhnaainete heide

• Ventilatsioonisüsteemi puudusest tingitud mürahäiringud bioloogilise puhastuse õhupuhuritest kompressorite hoonest.

Sademeveekanalisatsioon
Käesoleva ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määratakse vee ettevõtte tegevuspiirkonnas asuvad ja avalikus huvis kasutatavad sademevee rajatised ühiskanalisatsiooni osaks.
Ühiskanalisatsiooni osaks määratud rajatisteks on avalikus huvides kasutatavad sademevee kraavid, sademeveetorud, sh drenaažitorud, sademevee puhastid, sademevee keskendid, sademevee restkaevud, sademevee vaatluskaevud ning sademevee pumplad.
Ühiskanalisatsiooni osaks ei määrata Põllumajandusameti haldusalas olevaid maaparandussüsteeme, Transpordiameti kinnistutel või riigimaantee koosseeisus asuvaid rajatisi, kinnistu tarbeks spetsiaalset ehitatud sademevee rajatisi (sh avalikul tänaval/teel asuvaid, kui avalikult kasutataval maal ei ole rajatisega ühendatud ühtegi avalikul teel asuvat restkaevu), kaugkütte süsteemi drenaažitorustikke, äriühingutele/ettevõtetele kuuluvaid sademevee rajatisi.
Ühiskanalisatsiooni osaks ei ole erakinnistutel olevad lokaalsed sademeveesüsteemid (sh drenaažisüsteemid) ning looduslikud veekogud (ojad, jõed, järved, rannikumeri).
Pärnu linna haldusterritooriumil on lahkvoolne ühiskanalisatsioon, mis tähendab, et on keelatud sademevee juhtimine ühisreoveekanalisatsiooni. Sademevee juhtimine ühisreoveekanalisatsiooni suurendab valingvihmadest ja lumesulamisest põhjustatud üleujutuse ohtu, toob kaasa reovee temperatuuri tuntava languse ning põhjustab reoveepuhastis lämmastiku ärastuse efektiivsuse vähenemise.
Sademevee lahkvoolsed torustikud
Lahkvoolsete sademevee torustike süsteemidega on haaratud tänasel hetkel põhiliselt Kesklinna ja Mai tänava piirkonnad. Osaliselt on sademeveetorustikke rajatud ka teistes linnaosades. Kokku on Pärnu ühiskanalisatsiooni võrgus 101,6 km sademeveetorustikke, mis on ühiskanalisatsiooni osa.
Tabel 6‑14 Sademevee torustikud
Linnaosa/asum/küla
Sademeveetorustik jm
Drenaaž jm
Valgalaid tk
Vana-Pärnu
5 929
1 157
14
Ülejõe
17 772
3 250
42
Rääma
6 393
1 181
27
Niidu
4 452
1 389
23
Tammiste
208
0
12
Raeküla
5 937
0
13
Mai
10 132
727
3
Papiniidu
4 715
0
4
Eeslinn
36 452
2 295
10
Kesklinn
6 072
0
7
Papsaare küla
340
2 220
36
Audru alevik
500
90
31
Põldeotsa
0
0
3
Muti
0
0
3
Tiigi
380
0
7
Paikuse alev
2 300
415
30
Silla küla
0
0
6
Seljametsa küla
0
0
5
KOKKU
101 582
12 724
276

Kraavid, ojad
Lahkvoolse süsteemi puhul kasutatakse osaliselt ka kraave. Kraavid pikendavad sademevee kokkuvoolu aega, vähendavad sademevee vooluhulkade tippusid, toimivad samal ajal sademevee puhastitena ja reguleerivad pinnavee taset. Sademevee ärajuhtimine kraavide ja ojadega on osaliselt lahendatud Raeküla, Ülejõe, Rääma ja Vana-Pärnu linnaosades. Kokku on Pärnu ühiskanalisatsiooni võrgus 99,1 km sademeveetorustikke, mis on määratud ühiskanalisatsiooni osaks.

Tabel 6‑15 sademevee kraavid
Linnaosa/asum/küla
Kraavide pikkus jm
Valgalaid
Vana-Pärnu
5 701
14
Ülejõe
15 436
42
Rääma
3 265
27
Niidu
14 653
23
Tammiste
4 045
12
Raeküla
16 740
13
Mai
2 010
3
Papiniidu
0
4
Eeslinn
135
10
Kesklinn
0
7
Papsaare küla
8 944
36
Audru alevik
4 705
31
Põldeotsa
0
3
Muti
455
3
Tiigi
2 433
7
Paikuse alev
15 330
30
Silla küla
3 620
6
Seljametsa küla
1 610
5
KOKKU
99 082
276

Piirkondades, kus puudub sademeveekanalisatsioon on olemasolevaks lahenduseks sademevee pinnasesse immutamine.

Sademevee kvaliteet
Sademevee suublasse juhtimise nõuded on reguleeritud veeseaduse §-s 129, mille kohaselt suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja vee erikasutuse keskkonnaloaga (veeloaga) või kompleksloaga määratud heitkogustele. Veeluba on veeseaduse kohaselt muuhulgas kohustuslik siis, kui juhitakse suublasse saasteaineid ning kui suublasse juhitakse sademevett jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Sademevee suublasse juhtimisel tuleb tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks.
Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 kohaselt on sademeveele kohustuslik loaga määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse keskkonnaloas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Sademeveele määrab loa andja suubla seire nõude üksnes juhul, kui on alust arvata, et ärajuhitav vesi omab mõju suublaks oleva vee ökosüsteemile. Sademeveelase ei tohi põhjustada ka suplusvee kvaliteedinõuetele mittevastavust. Kui sademevee kvaliteedinäitajad ei vasta kehtestatud keskmistele piirväärtustele, siis tasutakse saastetasu saasteainete piirväärtusi ületava koguse eest vastavalt keskkonnatasude seaduses sätestatu järgi.

Vatsavalt vee-erikasutusloale L.VV/329083 seirab AS Pärnu Vesi kuut sademevee väljalasku , milles määratakse üks kord poolaastas BHT7; Heljumi , Üldlämmastiku, Üldfosfori ja Naftaproduktide kontsentratsioonid. 2019 -2023 aasta seireandmed on toodud Lisas 8. Üldiselt vastab sademevee kvaliteet nõuetele, nõutele mittevastavuste põhjustena saab välja tuua veeproovide võtmine kuival perioodil (väga väikene vooluhulk), mistõttu saasteainete kontsentratsioon mg/l kohta on vihmavaesel ajal sademevee väljalaskudes olnud ajutiselt kõrge.
Sademeveekanalisatsiooni põhiprobleemid
Sademevee juhtimine reovee kanalisatsioonisüsteemi
Sademevee juhtimise mõju reovee kanalisatsiooni süsteemi on negatiivne.
• Ühiskanalisatsioon on suurte vooluhulkade tõttu ülekoormatud, reovee ärajuhtimine sh ülepumpamine on raskendatud ning halvimal juhul toimuvad lokaalsed üleujutused.
• Mõju reoveepuhasti tööle on negatiivne. Mida vähem juhitakse sademevett reoveepuhastisse, seda paremini töötab puhastusseade. Sademetest tingitud järsud vooluhulga muutused valingvihmade ajal suurendavad oluliselt puhasti hüdraulilist koormust (vee liikumise kiirus puhastusseadmes kasvab kaks ja enam korda). Suured vooluhulgad toovad kaasa heljumi ja BHT7 puhastusefekti olulise languse (väheneb ka fosforiärastuse efektiivsus).
• Sademevee kanalisatsiooni puudumise korral juhitakse kinnistutelt ja pumbatakse keldritest sademevesi reovee kanalisatsiooni, mis põhjustab lokaalseid reoveekanalisatsiooni toimimise häireid eramajade rajoonides.
Sademevee reostatus
Kui sademeveest tingitud üleujutused tekitavad probleeme linnas (liiklusprobleemid, keldrite üleujutused jm), siis sademeveega eelvooludesse juhitav reostus võib halvendada veekogude üldist seisundit ja tekitada lokaalseid probleeme väljalaskude piirkonnas. Sademevee kvaliteedi halvenemist põhjustavad illegaalsed punktreostusallikaid ojadesse, kraavidesse ning linna tänavatelt prahi, liiva ja muu reostuse juhtimine sademevee restkaevudesse ja sealt väljalaskudest keskkonda.
Hooldamata, korrastamata kraavisüsteemid
Tasandusrajatistena toimivad kraavisüsteemide eesmärk on pikendada sademevee kokkuvoolu aega, vähendada üleujutuse riske ja ühtlustada sademevee kontsentratsioone. Paljud kraavid ja truubid on osaliselt täis settinud ja osa kraave, mis lisaks sademevee ärajuhtimisele toimisid ka kuivendusrajatistena, on aetud kinni või kinnistu omanike poolt pandud torusse, mille absoluutsed kõrgused ja läbimõõdud ei vasta piirkonna terviklikkust arvestades vajadusele. Tulemuseks on pinnavee taseme tõus ja uputused saju ja lumesulamise perioodidel.
Kraavide korrastamiseks kliima soojenemisest ja ehitustegevusest tulenevate suurendatud sademevee vooluhulkade ärajuhtimiseks on vaja koostada sademeveesüsteemi kõrgusmärkidega skeemlahendused ja seejärel sademevee ärajuhtimise projektlahendus eelprojekti tasemel. Arvestada tuleb, et suur osa kraavidest asub tänava maa-aladel, kus ei ole linnaplaneerimise tõttu enam ruumi kraavitust süvendada või uuendada/ rajada.
Üleujutusohu suurenemine
Suurim probleem on lokaalsete üleujutuste oht, mis kaasneb seoses viimastel aastatel suurenenud sademete hulga ja kõvakattega pindade ning tänavatele paigaldatud äärekivide osakaalu suurenemisega. Vooluhulgad on kohati suurenenud sedavõrd olulisel määral, et olemasolevad süsteemid ei suuda vett ära juhtida ja tekivad ajutised suuremad üleujutused. Viimane suurem üleujutus toimus 3 juunil 2024. aastal, kui Keskkonnaagentuuri andmetel mõõdeti kella 16:00 st kuni 18:00 ni Pärnus sademete summaks 46 millimeetrit, mis tähendab, et kahe tunniga tuli Pärnus sademeid 59 protsenti juuni sademete normist. Üleujutused olid kõige võimsamad ja pikemaajalised piirkondades, kus on palju kõvakatet ning sademevee ärajuhtimiseks on rajatud kaasaegsed sademevee lahkvoolsed torustikud koos restkaevudega. Arvestades, et Pärnu keskuslinnas on ca 220 km kõvakattega teid/tänavaid keskmise laiusega 7 meetrit, oli kõvapinnale sadanud vee maht 46 mm sademete korral 70 tuhat m³ 2 tunni jooksul. Arvestusest on väljas katusepinnad ning kinnistute kõvapinnad, mis suurendaks sademevee süsteemi 4-5 tunni jooksul juhitud veekogust veelgi.
Samal ajal oli ka looduslikes ojades ja kraavides veetase väga kõrge ning sademevee ärajuhtimine oli valinguvihma ajal ka eramupiirkondade tänavatelt ja kinnistutelt raskendatud. Kindlasti tuleb tulevikus kraavitus säilitada ja võimalusel avada torustatud ojasid, kraave, säilitada teepeenraid ning looduslikke rohealasid ja rajada juurde tiike ning märgalasid .
Looduslähedane sademeveesüsteem üleujutuste minimeerimiseks
Kliimateadlased prognoosivad sademete hulga ja valingvihmade sageduse jätkuvat kasvu, mis tähendab, et tulvade ja uputuste esinemine on järgnevate aastate jooksul suurenemas. Et tagada linnaliste piirkondade vastupidavus muutuva kliima tingimustes, on vajalik tulevikus rohkem rakendada säästlikke sademeveesüsteeme.
• Sademevee käitlus sademete äravoolu tekkekohas, kinnistul (vihmavee kogumine ja kasutamine, vett läbilaskev kate kõvakatte asemele)
• Sademevee käitlus asukohas, s.o tänaval, uutes arenduspiirkondades (viibeala, tiik, imbkraav, nõva)
• Sademevee käitlus piirkondades, asumites (suuremad tiigid, märgalad )
Eeltoodu lahenduste rakendamisel on loodud looduslähedane sademeveesüsteem. See on järjestikku toimivate sademeveelahenduste ahel, mis järkjärgult vähendab sademevee kogust ja voolukiirust ning puhastab sademevett erinevatest saasteainetest (nt fosfori- ja lämmastikuühendid, raskmetallid, heljum).
Looduslähedast sademeveesüsteemi illustreerib alljärgnev skeem.
Joonis 6‑4 Looduslähedane sademevee süsteem

Piirkonda sobiva lahenduse valikul tuleb lähtuda olemasolevatest võimalustest (näiteks sademeveetorustiku puudumine, kraavi olemasolu), pinnase eripärast (savine, liivane) ja pinnavormidest (tasane), olemasolevast taristust (sh kaetud alad, olemasolevad hooned) ja mitmetest teguritest, mis määravad ära lahenduse teostatavuse, võimalused ja tehnilise lahenduse.

Valgalade kaardistamine ja hinnangud olemasolevatele sademevee süsteemidele
Käesoleva töö käigus kaardistati tiheasustusala sademeveesüsteeme valgalade põhiselt ning anti igale valgalale hinnang 5 palli süsteemis
5- Väga hea, 4- hea, 3-rahuldav, 2- kesine; 1 halb
Rahuldava ja halvema hinnanguid saanud sademeveesüsteemid linnaosade lõikes iseloomustab alljärgnev tabel
Tabel 6‑16 SadEmEveesüsteemide hinnangute koondtabel
Linnaosa/asum/küla
Valgalaid kokku tk
Halb
Kesine
Rahuldav
Vana-Pärnu
14
1
1
9
Ülejõe
42
1
3
10
Rääma
27
1
2
1
Niidu
23
3
1
0
Tammiste
12
0
0
0
Raeküla
13
10
0
0
Mai
3
0
1
1
Papiniidu
4
1
0
0
Eeslinn
10
0
0
0
Kesklinn
7
0
0
0
Papsaare küla
36
0
0
0
Audru alevik
31
1
0
0
Põldeotsa
3
0
0
0
Muti
3
0
0
0
Tiigi
7
7
0
0
Paikuse alev
30
2
1
1
Silla küla
6
1
2
0
Seljametsa küla
5
0
0
0
KOKKU
276
28
11
22

Investeeringute kavas on ete nähtud Halva hinnangu saanud valgalade sademeveesüsteemide kiire korrastamine. Pikemas perspektiivis on vajalik on koostada eelprojekti tasemel valgalade põhised sademevee skeemid/ projektlahendused. Skeemide koostamisel peab võtma arvesse vihmade intensiivsuse suurenemist ning püüda leida sademevee ärajuhtimiseks säästlikke ja kaasaegseid lahendusi. Vastavate projektide koostamine on ette nähtud käesoleva ÜVVKA investeeringuprogrammis.

6.1.3. Ahaste ühiskanalisatsioon
Kanalisatsioonivõrk
Ahaste küla isevoolse reoveetorustiku kogupikkus on ca 4 km, survetorustiku pikkus ca 0,4 km, läbimõõdud 100-200 mm ning tegemist on asbest-, malm- ning keraamiliste torudega. Torustikest ca 2,8 km on rajatud enne 1995. aastat, täpsed andmed rajamise aja kohta puuduvad. Külas on kaks reoveepumplat.
Reovee puhastamine
Puhasti tüüp
BIO 50, läbivoolne aktiivmudapuhasti
Järelpuhasti
2 biotiiki, kokku 3000 m3
Ehitusaasta
2005
Hüdrauliline jõudlus (m3/d)
75
Tegelik vooluhulk 2023 m³/d
10
Heitvee vastavus nõuetele 2023
jah
Jõudlus projekti järgi (ie)
400
Puhasti ehituskonstruktsioonide seisund
rahuldav
Puhasti tehnoloogiliste seadmete seisund
rahuldav
Järelpuhasti tehniline seisund
rahuldav
Puhastus-seadmete rekonstrueerimise vajadus
jah
Registrikood
PUH0670700
Puhasti link Keskkonnaregistris
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/waste-water-treatment-plant/8999988

Reoveepuhasti tõhusus
Ahaste reoveepuhasti heitvee väljundnäitajad vastasid 2019-2023 vee erikasutusloa nõuetele


BHT 7
KHT
Heljum
 
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Nõue
 
25
 
 
125
 
 
35
70%
2023
45
2,4
94,7%
104
43
58,7%
40
2
95,0%
2022
5,8
2,8
51,7%
27
0
100,0%
26
9
65,4%
2021
17
5,7
66,5%
46
30
34,8%
21
6
71,4%
2020
15
5,1
66,0%
72
0
100,0%
40
6
85,0%
2019
66
6,7
89,8%
123
34
72,4%
70
9
87,1%


Nüld
Püld
 
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Nõue
 
60
 
 
2,0
 
2023
12,3
6,14
50,1%
1,4
0,205
85,4%
2022
6,9
5,12
25,8%
0,26
0,54
-107,7%
2021
7,22
9,28
-28,5%
0,675
0,575
14,8%
2020
15,1
3,86
74,4%
1,95
0,283
85,5%
2019
14,2
9,8
31,0%
1,75
1,1
37,1%

Ahaste reoveepuhasti uuendatakse 2024. aastal.

