Põlendmaa tuuleenergeetika EP detailse lahenduse Pärnu linnas ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine

Tartu 2024

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu

Pärnu linn

Pärnu Linnavalitsus

Reg nr 75000064

Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Suur-Sepa tn 16, 80098

Töö nr: 23127DP3

Kuupäev: 11.06.2024

Pärnu linn, AB Artes Terræ

Planeeringu detailse lahenduse kehtestaja:

Pärnu linn.

Planeeringu detailse lahenduse eelnõu koostamise konsultant:

AB Artes Terrae OÜ; projekti juht ja planeeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 163359), volitatud maastikuarhitekt-ekspert (tase 8, nr 155390) Heiki Kalberg; planeeringu koostaja, ruumilise keskkonna planeerija (tase 7, nr 202002) Jürgen Vahtra.

Planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostaja:

LEMMA OÜ, keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert (KMH litsents KMH0153) Piret Toon- pere.

Huvitatud isikud:

Enefit Green AS;

Osaühing Metsagrupp.

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu 23127DP3

Pärnu linn, AB Artes Terræ 3 / 29

Sisukord

1 Eriplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk ...................................................................... 5

2 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ....................................................... 6

2.1 Kõrgemalseisvad arengudokumendid ..................................................................................... 6

2.1.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 .......................................................................... 6

2.1.2 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) .................................................... 6

2.1.3 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ..................................... 6

2.1.4 Pärnu maakonnaplaneering 2030+ ................................................................................. 7

2.1.5 Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu-

Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0 ....................................................... 8

2.1.6 Arengustrateegia Pärnumaa 2035+ ................................................................................ 8

2.2 Üld- ja teemaplaneeringud ..................................................................................................... 8

2.2.1 Paikuse valla üldplaneering ............................................................................................. 8

2.2.2 Pärnu linna uus üldplaneering......................................................................................... 8

2.2.3 Paikuse tuulepargi teemaplaneering .............................................................................. 9

2.3 Kohalikud arengudokumendid ................................................................................................ 9

2.3.1 Pärnu linna arengukava aastani 2035 ............................................................................. 9

2.3.2 Pärnu linna energia- ja kliimakava ................................................................................ 10

3 Planeerimislahendus ........................................................................................................... 10

3.1 Planeeringulahendust mõjutav avalik huvi ........................................................................... 10

3.2 Kruntideks jaotamine ............................................................................................................ 12

3.3 Krundi ehitusõiguse määramine ........................................................................................... 13

3.4 Juurdepääsu ja liikluskorralduse põhimõtete määramine .................................................... 13

3.5 Tehnovõrkude asukoha määramine ..................................................................................... 15

3.5.1 Elektri- ja sideliinid ........................................................................................................ 16

3.5.1.1 Tuulepargisisesed kaabelliinid ............................................................................... 16

3.5.1.2 Tuuleparki põhivõrguga ühendavad kaabelliinid .................................................. 16

3.5.2 Tuletõrje veevõtukohad ................................................................................................ 17

3.6 Servituutide vajaduse märkimine ......................................................................................... 18

3.7 Müratundliku ehitise keeluala .............................................................................................. 19

3.8 Otseliin .................................................................................................................................. 19

3.9 Keskkonnatingimused ........................................................................................................... 21

3.9.1 Taimestik ....................................................................................................................... 21

3.9.2 Linnustik ........................................................................................................................ 21

3.9.3 Nahkhiired ..................................................................................................................... 23

3.9.4 Rohevõrgustik ................................................................................................................ 23

3.9.5 Mõju pinna- ja põhjaveele............................................................................................. 23

3.9.5.1 Ehitusaegse mõju leevendamine ........................................................................... 23

3.9.5.2 Tuulepargi ekspluatatsiooniaegse mõju leevendamine ja soovitused .................. 24

3.9.6 Müra .............................................................................................................................. 24

3.9.7 Varjutus ......................................................................................................................... 25

3.9.8 Maavaravaru ................................................................................................................. 25

3.9.9 Kliimamuutused ............................................................................................................ 25

3.9.10 Side ................................................................................................................................ 26

23127DP3 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu

4 / 29 Pärnu linn, AB Artes Terræ

3.9.11 Jäätmeteke .................................................................................................................... 26

3.9.12 Avariiolukordade vältimine ........................................................................................... 26

4 Keskkonnaseire vajadus ....................................................................................................... 27

4.1 Ehitusjärgne seire linnustiku osas ......................................................................................... 27

4.2 Ehitusjärgne seire nahkhiirte osas ......................................................................................... 27

4.3 Ehitusjärgne seire ulukite osas (soovituslik seiremeede) ...................................................... 28

4.4 Veeseire ................................................................................................................................. 28

4.5 Muu seire ............................................................................................................................... 29

5 Eriplaneeringu joonised ....................................................................................................... 29

Üldjoonis 1:30000

Kruntimise joonis 1:7000

Positsioon 1 põhijoonis 1:2000

Positsioonide 2 ja 3 põhijoonis 1:2000

Positsioon 4 põhijoonis 1:2000

Positsioonide 5 ja 6 põhijoonis 1:2000

Positsioonide 7, 8, 9, 10 ja 11 põhijoonis 1:2000

Positsioon 12 põhijoonis 1:2000

6 Eriplaneeringu lisad ............................................................................................................. 29

Lisa 1. Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu detailse lahenduse

asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (KSH)

Lisa 2. Aeronavigatsioonilise takistuse ekspertiis

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu 23127DP3

Pärnu linn, AB Artes Terræ 5 / 29

1 Eriplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk

Käesolev eriplaneeringu detailne lahendus on planeerimisseaduse § 95 kohane kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu detailne lahendus. Planeerimisseaduse kohaselt on eriplaneeringu koostamisel kaks

peamist etappi: asukoha eelvalik ja detailne lahendus. Käesolev töö on detailne lahendus, mis lõpeb

planeeringu kehtestamisega kohaliku omavalitsuse volikogu poolt. Planeeringu koostamisel on hinna-

tud asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, mis

on esitatud Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu detailse lahenduse

asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes (lisa 1), mille koostamise

aluseks on keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne. Viidatud aruandes on põh-

jalikumalt käsitletud asjakohaseid mõjusid ning esitatud vajadusel leevendus- ja seiremeetmed, mis on

võetud aluseks planeeringulahenduse koostamisel. Planeeringu seletuskirjas ei korrata üle mõjude hin-

damise aruandes esitatud asjaolusid, kuid otsuse tegemisel on aluseks aruandes esitatu – vajadusel

tuleb vastava teemavaldkonna otsuse põhjuse selgitamisel tutvuda mõjude hindamise aruandega.

Planeeringuala on kahe omavalitsuse ühisel piirialal, seetõttu on see algatatud mõlemas omavalitsuses

ja menetletud seda koostöös. Pärnu linna eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

koostamine algatati Pärnu Linnavolikogu 18.06.2020. a otsusega nr 51 Kohaliku omavalitsuse eripla-

neeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. Tori valla territooriumi osal algatati

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine Tori Vallavolikogu 19.08.2020. a

otsusega nr 252 Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise alga-

tamine. Pärnu linna osas võeti eriplaneeringu asukoha eelvalik vastu Pärnu Linnavolikogu 20.04.2023

otsusega nr 18 Kohaliku omavalitsuse tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkon-

namõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine ning kohaliku omavalitsuse tuu-

leenergeetika eriplaneeringu planeeringuala muutmine. Tori valla osas võeti eriplaneeringu asukoha

eelvalik vastu Tori Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 157 Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõt-

mine.

Planeeringu asukoha eelvalik võeti vastu nii Tori vallas kui Pärnu linnas, detailse lahenduse koostamisel

on ehitusõigus määratud ainult Pärnu linnas olevale maa-alale.

Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast. Eesti pikaajaline eesmärk

on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majan-

dus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidliku-

maks.

Eriplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseaduse § 95 lõikest 1, mille kohaselt koosta-

takse kohaliku omavalitsuse eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise

ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

01.10.2015 määrusele nr 102 Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri punktile 4 loetakse enam kui

30 meetri kõrgustest elektrituulikutest koosnev tuulepark olulise ruumilise mõjuga ehitiseks. Vastavalt

Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määrusele nr 184 Võrgueeskiri on tuulepark mitmest elektrituulikust

ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning raja-

tistest koosnev elektrijaam.

Eriplaneeringu asukohavaliku juurde kuulub Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruanne (lisa 1).

23127DP3 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu

6 / 29 Pärnu linn, AB Artes Terræ

2 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega

2.1 Kõrgemalseisvad arengudokumendid

Kõrgemalseisvatest arengudokumentidest on olulisemateks Eesti energiamajanduse arengukava

2030+ (ENMAK), Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, Pärnu maakonnapla-

neering 2030+ ja Pärnu maakonna arengustrateegia 2035+. Samatasandilisteks dokumentideks on

Pärnu linnas kehtivad üldplaneeringud ja arengukava ning energia- ja kliimakava.

2.1.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 20501

Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse

edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine

ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt.

Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega ma-

jandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist

ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoo-

negaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähenda-

takse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70% ja 2040. aastaks 72% võrreldes

1990. a heitetasemega.

Eriplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimapoliitika põhialustega.

2.1.2 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK)2

ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani

2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on

soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis.

ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke teenindava

majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja keskkonnanõudeid arvestav ener-

gia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud va-

rustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise.

Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu kohalikel ja

taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aas-

tal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%.

Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt Euroopa

Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole.

Tuulepargi rajamine on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas. Tuulepargi rajamine loob soodsad tingimu-

sed taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise osakaalu suurenemiseks.

2.1.3 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20303

Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regio-

naalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.

Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks kliimamuu-

tusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel.

1 https://ec.europa.eu/clima/sites/lts/lts_ee_en.pdf 2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 3 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu 23127DP3

Pärnu linn, AB Artes Terræ 7 / 29

Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on tihedalt

seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust, energiaga va-

rustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike äär-

muslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Energiasõltu-

matuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumais-

tele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energia-

tootmise portfelli mitmekesistamine.

Tuuleparkide rajamine on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkidega.

2.1.4 Pärnu maakonnaplaneering 2030+4

Hetkel kehtiva Pärnu maakonnaplaneering 2030+ koostamisel viidi eelnevalt koostatud „Pärnu maa-

konna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering“ maakonnaplaneeringusse sisse muutmata ku-

jul.

Teemaplaneeringuga on Pärnu maakonnas määratud elektrituulikute arenduspiirkonnad ja arendusa-

lad, kuhu edasiste täpsemate planeeringute (kas detailplaneering, üldplaneeringu tuuleenergeetika

teemaplaneering või üldplaneering) realiseerimisel on eeldatavasti võimalik elektrituulikute püstita-

mine.

Teemaplaneeringust tuleb lähtuda juhul, kui soovitakse rajada vähemalt kahest, alates 500 kW võim-

susega, elektrituulikust koosnevat elektrivõrku ühendatavat tuuleparki, milles kasutatakse elektrituu-

likuid, mille torn on maksimaalselt 175 m kõrge, rootori labade diameeter kuni 150 m ja elektrituuliku

maksimaalne kogukõrgus (koos labadega) 250 m ning ühe elektrituuliku emiteeritav müratase ei ole

tugevam kui 110 dB. Kõrgemate kui 250 m (kogukõrgus koos labadega) elektrituulikute kavandamisel

tuleb koostada asjakohane üldplaneering või maakonnaplaneering.

Eriplaneeringu ala ei jää maakonnaplaneeringu kohastesse elektrituulikute arenduspiirkondadesse.

Eelnevast lähtuvalt ei ole võimalik soovitavat tuuleparki kavandada detailplaneeringuga, vaid seda

saab teha ainult üld- või eriplaneeringu koostamise käigus.

Eriplaneeringu ja KSH koostamisel on lähtutud maakonnaplaneeringuga seatud tuuleenergeetika ruu-

milise arendamise üldistest põhimõtetest v.a maakonnaplaneeringus määratud arenduspiirkondade

paiknemisest.

