Vanasadama põhjaosa detailplaneering

PK B

us si

d 26

3K

5/- 1K

6/- 1K

-2K

5/- 1K

abs.h=14.0m

abs.h=21.0m

abs.h=14.0m

abs.h=21.0m

abs.h=21.0m

abs.h=21.0m

abs.h=14.0m

abs.h=21.0m

abs.h=21.0m

abs.h=21.0m

abs.h=21.0m

abs.h=10.0m

abs.h=21.0m

abs.h=21.0m

abs.h=23.5m

abs.h=23.5m

abs.h=23.5m

abs.h=23.5m

abs.h=23.5m

3.00 1.50

Rumbi

Logi

Logi

Sadama

228229230

231 232

233

240

234

235 236237

238 239

241 242

243

244

245 245

246

247

248

299

300

301302303304305306307308309

310 311

312

313

314

315

316

247a

247c

247b

317

318

319

320

321

322

323 324

325 326 327 328 329

330

Maarjamäe memoriaalilt vanalinna

siluetile, sh Toompea kõrgendikule,

Skoone bastionile ja Kaarli kirikule

Kesselpatarei

P-6

M er

ivä lja

m uu

lilt va

na lin

na

sil ue

tile , s

h To

om pe

a

kõ rg

en di

ku le

ja K

aa rli

kir iku

le

5K

5/-1K

5/-1K

5/-1K

5/-1K

5/-1K

5/-1K

5/-1K

5/-1K

5/-1K

5/-1K

abs.h=24,4 m h=21,0 m

abs.h=23,9 m h=21,0 m

abs.h=23,5 m h=21,0 m

abs.h=23,4 m h=21,0 m

abs.h=23,8 m h=21,0 m

abs.h=23,4 m h=21,0 m

abs.h=23,7 m h=21,0 m

abs.h=23,4 m h=21,0 m

abs.h=23,0 m h=21,0 m

abs.h=23,0 m h=21,0 m

5/-1K abs.h=23,0 m

h=21,0 m

5/-1K abs.h=23,8 m

h=21,0 m

Sadamasillad

Pee ter

I a eg

ne

sa dam

a v ah

im aja

17 . s

aj sa

dam as

ild

m²

21 Üm

- -

- -

-

1109

m²

3 Ä

21 5/ -1

2638 3329

6

3699 66 -

m²

9 Ä

21 m 5/ -1

1318 1318

1

1464 17

m²

22 Üm

- -

- -

-

982

m²

10 Ä

21 m 5/ -1

675 760

1

1014 - -

m²

23 L

- -

- -

-

648

m²

1 Ä

21 m 5/ -1

1063 1385

1

1823

m²

26 L

- -

- -

-

910

m²

13 Üm

- -

- -

-

628

m²

1 Ä ja/või Üh ≥ 25 / EK ≤ 75

21 m 5/ -1

2091 2423

5

3029 47 -

m²

4 Ä ≥ 25 / EK ≤ 75 21 m 5/ -1

2194 2598

5

3248 48 -

m²

14 Üm

- -

- -

-

2671

m²

7 Ä ≥ 25 / EK ≤ 75 21

5/ -1 1991 2275

5

2844 45 -

m²

17 Üm

- -

- -

-

614

m²

25 L

- -

- -

-

5709

m²

6 Ä ≥ 50 / EK ≤ 50 21 m 5/ -1

918 918

1

1148 18 -

m²

24 L

- -

- -

-

6419

m²

18 L

- -

- -

-

867

m²

8 Ä

21 m 5/ -1

2114 2543

5

2825 27 -

m²

15 Üm

- -

- -

-

625

m²

19 Üm

- -

- -

-

2172

m²

5 Ä ja/või Üh

21 m 5/ -1

2886 3814

6

4238 73 -

m²

2 Ä ja/või Üh ≥ 25 / EK ≤ 75

21 m 5/ -1

1562 2512

4

3140 35 -

m²

20 Üm

- -

- -

-

591

m²

16 Üm

- -

- -

-

597

m²

12 Ä

21 m 5/-1

1190 1190

1

2597 19 6

1

1

2

abs.h=21.0m

2.40

2.40

2.40

4,0

2,2

2,5

2,5

7,0 5,0

3,7 2,7

2,8 1,5

1,6 2,5 4,02,5 0,8

2,0

2

14

4

5

6

18

228

9

24

11

21

23

15 20

19

26

1

13

17

25

16

12

7

3

10

3,3

3,6

2, 05,6

4,6

4,2

4,7

4,4

4,8

7,7

1,0

3,4

2,1 3,7

2,2

4,5

Märkused: 1. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. 2. Hoonestatud krunte võib agada väiksemateks kruntideks vastavalt arhitektuurse lahenduse täpsustumisel kujunevale

hoonestuslahendusele. Jagamisel tuleb arvestada, et detailplaneeringus jagatavale krundile määratud summaarne ehitisealune pind, kavandatud suletud brutopind ja sihtotstarvete proportsioon jääb muutumatuks tulemusel kujunevast hoonestuslahendusest.

3. Liigendada kõikides planeeringualale jäävates kvartalites hooneid nii kõrguslikult kui vertikaalselt. Lahendus täpsustub arhitektuurivõistluse tulemusel.

4. Krundile pos 1 või pos 2 võib kavandada (era)lasteasutust. Täpne asukoht määratakse edasise projekteerimise käigus. 5. Sorteeritud jäätmete kogumise koht projekteerida hoonesse. Koht hoones täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. 6. Planeeritud ala asub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala (reg nr 2589) kaitsevööndis, mille kohaselt tuleb tagada vanalinna silueti

vaadeldavus vaatesektoritest Lauluväljaku ülemise värava juurest ning Maarjamäe memoriaalilt. 7. Planeeritud ala asub AKTSIASELTSi TALLINNA VESI veepuhastusjaama kloorilao (Järvevana tee 3) ohualas. 8. Planeeritud ala asub Sadama-Ahtri-Tuukri-Nafta tänava piirkonna üleujutusohuga alal. 9. Tänavate ja parkimise lahendust, sh jalakäijate alad, jalgrattaliiklus, lühiajaline parkimine tänaval, taksode peatumiskohad ja

haljastus, täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. 10. Tänavatel on kavandatud kohad lühiajaliseks peatumiseks. 11. Arheoloogiaga seotud tingimused sh seoses eeluuringutega ja võimalike laevavrakkidega vt täpsemalt muinsuskaitse

eritingimustest. 12. Juurdepääsud kinnistutele, sh teenindava transpordi juurdepääsud täpsustatakse ehitusprojektis. 13. Planeeritud krundid jäävad Läänemere 200 m piiranguvööndisse (krundid pos 8, 10, 11, 12, 19, 23 ja 24 osaliselt) ning Tallinna

vanalinnal vaatesektoritesse. * Alal mõjutavad elamistingimusi intensiivsed auto- ja laevaliiklusest tulenevad negatiivsed häiringud.