Sademeveekanalisatsioon
Sademeveekanalisatsiooni torustikke rajatud ei ole, sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavituse ja nõvadega, lisaks on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

Kortermajade kinnistute tarbeks on rajatud drenaaži süsteem, mis on osaliselt juhitud reoveekanalisatsiooni.

Ahaste ühiskanalisatsiooni põhiprobleemid
Nõukogude aegsed reoveekanalisatsiooni torustikud ei ole veetihedad, suur infiltratsiooni osakaal, mis raskendab reovee pumplate tööd. Nõukogude aegne maaparandussüsteem osaliselt ühendatud reoveekanalisatsiooni.
Suuremate sademete korral on kanalisatsioonisüsteem ülekoormatud ning kanaliteenus ei toimi.


6.1.4. Jõõpre ühiskanalisatsioon
Kanalisatsioonivõrk
Jõõpre küla isevoolse kanalisatsioonitorustiku pikkus on ca 1,5 km, survekanalisatsiooni-torustikke on ca 0,5 km. Kanalisatsioonivõrguga on hõlmatud Jõõpre kool ning suur osa küla tiheasustusalast. Jõõpre ühiskanalisatsioonitorustikest ca 0,9 km on rajatud enne 1995. aastat. Jõõpre kooli piirkond ühendati Jõõpre küla süsteemiga 2018. aastal. Kortermajade juures on üks ülepumpla, teine, 2018. aastal rajatud reoveepumpla, paikneb Jõõpre kooli juures.
Reovee puhastamine
Puhasti tüüp
BIO 50, läbivoolne aktiivmudapuhasti
Ehitusaasta
2005
Hüdrauliline jõudlus (m3/d)
75
Tegelik vooluhulk 2023 m³/d
21
Heitvee vastavus nõuetele 2023
EI - BHT7; Heljum
Jõudlus projekti järgi (ie)
400
Puhasti ehituskonstruktsioonide seisund
rahuldav
Puhasti tehnoloogiliste seadmete seisund
rahuldav
Puhastusseadmete rekonstrueerimise vajadus
jah
Registrikood
PUH0670680
Puhasti link Keskkonnaregistris
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/waste-water-treatment-plant/8999984

Reoveepuhasti tõhusus
Jõõpre reoveepuhasti heitvee väljundnäitajad ei vastanud 2019-2023 vee erikasutusloa nõuetele.


BHT 7
KHT
Heljum
 
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Nõue
 
25
 
 
125
 
 
35
70%
2023
101
55
45,5%
231
112
51,5%
108
55
49,1%
2022
57
20
64,9%
112
106
5,4%
44
38
13,6%
2021
60
3,1
94,8%
128
40
68,8%
44
18
59,1%
2020
101
4,6
95,4%
184
35
81,0%
75
18
76,0%
2019
451
69
84,7%
765
129
83,1%
275
51
81,5%


Nüld
Püld
 
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Nõue
 
60
 
 
2,0
 
2023
30,7
19,3
37,1%
4,03
1,92
52,4%
2022
8,4
11,5
-36,9%
0,887
1,37
-54,5%
2021
25,8
10,3
60,1%
2,76
1,09
60,5%
2020
43,6
19
56,4%
5,37
0,68
87,3%
2019
57,5
31,9
44,5%
6,22
3,14
49,5%
Jõõpre reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist.

Sademeveekanalisatsioon
Sademeveekanalisatsiooni torustikke rajatud ei ole, sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavituse ja nõvadega , lisaks on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

Jõõpre ühiskanalisatsiooni põhiprobleemid
Jõõpre reoveepuhasti väljundnäitajad ei vasta nõuetele.

6.1.5. Kihlepa ühiskanalisatsioon
Kihlepa küla 161 elanikust on 2020. aasta seisuga ühiskanalisatsiooniga liitunud ca 24,8%.
2020. aastal puhastati Kihlepa küla reoveepuhastis arvestuslikult 1 257 m3 reovett.
Kanalisatsioonivõrk
Kihlepa küla isevoolse kanalisatsioonitorustiku pikkus on ca 0,47 km. Torustikud on rajatud enne 1995. aastat peamiselt asbesttorudest, üksikud lõigud on PVC torudest. Kihlepa küla reoveed juhitakse puhastisse isevoolselt.
Reovee puhastamine
Puhasti tüüp
Septik koos filterväljakuga
Ehitusaasta
2023
Hüdrauliline jõudlus (m3/d)
15
Tegelik vooluhulk 2023 m³/d
5
Heitvee vastavus nõuetele 2023
EI- BHT7 (enne rekonstrueerimist)
Jõudlus projekti järgi (ie)
160
Puhasti ehituskonstruktsioonide seisund
Väga hea
Puhasti tehnoloogiliste seadmete seisund
Väga hea
Puhastusseadmete rekonstrueerimise vajadus
EI
Registrikood
PUH0670730
Puhasti link Keskkonnaregistris
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/waste-water-treatment-plant/8999987

Kihlepa küla reoveepuhastiks on 2023. aastal uuendatud filterväljak, suublaks on Uruste oja.
Reoveepuhasti tõhusus
Kihlepa reoveepuhasti heitvee väljundnäitajad ei vastanud 2019-2023 vee erikasutusloa nõuetele


BHT 7
KHT
Heljum
 
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Nõue
 
40
 
 
150
 
 
35
70%
2023
51
56
-9,8%
75
86
-14,7%
33
24
27,3%
2022
121
123
-1,7%
242
201
16,9%
60
55
8,3%
2021
881
165
81,3%
1532
333
78,3%
360
90
75,0%
2020
111
96
13,5%
301
166
44,9%
40
35
12,5%
2019
201
156
22,4%
305
240
21,3%
80
55
31,3%



Nüld
Püld
 
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Nõue
 
100
 
 
100
 
2023
19,7
20,1
-2,0%
2,45
2,47
-0,8%
2022
49,4
41,2
16,6%
5,12
4,4
14,1%
2021
158
60,6
61,6%
11,1
6,97
37,2%
2020
75,6
33,9
55,2%
6,97
4,18
40,0%
2019
64,9
53
18,3%
8,05
6,1
24,2%

Kihlepa küla reoveepuhasti uuendati 2023. aastal ja vastab 2024. aastal nõuetele.

Sademeveekanalisatsioon
Sademeveekanalisatsiooni torustikke rajatud ei ole, sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavituse ja nõvadega, lisaks on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

Kihlepa ühiskanalisatsiooni põhiprobleemid
Kihlepa ühiskanalisatsiooni probleeme ei tuvastatud.

6.1.6. Kõima ühiskanalisatsioon
Kanalisatsioonivõrk
Kõima küla isevoolse kanalisatsioonitorustiku pikkus on 0,84 km. Torustikud on rajatud enne 1995. aastat, torustikud on rajatud peamiselt keraamilistest torudest. Kõima küla reoveed juhitakse puhastisse isevoolselt.
Reovee puhastamine
Puhasti tüüp
BIO 50, läbivoolne aktiivmudapuhasti
Ehitusaasta
1981
Hüdrauliline jõudlus (m3/d)
75
Tegelik vooluhulk 2023 m³/d
10
Heitvee vastavus nõuetele 2023
JAH
Jõudlus projekti järgi (ie)
400
Puhasti ehituskonstruktsioonide seisund
rahuldav
Puhasti tehnoloogiliste seadmete seisund
rahuldav
Puhastusseadmete rekonstrueerimise vajadus
jah
Registrikood
PUH0670720
Puhasti link Keskkonnaregistris
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/waste-water-treatment-plant/8999989

Reoveepuhasti tõhusus
Kõima reoveepuhasti heitvee väljundnäitajad ei vastanud 2019-2023 vee erikasutusloa nõuetele.


BHT 7
KHT
Heljum
 
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Nõue
 
25
 
 
125
 
 
35
70%
2023
111
5,2
95,3%
165
50
69,7%
44
11
75,0%
2022
121
3,6
97,0%
226
43
81,0%
90
32
64,4%
2021
145
3,7
97,4%
228
40
82,5%
35
4
88,6%
2020
146
28
80,8%
277
117
57,8%
60
35
41,7%
2019
140
6
95,7%
207
43
79,2%
40
10
75,0%


Nüld
Püld
 
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %

 
60
 
 
2,0
 
2023
61,6
23,4
62,0%
6,15
0,91
85,2%
2022
40,1
12,1
69,8%
3,57
0,71
80,1%
2021
75,5
18,9
75,0%
7,22
0,225
96,9%
2020
63,1
43
31,9%
6,95
1,31
81,2%
2019
97,5
12,3
87,4%
8,18
2,75
66,4%

Kõima reoveepuhasti on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Probleemideks on ebaühtlane vooluhulk ja ühtlustusmahuti puudumine. Kõima reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist.
Sademeveekanalisatsioon
Sademeveekanalisatsiooni torustikke rajatud ei ole, sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavituse ja nõvadega , lisaks on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.
Kõima ühiskanalisatsiooni põhiprobleemid
Kõima reoveepuhasti väljundnäitajad ei vasta nõuetele.

6.1.7. Lavassaare ühiskanalisatsioon
Kanalisatsioonivõrk
Lavassaare alevis on isevoolseid kanalisatsioonitorustikke ca 2 km, reoveed juhitakse puhastisse isevoolselt. Uued reoveekanalisatsioonitorustikud rajati 2010. aastal PVC torudest.
Reovee puhastamine

Puhasti tüüp
Biofix 1B-180, biokilepuhasti
Järelpuhasti
1 biotiik, 2200 m2
Ehitusaasta
2011
Hüdrauliline jõudlus (m3/d)
110
Tegelik vooluhulk 2023 m³/d
38
Heitvee vastavus nõuetele 2023
EI- BHT7; KHT; Üldfosfor
Jõudlus projekti järgi (ie)
600
Puhasti ehituskonstruktsioonide seisund
rahuldav
Puhasti tehnoloogiliste seadmete seisund
rahuldav
Järelpuhasti tehniline seisund
hea
Puhastusseadmete rekonstrueerimise vajadus
Jah
Registrikood
PUH0671610
Puhasti link Keskkonnaregistris
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/waste-water-treatment-plant/9000028
Reoveepuhasti tõhusus

Lavassaare reoveepuhasti heitvee väljundnäitajad ei vastanud 2019-2023 vee erikasutusloa nõuetele

BHT 7
KHT
Heljum
 
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Nõue
 
25
80%
 
125
75%
 
35
70%
2023
331
71
78,5%
578
166
71,3%
570
44
92,3%
2022
461
49
89,4%
892
140
84,3%
550
60
89,1%
2021
821
35
95,7%
1251
103
91,8%
2360
50
97,9%
2020
440
46
89,5%
563
129
77,1%
210
45
78,6%
2019
520
6,4
98,8%
640
110
82,8%
270
5
98,1%


Nüld
Püld
 
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Nõue
 
60
30%
 
2,0
70%
2023
60,7
36,3
40,2%
8,2
3,34
59,3%
2022
112
75,8
32,3%
12,3
5,47
55,5%
2021
144
70,6
51,0%
15,1
5
66,9%
2020
72,1
34
52,8%
8,15
3,62
55,6%
2019
63
4,5
92,9%
7,9
0,13
98,4%
2024 aastal rajatakse vana puhasti asemele uus annuspuhasti.
Sademeveekanalisatsioon
Sademeveekanalisatsiooni torustikke rajatud ei ole, sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavituse ja nõvadega , lisaks on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.
Lavassaare ühiskanalisatsiooni põhiprobleemid
Lavassaare reoveepuhasti väljundnäitajad ei vasta nõuetele.

6.1.8. Lindi ühiskanalisatsioon
2020. aasta seisuga on Lindi küla 281 elanikust ühiskanalisatsiooniga liitunud 44,5%.
Lindi reoveepuhastis puhastati 2020. aastal arvestuslikult 2 048 m3 reovett.
Kanalisatsioonivõrk
Lindi külas rajati uued reoveekanalisatsioonitorustikud 2008. aastal. Isevoolse kanalisatsiooni-torustiku pikkus on ca 1,2 km, sh survetorustiku (De90 PE) pikkus ca 0,35 km. Isevoolsed kanalisatsioonitorustikud on rajatud plasttorudest (peamiselt PVC).
Lindi külas on kaks reoveepumplat – Lindi ridaelamu pumpla Audruranna tee 7 kinnistul ja Lindi pumpla Audruranna tee 24 kinnistul.
Reovee puhastamine
Puhasti tüüp
Kompaktpuhasti EKOL 15, biokilepuhasti
Järelpuhasti
 
Ehitusaasta
2007
Hüdrauliline jõudlus (m3/d)
15
Tegelik vooluhulk 2023 m³/d
7
Heitvee vastavus nõuetele 2023
JAH
Jõudlus projekti järgi (ie)
100
Puhasti ehituskonstruktsioonide seisund
hea
Puhasti tehnoloogiliste seadmete seisund
hea
Järelpuhasti tehniline seisund
 
Puhastusseadmete rekonstrueerimise vajadus
ei
Registrikood
PUH0670620
Puhasti link Keskkonnaregistris
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/waste-water-treatment-plant/8999986

Reoveepuhasti tõhusus
Lindi reoveepuhasti heitvee väljundnäitajad vastasid 2019-2023 vee erikasutusloa nõuetele


BHT 7
KHT
Heljum
 
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Nõue
 
25
 
 
125
 
 
35
70%
2023
51
6
88,2%
88
41
53,4%
40
7,6
81,0%
2022
81
5,6
93,1%
134
25
81,3%
60
16
73,3%
2021
461
14
97,0%
588
87
85,2%
230
12
94,8%
2020
191
3,6
98,1%
279
3,6
98,7%
150
4
97,3%
2019
241
24
90,0%
356
77
78,4%
95
34
64,2%


Nüld
Püld
 
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Sisse mg/l
Välja mg/l
Tõhusus %
Nõue
 
60
 
 
2,0
 
2023
19,5
11,4
41,5%
2,02
0,293
85,5%
2022
13,1
8,3
36,6%
1,29
0,315
75,6%
2021
166
25,6
84,6%
14,4
0,62
95,7%
2020
40,9
21,3
47,9%
5,22
0,375
92,8%
2019
67,2
59,7
11,2%
7,52
1,07
85,8%

Teostatud analüüside alusel vastab reoveepuhastist väljuva heitvee saasteainete sisaldus kehtestatud nõuetele, puhasti seisukord on hea.
Sademeveekanalisatsioon
Sademeveekanalisatsiooni torustikke rajatud ei ole, sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavituse ja nõvadega , lisaks on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.
Lindi ühiskanalisatsiooni põhiprobleemid
Lindi ühiskanalisatsioon toimib tõrgeteta , esineb üksikuid mittevastavaid heitvee proove reoveepuhasti väljundis.

6.1.9. Kuigu ühiskanalisatsioon
Kanalisatsioonivõrk
Kuigu elamurajooni 2,4 km pikkune veevõrk on rajatud 2005 aastal, toru materjal on polüvinüülkloriid (PVC), põhitrassid läbimõõduaga 160 mm. Kõigile kinnistuteke on rajatud nõuetekohased liitumispunktid.
Reovee puhastamine
Kuigu piirkonna reovesi juhitakse planeeringuala edelaosas olevasse uputatud filtertäidisega reoveepuhastisse BioDry-50. Puhasti projektikohane jõudlus on 50 m³/d ning puhasti on mõeldud puhastamaks 250 ie reostuskoormust. Reoveepuhastile eelneb 20 m³ septik, kus toimub reovee mehaaniline töötlemine. Reoveepuhasti suublaks on Reiu jõgi.
Seoses väikeste vooluhulkadega (ca 25% projektvõimusest) reoveepuhasti Kuigus ei tööta, suubla toru on suletud ja reovesi veetakse paakautodega puhastamiseks Pärnu Mõrra reoveepuhastusjaama.
Puhasti tüüp
Biofilter
Järelpuhasti
Järelsetiti
Ehitusaasta
2005
Hüdrauliline jõudlus (m3/d)
54
Tegelik vooluhulk 2023 m³/d
0
Heitvee vastavus nõuetele 2023
NA
Jõudlus projekti järgi (ie)
250
Puhasti ehituskonstruktsioonide seisund
Hea
Puhasti tehnoloogiliste seadmete seisund
Puuduvad
Järelpuhasti tehniline seisund
Hea
Puhastusseadmete rekonstrueerimise vajadus
JAH
Registrikood
PUH0001657
Puhasti link Keskkonnaregistris
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/waste-water-treatment-plant/9304286

Sademeveekanalisatsioon
Sademeveekanalisatsiooni torustikke rajatud ei ole, sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavituse ja nõvadega , lisaks on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.
Kuigu ühiskanalisatsiooni põhiprobleemid
Tarbijaid vähem projekteeritud ühiskanalisatsiooni võimsusest.
Ühiskanalisatsiooni reovee vooluhulgad väikesed, oht ummistusteks.
Reoveepuhasti ei tööta seoses väga väikese tegeliku reostuskoormusega, väljundnäitajad ei vastanud 2021. aastal nõuetele. Ajutiselt veetakse reovesi paakautodega Mõrra purgimissõlme.

