Eesti merestrateegia uuendatud keskkonnaalaste sihtide ja nendega seotud indikaatorite kinnitamine

K Ä S K K I R I

Tallinn 18.07.2024 nr 1-2/24/304

Eesti merestrateegia uuendatud keskkonnaalaste sihtide

ja nendega seotud indikaatorite kinnitamine

Veeseaduse § 72 lõike 10, keskkonnaministri 29.09.2020 määruse nr 20 „Merestrateegia sisu ja

koostamise nõuded“ § 10 ja § 6 lõike 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.06.2023 määruse nr 71

„Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 10 lõike 1 alusel, arvestades Eesti mereala

keskkonnaseisundi 2024.a ajakohastatud hindamistulemustega

(https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea) ning

esitatud ettepanekutega Eesti mereala keskkonnaalaste sihtide uuendamiseks:

1. kinnitan Eesti merestrateegia ajakohastatud keskkonnaalased sihid (lisa 1) ja nendega seotud

indikaatorid (lisa 2);

2. Kliimaministeeriumi merendusosakonnal korraldada asjakohane teavitamine vastavalt

keskkonnaministri 29.09.2020 määruse nr 20 § 12 lõikes 2 sätestatule ning merestrateegia

raamdirektiivi (2008/56/EÜ, muudetud Komisjoni direktiiviga (EL) 2017/845; edaspidi

MSRD) artiklite 8, 9 ja 10 tehnilise aruandluse esitamine;

3. Keskkonnaagentuuril esitada tehniline aruandlus Euroopa Komisjonile läbi ReportNet3

portaali kolme kuu jooksul käesoleva käskkirja allkirjastamisest:

a) MSRD artikli 17 lõike 2 punkti a kohased Eesti mereala 2024. a uuendatud

seisundhinnangud (MSRD art 8) ja hea keskkonnaseisundi määratlused (MSRD art 9),

b) mereala seisundi halvenemisega seotud sotsiaal-majandusliku analüüsi tulemused,

c) MSRD artikli 17 lõike 2 punkti b kohased käesoleva käskkirjaga kinnitatud

keskkonnaalased sihid ja nende indikaatorid (MSRD art 10).

4. Keskkonnaministri 10.04.2019 käskkiri nr 1-2/19/295 „Eesti merestrateegia ajakohastatud

sihtide ja indikaatorite kinnitamine“ tunnistada kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Kliimaminister

Lisad: 1. Eesti merestrateegia ajakohastatud keskkonnaalased sihid (2024)

2. Eesti merestrateegia 2024.a ajakohastatud keskkonnaalaste sihtidega seotud indikaatorid

Saata: Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Transpordiamet, Riigilaevastik, asekantslerid,

merendusosakond, veeosakond, elurikkuse kaitse osakond

1

Lisa 1: Eesti merestrateegia ajakohastatud keskkonnaalased sihid (2024)

Jrk

nr

Uuendatud sihi

kood (kui 2024.a

uuendati)

Sihi

varasem

kood (2019)

Sihiga

seotud

kvalitatiivne

tunnus v

kriteerium

Sihi nimetus Sihi kirjeldus eesti keeles Sihi kirjeldus inglise keeles Saavutamise

tähtaeg

(AAAA.KK)

1 BALEE-T8-2024 Target 8 D2C1,

D2C2, D2C3

Võõrliikide leviku ja

nende mõju

vähendamine

Võõrliikide leviku ja nende mõju

vähendamine: peamiste vektorite ja

liikumisteede (sh ballastvesi, biosaaste,

väikelaevad, ujuvprügi, kaubandus, aga ka

uued merekasutused nagu tuulepargid,

merevesiviljelus) suhtes ei ole inimtegevuse

kaudu uusi sissetoodud võõrliike.

Reducing the spread and impact of

non-indigenous species: No newly

introduced non-indigenous species

via human activities in relation to

the main vectors and pathways

(including ballast water, biofouling,

small craft, floating litter, trade and

new marine uses such as wind

farms, marine aquaculture).

2028.12

2 BALEE-T10-

2024

Target 10 D3C1 Jätkusuutlik kalandus,

kalavarude olukorra

parandamine

Kalapüük toimub säästvalt ja ökoloogiliselt

ohututes piirides (kalastussuremus (F) on

madalam kui tase, mis tagaks maksimaalse

jätkusuutliku saagikuse (Fmsy)).

Fishing is carried out sustainably

and in ecologically safe limits

(fishing mortality (F) is lower than

the level that would provide

maximum sustainable yield (Fmsy)).

2028.12

3 BALEE-T11-

2024

Target 11 D3, D1 Majanduslikult oluliste

kalavarude olukorra

parandamine

Majanduslikult oluliste kalavarude olukorra

parandamine: 65% Eesti vete majanduslikult

olulistest kalavarude populatsioonidest on

heas seisundis. (PÕKA: kokku 38 varu, neist

meres 23 varu/populatsiooni).

Improving the condition of

economically important fish stocks:

65% of economically important fish

stocks in Estonian waters are in

good status (PÕKA: total 38 fish

stocks, of which 23 marine

stocks/populations).