Eriplaneeringu ülesehitus võimaldab tuulepargi asukoha valikuks ja hilisemal detailse lahenduse koos-

tamisel detailsemat kitsendavate objektide analüüsi kui oli võimalik maakonna teemaplaneeringu täp-

susastmes. Sellest lähtuvalt ei ole eriplaneeringu koostamise kaardianalüüsil lähtutud otseselt maa-

konnaplaneeringus kasutatud kauguskriteeriumitest looduskaitsealuste objektide suhtes. KSH aruanne

toob välja eriplaneeringu alal ja selle läheduses olevad kitsendused.

Koostatav eriplaneering on kehtivat maakonnaplaneeringut muutev, kuna maakonnaplaneeringu teh-

nilise taristu joonisel ei ole käesoleva eriplaneeringuga planeeritud asukohas elektrituulikute aren-

dusala leppemärki. Maakonnaplaneeringusse tuleb kanda käesoleva eriplaneeringu kohane asukoha

eelvaliku etapi tuulepargi eelvaliku ala, va ühendusliini ala kui elektrituulikute ala.

4 https://maakonnaplaneering.ee/142

23127DP3 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu

8 / 29 Pärnu linn, AB Artes Terræ

2.1.5 Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-

Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,05

Teemaplaneeringuga, mis on täna kehtiva planeerimisseaduse kohaselt eriplaneering, on määratud

Via Baltica trassikoridor.

Teemaplaneeringuga määratud trassikoridor jääb planeeringuala vahetusse naabrusesse kuid jääb pla-

neeritud elektrituulikutest ja seda teenindavast taristust kaugusesse, mis tagab nii tuulepargi kui põhi-

maantee ehitamise ilma konfliktideta. Juhul, kui soovitakse ühendusliin ehitada Paikuse või Sindi ala-

jaamani, on vajalik koostöös Transpordiametiga määrata tingimused maakaabelliini projekteerimiseks.

2.1.6 Arengustrateegia Pärnumaa 2035+6

Pärnu maakonna arengustrateegia on pikaajaline ning tulevikku suunatud plaan. Pärnu maakonna

arengustrateegia on senise strateegia ülevaatamise protsessi käigus tekkinud täiustatud ja uue tege-

vuskavaga strateegia, mis vaatab ajahorisondi – aasta 2035 – taha ja markeerib maakonna soovitud

tulevikku, näidates, millistele väljakutsetele on maakonnas oluline keskenduda.

Arengustrateegia seab eesmärgiks kuni aastani 2025 Pärnu maakonna planeeringust ja Lääne maakon-

naplaneeringust lähtuvalt maismaa tuuleparkide rajamise ja uute sobivate alade leidmise ning etteval-

mistamise.

2.2 Üld- ja teemaplaneeringud

Käesoleva eriplaneeringu koostamise hetkel on Pärnu linnal uus üldplaneering koostamisel ning neid

ei ole veel avalikustatud. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Pärnu

linna üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud Audru, Paikuse, Lavassaare ja Tõstamaa val-

dade üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Eriplaneeringu alal

kehtib praegu Paikuse valla üldplaneering (Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009. a määrus nr 8).

2.2.1 Paikuse valla üldplaneering

Paikuse valla kehtiv üldplaneering nägi ette Tammuru külas perspektiivse teemaplaneeringu ala või-

maliku tuulepargi kavandamiseks. Üldplaneeringus on määratud tootmisalasid Paikuse alevikus, Selja-

metsa külas ja Tammuru külas. Põlendmaa külas on määratud elamualad. Planeeringu detailne lahen-

dus arvestab üldplaneeringukohaste:

▪ tootmismaadega võimaldades nendel aladel otseliini ühendust;

▪ elamumaadega tagades nende paiknemise väljaspool planeeritud müratundliku ehitise kee-

luala.

Kuna huvitatud isikute poolt rajada soovitava tuulepargi asukohavalikut ei ole tehtud üldplaneeringuga

ega kavandata teha koostatava üldplaneeringuga, siis annavad eriplaneering ja selle KSH võimaluse

uue potentsiaalse tuulepargi ala väljaselgitamiseks.

2.2.2 Pärnu linna uus üldplaneering

Pärnu linna kui asustusüksuse üldplaneering 2025+7 kehtestati Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsu-

sega nr 21. Üldplaneering reguleerib maakasutust ja ehitustingimusi Pärnu linna kui asustusüksuse ter-

ritooriumil. Üldplaneeringuga hõlmatud territoorium jääb väljaspoole eriplaneeringu ala.

Pärnu linna praegust haldusterritooriumit hõlmav üldplaneering on koostamisel. Eriplaneeringu ja

üldplaneeringu koostamised on eraldiseisvad protsessid, mis samas arvestavad üksteise toimumisega.

5 https://maakonnaplaneering.ee/151 6 https://parnumaa.ee/wp-content/uploads/2020/04/Arengustrateegia-2035.pdf 7 https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=944525&o=924&u=-1&o2=-1&hdr=hp&tbs=all

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu 23127DP3

Pärnu linn, AB Artes Terræ 9 / 29

Koostatavas üldplaneeringus on Põlendmaa küla kohta kirjutatud: Põlendmaa küla keskkonda rikasta-

vad viis raba (Kõrsa, Mustraba, Ümmargune, Suuremetsa, Kikepera) ja ulatuslikud põllu- ja metsamas-

siivid. Iseloomulikud tunnused on vaikne ja turvaline elukeskkond, liigirikas looduskeskkond ning hajus

asustus. Küla on sobilik tootmisettevõtetele. Piirkonda on kavandatud tuuleenergeetika park, mis toob

kaasa tootmis-ja tööstusalade kasutuse. Koostatavas üldplaneeringus on Tammuru küla kohta kirjuta-

tud: Tammuru küla iseloomustavad tunnused on Tammuru tehnoküla tööstuspark, hajus asustus, ula-

tuslikud põllumassiivid. Piirkonnas on vajalik säilitada väärtuslikud põllumaad. Potentsiaali on aren-

dada tootmis- ja tööstuspiirkonda ja energeetikamajandust. Eespool toodu alusel on koostatav eripla-

neering kooskõlas koostatava üldplaneeringuga.

2.2.3 Paikuse tuulepargi teemaplaneering8

Eriplaneeringu alaga kattub Paikuse tuulepargi teemaplaneeringu ala. Paikuse tuulepargi teemapla-

neering on algatatud 15. juuni 2009 Paikuse Vallavolikogu otsusega nr 28. Paikuse Vallavalitsusele AS

Elektri Energia laekunud taotluse (06.03.2009) alusel algatati teemaplaneering Paikuse vallas Põlend-

maa, Tammuru, Seljametsa ja Vaskrääma külade maa-alal eesmärgiga leida tuulepargi rajamiseks so-

biv(ad) asukoht (asukohad), lahendada tehnovõrkude paigutus ning servituutide määramise vajadus.

Tuulepargi teemaplaneeringu eesmärgiks on välja selgitada, kas on võimalik rajada planeeringualale

kuni 16 MW võimsusega ja kuni kaheksast elektrituulikust koosnev kompleks, tagades võimalikult pal-

jude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise

arengu kujundamiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.

Paikuse Vallavolikogu 16.04.2012 otsusega nr 9 on teemaplaneering "Tuulepargi rajamine Paikuse

valda" vastu võetud. Vastuvõtmise järgselt toimusid 2012. ja 2013. aastal teemaplaneeringu avalikus-

tamised ning teemaplaneeringut täiendati, sh lisandus täiendavaid elektrituuliku positsioone. Tee-

maplaneering käesoleva ajani kehtestamiseni ei ole jõudnud. Teemaplaneeringu vastu võetud ver-

siooni alusel kavandatakse viite elektrituulikut, mille asukohad kattuvad eriplaneeringu alaga. Tee-

maplaneeringu teadaolevalt kõige värskema (väljatrüki kuupäev 10.04.2013) versiooni kohaselt on ka-

vandatavaid elektrituulikuid seitse.

Ükski teemaplaneeringuga planeeritud elektrituuliku positsioonidest ei jää eriplaneeringu detailse la-

hendusega planeeritud ehitiste alale.

2.3 Kohalikud arengudokumendid

2.3.1 Pärnu linna arengukava aastani 20359

Pärnu linna arengukavas aastani 2035 on välja toodud peamised arengueelistused, millest lähtutakse

järgneva kümnendi tegevuste kavandamisel ja elluviimisel:

▪ looduskeskkonna väärtustamine ja hoidmine;

▪ fookuses on kvaliteetne elukeskkond ja linnaruumi arendus;

▪ mitmekesine kultuuri- ja spordielu toetab kohaliku identiteedi arendamist;

▪ oluline on luua sobiv pinnas ettevõtluse arendamiseks;

▪ väärtustame elukestvat õpet ja kvaliteetse kõrghariduse pakkumist;

▪ tagame kõigile Pärnu elanikele ühtsed kõrge kvaliteediga avalikud teenused.

8 https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/teemaplaneeringud/2120-paikuse- valda-tuulepargi-rajamise-teemaplanering 9 https://parnu.ee/failid/arengukavad/P2rnu_arengukava_2035_lisadega.pdf

23127DP3 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu

10 / 29 Pärnu linn, AB Artes Terræ

Pärnu linna arengukavas on visioon sõnastatud järgmiselt: „Arendada kiirelt ligipääsetavat ja kõrge

kvaliteediga elukeskkonda ning luua tingimused nutikate töökohtade tekkeks, mis annab konkurent-

sieelise Riia ja Tallinna vahelise asukohana“.

Eriplaneeringu ja KSH koostamisel on lähtutud arengukavas toodud eesmärkidest ja tegevustest ning

nende ruumivajadusest.

2.3.2 Pärnu linna energia- ja kliimakava10

Kliimakava kohaselt Pärnu vähendab süsinikuheidet 40% ehk 100 000 tonni võrra aastaks 2030. Kava

kohaselt aastaks 2030 on eesmärk, et Pärnu statsionaarne energiakasutus on autonoomne ja toodetud

täielikult taastuvallikatest. Sealjuures elektrienergiakasutuse baastase oli 292 GWh/a ja tootmine ai-

nult 3,2 GWh/a. Otseselt tuuleenergia eesmärki kava ei sätesta.

Kliimakava 2030 kohaselt veab Pärnu kohaliku omavalitsusena eest läbimurdeid süsinikuheite vähen-

damisel ühiselt ettevõtjate, kogukondade ja elanikega ning sekkub mh valdkondlikusse arengusse, mis

puudutab suurendamist taastuvenergia tootmise osas. Samas nendib omavalitsus, et taastuvatel ener-

giaallikatel töötavate elektritootmisseadmete paigaldamine kohtab kogukondade vastuseisu, eriti

tuule- ja suuremate päikeseparkide rajamine.

Kavandatav tuulepark suudaks hinnanguliselt toota 276 GWh/a taastuvenergiat ehk tuulepark suu-

daks katta üle 94% elektrienergiakasutuse baastasemest.

3 Planeerimislahendus

Eriplaneeringu detailse lahendusega määratakse:

▪ kruntideks jaotamine;

▪ krundi ehitusõigus;

▪ detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määra-

mine;

▪ liikluskorralduse põhimõtete määramine;

▪ müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi taga-

vate nõuete seadmine;

▪ servituutide seadmise vajaduse märkimine.

3.1 Planeeringulahendust mõjutav avalik huvi

Aastal 2024 on tuuleparkide kavandamine Eestis ülekaalukas avalik huvi, eespool ptk 2 on välja toodud

erinevad kõrgemalseisvad ja samatasandilised dokumendid, mis selle olulistust välja toovad. Planee-

ringulahendust mõjutab oluliselt kuidas käsitleda moodustamisel oleva Kildemaa kassikaku püsielu-

paiga kaitse-eesmärkide tagamiseks vajaliku puhverala suurust. Allpool on esitatud erinevad käsitlused

ja nendest tulenev kaalutlusotsus võimaliku püsielupaiga sihtliigiks oleva liigi võimaliku häiringu ning

taastuvenergia tootmise eesmärkide vahel.

