Kiri

Adressaatide nimekiri

Kaitseministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Keskkonnaministeerium [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Rahandusministeerium [email protected]

Maaeluministeerium [email protected]

Terviseamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Siseministeerium [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Päästeamet [email protected]

Hiiumaa Vallavalitsus [email protected]

MTÜ Hiiukala [email protected]

Saatja: "Nele Väits" <[email protected]>

Saadetud: 03.03.2023 15:18

Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>

Koopia: <[email protected]>

Teema: Dokumendi nr 16-7/20-15093-080 edastamine

Manused: Nimetu manus 00015.png; kiri_digiallkirjaga_16-7_20-15093-080.pdf; Eesti

Sinitaristu katsetootmine_KMH eelhinnang.pdf;

Sinitaristu_hoonestusloa_taotlus_26102022.docx; Adressaatide nimekiri.pdf;

kiri_digiallkirjaga_16-7_20-15093-080.asice

Lugupeetud menetlusosaline

Edastame Teile dokumendi 16-7/20-15093-080, millega küsime Teie arvamust Eesti

Sinitaristu OÜ poolt esitatud katsetootmise hoonestusloa taotlusele (Hiiu mereplaneeringu

vesiviljelusala PV1) ning taotluse alusel koostatud keskkonnamõju eelhindamisele.

Lugupidamisega

Nele Väits

ehituse tegevusõiguse talituse

peaspetsialist

+372 667 2151 | [email protected]

www.ttja.ee | Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

Endla tn 10A, 10122 Tallinn

EELNÕU

KMH EELHINNANG

1. Asjaolud

Eesti Sinitaristu AS (registrikood 16059875, edaspidi ka arendaja) esitas 28.10.2022

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse Hiiu

maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu1 (edaspidi Hiiu mereala planeering)

vesiviljelusalale PV1 kalakasvatuse katsetootmise rajamiseks.

Katsetootmist soovitakse rajada osaliselt samale alale, mille osas on TTJA algatanud2

hoonestusloa ja keskkonnamõju hindamise (KMH) menetluse. KMH programm on TTJA poolt

tunnistatud lisatingimusega nõuetele vastavaks3.

Taotluse kohaselt on tegemist pilootprojektiga, mille käigus soovitakse väiksemas mahus (kuni

200 tonni söödakasutusega) katsetada kalakasvatusrajatiste vastupidavust talvisel perioodil.

Kalakasvatuses on kavas kasutada kuni kuute sumpa, mida on võimalik talviseks perioodiks

jääkatte esinemise korral uputada ning kevadel õhku täis lastes taas üles tõsta, et hinnata

sumpade vastupidavust jääoludele, hoovustele ja erinevatele ilmastikutingimustele. Samuti on

plaanis jätta kalad talviseks perioodiks uputatud sumpadesse, et selgitada, kas nad jäävad antud

tingimustes ellu.

TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt

kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkuse üle.

Kuni 200 tonni söödakasutusega kalakasvatuse rajamine ei ole KeHJS § 6 lg 1 alusel olulise

keskkonnamõjuga tegevus ning keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) ei ole seega

kohustuslik. Vastavalt KeHJS § 6 lg 2 p 1 ja lg 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse

nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 9 p 10 kohaselt tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, kui kavandatakse aastas vähemalt 200 tonni

sööta kasutatava intensiivkalakasvatuse rajamist. Antud juhul on kavandatava katsetootmise

söödakoguse maht väiksem kui 200 tonni aastas.

Sellest hoolimata tuleb eelhinnang anda määruse nr 224 § 15 p 8 alusel. Kavandatava tegevuse

asukohast ~1 km kaugusel paikneb Natura ala (Väinamere loodusala ning Väinamere linnuala).

Hoonestusloa taotlusega seotud tegevus ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega ning ei ole

otseselt vajalik. Taotluse alusel ei ole välistatud, kas tegevus võib üksi või koostoimes muu

tegevusega mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Seetõttu on

vajalik viia läbi KMH eelhindamine koos Natura eelhindamisega.

KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

§ 4 kohaselt arvestatakse mõju olulisuse hindamisel mõju suurust, ulatust, ilmnemise

1 Kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016224 2 21.02.2022 otsusega nr 1-7/22-105 3 19.12.2022 kirjaga nr 16-7/20-15093-077

EELNÕU

tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust, pöörduvust ja piiriülesust, mõju Natura 2000

võrgustiku aladele, kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega ning ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise võimalusi.

2. Kavandatava tegevuse kirjeldus

2.1 Kavandatav tegevus ja selle asukoht

Kalakasvatuse planeeritav suurus on 150 m x 300 m, kokku 45 000 m² ehk 4,5 hektarit.

Hoonestusloa taotlusega määratud koordinaadid on järgmised:

X1: 6546048,98 Y1: 430827,87

X2: 6545898,98 Y2: 430827,87

X3: 6545898,98 Y3: 431127,87

X4: 6546048,98 Y4: 431127,87

Joonis 1 – väljavõte hoonestusloa taotluse alast (allikas: Maa-Ameti geoportaali X-GIS kaardirakendus

„hoonestusload (TTJA)“)

EELNÕU

Sumbad paigaldatakse võimalusel merepiirist kuni 7 meetri sügavusele ning need ulatuvad üle

merepiiri kuni 3 meetrit. Sumbad koosnevad ujuvatest pontoonidest, neid katavad linnuvõrgud,

linnuvõrkude toetusraamid, sumba raamide ankurdamissüsteemid, poid, signaaltuled ja -

andurid. Katsetootmise ala hakkavad teenindama söödapraamid või -laevad.

Sumpade raami läbimõõt on orienteeruvalt 28 meetrit ja perimeeter orienteeruvalt 90 meetrit.

Sellise mõõdu puhul on iga sumba kogupindala 615,5 m² ja vee alla jääva osa suurus 4308 m3,

kui vee alla jääva osa suurus on 6-7 meetrit. Ehitisealune pindala ehk sumpade alla jääva ala

pindala on sumpade maksimaalse koguarvu järgi 3693 m². Sumpade veealuste osade maht on

25848,5 m3. Kalade maksimaalne tihedus sumbas on 21 kg/m3 kohta. Kasutusele võidakse võtta

ka väiksemaid sumpasid.

Sumpade kaitseks kahjulike organismide ja päikesevalguse eest kasutatakse kalakasvanduste

jaoks mõeldud immutusvahendeid Notorius A või AquaNet NORTH SEA Standard (biotsiidid),

mis sisaldavad Cu2O ja CuO. Pärast igat kasvatushooaega sumbad pestakse, desinfitseeritakse

ja töödeldakse (väljaspool Eestit). Kasutuskõlbmatuks muutunud sumpadest, võrkudest jm

pärinevad materjalid jmt antakse taaskasutamiseks üle tarnijale. Sumba eeldatav eluiga on 6-8

aastat olenevalt sumba raami materjalist ning ala keskkonnatingimustest.

Arendaja on plaaninud söödaks kasutada BioMar kalatoidu graanuleid või analoogset

kalasööta, mis on söötadest teadaolevalt väikseima keskkonnakoormusega. Kalasööt sisaldab

5,86% lämmastikku ja 0,70% fosforit. Eeldatav sööda kogus jääb alla 200 tonni. Sumpasid

teenindatakse söödapraamiga või käsitsi toitmise puhul töölaevaga. Söötmine toimub

söödatoruga. Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust vastavalt

kalade söögiisule ning vältida sööda kadu, vähendades merre jõudvat täiendavat toitainete

koormust.

Sumpade transportimiseks kasvatuskohta kinnitatakse sump töölaeva taha ja pukseeritakse

kasvatuspaika. Kalade töötlemisel tekkivad kalajäätmed (nt surnud kalad, kalade veri jmt)

transporditakse maismaale ja antakse üle käitlusluba omavale ettevõttele. Kõik kalad on

vaktsineeritud ennem sumpadesse viimist. Kui kalad peaksid siiski haigestuma, toimub nende

ravimine ravimit sisaldava kalasöödaga vastavalt pädeva asutuse poolt saadud nõuetele.

Hoonestusluba taotletakse 10 aastaks. Hoonestusluba taotletakse katkevana (s.t taotletav

hoonestusluba kaotaks kehtivuse) tingimusel, et TTJA väljastab taotlejale 21.02.2022 algatatud

hoonestusloa menetluse raames hoonestusloa täiemahulise kalakasvatuse rajamiseks.

2.2 Kavandatava tegevuse seotus strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.2.1 Hiiu mereala planeering

Hiiu mereala planeeringu koostamise eesmärgiks oli uute ja traditsiooniliste kasutusviiside

merealale paigutamine selliselt, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi

oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine. Planeeringuga määrati ümber

Hiiumaa neli vesiviljelusala – PV1, PV2, PV3 ja PV4, mille asukoha valikul arvestati

muuhulgas vee sügavust ning ala kaugust võimalikust teenindavast sadamast. Kavandatav

tegevus toimub vesiviljelusalal PV1.

Planeeringu seletuskirjas on vesiviljeluse arendamiseks määratud järgmised tingimused, millest

siinkohal käsitletakse asjakohaseid tingimusi:

EELNÕU

• Kuna vesiviljeluse valdkond võimaldab erinevaid tegevusi, tuleb lähtuvalt

tootmistegevusest igakordselt otsustada KMH läbiviimise vajalikkus ning KMH

koostamise käigus otsustada täiendavate tingimuste määramine, arvestades piirkonna

hüdrodünaamilisi tingimusi, kasutatavat tehnoloogiat, liigi kasvatamiseks vajalikke

tingimusi jne.

• Eelistada tuleks nn kombineeritud vesiviljelust, st lisaks kalakasvatusele karbi- ja

vetikakasvatust, et vähendada kalakasvatusest tulenevaid keskkonnamõjusid.

• Vesiviljelusala kattumisel veeliiklusalaga tuleb koostöös Veeteede Ametiga (tänaseks

Transpordiamet) otsustada võimaliku veeliiklust takistava objekti/tegevuse asukoht,

suurus ja piirangu aeg. Vastavalt veeseadusele tuleb asutusega kooskõlastada

võimalikud veel liikumise piirangud. Põhjendatud vajaduse korral on võimalik

veeliiklusalade muutmine.

• Vesiviljelusala kattumisel kalapüügi huviga tuleb koostöös huvigruppidega otsustada

tegevuse asukoht, suurus ja vastastikune mõjutuse/piirangu aeg. Vesiviljeluse alad

vähendavad rannapüügi võimalust ja võivad raskendada juurdepääsu püügialadele,

Samas on reaalselt vesiviljeluse alla minev ala suhteliselt väike ja rannapüügi ala ei

vähene märkimisväärselt.

• Vesiviljelusala kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga (MuKa), et

selgitada välja võimalik kattumine avastatud mälestistega. Vesiviljelusala

kavandamisel tuleb hinnata mõju veealustele mälestistele. Seni teadmata

kultuuriväärtusega asjade olemasolu vesiviljeluse alal tuleb välja selgitada

allveearheoloogiliste uuringute käigus. Allveearheoloogiliste uuringute programmi

kooskõlastab ja loa uuringuteks väljastab MuKa.

Planeeringu KSH aruandes on antud vesiviljeluse arendamise eeldatav esialgne üldine mõju

hinnang ning vajalikud leevendusmeetmed. Peamiselt tuuakse võimalike mõjudena välja mõju

veekvaliteedile (äratarbimata toit, väljaheited, ekspluateerimisel kasutatavad kemikaalid, vee

läbipaistvuse vähenemine, hapnikutaseme vähenemine, toitainete sisalduse suurenemine), mille

leevendamiseks peetakse vajalikuks kalakasvatuse rajamist hea veevahetusega merealale. Mõju

osas elupaikadele ja põhjaelustikule märgitakse, et vesiviljelusala PV1 arendamisel võib olla

negatiivne mõju liivamadalate (1110) elupaigale ja sellele iseloomulikule põhjaelustikule.

Kalade põgenemine kalakasvatustest võib põhjustada bioloogilise mitmekesisuse langust,

soovimatuid geneetilisi muutusi looduslikes populatsioonides, haiguste levikut, muutusi

elupaiga ja sellele iseloomulike koosluste struktuuris ning kohalike liikide välja tõrjumist.

Hiiu mereala planeeringu KSH-s on välja toodud, et viimaste andmete põhjal on Hiiu mereala

veekvaliteet määratud suures ulatuse Läänemere vee üldise seisundiga ja vähem lokaalsete

mõjudega.

2.2.2 Eesti mereala planeering

Kehtestatud4 Eesti Mereala planeeringu (edaspidi MAP) eesmärgiks oli kokku leppida Eesti

mereala kasutus pikas perspektiivis, et edendada meremajandust ning panustada

merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse ja säilitamisse. MAP on tulevikus aluseks

erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele

4 Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146

EELNÕU

ning on ka ettevõtjatele, investoritele, kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele

aluseks oma tegevuste kavandamisel.

MAP seletuskirja5 kohaselt on Eestil mereäärse riigina suur potentsiaal kala tööstuslikuks

kasvatamiseks merealal. MAP ei määra kalakasvatuseks sobilikke alasid, sest avamere

kalakasvanduste tehnoloogia on arengujärgus ja seetõttu võib sobilike alade määramine

põhjendamatult piirata keskkonnatingimustega arvestavat sinimajanduse arengut.

Kalakasvatuste rajamine pole lubatud selleks ebasobivatele aladele. Hiiu mereala osas on

toodud, et Hiiu mereala planeering jääb kehtima ka pärast MAP kehtestamist ning tegevuse

kavandamisel tuleb arvestada konkreetse ala kohta käivas planeeringus sätestatut.

MAP seletuskirja ptk-s 5.3.1 on määratud kolm suunist ja 13 tingimust kalakasvanduste

arendamiseks, millega tegevus ei ole otseses vastuolus.

MAP kalakasvatuse arendamise tingimuse nr 13 kohaselt tuleb loamenetluse/KMH tasandil

arvestada kalakasvatuse asukoha ja tehnoloogilise lahenduse otsustamisel järgnevaga:

• hinnata mõju kalakoelmutele ja kalastikule laiemalt, määratleda vajalikud leevendavad

keskkonnameetmed;

• hinnata mõju kaitstavatele loodusobjektidele (sh projekteeritavatele), kui need asuvad

tegevuse mõjualas. Oluline mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodne mõju

Natura 2000 aladele tuleb välistada;

• hinnata erinevate kasvatuste vastasmõjuga seotud bioturvalisusega kaasnevaid riske.

Bioturvalisuse tagamiseks tuleb kalakasvatuste vahele jätta puhver .

• hinnata kasvatuste rajamisega kaasnevaid riske võõrliikide levitamise, kasvatatavate ja

looduslike liikide geneetiline segunemise osas;

• arvestada jääoludest tuleneva riskiga, et rajatised oleks mõjudele vastupidavad. Hinnata

kavandatava tegevuse ja võimalike jäämurdmistööde mõju jääkatte muutustele ja

merejää liikuvusele;

• teha koostööd Kaitseministeeriumiga ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike

objektide leidumise tõenäosuse väljaselgitamiseks huvipakkuval alal;

• teha koostööd tehnorajatiste omanikega veealuste kaablite ja torujuhtmete asukohtade

ja koostoimimise võimalikkuse väljaselgitamiseks;

• kattumisel veeliiklusalaga täpsustada kalakasvatuse paiknemine ja veeliikluse

toimimine koostöös Transpordiametiga põhinedes ajakohastele andmetele, hinnates mh

mõju laevaliiklusele (mh nii teekonna pikenemisest tulenevat majanduslikku mõju kui

ka liikluse piiramise ja tihenemisega kaasnevat riskitaseme tõusu);

• kattumisel veealuse kultuuripärandiga täpsustada koostoimimine koostöös

Muinsuskaitseametiga, vajadusel läbi viia allveearheoloogiline uuring;

• kattumisel maardlaga täpsustada koostoimimine koostöös Maa-ametiga.

2.2.3 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava6 (edaspidi VMK) on koostatud vee kaitse ja

kasutamise abinõude planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava

5 Koostanud Hendrikson & Ko, 2021 6 Kinnitatud keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357

EELNÕU

koostamisel lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ)

ja veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja nõuetest.

Kavandatav ala asub Lääne-Eesti vesikonna VMK kohaselt Hiiu madala rannikuveekogumis

(joonis 2).

Joonis 2 - kavandatava katsetootmise ala paiknemine rannikuveekogumite suhtes

Hiiu madala rannikuveekogumi näol on tegemist veetüübiga IV (R4)7 – Läänesaarte avamere

rannikuvesi – mesohaliinne (6-7 psu) madal, lainetusele avatud rannikuvesi. Veekogumi 2021.

a keemiline seisund on halb, ökoloogiline seisnud kesine ja koondseisund on halb. Halva

keemilist seisundit näitab elavhõbeda (Hg) ja selle ühendite sisaldus kalas. Kesise ökoloogilise

seisundi hinnangu põhjus on varasemalt mõõdetud toitainete hulk ja eutrofeerumine. Looduslik

surve on võõrliigid ja piiriülene surve ning mittehead näitajad on FP_biom (fütoplanktoni

biomass), Chla (klorofüll a), Nüld, Püld, Secchi (vee läbipaistvus Secchi ketta järgi) ja mittehea

element FÜKE (füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad) ning FÜPLA (fütoplankton)8.

VMK kohaselt ohustavad Hiiu madala rannikuvee veekvaliteeti sadamad, Kärdla-Röösna

reoveepuhasti ja hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest. VMK kohaselt on

eesmärgiks hiljemalt 2027. aastaks saavutada rannikuveekogumi hea seisund.

7 Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere

seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused

ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ 8 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo

EELNÕU

2.2.4 muud strateegilised planeerimisdokumendid

Üleriigiline planeeringu „Eesti 2030+“ ning säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“ seotus

tuleneb asjaolust, et kavandatav kalakasvatuse katsetootmine suurendab kohalikul tasemel

ettevõtlusaktiivsust ning jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Tegevus arendab

majandustegevust, luues uusi töökohti, tagades kohalike ettevõtete konkurentsivõimet ning

tegevuse stabiilsust.

EL sinimajanduse strateegia määratleb vesiviljeluse (sh kalakasvatus) võimalusena vähendada

survet maismaa ökosüsteemidele toidu ja bioloogilise tooraine tootmisel. Üksiti aitab

vesiviljeluse arendamine kaasa põllumajandusega (sh loomakasvatus) kaasneva

saastekoormuse vähendamisele.

EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ, MSRD) põhieesmärgiks on säilitada või

saavutada hiljemalt 2020. aastaks mereala hea keskkonnaseisund, mida saab saavutada riikide

poolt erinevate meetmete kasutusele võtmisega. Selleks koostab iga riik enda merestrateegia,

mille rakendamine toimub kuueaastaste tsüklitena. Tänaseks on selge, et Eesti mereala head

seisundit 2020. aastaks ei saavutatud. Selle peamiseks põhjuseks on saasteainete merre

sattumise tulemusel Läänemere eutrofeerumine.

Eesti merestrateegiaga meetmekavaga (uuendatud 2023) on sinimajanduse valdkonnas seatud

järgmised meetmed - sinimajanduse arendusprojektide KMH ja opereerimisaegse seire

miinimumnõuete paketi koostamine ja rakendamine; mere vesiviljeluse võimaldamisel ohtlike

ainete koormuse suurenemise vältimine; vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine

võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks; uuringud jätkusuutliku vesiviljeluse arendamiseks

Eesti merealal.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (koostanud

Maaeluministeerium) kohaselt on Eestis head eeldused (sh kalavarud, vee- ja maaressurss)

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks. Kalandussektoris tegutsevatel ettevõtetel on

pikaajalised traditsioonid, oskusteave ja kogemused. Ettevõtted on hakanud arendama ja

kasutusele võtma uusi, kaasaegseimate tehnoloogiliste lahendustega töötlemisseadmeid ning

keskkonnasõbralikke kasvatamise tehnoloogiaid. Arengukava üks alaeesmärk on kestlik

kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku

majandamise. Kavandatav katsetootmine toetab valdkonna arengukava eesmärkide

saavutamise poole liikumist.

Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala raames on koostamisel Lääne-Eesti saarte

biosfääriala programm ja tegevussuunad aastani 2030. Käesoleva aasta alguses avalikustamisel

olnud dokumendi eelnõu kohaselt on üheks tegevussuunaks biosfääriala eesmärkide

elluviimisele ja kestliku arengu toetamisele suunatud pilootprojektide ning algatuste

elluviimine, sh kalanduse valdkonnas. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Lääne-Eesti saarte

biosfääriala programm ja tegevussuundadega.

Hiiumaa arengustrateegia 2030+ keskmeks on Hiiumaa elanik. Strateegia üheks oluliseks

alusväärtuseks on ka aktiivne ettevõtlus, mis hõlmab mh kohanevat ja mitmekesist ettevõtlust,

traditsioonilise ettevõtluse väärtustamist (kalandus ja väikelaevandus) ning uue ettevõtluse

toetamist (teadmuspõhine). Tegevus on kooskõlas Hiiumaa arengustrateegia 2030+ üldiste

arengusuundadega.

EELNÕU

Hiiumaa valla arengukava 2035+ visioonis on käsitletud meetmeid nagu keskkonnahoid

(sisaldab mh konkurentsivõimelist ja jätkusuutlikku ettevõtlus ning keskkonnasäästliku ning -

teadliku tarbimiskultuuri väärtustamine ja arendamine), olemasolevate majandusvedurite

(toiduainetetööstus) jätkuv konkurentsivõimekus, täiendavate kasvuvaldkondade

arendustingimuste loomine (toidutootmine) ning käivitunud on uued kasvualad (meremajandus,

eelkõige vesiviljelus). Seega kavandatav tegevus on Hiiumaa valla arengukava 2035+ tooduga.

2.3 ressursside kasutus

Tegevuse käigus on vajalik transpordi kasutamine kalade toitmiseks ning sumpade merele

viimiseks ning toodangu realiseerimiseks sumpade kaldale toomiseks. Samuti on aeg-ajalt

vajalik sumpasid hooldada. Selleks kasutatakse peamiselt väikelaevasid, mille kodusadamana

on plaanis kasutada Lehtma sadamat (tegevuse asukohast ~5,8 km kaugusel loodesuunas). Kui

kalu hakatakse toitma söödapraamiga, tuleb sadamas täita nende joogivee paake.

Söödapraamidel tekkiv reovesi kogutakse kinnistesse paakidesse ning käideldakse vastavalt

seadusandlusele.

Kalakasvatuse tarbeks kasutatakse loodusvarasid ulatuses, millega ei kaasne olulist negatiivset

keskkonnamõju.

2.4 Energiakasutus

Elektrienergia tootmiseks avamerel kasutatakse üldiselt sumpade läheduses asuval

söödapraamil paiknevaid generaatoreid, aga võimalik on ka taastuvate ressursside (päikese-,

tuule- ja laineenergia) kasutus. Energiat on vaja toitmissüsteemile, valgustuseks ja teiste

süsteemine (vaatlemine, alarmsüsteem, veelaused kaamerad jm) kasutamiseks 24 tundi

ööpäevas. Energiakasutuse jaotus terve aasta jooksul on seotud pigem kalade kasvutsüklitega

kui aastaaegadega.

Pidades silmas, et tegemist on väiksemahulise katsetootmisega, ei ole kalakasvatuse poolt

vajava energia kasutus suur. Tegevusega ei kaasne energiakasutuse tõttu olulist negatiivset

keskkonnamõju.

3 Kavandatava tegevuse asukoht ning mõjutatav keskkond

3.1 üldiseloomustus

Kavandatava tegevuse asukohaks on Hiiumaa põhjaosas paiknev Tareste laht, mille lähimad

maismaa punktid paiknevad ~4,8 km (Kärdla) ning ~6 km (Tõrvanina) kaugusel. Tegemist on

võrdlemisi avatud mereosaga.

Piirkonna merepõhja reljeef on ebatasane. Arendaja andmetel on valdavalt merepõhja

sügavuseks 8-10 m. Kvaternaarisetted koosnevad moreenist ning aluspõhi lubjakivist.

3.2 pinnavesi ja merevee kvaliteet

Kavandatav ala asub Lääne-Eesti vesikonna VMK kohaselt Hiiu madala rannikuveekogumis,

mille seisundi hinnangut on kirjeldatud punktis 2.2.4.

VMK kohaselt ohustavad Hiiu madala rannikuvee veekvaliteeti sadamad, Kärdla-Röösna

reoveepuhasti ja hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest. Selle alusel ei ole

EELNÕU

kalakasvatuse katsetootmise näol tegevusega, mis võiks oluliselt mõjutada Hiiu madala

rannikuvee veekvaliteeti.

Rannikuvee tsoonist väljapoole jääva mereala seisundit hinnatakse vastavalt EL Merestrateegia

raamdirektiivi (MSRD) suunistele. MSRD järgi kirjeldatakse mereala seisund 11 mereala hea

Keskkonnaseisundi tunnuse alusel, millest tunnus 5 hõlmab eutrofeerumise indikaatoreid.

Eutrofeerumine on Läänemere üks tänapäeva suurimaid keskkonnaprobleeme. Eutrofeerumist

põhjustab toiteainete (eelkõige lämmastik ja fosforiühendite) kuhjumine merekeskkonda.

HELCOMi poolt on 2013. a Kopenhaageni deklaratsioonis kokku lepitud toitainete kogused,

mis Läänemere seisundi parandamiseks on aktsepteeritav merre suunata ning nende

vähendamise vajadus. Kavandatava kalakasvatuse katsetootmise ala asub Läänemere avaosa

põhjabasseini alal, kus aastaseks aktsepteeritavaks summaarseks lämmastiku (Nüld) koguseks

on 325 000 t ja fosfori (Püld) koguseks 7360 t. Eesti vähendamiskohustuseks (CART) on

lämmastiku (Nüld) osas 1800 t ja fosfori (Püld) osas 320 t.