2030.12

KINNITATUD

18.07.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/304

2

Jrk

nr

Uuendatud sihi

kood (kui 2024.a

uuendati)

Sihi

varasem

kood (2019)

Sihiga

seotud

kvalitatiivne

tunnus v

kriteerium

Sihi nimetus Sihi kirjeldus eesti keeles Sihi kirjeldus inglise keeles Saavutamise

tähtaeg

(AAAA.KK)

4 BALEE-T16-

2024

Target 16 D5C1 Toitainete inimtekkelise

koormuse ja sissekande

vähendamine merre

Toitainete inimtekkeliste sisendite

vähendamine vastavalt HELCOMi

Läänemere tegevuskava (2021) eesmärkidele

Eesti jaoks (riigile arvestatud toitainete

koormus vastab HELCOMi sissekande

ülemmääradele – N-üld ja P-üld NIC-d)

Reduction of anthropogenic nutrient

inputs in accordance with the

HELCOM's Baltic Sea Action Plan

(2021): Estonia's pollution loads

correspond to the HELCOM

national input ceilings (NICs) values

for N-tot and P-tot.

2027.12

5 BALEE-T23-

2024

Target 23 D8C1 Saasteainete

inimtekkelise koormuse

ja sissekande

vähendamine merre

Eesti merealale prioriteetsete ohtlike ainete

inimtekkeliste sisendite järkjärguline

vähendamine (heas seisundis mitteolevad

HELCOMi metallide-tuumindikaatorite

koormused merre vähenevad).

Gradual reduction of anthropogenic

inputs of hazardous substances

prioritised for the Estonian marine

area (pollution loads of HELCOM

core indicator substances (metals)

that have not achieved GES, are

decreasing).

2027.12

6 Target 26 D10 Mereprügi vähendamine Prügi mõju (makro- ja mikroprügi)

mereprügi koguste (sh. hüljatud võrgud)

vähenemine 30% võrreldes baastasemega

(2017) (6a hindamisperioodil)

Reducing the input of litter (macro-

and micro-sized litter, including lost

fishing gear) 30% compared to

baseline year (2017) within the six

year assessment period.

2028.12

7 BALEE-T31-

2024

BALEE-T31 D8C3; D10 Vähendada saasteainete

mõju keskkonnale;

vähendada mereprügi

teket

Eesti riiklik suutlikkus reageerida

naftareostustele ja muudele kahjulikele

ainetele on regionaalselt kokkulepitud

tasemel. Sadamates on tagatud

reostustõrjevõimekus ja laevajäätmete

vastuvõtt ja käitlemine vastavalt

sadamaseadusele.

Estonia's national capacity to

respond to spillages of oil and other

harmful substances is at the

regionally agreed level. In

accordance with the Harbour Act,

the ports ensure pollution control

2027.12

3

Jrk

nr

Uuendatud sihi

kood (kui 2024.a

uuendati)

Sihi

varasem

kood (2019)

Sihiga

seotud

kvalitatiivne

tunnus v

kriteerium

Sihi nimetus Sihi kirjeldus eesti keeles Sihi kirjeldus inglise keeles Saavutamise

tähtaeg

(AAAA.KK)

capacity and the reception and

treatment of ship waste.

8 BALEE-T33 D10; D5;

D8; D9

Merre suubuvate

sademeveelaskmete

(punktallikate)

keskkonnamõju

vähendamine

Keskkonnamõjude vähendamine sademevee

väljalaskmetest (punktallikatest) merre

Reducing the environmental impact

from stormwater runoffs (point

sources) to the sea.

2028.12

9 BALEE-T34-

2024

BALEE-T34 D5, D8C1 Merekeskkonna seisund

ei halvene mere

vesiviljeluse tõttu;

keskkonnasõbraliku

vesiviljeluse arendamine

Mere vesiviljelus, sh vesiviljeluse

infrastruktuur on keskkonnasõbralik ega

põhjusta toit- ega saasteainete sisalduste

suurenemist

Marine aquaculture, including

aquaculture infrastructure, is

environmentally friendly and does

not cause increased nutrient or

pollutant concentrations.

2027.12

10 BALEE-T37 D1-D11 Teadmiste suurendamine

merekeskkonnast

Mereuuringute võimekuse tõstmine, teadus-

arendustegevuste toetamine, merehariduse

edendamine

Increasing the marine research

capacity and improving the marine

educational activities.

2027.12

11 BALEE-T38 D2, D3, D5,

D6C3, D7,

D8, D9,

D10, D11

Inimtekkeliste

survetegurite negatiivse

mõju vähendamine

merekeskkonnas

Primaarsete survetegurite indikaatoritest 75%

näitavad head seisundit ning 25% näitavad

paranemistrendi

75% of predominant pressure and

impact indicators under primary

criterias are showing good

environmental status and 25% of the

indicators are showing improvement

trends towards achieving good

environmental status.

2028.01

12 BALEE-T39 D1-D11 Merestrateegiaga

seonduvate andmestike

kättesaadavuse tagamine

Merestrateegia andmestik on kättesaadav

ruumiandmetena

Data used for MSFD assessment is

available as spatial datasets.