6.1.10. Kanalisatsiooni riskid ja maandamise meetmed
Käesolevas peatükis antakse lühiülevaade kanalisatsiooniteenuse riskidest, mis võivad ohustada ühiskanalisatsiooni teenuse toimepidevust ning nende riskide maandamise meetmetest.
Reovee ärajuhtimise teenus peab olema pidevalt tagatud. Enamik ohtusid, mis võivad mõjutada teenuse katkemist, on ettevõttevälised. Kogu ettevõtte tänane ja tulevane tegevus on suunatud sellele, et minimaliseerida võimalikke riske. Selleks toimuvad pidevad personali koolitused ja õppused, ennetavad hooldused ja renoveerimised, tagatakse võtmeobjektide dubleeritus, seadmete ja avariimaterjalide olemasolu.
Tabel 6‑17 Kanalisatsiooni kriitilised tegevused, riskid
Jrk nr
Kriitiline tegevus
Tegevuse kriitilisuse aste
Valdkond
1
Elektrivarustuse toimimine
tegevus on väga kriitiline
Kanalipumplad
2
Tehnoloogiliste seadmete toimimine (pumbad, siibrid, võred, mikserid, kompressorid, tsentrifuugid)
tegevus on väga kriitiline
Kanalipumplad
3
Reovee vooluhulkade ehk mahtude vastuvõtmise toimimine
tegevus on kriitiline
Kanalipumplad, isevoolne kanal, survetorud, Pärnu MõrraRVPJ
4
Turvasüsteemide ja teenuse toimimine
tegevus on kriitiline
Kanalipumplad
5
Teenindava personali toimimine
tegevus on oluline
Kanalipumplad, Pärnu MõrraRVPJ
6
Rajatiste ja ehitiste hea seisukorra toimimine (hooned, torustikud, setitid, aerotankid , mahutid
tegevus on oluline
Kanalipumplad, isevoolne kanal , survetorud

Kanalisatsiooni riskide maandamise meetmed
Ettevõtte tänane ja tulevane tegevus on suunatud sellele, et minimaliseerida võimalikke riske. Selleks toimuvad pidevad personali koolitused ja õppused, ennetavad hooldused ja renoveerimised, tagatakse võtmeobjektide dubleeritus, seadmete ja avariimaterjalide olemasolu.
Taastekavad, plaanid on koostatud alljärgnevate kriisiolukordade kohta
Tabel 6‑18 Kriisolukordade taastekavad
Valdkond
Kriisolukord, mille kohta koostatakse taastekava
Põhiline kriitiline tegevus
Isevoolne torustik
Survetorustikud
Torustiku rike, purunemine
Reovee vooluhulkade ehk mahtude vastuvõtmise toimimine,
Rajatiste ja ehitiste hea seisukorra toimimine
Kanalipumplad
Elektrikatkestus
Elektrivarustuse toimimine

Automaatika katkestus
Tehnoloogiliste seadmete toimimine (pumbad, siibrid, võred, mikserid, kompressorid, tsentrifuugid)

Pumpade ja muude tehnoloogiliste seadmete rike
Reovee vooluhulkade ehk mahtude vastuvõtmise toimimine
Isevoolne torustik
Survetorustikud
Kanalipumplad
Pärnu Mõrra reoveepuhastusjaam
Tegutsemine ulatuslike üleujutuste korral
Reovee vooluhulkade ehk mahtude vastuvõtmise toimimine

Käitumisjuhised elanikonnale

• Üleujutuste ajal võib kanaliteenus katkeda
• Äri- ja tööstusettevõtted peavad peale hädaolukorra väljakuulutamist jälgima oma hädaolukorras tegutsemise kava ja arvestama, et linna kanalivõrgus võib reovee vastuvõtmine katkeda
• Autojuhid peaksid vältima tänavatel suurtesse veelompidesse sõitmist, kuna see seab ohtu nende sõiduki.
• Soovitame veekahjustustele tundliku vara viia välja allpool maa tasapinda asuvatest ruumidest ning vajadusel ka esimestelt korrustelt kõrgemale võimalikust veepiirist.
• Vältimaks vee tagasivoolu kanalisatsioonist, soovitame sulgeda hoonest väljuvad kanalisatsioonitorustikud.

6.1.11. Kanalisatsiooni põhieesmärgid
1. Välja ehitada ühiskanalisatsioon elamupiirkondades ja üksikutele vanade elamutega kinnistutele, kus see veel puudub. Alternatiivina ehitada ühiskanalisatsiooniga katmata alade kinnistutele nõuetekohane reovee mahuti;
2. Jätkata torustike renoveerimist kuni kaks km aastas eesmärgiga tagada kanalisatsiooni jätkusuutlikus, torustike tehniliselt hea seisukord ja ummistuste arv alla 100 aastas;
3. Jätkata reoveepuhastusjaama ja kanalisatsioonipumplate seadmete ning rajatiste parendamist ja uuendamist tagamaks varade jätkusuutlikus ja keskkonnanõuetele vastavus;
5. Täiendada reoveepuhastusjaamade tehnoloogiat tagamaks väljundite vastavus ja lõhnahäiringute minimeerimine.
6. Alustada aastast 2035- aastal Mõrra reoveepuhastusjaamas IV etapi rajamise ettevalmitustöid, tagamaks vastavuse Asulareovee direktiivis kehtestatud nõuetele aastaks 2040.

6.2. OÜ SUFE TEGEVUSPIIRKONNA ÜHISKANALISATSIOOON

6.2.1. Kanalisatsiooniteenuse tarbimine
Kanalisatsiooniteenuse tarbijate arv ja tarbimise maht
Tõstamaa aleviku 466 elanikust on 2020. aasta seisuga ühiskanalisatsiooniga liitunud ligikaudu 88% aleviku elanikest. Tõstamaa reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liitunud suurem enamus elanikest. Majapidamistes, kus käesoleval ajal puudub ühiskanalisatsioon, toimub reovee kogumine kogumismahutitesse. Kogumismahutite seisukorra ja veepidavuse kohta, samuti kogumiskaevude tühjendamise kohta andmed puuduvad. Tõstamaa aleviku kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisa 1 joonisel 4-1.
Ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus Tõstamaa kortermajade ja eramajade elanikest ning asutustest ja ettevõtetest. Suuremateks ühiskanalisatsiooniga ühendatud asutusteks on Tõstamaa Keskkool ning Tõstamaa Lasteaed. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Tõstamaa aleviku elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Kokku oli Tõstamaa alevikus ühiskanalisatsiooni teenusega varustatud klientide reoveeteke 2020. aastal ligikaudu 56 000 m3.
Tõhela ja Männikuste külas kasutavad ühiskanalisatsiooniteenust peamiselt küla keskuse kortermajade ja eramajade elanikud, kokku hinnanguliselt 45 inimest.
Pootsi küla keskuse piirkonnas on ühiskanalisatsioon kahel kortermajal (4 ja 12 korteriga), kus elab ca 30 elanikku, ühiskanalisatsiooniteenust kasutab ka hooldekodu.
Tabel 6‑19 OÜ Sufe tegevuspiirkonna kanaklisatsiooni tarbimine
Asula
Elanike arv
Ühis-kanalisatsiooniga liitunute arv
Ühis-
kanalisatsiooniga liitunute %
Tarbimine 2023, olme (m3)
Tarbimine 2023, tööstus (m3)
Tarbimine kokku (m3)
Tõstamaa alevik
450
410
91%
12 500
0
12 500
Tõhela ja Männikuste küla
34+100
45
34%
1 500
0
1 500
Pootsi küla
80
30
38%
1 700
0
1 700
Kokku
642
485
73%
15 700
0
15 700

Perspektiivne kanalisatsiooniteenuse tarbimine Tõstamaa osavallas
Allolevas tabelis on toodud prognoositav Tõstamaa osavalla elanike arv ja prognoositavad reovee vooluhulgad Tõstamaa osavallas 2022-2036.
Tabel 6‑20 OÜ Sufe tegevuspiirkonna kanaliteenuse tarbimise prognoos

2024
2025
2027
2029
2031
2033
2036
Elanike arv Tõstamaa osavallas
576
573
568
562
556
551
543
Kanalisatsiooniga liidetud elanike arv
429
427
423
450
467
462
455
Elanike tarbimine l/in/päevas
70
71
72
73
74
75
76
Elanike kanalisatsiooniteenuse tarbimine 1000 m3
11
11
11
12
12,6
12,6
12,7
Asutuste ja ettevõtete kanalisatsiooniteenuse tarbimine 1000 m3
2,9
2,9
2,9
2,9
2,9
2,9
2,9
Infiltratsioon 1000 m3
13,9
13,9
14
14,8
15,5
15,5
15,6
Puhastitesse juhitud reovesi Tõstamaa osavallas kokku 1000 m3
28
28
28
30
31
31
31


6.2.2. Tõstamaa ühiskanalisatsioon
Kanalisatsioonivõrk
Tõstamaa aleviku kanalisatsioon on valdavalt isevoolne, tulenevalt maapinna reljeefist on reovee puhastile suunamiseks kasutusel 7 reoveepumplat. Tõstamaa alevikus on kokku ca 7 970 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke ning ca 680 meetrit survekanalisatsiooni torustikke. Uuemad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud on rajatud 2007. aastal ning nende kogupikkus on ca 3605 meetrit. Rekonstrueeritud survekanalisatsiooni torustikke on ca 450 meetrit, torustiku rajamiseks on kasutatud plasttorusid läbimõõduga De110 mm. Lisaks on 1996. aastal ligikaudu 1135 m ulatuses rajatud ning rekonstrueeritud isevoolseid ning ca 230 m ulatuses survekanalisatsioonitorustikke.
Vanemad ühiskanalisatsiooni ning kinnistusisesed kanalisatsioonitorustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi keraamilistest ja asbotsementtorudest ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Tulenevalt vanemate torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess – reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust.
Tõstamaa alevikus tarbijate reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee hulga järgi. Reoveepuhastil reovee koguseid ei mõõdeta. Suublasse juhitava heitvee kogus on arvestuslik. Sellest lähtuvalt moodustas infiltratsiooni ja sademevee osakaal 2020. aastal hinnanguliselt ca 50% reoveepuhastile suunatavast (müüdud) reoveest. Vanusest tingituna on vanemad ühiskanalisatsiooni ja kinnistutorustikud ning kanalisatsioonikaevud suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse.
Reovee suunamiseks reoveepuhastile on Tõstamaa alevikus kasutusel kokku 7 reoveepumplat. Vanemad 1996. a. rajatud reoveepumplad on klaasplastist korpusega ning ühe pumbaga varustatud kompaktpumplad. Uuemad pumplad, mis on rajatud 2008. ja 2011. a. on PE korpusega ning varustatud kahe pumbaga.
Tabel 6‑21 Tõstamaa aleviku reoveepumplad
Objekti tähis
Objekti nimi
Kasutatava pumba mark
Rajamise aasta
Üldhinnang
RPJ
Kooli
ABS
1996
Rahuldav
RPJ-1
Ehitajate tee
Wilo
2011
Hea
RPJ-2
Kalli mnt
ABS (1 pump)
1996
Rahuldav
RPJ-3
Nooruse
ABS
1996
Rahuldav
RPJ-4
Metsa
ABS
2008
Hea
RPJ-5
Kalda
ABS
2008
Hea
RPJ-6
Jõe (puhastil)
ABS (1 pump)
1996
Rahuldav

Reovee puhastamine
Tõstamaa aleviku reoveepuhasti asub aleviku kaguosas. Reovee puhastamine toimub 1998. aastal rekonstrueeritud aerotank-tüüpi läbivoolses aktiivmudapuhastis. Järelpuhastuseks on kasutusel kolm biotiiki kogupindalaga 3000 m2.
Reoveepuhasti projekteeritud jõudlus reovee reostuskoormuse põhjal on 93 kg BHT7/d (1550 ie) ning hüdraulilise koormuse põhjal 300 m3/d.
Reovesi suunatakse puhastusprotsessi reoveepuhasti territooriumil asuva reoveepumpla abil. Eelnevalt läbib reovesi käsivõre ning liivapüünise. Reoveepumpla abil pumbatakse mehaaniliselt puhastatud reovesi aerotanki, kus toimub reovee bioloogiline puhastus. Puhastustehnoloogiaks on aktiivmudamenetlus koos lämmastikühendite redutseerimisega ning fosforühendite simultaansadestamisega koagulantide abil.
Heitvee järelpuhastuseks on kasutusel kolm biotiiki kogupindalaga 3000 m2. Fosfori väljasadestamiseks bioloogiliselt puhastatud veest annustatakse raudsulfaati. Jääkaktiivmuda eemaldatakse aerotankist ning tihendatakse mudatihendis. Tihenenud muda suunatakse puhasti territooriumil asuvale mudaväljakule tahenema.
Puhasti territooriumil paikneb tehnohoone, kus paiknevad õhupuhurid, elektri- ja automaatikakilp ja fosforiärastuse kemikaali dosaatorpump koos mahutiga. Hoone seisukord on rahuldav.
Tõstamaa aleviku reoveepuhasti on vajab rekonstrueerimist ning biotiigid puhastamist. Reoveepuhasti töötab alakoormusega ja on suure energiatarbega.
Heitveesuublaks vastavalt OÜ-le SuFe väljastatud veeloale (nr L.VV/322815) on Tõstamaa jõgi (suubla kood 1121100). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (sh Tõstamaa jõgi) reostustundlikud heitveesuublad.
Tõstamaa aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2020. aastal on toodud Lisa 3 tabelis 2. 2020. aastal teostatud analüüside alusel tagas reoveepuhasti puhastist väljuva heitvee saasteainete sisalduse vastavuse kehtestatud nõuetele.
Sademeveekanalisatsioon
Sademevee kanalisatsioon on rajatud ümber Tõstamaa kooli, eesvooluks on Tõstamaa jõgi, ülejäänud asulas on sademevee ärajuhtimisel kasutusel kraavid.
Tõstamaa ühiskanalisatsiooni põhiprobleemid
Tõstamaa aleviku kanalisatsiooni peakollektor amortiseerunud.
Kalli mnt survetorustik seisukord teadmata.
Tõstamaa reoveepuhasti amortiseerunud, biotiigid täis settinud.
Nooruse ja Kalli mnt ülepumplad amortiseerunud.

