Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Andre Säre

Energiasalv Pakri OÜ

[email protected]

Teie 15.07.2024

Meie 18.07.2024 nr 8-1/24-090/12510-2

Riigitee 8 Tallinna-Paldiski tee km 42,77

kanaliseeritud ristmiku projekteerimise

tehniline kirjeldus

Austatud hr Säre

Transpordiamet edastab vastavalt ameti ja Energiasalv Pakri OÜ vahelisele 11.07.2024 sõlmitud

koostöölepingule nr 7.1-1/24/5123-2 tehnilise kirjelduse riigitee 8 Tallinna-Paldiski tee km 42,77

kanaliseeritud ristmiku projekteerimiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Elle Tamm

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisa: Tehniline kirjeldus

Elle Tamm

55976476, [email protected]

/kinnitatud digitaalselt/

Tehniline kirjeldus

Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 42,77 kanaliseeritud ristmiku põhiprojekti koostamine

1. Projekti eesmärk

Projekti eesmärk on:

1) Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 42,77 kanaliseeritud ristmiku kavandamine;

2) tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Seoses Energiasalv Pakri OÜ kavandatava Paldiski pumphüdroakumulatsiooni jaama laoplatside

kavandamisega Tallinna mnt 40 kinnistu detailplaneeringualale ja platsidega seotud perspektiivsete

vedudega, on vajalik riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 42,77 ristmiku ümberehitus kanaliseeritud

ristmikuks.

Tallinna mnt 40 kinnistu detailplaneeringuala raskeliikluse teenindamiseks tuleb projektiga

kavandada põhimaantee ja Ingeri tee ristmikule nõuetekohased aeglustus- ja kiirendusrajad ning

vasakpöörderada Tallinna suunalt. Jaani teega seotud võimalikud lisarajad tuleb kavandada peale

liiklusuuringu valmimist. Ristmiku terviklahenduse raames tuleb lahendada jalakäijate ohutud

teeületused, kergliiklustee ja bussipeatused. Projektis kaaluda Päästeameti avariijuurdepääsu

vajadust Tallinna mnt 40 kinnistu detailplaneeringualale.

2. Olemasolev olukord

Projektalal asuv riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee on riigi põhimaantee. Tegemist on TEN–T

võrgustikku kuuluva teelõiguga, mis ühtlasi on ka Euroopa teedevõrgu maantee (E265). Olemasolev

ristmik riigitee 8 km 42,77 on neljakülgne kanaliseerimata ristmik, riigiteega liituvad Jaani tee ja

Ingeri tee.

Riigiteel kehtiv kiirusrežiim on 90 km/h. Teelõigu liiklussagedus on 2023.a andmetel 3189

autot/ööp, sh raskeliiklus moodustab sellest 18%. Kergliiklusteed, teevalgustus ja bussipeatused

vaadeldava ristmiku piirkonnas puuduvad.

Projekteeritav ristmik ei kuulu detailplaneeringute koosseisu. Ristmik külgneb koostamisel oleva

Tallinna mnt 41, 42, 44 ja Jaani tee 1, 2 katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringuga (Hirundo

OÜ töö nr HDP-03/2019) ja kehtestatud Tallinna mnt 40 kinnistu detailplaneeringuga (OÜ

Projekteerimisbüroo Dialoog, töö nr DP-09-10/2009).

3. Lähteülesanne

3.1. Koostada liikluskorralduslik eskiis, mille eesmärgiks on anda planeeringutega ja

ümbritseva keskkonnaga võimalikult hästi seostatud terviklik ja detailne teelahendus, mis

põhineb kehtivatel tee projekteerimise normidel. Eskiisi alusel menetleb Transpordiamet

riigitee projekteerimistingimused. Projekteerimistingimused saavad samuti olema

projekteerimise aluseks.

3.2. Koostada riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 42,77 kanaliseeritud ristmiku põhiprojekt

arvestades sellele eelneva ja järgneva riigitee lõiguga ulatuses, mis on vajalik uue

liikluskeskkonnaga kokkuviimiseks.

3.3. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused, samas riigitee

liiklusohutuse tase, sõidumugavus ega katendi kandevõime ei tohi halveneda.