2026.12

4

Jrk

nr

Uuendatud sihi

kood (kui 2024.a

uuendati)

Sihi

varasem

kood (2019)

Sihiga

seotud

kvalitatiivne

tunnus v

kriteerium

Sihi nimetus Sihi kirjeldus eesti keeles Sihi kirjeldus inglise keeles Saavutamise

tähtaeg

(AAAA.KK)

13 BALEE-T40-

2024

BALEE-T40 D1, D4, D6 Merekaitsealade sidus

võrgustik ja nende

laiendamine sidususe

tagamiseks

Merekaitsealade sidusa võrgustiku loomine,

et vähendada mereelupaikade pindalalist

survet ning säilitada Eesti mereala

loodusväärtusi

Establish a coherent network of

marine protected areas to reduce

spatial pressures on marine habitats

and conserve the natural values of

the Estonian marine area

2030.12

14 BALEE-T41 D1-D11 Kliimamuutuste mõjude

tuvastamine ning

nendega arvestamine

merekeskkonna kaitsel ja

kasutamisel

Metoodika(d) kliimamuutuste ja

inimtekkelise koormuse ja nende koosmõju

hindamiseks mere ökosüsteemidele

regionaalses koostöös on välja töötatud

Methodolog(y)ies for assessing

climate change, anthropogenic

pressures and their mutual impacts

affecting marine ecosystems are

developed through regional

cooperation.

2030.01

15 BALEE-T42 n/a Innovatsiooni

edendamine ja

merekeskkonna kestliku

kasutamise tagamine

Merekeskkonna kestlik kasutamine on

toetatud innovaatliste tehnoloogiatega,

uuringute ja teadus-arendustegevustega

Sustainable use of marine goods and

services are supported by innovative

technologies and studies.

2028.12

16 BALEE-T43 D1-D11 Teadmiste puudujääkide

likvideerimine,

seiretegevuste tagamine

MSRD primaarsete hindamiskriteeriumite ja

HELCOM tuumindikaatorite osas on kogu

mereala andmetega kaetud.

Data coverage is sufficient in order

to assess entire marine area using

indicators described under MSFD

primary criterias and HELCOM core

indicators.

2028.12

17 BALEE-T44 Uus siht

(2024)

D11C2 Veealuse pidevmüra

mõju vähendamine

kalastikule

Veealuse pidevmüra mõju vähendamine

kalastikule: müratundlike kalaliikide

kudemisalad on veealuse pidevmüra suhtes

HKS-is

Reduce the impact of continuous

underwater noise on fish stocks: the

spawning areas of noise-sensitive

fish species are in GES for

continuous underwater noise

2028.12

18 BALEE-T45 Uus siht

(2024)

D11C1,

D11C2

Veealuse müra mõju

vähendamine

merekaitsealadel

Veealuse müra mõju vähendamine

merekaitsealadel (MPA): kõik MPA-d on

veealuse müra suhtes heas

keskkonnaseisundis (arvestades

müratundlikke indikaatorliike)

Reduce the impact of underwater

noise in marine protected areas

(MPAs): All MPAs are in good

environmental status with respect to

underwater noise (taking into

account noise-sensitive species)

2018.12

5

Jrk

nr

Uuendatud sihi

kood (kui 2024.a

uuendati)

Sihi

varasem

kood (2019)

Sihiga

seotud

kvalitatiivne

tunnus v

kriteerium

Sihi nimetus Sihi kirjeldus eesti keeles Sihi kirjeldus inglise keeles Saavutamise

tähtaeg

(AAAA.KK)

19 BALEE-T46 Uus siht

(2024)

D11C1 Impulsshelide mõju

vähendamine

mereloomadele

Impulssheli tekitavad inimtegevused

kavandatakse nii, et välditakse otsest

kahjulikku mõju tundlike mereloomade

populatsioonidele ja välditakse pikaajalist

kahjulikku mõju populatsiooni tasemele.

Reduce the impact of impulsive

sound: Human activities that

generate impulsive sound shall be

planned to avoid immediate adverse

effects on populations of noise-

sensitive marine species and to

avoid long-term adverse population-

level effects.

2026.12

20 BALEE-T47 Uus siht

(2024)

D8, D10 Keskkonnaohtlike

vrakkide ohutustamine

Kõrge riskitasemega reostus- ja

keskkonnaohtlike vrakkide ohutustamine

Remediation of high-risk and

environmentally hazardous ship

wrecks

2030.12

21 BALEE-T48 Uus siht

(2024)

D8C1, D9 Mereliste tegevustega

seonduvate

keskkonnalubade

kvaliteedi parandamine:

saasteainete heidete

tõhusam reguleerimine

Meretaristule (LNG-terminalide,

tuuleparkide, vesiviljeluse jm seadmete

kasutamisega seotud hooldustöödeks ja

saasteainete emissioonideks) väljastatud

keskkonnalubadel on ajakohased heitmete

seire nõuded ning kemikaalide kasutamine ja

saasteainete vettelaskmine toimub ainult

keskkonnalubade alusel (veeseaduse § 187

kohaselt veeloa kohustus saaste- või heitvee

ja jahutusvee suublasse juhtimisel).

The environmental permits issued

for marine infrastructure (for

maintenance work and pollutant

emissions associated with the use of

LNG terminals, wind farms,

aquaculture, etc.) include up-to-date

requirements for monitoring of

pollutant emissions, and the use of

chemicals and the release of

pollutants into the water are carried

out only in accordance with the

environmental permits (based on

Section 187 of the Water Act, a

water permit is required for the

discharge of pollutants or waste

water and cooling water into the

recieving waterbody).

