Otsus

Drive-in ala

P-109

P-44

P-24

P-48

P-43

P-44

P-49

puurkaevu

sanitaarkaitseala 50 m

riigitee kaitsevöönd 50 m

P-35

POS 1

Kõvakattega müügi-

ja laadimisalad

T

e

e

m

a

n

d

i

t

ä

n

a

v

Oti tänav

P ä e v a k i v i t ä n a v

puurkaevu sanitaarkaitseala

vähendamise ettepanek 30 m

A

p i n

k i d

e g

a o

o t e

- j a

p

u h

k e

a l a

P-48

J P

- 2

4

J P

- 2

4

J P

- 2

4 J P

- 1

8

JP-24JP-12

3 3

4

4

4

1 1

6

1 5

2 2

5

4

4

4

1 5

p i n

k i d

e g

a o

o t e

- j a

p

u h

k e

a l a

Krundi pindala

55 526 m²

Ehitusõigus

Krundi kasutamise sihtotstarve (juhtotstarve)*

Hoonete suurim lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

Krundi aadress

ÄB, ÄK 1POS 1 22 000 m2

+ varikatused 2000 m2

Hoonete suurim lubatud absoluutkõrgus

82,00 m

* Krundi kasutamise sihtotstarbed: ÄB – kontori- ja büroohoone maa, ÄK – kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa

+/- 0.00 sidumine: määratakse hoone projektiga.

Korruselisus: Hoone lubatud korruselisus on 1. Ehitisealusest pinnast kuni 700 m2 ulatuses on lubatud neli korrust.

Planeeringuala piir

Olemasolev kinnistupiir

Planeeritud krundipiir

Olemasolev sõidutee

Olemasolev kergliiklustee

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud suurim ehitisealune pind ja võimalik asukoht

Planeeritud varikatus

Planeeritud võimalik juurdepääs krundile

Planeeritud võimalik juurdepääs hoonesse

Planeeritud haljasala

Planeeritud põhimõtteline kõrg- ja madalhaljastus (vt märkus 4)

Planeeritud viibetiik

Planeeritud jalaläijate liikumisteed

Planeeritud ülekäigurada

Planeeritud kõvakattega ala

Planeeritud sõidutee

Planeeritud jalgrattarada

Planeeritud sõidukite liikumissuunad

Planeeritud parkimiskohad

Planeeritud murukivi kattega parkimiskohad

Planeeritud autode / jalgrataste parkimiskohtade arv

Planeeritud võimalik jalgrattaparkla asukoht (vt märkus 6)

Planeeritud bussipeatus

Planeeritud võimalik piirdeaia paiknemine

Likvideeritav objekt

Olemasolev ümbertõstetav alajaam

Ümbertõstetava alajaama uus võimalik asukoht

Puurkaevu sanitaarkaitseala

Puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamise ettepanek

Riigitee kaitsevöönd

Varemprojekteeritud sõidutee (vt märkus 5)

Varemprojekteeritud teekattemärgistus (vt märkus 5)

Varemprojekteeritud kergliiklustee (vt märkus 5)

Varemprojekteeritud kõrghaljastus (vt märkus 5)

Perspektiivne sõidutee

Perspektiivne jalgrattarada

Perspektiivne kergliiklustee

LEPPEMÄRGID

Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneering

PÕHIJOONIS

P-60

JP-24

Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneering

MÄRKUSED 1. Planeeringuala suurus on ca 6,2 ha.

2. Geodeetilise alusplaani on koostanud Maainsener OÜ aprill 2024.a, M 1:500, töö nr GEO 6843.

3. Koordinaadid on L-Est süsteemis, kõrgused EH2000.a. süsteemis.

4. Planeeritud illustratiivse täiskasvanud kõrghaljastuse osakaal moodustab krundi pinnast 10% (5570 m2).

5. Joonisele kantud Päevakivi tänavale varemprojekteeritud sõidutee, teekattemärgistus, kergliiklusteed ning kõrghaljastus lähtub Tinter-Projekt OÜ koostatud tööst nr 47-23-TP "Tartu linn, Laseri tn T33, Kristalli tn pikendus ja Kvartsi tn pikendus. Tänavate põhiprojekti muudatus."

6. Jalgrattaparklad tuleb lahenda ilmastikukindlalt ning nad peavad olema vihma eest kaitstud.

Töö nimetus:

Asukoht:

Huvitatud isik:

Planeerija: Mõõtkava: 1:500

Kuupäev: 03.06.2024Laura Andla

Karbiid OÜ

D.U.K.E.M. OÜ reg.nr: 12769438 tel: +372 55 42 986 e-post: [email protected]

Tartu linn

D.U.K.E.M.

Joonis: Põhijoonis

Joonise nr: 3

Töö nr: DP-24-0319

A

D.U.K.E.M.

D.U.K.E.M. OÜ reg.nr: 12769438

tel: +372 55 42 986

e-post: [email protected]

Töö nr DP-24-0319

Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala

detailplaneering

Ränilinna linnaosa

Tartu linn

Planeeringu koostamise

korraldaja: Huvitatud isik: Planeerija:

Tartu Linnavalitsus Karbiid OÜ Laura Andla

Tartu 2024

D.U.K.E.M. Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneering

Tartu linn

Töö nr DP-24-0319 2

Sisukord

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ......................................................................................... 3

2. Olemasoleva olukorra iseloomustus .................................................................................................... 4

3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed ......................................... 5

4. Planeeringu lahendus .......................................................................................................................... 7

4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ......................................................................................... 7

4.2. Krundi ehitusõigus ........................................................................................................................ 7

4.3. Krundi hoonestusala piiritlemine .................................................................................................. 7

4.4. Liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................................................................................... 8

4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ........................................................................................... 10

4.6. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ............................................................................................. 11

4.7. Ehitistevahelised kujad ............................................................................................................... 11

4.8. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ........................................................................................... 11

4.8.1. Veevarustus ja tuletõrjeveevarustus .............................................................................. 11

4.8.2. Kanalisatsioon ................................................................................................................ 12

4.8.3. Sademeekanalisatsioon ................................................................................................. 12

4.8.4. Elektrivarustus ............................................................................................................... 12

4.8.5. Soojavarustus ................................................................................................................. 13

4.8.6. Sidevarustus ................................................................................................................... 13

4.8.7. Taastuvenergia ja maakütte kasutamine ....................................................................... 13

4.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ............................................... 14

4.10. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine .................................................................. 15

4.11. Servituutide vajaduse määramine ............................................................................................ 15

4.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................ 16

4.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ........................................ 16

4.14. Planeeringu rakendamise tingimused ...................................................................................... 16

Joonised ................................................................................................................................................. 19

1. Olemasolev olukord M1:500 .............................................................................................................. 20

2. Funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M1:5000 ........................................................................ 21

3. Põhijoonis M1:500 ............................................................................................................................. 22

4. Tehnovõrgud M1:500 ........................................................................................................................ 23

D.U.K.E.M. Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneering

Tartu linn

Töö nr DP-24-0319 3

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tartu Linnavalitsus.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda võimalusi ehitusõiguse määramiseks

ärihoone rajamiseks. Lisaks lahendatakse liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine,

haljastus ja heakord.