6.2.3. Tõhela ja Männikuste ühiskanalisatsioon
Kanalisatsioonivõrk
Tõhela küla kanalisatsioon on valdavalt isevoolne, üksnes reovee suunamiseks reoveepuhastile on reoveepuhasti territooriumil kasutusel 2005. aastal rekonstrueeritud reoveepumpla. Tegemist on ühe pumbaga (ABS) varustatud klaasplastist korpusega kompaktpumplaga.
Tõhela külas on kokku ca 1365 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke, millest ligikaudu 525 meetrit on rekonstrueeritud 2006. aastal. Aastatel 2018-2019 rekonstrueeriti kanalisatsioonitorustikud Männikuste küla pumbamajast piki Mätta teed, Annuste teed, Karbiküla teed läbi Lehe, Ridamu, Toome kinnistute üle Kalli-Tõstamaa-Värati tee kuni Tõhela rahvamaja kinnistul paikneva reoveepuhastini. Kokku rekonstrueeriti küla keskuse lõunaosas ca 620 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku ning 12 kanalisatsiooni liitumispunkti.
Uuemate isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamisel on kasutatud plasttorusid läbimõõduga De160 mm. Vanemad kanalisatsioonitorustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi peamiselt keraamilistest ning asbotsemendist torudest. Survekanalisatsiooni torustiku pikkus on ca 5 m.
Tõhela küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel Tõstamaa osavalla Tõhela ja Männikuste küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem.
Reovee puhastamine
Tõhela ja Männikuste küla reoveepuhasti asub Männikuste küla Tõhela rahvamaja kinnistul. Puhasti rekonstrueeriti aastatel 2018-2019, vana reoveepuhasti lammutati. Enne puhastit paikneb pumpla.
Uus reoveepuhasti koosneb 15 m3 septikust ja 240 m3 imbpeenrast. Olemasoleva pumpla survetoru PE De75 on ühendatud septikule eelneva voolurahustuskaevuga (D560/500-piiguga kaev). Septiku viimasest kambrist väljub kaks väljavoolutoru De110, mõlemad suunduvad jaotuskaevu, mis kumbki on varustatud nelja regulaatoriga. Imbpeenar koosneb 8 imbtorust. Puhasti ala on ümbritsetud piirdeaiaga.
Tõhela ja Männikuste külas kasutab ühiskanalisatsiooniteenust ca 45 inimest. Arvutuslik reovee vooluhulk on 3,2 m3/d. Infiltratsioon on hinnanguliselt 30%. 2018. aastal teostati reostuskoormuse uuring, mille alusel oli Tõhela ja Männikuste küla reostuskoormuseks keskmiselt 20 ie. Keskmine reovee vooluhulk oli 4,76 m3/d. Alla 5 m3/ööpäevas heitvee pinnasesse juhtimine ei vaja veeluba.
Sademeveekanalisatsioon
Sademeveekanalisatsiooni torustikke rajatud ei ole, sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega, lisaks on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.
Tõhela ja Männikuste ühiskanalisatsiooni põhiprobleemid
Pinnavee jõudmine suurel hulgal kanalisatsiooni märjal ajal.
Nõukogude aegsed reoveekanalisatsiooni torustikud ei ole veetihedad, suur infiltratsiooni osakaal, mis raskendab kanaliteenuse toimimist.
Suuremate sademete korral on kanalisatsioonisüsteem ülekoormatud

6.2.4. Pootsi ühiskanalisatsioon
Kanalisatsioonivõrk
Pootsi küla ühiskanalisatsiooni torustikud rekonstrueeriti aastatel 2018-2019. Rekonstrueerimise käigus ühendati Pootsi küla keskuse ja hooldekodu süsteemid, mis varem toimisid eraldi.
Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimisel ehitati ca 420 m torustikke ning rajati uus reoveepuhasti. Korterelamutes tekkiva reovee juhtimiseks reoveepuhastile rajati Pootsi Maja kinnistule kanalisatsiooni reoveepumpla ning ca 284 m survekanalisatsioonitorustikku (De63 PE). Hooldekodus tekkiv reovesi juhitakse reoveepuhastile isevoolselt, De160 mm torustiku kaudu. Pootsi küla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise tööprojektis on perspektiivne reoveepuhastile juhitava reovee aastakeskmine kogus 4,0 m3/d. 2020. aastal juhiti OÜ SuFe andmetel Pootsi küla reoveepuhastile 1300 m3 olmereovett (ca 3,6 m3/ööpäevas).

Reovee puhastamine
Pootsi reoveepuhasti koosneb 20 m3 septikust, jaotuskaevudest ja 300 m2 imbväljakust. Reovee mehaaniline puhastus toimub kolmekambrilises 20 m3 septikus. Septikus toimub reovees sisalduva heljumi ning koos sellega ka orgaanilise aine osaline settimine. Settinud orgaaniline aine käärib septikus anaeroobselt ja selle tulemusena sette maht kahaneb. Pärast septikut paikneb pumbakaev, mille abil pumbatakse mehhaaniliselt ja osaliselt bioloogiliselt puhastatud heitvesi edasi jaotuskaevu, kust see juhitakse isevoolselt imbväljakule. Mehhaanilise puhastuse käigus tekkiv sete koguneb septikusse, mida tuleb perioodiliselt settest puhastada.
Heitvesi immutatakse imbväljak-pinnaspuhastil mõõtmetega 25x12 m, kogupindalaga 300 m2.
Reoveepuhasti territoorium on ümbritsetud piirdeaiaga.
Pootsi külas tekkiva reovee aastakeskmine kogus on ca 4,0 m3/d. Keskmine reoveehulk oli 2020. aastal 3,6 m3/d. Alla 5 m3/ööpäevas heitvee pinnasesse juhtimine ei vaja veeluba.

Sademeveekanalisatsioon
Sademeveekanalisatsiooni torustikke rajatud ei ole, sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega, lisaks on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

Pootsi ühiskanalisatsiooni põhiprobleemid
Pootsi ühiskanalisatsiooni toimimise probleeme ei tuvastatud.
7. Lühikokkuvõte lähiümbruse valdade veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemidest

Tori vald paikneb Pärnumaa keskosas. Valla lääne- ja lõunanaabriks on Pärnu linn, põhjaosas piirneb Põhja-Pärnumaa vallaga, idaosas Põhja-Sakala vallaga. 01.06.2024 seisuga on Tori vallas registreeritud 11 548 elanikku.. Kõige suurem elanike hulk on koondunud Sindi linna, Tammiste külla ja Sauga alevikku, kus elab 55% kogu valla rahvastikust. Tori vallas osutab alates 1. aprillist 2024 vee- ja kanalisatsiooniteenuseid AS Pärnu Vesi. Sindi linna, Sauga aleviku Tammiste küla ning Eametsa küla veevarustus baseerub Reiu veetöötlusjaamal ning on osa ühisest veevarustussüsteemist.
Mujal Tori vallas on ühisveevarustus lahendatud kohalike puurkaevude baasil ning ühendus Pärnu linna ühisveevarustusega puudub.
Sindi linna, Sauga aleviku, Tammiste küla ja Eametsa ühiskanalisatsioon juhitakse Pärnu ühiskanalisatsiooni süsteemi ja puhastatakse Pärnu Mõrra reoveepuhastusjaamas. Ülejäänud Tori valla asumite ühiskanalisatsiooni juhitud reovee puhastamine on lahendatud lokaalsete puhastite baasil.
Häädemeeste vald paikneb Edela-Eestis Pärnu maakonna lõunaosas. Valla administratiiv-keskuseks on Uulu küla mis asub Pärnu linnast ca 10 km kaugusel. Vald piirneb põhja poolt Pärnu linnaga, idast Saarde vallaga, läänest Pärnu ja Liivi lahega, lõunast Läti Vabariigiga. 01.01.2024. aasta seisuga on Häädemeeste vallas registreeritud 5 021 elanikku.
Häädemeeste vallas osutab vee- ja kanalisatsiooniteenuseid Häädemeeste vallale 100% kuuluv AS Häädemeeste VK ja Pärnu linna vahetus läheduses (Reiu külas Kalevi puiesteel) AS Pärnu Vesi. Häädemeeste valla ühisveevarustus on (v.a. AS Pärnu Vesi tegevuspiirkond Kalevi puiesteel) lahendatud kohalike puurkaevude baasil ning ühendus Pärnu linna ühisveevarustusega puudub.
Häädemeeste valla ühiskanalisatsioon v.a. osa Reiu külast on lahendatud lokaalsete puhastite baasil. Reiu küla keskusest (endine Nõukogude liidu sõjaväeosa ja Tõllapulga elamurajoon) toimub reovee juhtimine Pärnu ühiskanalisatsioonisüsteemi. Pärnu linna Mõrra reoveepuhastusjaama puhastamiseks juhitud reovee maht on ca 12 tuhat m³ aastas.








8. Arenduspiirkondade veevarustus ja kanalisatsioon

Üldplaneeringuga on kavandatud peamiste tehnovõrkude asukohad ning nendega varustamise üldpõhimõtted. Detailplaneeringu kohustusega maa-aladel tuleb kõik tehnovõrgud ehitada maa-aluste tehnovõrkudena. Tehnovõrgud tuleb üldjuhul planeerida avaliku tee/tänava maa-alale. Detailplaneeringut koostades tuleb tagada ka tehnovõrkude võimaldamine naaberkrundile, luua võimalus naaberala planeeritavate tehnovõrkude ühendamiseks planeerimisel oleva ala tehnovõrkudega. Kui kavandatakse tupiktänav(ad), siis tuleb luua üldplaneeringus detailplaneeringu kohustusega alaks planeeritud naaberalaga jalgteeühenduse kaudu ka tehnovõrguühendus. Erinevad võrguhaldajad peavad täpsustama tehnilisi üksikasju detailplaneerimise ja projekteerimise käigus toimuva koostöö raames.
Alates 2019. aastast kuni juuni 2023 on kehtestatud 95 detailplaneeringut. Kehtestatud detailplaneeringute materjalid on kättesaadavad Pärnu linna koduleheküljel detailplaneeringute kaardirakenduses
https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/detailplaneeringud

9. INVESTEERINGUD AASTATEL 2025-2036

9.1. Investeeringute üldeesmärgid

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise üldiseks eesmärgiks on tiheasustus-piirkondade ÜVK süsteemide vastavusse viimine seadusandlusega nõutud tasemele, mis tagaks elutähtsa teenusena tarbijate puhta joogiveega varustamise, reovee kogumise ja nõutud tasemel puhastamise. ÜVK väljaehitamisel peab olema tagatud nende jätkusuutlik majandamine ja opereerimine, et mitte halvendada tarbijatele osutatava teenuse kvaliteeti ning mitte suurendada riske keskkonnale.

9.2. Arendamise põhimõtted

Pärnu linna ühisveevärki ja -kanalisatsiooni arendatakse vastavalt Pärnu Linnavolikogu poolt kinnitatud käesolevale ÜVK arendamise kavale. ÜVK arendamise kava on koostatud, arvestades 15 aastast perioodi ehk ajavahemikku 2022-2036. Planeerimisel on püütud arvestada elanikkonna ja ettevõtete-asutuste paiknemise muutusi tulevikus, lähtuvalt kehtestatud või kehtestamisel olevatest planeeringutest.
ÜVK arendamise kava annab lisaks olemasoleva olukorra kirjeldamisele ülevaate investeeringuprojektidest, nende teostamise hinnangulisest maksumusest ning nende teostamise prioriteetsusest. Investeeringuprojektide väljatöötamisel on arvestatud olemasoleva olukorraga, täheldatud probleemidega ning üldiste ÜVK arendamise põhimõtetega. Investeeringuprojektide teostamise ajalisel planeerimisel on arvestatud nende prioriteetsusega ning teostamiseks vajalike vahendite olemasoluga.
Veevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide, investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel on arvestatud:
• tarbimisprojektsioonidega – praeguse hetke ja tuleviku vee- ja kanalisatsioonitarbijate arvust ning iseloomust;
• tehniliste aspektidega – lähtutud ÜVK rajatiste hetkeseisundist ja edaspidistest vajadustest;
• keskkonnamõjudega – arvestatud, mis meetmed tagavad keskkonnaseisundi säilimise ja/või paranemise;
• majanduslike aspektidega – leitud arendatavate investeeringuprojektide prioriteedid ning välja töötatud optimaalne investeeringute jaotumine nii vee- kui kanalisatsioonirajatiste arendamiseks lühi- ja pikaajalises investeeringuprogrammis.

9.3. Investeeringud AS Pärnu Vesi tegevuspiirkonnas

AS Pärnu Vesi on seadnud perioodil 2025-2036 ÜVK arendamisel eesmärgiks:
Ühisveevärk
• Vähendada elutähtsa teenuse toimepidevuse riske
• Tagada joogivee kvaliteedi vastavus nõuetele;
• Tagada veerõhu pidev vastavus nõuetele;
• Tagada opereerimise kulude säästlikus.
• Välja ehitada ühisveevärk elamupiirkondades ja üksikutele vanade elamutega kinnistutele, kus see veel puudub, tagamaks kõigile elanikele nõuetekohane joogivesi.
• Jätkata torustike renoveerimist kuni 2 km aastas eesmärgiga tagada veevarustuse jätkusuutlikkus, torustike tehniliselt hea seisukord ja avariide arv alla 100 aastas;
• Saavutada müümata vee osakaal ( absoluutne veekadu ) alla 15%;
• Paigaldada renoveerimise käigus kõigi elamukinnistute veega varustamiseks kinnistu piirile nõuetekohased liitumispunktid.
Ühiskanalisatsioon
• Vähendada elutähtsa teenuse toimepidevuse riske
• Tagada reovee vastuvõtmise ja puhastamise vastavus keskkonnanõuetele;
• Tagada kanalisatsiooniehitiste pidev vastavus nõuetele;
• Välja ehitada ühiskanalisatsioon elamupiirkondades ja üksikutele vanade elamutega kinnistutele;
• Jätkata torustike renoveerimist kuni 2 km aastas eesmärgiga tagada kanalisatsiooni jätkusuutlikkus, torustike tehniliselt hea seisukord ja ummistuste arv alla 100 aastas;
• Jätkata reoveepuhastusjaama ja kanalisatsioonipumplate seadmete ning rajatiste parendamist ja uuendamist tagamaks varade jätkusuutlikkus ja keskkonnanõuetele vastavus;
• Täiendada vajadusel reoveepuhastusjaamade tehnoloogiat ning varade uuendamist tagamaks heitvee väljundi vastavus.
• Alustada aastast 2035- aastal Mõrra reoveepuhastusjaamas IV etapi rajamise ettevalmitustöid, tagamaks vastavuse Asulareovee direktiivis kehtestatud nõuetele aastaks 2040
• Parandada halvaks hinnatud sademevee valgalades sademevee ärajuhtimist
• Alustada sademevee ärajuhtimise süsteemide parendamist
Lisaks käesolevale ÜVK arendamise kavale reguleerib AS Pärnu Vesi investeeringute elluviimist AS Pärnu Vesi 5 aasta investeeringute kava, mis vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures täiendatakse investeeringute kava nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 5 aastat. Investeeringute kava kinnitab AS Pärnu Vesi Nõukogu.

9.3.1. Investeeringud aastatel 2025-2029
Aastatel 2025-2029 on kavandatud teostada investeeringuid kokku 14,6 miljonit euro ulatuses (tabel 9-1, graafik 9-1). Planeeritud investeeringuid rahastab AS Pärnu Vesi oma- ja välisvahenditest.
Tabel 9‑1 investeeringud valdkondade lõikes 2025-2029
KOKKU PROJEKTILIIGID
2025
2026
2027
2028
2029
2025-2029
VEETOOTMINE
48 400
60 000
16 500
70 000
0
194 900
VÕRGUD
918 700
1 003 650
324 500
1 367 550
2 339 000
5 953 400
SADEMEVESI
(Kraavid)
27 000
902 650
949 300
1 022 300
711 500
3 612 750
KANALIPUMPLAD
50 000
320 000
211 500
91 000
149 500
822 000
REOVEEPUHASTUS
563 600
243 500
384 000
320 000
0
1 511 100
MUUD PROJEKTID
230 000
771 125
367 325
241 825
71 625
1 681 900
AVARIIRESERV
150 000
150 000
150 000
200 000
200 000
850 000
KOKKU
1 987 700
3 450 925
2 403 125
3 312 675
3 471 625
14 626 050


Graafik 9‑1. Investeeringute jaotus valdkondade lõikes 2025-2029

Veehaare ja veetöötlus
Kokku on aastatel 2025-2029 planeeritud investeerida veetootmise projektidele 195 tuhat eurot.
Nr
Investeeringuprojekti nimetus
Maksumus eurodes
Kirjeldus
1
Reiu veehaarde puurkaevude konserveerimine
30 000
Reiu Veehaardes 5 puurkaevu maja korrastamine ja 3 O-C ja 2 Siluri puurkaevu konserveerimine , 2025 projekt, 2026 ehitus
2
Reiu videovalve
9 600
2024. aastal koostatakse projekt objekti valve parandamiseks. 2025. aastal ehitatakse välja kaamerate võrk, mille tulemusena vähendatakse tühi väljasõite ja suurendatakse turvalisust
3
Vaskrääma veehaarde generaatortoite ja RLA projekteerimine ja ehitus
75 000
Vaskrääma veehaarde automaatse generaatortoiteseadme süsteemi projekteerimine ja ehitus. Eesmärgiks tagada elutähtsa teenuse tõrgeteta toimimine, võrgutoite katkemisel. Projekt hõlmab generaatorseadme valikut ja paigaldust, RLA-d, muudatusi olemasolevas elektriprojektis. Projekt on ettevalmistav etapp ehitushankesse minekuks. Ehitus planeeritud 2028.aastal maksumusega 70 tuhat eurot.
4
Vaskrääma toorveetorustiku vahetus sõlmest 7103 kuni Puraviku tn 35. Parempoolne liin 700 m.
28 800
Asendatakse oma jõududega 400 jm Vaskrääma toorveetorustiku Ø 400 mm. Investeeringute maksumuses materjali - torude kulu
5
Lavassaare veetöötlsujaama RLA süsteemi rekonstrueerimine
11 500
Lavassaare veetöötlusjaama automaatse generaatortoiteseadme süsteemi rekonstrueerimine. Eesmärgiks tagada elutähtsa teenuse tõrgeteta toimimine, võrgutoite katkemisel.
6
Kuigu veetöötlus
40 000
Projekteeritakse ja ehitatakse olemasoleva puurkaev pumplale lisahoone veetöötlusseadmete paigaldamiseks. Projekteeritakse ja paigaldatakse veetöötlusseadmed rauaärastuseks. Elektri ja automaatikatööd.