2027.12

6

Jrk

nr

Uuendatud sihi

kood (kui 2024.a

uuendati)

Sihi

varasem

kood (2019)

Sihiga

seotud

kvalitatiivne

tunnus v

kriteerium

Sihi nimetus Sihi kirjeldus eesti keeles Sihi kirjeldus inglise keeles Saavutamise

tähtaeg

(AAAA.KK)

22 BALEE-T49 Uus siht

(2024)

D8C2, D8C4 Reostusjuhtumite

negatiivse pikaajalise

keskkonnamõju

adekvaatsem jälgimine

Teadmiste puudujääk seoses saasteainete

kahjuliku mõjuga (sh kumulatiivse mõju või

mõjude koostoimega) liikidele või nende

elupaikade seisundile on likvideeritud ning

märkimisväärsete akuutsete reostusjuhtumite

reostuse pikaajalise mõju jälgimiseks

seiresüsteem välja töötatud

The lack of knowledge regarding the

harmful effects of pollutants

(including cumulative effects or

combined effects) on species or the

state of their habitats has been

eliminated, and a monitoring system

has been developed to monitor the

long-term effects of pollution after

significant acute pollution cases.

2029.12

23 BALEE-T50 Uus siht

(2024)

D1, D3, D9 Kalandusalase

järelevalve tõhustamine

Kalandusalase järelevalve tõhustamine

Läänemerel ja rannikul asuvates

lossimiskohtades (kalalaevade ja kutseliste

kalurite inspekteerimised)

Strengthening fisheries control in the

Baltic Sea and at coastal landing

sites (inspection of fishing vessels

and professional fishermen)

2028.12

24 BALEE-T51 Uus siht

(2024)

D9C1 Loodusest püütud

mereandide toiduohutuse

järelevalve parandamine

Toiduohutuse järelevalve sagedus vastab EL

toiduohutuse määruse nõuetele ja

kontrollitavate püügipartiide päritoluandmed

on kalapüügieeskirjas toodud ICES-i

alarajoonide või väikeste püügiruutude

täpsusega dokumenteeritud.

The frequency of food safety

monitoring is in line with the

requirements of the EU Food Safety

Regulation, and the origin data of

the inspected fishing lots are

documented to the accuracy of the

ICES subdivisions or small fishing

squares specified in the fishing

regulations.

2027.12

25 BALEE-T52 Uus siht

(2024)

D5, D8 Laevandusest tulenevate

heidete vähendamine

Riigisiseste parvlaevaühenduste

dekarboniseerimine, saartevaheliste

parvlaevaühenduste CO2-ekv heitekogused

vähenevad

Decarbonising domestic ferry

services, reducing CO2 equivalent

emissions from inter-island ferries

2028.12

7

Jrk

nr

Uuendatud sihi

kood (kui 2024.a

uuendati)

Sihi

varasem

kood (2019)

Sihiga

seotud

kvalitatiivne

tunnus v

kriteerium

Sihi nimetus Sihi kirjeldus eesti keeles Sihi kirjeldus inglise keeles Saavutamise

tähtaeg

(AAAA.KK)

26 BALEE-T53 Uus siht

(2024)

D1, D4,

D6C4, D6C5

Mere ökosüsteemide hea

keskkonnaseisundi

saavutamine

Mere ökosüsteemi elementide

keskkonnaseisundit iseloomustavate tunnuste

(D1, D4, D6) ja kriteeriumite indikaatorite

osakaal ja pindala, mille puhul HKS on

saavutatud, on üle 50%

The proportion of indicators

characterizing the environmental

status of marine ecosystem elements

(D1, D4, D6) and criteria for which

GES is achieved is above 50%

2030.12

27 BALEE-T54 Uus siht

(2024)

D2, D8,

D10, D11

Keskkonnaalase

järelevalve tõhustamine

merel ja sadamates

Keskkonnaalase järelevalve tõhustamine

mereliste ja sadamate tegevuste üle

(kontrollid, nõuetele vastavus)

Enhancing environmental

supervision over maritime and port

activities (inspections, compliance

with requirements)

2028.12

8

Lisa 2. Eesti merestrateegia 2024.a ajakohastatud keskkonnaalaste sihtidega seotud indikaatorid

Jrk

nr

Uuendatud

sihi kood (kui

2024.a

uuendati)

Sihi varasem

kood (2019)

Sihi kirjeldus eesti keeles Sihi

indikaatori

kood

Sihi indikaatori nimi Eesmärk /

Saavutustase

Märkused

1 BALEE-T8-

2024

Target 8 Võõrliikide leviku ja nende mõju

vähendamine: peamiste vektorite

ja liikumisteede (sh ballastvesi,

biosaaste, väikelaevad, ujuvprügi,

kaubandus, aga ka uued

merekasutused nagu tuulepargid,

merevesiviljelus) suhtes ei ole

inimtegevuse kaudu uusi

sissetoodud võõrliike.

BALEED2C1.1 Uute võõrliikide arv Uusi võõrliike ei

lisandu (0 uut

võõrliiki aastas)

Kasutatakse sama indikaatorit, mida D2C1

hindamisel

2 BALEE-T10-

2024

Target 10 Kalapüük toimub säästvalt ja

ökoloogiliselt ohututes piirides

(kalastussuremus (F) on madalam

kui tase, mis tagaks maksimaalse

jätkusuutliku saagikuse (Fmsy)).