Lähtuvalt huvide tasakaalustamise ja lõimise põhimõttest ning otstarbeka, mõistliku ja säästliku maa-

kasutuse põhimõttest on koostatud planeeringulahendus, kus lähimad elektrituuliku positsioonid on

10 https://kliimakava.ee/terviktekst/

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu 23127DP3

Pärnu linn, AB Artes Terræ 11 / 29

kavandatud rahvusvaheliste käsitluste11, 12

kohaselt vähemalt 1 km kaugusele kassikaku

pesitsemiseks sobivast alast, kuid ei ole ra-

kendatud maismaalinnustiku analüüsi ja liigi

kaitse tegevuskava soovitatud suuremat

puhvrit. Selline lahendus võimaldab vältida

võimalikku olulist otsest ebasoodsat mõju

kavandatavale kassikaku püsielupaiga

kaitse-eesmärkidele ning tagada samal ajal

suurem taastuvenergia tootmisvõimsus.

Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb Eu-

roopa Liidu liikmesriikide kokkuleppest pi-

kaajaliste kliimaeesmärkide osas, millega iga

riik, sh Eesti, võttis endale kohustuse liikuda puhtama ja süsinikuneutraalse tuleviku suunas. Kokku-

leppe kohaselt peab Eesti taastuvate energiaallikate kasutamise osakaal energiatootmisel suurenema

aastaks 2050 ligi kolme neljandikuni. 01.11.2022. a jõustunud energiamajanduse korralduse seadus

sätestab, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest

lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt

100%. Riik on Energia- ja Kliimakavas 2030 ette näinud, et 2030 aastaks peab olema Eestis vähemalt

1310 MW energiast toodetud maismaatuulest. Taastuvenergia arendamist on vaja selleks, et vähen-

dada sõltuvust fossiilsetest kütustest, suurendada energiajulgeolekut ning vähendada keskkonnasaas-

tet.

Põlendmaa (Kildemaa) kassikakk puhul kuuldi 2022. a pesitsusperioodil korduvalt laulvat kassikakku

Võllasoo lõunaosas ja sealt lõuna pool. Pesitsust ei ole alalt peale korduvaid otsinguid leitud, kuid kuna

linnulaulu vaatlused tulid üle 2 km2 alalt, siis registreeriti elupaik EELIS (Eesti looduse infosüsteem),

Keskkonnaagentuuri andmebaasis ning Keskkonnaamet algatas püsielupaiga moodustamise. Püsielu-

paik kavandatakse oluliselt väiksemal alal kui liigi elupaik, kuna elupaik on raietest tugevalt mõjutatud.

Raiutud ala jääb kavandatava tuulepargi ja püsielupaiga vahele.

Tuulepargi kavandamisel loobuti kolme tuuliku planeerimisest asukohtades, kus kassikaku võimalik so-

bilik pesitsuskoht jäi lähemale kui 1 km, mis on teiste riikide praktikas soovitatav puhverala elektrituu-

likutele antud liigi pesa suhtes13, 14. Tegu on ka kassikaku kaitse tegevuskava15 kohaselt kaugusega kuhu

tuulikuid ei tohi rajada.

Planeeringulahenduse kohane lähim kavandav tuulik paikneb u 1,5 km kaugusel võimalikust sobilikust

pesitsuskohast. Selle kaugusega puudub tuulepargi rajamisel otsene ebasoodne mõju kassikaku

11 LAG VSW. (2014). Recommendations for distances of wind turbines to important areas for birds as well as breeding sites of selected bird species (as at April 2015). Berichte Zum Vogelschutz, 51: 15–42. https://tethys.pnnl.gov/sites/default/files/publications/Lagvsw-2015.pdf 12 Busch, M., S. Trautmann & B. Gerlach 2017: Overlap between breeding season distribution and wind farm risks: a spatial approach. Vogelwelt 137: 169–180 13 LAG VSW. (2014). Recommendations for distances of wind turbines to important areas for birds as well as breeding sites of selected bird species (as at April 2015). Berichte Zum Vogelschutz, 51: 15–42. https://tethys.pnnl.gov/sites/default/files/publications/Lagvsw-2015.pdf 14 Busch, M., S. Trautmann & B. Gerlach 2017: Overlap between breeding season distribution and wind farm risks: a spatial approach. Vogelwelt 137: 169–180 15 Kassikaku (Bubo bubo) kaitse tegevuskava. KINNITATUD Keskkonnaameti 18.04.2024 korraldusega nr 1- 3/24/211.

Skeem 1. Kassikaku pesitsuseks sobiva ala käsitlus ning elektrituulikute näitlik paiknemine eri tsoonides.

23127DP3 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu

12 / 29 Pärnu linn, AB Artes Terræ

kavandavale püsielupaigale. Seoses teadusuuringute vähesusega ja liigi senise mittepesitsemisega alal

ei ole võimalik täielikult välistada kaudset mõju. .

Tuulepargi rajamisel võib muutuda osa maastikust kassikakule ebasobivaks tehislike alade osakaalu

suurenemise tõttu ja tuulikute lähedal võib olla saagijaht raskendatud tehismüra segava mõju tõttu.

Olemasolevate tuuleparkide puhul on Eestis teada siiski üks kassikaku pesitsusala vahetult tuulepar-

giga külgneval alal. Antud kassikaku elupaik tekkis kas peale tuulepargi rajamist või esines juba rajamise

eelselt ning liigil oli tuulepargi opereerimise ajal järjestikud edukad pesitsused.

Eriplaneeringu asukohavaliku etapis on leitud, et just Kõrsa raba piirkond on tuulepargi rajamiseks pa-

rim. Tuulepargi rajamisel analüüsitakse lisaks tuule potentsiaalile maastiku iseloomu, võimalikke kesk-

konnamõjusid, elektrivõrguga liitumise võimalusi, asustuse tihedust ja paiknemist ning riigikaitselisi

piiranguid. Kõiki neid tingimusi arvestades on Paikuse osavald heaks asukohaks tuuleenergia arenda-

miseks. Eriplaneeringu esimese etapi käigus leiti osavalla territooriumile kaks võimalikku sobilikku ala.

Kõrsa raba lähistel asuv ala osutus sobilikuimaks, kuna paiknes inimasustusele lähemal ning ala on juba

inimmõjutustega ning kaitsealade ja rohevõrgustiku killustamise mõju väiksem. Samuti oli ala majan-

duslikus vaates eelistatum, kuna selle lähialadele jääb olemasolevaid ja perspektiivseid tootmisalasid,

mille arendamisele avaldab tuulepark potentsiaalselt positiivset mõju. Samuti saab tuulikute taluvus-

tasu suurem hulk piirkonna elanikke. Ala vahetusse lähedusse jääb Paikre prügila, mis võib tulevikus

soodustada piirkonda ka näiteks vesiniku tootmisüksuse rajamist.

Kassikaku elupaigale mõju vähendamiseks loobuti kolme tuuliku paigutamisest lähemale kui 1 km või-

malikust sobivast pesa asukohast. Võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks on antud tuulepargi pu-

hul lisaks veel võimalikuks efektiivseimaks ebasoodsa mõju vältimise meetmeks elektrituulikute arvu

vähendamine. Kuivõrd elektrituulikuid kavandatakse maaüksustele, mille suhtes planeeringust huvita-

tud isikul on kasutusõigus, siis elektrituulikute positsioonide täiendav nihutamine elektrituulikute arvu

vähendamata ei ole võimalik. Kasutusõigusega maid esineks veel vaid kassikaku püsielupaigale veelgi

lähemal või siis Põlendmaa prügila ümbruses. Prügila ümbrus on üldiselt linnustiku vaates tugevalt

ebasoovitav. Arvestades prügila ümbruses toimuvat väga aktiivset lennuaktiivsust eri linnuliikide osas,

siis prügila lähedusse elektrituulikute rajamine põhjustaks olulist kokkupõrkeohtu mitmetele linnulii-

kidele (sh merikotkad). Väljaspoole kasutusõigusega maid tuulikute kavandamisel tooks see kaasa pla-

neeringuprotsessi pikenemise ning võib mõjutada ebasoodsalt planeeringu elluviidavust. Sellest lähtu-

valt on KSH käigus töötatud välja keskkonnameetmed võimaliku kaudse ebasoodsa mõju leevendami-

seks lähtudes taastuvenergia eesmärkidest tulenevast vajadusest kavandada alale maksimaalsel või-

malikul hulgal tuulikuid. Samuti on elupaigale lähimate tuulikute rajamisega kaasneva tingimusena

määratud liigi osas seirekohustus.

3.2 Kruntideks jaotamine

Planeerimisseaduse kohaselt tuleb eriplaneeringu detailses osas lahendada planeerimisseaduse § 126

lg 1 kohased ülesanded, sh määrata hoonestusalad ja kruntideks jaotamine. Tulenevalt elektrituuliku

suhteliselt suurest ehitisealusest pinnast, planeeritud elektrituulikute paiknemisest hajaasustuses ja

antud koha eripärast (vajadus võimalikult suures osas maa-alast jätkata metsa majandamisega ning

maaomand) soovitakse planeeringuga anda lahendus, mis võimaldab projekteerimisel täpsustada

elektrituuliku asukohta ja samal ajal määrata metsa majandamisest välja võimalikult vähe maad. Elekt-

rituuliku hoonestusala, mis hõlmab endas ka laba igas võimalikus asendis projektsiooni maal, on koos

võimaliku nihutamisruumiga väga suur ala, mõnel juhul ligikaudu kuus hektarit. Samal ajal on võimalik

et tuuliku laba käib üle allpool kasvava metsa. Seega saab tekkida olukord, kus mets jäetakse kasvama,

kuid selle kasvava metsa kohal tuleb esitada kehtiva õiguse kohast hoonestusala ning sellele tuleb

määrata krunt. Kui on soov, et tuuliku ümber oleks minimaalse suurusega krunt, mis võimaldab tuuliku

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu 23127DP3

Pärnu linn, AB Artes Terræ 13 / 29

püstitada (vajalik vundamendi ala ja vajadusel ka montaažiplatst), siis on võimalik krunt moodustada

osale hoonestusalast ning ülejäänu labaaluse projektsiooni alune hoonestusala võib ulatuda teisele

katastriüksusele. Sellisel juhul on vajalik labaaluse maa ulatuses servituudi (reaalservituudi või isikliku

kasutusõiguse) seadmine. Tuuliku asukoha täpsustamisel on võimalik ka krundi piiride muutmine üm-

berkruntimise tegemisega.

Elektrituulikute ja alajaamade ehitamiseks on määratud hoonestusala ja krundi ehitusõigus – krunti-

deks jaotamine on tehtud mahus, mis on vajalik ehitusõiguse määramiseks. Väljaspool planeeritud

krunte (st katastriüksused, millele ei ole planeeritud ehitusõigust ja mis ei ole PlanS kohased planeeri-

tud krundid) saavad olemasolevad katastriüksused säilida olemasolevates piirides või vajadusel võib

katastriüksuste omavahelisi piire muuta, kuid see ei tohi mõjutada planeeringuga kavandatud tuule-

pargi elluviimist, opereerimist ja hilisemat lammutamist. Planeeritud krundid on esitatud kruntideks

jaotamise joonisel (joonis 2) ja väiksematel positsioonide põhistel põhijoonistel. Planeeritud kruntide

positsioonide numbrid on seotud elektrituuliku numbriga – kui ühel krundil on mitu elektrituulikut, siis

sisaldub positsiooni nimes mitu numbrit. Mõnel juhul ulatub labaalune hoonestusala mitmele krundile,

sellisel juhul on lubatud mitme sama numbriga krundile kokku vaid ühe tuuliku ehitamine – nt tuuliku

nr 7 puhul tohib kruntidele Pos 7, Pos 7a, Pos 7b ja Pos 7c ehitada kokku ühe tuuliku.

Kruntimine ja võimalik ümberkruntimine toimub maakorraldusseaduse alusel, täpne vajadus otsusta-

takse edasisel projekteerimisel koostöös maaomanikuga tehtud projektlahenduse alusel. Võimalus on

ka maapinnale tekkiva elektrituuliku labade projektsiooni (vastava hoonestusala ulatus) ulatuses seada

servituut. Tuulikute laba aluse ehitisealuse pinna ulatuses servituudi seadmisel ei ole vajalik kruntidel

Pos 4a, Pos 5a, Pos 5b, Pos 6a, Pos 7a, Pos 9a ja Pos 11a maakorraldusseadusest lähtudes moodustada

eraldiseisvat krunti.