Planeeringualal kehtib Tartu Linnavalitsuse 02.05.2023 korraldusega nr 471 kehtestatud

Ringtee tn 83, Ringtee tn 89 ja Raudtee tn 114b kruntide ja lähiala detailplaneering. Käesoleva

detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtiv detailplaneering antud planeeringuala

ulatuses kehtetuks.

Lähtedokumendid

 Tartu Linnavalitsuse 07. juuni 2024 a. korraldus nr 489 „Teemandi, Päevakivi ja Oti

tänavate vahelise ala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“;

 Tartu linna üldplaneering;

 Ringtee tn 83, Ringtee tn 89 ja Raudtee tn 114b kruntide ja lähiala detailplaneering

(kehtestatud Tartu Linnavalitsuse 02.05.2023 korraldusega nr 471).

Alusplaan

Detailplaneeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Maainsener OÜ tööd (töö nr GEO

6843, koostatud aprill 2024. a).

D.U.K.E.M. Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneering

Tartu linn

Töö nr DP-24-0319 4

2. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeritav ala suurusega ca 6,2 ha asub Ränilinna linnaosas Lääneringtee ääres.

Tabelis 1 on toodud andmed planeeritava ala kohta.

Tabel 1. Planeeringuala maaüksuste andmed

Krundi aadress Katastritunnus Pindala m2 Maakasutuse sihtotstarve

Päevakivi tn 2//4 79301:001:1324 6032 ärimaa 100%

Päevakivi tn 6 79301:001:1320 7101 ärimaa 100%

Päevakivi tn 8 79301:001:1319 6889 ärimaa 100%

Oti tn 4 79301:001:1321 9683 ärimaa 100%

Tiitsu tänav 79301:001:1340 3220 transpordimaa 100%

Tiitsu tn 3 79301:001:1322 7512 ärimaa 100%

Tiitsu tn 4 79301:001:1323 4163 ärimaa 100%

Tiitsu tn 5 79301:001:1333 10925 ärimaa 100%

Teemandi tänav T13

(hõlmatud osaliselt) 79301:001:1353 11496 transpordimaa 100%

Teemandi tänav T15

(hõlmatud osaliselt) 79301:001:0566 6653 transpordimaa 100%

Krundid on moodustatud Ringtee tn 83, Ringtee tn 89 ja Raudtee tn 114b kruntide ja lähiala

detailplaneeringu alusel. Planeeringualasse hõlmatud kruntidele on nimetud planeeringuga

määratud ehitusõigus ärihoonete ehitamiseks ehitisealuse pinnaga kokku kuni 16 500 m2.

Planeeritud hoonete absoluutkõrgused on vahemikus 77,30 – 82,00 m.

Planeeritav ala on hoonestamata. Juurdepääs planeeringualale on võimalik Teemandi tänavalt.

Päevikivi tänav on väljaehitamisel ning Oti tänav projekteerimisel.

Planeeringuala on tasase reljeefiga. Planeeringuala absoluutkõrgused jäävad vahemikku 66,40

– 69,70 m. Planeeritav maa-ala on valdavalt lage. Väärtuslikku haljastust alal ei leidu.

Planeeringualal ning selle lähiümbruses ei asu loodus- ega muinsuskaitsealuseid objekte ega

mälestisi.

Planeeringualale on rajatud maakaabelliinid liitumiskilpidega ning alajaam. Päevakivi ja Oti

tänavatele on väljaehitatud maa-alused trassid (elekter, tänavavalgustus, vesi, kanalisatsioon,

sadeveekanalisatsioon).

Olemasolev olukord on kajastatud joonisel 1.

D.U.K.E.M. Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneering

Tartu linn

Töö nr DP-24-0319 5

3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja

linnaehituslikud seosed

Planeeringuala asub Tartu linna edelaosas, kesklinnast ca 4 km kaugusel. Planeeringualast

loodesse jääb ca 1 km kaugusele Lõunakeskus, ca 300 m kaugusele Selver ning ca 400 m

kaugusele lasteaed Hellik. Planeeringuala piirneb kirdest Teemandi tänavaga, loodest Päevakivi

tänavaga, edelst Oti tänavaga ning kagust Raudtee tn 102a ja Raudtee tn 100 kinnistutega.

Planeeringualast ca 40 m kaugusele kirdesse jääb riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

maantee (Lääneringtee), mille kaitsevöönd ulatub osaliselt planeeringualale ning ca 60 m

kaugusele kagusse jääb Tartu-Valga raudtee.

Planeeringualale ulatub osaliselt naaberkrundil (Raudtee tn 100) paikneva puurkaevu

sanitaarkaitsevöönd 50 m.

Lähim olemasolev ühistranspordi peatus asub Teemandi tänaval (Kvartsi), planeeringualast ca

120 m kaugusel. Päevakivi tänavale, planeeringuala loode osasse, on projekteeritud

bussipeatus.1

Olemasolevast hoonestusest asuvad planeeringuala kontaktvööndis korter- ja üksikelamud

ning ärihooned. Kontaktvööndis asuvad korterelamud on ehitatud erinevatel ajaperioodidel.

Planeeringualast edelasse ca 300 m kaugusele jäävad Nõukogude ajal 1970-1980-ndatel

aastatel tüüpprojektide alusel ehitatud viiekorruselised korterelamud, mille kõrgused on 16,2

m ning ehitisealused pinnad jäävad vahemikku 654 – 1417 m2. Korterelamute vahel asuvad

maa-alused garaažid. Planeeringualast läänes ja loodes ca 120 m kaugusel asuvad 2017.-2024.

aastatel ehitatud kolme- kuni neljakorruselised korterelamud, mille absoluutkõrgused jäävad

vahemikku 81.30 – 86.30 m ning ehitisealused pinnad jäävad vahemikku 663,2 – 1387 m2.

Planeeringualast edelasse jäävad kolm üksikelamut, mille absoluutkõrgused on vahemikus

74.92 – 75.72 m ning ehitisealused pinnad vahemikus 113 – 260 m2. Planeeringualast kirdesse

jäävad 2-korruselised ärihooned absoluutkõrgustega vahemikus 78.90 – 80.60 m ning

ehitisealuste pindadega vahemikus 565 – 3765 m2.

Planeeringualast loodesse on Ringtee tn 83, Ringtee tn 89 ja Raudtee tn 114b kruntide ja

lähiala detailplaneeringuga2 planeeritud ärihooned, mille maksimaalsed lubatud ehitisealused

pinnad jäävad vahemmiku 300 - 4200 m2 ning planeeritud absoluutkõrgused vahemikku 79.30

– 86.80 m. Planeeringualast edelasse on planeeritud korterelamud ehitisealuste pindadega

vahemikus 700 – 800 m2 ning absoluutkõrgustega 79.40 – 80.40 m. Planeeringualast idasse,

Lääneringteest teisele poole, on Raudtee tn 82 krundi detailplaneeringuga3 planeeritud

ärihoone ehitisealuse pinnaga 5600 m2 ning kõrgusega 81.00 m. Planeeringualast põhja ja

kagusse näeb üldplaneering ette ärimaad.