Uusima MSRD aruandluse kohaselt olid üldlämmastiku suvise kontsentratsiooni seisund

valdavalt heas ja kesises klassis. Üldfosfori suvise kontsentratsiooni seisundi hinnangud olid

enamasti kesises, halvas ja väga halvas klassis. Mandri ja saarte vahele jäävad 3

rannikuveekogumit ja Läänemere avaosa põhjabassein olid selle hinnangu järgi väga halvas

seisundis. Hiiu madala rannikuveekogumi eutrofeerumise hinnanguks on halb.

Keskkonnaministri 02.04.2020 määruse nr 179 § 3 lg 1 kohaselt ei tohi kalakasvatus halvendada

veekogumi või mereala seisundit nii, et veekogumile või merealale kohaldatavaid

keskkonnaeesmärke ei ole võimalik saavutada. Sama määruse § 3 lg 2 kohaselt tuleb

kalakasvatuse asukoha valikul arvestada olemasolevaid veeressursse, veekogumi või mereala

seisundit ning muud vee- ja maakasutust, et vältida veekogumi või mereala seisundi

halvenemist ja tagada nende hea seisundi säilimine või saavutamine.

Avamere kalakasvatuse puhul on võimalikeks keskkonnamõjude tekitajateks eelkõige kalade

poolt äratarbimata toit, väljaheited ning kalakasvatuse töös kasutatavad kemikaalid.

Katsetootmises kasutatav kalasööt sisaldab ja 5,86 % lämmastikku ja 0,7 % fosforit. Sööda

kasutusel on oluline märkida, et osa toitained omastatakse kalade poolt ning osa söödas

leiduvast lämmastikust ning fosforist võib jõuda toidujääkide ja kalade väljaheidetena

veekeskkonda.

Keskkonnaministeeriumi 02.04.2020 määruse nr 17 kohaselt on kala poolt (forell)

omastatavaks lämmastiku osakaaluks 2,75% (§ 2 lg 4) ning lämmastiku osakaaluks 0,4% (§ 2

lg 5). Selle kohaselt on kavandatava söödamahu koguse juures vette jõudva lämmastiku

arvutuslikuks väärtuseks [(5,86 x 200) – (2.75 x 200)] / 100% = 6,22 tonni ning fosfori

väärtuseks [(0,7 x 200) – (0,4 x 200)] / 100% = 0,6 tonni.

Osa söödas leiduvast lämmastikust ning fosforist võidakse tarbida sumpadest väljalevinud

kalasööda näol ära looduslike kalapopulatsioonide poolt. Kuna vikerforell toitub veepinnal, mis

võimaldab selgelt järgida kalade söögiintensiivsust, söötmine toimub kas söödapraamidelt või

paadist ning söötmine toimub vaid senikaua kuni kalade söögiisu on rahuldatud, on sumpadest

väljaleviva sööda kogus eeldatavalt väga väike.

9 Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja

suublasse juhtimise ning seire nõuded

EELNÕU

Käsitletava kalakasvatuse mõju suuremas skaalas (hindamisühikute-avamerealade või

rannikuvee kogumite tasemel) on tänaste analoogiliste projektide modelleerimiste tulemusi

arvestades tõenäoliselt vähene. Näiteks Saaremere Kala AS poolt Tagalahte (Saaremaa)

kavandatava kalakasvatuse KMH aruande käigus läbiviidud saasteainete leviku

modelleerimistulemuste10 kohaselt esineb suvisel ajal (mil üldjuhul toimub kalade

kasvatamine) kalakasvatusega kaasnevate toitainete mõju vaid kalakasvatuse vahetuse

tegutsemise piirkonnas, kus keskmised väärtused suurenesid modelleerimistulemuste alusel

kuni 0,003 mg/l (suure tõenäosusega alla mõõtmistäpsuse). Kogu arvutusperioodi vältel on ka

lokaalne mõju oluliselt väiksem, jäädes alla väärtuse 0,001 mg/l. Väärtuste suurenemine 1%

võrra suvisel perioodil oli uuringu kohaselt tuvastatav ainult sumpade vahetus läheduses ning

0,5% võrra kuni 1,6 km kaugusele sumpade planeeritud asukohast. Kalakasvatuse mõju

klorofüllile oli tuvastatav suuremal alal võrreldes suvise üldlämmastikuga, kuigi klorofüll a

maksimaalne kontsentratsiooni muutus on väiksem kui 0,03 μg/l. Arvestada tuleb ka

asjaoludega, et Tagalaht on oma olemuselt poolsuletud ning Saaremere Kala AS poolt

kavandatava kalakasvatuse maht on 12 x suurem kui Eesti Sinitaristu OÜ poolt kavandatud

katsetootmise maht (2400 vs 200 tonni).

Orgaaniliste jäätmete settimise tõttu võib kalakasvatuse tulemusena halveneda ümbritseva vee

läbipaistvus, väheneda hapnikutase ja kasvada toitainete sisaldus vees. Seega võib

kalakasvatuste rajamine mõjutada kasvatuste lähipiirkonna toitainete biogeokeemilist tsüklit,

mis võib halvimal juhul põhjustada muutusi vee-elustiku struktuuris.

Kalakasvatuse lokaalsete mõjude vähendamiseks veekvaliteedile on mõistlik rajada

kalakasvatus hea veevahetusega merealadel. Tareste laht on kalakasvatuse kavandatavas

asukohas võrdlemisi avatud, paiknedes rannikust minimaalselt ~5 km kaugusel. Piirkonnas on

valdavaks põhja- ja läänetuuled. Põhjasuunas on Tareste lahe avatud veeala enam kui 100 km

(kogu Soome lahe ulatuses) ning idasuunas minimaalselt ~17 km (Vormsi lääneosast),

maksimaalselt ~36 km (Noarootsi poolsaare lääneosast). Tareste laht on mesohaliinne,

valdavalt madal ning lainetusele avatud rannikuvesi. Eeltoodule tulenevalt võib eeldada, et

Tareste lahes esineb hea veevahetus.

Arendaja eesmärgiks on kasutatava kalasööda valikuga ning projekteerimise käigus leitava

sobiva tehnilise lahendusega saavutada kalakasvatuse ning toiteelementide

üldkontsentratsiooni vähene kasv. Tulenevalt kalakasvatuse väikesest mahust jõuab ka

merekeskkonda vähesel määral toitaineid (võrreldes olemasolevate ja kavandavate

suuremahuliste kalakasvandustega). Samuti võib Tareste lahe füüsikalisi karakteristikuid

arvestades eeldada, et kalakasvatusest tulenevate toitainete levik veekeskkonnas ei ole lokaalne,

vaid hajub suuremale mere-alale.

Täiendavalt on võimalik kaaluda kompenseerivate meetmete lisamist nagu näiteks vetikate

kultiveerimine, pilliroo kogumine, täiendav kalapüük, karpide kasvatamine jne.

Kalakasvatuse katsetootmise lähipiirkonda on esitatud taotlus11 vetika- ja karbikasvatuse

rajamiseks (10 vetikakasvatuse rajatist ning 200 karbiliini). Vetikakasvandust ja karpide

püüdmist soovitatakse arendajalt saadud info alusel alustada 2024. aastal.

10 AS Saaremere Kala mõjuhinnang vee kvaliteedile Soela väina veekogumis, koostanud Tallinna Tehnikaülikooli

Meresüsteemide Instituut (projekt LLMEE20073) 11 Taotlusega seotud materjalid kättesaadavad TTJA dokumendiregistrist (asja nr 16-7/22-11289)

EELNÕU

Taotluse kohaselt on 1 km2 suuruse agarikufarmi abil võimalik merekeskkonnast eemaldada

4,3 tonni lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit. Ühes aias kasvab orienteeruvalt kuni 1000 tonni

vetikat märgkaalus – seega maksimaalne kogus kõikides aedades (10 tk) on kokku

orienteeruvalt 10 000 tonni vetikat märgkaalus. Kuni 10 vetikakasvatuse rajatise maksimaalne

summaarne pindala (st ehitusalane pindala) mere põhjas on orienteeruvalt kuni 100 hektarit ehk

1 000 000 m2 (1 km2). Seega kavandatav vetikakasvatus eemaldaks veekeskkonnast kuni 4,3

tonni lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit.

Tartu Ülikooli läbiviidud uuringu kohaselt12 on merekarpide kasvatuse rajamisega võimalik

merevett puhastada liigsetest toitainetest. Kasvanduse karbid filtreerivad mereveest välja suures

koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Uuringu tulemuse

kohaselt suudab 0,5 ha suurusega karbifarm eemaldada aasta jooksul filtreerimise teel

veesambast 2587,2 kg lämmastikku ja 295,7 kg fosforit. Sama farm vabastab veesambasse

1388,6 kg lämmastikku ja 196,8 kg fosforit. Lisaks suunatakse sellisest karbifarmist

põhjasetetesse 424,5kg lämmastikku ja 48,5kg fosforit, mis seotakse kiirelt pikaealiste

põhjaorganismidesse, peamiselt merekarpide biomassi. Rannakarpide püüdmise

liinikomplekside maksimaalne summaarne pindala on 12,5 hektarit ehk 125 000 m2. Seega

suudaks kavandatavad 200 karbiliini eemaldada veekeskkonnast ~30 tonni lämmastikku ning

2,5 tonni fosforit.

Kokku suudaks vetika- ja karbikasvatus eemaldada veekeskkonnast kuni 34,3 tonni

lämmastikku ning 5,5 tonni fosforit. Arvestades, et kavandatava katsetootmisega kaasneks 6,22

tonni lämmastiku ning 0,6 tonni fosfori jõudmine keskkonda, kompenseeriks vetika- ja

karbikasvatus mitmekordselt katsetootmisega kaasneva toitainete lisandumist.

Arendajalt saadud andmete kohaselt ei ole kalade kasvatamiseks kemikaalide kasutamine

üldjuhul vajalikud. Tegevuse käigus kasutatakse aga hapet, millega konserveeritakse surnud

kalu (tegevus ei toimu meres) ning tavapäraseid puhastusvahendeid, mida kasutatakse

desinfitseerimisel. Praamidel tekkiv reovesi kogutakse kinnistesse paakidesse ja käideldakse

vastavalt kehtivale korrale.

Kavandatav tegevus ei avalda pinnasele olulist negatiivset mõju, kuna kavandatavad rajatised

asuvad avamerel.

Eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavaid toiteaineid ulatuses, millega ei kaasne

olulist negatiivset mõju pinnaveele ja seega ka merevee kvaliteedile.

3.3 merepõhja iseloom ning setted

Kavandatava kalakasvatuse katsetootmise alal ei ole teadaolevalt läbi viidud põhjalikke

uuringuid. Sellest hoolimata on Tareste lahe iseloomu kohta võimalik saada infot uuringust

„Tareste lahe põhjasetete koostis ja dünaamika. Lehtma sadama süvendamise mõju

rannaerosioonile ja selle leevendamise võimalused“13 (edaspidi Tareste lahe põhjasetete

uuring).

12 Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud toitainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud

mudeli valideerimine Tagalahe kalakasvatuse näitel (lk 28) 13 Koostanud Noormets R., jt, 2019. Dokument on kättesaadav infosüsteemis KOTKAS „keskkonnalubade

dokumentide register“ numbri DM-107435-2 alt

EELNÕU

Nimetatud uuringu raames teostati Tareste Lahe põhjalähedase hüdrodünaamika

mõõtmistulemused. Koos põhjasetete lõimise ja mineraloogilise koostise uuringutega analüüsiti

põhjasetete transporti ja dünaamikat Tareste lahe lääneosas. Uuringute käigus paiknes Eesti

Sinitaristu katsetootmise alale lähim põhja morfoloogia ja põhjalähedase voolukiiruse

mõõtepunkt (M-6, ka TAR13) ~1,7 km kaugusel lääne-loode vahelisel suunal (joonis 3).

Nimetatud mõõtepunkti merepõhja sügavus on sarnane nagu arendaja andmetel katsetootmise

alal (~10 m).

Joonis 3 – uuringu „Tareste lahe põhjasetete koostis ja dünaamika. Lehtma sadama süvendamise mõju

rannaerosioonile ja selle leevendamise võimalused“ mõõtepunkti M-6 paiknemise taotletavast hoonestusalast.

Uuringus on leitud, et arvestades Tareste Lahe lääneosa põhjasetete äärmiselt ühetaolist lõimist,

võib mõõdetud voolukiiruste alusel hinnatud settetransporti lugeda esinduslikuks kogu Tareste

lahe lääneosale.

Tareste lahe põhjasetete uuringu kohaselt on lainetuse mõju põhjasetetele väiksem punktis M-

6 ehk katsetootmise alale lähimas uuritud punktis, kuna see asub tunduvalt sügavamas vees kui

ülejäänud mõõtepunktid. Setted liiguvad isegi lainetuse valdavalt edasi-tagasi liikumise puhul

ikkagi summaarselt domineeriva voolu suunas. Sügavuse suurenedes vaid paari meetri võrra

väheneb setete transpordiks soodsate tingimuste esinemise sagedus mitu korda.

Uuringu käigus läbi viidud põhjasetete koostise ja põhjalähedase veevoolu mõõtmistulemuste

põhjal on Tareste Lahe Tahkuna poolsele osale iseloomulik põhjasetete liikumine valdavalt

lääne- ja lõunakaarde, üldsuunaga poolsaare tipust Tareste lahe pärasse. Kõige vähemliikuvad

on põhjasetted lahe keskosas (punkt M-6), kus vaid 1.6% mõõtmisperioodist esinesid soodsad

tingimused nende transpordiks. Selles ~10 meetri sügavuses vees asuvas punktis oli ka lainetuse

mõju merepõhjale kõige väiksem. Domineeriv põhjalähedane veevool oli läänesuunaline (ehk

valdavalt eemale Väinamere loodus- ja linnualast). Veealuses orus ja lahe keskosas (punktid

M-3 ja M-6) ei ületanud 5 minuti keskmised kiirused erosioonikiirust kordagi. Selle põhjuseks

on suurem sügavus nendes punktides, mistõttu ulatub lainetuse ja laine-tekkeliste voolude mõju

põhja vähemal määral ja harvemini. Setete liikumise domineerivad suunad on välja toodud

EELNÕU

uuringu „Tareste lahe põhjasetete koostis ja dünaamika. Lehtma sadama süvendamise mõju

rannaerosioonile ja selle leevendamise võimalused“ joonisel 14.

Kalakasvatuse käigus võib kaasneda mõningane toidujääkide ning kalade väljaheidete sete

merepõhja. Tagalahes, Veere sadama lähistel paikneva OÜ Redstorm kalakasvatuse

merekeskkonna seire 2020. aasta tulemuste14 (edaspidi Redstorm 2020. seirearuanne)

saamiseks läbi viidud sukeldumiste käigus tuvastati, et sumpadest pärinevate kalade väljaheited

katavad merepõhja ühtlase kihina 2-3 cm paksuselt, ulatudes sumba vertikaalprojektsioonist ~5

m jagu väljapoole. Orienteeruvalt 10-15 m kaugusel sumbast lõppes selgelt eristuv väljaheidete

kiht ning paljandusid osaliselt põhjasetted. Sumba servast orienteeruvalt 25 meetri kaugusel oli

sumpadest tuleneva kaudse mõju esinemine lõppenud, s.t antud asukohas ei eristunud merepõhi

talle omasest looduslikust seisundist. TTJA hinnangul annab see alust järeldada, et sumpade

perimeetrist 25 m kaugemal puudus kalakasvatuse otsene mõju (kalade väljaheidete esinemine

jms) kui ka toitainete tõusust tulenev kaudne mõju, mis kajastuks piirkonna merepõhjale

omasest elustikust (mõnevõrra) teistsuguse koosluse näol.

OÜ Redstorm kalakasvatuse 2020. aasta koondaruande kohaselt kasutati söödana Efico Enviro

ja erineva graanuli suurusega Blue Impact toite, kokku 195 000 kg ehk sarnasel määral nagu on

plaanis kasutada Eesti Sinitaristu katsetootmises.

Eesti Sinitaristu PV1 ja PV2 KMH programmi15 ptk-s 7.2 (mõju suurus) on viidatud, et

teaduskirjanduse andmetel on kalakasvanduse mõjualaks tavapäraselt ~200 m ning kauglevi on

võimalik kuni 3-4 km raadiuses. Tavapäraselt on aga kalakasvatuste mahud oluliselt suuremad

kui kavandatava katsetootmise puhul, mistõttu on eeldatavalt ka võimalike lisanduvate

toitainete kontsentratsioonid katsetootmisel väiksemad.

Lähtudes eeltoodust võib eeldada, et katsetootmise rajamisega piirkonda tekib mõningane mõju

merepõhjale ja seal leiduvatele setetele, kuid mõju on lokaalne ja vähene ning sellega ei kaasne

märkimisväärset vee läbipaistvuse või hapnikutaseme vähenemist. Tulenevalt Tareste lahe

iseloomust ning kalakasvatuse ala sügavusest pole samuti põhjust eeldada, et merepõhja settiva

aine kanduks laiali suuremale alale. Arvestades katsetootmise mahtu ei kaasne tegevusega

eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

3.4 merepõhja elustik

2018. a teostati TÜ Eesti Mereinstituudi poolt olemasolevate materjalide põhjal karide ja

liivamadalate elupaigatüüpide leviku modelleerimine kogu Eesti mereala kohta. Uuringute

joonise 12 kohaselt jääb kavandatav kalakasvatuse ala piirkonda, kus esineb liivamadalale

vastav merepõhi. Täiendavalt on Keskkonnaamet16 varasemalt välja toonud, et kavandatava ala

piirkonnas võib esineda Natura elupaigatüüp veealused liivamadalad (1110). Lähipiirkonnas

võib esineda ka karide (1170) elupaigatüüp.

Kavandatava ala osas puuduvad põhjaelustiku (nii põhjaloomastiku kui põhjataimestiku) osas

spetsiaalsed uuringud. Alal ega läheduses ei paikne rannikumere hüdrobioloogilise seire alasid.

14 koostanud TÜ Eesti Mereinstituut, 2021 15 Koostanud Skepast & Puhkim OÜ (projekt nr 2022-0010), tunnistatud tingimuslikult nõuetele vastavaks TTJA

19.12.2022 kirjaga nr 16-7/20-15093-077 16 06.07.2022 kiri nr 6-3/22/3716-3

EELNÕU

Lehtma sadama süvendustööde KMH aruande17 käigus uuriti Tareste lahe põhja- ja

läänepoolsemat serva. Aruannet hõlmava kaadamisala asukoht paikneb kavandatavast

katsetootmise alast ~2,6 km läänesuunas.

Lehtma sadama süvendustööde KMH aruande kohaselt on Tareste lahe põhjataimestik

suhteliselt liigi- ja biomassivaene kuna piirkond asub tugeva avamere lainetuse mõju all.

Seetõttu ei sobinud uuritava ala merepõhi põhjataimestiku rikkalikuks kasvuks ja arenguks,

kuna seal puudub paljude makrovetikate kasvuks vajalik kinnitussubstraat. Tareste lahe

avamerepoolse piirkonna põhjasubstraadiks on valdavalt jäme või peenliiv, vaid vahetult

ranniku läheduses leiduvad mõned suuremad ja väiksemad kivid. Selletõttu eksisteerisid seal

põhjataimestiku kooslused eeskätt madalas vees sügavusel kuni 2 m. Piirkonna üldkatvus

mõnedes kohtades saavutab kuni 35%. Suurematel sügavustel võib kohata üksikuid vetikataimi

nagu Polysiphonia nigrescens ja Furcellaria lumbricalis. Lairahu piirkonna kivisel põhjal

(katsetootmise alast ~2,7 km läänesuunas) aga võib leida erinevaid põhjaloomastiku liike.

Kividele kinnitunult leidusid selles piirkonnas Mytilus trossulus kolooniaid ja vesitigysud

Hydrobia spp., mudasse kaevanud oli Macoma baltica ja Mya arenaria. Samuti leidus vesikingi

Theodoxus fluviatilis, kootvähki Corophium volutator ja lehtsarve Idotea spp. Tuleb aga

arvestada, et Lairahu piirkond on oluliselt madalam (sügavus kuni 5 m) kui katsetootmise ala

ja selle lähiümbrus.

Kuigi tegemist ei ole Väinamere loodusala territooriumiga, on Väinamere hoiuala mereosa

kaitsekorralduskavast18 võimalik saada aimdust elupaigatüübi 1110 ohuteguritest.

Kaitsekorralduskava kohaselt on veealuste liivamadalate (1110) peamisteks ohuteguriteks

valdavalt looduslikud tegurid - tuule tugevus ja suund ning sellest põhjustatud lainetus.

Inimtegevusest tingitud ohud elupaigale on peamiselt maavarade võimalik kaevandamine

merepõhjast, sadamate, laevateede ja tuuleparkide rajamine ning nendega kaasnevad häiringud.

Samuti on võimalikuks ohuks agariku ülepüük, keskkonna eutrofeerumine ning merereostus.

Elupaigatüübi karide (1170) ohutegurina on toodud välja tuuleparkide rajamine,

eutrofeerumine ning merereostus.

Punktis 3.2 ning 3.3 on järeldatud, et tulenevalt Tareste lahe iseloomust ning katsetootmise

väikesest mahust ei ole eeldada veekeskkonna halvenemist ning merepõhjale kaasnevate

mõjude ilmnemist ulatuses, mis võiks kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Seega ei ole ka

põhjust eeldada, et tegevusega kaasneks märkimisväärne eutrofeerumise tõus, mis võiks

mõjutada piirkonnas esinevate liivamadalate ning ka karide elupaigatüüpe. Kuna otseselt

katsetootmise alal ei kasutada kemikaale ulatuses, millega kaasneks merereostuse esinemise

riski ning arvestades, et kalakasvatust teenindavate laevade kasutamisel peetakse kinni nõutud

normidest, pole ka põhjust eeldada merereostuse tekke riski. Tegevusega ei kaasne ka muid

mõjusid, mis kaitsekorralduskavas on toodud välja elupaika mõjutada võivate teguritena.

Redstorm 2020. aasta seirearuande põhjal võib eeldada, et hoolimata sellest, kas merepõhi

vastab mõnele Natura elupaigatüübile või mitte, võib tegevusega kaasneda põhjaelustiku

kattumine kalade väljaheidete ning tarbimata toiduga. Tegemist on aga väga lokaalse mõjuga,

millega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju merepõhja elustikule.

17 TÜ meresüsteemide instituut, 2009 18 Koostaja Merle Kuris, 2009. Kehtivus 2009-2018

EELNÕU

3.5 kalastik

TÜ Mereinstituut on piirkonnas viinud 2008. aastal läbi seireuuringu, mille kohaselt esineb

piirkonnas valdavalt lesta, kuid leiti ka turska, emakala, kammeljast, siiga, nolgust, kilu,

tuulehaugi ja lõhet. Varasemalt on teada ka pullukala esinemine. Väikeste mõõtmetega kalade

hulgast (kes reeglina nakkevõrkudesse ei jää) võib oletada väikese mudila, pisimudila,

madunõela ja merinõela esinemist. Üksikuid leide on teada ka jõesilmu, angerja ja võldase

kohta.

Ka siiale on Tareste lahe tingimused liivaste põhjade näol kudemiseks sobivad, kuid siiani pole

selle liigi kudemist uuritaval alal veel täheldatud. Täiendavalt eelistavad siiad kudemiseks

madalaid, lainetuse eest kaitstud merelahtesid, kus on kõva liiva-, kruusa- või kivipõhi.

Hiiumaal on siia kudealad tuvastatud peamiselt saare kaguosas (laidude piirkonnas) ning

loodeosas (Kõrgessaare lähistel).

Lehtma sadama süvendustööde KMH aruande kohaselt pole Tareste laht olnud kunagi väga

rikkaliku kalasaagiga püügiala. Tareste lahes kudevad majanduslikult olulised liigid on ahven,

tuulehaug ja räim. Lisaks eelnevale kolmele kudejale on Tareste lahe püügiväärtuslikud kalad

veel lest, särg, meriforell, lõhe, angerjas ja siig.

Nii räim kui tuulehaug väldivad kudemisel paksu vetikakihiga alasid ja varjulisi lahesoppe, kus

võib tekkida hapnikudefitsiit. Räimed koevad kruusasele pinnale. Tuulehaugid kasutavad

rannikuvetesse jõudmiseks räimega samu rändeteid ja koevad ranna lähedal samades paikades

kus räimedki. Rooahven koeb madalamas vees (kuni 1 m).

Keskkonnaameti info kohaselt võib aga eeldada, et piirkonnas on valdavaks liivane merepõhi

kuna eeldatavalt esineb katsetootmise alal elupaigatüübi 1110 (veealused liivamadalad)

levikuala. Samuti on eelnevalt kirjeldatud, et Tareste lahe näol on katsetootmise alal merele

avatud laheosaga. Seetõttu on ebatõenäoline, et vahetu katsetootmise ala oleks sobilik räime,

tuulehaugi või siia kudemiseks. Tulenevalt piirkonna sügavusest (~10 m) ei ole ala sobilik ka

ahvena kudemiseks.

Lehtma sadama KMH aruande kohaselt on Tareste lahele on iseloomulik kõrgem heljumi

looduslik foon kui mere avaosale. Looduslik heljumi kontsentratsioon võib Tareste lahes

Lehtma sadama ja kaadamiskoha piirkonnas (Sinitaristu katsetootmise alast ~ 2,6 km kaugusel

läänesuunas) varieeruda ajaliselt väga suurtes piirides. Kevadisel vetikaõitsengu perioodil on

mõõdetud heljumi kontsentratsiooniks satelliidipildilt kuni 16 mg/l. Seega on Tareste lahes

leiduvad kalad harjunud kõrgema heljumi fooniga.