BALEE-T10.1 Eesti mereala

kaubanduslikult

kasutatavate (D3C1)

kalavarude osakaal

(%), mille

püügikoormus (F) on

madalam kui tase, mis

tagaks maksimaalse

jätkusuutliku saagikuse

(Fmsy): F<Fmsy

100% Hinnatakse D3C1 varupõhiseid

püügikoormusi (2 räime varu, lest, kilu,

ahven, koha) ja kõigi puhul peab F<Fmsy

täidetud olema (eesmärk 100% 2028)

3 BALEE-T11-

2024

Target 11 Majanduslikult oluliste

kalavarude olukorra parandamine:

65% Eesti vete majanduslikult

olulistest kalavarude

populatsioonidest on heas

seisundis. (PÕKA: kokku 38 varu,

neist meres 23 varu/

populatsiooni).

BALEE-T11.1 Heas seisundis Eesti

mereala

kaubanduslikult

kasutatavate

kalaasurkondade

osakaal

65% Osakaal arvutatakse D3 kalaasurkondade

indikaatorite seisundihinnangute põhjal

(eesmärk: 65% majanduslikult olulistest

kalavarudest heas seisundis 2030)

KINNITATUD

18.07.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/304

9

Jrk

nr

Uuendatud

sihi kood (kui

2024.a

uuendati)

Sihi varasem

kood (2019)

Sihi kirjeldus eesti keeles Sihi

indikaatori

kood

Sihi indikaatori nimi Eesmärk /

Saavutustase

Märkused

4 BALEE-T16-

2024

Target 16 Toitainete inimtekkeliste sisendite

vähendamine vastavalt

HELCOMi Läänemere

tegevuskava (2021) eesmärkidele

Eesti jaoks (riigile arvestatud

toitainete koormus vastab

HELCOMi sissekande

ülemmääradele – N-üld ja P-üld

NIC-d)

BALEE-T16.1 Eesti

lämmastikukoormus

(N-üld) merre

<26474 t/a Helcom BSAPis toodud NIC (national input

ceiling) väärtus Eesti jaoks: N-üld: 26474 t/a

(2027)

5 BALEE-T16.2 Eesti fosforikoormus

(P-üld) merre

<419 t/a Helcom BSAPis toodud NIC (national input

ceilings) väärtus Eesti jaoks: P-üld 419 t/a

(2027)

6 BALEE-T23-

2024

Target 23 Eesti merealale prioriteetsete

ohtlike ainete inimtekkeliste

sisendite järkjärguline

vähendamine (heas seisundis

mitteolevad HELCOMi metallide-

tuumindikaatorite koormused

merre vähenevad).

BALEE-T23.3 Cd sissekanne väheneb Langev trend Kaadmiumi sissekanne merre Eesti maismaalt

(jõgedega, otselaskmetega, seireta aladelt)

7 BALEE-T23.4 Hg sissekanne väheneb Langev trend Elavhõbeda sissekanne merre Eesti maismaalt

(jõgedega, otselaskmetega, seireta aladelt)

8 BALEE-T23.5 Pb sissekanne väheneb Langev trend Plii sissekanne merre Eesti maismaalt

(jõgedega, otselaskmetega, seireta aladelt)

9 BALEE-T23.6 Cr sissekanne väheneb Langev trend Kroomi sissekanne merre Eesti maismaalt

(jõgedega, otselaskmetega, seireta aladelt)

10 BALEE-T23.7 Cu sissekanne väheneb Langev trend Vase sissekanne merre Eesti maismaalt

(jõgedega, otselaskmetega, seireta aladelt)

11 BALEE-T23.8 Ni sissekanne väheneb Langev trend Nikli sissekanne merre Eesti maismaalt

(jõgedega, otselaskmetega, seireta aladelt)

12 BALEE-T23.9 Zn sissekanne väheneb Langev trend Tsingi sissekanne merre Eesti maismaalt

(jõgedega, otselaskmetega, seireta aladelt)

10

Jrk

nr

Uuendatud

sihi kood (kui

2024.a

uuendati)

Sihi varasem

kood (2019)

Sihi kirjeldus eesti keeles Sihi

indikaatori

kood

Sihi indikaatori nimi Eesmärk /

Saavutustase

Märkused

13 Target 26 Prügi mõju (makro- ja

mikroprügi) mereprügi koguste

(sh. hüljatud võrgud) vähenemine

30% võrreldes baastasemega

(2017) (6a hindamisperioodil)

BALEE-T26.1 Rannaprügi kogused

vähenevad HKSi

saavutamiseni

Rannaprügi

aastakeskmine

kogus 20

prügieset/100 m

seirerandades

(2028)

EL rannaprügi hea seisundi läviväärtus 20

prügieset / 100 m (makroprügi)

14 BALEE T26.2 Mikroprügi sisalduste

langustrend võrreldes

baastasemega (2018)

Langev trend Hinnatakse mikroprügi koguseid veepinnal ja

põhjasetetes.

15 BALEE-T31-

2024

BALEE-T31 Eesti riiklik suutlikkus reageerida

naftareostustele ja muudele

kahjulikele ainetele on

regionaalselt kokkulepitud

tasemel. Sadamates on tagatud

reostustõrjevõimekus ja

laevajäätmete vastuvõtt ja

käitlemine vastavalt

sadamaseadusele.