Ringtee tn 83, Ringtee tn 89 ja Raudtee tn 114b kruntide ja lähiala detailplaneeringuga

planeeritud teedevõrk ning krundistruktuur on korrapärased. Välja on ehitatud

planeeringualast kirdesse jääv Teemandi tänav ning ehitamisel on planeeringualast loodesse

1 Tartu linn, Laseri tn T33, Kristalli tn pikendus ja Kvartsi tn pikendus. Tänavate põhiprojekti muudatus. Tinter-

Projekt OÜ, töö nr 47-23-TP. 2 Kehtestatud Tartu Linnavalitsuse 02.05.2023 korraldusega nr. 471.

3 Kehtestatud Tartu Linnavalitsuse 30.05.2023 korraldusega nr. 586.

D.U.K.E.M. Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneering

Tartu linn

Töö nr DP-24-0319 6

jääv Päevakivi tänav. Oti tänav on väljaehitamata. Teemandi tänava äärde on rajatud 3 m

laiune asfaltkattega kergliiklustee. Päevakivi tänava äärde mõlemale poole teed on

projekteeritud 3 m laiused kergliiklusteed, mis on väljaehitamisel.

Peamised olemasolevad jalakäijate ja jalgratturite liikumisteed kulgevad mööda Teemandi

tänaval paiknevat kergliiklusteed. Üldplaneeringu ning Ringtee tn 83, Ringtee tn 89 ja Raudtee

tn 114b kruntide ja lähiala detailplaneeringuga on planeeritud jalakäijate ja jalgratturite

liikumisteed Päevakivi ja Oti tänavate äärde mõlemale poole teed. Lisaks on planeeritud

jalakäijate juurdepääs planeeringualast loodesse jäävalt üldplaneeringukohaselt haljasalalt

ning keskväljakult. Planeeringualale jalakäijate juurdepääsude planeerimisel on arvestatud

olemasolevaid ning varem planeeritud peamisi kergliiklejate liikumisteid. Peamisi liikumisteid

mööda tulles on kavandatud juurdepääsud selliselt, et oleks võimalik nii Teemandi, Oti kui ka

Päevakivi tänavalt ning keskväljakult tulles planeeringualale pääseda sõiduteed mitut korda

ületamata.

Detailplaneeringuga kavandatud maakasutuse, hoonestusala ja ehitusõiguse määramisel ning

liiklus- ja parkimiskorralduse lahendamisel on lähtutud planeeringuala olemasolevast

situatsioonist, kontaktvööndi analüüsist ja Tartu linna üldplaneeringust. Üldplaneering näeb

alale ette ärihoone maa-ala. Planeeringuala jääb asumisse RL4, mille kohaselt on ala

reserveeritud magistraaltänavate lähedusest tuleneva äripotentsiaali realiseerimiseks ning

vastavate, kas piirkondliku või ülelinnalise tähtsusega kaubandus- ja teenindusettevõtete

ehitamiseks. Suurim lubatud korruselisus on üldplaneeringu kohaselt 3-5 ning maksimaalne

hoonestustiheduse näitaja (FAR) 0,7. Planeeritud tihedusindeks on 0,43 ning hoone

planeeritud maksimaalne lubatud absoluutkõrgus on 82.00 m, mis on kooskõlas kehtiva

detailplaneeringuga (kehtiva detailplaneeringu kohaselt on hoonete absoluutkõrgused on

vahemikus 77,30 – 82,00 m). Planeeritud mahus ärihoone rajamine on kooskõlas

üldplaneeringuga.

Funktsionaalseid ja linnaehituslikke seoseid kajastab joonis 2.

D.U.K.E.M. Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneering

Tartu linn

Töö nr DP-24-0319 7

4. Planeeringu lahendus

Detailplaneeringu ruumilise arengu eesmärgiks on Tartu linna üldplaneeringu elluviimine läbi

piirkonda sobiva hoonestuse rajamise.

Planeeringu lahendusega määratakse ehitusõigus ärihoone rajamiseks. Krundile on

planeeritud kauplusehoone ehitisealuse pinnaga kuni 22 000 m2 (koos varikatustega 24 000

m2) ning absoluutkõrgusega 82.00 m (kõrgus maapinnast 13,8 m) ning kauplusehoone taha

müügi- ja laadimisalad. Põhijoonisel (joonis 3) on esitatud hoone ja müügi- ja laadimisalade

orienteeruv paiknemine.

4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeringualale on kavandatud üks kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa krunt, mis

moodustatakse Päevakivi tn 2//4, Päevakivi tn 6, Päevakivi tn 8, Oti tn 4, Tiitsu tänav, Tiitsu tn

3, Tiitsu tn 4 ja Tiitsu tn 5 kinnistute liitmisel.

4.2. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigus on toodud tabelina põhijoonisel (joonis 3).

Hoonete suurima lubatud ehitisealuse pinna puhul on arvestatud Tartu linna üldplaneeringuga

määratud tihedusindeksit (FAR). Tihedusindeks illustreerib hoone(te) suletud brutopinna

suhet krundi pindalasse. Üldplaneeringuga lubatud maksimaalne tihedusindeks on

planeeringualal 0,7. Planeeritud tihedusidneks on 0,43 jäädes üldplaneeringuga lubatu

piiresse.

Maksimaalse kõrguse määramisel on arvestatud kontaktvööndis asuva olemasoleva ja

varemplaneeritud hoonestuse kõrgusega.

Hoone lubatud korruselisus on 1. Ehitisealusest pinnast kuni 700 m2 ulatuses on lubatud neli

korrust.

Planeeritud ehitiste kasutamise otstarbed on vastavalt Majandus- ja taristuministri 02.06.2015

määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ järgnevad:

 12100 – majutus- ja toitlustushooned

 12200 – büroohooned

 12300 – kaubandus- ja teenindushooned

 12529 – muu laohoone

Tartu linnal on õigus projekteerimisel lubada täiendavaid otstarbeid, mis vastavad Tartu linna

üldplaneeringule ja sobivad piirkonda.

Parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb enne planeeritud ehitusõiguse realiseerimist

läbi viia vähemalt kolme kutsutud osalejaga arhitektuurivõistlus.

4.3. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljaspoole hoonestusalasid on hoonete püstitamine keelatud.

D.U.K.E.M. Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneering

Tartu linn

Töö nr DP-24-0319 8

Hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab

vabamalt valida hoonestuse paiknemist ja konfiguratsiooni projekteerimise käigus.

Hoone paigutusel ja mahu kavandamisel tuleb arvestada tihedusindeksi, normikohase

parkimislahenduse ning (kõrg)haljastuse tagamisega. Hoonestusalasse võib rajada parklaid ja

istutada puid ning põõsaid.

Planeeritud hoonestusala piiritlemine ja sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel

(joonis 3).

4.4. Liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeringualale toimub Teemandi, Päevakivi ning Oti tänavalt.

Põhijoonisel on näidatud põhimõttelised juurdepääsud krundile ning võimalike parkimisalade

paigutus, mis täpsustatakse hoone projektiga. Nii autode kui jalgrataste parkimine on

planeeritud krundisiseselt. Parkimine on lahendatud avaparklana.

