Kalda tee ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine riigiteega 91 Narva - Narva-Jõesuu - Hiiemetsa tee (km 9,33) ühendamiseks

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Narva-Jõesuu Linnavalitsus

[email protected]

J. Poska tn 26

29023, Ida-Viru maakond, Narva-

Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn

Teie 18.06.2024

Meie 17.07.2024 nr 7.1-1/24/10779-2

Kalda tee ehitusloa eelnõu kooskõlastamata

jätmine riigiteega 91 Narva - Narva-Jõesuu -

Hiiemetsa tee (km 9,33) ühendamiseks

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas

Kalda tee ehitusloa eelnõu (menetlus nr 435072, EHR kood nr 221460951).

Kalda tee (Kalda tee, katastritunnus 85101:003:1243) ristub riigitee nr 91 Narva - Narva-Jõesuu -

Hiiemetsa tee km 9,33 ja paikne osaliselt riigitee kaitsevööndis.

Ehitusloa aluseks on „Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn, Kudruküla, Kalda tee ehitusprojekt“

(projekteerija Teede Kavand OÜ, töö nr 2311).

Alal kehtib „Alamjooksu maaüksuse detailplaneering“ (koostaja OÜ Alpako Hoov, kehtestatud

Vaivara Vallavolikogu 27.01.2011 otsusega nr 81).

Kuna Transpordiametilt ei ole taotletud Kalda tee ühendamiseks riigiteega nõudeid (EhS § 99 lg 3),

ei olnud meil võimalik varem oma seisukohti esitada.

Märgime, et Transpordiameti hinnangul ei ole detailplaneeringu realiseerimine sellisel kujul

paraku võimalik, kuna detailplaneering ei vasta tänapäevastele planeerimise põhimõtetele, so ei

ole tagatud planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning funktsionaalselt seotud

liiklusrajatiste väljaehitamine (PlanS § 131 lg 2), ning ei vasta projekteerimise normidele.

Lahendus ei käsitle piisavas mahus kergliiklejate ohutut riigitee ületust, puudub ohutussaarega

ülekäigukoht.

Juhime tähelepanu, et Maanteeamet kooskõlastas 2010 a detailplaneeringu tingimusel, et

planeeringu koostamisest huvitatud isik on nõus arvestama Ida Regionaalse Maanteeameti (Viru

Teedevalitsus) poolt 2007 a esitatud ettepanekute ja tingimustega, sh vajadusega nõutada

teeprojekti koostamiseks lähtetingimused (nõuded).

Esitame probleemi ilmestamiseks liiklusloenduse statistika: 2007. a. (Viru Teedevalitsuse

kooskõlastuse andmise ajal) oli riigitee AKÖL Narva-Jõesuu linna piiril 1450; 2010. a.

(Maanteeameti kooskõlastuse ajal) oli AKÖL 3317; 2024. a. (teeprojekti kooskõlastamiseks

esitamise ajal) on AKÖL 4710. Seejuures on kõnealuse perioodi jooksul uuendatud kaks korda tee

projekteerimise norme. 2007. ja 2024. aastad ei ole omavahel võrreldavad ei normidest tulenevate

nõuete ega selle poolest, kuidas liiklejad liikluskeskkonda tajuvad: täna tipptunni ajal möödub

Hiiemetsa tee ristmikust keskmiselt üks sõiduk iga seitsme sekundi tagant, mis ei ole paljudele

liiklejatele (lapsed, vanurid, vaegliikujad) piisav mõlema sõidusuuna ületamiseks ühekorraga.

2 (4)

Ilma teeületuskohata ristmiku projekti kooskõlastamisel võtaks Transpordiamet teadlikult

vastutuse tulevaste liiklusõnnetuste eest endale, mis ei ole proportsionaalne planeerimisseaduse

põhimõtetest (nt § 8, 10, 131) lähtuvalt.

Tuginedes ehitusseadustiku § 70 lg 2 punktidele 1 ja 2, § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 Transpordiamet ei

kooskõlasta ehitusloa eelnõud projektis esinevate oluliste puuduste ja vastuolude tõttu

kliimaministri 17.11.2023 määrusega nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid).

Projekti liikluslahendus seab ohtu riigitee korrakohase kasutamise ja eeskätt vähekaitstud liiklejad.