TINGMÄRGID Planeeritud ala piiri võimalik muutmisettepanek

Planeeritud ala piir vastavalt algatamise korraldusele

Menetletava naaberplaneeringu piir

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Planeeritud autoliikluse ala

Sadamaala

Olemasolev kergliikluse ala

Planeeritud kergliikluse ala

Planeeritud õueala

Planeeritud jalgrattarada

Vee-elementidega pargiala

Haljasala

Katusehaljastuse võimalik asukoht

Murukivikattega ala võimalik asukoht

Ühenduskoridor (ribapark / lineaarpark / promenaad) Kadrioru pargi ja Bastionide vööndi ning Loodemuuli promenaadi vahel, mis täpsustub edasise projekteerimise käigus

Planeeritud maapealne hoonestusala

Planeeritud maa-alune hoonestusala

Võimalik läbikäik 1. korruse tasandil

Planeeritud võimalik hooneosa alates 2. korrusest

Naaberplaneeringutes planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

h=... m Hoone kõrgus maapinnast

abs.h=... m Hoone absoluutkõrgus

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

Ä Bürood ja kaubanduspinnad

EK Vähemalt kolmekorruseline mitme korteriga elamu

Üh Ühiskondlikud hooned

Üm Üldkasutatav maa

L Tee, tänav

Autode võimalik juurdepääs krundile

Teenindusautode võimalik juurdepääs hoonesse

Planeeritud hoonesisene trafoalajaam

Tulemüüri vajadus

Likvideeritav objekt

Likvideeritav haljastus

Säilitatav II klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Kõrghaljastuse võimalik asukoht

Madalhaljastuse võimalik asukoht

Ümberistutatava puu võimalik uus asukoht

Ümberistutatav haljastus

Ümberistutatava puu võimalik uus asukoht

Orienteeruv planeeritud kõrgusarv

Avalikuks kasutamiseks määratud ala Kehtivate ja planeeritud avalike alade skeem vt Lisa 5.1

Juurde- või läbipääsuservituudi vajadusega ala

Allaehitusservituudi vajadusega ala maa-aluste korruste ühendamiseks, mille asukoht ja suurus täpsustub ehitusprojektis

Perspektiivne juurdepääsu ala A-terminali

Ajaloolised detailid, markeeritavad linnaruumis ja/või varustatud infotahvliga (vastavalt muinsuskaitse eritingimustele, arheoloogilise eeluuringu vajadus)

Vanalinna muinsuskaitseala vaatekoridor

Läänemere piiranguvööndi piir 200 m uuest merepiirist

Läänemere ranna ehituskeeluvööndi piir 50 m merepiirist

Läänemere ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek

...K

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS P - õues

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

HOONEALUNE

PIND MAA-ALL HOONEALUNE

P - hoones

0

0

0

00.00

Promenaadi kujundustingimused määratakse ühtselt kogu Vanasadama ala ulatuses:

· avaliku ruumi loomisel kasutada kõrgeima kvaliteediga disaini ja materjale (nt looduskivi, graniit või basaltsillutis, mida saab täiendada monteeritud betooni, monoliitbetooni, puidu ning erinevate tekstuuride ja värvusega kruusaga);

· promenaadi katendiks kasutada eristuvat sillutist (pidulikum katend kui tavaline tänavakivi); · tagada kvaliteetne haljasalade maastikukujundus, pakkudes maastikukujunduse tekstuure, tihedusi ja värve, kasutades

igal võimalusel kohalikke taimeliike; · taimestiku valikul rõhutada taimeliikide mitmekesisust, tekstuuri, värvust ja kihilisi maastikke, kasutada kohalikke

puuliike, näiteks muuhulgas harilikku pärna. · promenaadile kavandatud haljasalad liigendada promenaadiga külgneva hoonestusega; · kitsama haljasriba korral tagada puudele piisavat kasvupinnast, laiendades kasvuruumi kõnnitee alla; · liiklejate ohutuse tagamiseks eraldada rattaga liikujat ja jalakäijat haljasaladega kujundades neid puuridade või

puuridade koos madalhaljastusega; · suurematesse liikumisteede ristumiskohtadesse lisada maamärke ja infotahvleid; · ristmike kujundamisel arvestada universaalse disainiga; · paigaldada linnamööblit (nt pingid puhkamiseks).

Võimalik ala A-terminali teenindamiseks vajaliku juurdepääsu rajamiseks Juurdepääsu lahendus täpsustub ehitusprojektis

SV: Tehnovõrguservituudi vajadusega alad võrgu valdajate kasuks: · Logi tänav T2 kinnistule planeeritud kaugkütte- ja jahutustorustiku ehitamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 2 m

isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, planeeritud sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m välisseinast mõlemale poole, elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, planeeritud sademevee kanalisatsioonitorule toru teljest 2,5 m mõlemale poole, planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikele torude teljest 2,5 m mõlemale poole;

· Rumbi tänav T10 kinnistule planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, planeeritud sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m välisseinast mõlemale poole.

*Parkimiskohtade arv on määratud lähtudes: - 0,4 kohta korteri kohta - 1 koht 200 m² suletud brutopinna kohta

äriruumidele pos 3,5 ja 12 - 1 koht 400 m² suletud brutopinna kohta

äriruumidele pos 1, 2, 4, 6, 7, 8 ja 9

A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering (DP043650)

Algatatud 2019

Maa-aluste parklate ühenduskoridoride võimalikud asukohad (täpsustub ehitusprojektis)

1 1

2

2

(1) Maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 1 ja pos 2 vahel läbi pos 13) pindala ja brutopind. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse sõltub ehitusjärjekordadest. (2) Maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 4 ja pos 6 vahel läbi pos 16) pindala ja brutopind. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse sõltub ehitusjärjekordadest. (3) Maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 6 ja pos 7 vahel läbi pos 17) pindala ja brutopind. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse sõltub ehitusjärjekordadest. (4) Maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 8 ja pos 9 vahel läbi pos 22) pindala ja brutopind. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse sõltub ehitusjärjekordadest.