Invanõuded tuleb täpsustada vastava projektiga. Väljasõitude ületused tuleb rajada jalakäija- ja

ratturisõbralikud.

Hoone kavandamisel tuleb pöörata tähelepanu jalakäijate liikumise turvalisusele ja

mugavusele. Põhimõttelised jalakäijate liikumisteed on kajastatud põhijoonisel. Parklasiseselt

tuleb kas markeerida või teha sõiduteest eristuvast materjalist vähemalt 1,5 m (+

külgohutusala) laiune ja parkimiskohtadest vähemalt 0,5 m kaugusel olev jalakäiguala

parkimiskohtadest hoone sissepääsuni. Jalakäijate juurdepääsud on joonisel tinglikud,

asukohad täpsustada projekteerimise käigus. Projekteerimisel arvestada jalakäijate

trajektooride loomisel olulisi põhimõtteid (mh otsesus, kõnnitee tasapinna ja katendi

jätkumine, ristudes sõidutee või parklaga, parklates pikkade lõikude vältimine, kus jalakäijal

puudub sõidukitest eraldatud ruum). Detailsemad juhendid on leitavad tööst Tartu jalgsi ja

rattaga liikumise võrgustikud (Artes Terrae 2021).

Krundisiseste teede ja parklate projekteerimisel tagada nõutud haljasala suurus (vt ptk 4.5) ja

normikohane parkimiskohtade arv. Hoone mahtu saab kavandada selliselt, et tagatud oleks

normikohane parkimine. Parklad tuleb haljastusega liigendada.

Planeeritud teed ja parkimisalad kaetakse kõvakattega. Kuumasaarte tekke vältimiseks tuleb

vähemalt osaliselt parkimiskohad ette näha murukivi kattega. Katendi liik täpsustatakse teede

ja parklate projekteerimise käigus. Liikumisteede ja juurdepääsude kavandamisel tuleb tagada

võimalused liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele.

Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2).

Parkimine on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ toodud normatiividele.

Normatiivne parkimiskohtade arv on toodud tabelist 2. Krundi täpne parkimislahendus ja

kohtade arv selgub projekteerimisel, sõltudes realiseeritavast ehitusõigusest ja hoone(te)

kasutusotstarvetest. Parkimiskohtade arvu väljaselgitamiseks ja täpsustamiseks on võimalik

koostada liikluse tekke ja parkimise nõudluse uuring koos erinevate liikumisviiside

juurdepääsetavuse võrdleva analüüsiga.

Jalgrattaparklate kavandamisel tuleb lähtuda Tartu linna jalgrattaparklate tüüptingimustest

ning kehtivast linnatänavate standardist. Jalgrattaparklad tuleb lahendada turvaliselt ja

D.U.K.E.M. Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneering

Tartu linn

Töö nr DP-24-0319 9

ilmastikukindlalt. Jalgrattaparklad peavad olema vihma eest kaitstud. Jalgrattaparklad tuleb

rajada hoone sissepääsude lähedusse.

Krundile kavandatavate ehitiste kasutamise otstarbeid on võimalik rakendada mahus, mis

võimaldab tagada normikohase parkimise ja haljastuse lahenduse.

Tabel 2. Sõiduautode parkimiskohtade arvutus

Krundi

nr Hoone liik

Suletud

bruto-

pind*

Parkimis-

normatiiv

Parkimis-

kohtade arv

Jalgrataste

parkimis-

normatiiv

Jalgrataste

parkimis-

kohtade arv

1

Kauplus 18 000 1/50 360 1/150 120

Ladu 6000 1/150 40 1/12 töötaja

kohta 6

Parkimiskohtade arv kokku: 400 126

Planeeritud parkimiskohtade arv: 444 126

*Täpne suletud brutopind pannakse paika projekteerimisel.

4.4.1. Erinevate liikumisviiside analüüs

Juurdepääsu võimalused planeeringualale on head nii jalgsi, ratta, ühistranspordi kui

sõiduautoga liigeldes. Teemandi tänava ääres asub olemasolev asfaltkattega 3 meetri laiune

kergliiklustee ning Kvartsi bussipeatus. Kergliiklustee on ühendatud Tartu linna ja selle

lähiümbruse jalg- ja jalgrattateede võrgustikuga, mis tagab võimaluse katkestuseta

liikumisvõimalused linna olulisimate tõmbekeskustega ja kesklinnaga. Jalgratta kasutuse

atraktiivsus on suurim kuni 5 km pikkuste liikumiste puhul. Tartu kesklinn jääb planeeringualast

täpselt sobivale kaugusele. Jalgrataste parkimine planeeritakse Tartu linna üldplaneeringus

määratletud mahus ning ilmastikukindlalt. See võimaldab hoida jalgrattaid turvaliselt ning

kuivas keskkonnas suurendades jalgrattakasutuse atraktiivsust.

Planeeringualale, Päevakivi tänava äärde on planeeritud bussipeatus. Olemasolev lähim

bussipeatus jääb Teemandi tänavale (Kvartsi). Planeeringuala lähistele, Aardla tänavale jääb Fi

bussipeatus, mida läbivad liinid 1, 6, 9, 9A ja 11. Olemasolev ühistranspordivõrk võimaldab

jõuda 13 minutilise sõiduaja jooksul Tartu kesklinna. Samuti on võimalik ümberistumiseta

jõuda enamike oluliste tõmbekeskusteni. Ühistranspordi kättesaadavus ja ühendusaeg

tagavad, et autoliiklus ei taga peamiste ühendusteede puhul olulist ajalist eelist. Seega on

olemasolev bussiühendus piisavalt atraktiivne, et ei tekiks vajadust autokasutuse järele.

Autoliiklusele tagatakse ühendus Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavatelt. Parkimise paigutamisel

on eelistatud lahendused, mis väldivad suurte, liigendamata avaparklate kujunemist.

Tartu linn on seadnud eesmärgiks vähendada auto kasutamist ning suurendada kergliikluse ja

ühistranspordi osakaalu igapäevastest liikumistest. Eeltoodust lähtuvalt võib öelda, et

planeeringuala hea ühistranspordi kättesaadavus ja jalgrattaga liikumise head tingimused

tagavad Tartu linna üldiste arengueesmärkide täitmise.

Ringtee tn 83, Ringtee tn 89 ja Raudtee tn 114b kruntide ja lähiala detailplaneeringu

liiklusanalüüsis toodi välja, et tulenevalt detailplaneeringuala hoonestuse funktsionaalsusest

ning prognoositavast liikuvusest planeeringualale ja planeeringualalt välja lisandub

hommikusel tipptunnil alaga piirnevatele tänavatele kokku 70 sõidukit. Neist 17 liigub suunaga

planeeringualale ning 53 planeeringualalt välja. Õhtusel tipptunnil lisandub detailplaneeringu

realiseerumisel planeeringualaga piirnevatele tänavatele kokku 71 sõidukit, millest 48 liigub

suunaga planeeringualale ja 23 välja. Tipptunnivälisel perioodil on lisanduva liikluse maht

D.U.K.E.M. Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneering

Tartu linn

Töö nr DP-24-0319 10

väiksem. Analüüsis järeldati, et detailplaneeringu realiseerimine liiklusprobleeme kaasa ei too.