3.4. Projekti koostamisel lähtuda Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest (sh Tee

projekteerimise normidest), eeskirjadest, standarditest, Transpordiameti juhistest ja

nõuetest.

3.5. Riigitee katendi kasutusajaks võtta 20 aastat.

3.6. Tee ristlõike valikul lähtuda Transpordiameti peadirektori 27.07.2022 kinnitatud

dokumendist „Riigiteede ristlõike valimise juhend“.

3.7. Põhitee parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 90 km/h.

3.8. Projekteerimisel arvestada perspektiivse kergliiklusteede, teeületuskohtade ja bussipeatuste

vajadusega kavandades ohutud lahendused.

3.9. Arvestada, et tegemist on eriveoste koridoriga gabariidiga 7x7m.

3.10. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis

projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.

4. Uuringud

4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad riigiteel ajutist liikluskorraldust, lähtuda

Transpordiameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse

korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“.

4.2. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab tee, ristmike ja vete

äravoolurajatiste projekteerimist:

4.2.1. Projekti aluseks oleva topo-geodeetilise mõõdistuse vanus ei tohi olla üle 1 aasta.

4.2.2. Topo-geodeetilised uuringud teostada vastavalt majandus- ja taristuministri

14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008

käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“. Soovitavalt teostada mõõdistus peale

eskiislahenduse valmimist, et vältida mõõdistusala ebapiisavust.

4.2.3. Topo-geodeetiline mõõdistamine teostada detailsusega, mis vastab geodeetilise

joonise mõõtkavale 1:500.

4.2.4. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu

mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid

tuleb kindlustada looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt

2 aastat).

4.2.5. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö

eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva

situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.

4.2.6. Mõõdistus teostada tee koridoris vähemalt 60 m laiuselt (30 m ulatuses mõlemalt

poolt alates tee teljest).

4.2.7. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi

(eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus.

4.2.8. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number,

absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas

kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast,

läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse

reguleerimise ulatus (min-max)).

4.2.9. Uurida tehnovõrkude paiknemist mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavust/kõrgust.

Mõõdistusalal paiknevate tehnovõrkude asukohad ja sügavus/kõrgus kanda plaanile;

4.2.10. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel alusplaanil truubi sisse- ja väljavoolu

kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Topo-geodeetiline uuring peab

olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse

projekteerimist.

4.2.11. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi

asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja

tähistada ka plaanil.

4.2.12. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ja Maa-ameti geoportaalist

vektorkujul kättesaadavad katastriüksuste piirid. Koostada piiriandmete aruanne,

milles esitada muuhulgas piiriprotokollide andmed ja hinnang piiriandmete

täpsustamise vajaduse kohta. Koostada tabel piirnevate maaüksuste andmetega

(kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse lähiaadress),

mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste

kohta.

4.2.13. Topo-geodeetiline uuring esitada kooskõlastamiseks tehnovõrkude omanikele või

valdajatele ja maaparandussüsteemide olemasolul Põllumajandus- ja Toiduametile.

Aruande koosseisus tuleb esitada kooskõlastused ja vastused.

4.3. Teostada geotehnilised uuringud:

4.3.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462

kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” põhiprojektile esitatud nõuetest.

4.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Projekteerijal koostada geotehniliste

uuringute kava, mis edastada tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks

Transpordiametile.

4.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab tee ja

ristmike projekteerimist.

4.3.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle ümbruse

pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema võimalik

selgitada kõik olulised pinnaseomadused ja anda projekteerimiseks

vajalike pinnaseparameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang.

4.3.5. Jalg- ja jalgrattateedele näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga 50

m tagant.

4.3.6. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls formaadis.

Täpsemad juhised vt p.4.3.1 juhendist.