3.3 Krundi ehitusõiguse määramine

Krundi ehitusõigusega on määratud:

▪ krundi sihtotstarve;

▪ krundi suurim lubatud hoonete arv (kui krundile planeeritakse hoonet);

▪ krundi suurim lubatud elektrituulikute (PlanSi kohane olulise avaliku huviga rajatis) arv;

▪ krundi suurim lubatud hoonete ehitisalune pind (kui krundile planeeritakse hoonet);

▪ krundi suurim lubatud elektrituulikute ehitisalune pind;

▪ krundi suurim lubatud hoonete kõrgus (kui krundile planeeritakse hoonet);

▪ krundi suurim lubatud elektrituulikude kõrgus.

Ehitiste suurimat lubatud sügavust ei määrata.

Kruntide ehitusõigus on esitatud kruntideks jaotamise joonisel (joonis 2) ja väiksematel positsioonide

põhistel põhijoonistel.

3.4 Juurdepääsu ja liikluskorralduse põhimõtete määramine

Planeeritud kruntidele lähim avalikult kasutatav tee on kõrvalmaantee 19276 Taali-Põlendmaa-Selja-

metsa tee. Nimetatud kõrvalmaanteest põhja ja lääne suunas on RMK hallatav metsatee 5680522 Rau-

demetsa tee (mis ei ole avalikult kasutatavate teede nimekirjas, kuid millel liikumist ei ole piiratud),

millelt on planeeritud juurdepääs kruntidele.

Kõigi kruntideni on planeeritud kuni 10 m laiune tee, selleks on vaja tuulepargi rajamisest huvitatud

isikute ja maaomanike vaheliste kokkulepete alusel laiendada olemasolevat Raudemetsa teed või ehi-

tada uus tee (olenevalt asukohast). Planeeringus esitatud tee asukoht on ligikaudne ja tee täpne asu-

koht, pöörete raadiused jms tuleb määrata projekteerimisel. Tuulikute juurdepääsuteed tuleb projek-

teerida vastavalt projekteerimisnormidele ja tee ehitamiseks vajaliku ala ulatuses kooskõlastatakse

23127DP3 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu

14 / 29 Pärnu linn, AB Artes Terræ

projekt maa valdajaga. RMK poolt hallatavate maade puhul tuleb projekteerimise käigus kokku leppida

tehnilised parameetrid, et edaspidi oleks võimalik tee piirkonnas metsamaterjali ladustamine, metsa

kuivendamine jms. Tulenevalt väikesest liikluskoormusest ei eristata erinevaid liiklejagruppe, eraldi

jalgteid või jalgrattateid ei planeerita. Elektrituulikuid 1…4 ühendav tee peab toimima ringliiklusena,

et avariiolukorras oleks võimalik juurde pääseda mõlemalt poolt.

Tuulepargi ehitamisega seonduvad veod tuleb korraldada nii, et need ei läbi Põlendmaa küla, st kõr-

valmaantee 19276 Taali-Põlendmaa-Seljametsa tee kilomeetritel 9,0…15,0 ei toimu ei labade, puiste-

materjalide, betooni ega muud ehitusega seonduvat vedu, mis nõuab C-kategooria või CE-kategooria

sõiduki läbisõitu Põlendmaa külast.

Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede

ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. Pla-

neeringu koostamise ajal toimub huvitatud isikute, kohaliku omavalitsuse ja Transpordiameti vaheline

koostöö, et huvitatud isikute toetusel asendada kruusakattega Taali-Põlendmaa-Seljametsa tee lõik

Paikre prügila lähistelt kuni Pärnu linna ja Tori valla piirini mustkattega.

Ehitatavate elektrituulikute detailid on vaja tuua planeeritud kruntidele Põlendmaa külas eeldatavalt

Paldiski sadamast. Teekonna pikkus on otsemat teed pidi u 150 km ja tegu on suurveostega. Transpor-

diameti avaldatud info kohaselt (Skeem 2) on olemasolevad eriveoteede koridorid kuni Pärnu linnani.

Paldiskist Pärnu linnani esineb sealjuures eriveotee maksimaalse laiuse (h=7) ja ilma kõrguspiirangu-

tega koridore. Kuni teeni nr 59 Pärnu-Tori on võimalik käesoleval ajal vedada eriveoseid h=6 m. Alates

Pärnu-Tori teest kuni asukohavaliku alani käesoleval ajal eriveoteede koridor puudub. Seega esineb

antud tuulepargi rajamisel vajadus tee number 19276 Taali-Põlendmaa-Seljametsa kohandamiseks eri-

veostele sobilikuks. Kui projekteerimisel leitakse, et mõistlik on läheneda Paikuse suunalt, on vajalik ka

tee nr 19277 Paikuse-Tammuru kohandada eriveostele sobilikuks.

Lähtuvalt valitud elektrituuliku tehnilistest nõuetest tuleb koos projektiga esitada elektrituuliku trans-

portimise skeem, ümberehitamisvajaduste korral lahendada koostöös maaomanike ja tee valdajaga

tehniline lahendus. Vajadusel tuleb teostada vajalikud ristmike ümberehitused, teede laiendused (sh

metsaraied) ning rakendada liikluskorralduslikke meetmeid elektrituulikute ohutuks kohale toomiseks.

Võimalike laienduste kavandamisel tuleb arvestada ka looduskaitseliste piirangutega.

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu 23127DP3

Pärnu linn, AB Artes Terræ 15 / 29

Skeem 2. Eriveoteede koridoride paiknemine.

Projekteerimisel tuleb:

▪ arvestada, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse.

See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga;

▪ võimalusel vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee

alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda maad kasutada saab Trans-

pordiamet anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suu-

remas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda läbi projekteerimis-

tingimuste.

Kuna osade elektrituulikute puhul on lubatud laba ehitamine tee kohale ning teega piirnevale alale, siis

on teatud ilmastikuolude korral võimalik oht jäätüki tekkeks ja teel liikuvale isikule või sõidukile kuk-

kumiseks. Võimaliku ohu vältimiseks tuleb elektrituulikutele, mille ohutsooni20 jääb avalikult juurde-

pääsetav tee, paigaldada jäätumisvastane süsteem või:

▪ projekteerimisel määrata elektrituulikute lähialal ohutsoon, koostada seal tegutsemiseks juhi-

sed;

▪ konkreetse elektrituuliku või mitme lähestikku paikneva elektrituuliku ohutsoonis tähistada

metsateel ohutsoon koos selgitusega, milles oht seisneb;

▪ metsateele pööramisel kõrvalmaanteelt 19276 tähistada Raudemetsa tee ja Mätliku tee ristu-

misel tähistada eesolev ohutsooni ala, et teed kasutada sooviv isik saaks otsustada kas soovib

teed kasutada või mitte.

3.5 Tehnovõrkude asukoha määramine

Tehnovõrkudest on planeeritud vaid tuulepargi siseste maakaabelliinide (elektri- ja sideliinid) asuko-

had ja tuletõrje veevõtukoht. Kruntide ehitusõiguse elluviimiseks ja edasiseks toimimiseks ei ole vajalik

muude tehnovõrkude planeerimine.

20 Ohutsoonina käsitletakse käesolevas planeeringus kaugust tuulikust 1,5×(torni kõrgus + rootori läbimõõt), mis on maksimaalne ohu esinemise ulatus. Kuna ohutsoon on leitud üldistatult, siis ohutsooni ulatust võib tuulepargi omanik vähendada täpsema riskihinnangu alusel.

23127DP3 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu

16 / 29 Pärnu linn, AB Artes Terræ

3.5.1 Elektri- ja sideliinid

Tuulepargi jaoks vajalikud maa-alused elektri- ja sideliinid jagunevad lähtuvalt nende kasutusviisist ka-

heks:

▪ tuulepargisisesed kaabelliinid;

▪ tuuleparki põhivõrguga ühendavad kaabelliinid.

Tuuleparki põhivõrguga ühendavate kaabelliinide osas antakse lahendus üldisemas täpsusastmes, lii-

nide asukohtasid ja tingimusi ehitamiseks ei kehtestata, liinide ehitamiseks määratakse hiljem vajadu-

sel projekteerimistingimused. Liini ehitamiseks vajaliku ala ulatuses (nii tuulepargisiseste kui põhivõrgu

ühenduste) kooskõlastatakse projekt maa valdajaga. RMK poolt hallatavate maade puhul tuleb projek-

teerimise käigus kokku leppida tehnilised parameetrid, et edaspidi oleks võimalik kaabli paiknemise

kohas metsamaterjali ladustamine, metsa kuivendamine jms.

3.5.1.1 Tuulepargisisesed kaabelliinid

Tuulepargisiseste kaabelliinide ehitamiseks on määratud maakaabelliinide koridorid kuhu kaabel pro-

jekteerida tuleb. Valdavalt on koridor planeeritud teede ja montaažiplatside serva. Looduskaitselistest

ja muudest tingimustest tulenevalt võib koridor olla mõnel pool kitsam ning mitte kulgeda planeeritud

teede servas.

Kaabelliinid tuleb projekteerida vastavalt projekteerimisnormidele ja parimale teadmisele. Kaabli

täpne kaugus teest ning teega ristumise lahendamise meetod lepitakse kokku tee valdajaga projektee-

rimise käigus. Maakaabli paigaldamise tingimuste juures on oluline paigaldada need teede serva ja

sellisele sügavusele maa sisse, et edaspidi oleks võimalik kaabli paiknemise kohas metsamaterjali la-

dustamine. Kaabelliinide ehitamiseks vajaliku ala ulatuses kooskõlastatakse projekt maa valdajaga.

3.5.1.2 Tuuleparki põhivõrguga ühendavad kaabelliinid

Maakaablil eraldiseisva rajatisena puudub oluline ruumiline mõju planeerimisseaduse § 6 punkti 13

tähenduses. Tuuleparki põhivõrguga ühendava maakaabli kavandamisel võib kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringus lahenduse anda üldisemas täpsusastmes ja ühendus ei pea jääma terviklikult eripla-

neeringu alale.21

Tuuleparki põhivõrguga ühendavate kaabelliinide osas näidatakse joonisel (skeem 3) võimalikud lahen-

dusvariandid, millele võib projekteerimisfaasis lisanduda veel alternatiive. Liinide asukohtasid ja tingi-

musi ehitamiseks ei kehtestata ning see võimaldab liinide ehitamiseks anda hiljem vajadusel projek-

teerimistingimused. Samas antakse üldised suunised looduskaitselistes aspektides millega on asjako-

hane arvestada projekteerimisel.

Täpne liitumispunkt selgub ja sellest lähtuv liini asukoha valik tehakse projekteerimisel peale liitumis-

tingimuste määramist põhivõrgu valdaja poolt. Skeem 3-l on esitatud üldises täpsusastmes võimalikud

teadaolevad alternatiivid liitumiseks: Sindi alajaam, Paikuse alajaam, Kabli alajaam, lõigul Kabli-alajaam

kuni Paikuse alajaam uus liinile rajatav alajaam. Lõigus Kabli alajaam kuni Sindi alajaam on võimalik

kaabelliini paigutamine olemasoleva õhuliini kaitsevööndisse määrates koos võrguvaldajaga täpsed

tehnilised tingimused. Liini projekteerimisel võtta aluseks keskkonnatingimuste peatükis (3.9) esitatud

üldised keskkonnatingimused ning tagada, et liini ehitamine kitsendaks maaomandit minimaalses ma-

hus.

21 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi seisukoht 15.01.2024 kirjas nr 14-3/3892-1

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu 23127DP3

Pärnu linn, AB Artes Terræ 17 / 29

Skeem 3. Tuulepargi võimalikud ühendamised põhivõrguga.

Kaabelliini ühendamisel Paikuse või Sindi alajaama tekib liinikoridori kattumine Pärnu maakonnapla-

neeringu teemaplaneeringuga Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha

täpsustamine km 92,0- 170,0 määratud trassikoridoriga. Sellisel juhul tuleb lähtuda teemaplaneerin-

guga määratud nõuetest ning koostöös Transpordiametiga määrata tingimused ühendusliini ehitami-

seks.