Kehtestatud detailplaneeringus oli käesoleva planeeringualaga hõlmatud kruntidel

normatiivne parkimiskohtade arv kokku 566. Käesolevas detailplaneeringus on planeeritav

parkimiskohtade arv 444, mistõttu võib eeldada, et planeeringulahenduse realiseerimine

liiklusprobleeme kaasa ei too.

Skeem 1. Väljavõte Ringtee tn 83, Ringtee tn 89 ja Raudtee tn 114b kruntide ja lähiala detailplaneeringu

liiklusanalüüsist

* K – genereeritu liiklust (sõidukit) ühe normatiivse parkimiskoha kohta.

4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Kõrghaljastuse vähim osakaal krundi pinnast peab olema vähemalt 10%. Kõrghaljastuse

osakaalu arvestatakse täiskasvanud liigi võraulatuse alusel.

Haljasala projekteerimisel arvestada võimalusega rajada alale liigvee ärajuhtimise

lahendamiseks viibetiike.

Haljastuse kavandamisel peab looma selle kasvuks sobilikud tingimused. Tagatud peab olema

liigile omane valgustus- ja ruumivajadus. Kasvupinnase hulk ja istutusala suurus peavad olema

piisavad istiku edasiseks kasvuks. Kavandatav haljastus peab olema liigi- ja rinderohke. Krundi

haljastuse osakaalu hulka ei loeta kitsaid siile krundi piiril, kraavi servi, jäätmaad, mis tekib

näiteks hoone tagaseina ja piirde vahelisele alale jms alasid. Kruntide haljastuse lahendus

tuleb anda hoone projektiga, lahendus peab valmima ehitisega samaaegselt.

Haljastuse projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ja

EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses“.

Nii külastajate kui ka töötajate seisukohalt tuleb rajada krundisisestele haljasaladele puhkeala.

Avalikkusele mõeldud tegevuse korral (kaubandus- ja vabaajakeskused ning

teenindusettevõtted) peavad välialad olema esinduslikult kujundatud ning võimaldama

lühipuhkust (istumisvõimalused). Puhkealad on planeeritud hoone sissepääsude lähedale

haljasaladele.

Kui krundile kavandatakse ulatuslik kõvakattega laoplats/teenindusõu, peab halveneva

mikrokliima kompenseerimiseks, sh soojussaarte tekkimise riski maandamiseks rajama

eraldushaljastuse põõsaste või kõrghaljastusega. Lisaks kõrg- ja madalhaljastusega

eraldushaljastuse rajamisele, on soojussaarte tekkimise riski maandamiseks võimalik

kasutusele võtta järgmised meetmed:

 Sadevemevee immutamiseks näha ette immutusalasid, viibetiike või imbpeenraid.

Immutusaladelt tulev aurustuv niiskus aitab jahutada ümbritsevat ala.

 Kasutada pinnakattematerjale, mis ei kuumene nii palju kui asfalt. Näiteks poorseid või

heledamaid materjale, mis neelavad vähem päikesekiirgust ning aitavad hoida pinda

jahedamana. Parkimisaladel tuleb kasutada osaliselt murukivi.

 Parklate liigendamisel kasutada valdavalt suurekasvulisi puid, mis tekitavad kõvakattega

aladele rohkem varju.

D.U.K.E.M. Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneering

Tartu linn

Töö nr DP-24-0319 11

Avaparklad tuleb liigendada kuni 20-kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid, madal-

ning kõrghaljastust. Parklasse tuleb projekteerida vähemalt üks puu 20 parkimiskoha kohta.

Väljasõidul tuleb vältida nähtavust piirava haljastuse kasutamist.

Piirded ei ole lubatud, välja arvatud ladustamisplatside jms majandussuunitlusega osade

piiramiseks. Planeeringuga on ette nähtud osaliselt piirdeaedade rajamine planeeritud müügi-

ja laadimisalade piiramiseks. Piirdeaedade võimalik paiknemine on toodud põhijoonisel (joonis

3).

Krundi jäätmete kogumise korraldab krundi valdaja. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse

kinnistesse prügikonteineritesse. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid

jäätmeid vastavalt kehtestatud Jäätmeseaduse nõuetele või andma need käitlemiseks üle

selleks õigust omavale ettevõttele.

Lume ladustamine on lubatud ainult ajutiselt kõvakattega aladel. Kokku kogutud lumi tuleb

kinnistult ära vedada. Lume ajutisel ladustamisel tuleb arvestada, et oleks tagatud normatiivne

parkimiskohtade arv.

Heakorra tagamisel tuleb järgida Tartu linna heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid.

4.6. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna olulist tõstmist. Lubatud on reljeefi ühtlustamine

ehitustingimuste parandamiseks ning parkimisaladel sadevee ärajuhtimiseks.

Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale ning kindlustada vee

mittevalgumine naaberkinnistutele.

Vertikaalplaneerimisel ja haljassaarte äärekivide kõrguse määramisel arvestada sademevete

saartele suunamise vajadusega.

4.7. Ehitistevahelised kujad

Hoonetevahelise tuleohutuskuja laiuseks sätestab siseministri määrus nr 17 “Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded” 8 meetrit, olenemata hoone tulepüsivusklassist. Kui

hoonetevaheline tuleohutuskuja laius on alla 8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada

ehituslike või muude abinõudega.

4.8. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Planeeringuga on antud tehnovõrkude ja rajatiste võimalikud asukohad ja ehitustingimused,

mis täpsustatakse projekteerimise staadiumides.

4.8.1. Veevarustus ja tuletõrjeveevarustus

Veevarustuse planeerimisel on aluseks AS Tartu Veevärk 22.05.2024 väljastatud tehnilised

tingimused nr 23ARE-2-DT-32.

Päevakivi tänava De 160 veetorustikust on Päevakivi 2//4, 6 ja 8 kinnistutele ehitatud De 90

ühendustorud ning Tiitsu tänava kinnistule De 110 ühendustoru. Oti tänaval paikneb

olemasolev De 160 veetorustik. Vastavalt tehnilistele tingimustele tuleks lahendada

veevarustus Päevakivi tänavale väljaehitatud ühendustoru kaudu. Lähtudes arendaja soovist

viia tehnovõrgud planeeritava hoone tagumisele küljele, on veevarustus planeeritud Oti

tänava olemasolevast De 160 veetorustikust. Planeeringuala varustatakse veega ühe

veeühenduse ja veemõõdusõlme kaudu.

D.U.K.E.M. Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneering

Tartu linn

Töö nr DP-24-0319 12

Tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjeveevarustus on lahendatud piirkonnas olemasolevate hüdrantide kaudu. Vastavalt

siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 § 6 lõige 3 peab veevõtukoht paiknema ehitise

sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri

kaugusel. Lähimad tuletõrjehüdrandid asuvad Päevakivi tänaval Päevakivi 3 kinnistu piiri

kõrval, Päevakivi ja Oti tänavate ristmikul ning Lääneringtee, Teemandi ja Päevakivi tänavate

ringristmikul.