4.3.7. Aruanne esitada koheselt valmides Transpordiametile digitaalselt läbivaatamiseks.

4.4. Liiklusuuringud:

4.4.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab:

4.4.1.1. Arvutada ristmiku läbilaskvust ja määrata teenindustaset;

4.4.1.2. Määrata koormussagedus;

4.4.2. Liiklusuuringu käigus tuleb mh selgitada:

4.4.2.1. Ingeri teega seotud (sh Tallinna mnt 40 territooriumile kavandatava

tegevusega kaasnev) olemasolevad ja perspektiivsed liikluskoosseisud ja -

sagedused, sh kehtestatud ja koostamisel olevatest detailplaneeringutest tulenev;

4.4.2.2. Jaani teega seotud olemasolev ja perspektiivsed liikluskoosseisud ja -

sagedused, sh kehtestatud ja koostamisel olevatest detailplaneeringutest tulenev;

4.4.2.3. Anda soovitused lisaradade vajalikkuse kohta Jaani teega seoses;

4.4.2.4. Koostada kergliikluse prognoos („Kergliikluse prognoosimise juhend“ 2013)

ja selgitada kergliiklejate liikumissuunad (sh esitada riigiteed ületavate

kergliiklejate prognoosarvud);

4.4.2.5. Hinnata bussipeatuste vajadust.

4.4.3. Perspektiivsed liiklusvood modelleerida 50 km raadiuses (veod) liiklussagedusele ja

koormussagedusele, va Tallinn (üldine AKÖL, eraldi autorongid ja koormussagedus).

Koostada kaks stsenaariumit, keskväärtustega ja impulssväärtustega (perioodiliselt

kuni 10x kõrgema sagedusega veod).

4.4.4. Liiklusuuring esitada heakskiitmiseks Transpordiametile digitaalselt.

4.5. Koostada katendi projekt:

4.5.1. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat.

4.5.2. Teostada FWD mõõtmised minimaalselt 10 kohas ristmiku piirkonnas (malekorras

mõlemal pool ristmikku 50m sammuga).

4.5.3. Koostada katendiarvutus uue killustikalusega. See peab lähtuma geotehnilisest

uuringust.

4.5.4. Projektis kirjeldada materjalide nimetused kehtiva “Elastsete teekatendite

projekteerimise juhendi” L2.T3 alusel.

4.5.5. Katendi projekt (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab katendiarvutust)

esitada otsustamiseks Transpordiametile.

4.6. Planeerimis- ja ehitustegevuse väljaselgitamine:

4.6.1. Selgitada välja planeerimis- ja ehitustegevus ristmiku lähipiirkonnas.

4.6.1.1. Selgitada välja kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud,

teeprojekti realiseerimist mõjutavad projekteerimistingimused ja projektid ning

arvestada nendega projekti koostamisel. Nimetada kõik planeerimis- ja

ehitustegevusest tulenevad kitsendused projekti seletuskirjas.

4.7. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5. Keskkonnamõjude eelhinnang

5.1. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang, lähtudes

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61, mis

selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele KMH

algatamise või algatamata jätmise kohta.

5.2. Eelhinnang koostada projekteerimise lõppfaasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga

kaasnevad asjakohased mõjud, st mitte enne, kui on selgunud ristumiskoha ja teerajatiste

täpne asukoht.

5.3. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents või

juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (KeHJS §14 tähenduses).

5.4. Eelhinnangu koostaja on kohustatud tutvuma projektialaga kohapeal, fotografeerima

olulised asjaolud ning lisama need eelhinnangule.

6. Krundijaotuskava

6.1. Koostada ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa

(transpordimaa katastriüksuse) määramiseks krundijaotuskava.

6.2. Tehniliselt vajaliku teemaa määramist teha Maa-ametilt taotletud korrigeeritud

piiriandmete alusel.

6.3. Krundijaotuskava koostada vastavalt Transpordiameti peadirektori poolt 16.11.23

kinnitatud juhendile: „Krundijaotuskava- ja servituudi seadmise plaani koostamise

nõuded“.

6.4. Krundijaotuskava koostamisel tuleb arvestada Transpordiameti ettepanekutega

võõrandatavate alade määramisel ja töö vormistamisel.

6.5. Krundijaotuskava esitada digitaalselt.

6.6. Lisaks koostada joonised kõigi kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus, märkuste

osasse pannakse kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh võõrandamise vajaduse

puudumisel). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust kinnistu omanikule,

vajadusel ka kohapeal.

7. Põhiprojekti osad

7.1. Koostada tee põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“

toodud põhiprojekti koostamise nõuetele.