Pärnu jõe ehituskeeluvööndis tuleb elektrikaablid paigaldada kinnisel meetodil/puurimisel, et vältida

kallaste kahjustamist ning pinnase ja reostuse sattumist veekogusse. Ehitusmasinate ja veokitega vee-

kogus sõitmine ei ole lubatud.

Põhivõrguga võrguühenduste kavandamisel tuleb vältida maakaabli trassi asukohana:

▪ püsielupaikade esinemisalasid;

▪ kaitsealasid;

▪ metsa vääriselupaikasid;

▪ loodusdirektiivi elupaikasid;

▪ kaitsealuste taime, seene ja samblikuliikide teadaolevaid leiukohtasid.

Tuulepargi siseselt tuleb põhivõrguga ühendav kaabelliin paigutada samasse koridori tuulepargisisese

maakaabelliiniga.

3.5.2 Tuletõrje veevõtukohad

Igast elektrituulikust tuletõrje veevõtukohani võib olla kuni kolme kilomeetri pikkune tee. Planeeritud

elektrituulikute lähialal tagavad neli olemasolevat lähimat tiiki idapoolsetel elektrituulikutel selle

nõude. Läänepoolsete elektrituulikutel on selle nõude täitmiseks vajalik täiendava tuletõrje veevõtu-

koha rajamine, selle asukoht on planeeritud elektrituulikute nr 2 ja nr 3 lähedusse. Projekteerimisel on

koostöös Päästeameti ja maaomanikuga lubatud planeeritud veevõtukoha asukohta muuta.

23127DP3 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu

18 / 29 Pärnu linn, AB Artes Terræ

Tuletõrje veevõtukoha vähim lubatud maht on 500 m³. Tuletõrje veevõtukoht peab paiknema teenin-

dustee ääres ja sellele peab olema 15 m raadiusega mahasõit. Tuletõrje veevõtukoht peab olema va-

rustatud kuivhüdrandiga. Kui tuletõrje veevõtukoht on elektrituulikule lähemal kui elektrituuliku kogu-

kõrgus, siis peab vastava lähima elektrituuliku päästetöödeks olema võimalik kasutada teist tuletõrje

veevõtukohta, mis on kolme kilomeetri ulatuses.

3.6 Servituutide vajaduse märkimine

Eriplaneeringu detailses osas on määratletud võimalik juurdepääsuservituudi vajadus. Juurdepääsu-

servituut sisaldab endas ka võimalikku montaažiplatsi ehitamiseks vajalikku ala. Juurdepääsuservituu-

tide ulatust täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus. Maaüksused millele on planeeringulahen-

duse elluviimiseks vajalik juurdepääsuservituudi seadmine on esitatud tabel 1.

Tabel 1. Võimaliku juurdepääsuservituudi (sh montaažiplatsialune) vajadusega maaüksused.

Aadress Tunnus

Penjami 56801:006:0107

Ansla-Välja tee 62401:001:0416

Pööra 56801:006:0088

Pulli 56801:005:0137

Marguse 56801:005:0233

Laimetsa 56801:005:0273

Raudemetsa tee 62401:001:0304

Marguse 56801:005:0232

Sooviku 56801:005:0234

Taali metskond 5 56801:005:0277

Järva 56801:006:0005

Altveski 56801:005:0274

Pööraja 62401:001:2584

Savioja 56801:006:0128

Kopli 62401:001:2583

Vana-Kubja 56801:006:0142

Sooviku 56801:005:0235

Keerukuju 62401:001:2582

Heinametsa 62401:001:2581

Sepa 56801:005:0282

Kargsoo 56801:006:0091

Koplimetsa 56801:006:0159

Eriplaneeringu detailse osa kruntimise joonisele ja põhijoonistele on kantud tuulepargi siseste kaabel-

liinide koridorid ning sellest tulenevad võimalikud servituutide vajadused on esitatud tabel 2.

Tabel 2. Tuulepargi siseste võimalike kaabelühenduste servituudi vajaduse maaüksused.

Aadress Tunnus

Penjami 56801:006:0107

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu 23127DP3

Pärnu linn, AB Artes Terræ 19 / 29

Ansla-Välja tee 62401:001:0416

Pööra 56801:006:0088

Pulli 56801:005:0137

Laimetsa 56801:005:0273

Taali metskond 5 56801:005:0277

Altveski 56801:005:0274

Pööraja 62401:001:2584

Masso 56801:006:0131

Heina 56801:001:1249

Savioja 56801:006:0128

Kopli 62401:001:2583

Vana-Kubja 56801:006:0142

Keerukuju 62401:001:2582

Heinametsa 62401:001:2581

Kargsoo 56801:006:0091

Koplimetsa 56801:006:0159

Eriplaneeringu detailse osa põhijoonisel esitatud kruntide Pos 4a, Pos 5a, Pos 5b, Pos 6a, Pos 7a, Pos

9a ja Pos 11a hoonestusaladel on vajalik tuuliku labade projektsiooni ulatuses seada servituut kui ot-

sustatakse eraldi katastriüksust mitte moodustada. Kuna tuuliku laba täpne projektsioon selgub pro-

jekteerimisel, siis ei esitata planeeringu joonistel servituudiala.

3.7 Müratundliku ehitise keeluala

Tuulepargi elektrituulikutest lähtub müra, mis ei võimalda ehitada elamut või mõnda muud müratund-

likku ehitist elektrituuliku vahetusse naabrusesse. Määruses22 on määratud müra normtasemed. Müra

suurus ja levik sõltub elektrituuliku margist, elektrituuliku kõrgusest, elektrituulikute arvust, nende

paiknemisest ning maastikust – KSH läbiviimisel on leitud erinevate elektrituulikute kohased müra le-

viku stsenaariumid. Suurima müralevikuga stsenaariumi alusel seatakse planeeringuga müratundliku

ehitise keeluala (esitatud üldjoonisel). Keeluala eesmärk on tagada kvaliteetne elukeskkond piirkonda

lisanduda võivate elanike jaoks. Projekteerimisel tuleb lähtuvalt projekteeritud elektrituulikutest täp-

sustada müratundliku ehitise keeluala piir. Ehitusloa ja kasutusloa taotluse lisana tuleb loa taotlejal

esitada müra arvutusliku hindamise tulemused, mille alusel on omavalitsusel võimalik hinnata uute

müratundlike hoonete lubatavust piirkonda.

3.8 Otseliin

2024. a alguses kehtiva elektrituruseaduse kohaselt on lubatud rajada otseliin elektrijaamaga samale

kinnistule, sellega piirnevale kinnistule või tootmisseadmest kuni kuue kilomeetri kaugusel paikneva

elektripaigaldiseni.

Otseliini piirkonnas on ettevõtjatel võimalik kasutada elektrit võrgutasu võrra soodsamalt. Tuuleelekt-

rijaama puhul on lisaks tegu keskkonnasõbraliku taastuvenergiaga. Tegu on energiamahukate ettevõ-

tete ja/või taastuvenergiat eelistavate ettevõtete jaoks olulise asjaoluga, mis võib mõjutada piirkonnas

juba tegutsevaid ettevõtteid ning soodustada piirkonda uute ettevõtete ning nendega kaasnevate

22 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid

23127DP3 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu

20 / 29 Pärnu linn, AB Artes Terræ

töökohtade rajamist. Seega võib tuulepargiga seotud otseliini rajamise võimalikus piirkonnas kaasneda

positiivne mõju piirkonna konkurentsivõimele. Otseliini kasutamine võimalikkus oli üheks põhjuseks

asukohavalikul ala 1 eelistamiseks.

Otseliini temaatikaga kaasneb mitmeid väärarusaamu. Otseliini võimalikus piirkonnas (6 km raadiuses

tootmisseadmest) ei ole elekter automaatselt ettevõtete jaoks odavam. Vajalik on tootmisseadmest

elektriliini väljaehitamine vastava elektritarbijani ning selline liini väljaehitamise kulu on üldjuhul asjast

huvitatud ettevõtte kanda. Seega reaalselt on tegevus realistlik (st majanduslikult eeldatavalt tasuv)

elektri tootmisseadmetele võimalikult lähedal ja juhul kui on tegu suure elektritarbega ettevõttega.

Seega piirkonna ettevõtluse arendamise konkurentsivõime positiivse mõju ärakasutamiseks on vaja,

et tuulepargile võimalikult lähedale oleks võimalik suure energiatarbega ettevõtteid rajada või need

juba eksisteeriksid piirkonnas.

KSH koostamisel analüüsiti elektrituulikutest 6 km raadiusesse jäävate äri- ja tootmismaa sihtotstar-

bega maade ning kehtivate üldplaneeringute kohaste äri- ja tootmismaade paiknemist (skeem 5). Ilm-

nes, et tuulepargi otseliini võimalusega piirkonda jääb nii olemasolevaid kui ka planeeritud äri- ja toot-

mismaid. Suurim positiivse mõju potentsiaal oleks Tammuru ja Seljametsa olemasolevatel ja planeeri-

tud äri-ja tootmisaladel. Paikuse valla üldplaneeringuga kavandatud tootmismaad Tammuru külas jää-

vad vahetult tuulepargi asukohavaliku alaga külgnevateks, mis võimaldaks seoses väikse vahemaaga

eeldatavalt võrdlemisi väheste rajamiskuludega vajaduse korral välja ehitada ka elektriliini tuulepargist

tootmisalani. Samuti jääb tuulepargi vahetusse lähedusse Põlendmaa prügila. Arvestades, et prügilas

tekib biogaasi, siis loob tuulepargi ning biogaasiallika vaheline väike vahemaa eeldusi vesiniku tootmi-

seks.

Skeem 5. Elektrituulikutest 6 km raadiusesse jäävad tootmis- ja ärimaad.

Võimalikku otseliini piirkonda (kuid selle äärealale) jääb ka Paikuse ja Sindi tootmisalasid. Nende alade

puhul peab siiski arvestama, et 5-6 km pikkuse elektriliini/kaabli väljaehitamine ei pruugi ettevõtete

jaoks olla atraktiivne ja nende piirkondade konkurentsivõimet suurendav.

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu 23127DP3

Pärnu linn, AB Artes Terræ 21 / 29

Tuulepargi rajamisel võib seega piirkonna majandusele esineda kaudne potentsiaalselt positiivne

mõju. Selleks on aga oluline, et otseliini võimalusega piirkonnas toetaksid piirkonna planeeringud äri-

ja tootmise arendusvõimalusi.

Otseliini projekteerimine toimub vastavalt vajadusele, planeeringuga ei määrata otseliini asukohta ja

tingimusi ehitamiseks.

3.9 Keskkonnatingimused

Tuulepargi ehitamiseks kohased täiendavad eespool esitamata tingimused on esitatud allpool mõju-

valdkondade kaupa. Joonistel on tugiinfona esitatud looduskaitselise piiranguga ala ja objekt eraldi

leppemärgiga. Projekteerimisel tuleb lähtuda muu hulgas ka looduskaitselistest piirangutest.

3.9.1 Taimestik

Planeeringulahenduse koostamisel arvestati planeeritavalt alalt leituks kaitsealuste taimede kasvukoh-

tadega ja metsa vääriselupaikadega. Seeläbi on välditud planeeringulahendusega kaasneda võiv olu-

line ebasoodne mõju taimestikule.

Planeering ei pane paika ehitusaegset materjalide hoiustamist, ehitusega kaasnevat raiet jms. Ehitus-

tegevuse korraldamisel tuleb järgida seega järgnevalt kirjeldatud meetmeid ehitustegevusega kaas-

neda võiva ebasoodsa mõju vältimiseks kaitsealustele taimeliikidele ja metsa vääriselupaikadele.