Peame vajalikuks ja põhjendatuks liiklusohutuse kaalutlustel detailplaneeringujärgse

juurdepääsutee ühendamiseks riigiteega (sh ühendamisel olemasoleva kergliiklusteevõrguga)

väljastada ajakohastatud nõuded projektlahenduse koostamiseks (vastavalt kehtivatele

normdokumentidele).

Võttes aluseks EhS § 99 lg 3 määrab Transpordiamet järgmised nõuded Kalda tee ristumiskoha

ühendamiseks riigiteega koos ohutu ülekäigukoha rajamisega.

1. Kavandada riigi tugimaantee 91 (liiklussagedus 4934 a/ööp, kiiruspiirang 70 km/h) ja Kalda

tee ristmikule ohutussaarega ülekäigukoht (vt normid § 49 „Kergliiklustee lõikumine

sõiduteega“), sh näha ette riigitee lokaalne laiend. Viia riigitee eri pooltel olevad kergliiklustee

lõigud kohakuti, et teeületus toimuks riigiteega risti.

2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

3. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid).

5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed.

6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel

ja joonistel.

7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

8.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu

tagamiseks.

8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

9. Riigitee laiendamise korral teostada geoloogilised uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt

majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule

esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt 112

mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 25 m tagant läbi kõigi tee

konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti

3 (4)

ja turvast arvestamata s.o. kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste

iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda

seletuskirja ja ristmiku pikiprofiilile.

10. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjooniste

põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki

pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

11. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevett üldjuhul ei juhita.

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

12. Projekteerida Kalda teele asfaltkate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte

servast.

13. Riigitee laiendustele (seoses ohutussaare rajamisega) projekteerida riigitee katendiga

samaväärne katend. Esitada katendi konstruktsioon.

14. Koostada ristumiskoha sh riigitee ristlõige iseloomulikust kohast.

15. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

16. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et

tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.

Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/

puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb

selgitada seletuskirjas.

17. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei

tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm

rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2. Soovitame vormistada

nähtavuskolmnurkade joonis eraldi näiteks Maa-ameti kaardi väljavõttel.

18. Riigitee aluse maa ulatuses näha sõidutee ning kergliiklustee vahele ette normidele vastava

laiusega ohutusriba, mis on vajalik riigitee hooldamiseks (lume vallitamine, sademevete

immutamine) ning kergliiklejate ohutuse tõstmiseks. 19. Riigitee koosseisu mittekuuluvate ehitiste rajamiseks riigitee alusele maale tuleb projekti

koosseisus lahendada ehitise aluse maa isiklik kasutusõigus (IKÕ). Vormistada IKÕ plaanid vastavalt jalgratta- ja jalgtee juhisele või tehnovõrkude näidisele

20. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

Täpsustamist vajab ristmiku liikluslahendus järgnevalt:

- Lisada teeandekohale asjakohane teekattemärgistus;

- Lisada märgid 644 „Tee nimi“;

- Lisada pöörderaadiustele tähispostid (vastavalt „Riigiteede liikluskorralduse juhend“)

4 (4)

- Seletuskirjas ja joonistel on kasutatud erinevaid mõisteid - jalgratta- ja jalgtee, kõnnitee.

Samuti on jalgratta- ja jalgtee/kõnnitee laius seletuskirjas ja joonistel erinev. Vajab

ühtlustamist.

21. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

22. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks

Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või

lahendust. 23. Plaanijoonisel on kajastatud tehnovõrgud, mis ulatuvad riigitee kaitsevööndisse. Palun lisada

joonisele info, kas eriosade projektid on Transpordiametiga varasemalt kooskõlastatud. 24. Kui ristumiskohale projekteeritakse valgustus, ei tohi see pimestada ega häirida riigiteel

liiklejaid. Valgustuse projekteerimisel lähtuda kehtivatest standarditest ja Maanteeameti peadirektori 23.12.2014.a käskkirjaga nr 0340 kinnitatud “Riigimaanteede valgustamise juhisest“

25. Ristumiskoha (sh riigitee laiendamine seoses ohutussaarega) ehitamiseks tuleb tellida

omanikujärelevalve.

26. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

27. Ristumiskoha ehitustöödeks tuleb koostada ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

28. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti

võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

29. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

30. Palume projekteerijal esitada projekti terviklahendus Transpordiametile kooskõlastamiseks

[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise

lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise

kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Merike Joonsaar

58627078, [email protected]