Eelnevalt on selgitatud, et kalakasvatuse mahu tõttu on piirkonda lisanduvate toitainete sisaldus

võrdlemisi väike ning kalade väljaheidete ning äratarbimata toidu mõju võrdlemisi lokaalne

(mõju esineb eeldatavalt kuni 25 m raadiuses sumba välisparameetrist). Tulenevalt ka piirkonna

kõrgemast hõljumi foonist ei ole põhjust eeldada, et katsetootmisega kaasneks

märkimisväärseid mõjusid piirkonnas esinevatele kaladele.

Kokkuvõttes ei ole põhjust eeldada, et PV1 alal kavandatud kalakasvatuse katsetootmisega

võiks kaasneda olulist mõju Tareste lahes sigivatele ning kudevatele kalaliikidele või üleüldiselt

kogu Tareste lahe kalastikule. Ka kalakasvatusega seotud bioriskid on väikesed, sest

üldreeglina kasutatakse kalakasvatuses kalu, kes ei ole suguvõimelised. Sumpade korrasolekut

jälgitakse sageli, mistõttu ei ole põhjust eeldada ka kalade laiaulatuslikku põgenemist ning

EELNÕU

sellega seoses kohalike liikide väljatõrjumist. Kuna kalad on vaktsineeritud, on ebatõenäoline

ka kalakasvatusest lähtuvaks haiguste levikuks.

3.6 linnustik

Mereala linnustiku andmed on koondatud MAP alusuuringuna tehtud linnustiku uuringutesse19.

Kavandatav kalakasvatusala ei jää lindude jaoks olulistesse rändekoridoridesse. Küll aga

paikneb kavandatav kalakasvanduse ala 2019. a linnustiku uuringu kohaselt linnustiku jaoks

sensitiivsel alal. Sensitiivsetel aladel tuleks vältida pikaajalise mõjuga tegevusi: avamerel

kõrgete tehisobjektide (tuulepargid, sillad) rajamist ning ulatusliku ruumilise mõjuga

merepõhja ja selle elustikku mõjutavaid tegevusi (nt uute kaevanduste rajamist). Kalakasvatuse

katsetootmist võib seega pidada tegevuseks, mille läbiviimine ei ole MAP kohaselt lindude

jaoks sensitiivsel alal välistatud.

Kirjanduse andmetel20 on linnustiku poolest Hiiumaal kõige esinduslikumad piirkonnad

eelkõige Väinameri, Käina laht, Kassari laht, madalad lahed ning laidude piirkond.

Ümber Hiiumaa käib elav veelindude ränne kevadel märtsist maini ja sügisel augustist-

novembrini. Siis näeb siin arvukalt läbirändavaid kaure, alklasi, parte, hanesid, laglesid ja

kurvitsalisi21. Kevadrändel kohtab Ristnas näiteks tuhandeid kaure ja mustlaglesid päevas,

sügisrändel on parimatel päevadel loendatud kuni paar tuhat alki.

Lehtma sadama süvendustööde KMH aruande kohaselt on piirkonnas registreeritud 22 liiki,

kellest regulaarselt talvituvad 12 (arvukaim aul kuni 25 000 isendiga). Loode-Eesti mereala

peetakse Põhja-Läänemeres auli suurimaks talviseks koondumispaigaks. Lisaks on arvukad

veel sõtkas, kalakajakas, jääkoskel, mustvaeras, hõbekajakas, kühmnokk-luik ja sinikael-part,

kellest viimased kaks on seotud pigem madala rannikualaga. 10-15 isendiga on esindatud ka

merikotkad. Lindude talvist arvukust alal mõjutavas heitlikud ilmaolud (temperatuur ja tuuled)

ja toidubaasi muutlikkus.

Loodusvaatluste andmebaasi (LVA) kohaselt on Tareste külas, Lehtma külas ning Hausma

külas loendatud kõige enam valgepõsk-laglet (~4500 isendit), hõbekajakat (~585), jääkosklit

ning auli (~300), sõtkast (~265), kalakajakat (~110), sinikael-parti (~90), naerukajakat (~80) ja

liivatülli (~45). Teisi liike on LVA-s registreeritud väiksemal määral. Vaatluste juures ei ole

märget millises keskkonnas isendeid tuvastati, aga pidades silmas nimetatud linnuliikide

elupaiganõudlust, võib katsetootmise alal esineda eelkõige jääkosklat, auli ja sõtkast.

Eelnevalt on tuvastatud, et tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju merevee

kvaliteedile ning merepõhja elustikule. Seetõttu pole ka oodata, kalakasvatuse katsetootmine

võiks oluliselt mõjutada piirkonnas esineda võivaid linde. Mõningane häirimine võib kaasneda

kalakasvatuse teenindamisega söödalaeva- või praami poolt, kuid tegemist on lühiajalise

mõjuga. Täiendalt on piirkonnas esinevatel veelindudel võimalik kasutada (eelkõige)

toitumiseks alasid, kuhu ei ulatu teeninduslaevade häiriv mõju. Pidades silmas, et katsetootmise

ala paikneb rannikust, kus esineb elupaiga nõudlusest tulenevalt suurem osa Tareste lahe

linnustikust (kuni ~2 m sügavune vesi ja maismaa osa), minimaalselt ~5 km kaugusel, on

19 http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Uuringud/Lindude_peatumisalad.pdf 20 Leito, A. ja Leito, T. Hiiumaa linnustik, 2011 21 MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2010. Plakat: veelindude ränne

EELNÕU

rannikul paiknevate lindudele mõju avaldumine ebatõenäoline. Seetõttu pole ka eeldada, et

katsetootmise käigus võiks esineda olulist negatiivset mõju Tareste lahega seotud linnustikule.

3.7 hülged

Kavandatavast katsetootmise alast ~6 km kaugusel on registreeritud hallhülge leiukoht, mille

baasil on moodustatud ka Selgrahu hallhülge püsielupaik (KLO3000095). Püsielupaiga

välispiir paikneb kavandatava tegevuse asukohast ~3,5 km kaugusel.

Hallhüljes on kogu Läänemeres vabalt liikuv, kuid jäävabal perioodil ja üle aastate seotud

kindlate lesilate ja merepiirkondadega. Hallhüljes kasutab vabalt kogu Eesti rannikumerd, enam

levinud avamerelistel aladel ning pigem vähesel määral Väinameres. Kõige olulisemad

puhkealad on valdavalt kaetud olemasoleva kaitserežiimiga. Hallhüljes on väga

kohanemisvõimeline liik, kes sisemeres harjub inimtegevusega ning erinevalt viigerhülgest

isegi kasutab seda ära tulles saaki püüdma nt sadamatesse, kalapüüniste ja vesiviljeluse ehitiste

lähedusse. Seega võib kalakasvatus hallhülgeid ligi meelitada ja põhjustada nn hüljestest

lähtuvat "survet".

Viigerhüljes on Läänemeres kohatise levikuga liik, kelle alamasurkondadest hõlmavad Eesti

rannikut Väinamere/Liivi lahe ning Soome lahe levilad. Loomad liiguvad eri alamasurkondade

vahel harva ning sedagi pigem üksikute isendite tasandil. Eestis on viigerhüljeste võtme-

elupaikadeks Väinameri, kus paiknevad jäävabal perioodil loomade peamised puhkealad ning

Liivi laht, kus loomad toituvad. Nende alade vahel esinevad regulaarsed ränded. Eraldi ajutise

elupaigana tuleb käsitleda loomade edukaks sigimiseks vältimatult merejääd, mille tüübid,

ulatus ja paiknemine varieerub aastati.

MAP uuringu22 kohaselt ei ole Tareste laht viigerhüljestele toitumisalaks ega talvitus- ja

sigimisalaks. Samas jäi Tareste laht vähesel määral viigerhüljeste liikumise levialasse, kus

esineb 3-4 viigerhüljest.

Samas uuringus on välja toodud, et vesiviljeluse piirkonnad avamerel on potentsiaalselt madala

häiringutasemega hüljestele ning nende planeeritud paigutus ei ole nt. viigerhüljeste

regulaarsete rännete osas olulised. Hüljeste liikumisteede lähedal olevad vesiviljelusehitised

pälvivad vähemalt hallhüljeste tähelepanu ning nende rajamisel merre tuleb arvestada loomade

kõrgendatud huviga. Ilmselt püüavad hülged sumpadest kala kätte saada ning ilmneb vajadus

toodangut loomade rüüste eest kaitsta.

Hülgeid ja nende populatsioonide head seisundit mõjutavad olulisemad inimtekkelised tegurid

on tundlikus keskkonnareostuse suhtes, hukkumine kalapüünistes (nn kaaspüük) ning häirimine

sigimisaladel. Viigerhüljeste puhul on eriti oluliseks ka kliimamuutustest tulenevad mõjud

sigimisedukusele. Talvedel, mil sobivat jääd ei teki või see ei püsi, ei ole viigril võimalik

edukalt sigida.

Arvestades kavandatava tegevuse mahtu ning hallhüljeste (püsi)elupaiga kaugust katsetootmise

alast, ei ole oodata, et katsetootmise käigus võiks kaasneda olulist negatiivset mõju hallhülgele.

Kuna piirkonnas võib viigerhüljes esineda eelkõige rände ajal, puudub põhjus ka eeldada

negatiivse mõju esinemist viigerhülgele.

22 Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ ProMare, 2019

EELNÕU

Pidades aga silmas, et eelkõige hallhülged võivad ohustada kalakasvatuse rajatisi, on vajalik

rakendada meetmeid kalakasvatuse kaitseks hallhüljeste eest. Tänapäevased kalasumbad on

reeglina hüljest eest kaitstud vastavate kaitsevõrkudega, vältimaks majanduslikku kahju ja

võimalike haigustekitajate levikut kalakasvatusse ning kalade väljapääsemist hülgerünnaku

korral.

3.8 kaitsealused liigid

Kavandatava tegevuse asukohas ei ole registreeritud kaitsealuste liikide esinemist. Lisaks

eelnevalt nimetatud hallhülge esinemisele on samas asukohas registreeritud kivirullija

(Arenaria interpres), tõmmukajaka (Larus fuscus), liivatüll (Charadrius hiaticula) ja randtiiru

(Sterna paradisaea) esinemine.

Tegevuse asukohas 4~ km kaugusel on registreeritud räusa (Hydroprogne caspia), liivatülli

(Charadrius hiaticula), randtiiru (Sterna paradisaea), jõgitiiru (Sterna hirundo) ja punajalg-

tildri (Tringa totanus) esinemine.

Rannikul, tegevuse asukohas ~5 km kaugusel (osaliselt ka Tareste maastikukaitseala

territooriumil) on inventeeritud madalas merelahes väikeluige (Cygnus columbianus bewickii)

esinemine.

Muid tegevusest potentsiaalselt mõjutatud kaitsealuste liikide leiukohti ~5 km raadiuses

registreeritud ei ole.

Piirkonnas inventeeritud kaitsealuste liikide elupaigatüübi nõudlus hõlmab eelkõige ranniku

maismaa osa (kivirullija, punajalg-tilder) või madalamat rannikuvett (tõmmukajakas, liivatüll,

randtiir, räusk, jõgitiir). Arvestades kaitsealuste lindudele sobilike elupaikade kaugust

katsetootmise alast, ei kaasne tegevuse elluviimisega olulisi keskkonnamõjusid piirkonnas

registreeritud kaitsealustele liikidele.

3.9 kaitstavad alad

Tegevusest ~1 km idasuunas jääb Väinamere hoiuala. Tegevusest ~5,5 kg kaugusele

edelasuunas jääb Tareste maastikukaitseala. Tegevusest minimaalselt ~3,5 km eemal paikneb

Selgrahu hallhülge püsielupaik, mida on kirjeldatud punktis 3.7.

Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340) kaitse-eesmärgid on ühtlasi ka osaks Väinamere

loodusala ja Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidest.

Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgid on täielikult kattuvad Natura 2000 võrgustikku arvatud

Väinamere loodusala ning Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidega. Seetõttu hinnatakse

Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidele avalduvat võimalikku mõju peatükis 4 „Natura 2000

võrgustik ning Natura eelhindamine“.

Tareste maastikukaitseala (KLO1000601), mille kaitse-eesmärkidest ei ole Tareste loodusala

kaitse-eesmärkidega kaetud on: rukkiräägu (Crex crex) ja sookure (Grus grus) ning kareda

jürilille (Cardamine hirsuta), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), roheka käokeele

(Platanthera chlorantha), suure käopõlle (Listera ovata), tumepunase neiuvaiba (Epipactis

atrorubens), ungrukolda (Huperzia selago), vööthuul-sõrmkäpa (Dacthylorhiza fuchsii),

kuradi-sõrmkäpa (Dacthylorhiza maculata), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dacthylorhiza

incarnata), soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) ja halli

käpa (Orchis militaris) elupaikade kaitsmien.

EELNÕU

Tareste maastikukaitseala paikneb kavandatavast katsetootmise alast minimaalselt ~5,5 km

kaugusel edela- ja läänesuunal. Tareste MKA kaitse-eesmärkideks olevate linnuliikide

(rukkirääk ja sookurg) elu- ja toitumispaik on seotud maismaaga. Ülejäänud Tareste lahe MKA

kaitse-eesmärkideks seatud taimeliikide elupaigad on samamoodi seotud maismaaga.

Arvestades kavandatava tegevuse kaugust Tareste maastikukaitsealast ning kaitse-eesmärkide

elupaigatüübi nõudlust, ei kaasne kalakasvatuse katsetootmisega negatiivseid mõjusid Tareste

MKA kaitse-eesmärkidele, mis ei ole kaetud Tareste loodusala kaitse-eesmärkidega. Hinnang

Tareste loodusalaga hõlmatud kaitse-eesmärkidele antakse peatükis 4 „Natura 2000 võrgustik

ning Natura eelhindamine“.

3.10 pärandkultuuri objektid

Maa-ameti pärandkultuuri ja kultuurimälestiste kaardirakenduste andmetel ei jää kavandatava

katsetootmise alale ega selle lähipiirkonda kultuuriväärtuseid. Lähimad kultuuriväärtused

paiknevad vahetult rannikualal või maismaal, mis jäävad kavandatava tegevuse asukohast

minimaalselt ~5 km kaugusele.

Arvestades lähimate pärandkultuuri objektide kaugust tegevuse asukohast, tegevuse iseloomu

ning mahtu, ei kaasne katsetootmise rajamisega olulist keskkonnamõju teadaolevatele

pärandkultuuri objektidele ja kultuurimälestistele.

3.11 jäätmed

Kalakasvanduse katsetootmise rajamise ja käitamisega ei kaasne olulist jäätmeteket. Merel

tekkivad jäätmed (söödapakendid, olmejäätmed jms) transporditakse mandrile ja antakse üle

jäätmekäitlejatele. Surnud kalad eemaldatakse sumpadest iga päev ning neid transporditakse

suletud paakides Veterinaar -ja Toiduameti poolt heakskiidetud kõrvaldamisüksusteni.

Kuna katsetootmisega ei ole oodata jäätmeteket suures mahus või ohtlike jäätmete teket, siis ei

ole oodata jäätmetekkega kaasnevat olulist keskkonnamõju.

3.12 valgus, soojus, kiirgus, välisõhk ning maavarad

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavasti olulisi muutusi valguse, soojuse või kiirguse

tasemes. Samuti ei ole ette näha mõju õhukvaliteedile halvenemisele. Valguse taset võib teatud

määral mõjutada töövalgustite kasutamine katsetootmise hooldamisel, kuid vastavat mõju võib

lugeda KeHJS mõistes mitteoluliseks.

Kavandatava katsetootmise alal ei asu ka teadaolevaid maavarade leiukohti, seega puudub ka

mõju maavaradele.

3.13 inimeste tervis ning avariiolukordade tekkimise võimalikkus

Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ja käitamisperioodil

laevade poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad laevad on

tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Merealuste kasutamisel peab olema valmis

võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks. Võimalikud riskid

laevade liikumisega piirkonnas maandatakse katsetootmise rajatiste projekteerimise käigus

(märgistuste lisamine laevade ohutuse tagamiseks jms).

Kavandatava kalakasvatusega kavandatavad objektid ega tegevused ei too endaga kaasa

selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju

EELNÕU

inimeste tervisele. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ning võimalike

avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid on vajalik projekteerimise käigus läbi

kaaluda.

3.14 Suurõnnetuste oht

Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevalt künniskogusest või

alammäärast suuremas koguses ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted. Kavandatava

kalakasvatuse katsetootmise näol ei ole tegemist suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega.

Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet. Seega pole

põhjust eeldada, et tegevus võiks suurendada suurõnnetuse ohu esinemist või saada mõjutatud

suurõnnetusega ohust.

3.15 sotsiaalmajanduslik olukord

Kavandatav kalakasvanduse katsetootmise ala asub rannikust, sh asustusest üle ~5 km

kaugusel. Lähimateks inimtegevusega seotud aladeks on Kärdla linn ning Lehtma sadam. Kuna

katsetootmist soovitakse läbi viia avamerel, ei jää lähipiirkonda elamuid.

Vesiviljelusala PV1 asub Eesti territoriaalvee väikeses püügiruudus 271, mis on oluline

rannapüügi piirkond. Maaeluministeerium on varasemalt23 välja toonud, et väikses püügiruudus

271 püüti aastatel 2019-2021 kaluri kalapüügiloa alusel kokku 26,5 tonni kala, mis moodustab

3% kogu Hiiu maakonna 3 aasta rannapüügi saagist. Peamiseks väljapüütud kalaliigiks oli lest

(22 %).

Eesti mereala planeeringu kaardirakenduse andmetel ei jää kavandatav kalakasvatuse ala

traalpüügi piirkonda. Samuti ei kattu katsetootmise ala rahvusvaheline laevatee, väikelaevade

vee-liiklusala, kaadamisalade, ankrualade, varjumisalade, riigikaitse objektide ja kalastiku

jaoks tundlike alade ehk potentsiaalsete koelmualadega sügavusega <5 m.

Kavandatav tegevusega luuakse kohalikele eeldatavalt uusi töökohti, mis avaldab positiivset

mõju inimese heaolule ja varale, toetab majanduskasvu ning piirkonna arengut.

Olulisi negatiivseid mõjusid sotsiaalmajanduslikule olukorrale ei ole kavandatava tegevusega

kaasnevana oodata.

4. Natura 2000 võrgustik ning Natura eelhindamine

Natura 2000 võrgustik

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või

vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu

loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sellega liideti Natura 2000 võrgustikku ka 1979. aastal

jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on

23 Maaeluministeeriumi 17.03.2022 kiri nr 6.2-15/369-1

EELNÕU

kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000

võrgustiku aladele.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mis aitab otsustada, kas

kavandatud tegevuse elluviimine võib avaldada ebasoodsat mõju Natura ala terviklikkuse

säilimisele, kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele. Eelhindamise etapis

prognoositakse projekti tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning selle kaitse-

eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega. Kokkuvõttes hinnatakse,

kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-

eesmärkidele või mõju ei ole välistatud.

Kuivõrd lähimad Natura alad (Väinamere loodusala ning Väinamere linnuala) paiknevad

kavandatava katsetootmise alast ~1 km kaugusel, on tegevusega kaasneva otsene mõju

esinemine Natura 2000 aladele välistatud.

1) Informatsioon kavandatava tegevuse ja selle keskkonna kohta

Eesti Sinitaristu AS soovib Hiiu mereala planeeringu vesiviljelusalale PV1 rajada

kalakasvatuse katsetootmist. Kalakasvatuse planeeritav suurus on 150 m x 300 m, kokku 45

000 m² ehk 4,5 hektarit. Sumpade raami läbimõõt on orienteeruvalt 28 meetrit ja perimeeter

orienteeruvalt 90 meetrit. Sellise mõõdu puhul on iga sumba kogupindala 615,5 m² ja vee alla

jääva osa suurus 4308 m3 eeldusel, et vee alla jääva osa suurus on 6-7 meetrit. Ehitisealune

pindala ehk sumpade alla jääva ala pindala on sumpade maksimaalse koguarvu (6 sumpa) järgi

3693 m². Sumpade veealuste osade maht on kokku 25 848,5 m3. Kalade maksimaalne tihedus

sumbas on 21 kg/m3 kohta. Kasutusele võidakse võtta ka väiksemaid sumpasid.

Sumbad koosnevad ujuvatest pontoonidest, neid katavad linnuvõrgud, linnuvõrkude

toetusraamid, sumba raamide ankurdamissüsteemid, poid ja signaaltuled ja -andurid.

Arendaja on plaaninud söödaks kasutada BioMar kalatoidu graanuleid või analoogset

kalasööta, mis on söötadest teadaolevalt väikseima keskkonnakoormusega. Kalasööt sisaldab

5,86% lämmastikku ja 0,70% fosforit. Eeldatav sööda kogus jääb alla 200 tonni. Sumpasid

teenindatakse söödapraamiga või käsitsi toitmise puhul töölaevaga. Söötmine toimub

söödatoruga. Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust vastavalt

kalade söögiisule ning vältida sööda kadu, vähendades merre jõudvat täiendavat toitainete

koormust.

Sumpade transportimiseks kasvatuskohta kinnitatakse sump töölaeva taha ja pukseeritakse

kasvatuspaika. Kalade töötlemisel tekkivad kalajäätmed (nt surnud kalad, kalade veri jmt)

transporditakse maismaale ja antakse üle käitlusluba omavale ettevõttele. Kõik kalad on

vaktsineeritud enne sumpadesse viimist. Kui kalad peaksid siiski haigestuma, toimub nende

ravimine ravimit sisaldava kalasöödaga vastavalt pädeva asutuse poolt saadud nõuetele.

2) Mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus

Väinamere loodusala

Väinamere loodusala (rahvusvaheline kood EE0040002) maismaa pindala on 42 442,2 ha ja

veeosa pindala on 211 516,7 ha.

Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110),

jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150),

EELNÕU

laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga

kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310),

väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja

ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood

(alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad

(*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210),

nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad

loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050),

puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad

(pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0).

Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes

(Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes

(Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm

(Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris),

kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius),

roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas

(Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum),

jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-

mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene

pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgid kattuvad Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidega

Natura elupaikade, kaitsealuste imetajate, kalade ning taimede osas.

Väinamere linnuala

Väinamere linnuala (EE0040001) asub Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas. Ala on kaitse

alla võetud Vabariigi valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav

Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (edaspidi korraldus nr 615).

Korralduse nr 615 punkti 1 alapunkti 66 kohaselt on liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse,

soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca),

viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula),

rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser),

väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea),

kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart

(Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta

bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala

clangula), niidurisla (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll

(Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger),

valgetoonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus

cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn

(Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp

(Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas

(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus),

EELNÕU

tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus),

vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta

fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus

merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e

karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus

canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva),

täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria

mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna

hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola),

heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Väinamere linnuala kaitse-eesmärgid kattuvad Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidega

linnustiku osas.

Tareste loodusala

Tareste loodusala (rahvusvaheline kood EE0040124) maismaa pindala on 199,8 ha ja veeosa

pindala on 255,1 ha.

Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad

(1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), rannaniidud (*1630),

püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), hallid luited (kinnistunud rannikuluited –

*2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vanad loodusmetsad

(*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

3) Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju Väinamere loodusalale,

Väinamere linnualale ning Tareste loodusalale

Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 aladele võib eelkõige esineda kaudse mõjuna kui

toitainete lisandumine merre mõjutab piirkonna Natura 2000 alasid. Sellega võib kaasneda

eutrofeerumine, vee läbipaistvuse ning hapnikutingimuste halvenemine.

Enamik toitainete levikut käsitlevad uuringud on tuvastanud toitainete kontsentratsiooni

muutusi kuni mõnesaja meetri raadiuses kalakasvatusest. Suurim kirjandusallikates esitatud

mõjuala on teadaolevalt kuni 18 kordne kasvatuse suurus24. Antud juhul soovitakse

katsetootmiseks paigutada alale 6 sumpa, iga sumba raami läbimõõt on orienteeruvalt 28

meetrit. Seega oleks Natura alale kõige lähemal paikneva sumba mõjuala suurima teadaoleva

mõjuulatuse korral maksimaalselt ~504 meetrit. Lähim Natura ala (Väinamere loodus- ja

linnuala) on tegevuse asukoha välispiirist ~1 km kaugusel ehk kaks korda sama kaugel kui on

kirjandusallikate kohaselt tuvastatud suurim kalakasvatuse mõjuala suurus. Tareste loodusala

paikneb kavandatava tegevuse asukohast ~5,5 km kaugusel ehk ~11 korda kaugemal kui on

kirjandusallikate kohaselt tuvastatud suurim kalakasvatuse mõjuala suurus.

Väinamere loodusala

Väinamere loodusala merekeskkonnaga vahetult seotud kaitse-eesmärkideks on veealused

liivamadalad (1110) ning karid (1170). Merest võivad olla mõjutatud ka jõgede lehtersuudmed

24 Verdegem, M. C. J. 2013. Nutrient discharge from aquaculture operations in function of system design and

production environment. Reviews in Aquaculture (2013) 5, 158–171

EELNÕU

(1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*) ning laiad madalad

lahed (1160), kuid need elupaigad on seotud vahetu rannikualaga ehk paiknevad kavandatava

tegevuse asukohast eeldatavalt vähemalt ~4,5-5 km kaugusel. Tegemist on vahemaaga, mille

osas võib kirjanduse alusel täielikult välistada kalakasvatusest tuleneva mõju avaldamise.

Seetõttu ei ole oodata ka mõju avaldumist muudele Väinamere loodusala kaitse-eesmärkidele

(sh kaitsealused liigid), mis on omased vahetule ranniku-alale, maismaale või on seotud

mageveekogudega.

Eeldades, et kalakasvatuse katsetootmisele jäävas Väinamere loodusala osas esinevad

elupaigatüübid veealused liivamadalad (1110) või karid (1170), on nende asukoht

kalakasvatusest minimaalselt ~1 km kaugusel. Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava

(2009-2018) kohaselt on elupaigatüübi 1110 kaitseväärtust ja -eesmärki mõjutatavateks

inimtegevusest tingitud ohtudeks maavarade kaevandamine merepõhjast; süvendamine;

merereostus; sadamate, laevateede ja tuuleparkide rajamine; agariku ülepüük ning

eutrofeerumine. Elupaigatüübi 1170 osas on märgitud ohuteguriteks ehitustegevus,

tuuleparkide rajamine, õlireostus ning eutrofeerumine.