BALEE-T31.1 Mererostustõrjealase

võimekuse vastavus

Läänemere piirkonnas

kokkulepituga

Vastab Helcomi miinimumtase reostustõrje

võimekusele: 2,4 km2 24h jooksul

16 BALEE-T31.3 Sadamaseaduse

kohased reostustõrje-

plaanid on olemas,

rakendatud ja

ajakohased

100% 2025: 100%

17 BALEE-T31.4 Sadamate

laevajäätmete

vastuvõtmise ja

käitlemise kavad on

olemas, rakendatud ja

ajakohased

100% 2025: 100%

18 BALEE-T33 Keskkonnamõjude vähendamine

sademevee väljalaskmetest

(punktallikatest) merre

BALEE-T33.1 Mereäärsete linnade

sademeveelaskmed on

korrastatud

Mereäärsete linnade sademeveelaskmed on

korrastatud 2028 (%)

19 BALEE-T34-

2024

BALEE-T34 Mere vesiviljelus, sh vesiviljeluse

infrastruktuur on

keskkonnasõbralik ega põhjusta

toit- ega saasteainete sisalduste

suurenemist

BALEE-T34.1 Rajatavate

vesiviljeluste tõttu

veekogumis toit- ega

saasteainete sisaldus ei

suurene

Sisaldused ei

suurene

vesiviljeluste

ümbruses

Võimalikud koormused ja nende mõjud tuleb

hinnata rajatavate merekalakasvanduste

keskkonnamõjude hindamise protsessis.

11

Jrk

nr

Uuendatud

sihi kood (kui

2024.a

uuendati)

Sihi varasem

kood (2019)

Sihi kirjeldus eesti keeles Sihi

indikaatori

kood

Sihi indikaatori nimi Eesmärk /

Saavutustase

Märkused

20 BALEE-T37 Mereuuringute võimekuse

tõstmine, merehariduse

edendamine

BALEE-T37.2 Merealaste

koolitusprogrammide

olemasolu

Jah Merealaste kooliprogrammide arv

haridusasutustes

21 BALEE-T38 Primaarsete survetegurite

indikaatoritest 75% näitavad head

seisundit ning 25% näitavad

paranemistrendi

BALEE-T38.1 Survetegurite

hindamiskriteeriumite

head seisundit näitavate

indikaatorite osakaal

75% Merestrateegia inimtekkelist survet

peegeldavate tunnuste D2, D3, D5, D6, D7,

D8, D9, D10 ja D11 primaarsete kriteeriumite

indikaatorite suhtes (2028: 75%

indikaatoritest heas seisundis; ülejäänud 25%

paraneva trendiga)

22 BALEE-T39 Merestrateegia andmestik on

kättesaadav ruumiandmetena

BALEE-T39.1 Merestrateegia

andmestike

kättesaadavus

INSPIRE-teenustena

100% 2026: 100%

23 BALEE-T39.2 Keskkonnaalase teabe

kättesaadavus

paranev trend Hinnatakse KLIMi tellitava

keskkonnateadlikkuse uuringu käigus iga 2

aasta tagant.

24 BALEE-T40-

2024

BALEE-T40 Merekaitsealade sidusa

võrgustiku loomine, et vähendada

mereelupaikade pindalalist survet

ning säilitada Eesti mereala

loodusväärtusi

BAL-EE-T40.4 Merekaitsealade

(merelise osa) osakaal

30% merealast

30%

Läänemerest

(Helcomi

regionaalne siht)

Vastavalt EL elurikkuse strateegia 2030 ja

HELCOM Läänemere tegevuskava

eesmärgile

25 BAL-EE-T40.5 Range kaitse all oleva

ala osakaal 10%

10%

Läänemerest

(Helcomi

regionaalne siht)

Vastavalt EL elurikkuse strateegia 2030 ja

HELCOM Läänemere tegevuskava

eesmärgile

26 BALEE-T41 Metoodika(d) kliimamuutuste ja

inimtekkelise koormuse ja nende

koosmõju hindamiseks mere

ökosüsteemidele regionaalses

koostöös välja töötatud

BALEE-T41.1 Kliimamuutuste

mõjude ja

kumulatiivsete mõjude

hindamise regionaalsed

(HELCOM)

metoodikad välja

töötatud

Regionaalsete hindamismetoodikate

olemasolu

27

BALEE-T42 Merekeskkonna kestlik

kasutamine on toetatud

BALEE-T42.1 Innovaatiliste

arendusprojektide arv

(2025-2030)

Innovatsiooniprojektide arv (6-aastasel

hindamisperioodil)

12

Jrk

nr

Uuendatud

sihi kood (kui

2024.a

uuendati)

Sihi varasem

kood (2019)

Sihi kirjeldus eesti keeles Sihi

indikaatori

kood

Sihi indikaatori nimi Eesmärk /

Saavutustase

Märkused

28 innovaatliste tehnoloogiatega ja

uuringutega

BALEE-T42.2 Uus avamere

võimekusega

mereuuringute laev

(2026)

2026 uus laev Multifunktsionaalne laev

29

BALEE-T43 MSRD primaarsete

hindamiskriteeriumite ja

HELCOM tuumindikaatorite osas

on kogu mereala kohta andmetega

kaetud.

BALEE-T43.1 Seiresageduste

vastavus HELCOMi

tuumindikaatorite

nõuetele

Vastab (2028) Helcomi tuum- (core) indikaatorid:

https://indicators.helcom.fi/filtering/?category

=helcom-core-indicator_new

30 BALEE-T43.2 MSRD

hindamiskriteeriumite

andmetega kaetus

võimaldab hinnata

vähemalt Helcomi 2.

taseme

hindamisüksuste

seisundit

Järgmine hindamisperiood 2022-2027,

hindamine 2028-2030.