7.2. Koostada katendi aruanne.

7.3. Koostada valgustuse põhiprojekt.

7.4. Koostada tehnovõrkude ümbertõstmise projekt (vajadusel).

7.5. Koostada mahutabelid ja ehitusmaksumuste kalkulatsioon.

7.6. Koostada krundijaotuskava.

7.7. * Transpordiamet tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ja ekspertiisi. Projekteerijal

on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui

Transpordiamet on otsustanud parandamise vajaduse.

8. Projektide koostamise üldised nõuded

8.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.

8.2. Koostada tee asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti

mastaabis.

8.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta

(projekteeritav tee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid,

vajalik teemaa, bussipeatused jne).

8.4. Koostada tee asendiplaan koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi

vertikaalplaneerimise joonised.

8.5. Koostada projekteeritava tee pikiprofiilid ja geoloogiline profiil.

8.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi

konstruktsioonid, olemasolev- ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav

tüüp projekteeritud.

8.7. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.

8.8. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.

8.8.1. Projektiga anda põhimõtteline sademevete äravoolu lahendus.

8.8.2. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine,

amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued.

8.8.3. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja vajadusel

taotleda Põllumajandus- ja toiduameti maaparandus ja maakasutuse osakonna või

maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide

ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi

funktsioneerimise.

8.8.4. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud

olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja

renoveerimiseks.

8.8.5. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni.

8.9. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava

materjali mahud.

8.10. Kergliiklustee projekteerimisel lähtuda "Kergliiklustaristu kavandamise juhendist", leitav

Transpordiameti kodulehelt.

8.11. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt.

8.12. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima

arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

8.13. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa) ja kululoend. Vajadusel koostada

eraldi mahu- ja kululoend teatud tee osale, nt kergliiklusteele.

8.14. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.

8.15. Koostada töömahuloend (kululoend).

8.16. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.

9. Liikluskorraldusvahendid

9.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid

(liiklusmärgid, viidad, markeering jms).

9.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel.

9.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel

üleminekumärgistuse eemaldamisega.

10. Tee valgustus

10.1. Projekteerija ülesandeks on ristumiskoha projekti koosseisus koostada teevalgustuse

põhiprojekt.

10.2. Teevalgustuse projekteerimiseks tuleb teeomanikult taotleda nõuded konkreetsele

projektlahendusele. Transpordiameti tehnilised tingimused väljastame eraldi taotluse alusel

pärast tee eskiislahenduse heakskiitu Transpordiameti poolt.

10.3. Projekteerijal arvestada Transpordiameti poolsete ettepanekute ja põhjendustega.

Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine.

10.4. Valgustuse projektlahendus tuleb integreerida Transpordiameti valgustuse

juhtimissüsteemi.

10.5. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad

tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende

tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Transpordiametiga.

11. Tehnovõrkude ümbertõstmine

11.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada projekt,

mis võimaldab saada ehitusõiguse (ehitusluba, tööluba). Tehnovõrgu projekt peab

sisaldama muuhulgas töömahtude loendit ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooni vastavalt

võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.

11.2. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad

tööd puudutavad.

12. Kooskõlastamine

12.1. Töövõtja peab kaasama projektlahenduse väljatöötamisel asjakohaseid ametiasutusi.

12.2. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude valdajatega

ja asjakohaste ametiasutustega.

12.3 Töövõtja peab esitama koheselt töö osa valmides need töö osad, mis on tehnilises kirjelduses

nõutud esitada (nt liiklusuuring, geotehniline uuring, katendi aruanne,), et sellega tagada

projekteerimise sujuvus ja tihe koostöö riigitee omanikuga.

13. Vormistusnõuded

13.1. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik töö osad esitada elektrooniliselt.

13.2. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:

13.2.1. Joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (.dwg tuleb esitada igal juhul)

ning .pdf kujul;

13.2.2. Tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf kujul;

13.2.3. Tekstifailid vormistada .docx ning .pdf kujul;

13.2.4. Lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud

joonte liikide .shx failid;

13.2.5. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised

peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.

13.3. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele

(https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised-) 2 eksemplaris (1

eksemplar ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt xlsx formaadis.

Koostas: Elle Tamm, Transpordiamet, [email protected]

Lisa 1. Projekteeritava ristmiku asukohaskeem

Projekteeritav

ristmik riigitee

8 km 42,77