KMH eelhinnangu punktis 3.3 on tuvastatud, et eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse

täiendavaid toiteaineid ulatuses, millega ei kaasne olulist negatiivset mõju pinnaveele ja seega

ka merevee kvaliteedile. Seetõttu pole oodata ka eutrofeerumise esinemist ning sellega seoses

vee läbipaistvuse vähenemist või hapnikutingimuste muutumist.

Lähtudes kirjandusallikates toodust, võib mõningane mõju esineda küll mõnesaja meetri

ulatuses, kuid tulenevalt tegevuse asukohast on objektiivse teadmise alusel välistatud, et

toitainete kontsentratsioonide muutused võiksid ulatuda Väinamere loodusalani. Ka Redstorm

2020. seirearuande tulemuste järeldusel on võimalik kinnitada, et sarnase suurusega

kalakasvatuse mõju merepõhjale ning seal leiduvale elustikule lõppes 25 m kaugusel kalasumba

välimisest perimeetrist – s.t kaugemal ei olnud tuvastatav ka merepõhja või piirkonnale omase

koosluse muutust, mis võiks viidata toiteainete olulisele tõusule. Seega isegi konservatiivse

hinnangu järgi ei ole põhjust eeldada, et tegevusega võiks kaasneda negatiivseid mõjusid

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks seatud Natura elupaigatüüpidele veealused

liivamadalad (1110) ning karid (1170) eutrofeerumise tõttu. Mere- ja õlireostus ohuteguritena

on välistatud kui kalakasvatuse teenindamiseks kasutatakse tehniliselt korras merealuseid.

Merealuste kasutamisel peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks

lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, mis on tavapärane praktika.

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks seatud hallhülge püsielupaiga välispiir asub enam kui

~3 km kaugusel tegevuse asukohast. Samuti ei ole piirkonnas teada viigerhüljeste elupaikasid.

Väinamere mereosa kaitsekorralduskava kohaselt on hallhülge ja viigerhülge inimtegevusest

tulenevateks ohtudeks häirimine ning hukkumine kalurite püügivahendites. Tegevuse

asukohast tulenevalt ei ole põhjust eeldada hüljeste häirimist kalakasvatuse rajamisel,

käitamisel ning tegevuse lõpetamisel. Samuti ei ole põhjust eeldada hüljeste hukkumist kuna

sumbaraamidesse takerdudes, sest need rajatakse praktika kohaselt hülgekindlalt. Seega pole

põhjust eeldada, et kalakasvatusega seotud mõjud võiksid ulatuda hallhüljeste või viigerhüljeste

elupaikadeni.

Kuna Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad osaliselt Väinamere loodusala kaitse-

eesmärkidega, puudub oluline negatiivne mõju ka kattuvatele Väinamere hoiuala kaitse-

eesmärkidele.

EELNÕU

Väinamere linnuala

EELIS andmetel ei ole kavandatava tegevuse asukohas või vahetus läheduses inventeeritud

Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks seatud liikide esinemist.

Kalakasvatuse rajamise, käitamise ning tegevuse lõpetamisega ei kaasne selliseid

ehitustegevusi, millega kaasneks oluline heljumi tekkimine, mis võiks mõjutada herivoorsete

või kaladest toituvate lindude toitumisvõimalusi.

Kalakasvatuse piirkond ja ümbritsev ala ei ole tulenevalt merepõhja iseloomust (sügavus ~10

m) laialdane toitumispaik ujupartidele (viupart, rääkspart, soopart, luitsnokk-part, sinikael-

part), luikedele (väikeluik, laululuik, kühmnokk-luik), laugule, naaskelnokale, punajalg-tildrile

ja kiivitajale. Hallhani toitub põldudel ning kurvitsalised toituvad valdavalt madalamal veealal

kui kalakasvatuse asukohas esineb või vahetult maismaal.

Kui veekeskkond on üleliigse hõljumi esinemise tõttu hägustunud, võivad kaasneda negatiivsed

mõjud kaladest toituvatele lindudele nagu kaurid, kormoranid, pütid, kosklad, tiirud jne. Kuna

Väinamere linnuala merepõhi on kalakasvatuse vahetus läheduses üldjuhul 5-10 m sügav,

kasutab antud Väinamere linnuala piirkonda (valdavalt toitumiseks) eeldatavalt siiski peamiselt

aul, jääkoskel ning sõtkas. Tegevusega ei ole aga oodata märkimisväärset hõljumi teket,

veekeskkonna eutrofeerumist ning sellega seoses vee läbipaistvuse halvenemist ning

hapnikurežiimi muutusi. Seda eriti ulatuses, mis võiks leiva Väinamere linnuala territooriumile.

Kuna Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad osaliselt Väinamere linnuala kaitse-

eesmärkidega, puudub oluline negatiivne mõju ka linnustikuga seotud Väinamere hoiuala

kaitse-eesmärkidele.

Tareste loodusala

Tareste loodusala kaitse-eesmärgiks seatud Natura elupaigatüübid on vahetult seotud rannikuga

(liivased ja mudased pagurannad, rannikulõukad, laiad madalad lahed, rannaniidud,

püsitaimestuga liivarannad) või maismaaga (eelluited, hallid luited, metsastunud luited,

luidetevahelised niisked nõod, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad). Seetõttu

paiknevad lähimad Tareste loodusala kaitse-eesmärgiks seatud Natura elupaigatüübid tegevuse

asukohast minimaalselt ~5,5 km kaugusel. Arvestades kavandatava tegevuse asukohta, mahtu

ning võimaliku mõjuala ulatust pole põhjust eeldada, et see võiks mõjutada Tareste loodusala

kaitse-eesmärke.

4) Kumulatiivne mõju

Kumulatiivse mõju all mõistetakse ühesuguse toimega tegurite koosmõju või erinevate mõjurite

koostoime tagajärge. Kumulatiivne mõju võib olla sealjuures nii positiivne kui ka negatiivne.

Tagalahes tervikuna kavandatakse teadaoleva info kohaselt Lehtma sadama süvendustöid ning

nende käigus tekkiva pinnase kaadamist lahe siseselt. Süvendatavaks pinnaseks on liiv, mille

ümberpaigutamise maht on kuni 50 000 m3 aastas (tavapäraselt ~20 000 m3 aastas). Kavandatav

kaadamiskoht paikneb katsetootmise alast ~5 km kaugusel lääne-loodesuunal.

Süvendamise ja kaadamise mõju pinnaveele seisneb setete ja heljumi paiskamises merevette.

2002. aastal Lehtma sadamas läbi viidud süvendustööde seire järeldas, et nii kevadisel kui ka

suvisel perioodil läbiviidud süvenduste korral domineerivad üldises heljumi jaotuses

looduslikest faktoritest põhjustatud suured heljumi kontsentratsioonid. Selle põhjuseks on nii

EELNÕU

kevadel kui ka suvel toimuv vetikaõitseng. Üldiselt näitasid ka heljumi leviku mudeldused, et

sette levik süvendamisel ja kaadamisel on valdavalt lokaalne. Tavpäraselt peatatakse

süvendustööd kui tuule kiirus on suurem kui 15 m/s, mis piirab heljumi laiaulatuslikku levikut

Tareste lahes.

Lehtma sadamat on süvendatud pikaajaliselt ning looduslike tingimuste tõttu

süvendamisvajadus ei kao. Pidades aga silmas, et kalakasvatuse katsetootmisega ei kaasne

olulisi toitainete koormuste suurenemist Tareste lahes (ega Hiiu madala rannikuveekogumis)

ning kasvatusest tulenev mõju on lokaalne, ei ole põhjust eeldada kumulatiivse mõju esinemist

Lehtma sadama süvendamis- ja kaadamistööde ning kalakasvatuse esinemisega üheaegselt.

Piirkonnas on valdavateks tuulte suundadeks ida- ja lõunakaarte tuuled, mistõttu Lehtma

sadama korrastustöödega kaasneda võivast hõljumi levikust on mõjutatud pigem Tareste

loodusala kui Väinamere loodus- ja linnuala. Kavandatav katsetootmise ala on aga Tareste

loodusalast sedavõrd kaugel, et see ulatuks Tareste loodusalani.

Positiivne koosmõju esineb kui piirkonda rajatakse vetika- ja karbikasvandus. KMH

eelhinnangu punktis 3.2 on toodud, et Hiiumere Farm OÜ poolt taotletud vesiviljeluse

rajamisega katsetootmise lähipiirkonda kaasneks toitainete (eelkõige lämmastik ja fosfor) välja

viimine veekeskkonnast oluliselt suuremal määral kui katsetootmisega keskkonda jõuaks.

5) Natura eelhindamise tulemused ja järeldused

Tegevuse asukoht paikneb Natura aladest minimaalselt ~1 km kaugusel, mistõttu ei ole oodata

tegevuse käigus otsese mõju esinemist Väinamere loodus- ja linnualale ning Tareste

loodusalale.

Enamik toitainete levikut käsitlevad uuringud on tuvastanud toitainete kontsentratsiooni

muutusi kuni mõnesaja meetri raadiuses kalakasvatusest. Suurim kirjandusallikates esitatud

mõjuala on teadaolevalt kuni 18 kordne kasvatuse suurus. Tulenevalt sumpade suurusest oleks

Natura alale (Väinamere loodus- ja linnuala) kõige lähimal paikneva sumba suurimaks

teadaolevaks mõjualaks ~500 m. Sellest alast paiknevad Väinamere loodus- ja linnuala kaks

korda ning Tareste loodusala 11 korda kaugemal.

Väinamere loodusala, Väinamere linnuala ning Tareste loodusala vahetult rannikuga või

maismaaga seotud Natura elupaigatüübid ning taimestikule ning loomadele seotud elupaigad

asuvad sedavõrd kaugel, et tegevusega on välistatud neile mõju esinemine.

Lähimateks potentsiaalseteks Natura alade kaitseväärtusteks on Väinamere loodusalal

elupaigatüübid veealused liivamadalad (1110) ning karid (1170). Tulenevalt nimetatud

elupaigatüüpide ohuteguritest, kavandatava tegevuse asukohast, iseloomust ja realistlikust

mõju ulatusest, ei kaasne katsekasvatuse rajamisega negatiivseid mõjusid Natura

elupaigatüüpidele 1110 ning 1170. Tegevuse asukohast tulenevalt ei ole põhjust eeldada

hüljeste (hall- ja viigerhüljes) häirimist kalakasvatuse rajamisel. Tegevusega ei ole ka oodata

märkimisväärset hõljumi teket või veekeskkonna eutrofeerumist, mis võiks mõjutada

Väinamere linnualal esinevate lindude toitumis- või elutingimusi.

Arvestades piirkonna muid arendustegevusi, võiks negatiivne kumulatiivne tegevus kaasneda

eelkõige Lehtma sadama süvendamise ning selle käigus tekkinud materjali kaadamisega

Tareste lahes. Pidades aga silmas, et kalakasvatuse katsetootmisega ei kaasne olulisi toitainete

koormuste suurenemist Tareste lahes (ega Hiiu madala rannikuveekogumis) ning kasvatusest

EELNÕU

tulenev mõju on lokaalne, ei ole põhjust eeldada kumulatiivse mõju esinemist Lehtma sadama

süvendamis- ja kaadamistööde ning kalakasvatuse esinemisega üheaegselt. Positiivne

kumulatiivne mõju esineb siis, kui piirkonda rajatakse vetika- ja karbikasvatus, mis viib

veekeskkonnast välja oluliselt suuremal määral toitaineid kui kaasneks katsetootmise

rajamisega.

Lähtudes eeltoodud mõjude hinnangust Natura aladele, ei ole vajalik läbi viia Natura asjakohast

hindamist.

Kuna Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad Väinamere loodus- ja linnuala kaitse-

eesmärkidega, puudub negatiivne mõju ka Väinamere hoiualale.

5. Eelhinnangu kokkuvõte ning järeldus

Eesti Sinitaristu AS soovib Hiiu mereala planeeringu vesiviljelusalale PV1 rajada

kalakasvatuse katsetootmist. Kalakasvatuse planeeritav suurus on 150 m x 300 m, kokku 45

000 m² ehk 4,5 hektarit. Sumpade raami läbimõõt on orienteeruvalt 28 meetrit ja perimeeter

orienteeruvalt 90 meetrit. Sellise mõõdu puhul on iga sumba kogupindala 615,5 m² ja vee alla

jääva osa suurus 4308 m3 eeldusel, et vee alla jääva osa suurus on 6-7 meetrit. Ehitisealune

pindala ehk sumpade alla jääva ala pindala on sumpade maksimaalse koguarvu (6 sumpa) järgi

3693 m². Sumpade veealuste osade maht on kokku 25848,5 m3. Kalade maksimaalne tihedus

sumbas on 21 kg/m3 kohta. Kasutusele võidakse võtta ka väiksemaid sumpasid.

Sumbad koosnevad ujuvatest pontoonidest, neid katavad linnuvõrgud, linnuvõrkude

toetusraamid, sumba raamide ankurdamissüsteemid, poid ja signaaltuled ja -andurid.

Arendaja on plaaninud söödaks kasutada BioMar kalatoidu graanuleid või analoogset

kalasööta, mis on söötadest teadaolevalt väikseima keskkonnakoormusega. Kalasööt sisaldab

0,70% fosforit ja 5,86% lämmastikku. Eeldatav sööda kogus jääb alla 200 tonni. Sumpasid

teenindatakse söödapraamiga või käsitsi toitmise puhul töölaevaga. Söötmine toimub

söödatoruga. Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust vastavalt

kalade söögiisule ning vältida sööda kadu, vähendades merre jõudvat täiendavat toitainete

koormust.

Eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavaid toiteaineid ulatuses, millega ei kaasne

olulist negatiivset mõju pinnaveele ja seega ka merevee kvaliteedile.

Katsetootmise rajamisega piirkonda tekib eeldatavalt mõningane mõju merepõhjale ja seal

leiduvatele setetele, kuid mõju on lokaalne ja vähene ning sellega ei kaasne märkimisväärset

vee läbipaistvuse või hapnikutaseme vähenemist. Tulenevalt Tareste lahe iseloomust ning

kalakasvatuse ala sügavusest pole samuti põhjust eeldada, et merepõhja settiva aine kanduks

laiali suuremale alale. Arvestades katsetootmise mahtu ei kaasne tegevusega eeldatavalt olulist

keskkonnamõju.

Tulenevalt Tareste lahe iseloomust ning katsetootmise väikesest mahust ei ole eeldada

veekeskkonna halvenemist ning merepõhjale kaasnevate mõjude ilmnemist ulatuses, mis võiks

kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Seega ei ole ka põhjust eeldada, et tegevusega kaasneks

märkimisväärne eutrofeerumise tõus, mis võiks mõjutada piirkonnas esinevate liivamadalate

ning ka karide elupaigatüüpe. Kuna otseselt katsetootmise alal ei kasutada kemikaale ulatuses,

EELNÕU

millega kaasneks merereostuse esinemise riski ning arvestades, et kalakasvatust teenindavate

laevade kasutamisel peetakse kinni nõutud normidest, pole ka põhjust eeldada merereostuse

tekke riski. Tegevusega ei kaasne ka muid mõjusid, mis kaitsekorralduskavas on toodud välja

elupaika mõjutada võivate teguritena. Hoolimata sellest, kas merepõhi vastab mõnele Natura

elupaigatüübile või mitte, võib tegevusega kaasneda põhjaelustiku kattumine kalade

väljaheidete ning tarbimata toiduga. Tegemist on aga väga lokaalse mõjuga, millega ei kaasne

eeldatavalt olulist keskkonnamõju merepõhja elustikule.

Olemasolevatele andmetele tuginedes ei ole põhjust eeldada, et PV1 alal kavandatud

kalakasvatuse katsetootmisega võiks kaasneda olulist mõju Tareste lahes sigivatele ning

kudevatele kalaliikidele või üleüldiselt kogu Tareste lahe kalastikule. Ka kalakasvatusega

seotud bioriskid on väikesed, sest üldreeglina kasutatakse kalakasvatuses kalu, kes ei ole

suguvõimelised. Sumpade korrasolekut jälgitakse sageli, mistõttu ei ole põhjust eeldada ka

kalade laiaulatuslikku põgenemist ning sellega seoses kohalike liikide väljatõrjumist. Kuna

kalad on vaktsineeritud, on ebatõenäoline ka kalakasvatusest lähtuvaks haiguste levikuks.

Kuna katsetootmise ala paikneb rannikust, kus esineb elupaiga nõudlusest tulenevalt suurem

osa Tareste lahe linnustikust (kuni ~2 m sügavune vesi ja maismaa osa) minimaalselt ~5 km

kaugusel, on rannikul paiknevate lindudele mõju avaldumine ebatõenäoline. Seetõttu pole ka

eeldada, et katsetootmise käigus võiks esineda olulist negatiivset mõju Tareste lahega seotud

linnustikule. Merevee kvaliteedi mitteolulise muutuse tõttu pole ka oodata, kalakasvatuse

katsetootmine võiks oluliselt mõjutada piirkonnas esineda võivaid linde.

Arvestades kavandatava tegevuse mahtu ning hallhüljeste (püsi)elupaiga kaugust katsetootmise

alast, ei ole oodata, et katsetootmise käigus võiks kaasneda olulist negatiivset mõju hallhülgele.

Kuna piirkonnas võib viigerhüljes esineda eelkõige rände ajal, puudub põhjus ka eeldada

negatiivse mõju esinemist viigerhülgele.

Piirkonnas inventeeritud kaitsealuste liikide elupaigatüübi nõudlus hõlmab eelkõige ranniku

maismaa osa (kivirullija, punajalg-tilder) või madalamat rannikuvett (tõmmukajakas, liivatüll,

randtiir, räusk, jõgitiir). Arvestades kaitsealuste lindudele sobilike elupaikade kaugust

katsetootmise alast, ei kaasne tegevuse elluviimisega olulisi keskkonnamõjusid piirkonnas

registreeritud kaitsealustele liikidele.

Arvestades kavandatava tegevuse kaugust Tareste maastikukaitsealast ning kaitse-eesmärkide

elupaigatüübi nõudlust, ei kaasne kalakasvatuse katsetootmisega negatiivseid mõjusid Tareste

MKA kaitse-eesmärkidele, mis ei ole kaetud Tareste loodusala kaitse-eesmärkidega.

Arvestades lähimate pärandkultuuri objektide kaugust tegevuse asukohast, tegevuse iseloomu

ning mahtu, ei kaasne katsetootmise rajamisega olulist keskkonnamõju teadaolevatele

pärandkultuuri objektidele ja kultuurimälestistele.

Kuna katsetootmisega ei ole oodata jäätmeteket suures mahus või ohtlike jäätmete teket, siis ei

ole oodata jäätmetekkega kaasnevat olulist keskkonnamõju.

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavasti olulisi muutusi valguse, soojuse või kiirguse

tasemes. Samuti ei ole ette näha mõju õhukvaliteedile halvenemisele. Valguse taset võib teatud

määral mõjutada töövalgustite kasutamine katsetootmise hooldamisel, kuid vastavat mõju võib

lugeda KeHJS mõistes mitteoluliseks. Kavandatava katsetootmise alal ei asu ka teadaolevaid

maavarade leiukohti, seega puudub ka mõju maavaradele.

EELNÕU

Kavandatava kalakasvatusega kavandatavad objektid ega tegevused ei too endaga kaasa

selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju

inimeste tervisele. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ning võimalike

avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid on vajalik projekteerimise käigus läbi

kaaluda.

Kavandatava kalakasvatuse katsetootmise näol ei ole tegemist suurõnnetuse ohuga ega ohtliku

ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet. Seega

pole põhjust eeldada, et tegevus võiks suurendada suurõnnetuse ohu esinemist või saada

mõjutatud suurõnnetusega ohust.

Kavandatav tegevusega luuakse kohalikele eeldatavalt uusi töökohti, mis avaldab positiivset

mõju inimese heaolule ja varale, toetab majanduskasvu ning piirkonna arengut. Olulisi

negatiivseid mõjusid sotsiaalmajanduslikule olukorrale ei ole kavandatava tegevusega

kaasnevana oodata.

Tegevuse asukoht paikneb Natura aladest minimaalselt ~1 km kaugusel, mistõttu ei ole oodata

tegevuse käigus otsese mõju esinemist Väinamere loodus- ja linnualale ning Tareste

loodusalale.

Enamik toitainete levikut käsitlevad uuringud on tuvastanud toitainete kontsentratsiooni

muutusi kuni mõnesaja meetri raadiuses kalakasvatusest. Suurim kirjandusallikates esitatud

mõjuala on teadaolevalt kuni 18 kordne kasvatuse suurus. Tulenevalt sumpade suurusest oleks

Natura alale (Väinamere loodus- ja linnuala) kõige lähimal paikneva sumba suurimaks

teadaolevaks mõjualaks ~500 m. Sellest alast paiknevad Väinamere loodus- ja linnuala kaks

korda ning Tareste loodusala 11 korda kaugemal.

Väinamere loodusala, Väinamere linnuala ning Tareste loodusala vahetult rannikuga või

maismaaga seotud Natura elupaigatüübid ning taimestikule ning loomadele seotud elupaigad

asuvad sedavõrd kaugel, et tegevusega on välistatud neile mõju esinemine.

Lähimateks potentsiaalseteks Natura alade kaitseväärtusteks on Väinamere loodusalal

elupaigatüübid veealused liivamadalad (1110) ning karid (1170). Tulenevalt nimetatud

elupaigatüüpide ohuteguritest, kavandatava tegevuse asukohast, iseloomust ja realistlikust

mõju ulatusest, ei kaasne katsekasvatuse rajamisega negatiivseid mõjusid Natura

elupaigatüüpidele 1110 ning 1170. Tegevuse asukohast tulenevalt ei ole põhjust eeldada

hüljeste (hall- ja viigerhüljes) häirimist kalakasvatuse rajamisel. Tegevusega ei ole ka oodata

märkimisväärset hõljumi teket või veekeskkonna eutrofeerumist, mis võiks mõjutada

Väinamere linnualal esinevate lindude toitumis- või elutingimusi.

Arvestades piirkonna muid arendustegevusi, võiks negatiivne kumulatiivne tegevus kaasneda

eelkõige Lehtma sadama süvendamise ning selle käigus tekkinud materjali kaadamisega

Tareste lahes. Pidades aga silmas, et kalakasvatuse katsetootmisega ei kaasne olulisi toitainete

koormuste suurenemist Tareste lahes (ega Hiiu madala rannikuveekogumis) ning kasvatusest

tulenev mõju on lokaalne, ei ole põhjust eeldada kumulatiivse mõju esinemist Lehtma sadama

süvendamis- ja kaadamistööde ning kalakasvatuse esinemisega üheaegselt. Positiivne

kumulatiivne mõju esineb siis, kui piirkonda rajatakse vetika- ja karbikasvatus, mis viib

veekeskkonnast välja oluliselt suuremal määral toitaineid kui kaasneks katsetootmise

rajamisega.

EELNÕU

Lähtudes eeltoodud mõjude hinnangust Natura aladele, ei ole vajalik läbi viia Natura asjakohast

hindamist.

Kuna Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad Väinamere loodus- ja linnuala kaitse-

eesmärkidega, puudub negatiivne mõju ka Väinamere hoiualale.

Piiriülest ning kumulatiivset keskkonnamõju ette näha ei ole.

Eeltoodule tuginedes ei ole vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamist ning selle raames

Natura hindamist.

Adressaatide nimekiri

Kaitseministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Keskkonnaministeerium [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Rahandusministeerium [email protected]

Maaeluministeerium [email protected]

Terviseamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Siseministeerium [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Päästeamet [email protected]

Hiiumaa Vallavalitsus [email protected]

MTÜ Hiiukala [email protected]

EELNÕU

KMH EELHINNANG

1. Asjaolud

Eesti Sinitaristu AS (registrikood 16059875, edaspidi ka arendaja) esitas 28.10.2022

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse Hiiu

maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu1 (edaspidi Hiiu mereala planeering)

vesiviljelusalale PV1 kalakasvatuse katsetootmise rajamiseks.

Katsetootmist soovitakse rajada osaliselt samale alale, mille osas on TTJA algatanud2

hoonestusloa ja keskkonnamõju hindamise (KMH) menetluse. KMH programm on TTJA poolt

tunnistatud lisatingimusega nõuetele vastavaks3.

Taotluse kohaselt on tegemist pilootprojektiga, mille käigus soovitakse väiksemas mahus (kuni

200 tonni söödakasutusega) katsetada kalakasvatusrajatiste vastupidavust talvisel perioodil.

Kalakasvatuses on kavas kasutada kuni kuute sumpa, mida on võimalik talviseks perioodiks

jääkatte esinemise korral uputada ning kevadel õhku täis lastes taas üles tõsta, et hinnata

sumpade vastupidavust jääoludele, hoovustele ja erinevatele ilmastikutingimustele. Samuti on

plaanis jätta kalad talviseks perioodiks uputatud sumpadesse, et selgitada, kas nad jäävad antud

tingimustes ellu.

TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt

kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkuse üle.

Kuni 200 tonni söödakasutusega kalakasvatuse rajamine ei ole KeHJS § 6 lg 1 alusel olulise

keskkonnamõjuga tegevus ning keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) ei ole seega

kohustuslik. Vastavalt KeHJS § 6 lg 2 p 1 ja lg 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse

nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 9 p 10 kohaselt tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, kui kavandatakse aastas vähemalt 200 tonni

sööta kasutatava intensiivkalakasvatuse rajamist. Antud juhul on kavandatava katsetootmise

söödakoguse maht väiksem kui 200 tonni aastas.