Võrgud
Kokku on aastatel 2025-2029 planeeritud investeerida võrkude projektidele 5,95 miljonit eurot, sealhulgas võrkude laiendamise kava uusehitustele 2,0 miljonit eurot.
Rekonstrueeritakse
• 10,5 km veetorustikke
• 6,4 km kanalisatsiooni torustikku
• 0,8 km sademevee torustikke
Laienduskavaga rajatakse
• 5,5 km veetorustikke
• 9,3 km kanalisatsiooni torustikku
• 12 kanalipumplat

Nr
Investeeringuprojekti nimetus
Maksumus eurodes
Kirjeldus
1
Reiust väljuv vasakkalda magistraal veetorustik (Reiu VTJ - Riia mnt)
587 000
Olemasoleva Ø400 mm terastoru asendamine kogupikkusega 1 140m. 2028. koostatakse projekt, ehitus planeeritud 2029 maksumusega 570 tuhat eurot.
2
Veevõrgu mudel (Pärnu, Paikuse, Audru)
60 000
Kogu Pärnu veevõrgu / Reiu VTJ toitega hüdraulilise mudeli koostamine.
3
Riia mnt veetorustik (Saare tn kuni Riia mnt 177a)
600 000
Asendatakse 1962 aastal rajatud ca 1 km Ø400 mm veetorustikku, 2028 aastal projekteerimine, 2029 aastal ehitus maksumusega 585 tuhat eurot.
4
Katmata ala Pärnu linn
42 000
Paide mnt 2 esialgne kava 2024, aga on selgunud, et projekti ei saa seoses Rail Baltic projekteerimisega

Paikuse võrkude laiendamine I etapp (ehitus 2024 üleminev)
278 950
Paikuse võrkude laienduskava ehituse I etapp ;ca 1,8 km
-Jõekalda tee survekanalisastiooni rajamine Raudtee tn kuni Oru tn.
-Jõekalda tee 15…27 VK rajamine -7 kinnistut
-Jõekalda tee II pumpla ülevoolu ehitus
5
Paikuse võrkude laiendamine II etapp (ehitus 2025 a)
240 300
Paikuse võrkude laienduskava II etapp , 31 kinnistut; ca 2 km
-Kodara tn VK.
-Jõekalda tee 29-51 VK.
6
Paikuse võrkude laiendamine III etapp (ehitus 2026 a)
410 550
Paikuse võrkude laienduskava III etapp , 41 kinnistut; ca 3 km
- Sillaküla alates Oru tn
-Nulu tn
- Paide mnt
- Raudtee põik
7
Audru võrkude laiendamine III etapp Kõima
266 800
Audru võrkude laiendamine III etapp Kõima, 17 kinnistut , 1,7 km.
8
Audru võrkude laiendamine VI etapp Jõõpre
168 600
Audru võrkude laiendamine VI etapp Jõõpre; 15 kinnistut, ca 1,0 km.
9
Audru võrkude laiendamine V etapp Lindi
512 450
Audru võrkude laiendamine V etapp Lindi; 39 kinnistut, ca 3,8 km.
10
Audru võrkude laiendamine VII etapp Nurme tee
78 000
Audru võrkude laiendamine VI etapp Nurme tee; 11 kinnistut , ca 0,8 km
11
Kesklinna silla ehitamisega renoveeritav ÜVK
12 450
Kesklinna silla koridorile jäävate nõukogude aegsete torustike renoveerimine, mahud selguvad peale Linna ehitusprojekti koostamist
12
Raeküla vee ja kanalitorude asendus koos sademevee ehitusega
808 000
Raeküla sademevee süsteemi väljaehitamise käigus uuendatakse ka vanad enne 1994 aastal välja ehitatud ÜVK torustikud Vesi 8750 jm; kanal 1 390 m
13
Kolde tn V, K ja SK
158 300
Vesi 295m Ø110 mm uusehitus, sademevesi 400m Ø315 mm uusehitus, kanal 385m Ø160 mm renoveerimine. Projekt 2027 ehitus 2028 kogumaksumus 158,3 tuhat eurot.
14
Püssi tn (Vana-Sauga kuni Kitse tn) V, K ja SK
136 400
Vesi 340 m Ø110mm; kanal 230m Ø160mm; sademevesi 360m Ø360 mm, projekt 2027; ehitus 2028 kogumaksumuse 136,4 tuhat eurot.
15
Väike - Kuke, Liiva tn, Rähni V, K ja SK rekonstrueerimine
369 000
Asendatakse vesi 950 m; kanal 1 110 m; sademevesi 810 m, projekt 2027; ehitus maksumusega 349 tuhat eurot 2028 aastal.
16
Lõuna ja Hommiku tn ÜVK rekonstrueerimine
5 000
Hommiku ja Lõuna tn vee ja kanalitorustike uuendamise projekteerimine, ehitus 2023 maksumusega 107 tuhat eurot
17
Ahaste ÜVK rekonstrueerimine
20 000
Ahaste küla ÜVK renoveerimiste ja sademevee lahenduste projekteerimine, ehitus 2030 maksumusega 494 tuhat eurot
18
Rohelise ja Allika tn K kollektor (Roheline 68 kuni Kaevu tn) kinnine meetod
616 000
DN500 kollektori renoveerimine kinnisel (CCIP) meetodil. Maht 1540m. Torustiku sügavus valdavalt 3m.
19
Vikero pumpla sissevoolutorustikud
177 600
Kanali uuendamine kinnisel meetodil Ø 150mm 165m; Ø 250mm 270 m; Ø 300mm 150m; Ø 400mm 180m.
20
Vana-Pärnu pumpla survetorustik
406 000
Kahe olemasoleva asbo Ø250 ja malm Ø300 mm survetoru asendamine PE survetoruga kokku 1 120 m. Projekt 2028. aastal, ehitus 2029. aastal maksumusega 391 tuhat eurot.

Sademevesi
Kokku on 5 aasta investeeringud sademevee projektidele 3,6 miljonit eurot.
Sellest 2025. aastal 27 tuhat eurot Raekülas 5 sademevee valgala projekteerimiseks ning Keskkonnainvesteeringute Keskusele ÜF rahastamistaotluse esitamiseks.

5 aasta jooksul on planeeritud viia läbi lihtsamad korrastamise ja parendustööd sademevee valgalades,
• Mis said ÜVK 12 aasta arendamise kava koostamise protsessis hinnangu väga halb
• Mis ei vaja eraldi uuringuid ja sademevee ärajuhtimise skeemide koostamist
Planeeritud on valgalapõhiste sademevee ärajuhtimise skeemide koostamine, nende alusel objektide valik ja ehitus alates 2030 aastast.
Nr
Investeeringuprojekti nimetus
Maksumus eurodes
Kirjeldus
1
Raeküla sademevee skeemlahenduse, eelprojekti teostamine, aastatel 2026 kuni 2029 valgalad 1 kuni 5, aastatel 2030-2032 valgalad 6-8
3 144 750
Piirkonnas sademevee kraavitus halvas seisus või puudub üldse. Tänavad kitsad. Kraavitust igale poole ruumipuuduse tõttu lahendada ei saa. Probleemid kevad talvisel perioodil. Rajatakse 8 sademevee puhastit ning 10,1 km sademevee torusid/kraave , valgalad 1-5
2
Vana-Pärnu sademevesi- Valgala 2; 4A
101 750
Valga 2 -rekonstrueeritav sademeveetorustik De315; 40 m; rekonstrueeritav sademeveetorustik De225; 115 m
Valgala 4A - Vajalik rajada SK väljalask Pärnu jõkke, planeeritav sademeveetorustik De315; 130 m
3
Ülejõe sademevesi , Valgalad 28;52;55;56;74
134 000
Valgala 28-Rekonstrueeritav sademeveetorustik De 450; 140 m
Valgala 52 Rekonstrueeritav kraav 90 m
Valgala 55 Planeeritav torustik De350, 140 m
Valgala 56 Rekonstrueeritav kraav 190 m
Valgala 74 -1) Ilvese kuni Tallinna mnt, Ilvese kuni Oja tänav, peakraavi süvendamine/korrastamine, 660 m;
2) Torustiku/kraavi ümberehitus Lille kuni Härma tn, 230/190 m (kokku 420 m).
4
Rääma sademevesi Valgalad 83;105;106
19 750
Valgala 83 Rekonstrueeritav torustik DN200…300, 415 m
Valgala 105- Pirni tn ÜSK torustiku rekonstrueerimine, De250, 55 m
Valgala 106
ÜSK torustiku rekonstrueerimine DN200…315, 550 m
5
Papiniidu sademevesi Valgala 164
5 000
ÜSK torustiku arendus piki Lao tänavat. Planeeritav sademeveetoru De560; 350 m, 2029 projekteerimine 2030 ehitus maksumusega 87,5 tuhat eurot
6
Paikuse alev sademevesi Valgala P15
3 000
ÜSK torustiku väljavahetus 130 m , 2029 projekteerimine 2030 ehitus maksumusega 19,5 tuhat eurot
7
Niidu sademevesi Valgalad 60;92;97;98;115
101 500
2028 projekteerimised, 2029
Valgala 97-Savi tn eelvoolu kraavi süvendamine/korrastamine, 220 m. Valgala 98 Kraavi süvendamine/korrastamine Savi tn kuni Oja tänav. Rekonstrueeritav kraav 940 m. Ülejäänud valgalad 2030 ja hiljem
8
Audru aleviku sademevesi Valgala A63
3 000
Eelvoolukraavi süvendamine/korrastamine 130 m, 2029 projekteerimine, ehitus 2030
9
Sademevee skeemid, uuringud, mõõdistamised
100 000
Planeeritud sademevee ärajuhtimise skeemide koostamine, nende alusel objektide valik ja ehitus alates 2030 aastast

Kanalisatsiooni pumplad
Projektide eesmärgiks on rekonstrueerida vajalikus mahus pumplate amortiseerunud seadmeid tagamaks opereerimiskulude vähenemise ja seadmete töökindluse.
Kokku on 5 aasta investeeringud kanalisatsioonipumplate projektidele 822 tuhat eurot.

Nr
Investeeringuprojekti nimetus
Maksumus eurodes
Kirjeldus
1
Papli sademeveepumpla rekonstrueerimine
80 000
Pumpade (2 tk)asendamine sobiva tootlikkusega pumpadega. Torustiku ja toruarmatuuri asendamine. Elektri- ja käivitusaparatuuri asendamine. Projekt teostatakse 2027. aastal kogumaksumusega 80 tuhat eurot.
2
Vikero RVP rekonstrueerimine
110 000
Pumpade(kaks pumpa) asendamine sobiva tootlikkusega pumpadega. Torustiku ja toruarmatuuri asendamine. Elektri- ja käivitusaparatuuri asendamine. Sise- ja välisviimistlus.
3
Käärasooringi RVP rekonstrueerimine
30 000
Olemasoleva pumpla kesta sisse paigaldatakse uued pumbad (2tk) koos pumbasiinide, tagasilöögiklappide, siibrite ja toruarmatuuriga. Projekt planeeritud teostada 2027. aastal kogumaksumusega 30 tuhat eurot.
4
Niidu RVP rekonstrueerimine
30 000
Pumpla torustiku, toruarmatuuri ja seadmete (siibrid, klapid) asendamine. Projekt teostakse 2027. aastal kogumaksumusega 30 tuhat eurot.
5
Niidupargi RVP rekonstrueerimine
45 000
Paigaldada uus pakettpumpla koos pumpade, torustiku ja toruarmatuuriga.
6
Põllu RVP rekonstrueerimine
50 000
Pumpla kesta, pumpade (kaks pumpa), torustiku ja toruarmatuuri asendamine. Pumpla klaasplastist kest amortiseerunud.
7
Raadioside modemite asendamine 4G modemitega, seoses Vingi kontori kolimisega.
325 000
50 reoveepumpla raadioside modemite ja kontrollerite välja vahetamine 4G seadmete vastu. Objektide järjekord 2026-2027- Pärnu objektid. 2028 Paikuse, 2029 Audru
8
RVP juhtkilpide vahetus
65 000
AS Pärnu Vesi reoveepumplate juhtkilpide keskmine arvestatav eluiga on 20 aastat. Selle aja jooksul korrodeeruvad välis tingimustes pumplate kilpide kestad. Kilpide sisu (kontaktorid, releed, mootorikaitselülitid, kontaktid, liinikaitselülitid, liigpingepiirikud,…) elueaks loetakse 15-20 aastat. Alates 2027 vajavad välja vahetamist 74 reoveepumpla juhtkilpi koos sisuga. Investeering ei hõlma pumplate PLC süsteeme, mis on eraldi käsitletud Vingi kontori kolimise PST-s. 2028-2029 investeeringute kavas 10 pumplat, kokku projekti maksumus 481 tuhat eurot
9
Reldori RVP rekonstrueerimine
75 000
Pumpla kesta, pumpade (kaks pumpa), torustiku ja toruarmatuuri asendamine. Pumpla klaasplastist kest amortiseerunud.
10
Side 14a pumpla fassaadi remont + grafiti
12 000
Tehakse fassaadi parandused. Hoone kujundatakse grafitiga- tänavakunstiga


Reoveepuhastus
Kokku on 5 aasta investeeringud reoveepuhastuse projektidele 1,51 miljonit eurot.
Nr
Investeeringuprojekti nimetus
Maksumus eurodes
Kirjeldus
1
Mõrra RVPJ biopuhasti ehituskonstruktsioonide rekonstrueerimine
563 000
Aerotankide ehituskonstruktsioonide taastamistööd. Plaatsiibrite vahetus. Järelsetitite konstruktiivse osa taastamistööd, ülevooluhammasrennide vahetus.
2
Audru Jõõpre reoveepuhasti rekonstrueerimine
144 000
Olemasoleva puhasti asemele rajatakse uus reoveepuhasti- pumpla, aeratsioonimahuti, järelsetiti, mudamahuti, välistorustikud, tehnohoone, elekter, automaatika ja kaugvalve. Projekt ehitusloaga 2024, ehitus 2025
3
Audru Kõima reoveepuhasti rekonstrueerimine
139 000
Olemasoleva puhasti asemele rajatakse uus reoveepuhasti- pumpla, aeratsioonimahuti, järelsetiti, mudamahuti, välistorustikud, tehnohoone, elekter, automaatika ja kaugvalve. Projekt ehitusloaga 2024, ehitus 2026
4
Pärnu RVPJ-i aeraatorite asendamine
62 000
Pärnu RVPJ-i 2015. aastal paigaldatud aeraatorite asendamine. Seadmed vahetakse tsükliga 10 aastat.
5
Pärnu RVPJ purgimissõlme liivaseparaatori asendamine/vahetamine
16 000
Pärnu RVPJ purgimissõlme liivaseparaatori asendamine/vahetamine , teostatakse 2027. aastal, projekti maksumus 16 tuhat eurot. Seadmed vahetakse tsükliga 10 aastat.
6
Pärnu RVPJ võreseade koos võreprahi pressiga vahetamine/asendamine
100 000
2015. aastal paigaldatud Pärnu RVPJ võreseadmed koos võreprahi pressiga vahetamine/asendamine. Seadmed vahetakse tsükliga 10 aastat.
7
Pärnu RVPJ liivaseparaatorite vahetus/asendus
37 500
Pärnu RVPJ liivaseparaatorite vahetamine/asendamine. Seadmed vahetakse tsükliga 10 aastat.
8
Mõrra RVPJ välisvalgustuse rekonstrueerimine
125 000
Mõrra RVPJ välisvalgustuse projekteerimine 2027, ehitus maksumusega 120 tuhat eurot teostatakse 2028. aastal.
9
Mõrra RVP kinniseks ehitamine
300 000
Mehhaanilise puhastusetapi kinniseks ehitamine koos ventilatsioonisüsteemi ning õhupuhastuse rajamisega . Uuring /projekt 2024. aastal, ehitused 2025.
10
Kaubasadama tee 10 videovalve
9 600
Paigaldatakse kaamerad, pildi kuvamine operaatorite ruumis+ turvafirmas. 2024 projekt, 2025 paigaldus.
11
Mõrra RVPJ platsipumpla pumpade vahetus koos voolukulu lugejaga
15 000
Investeering hõlmab platsipumpla kahe pumba vahetust koos pumpade juhtkilbiga, induktiiv voolukulu lugeja paigaldusega.