4.8.2. Kanalisatsioon

Reoveekanalisatsiooni planeerimisel on aluseks AS Tartu Veevärk 22.05.2024 väljastatud

tehnilised tingimused nr 23ARE-2-DT-32.

Päevakivi tänava De 200 reoveekanalisatsioonitorustikust on Päevakivi 2//4, 6 ja 8 kinnistutele

ehitatud De 160 ning Tiitsu tänava kinnistule De 200 ühendustoru. Oti tänaval paikneb

olemasolev De 315 reoveekanalisatsioonitorustik. Tehnilised tingimused näevad ette

planeeritava hoone reovee juhtimise olemasolevate ühendustorude kaudu Päevakivi tänava

De 200 reoveekanalisatsioonitorustikku. Lähtudes arendaja soovist viia tehnovõrgud

planeeritava hoone tagumisele küljele, on reovesi planeeritud juhtida Oti tänava olemasolevasse De 315 reoveekanalisatsioonitorustikku.

4.8.3. Sademeekanalisatsioon

Sademeveekanalisatsiooni planeerimisel on AS Tartu Veevärk 22.05.2024 väljastatud

tehnilised tingimused nr 23ARE-2-DT-32.

Päevakivi tänava sademeveekanalisatsioonitorustikust on Päevakivi 2//4, 6 ja 8 kinnistutele

ehitatud De 160 ühendustorud ning Tiitsu tänava kinnistule De 250 ühendustoru. Oti tänaval

paikneb olemasolev De 500 sademeveekanalisatsioonitorustik. Planeeritud parkla sademevesi

on juhitud välja ehitatud ühendustorude kaudu Päevakivi tänava

sademeveekanalisatsioonitorustikku. Hoone taha planeeritud kõvakattega aladelt on

sademevsi juhitud Oti tänaval asuvasse sameveekanalisatsioonitorustikku.

Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveeüsteemis tuleb planeeringualal

sademevee vooluhulka (l/s) piirata. Vooluhulga (l/s) reguleerimiseks kasutada võimalikul

määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning planeerida kruntidele reguleeriv maht

(mahuti, torud vmt). Nõuded vooluhulga piiramiseks täpsustatakse ehitusprojekti

koostamiseks väljastatavates tehnilistes tingimustes.

Katuse sademevesi tuleb suunata väljaspool hoonet maapinnale, kust see voolab

sademeveelehtritesse ja restkaevudesse.

Parkla sademevee puhastamiseks rajada liivapüüdur ja I-klassi õlipüüdur.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku ei ole lubatud.

4.8.4. Elektrivarustus

Elektrivarustuse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 23.04.2024 väljastatud tehnilised tingimused

nr 471730.

Detailplaneeringu ala elektrivarustus tagatakse olemasoleva alajaama AJ14855:(Veeriku)

baasil. Planeeringuga nähakse ette olemasoleva alajaama ümbertõstmine, kuna see paikneb

planeeritud lahendust arvestades ebasobivas asukohas ning piirab liigselt hoone paigutamist

D.U.K.E.M. Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneering

Tartu linn

Töö nr DP-24-0319 13

krundil. Planeeringuga tehakse ettepanek tõsta alajaama loode suunal Päevakivi täna poole.

Täpne ümbertõstetava alajaama asukoht pannakse paika projekteerimisel. Alajaama

teenindamiseks peab olema tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste kasutusõiguse tagamiseks on planeeritud alajaamale servituudi

ala, mis on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 4).

Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus antakse edasistes

projekteerimisetappides. Planeeritud parkla peab olema varustatud laadimistaristuga.

4.8.5. Soojavarustus

Soojavarustuse aluseks on Gren Tartu AS poolt 18.04.2024 koostatud tehnilised tingimused nr

52/24.

Planeeritud ühendus soojusvõrguga on ette nähtud Oti tänavale projekteeritud4

soojustorustiku (EHR kood 221438807) vabalt otsalt. Soojatorustik on planeeritud rõhuklass

PN16 eelisoleeritud torustikuna, lähtuda tuleb EVS 843 „Linnatänavad“ nõuetest

tehnovõrkude kujade ja kaitsetsoonide kohta. Täpne soojavarustuse lahendus anda

projekteerimisel.

4.8.6. Sidevarustus

Planeeringuga sidevarustust ei lahendata. Vajaduse korral on võimalik side lahendada hiljem

projekteerimise staadiumis.

4.8.7. Taastuvenergia ja maakütte kasutamine

Tiheasustusega aladel võib alternatiivseid energiaallikaid kasutada osalise energia vajaduse

katteks.

Päikeseenergia kasutamine sõltub hoonestuse asukohast ja hoone arhitektuursest

lahendusest. Maakütte kasutamise efektiivsus sõltub ehitusgeoloogilistest tingimustest ja

suures osas hoonestatud ala ja hoonestamata ala pindala suhtarvust. Vaivundamentide

rajamisel oleks võimalik kasutada nn energiavaiasid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta

(Euroopa Parlament, 19.05.2010), ütleb, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema

liginullenergiahooned. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja

tehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded.

Uute hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel

lokaalsele tootmisele. Projekteerimisel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks,

samuti on soovitav kavandada alternatiivsete energiaallikate kasutamist.

Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia

allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka

vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri

tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja

päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine.

Taastuvenergia allikana päikesepaneelide kasutamisel on muuhulgas võimalik kasutada

ehitisintegreeritud paneele, mille saab paigaldada katusele, fassaadile või päikesevarjuna

akende kohale.

4 Soojatooja OÜ tööprojekt nr 2345 „Tartu, Laseri tn – Ringtee tn kaugküttetorustiku rajamine“.

D.U.K.E.M. Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneering

Tartu linn

Töö nr DP-24-0319 14

4.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju

hindamine. Tegevus on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga ega põhjusta eeldatavalt

negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt

ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt

planeeringualaga.

Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad Tartu-Valga raudtee ning Tartu – Võru – Luhamaa

maantee. Tee omanik (Transpordiamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest

põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala kontaktvööndisse jäävad Lääneringtee ning Tartu-Valga

raudtee, on planeeringu koostamisel arvestatud liiklusest põhjustatud müraga. Lääneringtee

ning raudtee liiklusest põhjustatud müra ulatust on planeeringu koostamisel hinnatud

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusele nr 32. Välisõhus levivat müra reguleerib

atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS) ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4

alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra

sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Liiklusmüra

sihtväärtused planeeringualal on 60 dB päeval ja 50 dB öösel.

Vastavalt Tartu linna välisõhu strateegilisele mürakaardile (koostaja Estonian, Latvian &

Lithuanian Environment OÜ, 2022) jääb päeval Lääneringteelt tulev müra ligikaudu 25 m

ulatuses vahemikku 55-60 dB, ülejäänud osas valdavalt vahemikku 50-55 dB ning osaliselt

planeeringuala edela osas vahemikku 45-50 dB. Suuremas osas jääb planeeringualale ulatuv

raudteelt tulev müratase päeval vahemikku 40-45 dB ja 45-50 dB ning osaliselt kagu osas

vahemikku 50-55 dB. Öösel jääb Lääneringteelt tulev müratase ligikaudu 25 m ulatuses

vahemikku 45-50 dB ja ülejäänud planeeringuala osas vahemikku 40-45 dB ning osaliselt

planeeringuala edela osas alla 40 dB. Raudeteelt tulev müratase jääb öösel planeeringuala

kagu osas osaliselt vahemikku 45-50 dB ning ülejäänud planeeringualal vahemikku 40-45 dB

või alla selle.