Üldjuhul tuleb vältida ehitustegevust kaitsealuste taimede kasvukohtades. Sealjuures tagada, et ehi-

tustegevusega kaasnev ehitusmaterjalide ajutist hoiustamist ja ehitustehnikaga tallamist ei teostataks

kaitsealuste taimede kasvukohtades – projekteerimisel esitada asendiplaanil kaitstavate alade tähista-

mine, et sinna ei satuks juhuslik ala väärtusi mitteteadvustav isik. Juhul kui mingil vältimatul põhjusel

ei ole võimalik ehitustegevust kaitsealuse taimeliigi kasvukohas vältida, siis tuleb teostada taimede

ümberasustamine lähtudes Vabariigi Valitsuse 15.07.2004. a määruse nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord“ nõuetest.

Vältida ehitustegevusel kaitsealuste taimede kasvukohtades vee- ja valgusrežiimi muutust. Selleks tu-

leks vältida raiet vähemalt 20 m raadiuses kasvukohtadest, kui kasvukoht ei ole juba raiesmikul või

lagedal alal.

Edasisel projekteerimisel tagada metsa vääriselupaikade säilimine terviklikult. Mitte kavandada teede või trasside laiendamist vääriselupaikade alale.

Täiendavalt on soovitatav taimestikule avalduvate mõjude vähendamiseks ja elurikkuse toetamiseks:

▪ kaablitrasside süvistamisel eemaldada välja kaevatavat materjali kihtide kaupa – rohukamar

eraldi, muld eraldi ja lähtekivim eraldi. Peale kaablite paigaldamist täita kanalid võimalikult

looduslähedaselt, esmalt lähtekivimi puiste, seejärel mullakiht ning viimaks istutatakse maa-

pinnaga tasa varem samalt trassialalt võetud mättad;

▪ ehitistega piirnevate alade niitmist teha nii vähe kui võimalik, eelistatult mitte sagedamini kui

kord aastas.

Raadamine saab toimuda planeeringus planeeritud ehitise ehitamiseks vajalikul (elektrituuliku, ala-

jaama, montaažiplatsi, maakaabelliini, teede, kraavide, tiikide jms) alal minimaalses mahus. Eelistada

lahendusi kus noorendikud ei saaks kahjustada ega peaks neid raadama.

3.9.2 Linnustik

Planeeringuala maastikud on juba väga tugevalt inimmõjust degradeeritud ja sellest tulenevalt tuge-

vagi negatiivseid mõjusid tuulepargi rajamisega kaasnevana oodata ei ole. Arenduse võimalikeks eba-

soodsateks mõjudeks on häirimine ja pesade hävimine tuulepargi ehitamise ajal ning

23127DP3 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu

22 / 29 Pärnu linn, AB Artes Terræ

elupaigamuutused, häiringud ja kokkupõrkeoht tuulepargi kasutamise ajal. Ebasoodsate mõjude lee-

vendamiseks tuleb:

▪ kõigi liikide kaitseks tuleb suuremad pinnasetööd ja raied, sh raadamised, ajastada 21.07–

28.02;

▪ vältida veerežiimi muutmist jm mõjusid, mis ei ole arenduse seisukohalt hädavajalikud.

Kuna tuuleparke seostatakse linnustikule olulise ebasoodsa mõju avaldamisega (vt KSH ptk 4.3.2.3)

ning linnustikule mõju prognoosimises esineb määramatust nii seoses tuulepargi alal teostatud vaat-

luste andmete piiratusega kui üleüldise teadmise piiratusega metsaaladele rajatud tuulikute mõjude

osas eri linnuliikidele, siis on veendumaks olulise ebasoodsa mõju puudumises kavandatud linnustiku

järelseire kõigi tuuliku positsioonide osas (vt ptk 4.1). Järelseire annab võimaluse kontrollida mõjude

hinnangut ning vajadusel kavandada täiendavaid keskkonnameetmeid juhul kui tuvastatakse olulise

ebasoodsa mõju esinemine.

Kildemaa kassikaku elupaigale ebasoodsa mõju leevendamiseks tuleb:

▪ kasutada tuulikuid, mille laba ulatus jääb vähemalt 70 m kõrgusele maapinnast;

▪ tuulikute positsioonide 8-12 osas tuleb vältida igasugust olulisel määral müra tekitavat ehitus-

tegevust, sh ettevalmistavat raadamist, perioodil 1.02-30.09. Tingimust ei ole vaja jälgida kui

sama aasta veebruarist aprillini teostavate kuulamiskäikude alusel ei ole tuvastatud antud elu-

paiga asustatavust. Kuulamiskäike võib asendada lindistamisel põhineva elupaiga asustatuse

tuvastamisega;

▪ ülejäänud tuulikute korral korraldada ehitusaegne transport perioodil 1.02-30.09 Põlendmaa

prügila poolt. Vältida transpordiga planeeringuala põhjaosa ligipääsu kasutamist. Tingimust ei

ole vaja jälgida kui sama aasta veebruarist aprillini teostavate kuulamiskäikude alusel ei ole

tuvastatud antud elupaiga asustatavust. Kuulamiskäike võib asendada lindistamisel põhineva

elupaiga asustatuse tuvastamisega;

▪ tuulikute kasutusaegse müra mõju kohta kassikakkude elupaiga hülgamise osas teaduskirjan-

duses info puudub. Teada on nii Eestist kui Saksamaalt kassikakkude elutsemist ja edukat pe-

sitsemist tuulepargi vahetus läheduses (sh lähemal kui 1 km). Samas on teadusuuringute alusel

teada, et kakud on müratundlikud. Käitamisaegse võimaliku mürahäiringu vähendamiseks on

võimalik seada lähimatele tuulikupositsioonidele rajatavatele tuulikutele mürapiirang. Reaalse

müravähendava mõju esinemiseks on vajalik, et kassikaku püsielupaigale 2 lähima tuulikupo-

sitsiooni (positsioonid 9 ja 11) osas kasutada tuulikuid, mille osas on võimalik tagada, et müra-

heide ei ületa 106 dB;

▪ näha ette elupaika pesaaluse (1-2 tk) paigaldamine, suurendamaks elupaiga sobivust pesitse-

miseks ja pesitsemise korral vähendaks järglaste hukkumismäära. Tegu on elupaiga kvaliteeti

ja pesitsusedukust potentsiaalselt tõstva meetmega, mille positiivset mõju elupaiga kvalitee-

dile käsitleb liigi kaitse tegevuskava. Pesitsusaluse täpne asukoht ja ehitus tuleb määrata koos-

töös liigi eksperdiga ja Keskkonnaametiga. Pesaaluse paigaldamise finantseerimine toimub

kassikaku võimalikule pesitsuspaigale lähemale kui 2,2 km jäävate tuulikute rajamisest huvita-

tud isiku(te) poolt;

▪ leevendada võimalikku toidubaasi vähenemist rajades Käo-Kase maaüksusele kahepaiksetele

elupaigaks sobivad tiigid (vähemalt 3 tiigiga tiikide grupp, iga tiik vähemalt 100 m2). Tiigi kaldad

tuleb rajada lauged (vähemalt põhjakalda kalle soovitavalt mitte üle 25°) ja tiik päikesele ava-

tud . Tiigi ümber tekitada lamapuidust ja tiigi rajamisel maast välja tulnud kändudest ja kividest

kuhjatisi, mis pakuvad elupaiku pisiimetajatele.

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu 23127DP3

Pärnu linn, AB Artes Terræ 23 / 29

3.9.3 Nahkhiired

Planeeringus on tuulikud kavandatud valdavalt madala hukkumisriskiga ja elupaikade väärtusega ala-

dele. Samuti on järgitud KSH aruandes esitatud soovitusi tuulikute paiknemise osas seisuveekogude ja

nahkhiirte elupaikadena väärtuslike metsaalade suhtes.

Pos 1 ja Pos 4a kruntidel esineb suure tõenäosusega nahkhiirte kõrgem hukkumisrisk. Reaalset hukku-

misriski on võimalik hinnata peale tuulikute valmimist. Juhul kui järelseire alusel esineb olulisel määral

nahkhiirte hukkumist, siis annab seda vältida tuuliku labade liikumise peatamisega suure nahkhiirte

hukkumisriskiga perioodidel kui öine tunni keskmine tuulekiirus on alla 5 m/s ja puuduvad sademed.

Nahkhiirte hukkumise olulisuse määr määratakse järelseiret läbiviiva eksperdi hinnangu alusel järel-

seire käigus lähtudes vastava ajahetke parimast teadmisest. Töö piiramise täpsed lävendid (ajaperiood

või ilmastikutingimused) tuleb välja selgitada ja kehtestada järeleseire alusel (seire tingimused kirjel-

datud ptk 4.2).

Elektrituulikute töö piiramiseks on kaks võimalust:

▪ rakendada aastaaja ja ilmastikutingimuste järgi reegleid, mille järgi elektrituulikud peatatakse;

▪ kasutada süsteemi, mis seiskab elektrituulikud detekteeritud kõrge nahkhiirte arvukuse ja sel-

lele viitavate ilmastikutingimuste puhul („Smart curtailment“).

Teoreetiliselt võib esimese lahenduse puhul olla piirangute perioodiks kogu nahkhiirte aktiivsuspe-

riood (mai algusest septembri lõpuni), kuid enamasti on nahkhiirte arvukus kõrge vaid periooditi. Sageli

kasvab arvukus suve teisest poolest või augustist alates. Põlendmaa metsades ilmnes nahkhiirte ar-

vukuse kasv heades metsades juuli keskel ning langes taas augusti alguseks. Tuleb aga arvestada, et

nahkhiirte arvukus võib samas asukohas aastast aastasse kõikuda ning varieeruda ka piirkonniti.

Teise lahenduse puhul üritatakse elektrituulikute tööaja piiramist nahkhiirte lennuaktiivsuse hooajali-

sest muutlikkusest tulenevalt optimeerida, et minimeerida elektrituulikute tootluse langust. „Smart

curtailment“ süsteemide kasutamine on mitmel pool praegu kiirelt arenemas. Enamasti lähtuvad need

teadaolevatest kohalikest nahkhiirte aktiivsuse mustritest või reaalajas elektrituulikute lähedal detek-

teeritud nahkhiirte möödalendudest ja ilmastikutingimustest nagu tuulekiirus, sademed ja tempera-

tuur.

3.9.4 Rohevõrgustik

Tuulepark on kavandatud rohevõrgustiku tugialale. Tuulikute asukohtade puhul ei ole tegemist suu-

rulukite toitumistuumalaga ning seetõttu on tuulikute mõjud ulukite rändeteedele eeldatavalt vähe-

tähtsad. Lisaks on tuuliku gruppide vahele jäetud piisavad vahemaad, et vähendada müra levikut maas-

tikul ning soodustada ulukite liikumist erinevate elupaikade vahel.

Pärnu linna uue üldplaneeringu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata antud piirkonna rohevõrgustiku

täpsustamisele. Asjakohane on rohevõrgustiku koridoride asukohtade täpsustamine ning laiendamine

tagamaks rohevõrgustiku sidususe säilimist.

3.9.5 Mõju pinna- ja põhjaveele

3.9.5.1 Ehitusaegse mõju leevendamine

Vundamendisüvendite rajamise mõju põhja- ja pinnavee režiimile jääb tagasihoidlikuks ja ajutiseks.

Siiski on soovitav rajada vundamendid kuival ajal, sest põhjaveetaseme madalseisu ajal on väljapum-

batava vee kogus oluliselt väiksem. Ka on koormus kuivendussüsteemile suurvee ajal niigi suur ja kraa-

vid võivad olla vett täis, mistõttu ei ole võimalik vett ära juhtida.

Kavandatud tuulepark jääb kuivendatud metsaalale, kus paiknevad Kõrsa MK ja Raudemetsa (TP-654)

maaparandusehitised. Kuivenduskraavid on rajatud teede ja sihtide äärde, kraavide vahekaugus on

23127DP3 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu

24 / 29 Pärnu linn, AB Artes Terræ

keskmiselt 200 m. Peale tuulepargi valmimist peab säilima kraavivõrgu pidevus, tuulepargiga seonduv

ehitatav kuivendussüsteem tuleb integreerida olemasolevasse süsteemi nii, et ei tekiks veepaisutust

või veekogunemist soodustavaid äravooluta alasid. Maaparandussüsteemi alale (planeeritud elektri-

tuulikud ja neid teenindav taristu jääb maaparandussüsteemi alale) jäävad ehitusprojektid tuleb koos-

kõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga vastavalt maaparandusseaduse § 47 lg 1. Tuulepargi ala

maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel ja ehitiste projekteerimisel tuleb ehitusprojektide koos-

tamisel tagada, et kuivendussüsteemi kuivendav mõju ei suureneks Kõrsa raba suunas. Ehitusaegse

vee ärajuhtimise ja maaparandussüsteeme puudutav projekt tuleb koostada vastavat pädevust ja ko-

gemust omava projekteerija poolt.