Muud projektid
Muud ettevõtte tegevust toetavad investeeringud tagavad transpordivahendite uuendamised, hea töökeskkonna ning efektiivse majandamise. Kokku on 5 aasta investeeringud muudele projektidele 1,7 miljonit eurot, millele lisandub reserv avariilisteks investeeringuteks 850 tuhat eurot.
Geograafiliste piirkondade järgi jagunevad investeeringud alljärgnevalt.
Tabel 9‑2 Investeeringud piirkondade lõikes 2025-2029
KOKKU PROJEKTI PIIRKOND
2025
2026
2027
2028
2029
2025-2029
Audru
410 500
317 600
208 200
384 050
23 000
1 343 350
Paikuse
258 800
432 050
30 000
0
3 000
723 850
Reiu Veetootmine
43 400
25 000
5 000
70 000
0
143 400
Pärnu võrgud
81 450
1 335 650
1 077 100
2 005 800
3 024 500
7 524 500
Pärnu kanalipumplad
50 000
320 000
181 500
91 000
149 500
792 000
Mõrra RVPJ
634 600
147 500
384 000
320 000
0
1 486 100
Haldus
230 000
873 125
517 325
441 825
271 625
2 333 900
KOKKU
1 708 750
3 450 925
2 403 125
3 312 675
3 471 625
14 347 100


Graafik 9‑2 Investeeringute jaotus piirkondade lõikes 2025-2029

9.3.2. Investeeringud aastatel 2030-2036

Aastatel 2030-2036 investeeritakse kokku 25,8 miljonit eurot
Tabel 9‑3 AS Pärnu Vesi investeeringud 2030-2036 tuhat eurot
Investeeringuprojektid tuhat eurot
2030
2031
2032
2033
2034
2035
2036
2030-2036
VEETOOTMINE
41
65
85
97
127
131
130
677
VÕRGUD
1 156
1 208
1 195
1 248
1 396
1 483
1 522
9 207
SADEMEVESI
1 130
394
603
390
465
523
565
4 071
KANALIPUMPLAD
248
590
341
351
423
480
522
2 954
REOVEEPUHASTUS
248
302
299
273
846
1 657
1 652
5 277
MUUD PROJEKTID
248
345
341
468
931
785
522
3 640
KÕIK KOKKU
3 070
2 903
2 865
2 827
4 189
5 059
4 913
25 827
Pikaajalises investeeringute kavas aastatel 2030-2036 on planeeritud investeerida 25,8 miljonit eurot eesmärgiga:
• Saavutada arenduskavas püstitatud veevarustuse ja kanalisatsiooni põhieesmärgid;
• Tagada varade jätkusuutlikkus;
• Täita kõik seadusandluse nõuded;
• Tagada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskide maandamine;
• Parandada sademevee ärajuhtimist
• Tagada keskkonnanõuetele vastavus;
• Parandada töökeskkonda, tagada tööohutus;
• Tagada opereerimise kulude säästlikus.
Planeeritud investeeringuid rahastab AS Pärnu Vesi peamiselt omavahenditest, perioodi suurima investeeringu – Pärnu Mõrra reoveepuhastuse IV etapi rajamise projekteerimistööde ja ehitustega alustatakse 2035 aastal. Kogu projekti maksumuseks on eeldatud 6 miljonit eurot.

Veehaare ja veetöötlus
Veehaaretesse ja joogivee töötlustesse on planeeritud teostada seadmete ja automaatika asendusinvesteeringud 677 tuhande euro ulatuses eesmärgiga:
• Tagada joogivee kvaliteedi vastavus nõuetele;
• Tagada veerõhu pidev vastavus nõuetele;
• Tagada opereerimise kulude säästlikus.

Võrgud
Vee- ja kanalisatsioonivõrkudesse on planeeritud investeerida 9,2 miljonit eurot, et renoveerida enne 1994. aastat rajatud torustikke kuni 4 km aastas eesmärgiga:
• Tagada veevarustuse jätkusuutlikkus;
• Tagada torustike tehniliselt hea seisukord;
• Tagada joogivee kvaliteedi vastavus nõuetele
• Hoida lekete tase alla 15% ja avariide arv alla 100 aastas.
• Tagada kanalisatsiooni jätkusuutlikus;
• Tagada torustike tehniliselt hea seisukord;
• Hoida ummistuste arv alla 100 aastas;
• Vältida võimalikku keskkonnareostust.

Sademevesi
Sademeveesüsteemidesse on planeeritud investeerida 4,1 miljonit eurot eesmärgiga
• Tagada sademeveesüsteemide jätkusuutlikkus;
• Jätkata sademevee valgalapõhiste skeemlahenduste koostamist ja välja ehitamist (sh Raeküla valgalad 6-8);
• Tagada kraavide tehniliselt hea seisukord;
• Minimaliseerida kliima soojenemisest põhjustatud üleujutusi
• Vältida võimalikku keskkonnareostust
• Tagada sademevee vastavus nõuetele
• Arendada sademevee ärajuhtimisel säästikke ja kaasaegseid lahendusi (vett läbilaskvad pinnad, tehis- ja looduslikud märgalad, tiigid, sademevee kraavid ja kanalid; filtratsiooni ja infiltratsiooni rajatised jms.)

Kanalisatsioonipumplad
Kanalisatsioonipumplatesse on planeeritud teostada seadmete ja automaatika asendusinvesteeringud 2,95 miljoni euro ulatuses eesmärgiga:
• Tagada reovee pidev ärajuhtimine;
• Tagada kanalisatsiooniehitiste pidev vastavus nõuetele;
• Tagada opereerimise kulude säästlikus.
• Tähendada CO2 emissiooni

Reoveepuhastus
Reoveepuhastitesse on planeeritud teostada rajatiste, seadmete ja automaatika asendus ja arendus investeeringud 5,3 miljoni euro ulatuses eesmärgiga:
• Tagada reovee vastuvõtmise ja puhastamise vastavus keskkonnanõuetele;
• Tagada kanalisatsiooniehitiste pidev vastavus nõuetele;
• Tagada opereerimise kulude säästlikus.
• Tagada aastaks 2040 Mõrra reoveepuhastusjaama nõuetele vastavus EÜ asulareovee direktiiviga, ehitada IV puhastusetapp mikrosaasteainete eraldamiseks.
• Vähendada CO2 emissiooni

Lühidalt EÜ asulareovee direktiivi nõuetest ja sellega seotud Mõrra reoveepuhastusjaama IV puhastusetapi rajamise plaanist.
Euroopa Komisjonis on alates 20.10.2022 menetlemisel Asulareovee direktiiv, mis asendab 21. mai 1991 a nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ. Eelduslikult võetakse direktiiv vastu septembris või oktoobris 2024. aastal peale Euroopa Parlamendi valimisi.
Alljärgnevalt on välja toodud olulisemad muudatused, mis puudutavad Pärnu Mõrra reoveepuhastusjaam (Reoveepuhastid reostuskoormusega 10 000 kuni 10 000 ie d)
Tabel 9‑4 nõuded Asulareovee direktiivi projektist
Tähtaeg
Nõue
Kommentaar
2040
Üldlämmastik Nüld uus piirväärtus 6 mg/l ning puhastusaste 85%
Kaob lämmastiku piirväärtuse erand, kui reovee temperatuur on alla 12 kraadi
Nõude täitmiseks vajalik täiendada bioloogilist puhastust (biofilter või lisakemikaalina kasutusele võtta metanool)
2040
Üldfosfor Püld uus piirväärtus 0,5 mg/l ning puhastusaste 90%
Nõue täidetud, Eestis kehtib 0,5 mg/l nõue alates 2009 aastast.
2040
IV astme puhastus(mikrosaasteainete ärastus), eelkõige ravimite ja kosmeetikatoodete jääkide eemaldamine.
Mikrosaaste eemaldamiseks reoveest 80% ärastusefektiivsus vähemalt 6 ainele direktiivi eelnõus lisas 1 toodud mikrosaasteainete nimekirjast.
Mikrosaasteaineid regulaarselt ei seirata, olemasolev tehnoloogia ei taga nõuete täitmist, vajalik IV puhastusetapi ehitamine
2040
Energia neutraalsus. Kõigi asulareoveepuhastite aastane toodetav taastuvenergia kokku peab olema riigi tasandil võrdne kõigi selliste asulareoveepuhastite aastase kasutatava energiakogusega
Energiaauditid asulareoveepuhastitele ja kogumissüsteemidele iga 4 a tagant
Kasvuhoonegaaside ja energiakulu seire.
Mõrra reoveepuhastusjaama 2024. aastal rajatav päikesepark tagab ca 30% Mõrra reoveepuhastusjaama energiatarbimisest. Tegemist üleriigilise bilansiga, mida peaksid tagama Tallinna ja Tartu reoveepuhastite biogaasijaamad. Alla 100 000 ie võimusega reoveepuhastusjaamadesse ei ole biogaasijaamade rajamine otstarbekas toorme (reoveesete) mahtude vähesuse tõttu. Metaantankis kääritusprotsessiks vajaliku temperatuuri tagamiseks vajalik lisaküte.

2024 aastal koostati Tallinna Tehnikakõrgkooli poolt Mõrra reoveepuhastisse võimalike järelpuhastustehnoloogiate analüüs. Esialgse analüüsi järgi on kõige suurema potentsiaaliga lahendus rajada mikrosaasteainete eemaldamiseks aktiivsöe filtratsioon. Aktiivsöe filtrist eemaldatakse suur osa mikrosaasteainetest, sh raskmetallid. Koos GAC-filtrite kavandamisega tuleb aga lahendada ka filtermaterjali regenereerimine, sest vajalikud adsorbendi kogused on väga suured. IV etapi rajamise eeltöödega on kavas alustada hiljemalt 2034 aastal.
Muud projektid
Töökeskkonda, tööohutusse ning mehhanismidesse ja spetstehnikasse on planeeritud investeerida 3,6 miljonit eurot. Investeeringute eesmärgiks on:
• Tagada ohutu töökeskkond;
• Tagada ohutud ja nõuetele vastavad sõidukid, mehhanismid ja spetstehnika;
• Tagada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskide haldamine;
• Tagada opereerimise kulude säästlikus.
• Tagada avariireserv ootamatuteks vajadusteks

9.4. Investeeringud OÜ SuFe tegevuspiirkonnas

Tõstamaa osavallas vajab ÜVK rekonstrueerimist Tõstamaa alevikus ja Männikuste külas. Pootsi küla ÜVK on rekonstrueeritud ning perioodil 2025-2036 pole ÜVK arendamise projektide teostamist kavandatud.
9.4.1. Investeeringud aastatel 2025-2036
Aastatel 2025-2029 on kavandatud investeerida kokku ca 350 tuhat eurot
Rekonstrueerida on kavandatud:
• Tõstamaa alevikus keskuse ÜVK (ca 0,9 km veetorustikke ja 1,65 km isevoolseid kanalisatsioonitorustikke);
Tabel 9‑5 ou sUFE INVESTEERINGUD 2025-2036
Projekti nimetus
2025
2026
2027
2028
2029
2025-2029
Tõstamaa aleviku ÜVK
rekonstrueerimine

100 000
150 000
100 000

350 000
KOKKU

100 000
150 000
100 000

350 000

9.4.2. Investeeringud aastatel 2030-2036
Aastatel 2030-2036 on kavandatud investeerida kokku ca 370 tuhat eurot (vt Lisa 5 Tabel 4).
Tõstamaa alevikus on kavas
• Uuendada Tõstamaa aleviku reoveepuhasti: uuendatakse reoveepuhasti seadmed (sh aeratsioonisüsteem, puhurid, kemikaali doseerimise seadmed ning automaatika), rajatakse käsivõrega varustatud purgla-pumpla;
• Rekonstrueerida Kalli mnt reoveepumpla ja survekanalisatsioonitorustik (ca 0,22 km);
• Rekonstrueerida veetorustik (ca 0,26 km) Tõstamaa alevikus Nurmiste tn.
• Rajada ca 0,4 km isevoolseid ning 0,08 km survekanalisatsioonitorustikke ja reoveepumpla Ringi tn ja Metsa tn piirkonnas.
Männikuste külas
• Laiendada ÜVK-d Tõhela kaupluse piirkonda. Rajatakse ca 1,25 km veetorustikke, 0,7 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku ning 0,3 km survekanalisatsioonitorustikku ja reoveepumpla.
Tabel 9‑6 ou sUFE INVESTEERINGUD 2030-2036
Projekti nimetus
2030
2031
2032
2033
2034
2035
2036
2030-2036
Tõstamaa reoveepumpla
ja survetoru rekonstrueerimine
47 000






47 000
Tõstamaa reoveepuhasti
rekonstrueerimine

107 000





107 000
Tõstamaa Nurmiste tn
veetoru rekonstrueerimine


27 000




27 000
Tõstamaa võrkude laiendamine
Ringi ja Metsa tn piirkonnas



85 000



85 000
Männikuste küla võrkude
laiendamine Tõhela kaupluse piirkonnas




95 000
95 000
96 000
286 000
KOKKU
47 000
107 000
27 000
85 000
95 000
95 000
96 000
552 000


10. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE STRATEEGIA

10.1. ÜVK arendamise põhimõtted

Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt Pärnu Linnavolikogu poolt kinnitatud käesolevale ÜVK arendamise kavale. ÜVK arendamise kava annab lisaks olemasoleva olukorra kirjeldamisele ülevaate arendusprojektidest, nende teostamise hinnangulisest maksumusest ning prioriteetsusest.
ÜVK arendamise kava on koostatud, arvestades 12 aastast perioodi ehk ajavahemikku 2025-2036. Planeerimisel on püütud arvestada elanikkonna ja ettevõtete-organisatsioonide paiknemise muutusi tulevikus, lähtuvalt teadaolevatest juba kehtestatud või kehtestamisel olevatest planeeringutest. Arendusstrateegia on koostatud kahe Pärnu linnas kui omavalitsusüksuses tegutseva vee-ettevõtja aktsiaseltsi Pärnu Vesi ja osaühingu SuFe seisukohast

10.2. AS PÄRNU VESI FINANTSANALÜÜS

10.2.1. Tulude eeldused
Veeteenuste hindade ja tegevustulude prognoosimisel on lähtutud järgnevast:
Tariifidest saadavast tulust ning muude veemajandusteenuste müügist tekkiv rahavoogvoog katab tegevustulud ja põhivara omakapitali kulumi.
Tulud võimaldavad veemajandusinvesteeringuteks võetud ja plaanitavate finantskohustuste laenukattekordaja täitmise tagasimaksmisperioodil ehk olema vähemalt 1,25 korda suurem kui tegevuskulude ja laenukattekulude summa;
Arvestatud on, et enne 2028. aastat teenuste hinda ei tõsteta;
Perioodiks 2025-2036 Pärnu linna tegevuspiirkondades on AS Pärnu Vesi tulude prognoosi koostamisel arvestatud järgnevate eeldustega:
Tabel 10‑1 TULUDE EELDUSED
Kategooria
Eeldused
Tulud vee- ja kanalisatsiooni teenuse osutamisest
Aluseks AS Pärnu Vesi 2023. aasta tegelikud tulemused ja 2024. aasta eelarve
Eratarbijatele müüdud vee ja kanaliteenuse mahtude tõus 0,1 liitrit elaniku kohta aastas
Asutuste ja ettevõtete vee ja kanaliteenuse tarbimise tõus 1 tuhat m³ aastas

Lähivaldade tarbimise tõusu ei ole planeeritud.

Tori valla tegevuspiirkonna veeteenuse müük arvestatud sisemise müügina KA poolt kooskõlastatud kulupõhise hinna alusel.