Sellest hoolimata tuleb eelhinnang anda määruse nr 224 § 15 p 8 alusel. Kavandatava tegevuse

asukohast ~1 km kaugusel paikneb Natura ala (Väinamere loodusala ning Väinamere linnuala).

Hoonestusloa taotlusega seotud tegevus ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega ning ei ole

otseselt vajalik. Taotluse alusel ei ole välistatud, kas tegevus võib üksi või koostoimes muu

tegevusega mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Seetõttu on

vajalik viia läbi KMH eelhindamine koos Natura eelhindamisega.

KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

§ 4 kohaselt arvestatakse mõju olulisuse hindamisel mõju suurust, ulatust, ilmnemise

1 Kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016224 2 21.02.2022 otsusega nr 1-7/22-105 3 19.12.2022 kirjaga nr 16-7/20-15093-077

EELNÕU

tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust, pöörduvust ja piiriülesust, mõju Natura 2000

võrgustiku aladele, kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega ning ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise võimalusi.

2. Kavandatava tegevuse kirjeldus

2.1 Kavandatav tegevus ja selle asukoht

Kalakasvatuse planeeritav suurus on 150 m x 300 m, kokku 45 000 m² ehk 4,5 hektarit.

Hoonestusloa taotlusega määratud koordinaadid on järgmised:

X1: 6546048,98 Y1: 430827,87

X2: 6545898,98 Y2: 430827,87

X3: 6545898,98 Y3: 431127,87

X4: 6546048,98 Y4: 431127,87

Joonis 1 – väljavõte hoonestusloa taotluse alast (allikas: Maa-Ameti geoportaali X-GIS kaardirakendus

„hoonestusload (TTJA)“)

EELNÕU

Sumbad paigaldatakse võimalusel merepiirist kuni 7 meetri sügavusele ning need ulatuvad üle

merepiiri kuni 3 meetrit. Sumbad koosnevad ujuvatest pontoonidest, neid katavad linnuvõrgud,

linnuvõrkude toetusraamid, sumba raamide ankurdamissüsteemid, poid, signaaltuled ja -

andurid. Katsetootmise ala hakkavad teenindama söödapraamid või -laevad.

Sumpade raami läbimõõt on orienteeruvalt 28 meetrit ja perimeeter orienteeruvalt 90 meetrit.

Sellise mõõdu puhul on iga sumba kogupindala 615,5 m² ja vee alla jääva osa suurus 4308 m3,

kui vee alla jääva osa suurus on 6-7 meetrit. Ehitisealune pindala ehk sumpade alla jääva ala

pindala on sumpade maksimaalse koguarvu järgi 3693 m². Sumpade veealuste osade maht on

25848,5 m3. Kalade maksimaalne tihedus sumbas on 21 kg/m3 kohta. Kasutusele võidakse võtta

ka väiksemaid sumpasid.

Sumpade kaitseks kahjulike organismide ja päikesevalguse eest kasutatakse kalakasvanduste

jaoks mõeldud immutusvahendeid Notorius A või AquaNet NORTH SEA Standard (biotsiidid),

mis sisaldavad Cu2O ja CuO. Pärast igat kasvatushooaega sumbad pestakse, desinfitseeritakse

ja töödeldakse (väljaspool Eestit). Kasutuskõlbmatuks muutunud sumpadest, võrkudest jm

pärinevad materjalid jmt antakse taaskasutamiseks üle tarnijale. Sumba eeldatav eluiga on 6-8

aastat olenevalt sumba raami materjalist ning ala keskkonnatingimustest.

Arendaja on plaaninud söödaks kasutada BioMar kalatoidu graanuleid või analoogset

kalasööta, mis on söötadest teadaolevalt väikseima keskkonnakoormusega. Kalasööt sisaldab

5,86% lämmastikku ja 0,70% fosforit. Eeldatav sööda kogus jääb alla 200 tonni. Sumpasid

teenindatakse söödapraamiga või käsitsi toitmise puhul töölaevaga. Söötmine toimub

söödatoruga. Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust vastavalt

kalade söögiisule ning vältida sööda kadu, vähendades merre jõudvat täiendavat toitainete

koormust.

Sumpade transportimiseks kasvatuskohta kinnitatakse sump töölaeva taha ja pukseeritakse

kasvatuspaika. Kalade töötlemisel tekkivad kalajäätmed (nt surnud kalad, kalade veri jmt)

transporditakse maismaale ja antakse üle käitlusluba omavale ettevõttele. Kõik kalad on

vaktsineeritud ennem sumpadesse viimist. Kui kalad peaksid siiski haigestuma, toimub nende

ravimine ravimit sisaldava kalasöödaga vastavalt pädeva asutuse poolt saadud nõuetele.

Hoonestusluba taotletakse 10 aastaks. Hoonestusluba taotletakse katkevana (s.t taotletav

hoonestusluba kaotaks kehtivuse) tingimusel, et TTJA väljastab taotlejale 21.02.2022 algatatud

hoonestusloa menetluse raames hoonestusloa täiemahulise kalakasvatuse rajamiseks.

2.2 Kavandatava tegevuse seotus strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.2.1 Hiiu mereala planeering

Hiiu mereala planeeringu koostamise eesmärgiks oli uute ja traditsiooniliste kasutusviiside

merealale paigutamine selliselt, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi

oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine. Planeeringuga määrati ümber

Hiiumaa neli vesiviljelusala – PV1, PV2, PV3 ja PV4, mille asukoha valikul arvestati

muuhulgas vee sügavust ning ala kaugust võimalikust teenindavast sadamast. Kavandatav

tegevus toimub vesiviljelusalal PV1.

Planeeringu seletuskirjas on vesiviljeluse arendamiseks määratud järgmised tingimused, millest

siinkohal käsitletakse asjakohaseid tingimusi:

EELNÕU

• Kuna vesiviljeluse valdkond võimaldab erinevaid tegevusi, tuleb lähtuvalt

tootmistegevusest igakordselt otsustada KMH läbiviimise vajalikkus ning KMH

koostamise käigus otsustada täiendavate tingimuste määramine, arvestades piirkonna

hüdrodünaamilisi tingimusi, kasutatavat tehnoloogiat, liigi kasvatamiseks vajalikke

tingimusi jne.

• Eelistada tuleks nn kombineeritud vesiviljelust, st lisaks kalakasvatusele karbi- ja

vetikakasvatust, et vähendada kalakasvatusest tulenevaid keskkonnamõjusid.

• Vesiviljelusala kattumisel veeliiklusalaga tuleb koostöös Veeteede Ametiga (tänaseks

Transpordiamet) otsustada võimaliku veeliiklust takistava objekti/tegevuse asukoht,

suurus ja piirangu aeg. Vastavalt veeseadusele tuleb asutusega kooskõlastada

võimalikud veel liikumise piirangud. Põhjendatud vajaduse korral on võimalik

veeliiklusalade muutmine.

• Vesiviljelusala kattumisel kalapüügi huviga tuleb koostöös huvigruppidega otsustada

tegevuse asukoht, suurus ja vastastikune mõjutuse/piirangu aeg. Vesiviljeluse alad

vähendavad rannapüügi võimalust ja võivad raskendada juurdepääsu püügialadele,

Samas on reaalselt vesiviljeluse alla minev ala suhteliselt väike ja rannapüügi ala ei

vähene märkimisväärselt.

• Vesiviljelusala kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga (MuKa), et

selgitada välja võimalik kattumine avastatud mälestistega. Vesiviljelusala

kavandamisel tuleb hinnata mõju veealustele mälestistele. Seni teadmata

kultuuriväärtusega asjade olemasolu vesiviljeluse alal tuleb välja selgitada

allveearheoloogiliste uuringute käigus. Allveearheoloogiliste uuringute programmi

kooskõlastab ja loa uuringuteks väljastab MuKa.

Planeeringu KSH aruandes on antud vesiviljeluse arendamise eeldatav esialgne üldine mõju

hinnang ning vajalikud leevendusmeetmed. Peamiselt tuuakse võimalike mõjudena välja mõju

veekvaliteedile (äratarbimata toit, väljaheited, ekspluateerimisel kasutatavad kemikaalid, vee

läbipaistvuse vähenemine, hapnikutaseme vähenemine, toitainete sisalduse suurenemine), mille

leevendamiseks peetakse vajalikuks kalakasvatuse rajamist hea veevahetusega merealale. Mõju

osas elupaikadele ja põhjaelustikule märgitakse, et vesiviljelusala PV1 arendamisel võib olla

negatiivne mõju liivamadalate (1110) elupaigale ja sellele iseloomulikule põhjaelustikule.

Kalade põgenemine kalakasvatustest võib põhjustada bioloogilise mitmekesisuse langust,

soovimatuid geneetilisi muutusi looduslikes populatsioonides, haiguste levikut, muutusi

elupaiga ja sellele iseloomulike koosluste struktuuris ning kohalike liikide välja tõrjumist.

Hiiu mereala planeeringu KSH-s on välja toodud, et viimaste andmete põhjal on Hiiu mereala

veekvaliteet määratud suures ulatuse Läänemere vee üldise seisundiga ja vähem lokaalsete

mõjudega.

2.2.2 Eesti mereala planeering

Kehtestatud4 Eesti Mereala planeeringu (edaspidi MAP) eesmärgiks oli kokku leppida Eesti

mereala kasutus pikas perspektiivis, et edendada meremajandust ning panustada

merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse ja säilitamisse. MAP on tulevikus aluseks

erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele

4 Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146

EELNÕU

ning on ka ettevõtjatele, investoritele, kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele

aluseks oma tegevuste kavandamisel.

MAP seletuskirja5 kohaselt on Eestil mereäärse riigina suur potentsiaal kala tööstuslikuks

kasvatamiseks merealal. MAP ei määra kalakasvatuseks sobilikke alasid, sest avamere

kalakasvanduste tehnoloogia on arengujärgus ja seetõttu võib sobilike alade määramine

põhjendamatult piirata keskkonnatingimustega arvestavat sinimajanduse arengut.

Kalakasvatuste rajamine pole lubatud selleks ebasobivatele aladele. Hiiu mereala osas on

toodud, et Hiiu mereala planeering jääb kehtima ka pärast MAP kehtestamist ning tegevuse

kavandamisel tuleb arvestada konkreetse ala kohta käivas planeeringus sätestatut.

MAP seletuskirja ptk-s 5.3.1 on määratud kolm suunist ja 13 tingimust kalakasvanduste

arendamiseks, millega tegevus ei ole otseses vastuolus.

MAP kalakasvatuse arendamise tingimuse nr 13 kohaselt tuleb loamenetluse/KMH tasandil

arvestada kalakasvatuse asukoha ja tehnoloogilise lahenduse otsustamisel järgnevaga:

• hinnata mõju kalakoelmutele ja kalastikule laiemalt, määratleda vajalikud leevendavad

keskkonnameetmed;

• hinnata mõju kaitstavatele loodusobjektidele (sh projekteeritavatele), kui need asuvad

tegevuse mõjualas. Oluline mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodne mõju

Natura 2000 aladele tuleb välistada;

• hinnata erinevate kasvatuste vastasmõjuga seotud bioturvalisusega kaasnevaid riske.

Bioturvalisuse tagamiseks tuleb kalakasvatuste vahele jätta puhver .

• hinnata kasvatuste rajamisega kaasnevaid riske võõrliikide levitamise, kasvatatavate ja

looduslike liikide geneetiline segunemise osas;

• arvestada jääoludest tuleneva riskiga, et rajatised oleks mõjudele vastupidavad. Hinnata

kavandatava tegevuse ja võimalike jäämurdmistööde mõju jääkatte muutustele ja

merejää liikuvusele;

• teha koostööd Kaitseministeeriumiga ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike

objektide leidumise tõenäosuse väljaselgitamiseks huvipakkuval alal;

• teha koostööd tehnorajatiste omanikega veealuste kaablite ja torujuhtmete asukohtade

ja koostoimimise võimalikkuse väljaselgitamiseks;

• kattumisel veeliiklusalaga täpsustada kalakasvatuse paiknemine ja veeliikluse

toimimine koostöös Transpordiametiga põhinedes ajakohastele andmetele, hinnates mh

mõju laevaliiklusele (mh nii teekonna pikenemisest tulenevat majanduslikku mõju kui

ka liikluse piiramise ja tihenemisega kaasnevat riskitaseme tõusu);

• kattumisel veealuse kultuuripärandiga täpsustada koostoimimine koostöös

Muinsuskaitseametiga, vajadusel läbi viia allveearheoloogiline uuring;

• kattumisel maardlaga täpsustada koostoimimine koostöös Maa-ametiga.

2.2.3 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava6 (edaspidi VMK) on koostatud vee kaitse ja

kasutamise abinõude planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava

5 Koostanud Hendrikson & Ko, 2021 6 Kinnitatud keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357

EELNÕU

koostamisel lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ)

ja veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja nõuetest.

Kavandatav ala asub Lääne-Eesti vesikonna VMK kohaselt Hiiu madala rannikuveekogumis

(joonis 2).

Joonis 2 - kavandatava katsetootmise ala paiknemine rannikuveekogumite suhtes

Hiiu madala rannikuveekogumi näol on tegemist veetüübiga IV (R4)7 – Läänesaarte avamere

rannikuvesi – mesohaliinne (6-7 psu) madal, lainetusele avatud rannikuvesi. Veekogumi 2021.

a keemiline seisund on halb, ökoloogiline seisnud kesine ja koondseisund on halb. Halva

keemilist seisundit näitab elavhõbeda (Hg) ja selle ühendite sisaldus kalas. Kesise ökoloogilise

seisundi hinnangu põhjus on varasemalt mõõdetud toitainete hulk ja eutrofeerumine. Looduslik

surve on võõrliigid ja piiriülene surve ning mittehead näitajad on FP_biom (fütoplanktoni

biomass), Chla (klorofüll a), Nüld, Püld, Secchi (vee läbipaistvus Secchi ketta järgi) ja mittehea

element FÜKE (füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad) ning FÜPLA (fütoplankton)8.

VMK kohaselt ohustavad Hiiu madala rannikuvee veekvaliteeti sadamad, Kärdla-Röösna

reoveepuhasti ja hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest. VMK kohaselt on

eesmärgiks hiljemalt 2027. aastaks saavutada rannikuveekogumi hea seisund.

7 Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere

seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused

ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ 8 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo

EELNÕU

2.2.4 muud strateegilised planeerimisdokumendid

Üleriigiline planeeringu „Eesti 2030+“ ning säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“ seotus

tuleneb asjaolust, et kavandatav kalakasvatuse katsetootmine suurendab kohalikul tasemel

ettevõtlusaktiivsust ning jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Tegevus arendab

majandustegevust, luues uusi töökohti, tagades kohalike ettevõtete konkurentsivõimet ning

tegevuse stabiilsust.

EL sinimajanduse strateegia määratleb vesiviljeluse (sh kalakasvatus) võimalusena vähendada

survet maismaa ökosüsteemidele toidu ja bioloogilise tooraine tootmisel. Üksiti aitab

vesiviljeluse arendamine kaasa põllumajandusega (sh loomakasvatus) kaasneva

saastekoormuse vähendamisele.

EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ, MSRD) põhieesmärgiks on säilitada või

saavutada hiljemalt 2020. aastaks mereala hea keskkonnaseisund, mida saab saavutada riikide

poolt erinevate meetmete kasutusele võtmisega. Selleks koostab iga riik enda merestrateegia,

mille rakendamine toimub kuueaastaste tsüklitena. Tänaseks on selge, et Eesti mereala head

seisundit 2020. aastaks ei saavutatud. Selle peamiseks põhjuseks on saasteainete merre

sattumise tulemusel Läänemere eutrofeerumine.

Eesti merestrateegiaga meetmekavaga (uuendatud 2023) on sinimajanduse valdkonnas seatud

järgmised meetmed - sinimajanduse arendusprojektide KMH ja opereerimisaegse seire

miinimumnõuete paketi koostamine ja rakendamine; mere vesiviljeluse võimaldamisel ohtlike

ainete koormuse suurenemise vältimine; vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine

võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks; uuringud jätkusuutliku vesiviljeluse arendamiseks

Eesti merealal.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (koostanud

Maaeluministeerium) kohaselt on Eestis head eeldused (sh kalavarud, vee- ja maaressurss)

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks. Kalandussektoris tegutsevatel ettevõtetel on

pikaajalised traditsioonid, oskusteave ja kogemused. Ettevõtted on hakanud arendama ja

kasutusele võtma uusi, kaasaegseimate tehnoloogiliste lahendustega töötlemisseadmeid ning

keskkonnasõbralikke kasvatamise tehnoloogiaid. Arengukava üks alaeesmärk on kestlik

kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku

majandamise. Kavandatav katsetootmine toetab valdkonna arengukava eesmärkide

saavutamise poole liikumist.

Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala raames on koostamisel Lääne-Eesti saarte

biosfääriala programm ja tegevussuunad aastani 2030. Käesoleva aasta alguses avalikustamisel

olnud dokumendi eelnõu kohaselt on üheks tegevussuunaks biosfääriala eesmärkide

elluviimisele ja kestliku arengu toetamisele suunatud pilootprojektide ning algatuste

elluviimine, sh kalanduse valdkonnas. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Lääne-Eesti saarte

biosfääriala programm ja tegevussuundadega.

Hiiumaa arengustrateegia 2030+ keskmeks on Hiiumaa elanik. Strateegia üheks oluliseks

alusväärtuseks on ka aktiivne ettevõtlus, mis hõlmab mh kohanevat ja mitmekesist ettevõtlust,

traditsioonilise ettevõtluse väärtustamist (kalandus ja väikelaevandus) ning uue ettevõtluse

toetamist (teadmuspõhine). Tegevus on kooskõlas Hiiumaa arengustrateegia 2030+ üldiste

arengusuundadega.

EELNÕU

Hiiumaa valla arengukava 2035+ visioonis on käsitletud meetmeid nagu keskkonnahoid

(sisaldab mh konkurentsivõimelist ja jätkusuutlikku ettevõtlus ning keskkonnasäästliku ning -

teadliku tarbimiskultuuri väärtustamine ja arendamine), olemasolevate majandusvedurite

(toiduainetetööstus) jätkuv konkurentsivõimekus, täiendavate kasvuvaldkondade

arendustingimuste loomine (toidutootmine) ning käivitunud on uued kasvualad (meremajandus,

eelkõige vesiviljelus). Seega kavandatav tegevus on Hiiumaa valla arengukava 2035+ tooduga.

2.3 ressursside kasutus

Tegevuse käigus on vajalik transpordi kasutamine kalade toitmiseks ning sumpade merele

viimiseks ning toodangu realiseerimiseks sumpade kaldale toomiseks. Samuti on aeg-ajalt

vajalik sumpasid hooldada. Selleks kasutatakse peamiselt väikelaevasid, mille kodusadamana

on plaanis kasutada Lehtma sadamat (tegevuse asukohast ~5,8 km kaugusel loodesuunas). Kui

kalu hakatakse toitma söödapraamiga, tuleb sadamas täita nende joogivee paake.

Söödapraamidel tekkiv reovesi kogutakse kinnistesse paakidesse ning käideldakse vastavalt

seadusandlusele.

Kalakasvatuse tarbeks kasutatakse loodusvarasid ulatuses, millega ei kaasne olulist negatiivset

keskkonnamõju.

2.4 Energiakasutus

Elektrienergia tootmiseks avamerel kasutatakse üldiselt sumpade läheduses asuval

söödapraamil paiknevaid generaatoreid, aga võimalik on ka taastuvate ressursside (päikese-,

tuule- ja laineenergia) kasutus. Energiat on vaja toitmissüsteemile, valgustuseks ja teiste

süsteemine (vaatlemine, alarmsüsteem, veelaused kaamerad jm) kasutamiseks 24 tundi

ööpäevas. Energiakasutuse jaotus terve aasta jooksul on seotud pigem kalade kasvutsüklitega

kui aastaaegadega.

Pidades silmas, et tegemist on väiksemahulise katsetootmisega, ei ole kalakasvatuse poolt

vajava energia kasutus suur. Tegevusega ei kaasne energiakasutuse tõttu olulist negatiivset

keskkonnamõju.

3 Kavandatava tegevuse asukoht ning mõjutatav keskkond

3.1 üldiseloomustus

Kavandatava tegevuse asukohaks on Hiiumaa põhjaosas paiknev Tareste laht, mille lähimad

maismaa punktid paiknevad ~4,8 km (Kärdla) ning ~6 km (Tõrvanina) kaugusel. Tegemist on

võrdlemisi avatud mereosaga.

Piirkonna merepõhja reljeef on ebatasane. Arendaja andmetel on valdavalt merepõhja

sügavuseks 8-10 m. Kvaternaarisetted koosnevad moreenist ning aluspõhi lubjakivist.

3.2 pinnavesi ja merevee kvaliteet

Kavandatav ala asub Lääne-Eesti vesikonna VMK kohaselt Hiiu madala rannikuveekogumis,

mille seisundi hinnangut on kirjeldatud punktis 2.2.4.

VMK kohaselt ohustavad Hiiu madala rannikuvee veekvaliteeti sadamad, Kärdla-Röösna

reoveepuhasti ja hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest. Selle alusel ei ole

EELNÕU

kalakasvatuse katsetootmise näol tegevusega, mis võiks oluliselt mõjutada Hiiu madala

rannikuvee veekvaliteeti.

Rannikuvee tsoonist väljapoole jääva mereala seisundit hinnatakse vastavalt EL Merestrateegia

raamdirektiivi (MSRD) suunistele. MSRD järgi kirjeldatakse mereala seisund 11 mereala hea

Keskkonnaseisundi tunnuse alusel, millest tunnus 5 hõlmab eutrofeerumise indikaatoreid.

Eutrofeerumine on Läänemere üks tänapäeva suurimaid keskkonnaprobleeme. Eutrofeerumist

põhjustab toiteainete (eelkõige lämmastik ja fosforiühendite) kuhjumine merekeskkonda.

HELCOMi poolt on 2013. a Kopenhaageni deklaratsioonis kokku lepitud toitainete kogused,

mis Läänemere seisundi parandamiseks on aktsepteeritav merre suunata ning nende

vähendamise vajadus. Kavandatava kalakasvatuse katsetootmise ala asub Läänemere avaosa

põhjabasseini alal, kus aastaseks aktsepteeritavaks summaarseks lämmastiku (Nüld) koguseks

on 325 000 t ja fosfori (Püld) koguseks 7360 t. Eesti vähendamiskohustuseks (CART) on

lämmastiku (Nüld) osas 1800 t ja fosfori (Püld) osas 320 t.

Uusima MSRD aruandluse kohaselt olid üldlämmastiku suvise kontsentratsiooni seisund

valdavalt heas ja kesises klassis. Üldfosfori suvise kontsentratsiooni seisundi hinnangud olid

enamasti kesises, halvas ja väga halvas klassis. Mandri ja saarte vahele jäävad 3

rannikuveekogumit ja Läänemere avaosa põhjabassein olid selle hinnangu järgi väga halvas

seisundis. Hiiu madala rannikuveekogumi eutrofeerumise hinnanguks on halb.

Keskkonnaministri 02.04.2020 määruse nr 179 § 3 lg 1 kohaselt ei tohi kalakasvatus halvendada

veekogumi või mereala seisundit nii, et veekogumile või merealale kohaldatavaid

keskkonnaeesmärke ei ole võimalik saavutada. Sama määruse § 3 lg 2 kohaselt tuleb

kalakasvatuse asukoha valikul arvestada olemasolevaid veeressursse, veekogumi või mereala

seisundit ning muud vee- ja maakasutust, et vältida veekogumi või mereala seisundi

halvenemist ja tagada nende hea seisundi säilimine või saavutamine.

Avamere kalakasvatuse puhul on võimalikeks keskkonnamõjude tekitajateks eelkõige kalade

poolt äratarbimata toit, väljaheited ning kalakasvatuse töös kasutatavad kemikaalid.

Katsetootmises kasutatav kalasööt sisaldab ja 5,86 % lämmastikku ja 0,7 % fosforit. Sööda

kasutusel on oluline märkida, et osa toitained omastatakse kalade poolt ning osa söödas

leiduvast lämmastikust ning fosforist võib jõuda toidujääkide ja kalade väljaheidetena

veekeskkonda.

Keskkonnaministeeriumi 02.04.2020 määruse nr 17 kohaselt on kala poolt (forell)

omastatavaks lämmastiku osakaaluks 2,75% (§ 2 lg 4) ning lämmastiku osakaaluks 0,4% (§ 2

lg 5). Selle kohaselt on kavandatava söödamahu koguse juures vette jõudva lämmastiku

arvutuslikuks väärtuseks [(5,86 x 200) – (2.75 x 200)] / 100% = 6,22 tonni ning fosfori

väärtuseks [(0,7 x 200) – (0,4 x 200)] / 100% = 0,6 tonni.

Osa söödas leiduvast lämmastikust ning fosforist võidakse tarbida sumpadest väljalevinud

kalasööda näol ära looduslike kalapopulatsioonide poolt. Kuna vikerforell toitub veepinnal, mis

võimaldab selgelt järgida kalade söögiintensiivsust, söötmine toimub kas söödapraamidelt või

paadist ning söötmine toimub vaid senikaua kuni kalade söögiisu on rahuldatud, on sumpadest

väljaleviva sööda kogus eeldatavalt väga väike.