Veejuhtmete ummistumise vältimiseks ning heljumi tekke vähendamiseks tuleb tahked osakesed

ehitussüvendist väljapumbatavast veest võimalikult suures osas eemaldada. Selleks tuleb väljavoolule

ehitada regulaarselt puhastatav setiti. Kui peeneteraline materjal (möll, savi) ei jõua setitis vajalikul

määral settida, on soovitav kasutada sobivast filtreerivast geotekstiilist tõkkeid (ingl. k. silt fence). Sel-

lisel juhul pumbatakse geotekstiiliga ümbritsetud alale vesi, mis valgub läbi geotekstiili kraavi, jättes

maksimaalse koguse peent materjali tõkke taha.

Kui ehitussüvendist väljapumbatava vee korral on võimalik heljumi teket kohapeal vältida või oluliselt

vähendada, siis kraavide kaevamisel tuleks kraavidele teatud vahemaade tagant rajada ajutised sette-

basseinid. See võimaldab vähendada ojadesse ja Vaskjõkke kanduva heljumi kogust. Settebasseine tu-

leb vastavalt vajadusele puhastada vastava juhendmaterjali järgi.

Ehituse käigus tekkinud taimestikuga katmata pinnad on erosiooniohtlikud, nii tuul kui vesi kannavad

lahtist materjali kraavidesse. Seetõttu tuleb valminud kraavide avatud nõlvad võimalikult ruttu taimes-

tada (hüdrokülv).

3.9.5.2 Tuulepargi ekspluatatsiooniaegse mõju leevendamine ja soovitused

Mistahes saasteainete maha valgumisel tuleb need võimalikult kiiresti kokku koguda. Kui siiski avarii

korral valgub õli või mootorikütus pinnasesse, siis tuleb saastunud pinnas välja kaevata. Saastunud

pinnase võib paigutada veekindlale alusele (kile) aunadesse ja katta sademete eest, et vältida nõrgvee

teket. Väiksema koguse puhul võib saastunud pinnase paigutada kompostimiskottidesse. Kompostee-

rimise kiirendamiseks ja õhu juurdepääsu tagamiseks lisada hakkpuitu või muud poorset materjali.

Kuna saastunud pinnase kogus ei ole suur (3–4 m3), laguneb õlireostus aeroobsetes tingimustes loo-

dulike protsesside toimel mõne aasta jooksul. Lagunemise kiirendamiseks võib pinnast õhustada ja

vajadusel niisutada.

Takistamaks õli valgumist kraavi, tuleks kriitilistesse kohtadesse kraavi ette kujundada pinnasest vall,

et õli ei saaks otse kraavi valguda, vaid seotaks pinnasesse. Pinnast käidelda samamoodi nagu on kir-

jeldatud eelmises punktis.

3.9.6 Müra

Kuna elektrituulikute tekitatav heli võib teatud tingimustel kostuda kaugele ning olla häiriv, siis tuleb

elektrituulikute valikult eelistada madalama müratasemega mudeleid, mis kasutavad tehnilisi müra

vähendamise meetmeid (nt labade hammastatud servad vms). Kasutada tuleb uusi töökorras elektri-

tuulikuid.

Elektrituulikute paigaldamisel, sh nende omavahelise vahekauguse valikul, tuleb jälgida elektrituuliku

tootja poolseid tehnilisi nõudeid. Elektrituuliku tootjad garanteerivad elektrituuliku tehnilises doku-

mentatsioonis esitatud müraemissioonid juhul kui elektrituulikud on paigaldatud ja hooldatud nõue-

tekohaselt. Elektrituulikute paigutamisel teineteisele lähemale, kui on tehniliselt soovitatav, võivad

müraemissioonid osutuda suuremaks kui garanteeritud müratase.

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu 23127DP3

Pärnu linn, AB Artes Terræ 25 / 29

Ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud keskkon-

naministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõt-

mise, määramise ja hindamise meetodid” ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Mürarikkaid ehitustöid vältida öisel perioodil.

3.9.7 Varjutus

Häirivat varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 10 h varjutust summaarselt aastas või ilma kliima-

tingimusi arvestades üle 30 h/a) elamualadel tuleb vältida. Planeeringuga lubatud maksimaalse tuuli-

kukõrguse korral on vastavalt varjutuse mudelile oluliselt mõjutatud varjutusest Aeru, Kivimurru, Mih-

kel-Metsa, Muja, Nelemaa, Ooresoo, Põlendmaa kool, Raudemetsa, Sauna, Sillingu, Uus-Aringa

maaüksused. Varjutuse vältimiseks on kaks võimalust, millest üks tuleb projekteerimisel tagada:

▪ istutada varjutusest mõjutatud elamualade häiringu vähendamiseks haljastusest varjutuse

tõke – tagamaks aastaringset toimimist tuleb kasutada igihaljaid liike nt kuuske. Tõke (tihe

puude riba) tuleks varjutuse tõkestamiseks rajada varjutuse poolt mõjutatava elamuala tuule-

pargi poolse õueala kaitseks. Kuivõrd meedet tuleks rakendada väljaspool tuuleparki huvitatud

isikule mittekuuluvatel kinnistutel, võib selle elluviimine olla keerukas ning nõuab koostööd

vastava mõjutatava elamuala omanikuga või;

▪ kasutada elektrituulikutel automaatset varjutuse esinemise jälgimissüsteemi, mis võimaldab

valgustugevuse andurite ja elektrituuliku automaatse juhtimissüsteemi koostöös häiriva varju-

tuse esinemise ajaks elektrituuliku töö peatada. Planeeringus lubatud suurimate tuulikukõr-

guste korral tuleb varjutust vähendada elektrituulikute positsioonide 1, 7, 11 ja 12 puhul.

Kui reaalselt ilmneb, et kasutada soovitakse väiksemaid elektrituulikuid kui planeeringulahenduse var-

jutuse modelleerimisel arvestati, siis on lubatav elektrituulikute projekteerimisel teostada täiendav

varjutuse modelleerimine valitud elektrituuliku mudeli ja lõplikult määratud asukoha alusel. Kui mo-

delleeringust ilmneb, et häirivat varjutuse taset elamualadel ei teki, siis eelnevalt toodud meetmete

rakendamine ei ole vajalik.

3.9.8 Maavaravaru

Planeeringuala piires puuduvad maavarade registris23 arvel olevad maardlad, mistõttu ei mõjuta tuu-

lepargi rajamine otseselt maavarade kaevandamist olemasolevatest maardlatest. Kavandatava põhi-

võrguga ühendava maakaabelliini trassikoridor võib olenevalt täpse trassi valikust kattuda maardla-

tega.

Kavandatava ehitustegevusega kaasneb olulises mahus maavarade kasutamine. Ehitusmaavarasid tu-

leb kasutada säästvalt. Tehnoloogilisel sobivusel tuleb kasutada looduslike ehitusmaavarasid asenda-

vana ringlussevõtuks sobivaid ehitus- ja lammutusjäätmeid.

Põhivõrgu ühenduse trassikoridorid kavandada võimalusel väljaspoole maardlate esinemisalasid. Juhul

kui see on siiski vajalik, siis tuleb arvestada, et tegevus nõuab Kliimaministeerium või valdkonna eest

vastutava ministri volitatud asutuse nõusolekut. Taotletavale mäeeraldisele ja selle teenindusmaa

alale elektrijaama liitumispunktiga ühendava elektriliini rajamise korral on vajalik saada nõusolek

keskkonnaloa omajalt.

3.9.9 Kliimamuutused

Tuuleparkide rajamine elektrienergia tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elekt-

rienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel

23 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised-andmed/Maavarade-register-p83.html

23127DP3 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu

26 / 29 Pärnu linn, AB Artes Terræ

eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju klii-

mamuutuste pidurdamisele.

Samas siiski kaasneb tuulepargi rajamisega maakasutuse sektori süsiniku sidumise eesmärkide kahjus-

tamine. Sellest lähtuvalt tuleb minimeerida täiendavat kuivendamist ning mulla koorimist teostada ai-

nult kohtades kus see on ehitustegevuseks vältimatult vajalik. Kooritav kasvupinnas tuleb pinnase ko-

haliku loodusliku väärtuse säilitamiseks võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal.

Riiklikus plaanis maakasutuse muutusest tuleneva süsiniku sidumise kompenseerimise meetmete väl-

jatöötamisel tuleb neid tuulepargi rajamisel rakendada.

3.9.10 Side

Häiringu tekkimisel on võimalik mõju vähendada tugevdades piirkonna sidemastide võrgustikku.

3.9.11 Jäätmeteke

Tuulepargi ehitus- ja käitamisetapis pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist kesk-

konnamõju juhul kui järgitakse järgmisi meetmeid:

▪ nii tuulepargi ehitusel, kasutusel kui likvideerimisel tuleb rakendada sobivaid jäätmetekke väl-

timise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjusta ülemäärast ohtu tervisele,

varale ja keskkonnale. Tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti, jäätmeliigile sobivasse ja jäätmete

füüsikalis-keemilistele omadustele vastupidavasse kogumisvahendisse. Puistesse kogumisel

tuleb eelistada kõvakattega pinda või vajadusel maapind ja/või jäätmed katta ilmastiku- ja lek-

kekindla kattega, et vältida jäätmete või neist leostumise tulemusena saasteainete keskkonda

sattumist ning laialikandumist tuulega;

▪ vältida tuleb jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal ning tekkivad jäätmed esimesel või-

malusel käitlemiseks üle anda loastatud jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja valikul on soovitav ra-

kendada läheduse põhimõtet, et vähendada jäätmete transportimisest tulenevat negatiivset

mõju keskkonnale;

▪ jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning jäätmete käitlemisel

tuleb juhinduda prioriteetide järjestuses jäätmehierarhiast. Jäätmed, millele on olemas kor-

dus- ja taaskasutusvõimalused, tuleb suunata käitlusesse vastavalt. Jäätmete taaskasutusse

suunamisel tuleb eelistada ringlussevõttu;

▪ tekkivad jäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal taaskasutamiseks, tuleb võimali-

kult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Jäätmete tekkekohal taaskasutamisel tu-

leb juhinduda asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetest;

▪ avariiliste olukordade esinemise tõenäosuse vähendamiseks tuleb rakendada pidevat järele-

valvet jäätmehoolduse üle ning reostuse tekkimisel tagada selle asjakohane ja kiire likvideeri-

mine;

▪ tuulepargi eluea lõpul lasub tuulepargi omanikul kohustus tuulepargi rekonstrueerimiseks või

lammutamiseks. Lammutuse korral tuleb see läbi viia lammutusprojekti kohaselt sh kõik lam-

mutuse käigus tekkivad jäätmed tuleb nõuetekohaselt käidelda.

3.9.12 Avariiolukordade vältimine

Elektrituulikud tuleb varustada tulekustutusvahenditega ja tagada elektrituulikutesse väljakutse korral

Päästeameti sissepääs.

Vajadusel (juhul kui elektrituulikutes kasutatakse õli vm vedelas olekus keskkonnaohtlikke kemikaale)

tuleb elektrituulikutesse paigaldada sobilikud vahendid reostustõrje korraldamiseks.

Tuulepargi valdaja peab tagama pideva elektrituulikute korrasoleku monitooringu ning hoolduste toi-

mimise vastavalt tehnilistele tingimustele. Tuulepark peab olema oma olemasolu vältel ohutu ega tohi

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu 23127DP3

Pärnu linn, AB Artes Terræ 27 / 29

põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale. Ehitise ohutuse tagamise eest vastutab selle oma-

nik.