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas: Koostatud:

18105_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 12.07.2024

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

18105

Vanasadama põhjaosa detailplaneering (DP043560)

Tallinn, Kesklinn

DP

Põhijoonis

DP-2 1:1000

Juhataja R. Annusver

Projektijuht A. Petrova

Konsultant Ü. Kadak

Planeerija K. Salumäe

AS Tallinna Sadam GE1-2023-09 07.2023

EH2000 L-EST 97

K-Projekt AS maastikuarhitekt Rait Tamm 07.2023

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

1 / 51

KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI ........................................................................................ 4

1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS .................................. 4

2 LINNAEHITUSLIKUD LÄHTEKOHAD JA RUUMILISE ARENGU

EESMÄRGID ....................................................................................... 4

3 PLANEERINGUS KAVANDATU ............................................................. 5

4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ......... 14

5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ..................................... 26

6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ......... 32

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

2 / 51

7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITUD ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ..................................... 42

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

3 / 51

II JOONISED

1. Asukohaskeem DP-1

2. Põhijoonis DP-2

3. Tehnovõrkude koondplaan DP-3

4. Tehnovõrkude servituudid DP-3-1

5. Väljavõte üldplaneeringust ja üldplaneeringu muutmisettepanek DP-4

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

4 / 51

I SELETUSKIRI

1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS

Maa-ala asub Kesklinnas Tallinna Vanasadama põhjaosas Sadama, Logi, Rumbi, Vööri

tänava, sadama ja mere vahelisel alal.

Planeeritud maa-ala suurus planeeringu algatamisel oli 6,24 ha.

Planeeringu koostamisel on lahendus täpsustunud, tulenevalt sellest on tehtud ettepanek

muuta planeeringuala piire nii, et kavandatud promenaad ja hoonestatavad krundid

jääksid tervikuna ühele planeeringualale. Ettepaneku järgi jääb Vanasadama alale

kavandatud promenaad A-reisiterminali ja kruiisiterminali ala detailplaneeringu maa-alale

(DP043650) ja hoonestatavad krundid promenaadi ääres käesoleva detailplaneeringu

koosseisu.

Pärast muudatust on planeeritava ala suurus 6,37 ha.

2 LINNAEHITUSLIKUD LÄHTEKOHAD JA RUUMILISE ARENGU

EESMÄRGID

Ruumilise keskkonna analüüsi järeldused

Vanasadama piirkonnas on linnaehituslik olukord muutumas. Vanasadama ala

arendamise laiem eesmärk on muuta kogu südalinna vahetus läheduses asuv endine

suletud sadama territoorium ja praegune tühermaa atraktiivseks ja inimsõbralikuks

linnaruumiks, kuhu on oodatud aega veetma nii turistid kui ka kohalikud elanikud.

Kogu sadama-ala jaoks väärika ideelahenduse saamiseks korraldati 2017. aastal

rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille võitis Londoni arhitektuuribüroo Zaha Hadid

Architects. Võidutöö lahendus Vanasadama Masterplan 2030 (edaspidi Masterplan 2030)

on Tallinna Vanasadama ala arendamise arengukava. Oluline aspekt Masterplan 2030

lahenduses on eesmärk ühendada avalik ruum sadama funktsioonidega. Masterplan 2030

on edasiarendatud ideed on alus Vanasadama ala detailplaneeringute koostamisel. Kokku

on ala jagatud kuueks arenduspiirkonnaks, viie arenduspiirkonna kohta on algatatud

detailplaneeringute koostamine.

Planeeringu koostamisel lähtutakse Masterplan 2030 üldistest põhimõtetest eesmärgil

kujundada tänapäeva ootustele vastav piirkond, kus on seotud tervikuks olemasolev ja

kavandatud hoonestus, loodud kvaliteetne avalik ruum ning tagatud nüüdisaegse

sadamataristu toimimine Tallinna peamises mereväravas.

Masterplan 2030 lahendus näeb ette Vanasadama põhjaossa eelkõige uute elu- ja

ärihoonete rajamist.

Masterplan 2030 lahendust on edasi arendatud koostöös Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti ja Tallinna Strateegiakeskusega.

Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid

• Kujundada inimkeskne, tiheda tänavavõrguga kesklinlik linnaruum, kus hoonete

esimestele korrustele kavandatakse avaliku ruumiga suhestuvad äri –ja

teeninduspinnad.

• Kavandada alal linnaruumi ilmestav mitmekesine hoonestus, säilitades vaatekoridore

linnale.

• Piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks kavandada võimalikult mitmekesise

kasutusotstarbega hoonestus nii ärihooneid, eluruumidega ärihooneid kui ka

avalikkusele suunatud funktsiooniga hooneid (nt muuseumid, kunstigaleriid,

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

5 / 51

kontserdisaalid), et sadamapiirkond ei jääks huvipakkuvaks üksnes reisijate jaoks,

vaid oleks tagatud ka kohalike inimeste ööpäevaringne kohalolu.

• Kavandada hubaseid hoonete vahelisi väljakuid.

• Kavandada Vanasadama piirkond alaks, kus autoliiklus on minimaalne ning piirkonnas

oleks võimalik mugavalt autota liikuda, eelistades ühistranspordi kasutamist ning

soodustades aktiivset liikumist jalgsi või jalgrattaga.

• Kavandada uuel tasemel liikuvusteenus (erinevate liikumisvahendite kasutamine on

kiire, mugav ja keskkonnasäästlik): parem juurdepääs ühistranspordiga (tramm,

buss) ja uued ühissõidukipeatused, sõidukite lühirent ja sõidujagamine.

• Lähtuvalt Tallinna rattastrateegiast 2018-2028 kavandada kergliiklusteede võrgustik,

mis ühildub naaberalade kergliiklusteede võrgustikuga.

• Kavandada reisisadama alale juurdepääs, mis häiriks võimalikult vähe ümbritseva

planeeritava linnaruumi arenduste liikluskorraldust ja üldist liiklusvoogu lähialal.

• Kavandada tänavaäärseid lühiajalisi peatumiskohti, et kulleritel, teenindavatel

sõidukitel ja külastajatel oleks mugav peatuda.