9 Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja

suublasse juhtimise ning seire nõuded

EELNÕU

Käsitletava kalakasvatuse mõju suuremas skaalas (hindamisühikute-avamerealade või

rannikuvee kogumite tasemel) on tänaste analoogiliste projektide modelleerimiste tulemusi

arvestades tõenäoliselt vähene. Näiteks Saaremere Kala AS poolt Tagalahte (Saaremaa)

kavandatava kalakasvatuse KMH aruande käigus läbiviidud saasteainete leviku

modelleerimistulemuste10 kohaselt esineb suvisel ajal (mil üldjuhul toimub kalade

kasvatamine) kalakasvatusega kaasnevate toitainete mõju vaid kalakasvatuse vahetuse

tegutsemise piirkonnas, kus keskmised väärtused suurenesid modelleerimistulemuste alusel

kuni 0,003 mg/l (suure tõenäosusega alla mõõtmistäpsuse). Kogu arvutusperioodi vältel on ka

lokaalne mõju oluliselt väiksem, jäädes alla väärtuse 0,001 mg/l. Väärtuste suurenemine 1%

võrra suvisel perioodil oli uuringu kohaselt tuvastatav ainult sumpade vahetus läheduses ning

0,5% võrra kuni 1,6 km kaugusele sumpade planeeritud asukohast. Kalakasvatuse mõju

klorofüllile oli tuvastatav suuremal alal võrreldes suvise üldlämmastikuga, kuigi klorofüll a

maksimaalne kontsentratsiooni muutus on väiksem kui 0,03 μg/l. Arvestada tuleb ka

asjaoludega, et Tagalaht on oma olemuselt poolsuletud ning Saaremere Kala AS poolt

kavandatava kalakasvatuse maht on 12 x suurem kui Eesti Sinitaristu OÜ poolt kavandatud

katsetootmise maht (2400 vs 200 tonni).

Orgaaniliste jäätmete settimise tõttu võib kalakasvatuse tulemusena halveneda ümbritseva vee

läbipaistvus, väheneda hapnikutase ja kasvada toitainete sisaldus vees. Seega võib

kalakasvatuste rajamine mõjutada kasvatuste lähipiirkonna toitainete biogeokeemilist tsüklit,

mis võib halvimal juhul põhjustada muutusi vee-elustiku struktuuris.

Kalakasvatuse lokaalsete mõjude vähendamiseks veekvaliteedile on mõistlik rajada

kalakasvatus hea veevahetusega merealadel. Tareste laht on kalakasvatuse kavandatavas

asukohas võrdlemisi avatud, paiknedes rannikust minimaalselt ~5 km kaugusel. Piirkonnas on

valdavaks põhja- ja läänetuuled. Põhjasuunas on Tareste lahe avatud veeala enam kui 100 km

(kogu Soome lahe ulatuses) ning idasuunas minimaalselt ~17 km (Vormsi lääneosast),

maksimaalselt ~36 km (Noarootsi poolsaare lääneosast). Tareste laht on mesohaliinne,

valdavalt madal ning lainetusele avatud rannikuvesi. Eeltoodule tulenevalt võib eeldada, et

Tareste lahes esineb hea veevahetus.

Arendaja eesmärgiks on kasutatava kalasööda valikuga ning projekteerimise käigus leitava

sobiva tehnilise lahendusega saavutada kalakasvatuse ning toiteelementide

üldkontsentratsiooni vähene kasv. Tulenevalt kalakasvatuse väikesest mahust jõuab ka

merekeskkonda vähesel määral toitaineid (võrreldes olemasolevate ja kavandavate

suuremahuliste kalakasvandustega). Samuti võib Tareste lahe füüsikalisi karakteristikuid

arvestades eeldada, et kalakasvatusest tulenevate toitainete levik veekeskkonnas ei ole lokaalne,

vaid hajub suuremale mere-alale.

Täiendavalt on võimalik kaaluda kompenseerivate meetmete lisamist nagu näiteks vetikate

kultiveerimine, pilliroo kogumine, täiendav kalapüük, karpide kasvatamine jne.

Kalakasvatuse katsetootmise lähipiirkonda on esitatud taotlus11 vetika- ja karbikasvatuse

rajamiseks (10 vetikakasvatuse rajatist ning 200 karbiliini). Vetikakasvandust ja karpide

püüdmist soovitatakse arendajalt saadud info alusel alustada 2024. aastal.

10 AS Saaremere Kala mõjuhinnang vee kvaliteedile Soela väina veekogumis, koostanud Tallinna Tehnikaülikooli

Meresüsteemide Instituut (projekt LLMEE20073) 11 Taotlusega seotud materjalid kättesaadavad TTJA dokumendiregistrist (asja nr 16-7/22-11289)

EELNÕU

Taotluse kohaselt on 1 km2 suuruse agarikufarmi abil võimalik merekeskkonnast eemaldada

4,3 tonni lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit. Ühes aias kasvab orienteeruvalt kuni 1000 tonni

vetikat märgkaalus – seega maksimaalne kogus kõikides aedades (10 tk) on kokku

orienteeruvalt 10 000 tonni vetikat märgkaalus. Kuni 10 vetikakasvatuse rajatise maksimaalne

summaarne pindala (st ehitusalane pindala) mere põhjas on orienteeruvalt kuni 100 hektarit ehk

1 000 000 m2 (1 km2). Seega kavandatav vetikakasvatus eemaldaks veekeskkonnast kuni 4,3

tonni lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit.

Tartu Ülikooli läbiviidud uuringu kohaselt12 on merekarpide kasvatuse rajamisega võimalik

merevett puhastada liigsetest toitainetest. Kasvanduse karbid filtreerivad mereveest välja suures

koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Uuringu tulemuse

kohaselt suudab 0,5 ha suurusega karbifarm eemaldada aasta jooksul filtreerimise teel

veesambast 2587,2 kg lämmastikku ja 295,7 kg fosforit. Sama farm vabastab veesambasse

1388,6 kg lämmastikku ja 196,8 kg fosforit. Lisaks suunatakse sellisest karbifarmist

põhjasetetesse 424,5kg lämmastikku ja 48,5kg fosforit, mis seotakse kiirelt pikaealiste

põhjaorganismidesse, peamiselt merekarpide biomassi. Rannakarpide püüdmise

liinikomplekside maksimaalne summaarne pindala on 12,5 hektarit ehk 125 000 m2. Seega

suudaks kavandatavad 200 karbiliini eemaldada veekeskkonnast ~30 tonni lämmastikku ning

2,5 tonni fosforit.

Kokku suudaks vetika- ja karbikasvatus eemaldada veekeskkonnast kuni 34,3 tonni

lämmastikku ning 5,5 tonni fosforit. Arvestades, et kavandatava katsetootmisega kaasneks 6,22

tonni lämmastiku ning 0,6 tonni fosfori jõudmine keskkonda, kompenseeriks vetika- ja

karbikasvatus mitmekordselt katsetootmisega kaasneva toitainete lisandumist.

Arendajalt saadud andmete kohaselt ei ole kalade kasvatamiseks kemikaalide kasutamine

üldjuhul vajalikud. Tegevuse käigus kasutatakse aga hapet, millega konserveeritakse surnud

kalu (tegevus ei toimu meres) ning tavapäraseid puhastusvahendeid, mida kasutatakse

desinfitseerimisel. Praamidel tekkiv reovesi kogutakse kinnistesse paakidesse ja käideldakse

vastavalt kehtivale korrale.

Kavandatav tegevus ei avalda pinnasele olulist negatiivset mõju, kuna kavandatavad rajatised

asuvad avamerel.

Eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavaid toiteaineid ulatuses, millega ei kaasne

olulist negatiivset mõju pinnaveele ja seega ka merevee kvaliteedile.

3.3 merepõhja iseloom ning setted

Kavandatava kalakasvatuse katsetootmise alal ei ole teadaolevalt läbi viidud põhjalikke

uuringuid. Sellest hoolimata on Tareste lahe iseloomu kohta võimalik saada infot uuringust

„Tareste lahe põhjasetete koostis ja dünaamika. Lehtma sadama süvendamise mõju

rannaerosioonile ja selle leevendamise võimalused“13 (edaspidi Tareste lahe põhjasetete

uuring).

12 Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud toitainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud

mudeli valideerimine Tagalahe kalakasvatuse näitel (lk 28) 13 Koostanud Noormets R., jt, 2019. Dokument on kättesaadav infosüsteemis KOTKAS „keskkonnalubade

dokumentide register“ numbri DM-107435-2 alt

EELNÕU

Nimetatud uuringu raames teostati Tareste Lahe põhjalähedase hüdrodünaamika

mõõtmistulemused. Koos põhjasetete lõimise ja mineraloogilise koostise uuringutega analüüsiti

põhjasetete transporti ja dünaamikat Tareste lahe lääneosas. Uuringute käigus paiknes Eesti

Sinitaristu katsetootmise alale lähim põhja morfoloogia ja põhjalähedase voolukiiruse

mõõtepunkt (M-6, ka TAR13) ~1,7 km kaugusel lääne-loode vahelisel suunal (joonis 3).

Nimetatud mõõtepunkti merepõhja sügavus on sarnane nagu arendaja andmetel katsetootmise

alal (~10 m).

Joonis 3 – uuringu „Tareste lahe põhjasetete koostis ja dünaamika. Lehtma sadama süvendamise mõju

rannaerosioonile ja selle leevendamise võimalused“ mõõtepunkti M-6 paiknemise taotletavast hoonestusalast.

Uuringus on leitud, et arvestades Tareste Lahe lääneosa põhjasetete äärmiselt ühetaolist lõimist,

võib mõõdetud voolukiiruste alusel hinnatud settetransporti lugeda esinduslikuks kogu Tareste

lahe lääneosale.

Tareste lahe põhjasetete uuringu kohaselt on lainetuse mõju põhjasetetele väiksem punktis M-

6 ehk katsetootmise alale lähimas uuritud punktis, kuna see asub tunduvalt sügavamas vees kui

ülejäänud mõõtepunktid. Setted liiguvad isegi lainetuse valdavalt edasi-tagasi liikumise puhul

ikkagi summaarselt domineeriva voolu suunas. Sügavuse suurenedes vaid paari meetri võrra

väheneb setete transpordiks soodsate tingimuste esinemise sagedus mitu korda.

Uuringu käigus läbi viidud põhjasetete koostise ja põhjalähedase veevoolu mõõtmistulemuste

põhjal on Tareste Lahe Tahkuna poolsele osale iseloomulik põhjasetete liikumine valdavalt

lääne- ja lõunakaarde, üldsuunaga poolsaare tipust Tareste lahe pärasse. Kõige vähemliikuvad

on põhjasetted lahe keskosas (punkt M-6), kus vaid 1.6% mõõtmisperioodist esinesid soodsad

tingimused nende transpordiks. Selles ~10 meetri sügavuses vees asuvas punktis oli ka lainetuse

mõju merepõhjale kõige väiksem. Domineeriv põhjalähedane veevool oli läänesuunaline (ehk

valdavalt eemale Väinamere loodus- ja linnualast). Veealuses orus ja lahe keskosas (punktid

M-3 ja M-6) ei ületanud 5 minuti keskmised kiirused erosioonikiirust kordagi. Selle põhjuseks

on suurem sügavus nendes punktides, mistõttu ulatub lainetuse ja laine-tekkeliste voolude mõju

põhja vähemal määral ja harvemini. Setete liikumise domineerivad suunad on välja toodud

EELNÕU

uuringu „Tareste lahe põhjasetete koostis ja dünaamika. Lehtma sadama süvendamise mõju

rannaerosioonile ja selle leevendamise võimalused“ joonisel 14.

Kalakasvatuse käigus võib kaasneda mõningane toidujääkide ning kalade väljaheidete sete

merepõhja. Tagalahes, Veere sadama lähistel paikneva OÜ Redstorm kalakasvatuse

merekeskkonna seire 2020. aasta tulemuste14 (edaspidi Redstorm 2020. seirearuanne)

saamiseks läbi viidud sukeldumiste käigus tuvastati, et sumpadest pärinevate kalade väljaheited

katavad merepõhja ühtlase kihina 2-3 cm paksuselt, ulatudes sumba vertikaalprojektsioonist ~5

m jagu väljapoole. Orienteeruvalt 10-15 m kaugusel sumbast lõppes selgelt eristuv väljaheidete

kiht ning paljandusid osaliselt põhjasetted. Sumba servast orienteeruvalt 25 meetri kaugusel oli

sumpadest tuleneva kaudse mõju esinemine lõppenud, s.t antud asukohas ei eristunud merepõhi

talle omasest looduslikust seisundist. TTJA hinnangul annab see alust järeldada, et sumpade

perimeetrist 25 m kaugemal puudus kalakasvatuse otsene mõju (kalade väljaheidete esinemine

jms) kui ka toitainete tõusust tulenev kaudne mõju, mis kajastuks piirkonna merepõhjale

omasest elustikust (mõnevõrra) teistsuguse koosluse näol.

OÜ Redstorm kalakasvatuse 2020. aasta koondaruande kohaselt kasutati söödana Efico Enviro

ja erineva graanuli suurusega Blue Impact toite, kokku 195 000 kg ehk sarnasel määral nagu on

plaanis kasutada Eesti Sinitaristu katsetootmises.

Eesti Sinitaristu PV1 ja PV2 KMH programmi15 ptk-s 7.2 (mõju suurus) on viidatud, et

teaduskirjanduse andmetel on kalakasvanduse mõjualaks tavapäraselt ~200 m ning kauglevi on

võimalik kuni 3-4 km raadiuses. Tavapäraselt on aga kalakasvatuste mahud oluliselt suuremad

kui kavandatava katsetootmise puhul, mistõttu on eeldatavalt ka võimalike lisanduvate

toitainete kontsentratsioonid katsetootmisel väiksemad.

Lähtudes eeltoodust võib eeldada, et katsetootmise rajamisega piirkonda tekib mõningane mõju

merepõhjale ja seal leiduvatele setetele, kuid mõju on lokaalne ja vähene ning sellega ei kaasne

märkimisväärset vee läbipaistvuse või hapnikutaseme vähenemist. Tulenevalt Tareste lahe

iseloomust ning kalakasvatuse ala sügavusest pole samuti põhjust eeldada, et merepõhja settiva

aine kanduks laiali suuremale alale. Arvestades katsetootmise mahtu ei kaasne tegevusega

eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

3.4 merepõhja elustik

2018. a teostati TÜ Eesti Mereinstituudi poolt olemasolevate materjalide põhjal karide ja

liivamadalate elupaigatüüpide leviku modelleerimine kogu Eesti mereala kohta. Uuringute

joonise 12 kohaselt jääb kavandatav kalakasvatuse ala piirkonda, kus esineb liivamadalale

vastav merepõhi. Täiendavalt on Keskkonnaamet16 varasemalt välja toonud, et kavandatava ala

piirkonnas võib esineda Natura elupaigatüüp veealused liivamadalad (1110). Lähipiirkonnas

võib esineda ka karide (1170) elupaigatüüp.

Kavandatava ala osas puuduvad põhjaelustiku (nii põhjaloomastiku kui põhjataimestiku) osas

spetsiaalsed uuringud. Alal ega läheduses ei paikne rannikumere hüdrobioloogilise seire alasid.

14 koostanud TÜ Eesti Mereinstituut, 2021 15 Koostanud Skepast & Puhkim OÜ (projekt nr 2022-0010), tunnistatud tingimuslikult nõuetele vastavaks TTJA

19.12.2022 kirjaga nr 16-7/20-15093-077 16 06.07.2022 kiri nr 6-3/22/3716-3

EELNÕU

Lehtma sadama süvendustööde KMH aruande17 käigus uuriti Tareste lahe põhja- ja

läänepoolsemat serva. Aruannet hõlmava kaadamisala asukoht paikneb kavandatavast

katsetootmise alast ~2,6 km läänesuunas.

Lehtma sadama süvendustööde KMH aruande kohaselt on Tareste lahe põhjataimestik

suhteliselt liigi- ja biomassivaene kuna piirkond asub tugeva avamere lainetuse mõju all.

Seetõttu ei sobinud uuritava ala merepõhi põhjataimestiku rikkalikuks kasvuks ja arenguks,

kuna seal puudub paljude makrovetikate kasvuks vajalik kinnitussubstraat. Tareste lahe

avamerepoolse piirkonna põhjasubstraadiks on valdavalt jäme või peenliiv, vaid vahetult

ranniku läheduses leiduvad mõned suuremad ja väiksemad kivid. Selletõttu eksisteerisid seal

põhjataimestiku kooslused eeskätt madalas vees sügavusel kuni 2 m. Piirkonna üldkatvus

mõnedes kohtades saavutab kuni 35%. Suurematel sügavustel võib kohata üksikuid vetikataimi

nagu Polysiphonia nigrescens ja Furcellaria lumbricalis. Lairahu piirkonna kivisel põhjal

(katsetootmise alast ~2,7 km läänesuunas) aga võib leida erinevaid põhjaloomastiku liike.

Kividele kinnitunult leidusid selles piirkonnas Mytilus trossulus kolooniaid ja vesitigysud

Hydrobia spp., mudasse kaevanud oli Macoma baltica ja Mya arenaria. Samuti leidus vesikingi

Theodoxus fluviatilis, kootvähki Corophium volutator ja lehtsarve Idotea spp. Tuleb aga

arvestada, et Lairahu piirkond on oluliselt madalam (sügavus kuni 5 m) kui katsetootmise ala

ja selle lähiümbrus.

Kuigi tegemist ei ole Väinamere loodusala territooriumiga, on Väinamere hoiuala mereosa

kaitsekorralduskavast18 võimalik saada aimdust elupaigatüübi 1110 ohuteguritest.

Kaitsekorralduskava kohaselt on veealuste liivamadalate (1110) peamisteks ohuteguriteks

valdavalt looduslikud tegurid - tuule tugevus ja suund ning sellest põhjustatud lainetus.

Inimtegevusest tingitud ohud elupaigale on peamiselt maavarade võimalik kaevandamine

merepõhjast, sadamate, laevateede ja tuuleparkide rajamine ning nendega kaasnevad häiringud.

Samuti on võimalikuks ohuks agariku ülepüük, keskkonna eutrofeerumine ning merereostus.

Elupaigatüübi karide (1170) ohutegurina on toodud välja tuuleparkide rajamine,

eutrofeerumine ning merereostus.

Punktis 3.2 ning 3.3 on järeldatud, et tulenevalt Tareste lahe iseloomust ning katsetootmise

väikesest mahust ei ole eeldada veekeskkonna halvenemist ning merepõhjale kaasnevate

mõjude ilmnemist ulatuses, mis võiks kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Seega ei ole ka

põhjust eeldada, et tegevusega kaasneks märkimisväärne eutrofeerumise tõus, mis võiks

mõjutada piirkonnas esinevate liivamadalate ning ka karide elupaigatüüpe. Kuna otseselt

katsetootmise alal ei kasutada kemikaale ulatuses, millega kaasneks merereostuse esinemise

riski ning arvestades, et kalakasvatust teenindavate laevade kasutamisel peetakse kinni nõutud

normidest, pole ka põhjust eeldada merereostuse tekke riski. Tegevusega ei kaasne ka muid

mõjusid, mis kaitsekorralduskavas on toodud välja elupaika mõjutada võivate teguritena.

Redstorm 2020. aasta seirearuande põhjal võib eeldada, et hoolimata sellest, kas merepõhi

vastab mõnele Natura elupaigatüübile või mitte, võib tegevusega kaasneda põhjaelustiku

kattumine kalade väljaheidete ning tarbimata toiduga. Tegemist on aga väga lokaalse mõjuga,

millega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju merepõhja elustikule.

17 TÜ meresüsteemide instituut, 2009 18 Koostaja Merle Kuris, 2009. Kehtivus 2009-2018

EELNÕU

3.5 kalastik

TÜ Mereinstituut on piirkonnas viinud 2008. aastal läbi seireuuringu, mille kohaselt esineb

piirkonnas valdavalt lesta, kuid leiti ka turska, emakala, kammeljast, siiga, nolgust, kilu,

tuulehaugi ja lõhet. Varasemalt on teada ka pullukala esinemine. Väikeste mõõtmetega kalade

hulgast (kes reeglina nakkevõrkudesse ei jää) võib oletada väikese mudila, pisimudila,

madunõela ja merinõela esinemist. Üksikuid leide on teada ka jõesilmu, angerja ja võldase

kohta.

Ka siiale on Tareste lahe tingimused liivaste põhjade näol kudemiseks sobivad, kuid siiani pole

selle liigi kudemist uuritaval alal veel täheldatud. Täiendavalt eelistavad siiad kudemiseks

madalaid, lainetuse eest kaitstud merelahtesid, kus on kõva liiva-, kruusa- või kivipõhi.

Hiiumaal on siia kudealad tuvastatud peamiselt saare kaguosas (laidude piirkonnas) ning

loodeosas (Kõrgessaare lähistel).

Lehtma sadama süvendustööde KMH aruande kohaselt pole Tareste laht olnud kunagi väga

rikkaliku kalasaagiga püügiala. Tareste lahes kudevad majanduslikult olulised liigid on ahven,

tuulehaug ja räim. Lisaks eelnevale kolmele kudejale on Tareste lahe püügiväärtuslikud kalad

veel lest, särg, meriforell, lõhe, angerjas ja siig.

Nii räim kui tuulehaug väldivad kudemisel paksu vetikakihiga alasid ja varjulisi lahesoppe, kus

võib tekkida hapnikudefitsiit. Räimed koevad kruusasele pinnale. Tuulehaugid kasutavad

rannikuvetesse jõudmiseks räimega samu rändeteid ja koevad ranna lähedal samades paikades

kus räimedki. Rooahven koeb madalamas vees (kuni 1 m).

Keskkonnaameti info kohaselt võib aga eeldada, et piirkonnas on valdavaks liivane merepõhi

kuna eeldatavalt esineb katsetootmise alal elupaigatüübi 1110 (veealused liivamadalad)

levikuala. Samuti on eelnevalt kirjeldatud, et Tareste lahe näol on katsetootmise alal merele

avatud laheosaga. Seetõttu on ebatõenäoline, et vahetu katsetootmise ala oleks sobilik räime,

tuulehaugi või siia kudemiseks. Tulenevalt piirkonna sügavusest (~10 m) ei ole ala sobilik ka

ahvena kudemiseks.

Lehtma sadama KMH aruande kohaselt on Tareste lahele on iseloomulik kõrgem heljumi

looduslik foon kui mere avaosale. Looduslik heljumi kontsentratsioon võib Tareste lahes

Lehtma sadama ja kaadamiskoha piirkonnas (Sinitaristu katsetootmise alast ~ 2,6 km kaugusel

läänesuunas) varieeruda ajaliselt väga suurtes piirides. Kevadisel vetikaõitsengu perioodil on

mõõdetud heljumi kontsentratsiooniks satelliidipildilt kuni 16 mg/l. Seega on Tareste lahes

leiduvad kalad harjunud kõrgema heljumi fooniga.

Eelnevalt on selgitatud, et kalakasvatuse mahu tõttu on piirkonda lisanduvate toitainete sisaldus

võrdlemisi väike ning kalade väljaheidete ning äratarbimata toidu mõju võrdlemisi lokaalne

(mõju esineb eeldatavalt kuni 25 m raadiuses sumba välisparameetrist). Tulenevalt ka piirkonna

kõrgemast hõljumi foonist ei ole põhjust eeldada, et katsetootmisega kaasneks

märkimisväärseid mõjusid piirkonnas esinevatele kaladele.

Kokkuvõttes ei ole põhjust eeldada, et PV1 alal kavandatud kalakasvatuse katsetootmisega

võiks kaasneda olulist mõju Tareste lahes sigivatele ning kudevatele kalaliikidele või üleüldiselt

kogu Tareste lahe kalastikule. Ka kalakasvatusega seotud bioriskid on väikesed, sest

üldreeglina kasutatakse kalakasvatuses kalu, kes ei ole suguvõimelised. Sumpade korrasolekut

jälgitakse sageli, mistõttu ei ole põhjust eeldada ka kalade laiaulatuslikku põgenemist ning

EELNÕU

sellega seoses kohalike liikide väljatõrjumist. Kuna kalad on vaktsineeritud, on ebatõenäoline

ka kalakasvatusest lähtuvaks haiguste levikuks.

3.6 linnustik

Mereala linnustiku andmed on koondatud MAP alusuuringuna tehtud linnustiku uuringutesse19.

Kavandatav kalakasvatusala ei jää lindude jaoks olulistesse rändekoridoridesse. Küll aga

paikneb kavandatav kalakasvanduse ala 2019. a linnustiku uuringu kohaselt linnustiku jaoks

sensitiivsel alal. Sensitiivsetel aladel tuleks vältida pikaajalise mõjuga tegevusi: avamerel

kõrgete tehisobjektide (tuulepargid, sillad) rajamist ning ulatusliku ruumilise mõjuga

merepõhja ja selle elustikku mõjutavaid tegevusi (nt uute kaevanduste rajamist). Kalakasvatuse

katsetootmist võib seega pidada tegevuseks, mille läbiviimine ei ole MAP kohaselt lindude

jaoks sensitiivsel alal välistatud.

Kirjanduse andmetel20 on linnustiku poolest Hiiumaal kõige esinduslikumad piirkonnad

eelkõige Väinameri, Käina laht, Kassari laht, madalad lahed ning laidude piirkond.

Ümber Hiiumaa käib elav veelindude ränne kevadel märtsist maini ja sügisel augustist-

novembrini. Siis näeb siin arvukalt läbirändavaid kaure, alklasi, parte, hanesid, laglesid ja

kurvitsalisi21. Kevadrändel kohtab Ristnas näiteks tuhandeid kaure ja mustlaglesid päevas,

sügisrändel on parimatel päevadel loendatud kuni paar tuhat alki.

Lehtma sadama süvendustööde KMH aruande kohaselt on piirkonnas registreeritud 22 liiki,

kellest regulaarselt talvituvad 12 (arvukaim aul kuni 25 000 isendiga). Loode-Eesti mereala

peetakse Põhja-Läänemeres auli suurimaks talviseks koondumispaigaks. Lisaks on arvukad

veel sõtkas, kalakajakas, jääkoskel, mustvaeras, hõbekajakas, kühmnokk-luik ja sinikael-part,

kellest viimased kaks on seotud pigem madala rannikualaga. 10-15 isendiga on esindatud ka

merikotkad. Lindude talvist arvukust alal mõjutavas heitlikud ilmaolud (temperatuur ja tuuled)

ja toidubaasi muutlikkus.