2022. aastast kehtiva tariifi tõus 2028 ja 2033-ndal aastal kumulatiivse THI võrra
Sademevee ja tuletõrjevee kasutamise tasu

Ei ole plaanitud rakendada sademevee ärajuhtimise ja puhastamise ja tuletõrjevee kasutamise teenuse tasu kehtestamist .
Tulu sihtfinantseerimisest
Kavas esitada ÜF taotlus Raeküla sademevee eelprojekti teostamiseks 1,5 miljoni euro ulatuses
Tulu aktsiakapitali laiendamisest
Ei ole kavandatud, juhul Pärnu linn soovib investeeringuid suuremas mahus, kui omavahenditest võimalik , lepitakse jooksvalt kokku juhtumi põhiselt.
Muud tulud

Muud teenused suuremad igal aastal THI võrra seoses kulude suurenemisest põhjustatud ühikhindade korrigeerimistega, mahtude suurenemist ei ole ette näha.
Äritulud
Äritulude suurenemine THI võrra

Tabel 10‑2 AS Pärnu Vesi vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügitulude prognoos 2023-2036
Aasta
2023
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
2036
THI
9,6%
4,6%
2,5%
1,7%
1,9%
2,0%
2,0%
2,0%
2,0%
2,0%
2,0%
2,0%
2,0%
2,0%
THI kumulatiivne
9,6%
14,2%
16,7%
18,4%
20,3%
22,3%
24,3%
26,3%
28,3%
30,3%
32,3%
34,3%
36,3%
38,3%
Vee müük elanikonnale tuhat m³
1 429
1 429
1 432
1 435
1 439
1 442
1 445
1 448
1 452
1 455
1 458
1 461
1 465
1 468
Vee müük äriklientidele tuhat m³
792
793
794
795
796
797
798
799
800
801
802
803
804
805
Vee müük lähivaldadesse tuhat m³
520
469
500
500
500
500
500
500
500
500
500
500
500
500
Vee hind Pärnu linnas €/m³
1,25
1,25
1,25
1,25
1,25
1,504
1,504
1,504
1,504
1,504
1,96
1,96
1,96
1,96
Vee hind lähivaldadesse €/m³
0,56
0,56
0,56
0,56
0,56
0,674
0,674
0,674
0,674
0,674
0,878
0,878
0,878
0,878
Kanali müük elanikonnale tuhat m³
1 382
1 381
1 384
1 387
1 391
1 394
1 397
1 400
1 403
1 406
1 410
1 413
1 416
1 419
Kanali müük äriklientidele tuhat m³
780
793
794
795
796
797
798
799
800
801
802
803
804
805
Kanali hulgimüük Tori valda tuhat m³
500
481
488
488
488
488
488
488
488
488
488
488
488
488
Kanali hulgimüük Häädemeeste valda tuhat m³
16
12
12
12
12
12
12
12
12
12
12
12
12
12
Kanali hind Pärnu linnas €/m³
1,85
1,85
1,85
1,85
1,85
2,226
2,226
2,226
2,226
2,226
2,449
2,449
2,449
2,449
Kanali hulgimuüügi hind Tori valda €/m³
1,06
1,06
1,06
1,06
1,06
1,275
1,275
1,275
1,275
1,275
1,403
1,403
1,403
1,403
Kanali hulgimüügi hind Häädemeeste valda €/m³
1,38
1,38
1,38
1,38
1,38
1,661
1,661
1,661
1,661
1,661
1,827
1,827
1,827
1,827
Tulud vee müügist Pärnu linnas tuhat eurot
2 776
2 778
2 783
2 788
2 793
3 367
3 374
3 380
3 386
3 393
4 430
4 438
4 447
4 455
Tulud vee hulgimüügist lähivaldadesse tuhat eurot
291
263
280
280
280
337
337
337
337
337
439
439
439
439
Kokku tulud vee müügist tuhat eurot
3 067
3 040
3 063
3 068
3 073
3 704
3 711
3 717
3 723
3 730
4 869
4 877
4 886
4 894
Tulud kanali müügist Pärnu linnas tuhat eurot
4 000
4 022
4 030
4 037
4 045
4 877
4 886
4 895
4 904
4 914
5 416
5 427
5 437
5 447
Tulud kanali hulgimüügist lähivaldadesse tuhat eurot
552
526
534
534
534
642
642
642
642
642
707
707
707
707
Kokku tulud kanali müügist tuhat eurot
4 552
4 548
4 563
4 571
4 579
5 519
5 528
5 537
5 547
5 556
6 123
6 133
6 144
6 154
Kokku tulud vee- ja kanali müügist Pärnu linn tuhat eurot
6 776
6 799
6 812
6 825
6 838
8 244
8 260
8 275
8 291
8 307
9 846
9 865
9 884
9 902
Kokku tulud vee- ja kanali hulgimüügist lähivaldadest tuhat eurot
843
789
814
814
814
979
979
979
979
979
1 146
1 146
1 146
1 146
Kokku vee ja kanali müügitulud tuhat eurot
7 619
7 588
7 626
7 639
7 652
9 223
9 239
9 254
9 270
9 286
10 992
11 010
11 029
11 048
Tasulised teenused tuhat eurot
215
218
223
227
232
236
241
246
251
256
261
266
271
277
Müügitulud kokku tuhat eurot
7 834
7 806
7 850
7 867
7 884
9 459
9 480
9 500
9 521
9 542
11 253
11 277
11 301
11 325
Äritulud tuhat eurot
102
49
50
51
52
53
54
55
56
57
59
60
61
62
TULUD KOKKU TUHAT EUROT
7 936
7 855
7 900
7 918
7 936
9 512
9 534
9 555
9 577
9 599
11 311
11 336
11 362
11 387

10.2.1.1. Veeteenuste kulukus majapidamiste jaoks
AS Pärnu Vesi veeteenuste käibemaksuta ühikhinnad ehk tariifid on alates 2023. aastast järgmised:
Tabel 10‑3 Teenuste hinnad käibemaksuta
Teenus
Ühik
2023
2025
2028
2033
2036
Tasu võetud vee eest
€/m³
1,25
1,25
1,50
1,96
1,96
Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest
€/m³
1,85
1,85
2,23
2,45
2,45
Kokku veeteenus
€/m³
3,10
3,10
3,73
4,41
4,41

Tabel 10‑4 teenuste hinnad käibemaksuga
Teenus
Ühik
2023
2025
2028
2033
2036
Tasu võetud vee eest
€/m³
1,50
1,525
1,835
2,391
2,391
Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest
€/m³
2,22
2,257
2,716
2,988
2,988
Kokku veeteenus
€/m³
3,72
3,782
4,551
5,379
5,379

Käibemaks 2023 aastal 20%; alates 2024 aastast 22%.
Eeltoodud veeteenuse hinnaga moodustab teenuse kulukus leibkonnaliikme keskmisest sissetulekust alla 1,15%.

Tabel 10‑5 AS Pärnu Vesi Vee- ja kanaliteenuse keskmine kulukus leibkonna sissetulekust
Aasta
2023
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
2036
Elanikest veetarbijad, tuh
47,9
47,9
48,0
48,0
48,1
48,1
48,2
48,2
48,3
48,3
48,4
48,4
48,5
48,5
Elanike keskmine ühiktarbimine l/p/in, vesi
81,7
81,7
81,8
81,9
82,0
82,1
82,2
82,3
82,4
82,5
82,6
82,7
82,8
82,9
Elanikest ühiskanalisatsiooni tarbijad tuh
47,4
47,4
47,5
47,5
47,6
47,6
47,7
47,7
47,8
47,8
47,9
47,9
48,0
48,0
Elanike keskmine ühiktarbimine l/p/in, kanalisatsioon
79,9
79,7
79,8
79,9
80,0
80,1
80,2
80,3
80,4
80,5
80,6
80,7
80,8
80,9
Leibkonnaliikme keskmine sissetulek kuus
942
986
1 011
1 028
1 048
1 069
1 090
1 112
1 134
1 157
1 180
1 204
1 228
1 252
Elanike veetariif koos KM-ga
1,500
1,525
1,525
1,525
1,525
1,835
1,835
1,835
1,835
1,835
2,391
2,391
2,391
2,391
Elanike reoveetariif koos KM- ga
2,220
2,257
2,257
2,257
2,257
2,716
2,716
2,716
2,716
2,716
2,988
2,988
2,988
2,988
Teenuste kulu kuus keskmisel ühiktarbimisel
9,12
9,26
9,28
9,29
9,30
11,20
11,22
11,23
11,24
11,26
13,34
13,35
13,37
13,39
Veeteenuste kulukus (%)
0,97%
0,94%
0,92%
0,90%
0,89%
1,05%
1,03%
1,01%
0,99%
0,97%
1,13%
1,11%
1,09%
1,07%


10.2.2. Kulude eeldused
Alljärgnevas tabelis on välja toodud tegevuskulude eeldused
Tabel 10‑6 Kulude eeldused
Kategooria
Eeldused
Muutuvkulud
Aluseks AS Pärnu Vesi 2023 aasta tegelikud tulemused ja 2024. aasta eelarve

Ühikhindade suurenemine THI võrra

Vee ammutamine ja reovee ärajuhtimine vastavalt müügiprognoosidele

Müümata vee osakaal 15%, sademevee ja infiltratsiooni osakaal 48%

Heitvee väljundid vastavad nõuetele.

Keskkonnatasud vastavalt keskkonnatasude seadusele.

Elektrienergia tarbimine võrreldes 2024 aastaga 20% seoses Päiksepargi rajamisega

Paikusele vee ost Tori vallast arvestatud sisemise müügina Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud kulupõhise hinna alusel

Püsikulud
Aluseks AS Pärnu Vesi 2023 aasta tegelikud tulemused ja 2024. aasta eelarve,

Kulude suurenemine THI võrra

Alates 2025. aastast lisanduvad sademevee süsteemide hoolduskulud

Tabel 10‑7 AS Pärnu Vesi tegevuskulude prognoos 2023-2036
Aasta
2023
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
2036
THI
9,6%
4,6%
2,5%
1,7%
1,9%
2,0%
2,0%
2,0%
2,0%
2,0%
2,0%
2,0%
2,0%
2,0%
THI kumulatiivne
9,6%
14,2%
16,7%
18,4%
20,3%
22,3%
24,3%
26,3%
28,3%
30,3%
32,3%
34,3%
36,3%
38,3%
Vee erikasutusõiguse tasu tuhat eurot
269
257
263
267
273
278
284
289
295
301
307
313
319
326
Saastetasu tuhat eurot
146
122
146
165
185
205
225
245
265
285
305
325
345
365
Tootmise elektrikulud tuhat eurot
1 553
1 562
1 305
1 328
1 353
1 380
1 408
1 436
1 465
1 494
1 524
1 554
1 585
1 617
Reoveesette käitlemiskulud tuhat eurot
145
152
156
159
162
165
169
172
175
179
182
186
190
194
Tehnoloogilise protsessi kemikaalid tuhat eurot
58
59
61
62
63
64
65
67
68
69
71
72
74
75
Paikuse varustamiseks ostetud vesi tuhat eurot
78
77
78
80
81
83
85
86
88
90
92
93
95
97
MUUTUVKULUD KOKKU
2 249
2 229
2 009
2 061
2 117
2 175
2 235
2 295
2 356
2 418
2 481
2 544
2 608
2 674
Tööjõukulud tuhat eurot
1 896
1 924
1 972
2 006
2 045
2 086
2 127
2 170
2 213
2 258
2 303
2 349
2 396
2 444
Personali koolitus ja lähetuskulud tuhat eurot
27
21
21
22
22
23
23
24
24
25
25
26
26
27
Töökaitsekulud tuhat eurot
23
20
21
21
22
22
22
23
23
24
24
25
25
26
Töövahendite kulud tuhat eurot
56
56
57
58
59
61
62
63
64
66
67
68
70
71
Hooldus- ja remondikulud tuhat eurot
384
459
770
783
798
814
831
847
864
881
899
917
935
954
sh sademevee hooldus ja remondikulud tuhat eurot
 
 
300
305
311
317
324
330
337
343
350
357
364
372
Transpordikulud tuhat eurot
154
158
162
165
168
172
175
179
182
186
190
193
197
201
Veearvestite kulud tuhat eurot
95
87
89
90
92
94
96
98
100
102
104
106
108
110
Korraldamiskulud tuhat eurot
256
299
306
312
317
324
330
337
344
351
358
365
372
379
PÜSIKULUD KOKKU
2 891
3 024
3 399
3 458
3 524
3 595
3 666
3 740
3 815
3 891
3 969
4 048
4 129
4 212
TEGEVUSKULUD KOKKU
5 140
5 252
5 408
5 519
5 641
5 770
5 901
6 035
6 171
6 309
6 449
6 592
6 737
6 885
Ärikulud tuhat eurot
105
135
138
141
143
146
149
152
155
158
162
165
168
171
KULUD KOKKU TUHAT EUROT
5 245
5 387
5 546
5 659
5 784
5 916
6 051
6 187
6 326
6 467
6 611
6 757
6 906
7 057

10.2.3. AS Pärnu Vesi rahavood investeeringukava täitmiseks

Tabel 10‑8 AS Pärnu Vesi laenukattekordaja arvestus
Aasta
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
2036
Tulud tuhat eurot
7 855
7 900
7 918
7 936
9 512
9 534
9 555
9 577
9 599
11 311
11 336
11 361
11 387
Kulud (kulumita) tuhat eurot
5 387
5 546
5 659
5 784
5 916
6 051
6 187
6 326
6 467
6 611
6 757
6 906
7 057
Kasum ilma kulumita tuhat eurot
2 468
2 353
2 258
2 152
3 596
3 483
3 368
3 251
3 132
4 700
4 579
4 456
4 330
Laenu tagasimakse tuhat eurot
540
540
540
640
690
150
150
150
150
150
150
150
150
Intressikulu
134
115
87
109
101
65
56
48
40
33
25
18
10
Kokku laenuteeninduskulu koos intressidega tuhat eurot
674
655
627
749
791
215
206
198
190
183
175
168
160
LAENUKATTEKORDAJA
3,7
3,6
3,6
2,9
4,5
16,2
16,3
16,5
16,5
25,8
26,2
26,6
27,1


Tabel 10‑9 AS Pärnu Vesi veemajanduse tegevuskulude katmine, tulem ja tegevusrentaablus
Aasta
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
2036
Tulud tuhat eurot
7 855
7 900
7 918
7 936
9 512
9 534
9 555
9 577
9 599
11 311
11 336
11 361
11 387
Kulud (kulumita) tuhat eurot
5 387
5 546
5 659
5 784
5 916
6 051
6 187
6 326
6 467
6 611
6 757
6 906
7 057
EBITDA tuhat eurot
2 468
2 353
2 258
2 152
3 596
3 483
3 368
3 251
3 132
4 700
4 579
4 456
4 330
Omavahenditest kaetud varade kulum tuhat eurot seisuga
1 445
1 564
1 596
1 751
1 846
1 905
2 061
2 194
2 311
2 410
2 516
2 719
2 969
EBIT*
1 023
790
662
400
1 750
1 578
1 307
1 057
821
2 290
2 063
1 737
1 361
Tegevusrentaablus
13%
10%
8%
5%
18%
17%
14%
11%
9%
20%
18%
15%
12%
*arvestatud vastavalt Konkurentsiameti juhendmetoodikale ainult omakapitaliga soetatud põhivara kulumiga

Tabel 10‑10 AS Pärnu Vesi rahavood 2023-2036
Aasta
2023
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
2036
SISSETULEKUD
Tegevustulud
 
7 855
7 900
7 918
7 936
9 512
9 534
9 555
9 577
9 599
11 311
11 336
11 361
11 387
Laenude võtmine
 
0
0
1 000
500
0
0
0
0
0
0
0
0
0
Sihtfinantseeringud
 
0
0
511
502
487
0
0
0
0
0
0
0
0
KOKKU sisstulekud
 
7 855
7 900
9 428
8 938
10 000
9 534
9 555
9 577
9 599
11 311
11 336
11 361
11 387
VÄLJAMINEKUD
Tegevuskulud
 
5 387
5 546
5 659
5 784
5 916
6 051
6 187
6 326
6 467
6 611
6 757
6 906
7 057
Investeeringud
 
2 660
1 988
3 451
2 403
3 313
3 472
3 309
2 966
2 968
2 937
4 274
5 136
4 998
Laenude tagasimaksed
 
540
540
540
640
690
150
150
150
150
150
150
150
150
Laenuintressid
 
134
115
87
109
101
65
56
48
40
33
25
18
10
KOKKU väljaminekud
 
8 721
8 189
9 737
8 936
10 020
9 737
9 702
9 490
9 625
9 730
11 206
12 209
12 215
RAHAVOOG
 
-866
-289
-309
2
-20
-203
-147
88
-26
1 581
131
-847
-828
KUMULATIIVNE RAHAVOOG
3 927
3 062
2 772
2 463
2 465
2 445
2 242
2 095
2 183
2 156
3 737
3 868
3 021
2 193

* 2024. aasta kumulatiivse kuluvoo näitaja osas on arvesse võetud ettevõtte rahavoo jääki seisuga 31.12.2023, millele on liidetud 2024. aasta rahavoog.