3 PLANEERINGUS KAVANDATU

Detailplaneering algatati eesmärgil moodustada Logi tn 3 kinnistust ja Logi tn 2 // 4 //

Lootsi tn 13 // 14 // Sadama tn 21 // 25 // Uus-Sadama tn 19 kinnistu osast ja Logi tn 6

kinnistu osast ärimaa, äri- ja elamumaa ning transpordimaa sihtotstarbega krundid ning

määrata kruntide kasutamise tingimused ja ehitusõigus maa-aluse ja kuni 5 maapealse

korrusega hoonete ehitamiseks.

Pärast detailplaneeringu algatamist on muudetud planeeringuala kruntide piire ja

aadresse. Planeeritud alale jääb Logi tn 2 // 4 // Lootsi tn 13 // 14 // Sadama tn 21 // 25

// Uus-Sadama tn 19 kinnistu jagamisel moodustatud Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25

kinnistu osa, Logi tn 6 kinnistu osa, Logi tänav T2 kinnistu osa, Logi tn 3 ja Logi tänav T6

kinnistud.

Planeeritud maa-ala krundijaotus

Detailplaneeringus on kavandatud moodustada planeeringualale jäävast Logi tn 2 // 4 //

Lootsi tn 13 // 14 // Sadama tn 21 // 25 // Uus-Sadama tn 19 ja Logi tn 6 kinnistute

osast ning Logi tänav T6 krundist 26 uut krunti: viis elamu- ja ärimaa sihtotstarbega,

kuus ärimaa sihtotstarbega, üks ärimaa ja/või ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega,

üheksa üldmaa ning neli transpordimaa sihtotstarbega krunti. Logi tn 3 krundi piire ei

muudeta, muudetakse ainult sihtotstarvet. Logi tänav T2 krundi piire ja sihtotstarvet ei

muudeta.

Hoonestatavaid krunte võib jagada väiksemateks kruntideks vastavalt arhitektuurse

lahenduse täpsustumisel kujunevale hoonestuslahendusele, et oleks tagatud tihe

vaheldusrikas linnaruum. Jagamisel tuleb arvestada, et detailplaneeringus jagatavatele

kruntidele määratud summaarne ehitisealune pind, kavandatud suletud brutopind ja

sihtotstarvete proportsioon ei muutu.

Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise

põhimõtted

Hoonestusalade määramisel on arvestatud perimetraalsete kvartalite rajamise põhimõtet

st hooned on kavandatud krundi piirile kõnnitee äärde, mis võimaldab kvartali keskele

kujundada haljastatud poolprivaatne sisehoov. Hoonete esimene korrus on kavandatud

uue kvartalisisese (krunt pos 25) ja Vööri tänava poolt tagasiastega, et võimaldada

rajada piisava laiusega kaetud kergliiklustee tagades mugavama liikumise jalakäijatele

vihma ja teiste sademete korral. Hoonete esimestele korrustele kavandatakse

linnaruumiga suhestuvad äri- ja teeninduspinnad.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

6 / 51

Hoonestuse kõrguse kavandamisel on lähtutud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala

üldplaneeringust ning muinsuskaitse eritingimustest.

Märkus: Ala elamistingimusi mõjutab rahvusvahelise reisisadama lähedus, st

perioodiliselt on piirkonnas intensiivne autoliiklus, mis sõltub laevade sõidugraafikust.

Samuti võib, ennekõike suvisel perioodil, olla piirkonnas suuremaid rahvahulki.

Negatiivsete häiringutega saab alal käsitleda ennekõike müra ning vähesel määral

periooditi õhukvaliteedi langust.

Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad

Kavandatud hoonestustihedus krunditud alal on 1,8.

Kui kruntidele pos 1, 2, 4, 6 ja 7 nähakse ette väikesi kortereid nt vanemaealiste

toetatud elamiseks või noortele, võib korterite arv olla suurem põhijoonisel näidatust,

aga kogu kvartalis peab olema korterite keskmine suletud brutopind vähemalt 80 m2.

Pos 1 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa ja/või ühiskondlike ehitiste

maa ≥ 25 %, elamumaa ≤ 75 %

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 2091 m2 (maapealne)

2423 m2 (maa-alune) *

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 24,4 m)

Märkus:

* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 1 ja pos 2 vahel läbi pos 13)

pindala ja brutopinnaga 80 m2. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse sõltub

ehitusjärjekordadest.

Krundile on määratud ehitusõigus kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega

äriruumidega eluhoonete ehitamiseks.

Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, lasteasutus, bürood, teenindus,

toitlustus, galeriid, meelelahutusasutused, kaubandus jms.

Sõidukite juurdepääs krundile on Vööri tänavalt.

Hoonestustihedus krundil on 3,5.

Pos 2 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa ja/või ühiskondlike ehitiste

maa ≥ 25 %, elamumaa ≤ 75 %

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 4

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 1562 m2 (maapealne)

2512 m2 (maa-alune) *

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 23,9 m)

Märkus:

* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 1 ja pos 2 vahel läbi pos 13)

pindala ja brutopinnaga 80 m2. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse sõltub

ehitusjärjekordadest.

Krundile on määratud ehitusõigus kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega

äriruumidega eluhoonete ehitamiseks.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

7 / 51

Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, lasteasutus, bürood, teenindus,

toitlustus, galeriid, meelelahutusasutused, kaubandus jms.

Sõidukite juurdepääs krundile on kavandatud uuelt sisetänavalt pos 25.

Hoonestustihedus krundil on 2,5.

Pos 3 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 6

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 2638 m2 (maapealne)

3329 m2 (maa-alune)

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 23,5 m)

Krundile on määratud ehitusõigus kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoonete

ehitamiseks.

Võimalikud kasutusotstarbed: bürood, teenindus, majutusteenus, toitlustus, galeriid või

muuseum, meelelahutusasutused, kaubandus jms.

Sõidukite juurdepääs krundile on kavandatud uuelt sisetänavalt pos 25.

Hoonestustihedus krundil on 3,6.

Pos 4 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa ≥ 25 %, elamumaa ≤ 75 %

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 2194 m2 (maapealne)

2598 m2 (maa-alune)*

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 23,8 m)

Märkus:

* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 4 ja pos 6 vahel läbi pos 16)

pindala ja brutopinnaga 100 m2. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse

sõltub ehitusjärjekordadest.

Krundile on määratud ehitusõigus kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega

äriruumidega eluhoonete ehitamiseks.

Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,

galeriid, meelelahutusasutused, kaubandus jms.

Sõidukite juurdepääs krundile on kavandatud uuelt sisetänavalt krunt pos 25.

Hoonestustihedus krundil on 3,4.

Pos 5 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa ja/või ühiskondlike ehitiste

maa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 6

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 2886 m2 (maapealne)

3814 m2 (maa-alune)

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 23,4 m)

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

8 / 51

Krundile on määratud ehitusõigus kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone

ehitamiseks.

Võimalikud kasutusotstarbed: bürood, teenindus, majutusteenus, toitlustus, galeriid või

muuseum, meelelahutusasutused, kaubandus jms.

Sõidukite juurdepääs krundile on kavandatud uuelt sisetänavalt pos 25.

Hoonestustihedus krundil on 3,4.

Pos 6 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa ≥ 25 %, elamumaa ≤ 75 %

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 918 m2 (maapealne)

918 m2 (maa-alune)*

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 23,4 m)

Märkus:

* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 4 ja pos 6 vahel läbi pos 16)

pindala ja brutopinnaga 100 m2. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse

sõltub ehitusjärjekordadest.

Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 6 ja pos 7 vahel läbi pos 17)

pindala ja brutopinnaga 80 m2. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse sõltub

ehitusjärjekordadest.

Krundile on määratud ehitusõigus kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega

äriruumidega eluhoone ehitamiseks.

Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,

galeriid, meelelahutusasutused, kaubandus jms.

Sõidukite juurdepääs krundile on kavandatud uuelt sisetänavalt pos 25.

Hoonestustihedus krundil on 4.

Pos 7 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa ≥ 25 %, elamumaa ≤ 75 %

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 1991 m2 (maapealne)

2275 m2 (maa-alune)*

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 23,7 m)

Märkus:

* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 6 ja pos 7 vahel läbi pos 17)

pindala ja brutopinnaga 80 m2. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse sõltub

ehitusjärjekordadest.

Krundile on määratud ehitusõigus kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega

äriruumidega eluhoonete ehitamiseks.

Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,

galeriid, meelelahutusasutused, kaubandus jms.

Sõidukite juurdepääs krundile on kavandatud uuelt sisetänavalt kruntidelt pos 25 ja

pos 18.

Hoonestustihedus krundil on 3,5.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

9 / 51

Pos 8 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 2114 m2 (maapealne)

2543 m2 (maa-alune)*

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 23,8 m)

Märkus:

* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 8 ja pos 9 vahel läbi pos 22)

pindala ja brutopinnaga 85 m2. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse sõltub

ehitusjärjekordadest.

Krundile on määratud ehitusõigus kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoonete

ehitamiseks.

Võimalikud kasutusotstarbed: bürood, teenindus, toitlustus, galeriid,

meelelahutusasutused, kaubandus jms.

Sõidukite juurdepääs krundile on kavandatud uuelt sisetänavalt pos 25.

Hoonestustihedus krundil on 3,7.

Pos 9 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 1318 m2 (maapealne)

1318 m2 (maa-alune)*

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 23,4 m)

Märkus:

* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 8 ja pos 9 vahel läbi pos 22)

pindala ja brutopinnaga 85 m2. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse sõltub

ehitusjärjekordadest.

Krundile on määratud ehitusõigus kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoonete

ehitamiseks.

Võimalikud kasutusotstarbed: bürood, teenindus, toitlustus, galeriid,

meelelahutusasutused, kaubandus jms.

Sõidukite juurdepääs krundile on kavandatud uuelt sisetänavalt pos 25 läbi krundi pos 8.

Hoonestustihedus krundil on 4,6.

Pos 10 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 675 m2 (maapealne)

760 m2 (maa-alune)

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 23 m)

Krundile on määratud ehitusõigus kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone

ehitamiseks.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

10 / 51

Võimalikud kasutusotstarbed: bürood, teenindus, toitlustus, galeriid,

meelelahutusasutused, kaubandus jms.

Teenindusjuurdepääs krundile on kavandatud Rumbi tänava pikenduselt pos 24.

Hoonestustihedus krundil on 3,3.

Pos 11 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 1063 m2 (maapealne)

1385 m2 (maa-alune)

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 23 m)

Krundile on määratud ehitusõigus kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone

ehitamiseks.

Võimalikud kasutusotstarbed: bürood, teenindus, toitlustus, galeriid,

meelelahutusasutused, kaubandus jms.

Teenindusjuurdepääs krundile on Logi tänavalt.

Hoonestustihedus krundil on 2,9.

Pos 12 Logi tn 3

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 1190 m2 (maapealne)

1190 m2 (maa-alune)

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 23 m)

Krundile on määratud ehitusõigus kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone

ehitamiseks.

Võimalikud kasutusotstarbed: majutus, teenindus, toitlustus, bürood, kaubandus jms.

Sõidukite juurdepääs krundile on Logi tänavalt.

Hoonestustihedus krundil on 1,9.

Pos 13...17, 19…22 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: üldkasutatav maa

Krundid on kavandatud kvartalisiseste liikumisteede ja haljakute jaoks. Autoliiklus on

lubatud üksnes teenindamiseks (tänavapuhastus, lumekoristus, heakorratööd).

Krundile pos 19 on kavandatud osa Logi tänava rajatistest ning tänavaäärsest vee-

elementidega pargialast.

Krundid määratakse avalikult kasutatavaks.

Kruntidele võib rajada sõltuvalt maastikuarhitektuursest lahendusest väikeehitisi alade

teenindamiseks (nt tualetid, nn kasvuhoone tüüpi välikohvikud, terrassid või trepistikud

vms).

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

11 / 51

Pos 18 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa

Krunt on kavandatud kvartalisisese liikumisteede ja haljakute jaoks. Krundi võib liita

krundiga pos 25. Autoliiklus on lubatud üksnes teenindamiseks (tänavapuhastus,

lumekoristus, heakorratööd.

Krunt määratakse avalikult kasutatavaks.

Pos 23 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa

Krunt on moodustatud juba rajatud trammitee rajatiste jaoks.

Osa krundist on määratud avalikult kasutatavaks. Ka varem sõlmitud isikliku

kasutusõigusega katmata krundiosa määratakse avalikult kasutatavaks.

Pos 24 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa

Krunt on kavandatud tänavarajatiste jaoks Logi tänava osana ning uue tänavalõigu jaoks

Rumbi tänavast sadama territooriumini. Krundi läbivad trammitee rajatised.