Eeltoodust lähtuvalt saab järeldada, et liiklusmüra jääb normide piiresse, kuid soovitatav on

kasutusele võtta järgmised meetmed hoonesisese müra leevendamiseks:

 hoone seinakonstruktsioonid planeerida tõhusa heliisolatsiooniga;

 akende valikul hoone teepoolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende

heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Soovitav on kasutada

kolmekordseid õhkvahega klaaspakettaknaid;

 hoone ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid ja võimalusel

kavandada vaikset siseruumi nõudvad ruumid mitte riigiteepoolsele küljele;

 õhusaaste vähendamiseks on võimalik hoonesse paigaldada õhupuhastusega

sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemid.

Planeeritud hoone välispiirete projekteerimisel tuleb arvestada, et müra normtasemed

ruumides peavad vastama Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 ja Eesti Standardis

842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ esitatud normtasemetele.

D.U.K.E.M. Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneering

Tartu linn

Töö nr DP-24-0319 15

Projekteeritava hoone tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms)

valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning sellega, et

tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale

tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon, tolm

ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et

lahendatud oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal

häirida piirkonna elanikke. Kuna mõjualas on müratundlikud alad, tuleb ehitusprojektis näha

ette müra vähendavad meetmed.

Jäätmete kogumise korraldab krundi valdaja. Olmejäätmete kogumine lahendada vastavalt

jäätmeseadusele ja Tartu linna jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse

kinnistesse prügikonteineritesse (soovitavalt maa-alused süvakonteinerid), millele on vajalik

tagada vaba juurdepääs. Eraldi konteinereid kasutada sorteeritud ja olmejäätmetele.

Prügikonteinerite võimalik asukoht täpsustada hoonete projekteerimise käigus.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada naaberkinnistul Raudtee tn 100 asuva

puurkaevu sanitaarkaitsevööndi vähendamiseks 30 meetrini. Eesti Geoloogiakeskuse põhjavee

kaitstuse kaardi kohaselt on piirkonnas põhjavesi keskmiselt kaitstud. Kuni puurkaevu

sanitaarkaitsevööndi vähendamiseni, tuleb arvestada sanitaarkaitsevööndist tulenevate

kitsendustega.

4.10. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine

Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike

põhimõtete järgi. Need peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Hoonete projekteerimisel

tuleb lähtuda tingimusest, et nende arhitektuur peab olema linnaruumi arhitektuuriliselt

rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale.

Viimistlusmaterjalide valikul kasutada vastupidavaid, kvaliteetseid ning linnakeskkonda

sobivaid materjale. Fassaadide lahendamisel on soovitav kasutada erinevate materjalide

liigendamist. Imiteerivate materjalide ja palgi kasutamine välisviimistlusena ei ole lubatud.

Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline.

Arhitetuurinõuded täpsustuvad arhitektuurivõistluse tulemusel.

4.11. Servituutide vajaduse määramine

Käesoleva planeeringuga määratakse servituutide seadmise vajadus lähtuvalt

asjaõigusseadusest. Servituudid on toodud tehnovõrkude joonisel (joonis 4). Servituudialad

täpsustuvad projekteerimisel.

Tabel 3. Servituutide seadmise vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/isik Servituudi sisu

POS 1 Elektrivõrgu valdaja Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada

kinnisasjal asuvat komplektalajaama.

D.U.K.E.M. Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneering

Tartu linn

Töö nr DP-24-0319 16

Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/isik Servituudi sisu

Raudtee tn 102a Elektrivõrgu valdaja Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada läbi

kinnisasja planeeritud madalpinge maakaablit.

4.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste planeerimisel on lähtutud Eesti Standardist EVS

809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur“.

Järgnevalt on toodud kokkuvõte kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest:

 elav keskkond;

 hea nähtavus ja valgustatus;

 selgelt eristatavad juurdepääsud;

 korrashoid.

Lisaks on soovitav arvestada järgmiste kuritegevus riske vähendavate aspektidega:

 atraktiivne arhitektuur, materjalid ja värvid vähendavad vandalismiohtu;

 kasutada tugevaid ning vastupidavaid ukse- ja aknaraame, uksi, aknaid ja lukke;

 planeeritud hoone varustada signalisatsiooni ja videovalvesüsteemidega;

 parkla jälgimine videovalve abil vähendab autodega seotud kuritegude riski.

4.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei

ohusta selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Ehitamise või

kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

4.14. Planeeringu rakendamise tingimused

Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojektide koostamisel ja maakorralduslike

toimingute teostamisel.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või

ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja

riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne Tartu linnale kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks

kasutamiseks ette nähtud rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste sh

sademeveekanalisatsiooni (edaspidi avalikud rajatised) väljaehitamiseks ega vastavate kulude

kandmiseks.

Päevakivi tn 2//4, Päevakivi tn 6, Päevakivi tn 8, Tiitsu tn 3, Tiitsu tn 4, Tiitsu tn 5, Oti tn 4 ja

Tiitsu tänav kinnistute igakordne omanik (edaspidi arendaja) tagab avalike rajatiste

D.U.K.E.M. Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneering

Tartu linn

Töö nr DP-24-0319 17

väljaehitamise ja sellega seotud kulutuste kandmise detailplaneeringus sätestatud viisil, mahus

ja ulatuses. Avalike rajatiste väljaehitamine on planeeritud hoone püstitamise tingimuseks.

Planeeringu elluviimise tegevuskava on järgmine:

1. Arhitektuurivõistlus.

Parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb enne planeeritud ehitusõiguse realiseerimist

läbi viia vähemalt kolme kutsutud osalejaga arhitektuurivõistlus.

Arhitektuurivõistlusega tuleb lahendada:

 hoone paiknemine krundil, hoone fassaadide väljanägemine;

 hoonetevaheline väliruum seades esikohale jalakäijate ohutuse (lühike ja arusaadav

liikuvuskskeem);

 haljastuse roll mikrokliima ja kõrge esteetilise keskkonna loojana; mitmerindeline

haljastus tänavate perimeetril; kasutada võib vaid kõrgekasvulisi, varjupakkuvaid puid.

Arhitektuurivõistluse tingimused tuleb täpsustada ja koostada koostöös linnaarhitektiga.

2. Kruntide moodustamine ja servituutide seadmine.

Planeeringukohaste kruntide moodustamine peab olema lõpetatud ja planeeringukohased

servituudid seatud enne planeeringualale mistahes ehitusloa taotlemist.

3. Avalikult kasutatavate rajatiste ehitamine.

Päevakivi tänav ja Oti tänav on planeeringuala ulatuses välja ehitatud enne krundile ehitusloa

väljastamist.