31 BALEE-T43.3 MSRD

hindamiskriteeriumitele

läviväärtuste

väljatöötamine

Läviväärtused

välja töötatud

(2028)

Sõltuvalt kriteeriumist, kas EL tasandil v

regionaalses koostöös HELCOMiga

(vastavalt EL Komisjoni otsuses (EL)

2017/848 sätestatud pädevustele läviväärtuste

kehtestamiseks)

32 BALEE-T44 Uus siht (2024) Veealuse pidevmüra mõju

vähendamine kalastikule:

müratundlike kalaliikide

kudemisalad on veealuse

pidevmüra suhtes HKS-is

BALEE-T44.1 Müratundlike

kalaliikide

(indikaatorliik: räim)

kudemisalade

pidevmüra

mediaantase:

mediaankeskmised

helirõhutasemed ei

ületa bioloogiliselt

kahjulike mõjude

tekkimise tasemeid

Arvutatakse seisundiindikaatori

BALEED11C2.1 väärtuste kaudu

13

Jrk

nr

Uuendatud

sihi kood (kui

2024.a

uuendati)

Sihi varasem

kood (2019)

Sihi kirjeldus eesti keeles Sihi

indikaatori

kood

Sihi indikaatori nimi Eesmärk /

Saavutustase

Märkused

(LOBE) üle 20%-l

kudemisalade

pindalast.

33 BALEE-T45 Uus siht (2024) Veealuse müra mõju

vähendamine merekaitsealadel

(MPA): kõik MPA-d on veealuse

müra suhtes heas

keskkonnaseisundis (arvestades

müratundlikke indikaatorliike)

BALEE-T45.1 Mediaankeskmised

helirõhutasemed

merekaitsealadel ei

ületa bioloogiliselt

kahjulike mõjude

tekkimise tasemeid

(LOBE) üle 20%-l

MPA(de) pindalast.

Arvutatakse seisundiindikaatori

BALEED11C2.2 väärtuste kaudu

34 BALEE-T46 Uus siht (2024) Impulsshelide mõju vähendamine:

Impulssheli tekitavad

inimtegevused kavandatakse nii,

et välditakse otsest kahjulikku

mõju tundlike mereloomade

populatsioonidele ja välditakse

pikaajalist kahjulikku mõju

populatsiooni tasemele.

BALEE-T46.1 Impulsshelide mõju

vähendamiseks juhendi

väljatöötamine ning

selle jõustamine (nt

õigusaktiga) ja

rakendamine

Juhend

kinnitatud

Juhend kinnitatud 2026

35 BALEE-T47 Uus siht (2024) Kõrge riskitasemega reostus- ja

keskkonnaohtlike vrakkide

ohutustamine

BALEE-T47.1 Tühjaks

pumbatud/ohutustatud

kõrge riskitasemega

vrakkide arv

4 vrakki (2030) Kuni 2030 ohutustakse neli kõige

keskkonnaohtlikumat vrakki (4 vrakki 6a

jooksul)

14

Jrk

nr

Uuendatud

sihi kood (kui

2024.a

uuendati)

Sihi varasem

kood (2019)

Sihi kirjeldus eesti keeles Sihi

indikaatori

kood

Sihi indikaatori nimi Eesmärk /

Saavutustase

Märkused

36 BALEE-T48 Uus siht (2024) Meretaristule (LNG terminalide,

tuuleparkide, vesiviljeluse jm

seadmete kasutamisega seotud

hooldustöödeks ja saasteainete

emissioonideks) väljastatud

keskkonnalubadel on ajakohased

heitmete seire nõuded ning

kemikaalide kasutamine ja

saasteainete vettelaskmine toimub

ainult keskkonnalubade alusel

(veeseaduse § 187 kohaselt veeloa

kohustus saaste- või heitvee ja

jahutusvee suublasse juhtimisel).

BALEE-T48.1 Merega seonduvates

keskkonnalubades on

asjakohaste

saasteainete heidete osa

kaetud

Paranev trend Hinnatakse mereliste tegevustele väljaantud

keskkonnalubade kvaliteeti saasteainete

reguleerimise suhtes (korrektsete lubade

osakaal mereliste tegevuste lubade üldarvus)

37 BALEE-T49 Uus siht (2024) Teadmiste puudujääk seoses

saasteainete kahjuliku mõjuga (sh

kumulatiivse mõju või mõjude

koostoimega) liikidele või nende

elupaikade seisundile on

likvideeritud ning

märkimisväärsete akuutsete

reostusjuhtumite reostuse

pikaajalise mõju jälgimiseks

seiresüsteem välja töötatud

BALEE-T49.1 Metoodika

reostusjuhtumite

mõjude vähendamiseks

ja järelseireks (kestus,

maatriksid, näitajad,

ulatus/kaetus jmt) on

välja töötatud ja

ajakohane, et hinnata

reostuse mõju liikidele

ja mereelupaikadele

Metoodika

olemas (2027)

38 BALEE-T49.2 Märkimisväärsete

reostusjuhtumite

järelseire korralduse

väljatöötamine ja

rakendamine

Ametkondade vahelise tööjaotuse

reguleerimine pärast märkimisväärse

reostusjuhtumi toimumist (2028)