Osa krundist on määratud avalikult kasutatavaks. Ka varem sõlmitud isikliku

kasutusõigusega katmata krundiosa määratakse avalikult kasutatavaks.

Pos 25 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa

Krunt on kavandatud tänavarajatiste jaoks. Krundi võib liita krundiga pos 18. Krunt

määratakse avalikult kasutatavaks.

Pos 26 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa

Krunt on kavandatud Vööri tänava rajatiste jaoks. Krunt määratakse avalikult

kasutatavaks.

Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Detailplaneeringuala piirneb kirdest A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala

detailplaneeringualaga (DP043650, kus on kavandatud rannapromenaadi osa, mille

absoluutkõrguseks on analoogselt juba rajatud promenaadiosaga kruiisiterminali juures

määratud 2,4 m. Seoses sellega on kavandatud ka kruntide pos 3, 5 ja 20 maapinna

tõstmine promenaadiga piirnevas osas samale kõrgusele: 2,4 m merepinnast.

Pärast maapinna tõstmist promenaadiga samale kõrgusele ei ole enam tegemist

üleujutusohuga alaga (esinemistõenäosus üks kord 100 aasta jooksul 1,96 m

merepinnast).

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

12 / 51

Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademevesi hoonetest eemale

sademeveekanalisatsiooni. Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida sademevett

naaberkinnistule.

Võimalikult palju sademevett tuleb hajutada haljastatud aladele (nt vihmapeenrad).

Kõvakattega krundiosal kogutakse sademevesi restkaevudesse.

Vertikaalplaneerimise ja sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis.

Haljastuse kavandamise põhimõtted

Detailplaneeringus on hoonestus kavandatud kvartalitena. Promenaadiga vahetult

külgnevate hoonete arhitektuurne lahendus leitakse arhitektuurikonkursi tulemusel.

Promenaadist eemal paiknevate kvartalite hoonestuslahendus on soovitatav leida

kvartalipõhise arhitektuurikonkursi tulemusel. Arhitektuurikonkursi raames lahendatakse

ka hoonestusega külgnevate alade haljastus lähtuvalt Paljassaare ja Russalka vahelise

rannaala üldplaneeringu tingimustest.

Elamufunktsiooniga kruntidel pos 1, 2, 4, 6 ja 7 kavandatakse haljastuse osakaaluks

vähemalt 20%. Juhul, kui arhitektuurikonkursi tulemusel kavandatakse kvartali jagamist

väiksemateks kruntideks, tuleb tagada 20% haljastust kvartali kohta.

Hoonestusalast on välja krunditud alad, mis on eelkõige mõeldud haljasaladeks ning

jalgsi ja jalgrattaga liikujatele. Väljakute ja tänavaruumi haljastuse täpsem lahendus

antakse ehitusprojektis koostöös maastikuarhitektiga.

Kõikide planeeritud autoliiklusega tänavate äärde on kavandatud tänavahaljastus.

Vanasadama trammi rööbastee äärde ja rööbaste vahele on projekteeritud kärgmuru

kohtadesse, mis ei ristu autoliiklusega. Kuna perspektiivne liikluslahendus erineb

praegusest on vaja detailplaneeringu realiseerimisel osa praegu rajatud haljastusest uude

kohta ümber istutada. Uued istutuskohad leitakse võimalust mööda sadama piirkonnas.

Logi tänava ääres hoonestusele ja teedele ette jääv haljastus istutatakse võimalusel

planeeringuala piires uude asukohta. Logi tänava äärde kavandatakse täiendavalt

kõrghaljastust. Alates Rumbi ja Logi tänava ristmikust kuni planeeritava ala piirini

kavandatakse uus rohestruktuur (vee-elementidega pargiala), mis ühendab Vanalinna

haljasvööndi mereäärsete rohealadega. Kruntidele pos 18, 25 ja 21 kavandatakse Logi

tänavast kuni planeeringu ala piirini uus rohestruktuur, mis asendab Paljassaare ja

Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohast rohekoridori Rumbi tänava pikendusel.

Planeeritud alal on tagatud haljastuse osakaal 20 %, mis vastab Paljassaare ja Russalka

vahelise rannaala üldplaneeringule.

Asendusistutuse vajaduse esialgne arvutus

Haljastusliku hinnangu tegemiseks vajalik dendroloogilise hinnangu koostas 2023.a

maastikuarhitekt Rait Tamm.

Likvideeritavate puude asemele istutatavate puude välja selgitamiseks vajalik haljastuse

ühikute arv on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2

„Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“.

Asendusistutuste arvutustes on lähtutud järgmisest valemist:

= ++

3

321 *

kkk D haljastuse ühik

kus D – raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm;

k1 – raiutava puuliigi koefitsient;

k2 – raiutava puu seisukorra koefitsient;

k3 – raiepõhjuse koefitsient.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

13 / 51

Pos nr

Jrk nr

likv.

puu nr puu liik

liigi koe- fitsient

rinnasläbimõõt

(läbimõõtude summa) (cm)

väärtus- klass

seisukorra koefitsient

haljastuse ühik

Likvideeri-

mise põhjus

6 1

317 berliini

pappel 0,5

100 III

1 67 Hoonestus

Pos 6 kokku 67

8 2

300

osa

tuhkurenelas

"Grefsheim"

ei

arvutata

II

0 Hoonestus

Pos 8 kokku 0

9 3

299

osa

jaapani

enelas

ei

arvutata

II

0 Hoonestus

300

osa

tuhkurenelas

"Grefsheim"

ei

arvutata

II

0 Hoonestus

Pos 9 kokku 0

11 4

325 berliini

pappel 0,5

60 IV

0,2 24 Hoonestus

5 326 sookask 0,5 44 III 1 29 Hoonestus

6 327 harilik haab 0,5 32 III 1 21 Hoonestus

7 328 sookask 0,5 17 IV 0,2 7 Hoonestus

8 329 harilik haab 0,5 37 III 1 25 Hoonestus

Pos 11 kokku 106

22

299

osa

jaapani

enelas

ei

arvutata

II

0 Kõnnitee

300

osa

tuhkurenelas

"Grefsheim"

ei

arvutata

II

0 Kõnnitee

Pos 22 kokku 0

24 9

318 jaapani

enelas

ei

arvutata

III 0

Kõnnitee,

sõidutee

Pos 24 kokku 0

KOKKU: 173

Planeeringus kavandatud hoonete ja teede rajamiseks tuleb likvideerida 9 haljastuslikku

objekti, millest kaks on II väärtusklassi, viis on III väärtusklassi, kaks on IV väärtusklassi

objekti. Maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on

173.

Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja see arv võib lahenduse

täpsustamisel järgnevates projekteerimisstaadiumites muutuda. Lõplik

kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv saadakse raieloa menetlemise käigus

pärast ehitusloa väljaandmist. Haljastuse asendusistutus, mida ei ole võimalik teha

planeeringualal, tuleb teha linnaosavalitsuse või Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti

määratud kohta.

Jäätmehoolduse põhimõtted

Jäätmehoolduse kord Tallinna haldusterritooriumil on määratud Tallinna

jäätmehoolduseeskirjas. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja

hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või

selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse vastavatesse

konteineritesse. Ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks peab omama jäätmeluba või

tuleb sõlmida prügiveo leping vastavat litsentsi omava firmaga.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

14 / 51

Sorteeritud jäätmete kogumiskoha asukohad lahendatakse arhitektuurivõistluse

tulemusel, kas igal kinnistul eraldi või kvartaalselt arvestades jäätmeveoautode ligipääsu.

Jäätmete kogumiskoha asukoha valikul tuleb tagada prügiveoautode manööverdusruum

ja arvestada kasutajamugavusega.

Jäätmemahutite asukohad ja arv täpsustatakse ehitusprojektis.

4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE

PÕHIMÕTTED

Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted

Detailplaneeringus on kavandatud kvartaalne hoonestus koos tänavavõrgu ja kvartalite

vahele kavandatud haljakutega, Samuti on Logi tänava äärde kavandatud linnaruumi

ilmestamiseks vee-elementidega pargiala.

Kvartalitevaheliste väljakute ja haljastuse lahendus leitakse arhitektuurikonkursi

tulemusel ning täpsustatakse ehitusprojektis koostöös maastikuarhitektiga.

Tänavavavõrk ning väljakrunditud haljasalad määratakse avalikult kasutatavaks.

Kavandatud on piisava laiusega kõnni- ja rattateed kõikide tänavate äärde. Kõnni- ja

rattateed ning ühissõidukitega läbitavad tänavad on ettenähtud avalikuks kasutamiseks.

Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted

Planeeringuala paikneb Sadama, Logi, Rumbi, Vööri tänava, sadama ja mere vahelisel

alal.

Vanasadama põhjaosa planeerimisel lähtutakse kliimaneutraalsuse saavutamiseks

vajalikest tegevustest. Selleks on väga oluline vähendada transpordi valdkonna

kasvuhoonegaaside heidet, mis on ühtlasi ka Tallinna säästva energiamajanduse ja

kliimamuutustega kohanemise kava 2030 üheks oluliseks suunaks.

Vähendamaks autokasutuse osakaalu piirkonnas kavandatakse:

• arendada ühistranspordivõrgustikku;

• tänavaruum jagada liiklejate vahel selliselt, et ka jalgratturitel/ elektritõukeratturitel

ning jalakäijatel on üksteisest eraldatult turvaline liikuda;

• parkimiskohtade arvu vähendada olulisel määral võrreldes teiste naabruskonna

kinnisvara arendusprojektidega. Planeeritaval alal arvestatakse 0,4 parkimiskohta

korteri kohta ning äriruumidele 1 koht 400 m² või 1 koht 200 m² suletud brutopinna

kohta hoones.

Autokasutust ei ole võimalik tänapäeva inimeste elus täielikult välistada, sest vahel on

siiski tarvis sõita linnast välja või ka linnas kohtadesse, kuhu ühistransporti kasutades

mõistliku ajakuluga ei jõua. Selleks planeeritakse alal hoonete maa-alusele korrusele

rajatavatest parkimiskohtadest 10-30% auto lühirendi teenuse pakkumiseks hoonete

kasutajatele. See tähendab eelkõige seda, et hoonete töötajatel ja/või elanikel ei ole

isiklikke sõiduautosid, kuna selleks puudub vajadus. Piirkonda lisanduvate sõiduautode

arv on seega väiksem. Vajadusel võib renditeenuse kasutuses olevate parkimiskohtade

arvu suurendada.

Pos 1….7 kavandatud hoonestusalad on kavandatud alaks, kus autoliiklus on minimaalne,

et piirkonnas oleks võimalik mugavalt autota liikuda, eelistades ühistranspordi

kasutamist ning soodustades aktiivset liikumist jalgsi või jalgrattaga. Tänavaruum on

jagatud liiklejate vahel selliselt, et ka jalgratturitel/elektritõukeratturitel ning jalakäijatel

on üksteisest eraldatult turvaline liikuda.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

15 / 51

Kruntidele pos 10 ja 11 (krundid piirnevad trammiteega) ei ole parkimiskohti

kavandatud.

Parklad on kavandatud ilma (korteri)omandiga sidumata ristkasutusena.

Piirkonna ühistranspordi ühenduse parendamiseks on alustatud 2023. aastal uue

lennujaama ja sadamat ühendav trammitee ning A-terminali ees oleva trammipeatuse

ehitustöödega.

Ühistranspordi (bussi) võimalikuks koridoriks on kavandatud Logi tänav, Vööri tänav ning

ka kvartalisisene tänav (krunt pos 25). Bussipeatus on planeeritud Vööri tänava äärde

ning lisaks on planeeritud bussipeatus Logi tänava äärde A-reisiterminali ning

kruiisiterminali ala detailplaneeringus (DP043650).

Planeeritud ala kaudu on kavandatud juurdepääs A-terminali alale (nii A-terminali

liiklusalale kui ka kruiisiterminalile). Koostöös Tallinna Strateegiakeskuse ja Tallinna

Transpordiametiga leiti optimaalne liikluslahendus, mis võimaldab Vanasadama põhjaosa

ja teiste põhjapoolsete arenduste liikluse hoida võimalikult eraldi sadama

liiklusvoogudest. Nii jäävad Rumbi ja Logi tänava ristmikust põhjapool asuvad tänavad

rahulikuma liiklusega juurdepääsutänavateks uutele kvartalitele.

Logi tänavalt hargneb juurdepääs Vanasadama põhjaosale (pos 25). Põhjaosast on

ühendus Vööri tänava ja Rumbi tänava kaudu Mere puiesteega. Samuti on võimalik

kasutada Sadama tänavat.