4 Keskkonnaseire vajadus

Planeeringu elluviimisel on vajadus teha keskkonnaalast seiret järgnevalt.

Järelseire teostamise täpsed metoodikad tuleb kooskõlastada eelnevalt Keskkonnaametiga, sest aja

jooksul võivad teadmised seire metoodika osas muutuda või täpsustuda. Seega on lubatav kasutada

ka järgnevalt kirjeldatust teistsuguseid seire metoodikaid kui need tagavad vähemalt samaväärselt jä-

relseire eesmärki.

4.1 Ehitusjärgne seire linnustiku osas

Seire eesmärgiks on jälgida tuulepargi rajamisele ja kasutuselevõtule järgnevaid muutusi haudelinnus-

tikus ning hinnata lindude hukkumissagedust kokkupõrkel elektrituulikutega. Kogutud andmete põhjal

on vajadusel võimalik kavandada täiendavaid leevendavaid meetmeid – näiteks elupaikade kvaliteedi

parandamine, elektrituulikute töörežiimi optimeerimine vms. Nende eesmärkide saavutamiseks on va-

jalikud järgmised seiretööd:

▪ kaitsealuste haudelinnuliikide inventuur sammuga 5 aastat vähemalt kahel korral pärast elekt-

rituulikute lõplikku või olulises osas valmimist ja käivitamist. Järgitakse Natura alade haudelin-

nustiku inventuuri metoodikat sarnaselt KSH aruande koostamisel läbiviidud uuringule;

▪ hukkunud lindude otsimine koos otsija tulemuslikkuse ja röövluskoormuse testidega aasta

peale tuulikute lõplikku või olulises osas valmimist ja käivitamist. Metoodika kirjeldus on esi-

tatud Maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.3. Hukkunud lindude otsimist teostatakse lumevaba-

del perioodidel sagedusega kaks korda kuus. Seiret teostatakse tuulepargi kõigi elektrituuli-

kute all vähemalt laba pikkusega võrdse raadiuse ulatuses mõõdetuna elektrituuliku tornist

(otsimistingimustest lähtuvalt võib otsitava ala ulatust vähendada). Seireskeemi võib seire-

tööde tulemuste analüüsist lähtudes täpsustada

▪ seoses teadusuuringute vähesusega ja liigi senise mittepesitsemisega alal ei ole võimalik täie-

likult välistada kaudset mõju Kildemaa kassikaku elupaiga suhtes. Saamaks täiendavat infot liigi

käitumise kohta tuuleparkide läheduses metsamaastikus tehakse KSH aruandes ettepanek või-

malusel (st linnu pesitsemisel elupaigas või juhul kui õnnestub püüda alal elutseb üksiklind)

teostada kassikaku telemeetriauuring juhul kui soovitakse rajada tuulikuid positsioonidele 9 ja

11 (ehk positsioonid mis jäävad lähemale kui 1 km püsielupaiga piirist ja 2 km potentsiaalselt

sobilikust pesitsusalast).. Selleks tuleb juhul kui esineb kassikaku pesitsemine elupaigas

KLO9131769 tuulepargi eluea jooksul vähemalt üks kassikaku isend varustada GPS seadmega

ning uurida tema käitumist tuulepargi suhtes. Sh tuleb tagada lennu kõrgusandmete olema-

solu. Juhul kui kassikakk asub pesitsema alal enne tuulepargi rajamist, siis on väga oluline

püüda lind saatjaga varustada enne tuulepargi rajamist, mis võimaldab võrdlusandmete kogu-

mist linnu käitumise osas enne, ehituse perioodil ja tuulepargi käitamise ajal. GPS uuringute

läbiviimine on ka liigi kaitse tegevuskavast tulenev vajalik tegevus liigi kaitse paremaks tagami-

seks.

4.2 Ehitusjärgne seire nahkhiirte osas

Heinametsa, Savioja, Vana-Kubja, Laimetsa ja Altveski maaüksustel on tuvastatud võimalus nahkhiir-

tele olulise ebasoodsa mõju esinemiseks. Selgitamaks püstitatud tuulikute mõju käsitiivalistele tuleb

pärast tuulikute tööle rakendamist teostada nimetatud maaüksustele kavandatud tuulikute osas järel-

seiret. Järelseire võimaldab hinnata rajatud tuulepargi mõju nahkhiirte suremusele ja

23127DP3 Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu

28 / 29 Pärnu linn, AB Artes Terræ

elupaigakasutusele. Järelseire peab koosnema kahest osast – akustilisest monitooringust ning hinnan-

gust hukkund loomade arvukusele. Uuringu põhjal selgub, kas rajatud tuulepark on nahkhiirte elutin-

gimusi ja elupaigakasutust mõjutanud ning antakse hinnang aastas hukkuvate loomade hulgale. Seire

tulemuste põhjal saab hinnata täiendavate leevendusmeetmete (eeskätt elektrituulikute tööaja piira-

mise) vajadust ja perioodi.

Akustiline uuring peab järelseire käigus katma sama ajaperioodi, kui mõjuhinnangu käigus läbiviidu ehk

kestma 1. maist kuni 20. septembrini. Selle käigus tuleb kindlaks teha alal leiduvad nahkhiireliigid,

nahkhiirte suhtelise arvukuse muutused piirkonnas ning hinnata nahkhiirte arvukust elektrituulikute

juures (või rootori kõrgusel). Töö tulemused peavad võimaldama võrrelda nahkhiirte seisundit uurin-

gualal enne ja pärast elektrituulikute püstitamist. Nahkhiirte arvukust tuleb hinnata ka tuulepargis ole-

vate elektrituulikute vahel, kuna tuulepark võib pärast püstitamist nahkhiiri ligi meelitada.

Hukkuvate nahkhiirte arukuse hindamiseks tuleb alal läbi viia uuring, mis koosneb hukkuvate nahk-

hiirte otsimisest elektrituulikute ümbrusest 1. maist kuni 20. septembrini. Arvukuse hinnangu metoo-

dika peab sisaldama hukkunud nahkhiirte otsimist, otsijate otsinguefektiivsuse hinnangut ning hinnan-

gut hukkunud loomade korjuste püsivusele elektrituulikute all (nn kiskja koormuse katse). Hukkumis-

hinnangu arvutamiseks eelnevalt nimetatud komponentide põhjal on mitmeid arvutusmetoodikaid,

täpse arvutusmetoodika valimisel tuleb lähtuda järelseire teostamise ajaks kujunenud parimatest

praktikatest. Otsinguefektiivsuse ja korjuste püsivuse hindamine tuleb uuringuhooajal läbi viia vähe-

malt kolmel korral. Ühel korral uuringute algusperioodil, teisel korral suve alguses (mai lõpp või juuni

algus) ning kolmandal korral augusti esimesel poolel. Järelseire periood peab kestma kaks aastat.

Kui linnustiku või nahkhiirte osas ilmneb seiretest soovimatu keskkonnamõju, siis tuleb seiret teosta-

vatel ekspertidel välja tuua sobiv meetmepakett keskkonnamõju ärahoidmiseks, minimiseerimiseks

või kompenseerimiseks

Seirete tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile ja kohalikule omavalitusele. Tugevalt soovitatav

oleks seirete tulemused teha kättesaadavaks sarnaste objektide keskkonnamõju hindamistes kasuta-

miseks.

4.3 Ehitusjärgne seire ulukite osas (soovituslik seiremeede)

Antud tuulepargi rajamise eelselt on alal tuvastatud arvukalt ulukeid, kuid tuulepargi paiknemist ja

tuulepargi mahtu arvestades ei ole oodata, et ulukite arvukusele laiemalt avaldataks olulist ebasoodsat

mõju. Seega on antud meede soovituslik.

Parasvöötme metsaalade tuuleparkide osas on avaldatud väga vähe ulukiuuringuid ja seega on tuule-

parkidega kaasneva mõju hindamine Eestis levinud metsaliikidele raskendatud. Saamaks vajalikku tea-

vet põdra jt uluksõraliste käitumise kohta Eesti tuuleparkide aladelt on asjakohane teostada ulukisei-

ret. Võimalik oleks järgmiste metoodikate kasutamine:

▪ kaelustada tuulepargi alal põtru ja metskitsi ning jälgida ja kaardistada liikumised enne ja pä-

rast elektrituulikute püstitamist ja pärast elektrituulikute käitamist;

▪ teine võimalus on kaardistada ulukite liikumised tegevusjälgede põhjal, nt teha talvised või

kevadised transektloendused (jäljed talvel ja pabulahunnikud kevadel) samadel transektidel

kui eeluuringusse hõlmatud transektid vahetult pärast elektrituulikute rajamist ning 5 aastat

pärast elektrituulikute rajamist. Taoline enne ja pärast kontrollmetoodika annab võrdlusbaasi

ulukite käitumisele elektrituulikute mõjuväljas.

4.4 Veeseire

Seirata Vaskjõe vooluhulka Vaskjõe silla juures kevadise ja sügisese suurvee ajal ehitusperioodil ja kahe

aasta jooksul peale tuulepargi valmimist. Kui esineb äravoolu probleeme, siis tuleb kavandada

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne lahendus Pärnu linnas, eelnõu 23127DP3

Pärnu linn, AB Artes Terræ 29 / 29

tuulepargi ala osade kraavide sulgemise võimalused, et reguleerida tuulepargi alalt Vaskjõkke suubuva

vee kogust.

4.5 Muu seire

Lisaks tuleb tuulepargi operaatori poolt teostada regulaarset elektrituulikute tehnilise korrasoleku sei-

ret. Seiret teostada tuulepargi operaatori poolt kogu tuulepargi tegutsemise ajal pidevalt. Sealjuures

kasutada nii elektroonilisi kaugseire vahendeid tuulepargi töö pidevaks monitoorimiseks kui ka regu-

laarset kohapealset ülevaatust. Kohapealse ülevaatuse sagedus peab lähtuma konkreetsete rajatavate

elektrituulikute tehnilistest nõuetest. Seire alusel tuleb kavandada hooldus- ja remonttöid.

5 Eriplaneeringu joonised

Planeeringu joonisteks on allpool esitatud joonised, mis on esitatud eraldi failidena/joonistena.

Üldjoonis 1:30000

Kruntimise joonis 1:7000

Positsioon 1 põhijoonis 1:2000

Positsioonide 2 ja 3 põhijoonis 1:2000

Positsioon 4 põhijoonis 1:2000

Positsioonide 5 ja 6 põhijoonis 1:2000

Positsioonide 7, 8, 9, 10 ja 11 põhijoonis 1:2000

Positsioon 12 põhijoonis 1:2000

6 Eriplaneeringu lisad

Allolevad nimetatud joonised on esitatud eraldi failidena/köidetena.

Lisa 1. Pärnu linna ja Tori valla ehk nn Põlendmaa tuulepargi eriplaneeringu detailse lahenduse

asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (KSH)

Lisa 2. Aeronavigatsioonilise takistuse ekspertiis

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Pärnu Linnavalitsus

[email protected]

Suur-Sepa tn 16

80098, Pärnu, Pärnu maakond

Teie 14.06.2024 nr 8-5/2439/2024-126

Meie 19.07.2024 nr 7.2-2/24/4723-4

KOV tuuleenergeetika eriplaneeringu

detailse lahenduse ja KSH aruande eelnõu

kooskõlastamine

Esitasite meile kooskõlastamiseks Pärnu linna ja Tori valla kohaliku omavalitsuse tuuleenergeetika

eriplaneeringu detailse lahenduse Pärnu linnas ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõu (AB Artes Terrae töö nr 23127DP3 „Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, detailne

lahendus Pärnu linnas“), edaspidi planeering.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS), lennundusseaduse (LennS) ja planeerimisseaduse (PlanS)

kooskõlastame planeeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) teise etapi

aruande.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Lennundusseaduse § 35 lg 61 alusel tuleb tuulikute ehitusprojektid kooskõlastada

Transpordiameti lennundusteenistusega.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui kohaliku omavalitsuse

eriplaneering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada see Transpordiametile

lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa: Eriplaneeringu detailse osa seletuskiri, 1 fail

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]

Andres Lainoja

5783 7109, [email protected]