Loodusvaatluste andmebaasi (LVA) kohaselt on Tareste külas, Lehtma külas ning Hausma

külas loendatud kõige enam valgepõsk-laglet (~4500 isendit), hõbekajakat (~585), jääkosklit

ning auli (~300), sõtkast (~265), kalakajakat (~110), sinikael-parti (~90), naerukajakat (~80) ja

liivatülli (~45). Teisi liike on LVA-s registreeritud väiksemal määral. Vaatluste juures ei ole

märget millises keskkonnas isendeid tuvastati, aga pidades silmas nimetatud linnuliikide

elupaiganõudlust, võib katsetootmise alal esineda eelkõige jääkosklat, auli ja sõtkast.

Eelnevalt on tuvastatud, et tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju merevee

kvaliteedile ning merepõhja elustikule. Seetõttu pole ka oodata, kalakasvatuse katsetootmine

võiks oluliselt mõjutada piirkonnas esineda võivaid linde. Mõningane häirimine võib kaasneda

kalakasvatuse teenindamisega söödalaeva- või praami poolt, kuid tegemist on lühiajalise

mõjuga. Täiendalt on piirkonnas esinevatel veelindudel võimalik kasutada (eelkõige)

toitumiseks alasid, kuhu ei ulatu teeninduslaevade häiriv mõju. Pidades silmas, et katsetootmise

ala paikneb rannikust, kus esineb elupaiga nõudlusest tulenevalt suurem osa Tareste lahe

linnustikust (kuni ~2 m sügavune vesi ja maismaa osa), minimaalselt ~5 km kaugusel, on

19 http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Uuringud/Lindude_peatumisalad.pdf 20 Leito, A. ja Leito, T. Hiiumaa linnustik, 2011 21 MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, 2010. Plakat: veelindude ränne

EELNÕU

rannikul paiknevate lindudele mõju avaldumine ebatõenäoline. Seetõttu pole ka eeldada, et

katsetootmise käigus võiks esineda olulist negatiivset mõju Tareste lahega seotud linnustikule.

3.7 hülged

Kavandatavast katsetootmise alast ~6 km kaugusel on registreeritud hallhülge leiukoht, mille

baasil on moodustatud ka Selgrahu hallhülge püsielupaik (KLO3000095). Püsielupaiga

välispiir paikneb kavandatava tegevuse asukohast ~3,5 km kaugusel.

Hallhüljes on kogu Läänemeres vabalt liikuv, kuid jäävabal perioodil ja üle aastate seotud

kindlate lesilate ja merepiirkondadega. Hallhüljes kasutab vabalt kogu Eesti rannikumerd, enam

levinud avamerelistel aladel ning pigem vähesel määral Väinameres. Kõige olulisemad

puhkealad on valdavalt kaetud olemasoleva kaitserežiimiga. Hallhüljes on väga

kohanemisvõimeline liik, kes sisemeres harjub inimtegevusega ning erinevalt viigerhülgest

isegi kasutab seda ära tulles saaki püüdma nt sadamatesse, kalapüüniste ja vesiviljeluse ehitiste

lähedusse. Seega võib kalakasvatus hallhülgeid ligi meelitada ja põhjustada nn hüljestest

lähtuvat "survet".

Viigerhüljes on Läänemeres kohatise levikuga liik, kelle alamasurkondadest hõlmavad Eesti

rannikut Väinamere/Liivi lahe ning Soome lahe levilad. Loomad liiguvad eri alamasurkondade

vahel harva ning sedagi pigem üksikute isendite tasandil. Eestis on viigerhüljeste võtme-

elupaikadeks Väinameri, kus paiknevad jäävabal perioodil loomade peamised puhkealad ning

Liivi laht, kus loomad toituvad. Nende alade vahel esinevad regulaarsed ränded. Eraldi ajutise

elupaigana tuleb käsitleda loomade edukaks sigimiseks vältimatult merejääd, mille tüübid,

ulatus ja paiknemine varieerub aastati.

MAP uuringu22 kohaselt ei ole Tareste laht viigerhüljestele toitumisalaks ega talvitus- ja

sigimisalaks. Samas jäi Tareste laht vähesel määral viigerhüljeste liikumise levialasse, kus

esineb 3-4 viigerhüljest.

Samas uuringus on välja toodud, et vesiviljeluse piirkonnad avamerel on potentsiaalselt madala

häiringutasemega hüljestele ning nende planeeritud paigutus ei ole nt. viigerhüljeste

regulaarsete rännete osas olulised. Hüljeste liikumisteede lähedal olevad vesiviljelusehitised

pälvivad vähemalt hallhüljeste tähelepanu ning nende rajamisel merre tuleb arvestada loomade

kõrgendatud huviga. Ilmselt püüavad hülged sumpadest kala kätte saada ning ilmneb vajadus

toodangut loomade rüüste eest kaitsta.

Hülgeid ja nende populatsioonide head seisundit mõjutavad olulisemad inimtekkelised tegurid

on tundlikus keskkonnareostuse suhtes, hukkumine kalapüünistes (nn kaaspüük) ning häirimine

sigimisaladel. Viigerhüljeste puhul on eriti oluliseks ka kliimamuutustest tulenevad mõjud

sigimisedukusele. Talvedel, mil sobivat jääd ei teki või see ei püsi, ei ole viigril võimalik

edukalt sigida.

Arvestades kavandatava tegevuse mahtu ning hallhüljeste (püsi)elupaiga kaugust katsetootmise

alast, ei ole oodata, et katsetootmise käigus võiks kaasneda olulist negatiivset mõju hallhülgele.

Kuna piirkonnas võib viigerhüljes esineda eelkõige rände ajal, puudub põhjus ka eeldada

negatiivse mõju esinemist viigerhülgele.

22 Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ ProMare, 2019

EELNÕU

Pidades aga silmas, et eelkõige hallhülged võivad ohustada kalakasvatuse rajatisi, on vajalik

rakendada meetmeid kalakasvatuse kaitseks hallhüljeste eest. Tänapäevased kalasumbad on

reeglina hüljest eest kaitstud vastavate kaitsevõrkudega, vältimaks majanduslikku kahju ja

võimalike haigustekitajate levikut kalakasvatusse ning kalade väljapääsemist hülgerünnaku

korral.

3.8 kaitsealused liigid

Kavandatava tegevuse asukohas ei ole registreeritud kaitsealuste liikide esinemist. Lisaks

eelnevalt nimetatud hallhülge esinemisele on samas asukohas registreeritud kivirullija

(Arenaria interpres), tõmmukajaka (Larus fuscus), liivatüll (Charadrius hiaticula) ja randtiiru

(Sterna paradisaea) esinemine.

Tegevuse asukohas 4~ km kaugusel on registreeritud räusa (Hydroprogne caspia), liivatülli

(Charadrius hiaticula), randtiiru (Sterna paradisaea), jõgitiiru (Sterna hirundo) ja punajalg-

tildri (Tringa totanus) esinemine.

Rannikul, tegevuse asukohas ~5 km kaugusel (osaliselt ka Tareste maastikukaitseala

territooriumil) on inventeeritud madalas merelahes väikeluige (Cygnus columbianus bewickii)

esinemine.

Muid tegevusest potentsiaalselt mõjutatud kaitsealuste liikide leiukohti ~5 km raadiuses

registreeritud ei ole.

Piirkonnas inventeeritud kaitsealuste liikide elupaigatüübi nõudlus hõlmab eelkõige ranniku

maismaa osa (kivirullija, punajalg-tilder) või madalamat rannikuvett (tõmmukajakas, liivatüll,

randtiir, räusk, jõgitiir). Arvestades kaitsealuste lindudele sobilike elupaikade kaugust

katsetootmise alast, ei kaasne tegevuse elluviimisega olulisi keskkonnamõjusid piirkonnas

registreeritud kaitsealustele liikidele.

3.9 kaitstavad alad

Tegevusest ~1 km idasuunas jääb Väinamere hoiuala. Tegevusest ~5,5 kg kaugusele

edelasuunas jääb Tareste maastikukaitseala. Tegevusest minimaalselt ~3,5 km eemal paikneb

Selgrahu hallhülge püsielupaik, mida on kirjeldatud punktis 3.7.

Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340) kaitse-eesmärgid on ühtlasi ka osaks Väinamere

loodusala ja Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidest.

Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgid on täielikult kattuvad Natura 2000 võrgustikku arvatud

Väinamere loodusala ning Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidega. Seetõttu hinnatakse

Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidele avalduvat võimalikku mõju peatükis 4 „Natura 2000

võrgustik ning Natura eelhindamine“.

Tareste maastikukaitseala (KLO1000601), mille kaitse-eesmärkidest ei ole Tareste loodusala

kaitse-eesmärkidega kaetud on: rukkiräägu (Crex crex) ja sookure (Grus grus) ning kareda

jürilille (Cardamine hirsuta), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), roheka käokeele

(Platanthera chlorantha), suure käopõlle (Listera ovata), tumepunase neiuvaiba (Epipactis

atrorubens), ungrukolda (Huperzia selago), vööthuul-sõrmkäpa (Dacthylorhiza fuchsii),

kuradi-sõrmkäpa (Dacthylorhiza maculata), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dacthylorhiza

incarnata), soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) ja halli

käpa (Orchis militaris) elupaikade kaitsmien.

EELNÕU

Tareste maastikukaitseala paikneb kavandatavast katsetootmise alast minimaalselt ~5,5 km

kaugusel edela- ja läänesuunal. Tareste MKA kaitse-eesmärkideks olevate linnuliikide

(rukkirääk ja sookurg) elu- ja toitumispaik on seotud maismaaga. Ülejäänud Tareste lahe MKA

kaitse-eesmärkideks seatud taimeliikide elupaigad on samamoodi seotud maismaaga.

Arvestades kavandatava tegevuse kaugust Tareste maastikukaitsealast ning kaitse-eesmärkide

elupaigatüübi nõudlust, ei kaasne kalakasvatuse katsetootmisega negatiivseid mõjusid Tareste

MKA kaitse-eesmärkidele, mis ei ole kaetud Tareste loodusala kaitse-eesmärkidega. Hinnang

Tareste loodusalaga hõlmatud kaitse-eesmärkidele antakse peatükis 4 „Natura 2000 võrgustik

ning Natura eelhindamine“.

3.10 pärandkultuuri objektid

Maa-ameti pärandkultuuri ja kultuurimälestiste kaardirakenduste andmetel ei jää kavandatava

katsetootmise alale ega selle lähipiirkonda kultuuriväärtuseid. Lähimad kultuuriväärtused

paiknevad vahetult rannikualal või maismaal, mis jäävad kavandatava tegevuse asukohast

minimaalselt ~5 km kaugusele.

Arvestades lähimate pärandkultuuri objektide kaugust tegevuse asukohast, tegevuse iseloomu

ning mahtu, ei kaasne katsetootmise rajamisega olulist keskkonnamõju teadaolevatele

pärandkultuuri objektidele ja kultuurimälestistele.

3.11 jäätmed

Kalakasvanduse katsetootmise rajamise ja käitamisega ei kaasne olulist jäätmeteket. Merel

tekkivad jäätmed (söödapakendid, olmejäätmed jms) transporditakse mandrile ja antakse üle

jäätmekäitlejatele. Surnud kalad eemaldatakse sumpadest iga päev ning neid transporditakse

suletud paakides Veterinaar -ja Toiduameti poolt heakskiidetud kõrvaldamisüksusteni.

Kuna katsetootmisega ei ole oodata jäätmeteket suures mahus või ohtlike jäätmete teket, siis ei

ole oodata jäätmetekkega kaasnevat olulist keskkonnamõju.

3.12 valgus, soojus, kiirgus, välisõhk ning maavarad

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavasti olulisi muutusi valguse, soojuse või kiirguse

tasemes. Samuti ei ole ette näha mõju õhukvaliteedile halvenemisele. Valguse taset võib teatud

määral mõjutada töövalgustite kasutamine katsetootmise hooldamisel, kuid vastavat mõju võib

lugeda KeHJS mõistes mitteoluliseks.

Kavandatava katsetootmise alal ei asu ka teadaolevaid maavarade leiukohti, seega puudub ka

mõju maavaradele.

3.13 inimeste tervis ning avariiolukordade tekkimise võimalikkus

Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ja käitamisperioodil

laevade poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad laevad on

tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Merealuste kasutamisel peab olema valmis

võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks. Võimalikud riskid

laevade liikumisega piirkonnas maandatakse katsetootmise rajatiste projekteerimise käigus

(märgistuste lisamine laevade ohutuse tagamiseks jms).

Kavandatava kalakasvatusega kavandatavad objektid ega tegevused ei too endaga kaasa

selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju

EELNÕU

inimeste tervisele. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ning võimalike

avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid on vajalik projekteerimise käigus läbi

kaaluda.

3.14 Suurõnnetuste oht

Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevalt künniskogusest või

alammäärast suuremas koguses ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted. Kavandatava

kalakasvatuse katsetootmise näol ei ole tegemist suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega.

Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet. Seega pole

põhjust eeldada, et tegevus võiks suurendada suurõnnetuse ohu esinemist või saada mõjutatud

suurõnnetusega ohust.

3.15 sotsiaalmajanduslik olukord

Kavandatav kalakasvanduse katsetootmise ala asub rannikust, sh asustusest üle ~5 km

kaugusel. Lähimateks inimtegevusega seotud aladeks on Kärdla linn ning Lehtma sadam. Kuna

katsetootmist soovitakse läbi viia avamerel, ei jää lähipiirkonda elamuid.

Vesiviljelusala PV1 asub Eesti territoriaalvee väikeses püügiruudus 271, mis on oluline

rannapüügi piirkond. Maaeluministeerium on varasemalt23 välja toonud, et väikses püügiruudus

271 püüti aastatel 2019-2021 kaluri kalapüügiloa alusel kokku 26,5 tonni kala, mis moodustab

3% kogu Hiiu maakonna 3 aasta rannapüügi saagist. Peamiseks väljapüütud kalaliigiks oli lest

(22 %).

Eesti mereala planeeringu kaardirakenduse andmetel ei jää kavandatav kalakasvatuse ala

traalpüügi piirkonda. Samuti ei kattu katsetootmise ala rahvusvaheline laevatee, väikelaevade

vee-liiklusala, kaadamisalade, ankrualade, varjumisalade, riigikaitse objektide ja kalastiku

jaoks tundlike alade ehk potentsiaalsete koelmualadega sügavusega <5 m.

Kavandatav tegevusega luuakse kohalikele eeldatavalt uusi töökohti, mis avaldab positiivset

mõju inimese heaolule ja varale, toetab majanduskasvu ning piirkonna arengut.

Olulisi negatiivseid mõjusid sotsiaalmajanduslikule olukorrale ei ole kavandatava tegevusega

kaasnevana oodata.

4. Natura 2000 võrgustik ning Natura eelhindamine

Natura 2000 võrgustik

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või

vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu

loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sellega liideti Natura 2000 võrgustikku ka 1979. aastal

jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on

23 Maaeluministeeriumi 17.03.2022 kiri nr 6.2-15/369-1

EELNÕU

kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000

võrgustiku aladele.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mis aitab otsustada, kas

kavandatud tegevuse elluviimine võib avaldada ebasoodsat mõju Natura ala terviklikkuse

säilimisele, kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele. Eelhindamise etapis

prognoositakse projekti tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning selle kaitse-

eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega. Kokkuvõttes hinnatakse,

kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-

eesmärkidele või mõju ei ole välistatud.

Kuivõrd lähimad Natura alad (Väinamere loodusala ning Väinamere linnuala) paiknevad

kavandatava katsetootmise alast ~1 km kaugusel, on tegevusega kaasneva otsene mõju

esinemine Natura 2000 aladele välistatud.

1) Informatsioon kavandatava tegevuse ja selle keskkonna kohta

Eesti Sinitaristu AS soovib Hiiu mereala planeeringu vesiviljelusalale PV1 rajada

kalakasvatuse katsetootmist. Kalakasvatuse planeeritav suurus on 150 m x 300 m, kokku 45

000 m² ehk 4,5 hektarit. Sumpade raami läbimõõt on orienteeruvalt 28 meetrit ja perimeeter

orienteeruvalt 90 meetrit. Sellise mõõdu puhul on iga sumba kogupindala 615,5 m² ja vee alla

jääva osa suurus 4308 m3 eeldusel, et vee alla jääva osa suurus on 6-7 meetrit. Ehitisealune

pindala ehk sumpade alla jääva ala pindala on sumpade maksimaalse koguarvu (6 sumpa) järgi

3693 m². Sumpade veealuste osade maht on kokku 25 848,5 m3. Kalade maksimaalne tihedus

sumbas on 21 kg/m3 kohta. Kasutusele võidakse võtta ka väiksemaid sumpasid.

Sumbad koosnevad ujuvatest pontoonidest, neid katavad linnuvõrgud, linnuvõrkude

toetusraamid, sumba raamide ankurdamissüsteemid, poid ja signaaltuled ja -andurid.

Arendaja on plaaninud söödaks kasutada BioMar kalatoidu graanuleid või analoogset

kalasööta, mis on söötadest teadaolevalt väikseima keskkonnakoormusega. Kalasööt sisaldab

5,86% lämmastikku ja 0,70% fosforit. Eeldatav sööda kogus jääb alla 200 tonni. Sumpasid

teenindatakse söödapraamiga või käsitsi toitmise puhul töölaevaga. Söötmine toimub

söödatoruga. Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust vastavalt

kalade söögiisule ning vältida sööda kadu, vähendades merre jõudvat täiendavat toitainete

koormust.

Sumpade transportimiseks kasvatuskohta kinnitatakse sump töölaeva taha ja pukseeritakse

kasvatuspaika. Kalade töötlemisel tekkivad kalajäätmed (nt surnud kalad, kalade veri jmt)

transporditakse maismaale ja antakse üle käitlusluba omavale ettevõttele. Kõik kalad on

vaktsineeritud enne sumpadesse viimist. Kui kalad peaksid siiski haigestuma, toimub nende

ravimine ravimit sisaldava kalasöödaga vastavalt pädeva asutuse poolt saadud nõuetele.

2) Mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus

Väinamere loodusala

Väinamere loodusala (rahvusvaheline kood EE0040002) maismaa pindala on 42 442,2 ha ja

veeosa pindala on 211 516,7 ha.

Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110),

jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150),

EELNÕU

laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga

kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310),

väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja

ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood

(alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad

(*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210),

nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad

loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050),

puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad

(pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0).

Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes

(Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes

(Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm

(Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris),

kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius),

roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas

(Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum),

jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-

mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene

pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgid kattuvad Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidega

Natura elupaikade, kaitsealuste imetajate, kalade ning taimede osas.

Väinamere linnuala

Väinamere linnuala (EE0040001) asub Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas. Ala on kaitse

alla võetud Vabariigi valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav

Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (edaspidi korraldus nr 615).

Korralduse nr 615 punkti 1 alapunkti 66 kohaselt on liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse,

soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca),

viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula),

rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser),

väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea),

kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart

(Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta

bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala

clangula), niidurisla (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll

(Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger),

valgetoonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus

cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn

(Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp

(Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas

(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus),

EELNÕU

tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus),

vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta

fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus

merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e

karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus

canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva),

täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria

mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna

hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola),

heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Väinamere linnuala kaitse-eesmärgid kattuvad Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkidega

linnustiku osas.

Tareste loodusala

Tareste loodusala (rahvusvaheline kood EE0040124) maismaa pindala on 199,8 ha ja veeosa

pindala on 255,1 ha.

Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad

(1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), rannaniidud (*1630),

püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), hallid luited (kinnistunud rannikuluited –

*2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vanad loodusmetsad

(*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

3) Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju Väinamere loodusalale,

Väinamere linnualale ning Tareste loodusalale

Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 aladele võib eelkõige esineda kaudse mõjuna kui

toitainete lisandumine merre mõjutab piirkonna Natura 2000 alasid. Sellega võib kaasneda

eutrofeerumine, vee läbipaistvuse ning hapnikutingimuste halvenemine.

Enamik toitainete levikut käsitlevad uuringud on tuvastanud toitainete kontsentratsiooni

muutusi kuni mõnesaja meetri raadiuses kalakasvatusest. Suurim kirjandusallikates esitatud

mõjuala on teadaolevalt kuni 18 kordne kasvatuse suurus24. Antud juhul soovitakse

katsetootmiseks paigutada alale 6 sumpa, iga sumba raami läbimõõt on orienteeruvalt 28

meetrit. Seega oleks Natura alale kõige lähemal paikneva sumba mõjuala suurima teadaoleva

mõjuulatuse korral maksimaalselt ~504 meetrit. Lähim Natura ala (Väinamere loodus- ja

linnuala) on tegevuse asukoha välispiirist ~1 km kaugusel ehk kaks korda sama kaugel kui on

kirjandusallikate kohaselt tuvastatud suurim kalakasvatuse mõjuala suurus. Tareste loodusala

paikneb kavandatava tegevuse asukohast ~5,5 km kaugusel ehk ~11 korda kaugemal kui on

kirjandusallikate kohaselt tuvastatud suurim kalakasvatuse mõjuala suurus.

Väinamere loodusala

Väinamere loodusala merekeskkonnaga vahetult seotud kaitse-eesmärkideks on veealused

liivamadalad (1110) ning karid (1170). Merest võivad olla mõjutatud ka jõgede lehtersuudmed

24 Verdegem, M. C. J. 2013. Nutrient discharge from aquaculture operations in function of system design and

production environment. Reviews in Aquaculture (2013) 5, 158–171

EELNÕU

(1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*) ning laiad madalad

lahed (1160), kuid need elupaigad on seotud vahetu rannikualaga ehk paiknevad kavandatava

tegevuse asukohast eeldatavalt vähemalt ~4,5-5 km kaugusel. Tegemist on vahemaaga, mille

osas võib kirjanduse alusel täielikult välistada kalakasvatusest tuleneva mõju avaldamise.

Seetõttu ei ole oodata ka mõju avaldumist muudele Väinamere loodusala kaitse-eesmärkidele

(sh kaitsealused liigid), mis on omased vahetule ranniku-alale, maismaale või on seotud

mageveekogudega.

Eeldades, et kalakasvatuse katsetootmisele jäävas Väinamere loodusala osas esinevad

elupaigatüübid veealused liivamadalad (1110) või karid (1170), on nende asukoht

kalakasvatusest minimaalselt ~1 km kaugusel. Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava

(2009-2018) kohaselt on elupaigatüübi 1110 kaitseväärtust ja -eesmärki mõjutatavateks

inimtegevusest tingitud ohtudeks maavarade kaevandamine merepõhjast; süvendamine;

merereostus; sadamate, laevateede ja tuuleparkide rajamine; agariku ülepüük ning

eutrofeerumine. Elupaigatüübi 1170 osas on märgitud ohuteguriteks ehitustegevus,

tuuleparkide rajamine, õlireostus ning eutrofeerumine.

KMH eelhinnangu punktis 3.3 on tuvastatud, et eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse

täiendavaid toiteaineid ulatuses, millega ei kaasne olulist negatiivset mõju pinnaveele ja seega

ka merevee kvaliteedile. Seetõttu pole oodata ka eutrofeerumise esinemist ning sellega seoses

vee läbipaistvuse vähenemist või hapnikutingimuste muutumist.

Lähtudes kirjandusallikates toodust, võib mõningane mõju esineda küll mõnesaja meetri

ulatuses, kuid tulenevalt tegevuse asukohast on objektiivse teadmise alusel välistatud, et

toitainete kontsentratsioonide muutused võiksid ulatuda Väinamere loodusalani. Ka Redstorm

2020. seirearuande tulemuste järeldusel on võimalik kinnitada, et sarnase suurusega

kalakasvatuse mõju merepõhjale ning seal leiduvale elustikule lõppes 25 m kaugusel kalasumba

välimisest perimeetrist – s.t kaugemal ei olnud tuvastatav ka merepõhja või piirkonnale omase

koosluse muutust, mis võiks viidata toiteainete olulisele tõusule. Seega isegi konservatiivse

hinnangu järgi ei ole põhjust eeldada, et tegevusega võiks kaasneda negatiivseid mõjusid

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks seatud Natura elupaigatüüpidele veealused

liivamadalad (1110) ning karid (1170) eutrofeerumise tõttu. Mere- ja õlireostus ohuteguritena

on välistatud kui kalakasvatuse teenindamiseks kasutatakse tehniliselt korras merealuseid.

Merealuste kasutamisel peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks

lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, mis on tavapärane praktika.

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks seatud hallhülge püsielupaiga välispiir asub enam kui

~3 km kaugusel tegevuse asukohast. Samuti ei ole piirkonnas teada viigerhüljeste elupaikasid.

Väinamere mereosa kaitsekorralduskava kohaselt on hallhülge ja viigerhülge inimtegevusest

tulenevateks ohtudeks häirimine ning hukkumine kalurite püügivahendites. Tegevuse

asukohast tulenevalt ei ole põhjust eeldada hüljeste häirimist kalakasvatuse rajamisel,

käitamisel ning tegevuse lõpetamisel. Samuti ei ole põhjust eeldada hüljeste hukkumist kuna

sumbaraamidesse takerdudes, sest need rajatakse praktika kohaselt hülgekindlalt. Seega pole

põhjust eeldada, et kalakasvatusega seotud mõjud võiksid ulatuda hallhüljeste või viigerhüljeste

elupaikadeni.

Kuna Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad osaliselt Väinamere loodusala kaitse-

eesmärkidega, puudub oluline negatiivne mõju ka kattuvatele Väinamere hoiuala kaitse-

eesmärkidele.

EELNÕU

Väinamere linnuala

EELIS andmetel ei ole kavandatava tegevuse asukohas või vahetus läheduses inventeeritud

Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks seatud liikide esinemist.