10.3. SuFe OÜ finantsanalüüs

10.3.1. Tulude eeldused
Veeteenuste hindade ja tegevustulude prognoosimisel on lähtutud järgnevast:
Tariifidest saadavast tulust ning muude veemajandusteenuste müügist tekkiv rahavoogvoog katab tegevustulud ja põhivara omakapitali kulumi.
Tulud võimaldavad veemajandusinvesteeringuteks võetud ja plaanitavate finantskohustuste laenukattekordaja täitmise tagasimaksmisperioodil ehk olema vähemalt 1,25 korda suurem kui tegevuskulude ja laenukattekulude summa;
Arvestatud on, et enne 2028. aastat teenuste hinda ei tõsteta;
Perioodiks 2025-2036 Pärnu linna tegevuspiirkondades on AS Pärnu Vesi tulude prognoosi koostamisel arvestatud järgnevate eeldustega:
Tabel 10‑11 Tulude eeldused
Kategooria
Eeldused
Tulud vee- ja kanalisatsiooni teenuse osutamisest
Aluseks 2022-2036 aasta arendamise kava eeldused
Eratarbijatele müüdud vee ja kanaliteenuse mahtude tõus seoses uute liitmistega aastaks 2036 vesi +6% ja kanal +10%
Kehtiva tariifi tõus 2025 ;2027;2029 ja 2031 aastal
Sademevee ja tuletõrjevee kasutamise tasu

Ei ole plaanitud rakendada sademevee ärajuhtimise ja puhastamise ja tuletõrjevee kasutamise teenuse tasu kehtestamist .
Tulu sihtfinantseerimisest
Pärnu linna investeeringud 2026 aastal 100 tuhat eurot ja 2027 aastal 150 tuhat eurot Tõstamaa aleviku ÜVK rekonstrueerimisse , alus Linnavalituse määrus 16.11.2023 nr 22
Tulu aktsiakapitali laiendamisest
Ei ole kavandatud
Muud tulud
Ei ole kavandatud
Äritulud
Ei ole kavandatud

Tabel 10‑12 OÜ Sufe vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügitulude prognoos 2024-2036
Aasta
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
2036
Vee müük elanikonnale tuhat m³
12 220
12 246
12 271
12 295
12 319
13 190
13 215
13 239
13 262
13 285
13 307
13 329
13 350
Vee müük äriklientidele tuhat m³
3 814
3 814
3 814
3 814
3 814
3 814
3 814
3 814
3 814
3 814
3 814
3 814
3 814
Vee hind Tõstamaa osavallas €/m³
1,35
1,69
1,69
1,97
1,97
2,27
2,27
2,39
2,39
2,39
2,39
2,39
2,39
Kanali müük elanikonnale tuhat m³
11 004
11 027
11 049
11 071
11 092
11 963
11 985
12 572
12 594
12 615
12 636
12 656
12 676
Kanali müük äriklientidele tuhat m³
2 885
2 885
2 885
2 885
2 885
2 885
2 885
2 885
2 885
2 885
2 885
2 885
2 885
Kanali hind Tõstamaa osavallas €/m³
1,45
1,81
1,81
2,12
2,12
2,44
2,44
2,57
2,57
2,57
2,57
2,57
2,57
Tulud vee müügist Tõstamaa osavallas tuhat eurot
21 646
27 141
27 184
31 735
31 782
38 599
38 656
40 757
40 812
40 867
40 919
40 972
41 022
Tulud kanali müügist Tõstamaa osavallas tuhat eurot
20 139
25 181
25 221
29 587
29 631
36 229
36 283
39 724
39 781
39 835
39 889
39 940
39 992
Kokku tulud vee- ja kanali müügist Tõstamaa osavallas tuhat eurot
41 785
52 322
52 404
61 321
61 413
74 828
74 939
80 481
80 593
80 702
80 808
80 912
81 014
Tasulised teenused tuhat eurot
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
Müügitulud kokku tuhat eurot
41 785
52 322
52 404
61 321
61 413
74 828
74 939
80 481
80 593
80 702
80 808
80 912
81 014
Äritulud tuhat eurot
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
TULUD KOKKU TUHAT EUROT
41 785
52 322
52 404
61 321
61 413
74 828
74 939
80 481
80 593
80 702
80 808
80 912
81 014

10.3.1.1. Veeteenuste kulukus majapidamiste jaoks

OÜ Sufe veeteenuste käibemaksuta ühikhinnad ehk tariifid on alates 2024. aastast järgmised:
Tabel 10‑13 Teenuste hinnad käibemaksuta
Teenus
Ühik
2024
2025
2027
2029
2031
Tasu võetud vee eest
€/m³
1,35
1,69
1,97
2,27
2,39
Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest
€/m³
1,45
1,81
2,12
2,44
2,57
Kokku veeteenus
€/m³
2,80
3,50
4,09
4,71
4,96

Tabel 10‑14 teenuste hinnad käibemaksuga
Teenus
Ühik
2024
2025
2027
2029
2031
Tasu võetud vee eest
€/m³
1,647
2,062
2,403
2,769
2,916
Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest
€/m³
1,769
2,028
2,586
2,977
3,135
Kokku veeteenus
€/m³
3,416
4,270
4,990
5,746
6,051

Käibemaks alates 2024 aastast 22%.

Eeltoodud veeteenuse hinnaga moodustab teenuse kulukus leibkonnaliikme keskmisest sissetulekust alla 1,2%.



Tabel 10‑15 OÜ Sufe Vee- ja kanaliteenuse keskmine kulukus leibkonna sissetulekust
Aasta
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
2036
Elanikest veetarbijad
478
475
473
471
468
498
496
493
491
488
486
483
481
Elanike keskmine ühiktarbimine l/p/in, vesi
70
71
71
72
72
73
73
74
74
75
75
76
76
Elanikest ühiskanalisatsiooni tarbijad tuh
429
427
425
423
421
450
448
467
465
462
460
458
455
Elanike keskmine ühiktarbimine l/p/in, kanalisatsioon
70
71
71
72
72
73
73
74
74
75
75
76
76
Leibkonnaliikme keskmine sissetulek kuus
986
1 011
1 028
1 048
1 069
1 090
1 112
1 134
1 157
1 180
1 204
1 228
1 252
Elanike veetariif koos KM-ga
1,647
2,062
2,062
2,403
2,403
2,769
2,769
2,916
2,916
2,916
2,916
2,916
2,916
Elanike reoveetariif koos KM- ga
1,769
2,208
2,208
2,586
2,586
2,977
2,977
3,135
3,135
3,135
3,135
3,135
3,135
Teenuste kulu kuus keskmisel ühiktarbimisel
7,27
9,22
9,22
10,93
10,93
12,76
12,76
13,62
13,62
13,80
13,80
13,99
13,99
Veeteenuste kulukus (%)
0,74%
0,91%
0,90%
1,04%
1,02%
1,17%
1,15%
1,20%
1,18%
1,17%
1,15%
1,14%
1,12%


10.3.2. Kulude eeldused
Alljärgnevas tabelis on välja toodud tegevuskulude eeldused
Tabel 10‑16 Kulude eeldused
Kategooria
Eeldused
Muutuvkulud
Aluseks 2022-2036 aasta arendamise kava eeldused
Ühikhindade suurenemine THI võrra

Vee ammutamine ja reovee ärajuhtimine vastavalt müügiprognoosidele

Müümata vee osakaal 25%, sademevee ja infiltratsiooni osakaal 50%

Heitvee väljundid vastavad nõuetele.

Keskkonnatasud vastavalt keskkonnatasude seadusele.

Püsikulud
Aluseks 2022-2036 aasta arendamise kava eeldused
Ühikhindade suurenemine THI võrra

Kulude suurenemine THI võrra

Tabel 10‑17 OÜ Sufe Tegevuskulude prognoos 2024-2036
Aasta
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
2036
THI
4,6%
2,5%
1,7%
1,9%
2,0%
2,0%
2,0%
2,0%
2,0%
2,0%
2,0%
2,0%
2,0%
Vee erikasutusõiguse tasu
1 811
1 814
1 816
1 832
1 872
2 013
2 057
2 101
2 147
2 193
2 241
2 289
2 338
Saastetasu
407
416
425
434
443
481
491
521
532
544
556
568
580
Tootmise elektrikulud
4 284
4 378
4 475
4 533
4 632
4 995
5 104
5 285
5 400
5 517
5 637
5 758
5 883
MUUTUVKULUD KOKKU
6 502
6 608
6 716
6 799
6 947
7 489
7 652
7 907
8 079
8 254
8 434
8 615
8 801
Tööjõukulud
2 632
2 711
2 793
2 878
2 965
3 055
3 148
3 243
3 341
3 443
3 547
3 654
3 765
Hooldus- ja remondikulud
7 302
7 451
7 642
7 797
7 955
8 117
8 282
8 450
8 621
8 796
8 974
9 157
9 343
Korraldamiskulud
11 310
11 540
11 774
12 013
12 257
12 505
12 759
13 018
13 283
13 552
13 827
14 108
14 394
PÜSIKULUD KOKKU
21 244
21 702
22 209
22 688
23 177
23 677
24 189
24 711
25 245
25 791
26 348
26 919
27 502
TEGEVUSKULUD KOKKU
27 746
28 310
28 925
29 487
30 124
31 166
31 841
32 618
33 324
34 045
34 782
35 534
36 303
Ärikulud
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
KULUD KOKKU
27 746
28 310
28 925
29 487
30 124
31 166
31 841
32 618
33 324
34 045
34 782
35 534
36 303


10.3.3. OÜ SUFE rahavood investeeringukava täitmiseks

Tabel 10‑18 AS OÜ Sufe laenukattekordaja arvestus
Aasta
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
2036
Tulud tuhat eurot
41 785
52 322
152 404
211 321
61 413
74 828
74 939
80 481
80 593
80 702
80 808
80 912
131 014
Kulud (kulumita) tuhat eurot
27 746
28 310
28 925
29 487
30 124
31 166
31 841
32 618
33 324
34 045
34 782
35 534
36 303
Kasum ilma kulumita tuhat eurot
14 039
24 012
123 479
181 834
31 289
43 662
43 098
47 863
47 269
46 657
46 026
45 378
94 711
Laenu tagasimakse tuhat eurot
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
20 000
20 000
20 000
Intressikulu
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
10 000
9 000
8 000
Kokku laenuteeninduskulu koos intressidega tuhat eurot
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
30 000
29 000
28 000
LAENUKATTEKORDAJA
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1,53
1,56
3,38


Tabel 10‑19 OÜ Sufe veemajanduse tegevuskulude katmine, tulem ja tegevusrentaablus
Aasta
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
2036
Tulud
41 785
52 322
52 404
61 321
61 413
74 828
74 939
80 481
80 593
80 702
80 808
80 912
81 014
Kulud (kulumita)
27 746
28 310
28 925
29 487
30 124
31 166
31 841
32 618
33 324
34 045
34 782
35 534
36 303
EBITDA tuhat eurot
14 039
24 012
23 479
31 834
31 289
43 662
43 098
47 863
47 269
46 657
46 026
45 378
44 711
Omavahenditest kaetud varade kulum
8 327
8 327
8 327
11 327
15 827
18 827
18 827
20 237
23 447
24 257
26 807
29 657
32 507
EBIT*
5 712
15 685
15 152
20 507
15 462
24 835
24 271
27 626
23 822
22 400
19 219
15 721
12 204
Tegevusrentaablus
14%
30%
29%
33%
25%
33%
32%
34%
30%
28%
24%
19%
15%
*arvestatud vastavalt Konkurentsiameti juhendmetoodikale ainult omakapitaliga soetatud põhivara kulumiga
Tabel 10‑20 OÜ Sufe rahavood 2024-2036
Aasta
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
2036
SISSETULEKUD
Tegevustulud
41 785
52 322
52 404
61 321
61 413
74 828
74 939
80 481
80 593
80 702
80 808
80 912
81 014
Laenude võtmine
0
0
0
0
0
0
0
0
0
200 000
0
0
0
Sihtfinantseeringud
0
0
100 000
150 000
0
0
0
0
0
0
0
0
50 000
KOKKU sisstulekud
41 785
52 322
152 404
211 321
61 413
74 828
74 939
80 481
80 593
280 702
80 808
80 912
131 014
VÄLJAMINEKUD
Tegevuskulud
27 746
28 310
28 925
29 487
30 124
31 166
31 841
32 618
33 324
34 045
34 782
35 534
36 303
Investeeringud
0
0
100 000
150 000
100 000
0
47 000
107 000
27 000
85 000
95 000
95 000
96 000
Laenude tagasimaksed
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
20 000
20 000
20 000
Laenuintressid
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
10 000
9 000
8 000
KOKKU väljaminekud
27 746
28 310
128 925
179 487
130 124
31 166
78 841
139 618
60 324
119 045
159 782
159 534
160 303
RAHAVOOG
14 039
24 012
23 479
31 834
-68 711
43 662
-3 902
-59 137
20 269
161 657
-78 974
-78 622
-29 289
KUMULATIIVNE RAHAVOOG
14 039
38 051
61 530
93 365
24 654
68 316
64 414
5 277
25 546
187 202
108 228
29 607
317

* 2024. aasta kumulatiivse kuluvoo näitaja osas on arvesse võetud ettevõtte rahavoo jääki seisuga 31.12.2023, millele on liidetud 2024. aasta rahavoog.

11. JOONISED

Vastavalt Ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni seaduse § 15 punktile 7 on käesoleva ÜVK arendamise kava koosseisus olevad joonised piiratud juurdepääsuga teave avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 18 tähenduses.
Joonistele kehtib juurdepääsupiirang 50 aastat alates jooniste koostamisest 26.07.2024.


11.1. Jooniste loetelu

1-1 Pärnu linna paremkalda ÜVK ala ühisveevarustuse üldskeem

1-2 Pärnu linna vasakkalda ÜVK ala ühisveevarustuse üldskeem

1-3 Pärnu linna paremkalda ÜVK ala ühiskanalisatsioni üldskeem

1-4 Pärnu linna vasakkalda ÜVK ala ühiskanalisatsiooni üldskeem

1-5 Pärnu linna paremkalda ÜVK ala sademevee üldskeem

1-6 Pärnu linna vasakkalda ÜVK ala sademevee üldskeem

2-1 Audru osavalla Papsaare I küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

2-2 Audru osavalla Papsaare II küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

2-3 Audru osavalla Audru I aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

2-4 Audru osavalla Audru II aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

2-5 Audru osavalla Audru III aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

2-6 Audru osavalla Põldeotsa küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

2-7 Audru osavalla Lemmetsa küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

2-8 Audru osavalla Lavassaare alevi ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem
2-9 Audru osavalla Ahaste küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

2-10 Audru osavalla Jõõpre küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

2-11 Audru osavalla Kihlepa küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

2-12 Audru osavalla Kõima küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

2-13 Audru osavalla Lindi küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

2-14 Audru osavalla Liu küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

2-15 Audru osavalla Papsaare küla sademevee üldskeem

2-16 Audru osavalla audru aleviku I sademevee üldskeem

2-17 Audru osavalla audru aleviku ii sademevee üldskeem

2-18 Audru osavalla lemmetsa küla sademevee üldskeem

2-19 Audru osavalla lavassaare alevi sademevee üldskeem

2-20 Audru osavalla ahaste küla sademevee üldskeem

2-21 Audru osavalla kihlepa küla sademevee üldskeem

2-22 Audru osavalla kõima küla sademevee üldskeem

2-23 Audru osavalla lindi küla sademevee üldskeem

2-24 Audru osavalla liu küla sademevee üldskeem

3-1 Paikuse osavalla Paikuse aleviku I ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

3-2 Paikuse osavalla Paikuse aleviku II ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

3-3 Paikuse osavalla Paikuse aleviku III ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

3-4 Paikuse osavalla Seljametsa küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

3-5 Paikuse osavalla Silla küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

3-6 Paikuse osavalla Tammuru küla ühisveevarustuse üldskeem

3-7 Paikuse osavalla paikuse alevi sademevee üldskeem

3-8 Paikuse osavalla seljametsa küla sademevee üldskeem

3-9 Paikuse osavalla silla küla sademevee üldskeem

3-10 Paikuse osavalla Tammuru küla sademevee üldskeem

4-1 Tõstamaa osavalla Tõstamaa aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

4-2 Tõstamaa osavalla Tõhela küla ja Männikuste küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem

4-3 Tõstamaa osavalla Pootsi küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem


12. Lisad

Lisa 1 Pärnu veevõrgu joogivee kvaliteet

Lisa 2 Sademeveesüsteemid

Lisa 3 Mõrra reoveepuhastusjaama reostusnäitajad

Lisa 4 Mõrra reoveepuhastusjaama vooluhulgad ja sete

Lisa 5 Mõrra reoveepuhastusjaama reostuskormus

Lisa 5 Mõrra reoveepuhastusjaama reostuskoormus

Lisa 6 Audru osavalla reoveepuhastite reo- ja heitvee analüüsid

Lisa 7 Pärnu Vesi kanalisatsioonipumplad

Lisa 8 ÜVK-ga katmata kinnistud