39 BALEE-T50 Uus siht (2024) Kalandusalase järelevalve

tõhustamine Läänemerel ja

rannikul asuvates

lossimiskohtades (kalalaevade ja

kutseliste kalurite

inspekteerimised)

BALEE-T50.1 Kalandusalaste

kontrollide arv ja

tulemuslikkus:

hindamine "vastab

nõuetele" osakaal

läbiviidud kontrollidest

94% (2028) KEA kalandusjärelevalve-alased tegevused

Läänemeres ja rannikul: vähemalt 800

inspekteerimist aastas; eesmärk 2028: 94%

vastab nõuetele

15

Jrk

nr

Uuendatud

sihi kood (kui

2024.a

uuendati)

Sihi varasem

kood (2019)

Sihi kirjeldus eesti keeles Sihi

indikaatori

kood

Sihi indikaatori nimi Eesmärk /

Saavutustase

Märkused

40 BALEE-T51 Uus siht (2024) Toiduohutuse järelevalve sagedus

vastab EL toiduohutuse määruse

nõuetele ja kontrollitavate

püügipartiide päritoluandmed on

kalapüügieeskirjas toodud ICES-i

alarajoonide või väikeste

püügiruutude täpsusega

dokumenteeritud.

BALEE-T51.1 Loodusest püütud

kalandustoodete

proovide arv ja

miinimumsagedus on

vastavalt Komisjoni

rakendusmäärusele

(EL) 2022/932 kindlaks

määratud

jah (2025)

41 BALEE-T51.2 Loodusest püütud

kalandustoodete

toidujärelevalve

sagedus vastab

kehtestatud

miinimumsagedusele

Vastab nõuetele

(2028)

42 BALEE-T51.3 Toiduohutuse

andmebaasi

kalandustoodete

andmetel on viide

püügipiirkonnale

(kalapüügieeskirjas

toodud ICES-i

alarajoon või Eesti

mereala väike

püügiruut)

jah (2027)

43 BALEE-T52 Uus siht (2024) Riigisiseste parvlaevaühenduste

dekarboniseerimine,

saartevaheliste

parvlaevaühenduste CO2-ekv

heitekogused vähenevad

BALEE-T52.1 Saartevaheliste

parvlaevaühenduste

CO2-ekv kogused

vähenevad

11 kt CO2-ekv/a

(2028)

Parvlaveaühenduste heite baastase 16.43 kt

CO2-ekv (2023), sihttase 11 kt CO2-ekv

(2028)

44 BALEE-T53 Uus siht (2024) Mereökosüsteemi elementide

keskkonnaseisundit

iseloomustavate tunnuste (D1,

D4, D6) ja kriteeriumite

indikaatorite osakaal ja pindala,

BALEE-T53.1 Heas seisundis mere

ökosüsteeme

iseloomustavate

indikaatorite osakaal

kõigist

seisundiindikaatoritest.

Paranev trend Hinnatakse merestrateegia tunnuste D1, D4,

D6C4 ja D6C5 indikaatorite põhjal.

16

Jrk

nr

Uuendatud

sihi kood (kui

2024.a

uuendati)

Sihi varasem

kood (2019)

Sihi kirjeldus eesti keeles Sihi

indikaatori

kood

Sihi indikaatori nimi Eesmärk /

Saavutustase

Märkused

45 mille puhul HKS on saavutatud,

on üle 50%

BALEE-T53.2 Mereökosüsteemi

elementide hea

keskkonnaseisundi

saavutamise

pindalamäär Eesti

merealal (seisundit

kirjeldavate

kriteeriumite osas)

Paranev trend Hinnatakse merestrateegia tunnuste D1, D4,

D6C4 ja D6C5 indikaatorite põhjal, kui

suures ulatuses Eesti merealast on HKS

saavutatud.

46 BALEE-T54 Uus siht (2024)

Keskkonnaalase järelevalve

tõhustamine mereliste ja sadamate

tegevuste üle (kontrollid, nõuetele

vastavus)

BALEE-T54.1 KEA läbiviidud

kontrollide arv ja

tulemuslikkus

(sadamate, laevade

lastimis-lossimistööde,

punkerdamise jmt

järelevalvetegevused):

hindamine "vastab

nõuetele" osakaal

läbiviidud kontrollidest

80% (2028) Nõuetele vastavuse baastase 64% (2023),

sihttase 80%

47 BALEE-T54.2 KEA laevajäätmete

üleandmise kontrollid

laevadel (vähemalt

15% sadamaid

külastavate laevade

koguarvust aastas:

aastas laevakülastusi,

neist kontrollitud ja

kontrollide nõuetele

vastavuse osakaal).

15%

laevakülastustest

/ 100% vastavus

Nõuetele vastavuse sihttase: 100%

48 BALEE-T54.3 ICSi poolt

perioodiliselt hinnatava

„Shipping Industry

Flag State

Performance“ on Eesti

suhtes kõikides

kategooriates

Roheline Shipping Industry Flag State Performance:

https://www.ics-

shipping.org/resource/shipping-industry-flag-

state-performance-table-2023-2024/; Eesti

baastase 2023/2024: roheline

17

Jrk

nr

Uuendatud

sihi kood (kui

2024.a

uuendati)

Sihi varasem

kood (2019)

Sihi kirjeldus eesti keeles Sihi

indikaatori

kood

Sihi indikaatori nimi Eesmärk /

Saavutustase

Märkused

„roheline“ (v.a Tokyo

MOU), st ei halvene.