Ehitusloa võib anda enne eelnimetatud tingimuste täitmist, kui krundi igakordne omanik on

sõlminud Tartu linnaga lepingu, millega antakse rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise

tagamiseks hiljemalt vastava etapi esimese hoone kasutusloa taotlemise ajaks piisavad

tagatised.

Avalike rajatiste projekti tellija, ehitaja ja finantseerija on Arendaja. Rajatiste projekteerimisel

ja ehitustööde tellimisel tuleb teha koostööd Tartu linnaga. Rajatised antakse pärast nende

valmimist tasuta üle Tartu linna omandisse. Rajatistele peab kehtima 2.a pikkune ehitustööde

garantii.

Avalike rajatiste väljaehitamise kohustuse mittetäitmise korral on Tartu linnal õigus keelduda

mistahes planeeringukohase hoone ehitusloa väljastamisest või tunnistada detailplaneering

kehtetuks.

Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitakse Arendaja ja Tartu linna vahel avalikuks

kasutamiseks ettenähtud rajatiste ehitamist ja sellega seotud kulutuste kandmist tagav

kokkulepe.

Drive-in ala

P-109

P-44

P-24

P-48

P-43

P-44

P-49

puurkaevu

sanitaarkaitseala 50 m

riigitee kaitsevöönd 50 m

P-35

POS 1

Kõvakattega müügi-

ja laadimisalad

puurkaevu sanitaarkaitseala

vähendamise ettepanek 30 m

p i n

k i d

e g

a o

o t e

- j a

p

u h

k e

a l a

P-48

J P

- 2

4

J P

- 2

4

J P

- 2

4 J P

- 1

8

JP-24JP-12

0,4kV 0,4kV

0 , 4 k V

0 , 4 k V

0 , 4 k V

0 , 4 k V

0

, 4

k V

0

, 4

k V

0

, 4

k V

0

,

4

k

V

0

,

4

k

V

0

,

4

k

V

0

,

4

k

V

0

,

4

k

V

Ühenduskoht

soojusvõrguga

SK1 SK1 SK1

SK1 SK1 SK1

SK 1

S K

1 S

K 1

K 1

V1

K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1

K1

p i n

k i d

e g

a o

o t e

- j a

p

u h

k e

a l a

Olemasolev ümbertõstetav

alajaam AJ14855:(Veeriku) Ümbertõstetava

alajaama uus võimalik

asukoht

Veevarustus Oti

tänaval asuva

olemasoleva De 160

veetorustiku kaudu.

Reovesi juhitakse Oti tä nava

olemasolevasse De 315

reoveekanalisatsiooni-

torustikku.

Sadevesi juhitakse

olemasolevate

ühendustorude kaudu

Päevakivi tänava

sademeveekanalisatsiooni-

torustikku.

Elektrivarustus

ümbertõstetavast

alajaamast

Planeeringuala piir

Olemasolev kinnistupiir

Planeeritud krundipiir

Olemasolev sõidutee

Olemasolev kergliiklustee

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud suurim ehitisealune pind ja võimalik asukoht

Planeeritud varikatus

Planeeritud põhimõtteline kõrg- ja madalhaljastus

Planeeritud viibetiik

Planeeritud jalaläijate liikumisteed

Planeeritud kõvakattega ala / sõidutee

Planeeritud parkimiskohad

Planeeritud autode / jalgrataste parkimiskohtade arv

Planeeritud võimalik jalgrattaparkla asukoht

Planeeritud võimalik piirdeaia paiknemine

Likvideeritav objekt

Puurkaevu sanitaarkaitseala

Puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamise ettepanek

Riigitee kaitsevöönd

Servituudi vajadusega ala

Varemprojekteeritud sõidutee (vt märkus 5)

Varemprojekteeritud kergliiklustee (vt märkus 5)

Varemprojekteeritud kõrghaljastus (vt märkus 5)

Perspektiivne sõidutee

Perspektiivne jalgrattarada

Perspektiivne kergliiklustee

LEPPEMÄRGID

Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneering

TEHNOVÕRGUD

P-60

JP-24

Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala detailplaneering

MÄRKUSED 1. Planeeringuala suurus on ca 6,2 ha.

2. Geodeetilise alusplaani on koostanud Maainsener OÜ aprill 2024.a, M 1:500, töö nr GEO 6843.

3. Koordinaadid on L-Est süsteemis, kõrgused EH2000.a. süsteemis.

4. Tehnovõrkude paiknemise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimise käigus.

5. Joonisele kantud Päevakivi tänavale varemprojekteeritud sõidutee, kergliiklusteed ning kõrghaljastus lähtub Tinter-Projekt OÜ koostatud tööst nr 47-23-TP "Tartu linn, Laseri tn T33, Kristalli tn pikendus ja Kvartsi tn pikendus. Tänavate põhiprojekti muudatus."

6. Joonisele kantud varemprojekteeritud soojatrass lähtub Soojatooja OÜ koostatud tööprojektist nr 2345 "Tartu, Laseri tn - Ringtee tn kaugküttetorustiku rajamine".

Töö nimetus:

Asukoht:

Huvitatud isik:

Planeerija: Mõõtkava: 1:500

Kuupäev: 03.06.2024Laura Andla

Karbiid OÜ

D.U.K.E.M. OÜ reg.nr: 12769438 tel: +372 55 42 986 e-post: [email protected]

Tartu linn

D.U.K.E.M.

Joonis: Tehnovõrgud

Joonise nr: 4

Töö nr: DP-24-0319

OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD Olemasolev veetrass/hüdrant

Olemasolev kanalisatsioonitrass

Olemasolev sadeveekanalisatsioon

Olemasolev madalpinge maakaabel/liitumiskilp

Olemasolev keskpinge maakaabel

Olemasolev madalpinge õhuliin

Olemasolev alajaam

Olemasolev tänavavalgusti

V1

K1

SK1

Planeeritud veetrass

Planeeritud kanalisatsioonitrass

Planeeritud sademeveetrass

Planeeritud õli- ja liivapüüdur

Planeeritud sademevee puhvermahuti

Planeeritud soojatrass

Varemprojekteeritud soojatrass (vt märkus 6)

Ümbertõstetava alajaama uus võimalik asukoht

Planeeritud 0,4 kV liitumiskilp

Planeeritud 0,4 kV maakaabelliin

PLANEERITUD TEHNOVÕRGUD (vt märkus 4)

0,4kV

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tartu Linnavalitsus

[email protected]

Raekoja plats 1a

50089, Tartu, Tartu maakond

Teie 05.07.2024 nr DP-24-006

Meie 18.07.2024 nr 7.2-2/24/11983-2

Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate

vahelise ala detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete taotlenud meie kooskõlastust Teemandi, Päevakivi ja Oti tänavate vahelise ala

detailplaneeringule (edaspidi planeering). Planeeringu eesmärgiks on kinnistute liitmine ärihoone

rajamiseks. Planeeringu koostamisel on arvestatud meie 16.04.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/4835-2

edastatud seisukohtadega.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse kooskõlastame planeeringu. Palume

planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

meile nõusoleku saamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering meile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. DP-24-006_Seletuskiri

2. DP-24-006_Pohijoonis

3. DP-24-006_Tehnovorgud

2 (2)

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]