Kalakasvatuse rajamise, käitamise ning tegevuse lõpetamisega ei kaasne selliseid

ehitustegevusi, millega kaasneks oluline heljumi tekkimine, mis võiks mõjutada herivoorsete

või kaladest toituvate lindude toitumisvõimalusi.

Kalakasvatuse piirkond ja ümbritsev ala ei ole tulenevalt merepõhja iseloomust (sügavus ~10

m) laialdane toitumispaik ujupartidele (viupart, rääkspart, soopart, luitsnokk-part, sinikael-

part), luikedele (väikeluik, laululuik, kühmnokk-luik), laugule, naaskelnokale, punajalg-tildrile

ja kiivitajale. Hallhani toitub põldudel ning kurvitsalised toituvad valdavalt madalamal veealal

kui kalakasvatuse asukohas esineb või vahetult maismaal.

Kui veekeskkond on üleliigse hõljumi esinemise tõttu hägustunud, võivad kaasneda negatiivsed

mõjud kaladest toituvatele lindudele nagu kaurid, kormoranid, pütid, kosklad, tiirud jne. Kuna

Väinamere linnuala merepõhi on kalakasvatuse vahetus läheduses üldjuhul 5-10 m sügav,

kasutab antud Väinamere linnuala piirkonda (valdavalt toitumiseks) eeldatavalt siiski peamiselt

aul, jääkoskel ning sõtkas. Tegevusega ei ole aga oodata märkimisväärset hõljumi teket,

veekeskkonna eutrofeerumist ning sellega seoses vee läbipaistvuse halvenemist ning

hapnikurežiimi muutusi. Seda eriti ulatuses, mis võiks leiva Väinamere linnuala territooriumile.

Kuna Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad osaliselt Väinamere linnuala kaitse-

eesmärkidega, puudub oluline negatiivne mõju ka linnustikuga seotud Väinamere hoiuala

kaitse-eesmärkidele.

Tareste loodusala

Tareste loodusala kaitse-eesmärgiks seatud Natura elupaigatüübid on vahetult seotud rannikuga

(liivased ja mudased pagurannad, rannikulõukad, laiad madalad lahed, rannaniidud,

püsitaimestuga liivarannad) või maismaaga (eelluited, hallid luited, metsastunud luited,

luidetevahelised niisked nõod, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad). Seetõttu

paiknevad lähimad Tareste loodusala kaitse-eesmärgiks seatud Natura elupaigatüübid tegevuse

asukohast minimaalselt ~5,5 km kaugusel. Arvestades kavandatava tegevuse asukohta, mahtu

ning võimaliku mõjuala ulatust pole põhjust eeldada, et see võiks mõjutada Tareste loodusala

kaitse-eesmärke.

4) Kumulatiivne mõju

Kumulatiivse mõju all mõistetakse ühesuguse toimega tegurite koosmõju või erinevate mõjurite

koostoime tagajärge. Kumulatiivne mõju võib olla sealjuures nii positiivne kui ka negatiivne.

Tagalahes tervikuna kavandatakse teadaoleva info kohaselt Lehtma sadama süvendustöid ning

nende käigus tekkiva pinnase kaadamist lahe siseselt. Süvendatavaks pinnaseks on liiv, mille

ümberpaigutamise maht on kuni 50 000 m3 aastas (tavapäraselt ~20 000 m3 aastas). Kavandatav

kaadamiskoht paikneb katsetootmise alast ~5 km kaugusel lääne-loodesuunal.

Süvendamise ja kaadamise mõju pinnaveele seisneb setete ja heljumi paiskamises merevette.

2002. aastal Lehtma sadamas läbi viidud süvendustööde seire järeldas, et nii kevadisel kui ka

suvisel perioodil läbiviidud süvenduste korral domineerivad üldises heljumi jaotuses

looduslikest faktoritest põhjustatud suured heljumi kontsentratsioonid. Selle põhjuseks on nii

EELNÕU

kevadel kui ka suvel toimuv vetikaõitseng. Üldiselt näitasid ka heljumi leviku mudeldused, et

sette levik süvendamisel ja kaadamisel on valdavalt lokaalne. Tavpäraselt peatatakse

süvendustööd kui tuule kiirus on suurem kui 15 m/s, mis piirab heljumi laiaulatuslikku levikut

Tareste lahes.

Lehtma sadamat on süvendatud pikaajaliselt ning looduslike tingimuste tõttu

süvendamisvajadus ei kao. Pidades aga silmas, et kalakasvatuse katsetootmisega ei kaasne

olulisi toitainete koormuste suurenemist Tareste lahes (ega Hiiu madala rannikuveekogumis)

ning kasvatusest tulenev mõju on lokaalne, ei ole põhjust eeldada kumulatiivse mõju esinemist

Lehtma sadama süvendamis- ja kaadamistööde ning kalakasvatuse esinemisega üheaegselt.

Piirkonnas on valdavateks tuulte suundadeks ida- ja lõunakaarte tuuled, mistõttu Lehtma

sadama korrastustöödega kaasneda võivast hõljumi levikust on mõjutatud pigem Tareste

loodusala kui Väinamere loodus- ja linnuala. Kavandatav katsetootmise ala on aga Tareste

loodusalast sedavõrd kaugel, et see ulatuks Tareste loodusalani.

Positiivne koosmõju esineb kui piirkonda rajatakse vetika- ja karbikasvandus. KMH

eelhinnangu punktis 3.2 on toodud, et Hiiumere Farm OÜ poolt taotletud vesiviljeluse

rajamisega katsetootmise lähipiirkonda kaasneks toitainete (eelkõige lämmastik ja fosfor) välja

viimine veekeskkonnast oluliselt suuremal määral kui katsetootmisega keskkonda jõuaks.

5) Natura eelhindamise tulemused ja järeldused

Tegevuse asukoht paikneb Natura aladest minimaalselt ~1 km kaugusel, mistõttu ei ole oodata

tegevuse käigus otsese mõju esinemist Väinamere loodus- ja linnualale ning Tareste

loodusalale.

Enamik toitainete levikut käsitlevad uuringud on tuvastanud toitainete kontsentratsiooni

muutusi kuni mõnesaja meetri raadiuses kalakasvatusest. Suurim kirjandusallikates esitatud

mõjuala on teadaolevalt kuni 18 kordne kasvatuse suurus. Tulenevalt sumpade suurusest oleks

Natura alale (Väinamere loodus- ja linnuala) kõige lähimal paikneva sumba suurimaks

teadaolevaks mõjualaks ~500 m. Sellest alast paiknevad Väinamere loodus- ja linnuala kaks

korda ning Tareste loodusala 11 korda kaugemal.

Väinamere loodusala, Väinamere linnuala ning Tareste loodusala vahetult rannikuga või

maismaaga seotud Natura elupaigatüübid ning taimestikule ning loomadele seotud elupaigad

asuvad sedavõrd kaugel, et tegevusega on välistatud neile mõju esinemine.

Lähimateks potentsiaalseteks Natura alade kaitseväärtusteks on Väinamere loodusalal

elupaigatüübid veealused liivamadalad (1110) ning karid (1170). Tulenevalt nimetatud

elupaigatüüpide ohuteguritest, kavandatava tegevuse asukohast, iseloomust ja realistlikust

mõju ulatusest, ei kaasne katsekasvatuse rajamisega negatiivseid mõjusid Natura

elupaigatüüpidele 1110 ning 1170. Tegevuse asukohast tulenevalt ei ole põhjust eeldada

hüljeste (hall- ja viigerhüljes) häirimist kalakasvatuse rajamisel. Tegevusega ei ole ka oodata

märkimisväärset hõljumi teket või veekeskkonna eutrofeerumist, mis võiks mõjutada

Väinamere linnualal esinevate lindude toitumis- või elutingimusi.

Arvestades piirkonna muid arendustegevusi, võiks negatiivne kumulatiivne tegevus kaasneda

eelkõige Lehtma sadama süvendamise ning selle käigus tekkinud materjali kaadamisega

Tareste lahes. Pidades aga silmas, et kalakasvatuse katsetootmisega ei kaasne olulisi toitainete

koormuste suurenemist Tareste lahes (ega Hiiu madala rannikuveekogumis) ning kasvatusest

EELNÕU

tulenev mõju on lokaalne, ei ole põhjust eeldada kumulatiivse mõju esinemist Lehtma sadama

süvendamis- ja kaadamistööde ning kalakasvatuse esinemisega üheaegselt. Positiivne

kumulatiivne mõju esineb siis, kui piirkonda rajatakse vetika- ja karbikasvatus, mis viib

veekeskkonnast välja oluliselt suuremal määral toitaineid kui kaasneks katsetootmise

rajamisega.

Lähtudes eeltoodud mõjude hinnangust Natura aladele, ei ole vajalik läbi viia Natura asjakohast

hindamist.

Kuna Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad Väinamere loodus- ja linnuala kaitse-

eesmärkidega, puudub negatiivne mõju ka Väinamere hoiualale.

5. Eelhinnangu kokkuvõte ning järeldus

Eesti Sinitaristu AS soovib Hiiu mereala planeeringu vesiviljelusalale PV1 rajada

kalakasvatuse katsetootmist. Kalakasvatuse planeeritav suurus on 150 m x 300 m, kokku 45

000 m² ehk 4,5 hektarit. Sumpade raami läbimõõt on orienteeruvalt 28 meetrit ja perimeeter

orienteeruvalt 90 meetrit. Sellise mõõdu puhul on iga sumba kogupindala 615,5 m² ja vee alla

jääva osa suurus 4308 m3 eeldusel, et vee alla jääva osa suurus on 6-7 meetrit. Ehitisealune

pindala ehk sumpade alla jääva ala pindala on sumpade maksimaalse koguarvu (6 sumpa) järgi

3693 m². Sumpade veealuste osade maht on kokku 25848,5 m3. Kalade maksimaalne tihedus

sumbas on 21 kg/m3 kohta. Kasutusele võidakse võtta ka väiksemaid sumpasid.

Sumbad koosnevad ujuvatest pontoonidest, neid katavad linnuvõrgud, linnuvõrkude

toetusraamid, sumba raamide ankurdamissüsteemid, poid ja signaaltuled ja -andurid.

Arendaja on plaaninud söödaks kasutada BioMar kalatoidu graanuleid või analoogset

kalasööta, mis on söötadest teadaolevalt väikseima keskkonnakoormusega. Kalasööt sisaldab

0,70% fosforit ja 5,86% lämmastikku. Eeldatav sööda kogus jääb alla 200 tonni. Sumpasid

teenindatakse söödapraamiga või käsitsi toitmise puhul töölaevaga. Söötmine toimub

söödatoruga. Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust vastavalt

kalade söögiisule ning vältida sööda kadu, vähendades merre jõudvat täiendavat toitainete

koormust.

Eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavaid toiteaineid ulatuses, millega ei kaasne

olulist negatiivset mõju pinnaveele ja seega ka merevee kvaliteedile.

Katsetootmise rajamisega piirkonda tekib eeldatavalt mõningane mõju merepõhjale ja seal

leiduvatele setetele, kuid mõju on lokaalne ja vähene ning sellega ei kaasne märkimisväärset

vee läbipaistvuse või hapnikutaseme vähenemist. Tulenevalt Tareste lahe iseloomust ning

kalakasvatuse ala sügavusest pole samuti põhjust eeldada, et merepõhja settiva aine kanduks

laiali suuremale alale. Arvestades katsetootmise mahtu ei kaasne tegevusega eeldatavalt olulist

keskkonnamõju.

Tulenevalt Tareste lahe iseloomust ning katsetootmise väikesest mahust ei ole eeldada

veekeskkonna halvenemist ning merepõhjale kaasnevate mõjude ilmnemist ulatuses, mis võiks

kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Seega ei ole ka põhjust eeldada, et tegevusega kaasneks

märkimisväärne eutrofeerumise tõus, mis võiks mõjutada piirkonnas esinevate liivamadalate

ning ka karide elupaigatüüpe. Kuna otseselt katsetootmise alal ei kasutada kemikaale ulatuses,

EELNÕU

millega kaasneks merereostuse esinemise riski ning arvestades, et kalakasvatust teenindavate

laevade kasutamisel peetakse kinni nõutud normidest, pole ka põhjust eeldada merereostuse

tekke riski. Tegevusega ei kaasne ka muid mõjusid, mis kaitsekorralduskavas on toodud välja

elupaika mõjutada võivate teguritena. Hoolimata sellest, kas merepõhi vastab mõnele Natura

elupaigatüübile või mitte, võib tegevusega kaasneda põhjaelustiku kattumine kalade

väljaheidete ning tarbimata toiduga. Tegemist on aga väga lokaalse mõjuga, millega ei kaasne

eeldatavalt olulist keskkonnamõju merepõhja elustikule.

Olemasolevatele andmetele tuginedes ei ole põhjust eeldada, et PV1 alal kavandatud

kalakasvatuse katsetootmisega võiks kaasneda olulist mõju Tareste lahes sigivatele ning

kudevatele kalaliikidele või üleüldiselt kogu Tareste lahe kalastikule. Ka kalakasvatusega

seotud bioriskid on väikesed, sest üldreeglina kasutatakse kalakasvatuses kalu, kes ei ole

suguvõimelised. Sumpade korrasolekut jälgitakse sageli, mistõttu ei ole põhjust eeldada ka

kalade laiaulatuslikku põgenemist ning sellega seoses kohalike liikide väljatõrjumist. Kuna

kalad on vaktsineeritud, on ebatõenäoline ka kalakasvatusest lähtuvaks haiguste levikuks.

Kuna katsetootmise ala paikneb rannikust, kus esineb elupaiga nõudlusest tulenevalt suurem

osa Tareste lahe linnustikust (kuni ~2 m sügavune vesi ja maismaa osa) minimaalselt ~5 km

kaugusel, on rannikul paiknevate lindudele mõju avaldumine ebatõenäoline. Seetõttu pole ka

eeldada, et katsetootmise käigus võiks esineda olulist negatiivset mõju Tareste lahega seotud

linnustikule. Merevee kvaliteedi mitteolulise muutuse tõttu pole ka oodata, kalakasvatuse

katsetootmine võiks oluliselt mõjutada piirkonnas esineda võivaid linde.

Arvestades kavandatava tegevuse mahtu ning hallhüljeste (püsi)elupaiga kaugust katsetootmise

alast, ei ole oodata, et katsetootmise käigus võiks kaasneda olulist negatiivset mõju hallhülgele.

Kuna piirkonnas võib viigerhüljes esineda eelkõige rände ajal, puudub põhjus ka eeldada

negatiivse mõju esinemist viigerhülgele.

Piirkonnas inventeeritud kaitsealuste liikide elupaigatüübi nõudlus hõlmab eelkõige ranniku

maismaa osa (kivirullija, punajalg-tilder) või madalamat rannikuvett (tõmmukajakas, liivatüll,

randtiir, räusk, jõgitiir). Arvestades kaitsealuste lindudele sobilike elupaikade kaugust

katsetootmise alast, ei kaasne tegevuse elluviimisega olulisi keskkonnamõjusid piirkonnas

registreeritud kaitsealustele liikidele.

Arvestades kavandatava tegevuse kaugust Tareste maastikukaitsealast ning kaitse-eesmärkide

elupaigatüübi nõudlust, ei kaasne kalakasvatuse katsetootmisega negatiivseid mõjusid Tareste

MKA kaitse-eesmärkidele, mis ei ole kaetud Tareste loodusala kaitse-eesmärkidega.

Arvestades lähimate pärandkultuuri objektide kaugust tegevuse asukohast, tegevuse iseloomu

ning mahtu, ei kaasne katsetootmise rajamisega olulist keskkonnamõju teadaolevatele

pärandkultuuri objektidele ja kultuurimälestistele.

Kuna katsetootmisega ei ole oodata jäätmeteket suures mahus või ohtlike jäätmete teket, siis ei

ole oodata jäätmetekkega kaasnevat olulist keskkonnamõju.

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavasti olulisi muutusi valguse, soojuse või kiirguse

tasemes. Samuti ei ole ette näha mõju õhukvaliteedile halvenemisele. Valguse taset võib teatud

määral mõjutada töövalgustite kasutamine katsetootmise hooldamisel, kuid vastavat mõju võib

lugeda KeHJS mõistes mitteoluliseks. Kavandatava katsetootmise alal ei asu ka teadaolevaid

maavarade leiukohti, seega puudub ka mõju maavaradele.

EELNÕU

Kavandatava kalakasvatusega kavandatavad objektid ega tegevused ei too endaga kaasa

selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju

inimeste tervisele. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ning võimalike

avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid on vajalik projekteerimise käigus läbi

kaaluda.

Kavandatava kalakasvatuse katsetootmise näol ei ole tegemist suurõnnetuse ohuga ega ohtliku

ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet. Seega

pole põhjust eeldada, et tegevus võiks suurendada suurõnnetuse ohu esinemist või saada

mõjutatud suurõnnetusega ohust.

Kavandatav tegevusega luuakse kohalikele eeldatavalt uusi töökohti, mis avaldab positiivset

mõju inimese heaolule ja varale, toetab majanduskasvu ning piirkonna arengut. Olulisi

negatiivseid mõjusid sotsiaalmajanduslikule olukorrale ei ole kavandatava tegevusega

kaasnevana oodata.

Tegevuse asukoht paikneb Natura aladest minimaalselt ~1 km kaugusel, mistõttu ei ole oodata

tegevuse käigus otsese mõju esinemist Väinamere loodus- ja linnualale ning Tareste

loodusalale.

Enamik toitainete levikut käsitlevad uuringud on tuvastanud toitainete kontsentratsiooni

muutusi kuni mõnesaja meetri raadiuses kalakasvatusest. Suurim kirjandusallikates esitatud

mõjuala on teadaolevalt kuni 18 kordne kasvatuse suurus. Tulenevalt sumpade suurusest oleks

Natura alale (Väinamere loodus- ja linnuala) kõige lähimal paikneva sumba suurimaks

teadaolevaks mõjualaks ~500 m. Sellest alast paiknevad Väinamere loodus- ja linnuala kaks

korda ning Tareste loodusala 11 korda kaugemal.

Väinamere loodusala, Väinamere linnuala ning Tareste loodusala vahetult rannikuga või

maismaaga seotud Natura elupaigatüübid ning taimestikule ning loomadele seotud elupaigad

asuvad sedavõrd kaugel, et tegevusega on välistatud neile mõju esinemine.

Lähimateks potentsiaalseteks Natura alade kaitseväärtusteks on Väinamere loodusalal

elupaigatüübid veealused liivamadalad (1110) ning karid (1170). Tulenevalt nimetatud

elupaigatüüpide ohuteguritest, kavandatava tegevuse asukohast, iseloomust ja realistlikust

mõju ulatusest, ei kaasne katsekasvatuse rajamisega negatiivseid mõjusid Natura

elupaigatüüpidele 1110 ning 1170. Tegevuse asukohast tulenevalt ei ole põhjust eeldada

hüljeste (hall- ja viigerhüljes) häirimist kalakasvatuse rajamisel. Tegevusega ei ole ka oodata

märkimisväärset hõljumi teket või veekeskkonna eutrofeerumist, mis võiks mõjutada

Väinamere linnualal esinevate lindude toitumis- või elutingimusi.

Arvestades piirkonna muid arendustegevusi, võiks negatiivne kumulatiivne tegevus kaasneda

eelkõige Lehtma sadama süvendamise ning selle käigus tekkinud materjali kaadamisega

Tareste lahes. Pidades aga silmas, et kalakasvatuse katsetootmisega ei kaasne olulisi toitainete

koormuste suurenemist Tareste lahes (ega Hiiu madala rannikuveekogumis) ning kasvatusest

tulenev mõju on lokaalne, ei ole põhjust eeldada kumulatiivse mõju esinemist Lehtma sadama

süvendamis- ja kaadamistööde ning kalakasvatuse esinemisega üheaegselt. Positiivne

kumulatiivne mõju esineb siis, kui piirkonda rajatakse vetika- ja karbikasvatus, mis viib

veekeskkonnast välja oluliselt suuremal määral toitaineid kui kaasneks katsetootmise

rajamisega.

EELNÕU

Lähtudes eeltoodud mõjude hinnangust Natura aladele, ei ole vajalik läbi viia Natura asjakohast

hindamist.

Kuna Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad Väinamere loodus- ja linnuala kaitse-

eesmärkidega, puudub negatiivne mõju ka Väinamere hoiualale.

Piiriülest ning kumulatiivset keskkonnamõju ette näha ei ole.

Eeltoodule tuginedes ei ole vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamist ning selle raames

Natura hindamist.

nimekirja alusel 03.03.2023 nr 16-7/20-15093-080

Hoonestusloa taotlusele ja KMH eelhinnangule seisukoha küsimine (Eesti Sinitaristu, Hiiu mereala vesiviljelusala PV1)

Eesti Sinitaristu OÜ (registrikood 16059875, aadress Vabrikuvälja 10, Kärdla, Hiiumaa vald, Hiiumaa, 92411, edaspidi ka arendaja) esitas 20.10.2020 TTJA-le hoonestusloa taotluse ning 09.12.2021 täiendatud taotluse, millega soovitakse Eesti rannikuvetesse, Hiiumaa lähistele Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus (kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114, edaspidi Hiiu mereala planeering) märgitud vesiviljelusalale PV1 ja PV2 rajada avamere kalakasvatust. TTJA algatas 21.02.2022 otsusega nr 1-7/22-105 hoonestusloa ning keskkonnamõju hindamise (KMH) menetluse. KMH programm on lisatingimusega nõuetele vastavaks tunnistatud TTJA 19.12.2022 kirjaga nr 16-7/20-15093-077. Kõik algse hoonestusloa taotluse ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (registreerimise nr: 16-7/20-15093).

Arendaja esitas 28.10.2022 Hiiu mereala planeeringu vesiviljelusalal PV1 katsetootmise alustamiseks uue hoonestusloa taotluse (registreeritud TTJA dokumendiregistris numbriga 16-7/20-15093-073). Tegemist on ~45 000 m2 suuruse alaga, mis hõlmab osaliselt algatatud hoonestusloa menetlusega sama ala (lääneosa). TTJA on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 mõistes otsustajana koostanud KMH eelhinnangu, milles järeldati, et tegevusega puuduvad olulised negatiivsed mõjud ning KMH menetluse algatamine ei ole vajalik.

Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 1135 lg 1 kohaselt otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. EhS § 1135 lg 2 kohaselt annab asjaomane asutus arvamuse hoonestusloa taotlejaga ja kavandatava ehitisega seotud võimalike ohtude kohta inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele.

Eeltoodule tuginedes edastame Eesti Sinitaristu OÜ katsetootmise hoonestusloa taotluse ning keskkonnamõju hindamise eelhinnangu arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma vastuses palume käsitleda ehitusseadustiku § 1135 lg 4 toodud tingimusi vastavalt asjaomase asutuse pädevusvaldkonnale.

Oma arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

käesoleva kirja kättesaamisest. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei saada või vastamistähtaega ei pikenda, siis loeme, et Te ei soovi edastatud materjalide kohta ettepanekuid esitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: Eesti Sinitaristu OÜ 28.10.2022 hoonestusloa taotlus katsetootmiseks KMH eelhinnang adressaatide nimekiri

Nele Väits +372 667 2151 [email protected]

nimekirja alusel 03.03.2023 nr 16-7/20-15093-080

Hoonestusloa taotlusele ja KMH eelhinnangule seisukoha küsimine (Eesti Sinitaristu, Hiiu mereala vesiviljelusala PV1)

Eesti Sinitaristu OÜ (registrikood 16059875, aadress Vabrikuvälja 10, Kärdla, Hiiumaa vald, Hiiumaa, 92411, edaspidi ka arendaja) esitas 20.10.2020 TTJA-le hoonestusloa taotluse ning 09.12.2021 täiendatud taotluse, millega soovitakse Eesti rannikuvetesse, Hiiumaa lähistele Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus (kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114, edaspidi Hiiu mereala planeering) märgitud vesiviljelusalale PV1 ja PV2 rajada avamere kalakasvatust. TTJA algatas 21.02.2022 otsusega nr 1-7/22-105 hoonestusloa ning keskkonnamõju hindamise (KMH) menetluse. KMH programm on lisatingimusega nõuetele vastavaks tunnistatud TTJA 19.12.2022 kirjaga nr 16-7/20-15093-077. Kõik algse hoonestusloa taotluse ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (registreerimise nr: 16-7/20-15093).

Arendaja esitas 28.10.2022 Hiiu mereala planeeringu vesiviljelusalal PV1 katsetootmise alustamiseks uue hoonestusloa taotluse (registreeritud TTJA dokumendiregistris numbriga 16-7/20-15093-073). Tegemist on ~45 000 m2 suuruse alaga, mis hõlmab osaliselt algatatud hoonestusloa menetlusega sama ala (lääneosa). TTJA on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 mõistes otsustajana koostanud KMH eelhinnangu, milles järeldati, et tegevusega puuduvad olulised negatiivsed mõjud ning KMH menetluse algatamine ei ole vajalik.

Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 1135 lg 1 kohaselt otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. EhS § 1135 lg 2 kohaselt annab asjaomane asutus arvamuse hoonestusloa taotlejaga ja kavandatava ehitisega seotud võimalike ohtude kohta inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele.

Eeltoodule tuginedes edastame Eesti Sinitaristu OÜ katsetootmise hoonestusloa taotluse ning keskkonnamõju hindamise eelhinnangu arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma vastuses palume käsitleda ehitusseadustiku § 1135 lg 4 toodud tingimusi vastavalt asjaomase asutuse pädevusvaldkonnale.

Oma arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

käesoleva kirja kättesaamisest. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei saada või vastamistähtaega ei pikenda, siis loeme, et Te ei soovi edastatud materjalide kohta ettepanekuid esitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: Eesti Sinitaristu OÜ 28.10.2022 hoonestusloa taotlus katsetootmiseks KMH eelhinnang adressaatide nimekiri

Nele Väits +372 667 2151 [email protected]