Sõidukite sisenemine sadama alale ning väljumine sadama alalt toimub peamiselt

Sadama tänava kaudu.

Vanasadama põhjaosa avaliku ruumi kvaliteedi tõstmiseks on maapealsetena planeeritud

peamiselt hoonetega paralleelsed parkimiskohad, et kulleritel, teenindavatel sõidukitel,

operatiivautodel ja ka külastajatel oleks mugav lühiajaliselt parkida.

Parkimiskohad on liigendatud haljastusega. Piirkonna parkimine lahendatakse peamiselt

ühel maa-alusel korrusel, kuhu lisaks parkimiskohtadele on ettenähtud ka rattaparklad,

panipaigad ja hoonete tehnilised ruumid.

Parkimiskohtade kontrollarvutus

Pos

nr Ehitise otstarve

Norm. arvutus

alal, kus normi

rakendatakse

Normatiivne

parkimis-

kohtade arv

Planeeringus

ettenähtud

parkimis-

kohtade arv

krundil *

1 Äri- ja/või ühis-

kondlikud ruumid

Korterelamu

2615/200=14

98 x 1 = 98

112 7

40

Kokku:47

2 Äri- ja/või ühis-

kondlikud ruumid

Korterelamu

1950/200=10

73 x 1 = 73

83 5

30

Kokku:35

3 Äriruumid 13190/200 = 66 66 66

4 Äriruumid

Korterelamu

2740/200 = 14

102 x 1 = 102

116 7

41

Kokku:48

5 ärihoone 14430/200 = 73 73 73

6 Äriruumid

Korterelamu

2295/200 = 12

28 x 1 = 28

40 6

12

Kokku:18

7 Äriruumid

Korterelamu

2489/200 = 13

93 x 1 = 93

106 7

38

Kokku:45

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

16 / 51

Pos

nr Ehitise otstarve

Norm. arvutus

alal, kus normi

rakendatakse

Normatiivne

parkimis-

kohtade arv

Planeeringus

ettenähtud

parkimis-

kohtade arv

krundil *

8 ärihoone 10570/200 = 53 53 27

9 ärihoone 6670/200 = 34 34 17

10 ärihoone 3375/200 = 17 17 -

11 ärihoone 5315/200 = 27 27 -

12 ärihoone 5000/200 = 25 25 25

Hoonestatud kruntidel kokku 752 401

Tänavatel kokku - 37

Planeeritud maa-alal kokku: 752 438

Märkus:

* Planeeringus ettenähtud parkimiskohtade arvu arvutamisel arvestatakse:

• Pos 3, 5 ja 12 on kavandatud 1 koht 200 m² brutopinna kohta;

• Pos 1, 2, 4, 6, 7, 8 ja 9 äriruumide jaoks on kavandatud 1 koht 400m2 brutopinna

kohta;

• Eluruumide jaoks on kavandatud 0,4 kohta korteri kohta.

Planeeringu ala asub südalinna piirkonnas. Parkimiskohtade arv täpsustub

ehitusprojektis.

Elektriautode juhtmetaristu kontrollarvutus lähtudes kavandatud

parkimiskohtade arvust

Pos

nr Ehitise otstarve

Norm. arvutus

alal, kus normi

rakendatakse

Normatiivne

juhtmetaristu

arv

Planeeringus

ettenähtud

juhtmetaristu

arv krundil

1

Äri- ja/või ühis-

kondlikud ruumid 7:5= 1,4 2 2

Korterid 1 per PK = 40 40 40

2

Äri- ja/või ühis-

kondlikud ruumid 5:5= 1 1 1

Korterid 1 per PK = 30 30 30

3 Äriruumid 66:5= 13,2 14 14

4 Äriruumid 7:5= 1,4 2 2

Korterid 1 per PK = 41 41 41

5 Äriruumid 73:5= 14,6 15 15

6 Äriruumid 7:5= 1,4 2 2

Korterid 1 per PK = 12 12 12

7 Äriruumid 7:5= 1,4 2 2

Korterid 1 per PK = 38 38 38

8 Äriruumid 27:5= 5,4 6 6

9 Äriruumid 17:5= 3,4 4 4

12 Äriruumid 25:5= 5 5 5

Planeeritud maa-alal kokku: 212 212

Elektriautode laadimistaristu vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Ehitusseadustiku

§ 651. Laadimispunktid rajatakse normatiivsetele parkimiskohtadele. Elektriauto

laadimistaristu rajamise ulatus täpsustatakse ehitusprojektis arvestades lisaks

Ehitusseadustiku § 651 nõuetele praktilist vajadust: vajadusel rajatakse tihedam taristu.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

17 / 51

Jalgrataste parkimiskohtade kontrollarvutus

Pos

nr Ehitise otstarve

Norm. arvutus

alal, kus normi

rakendatakse

Normatiivne

parkimis-

kohtade arv

Planeeringus

ettenähtud

parkimiskohtade

arv krundil

1 Elamu 1 per korter = 98

124 124 Ärihoone 2615/100 = 26

2 Elamu 1 per korter = 73

93 93 Ärihoone 1950/100 = 20

3 Ärihoone 13190/100 = 132 132 132

4 Elamu 1 per korter = 102

129 129 Ärihoone 2740/100 = 27

5 Ärihoone 14430/100 = 144 144 144

6 Elamu 1 per korter = 23

46 46 Ärihoone 2295/100 = 23

7 Elamu 1 per korter = 93

118 118 Ärihoone 2489/100 = 25

8 Ärihoone 10570/100 = 106 106 106

9 Ärihoone 6670/100 = 67 67 67

10 Ärihoone 3375/100 = 34 34 34

11 Ärihoone 5315/100 = 53 53 53

12 Ärihoone 5000/100 = 50 50 50

Planeeritud maa-alal kokku: 1097 1097

Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Tallinna

Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna

rattastrateegia 2018-2028.

Planeeritud ala läbib Tallinna rattastrateegia kohane jalgrattateede põhivõrgu tee Kai

tänavast mööda Logi tänavat kuni Rumbi tänavani. Põhivõrgu jalgrattatee koridor on

kantud detailplaneeringu ruumilise keskkonna analüüsi joonisele (Lisa 7.2).

Detailplaneeringus on kavandatud ala piires põhivõrgu tingimustele vastav jalgrattatee.

Lisaks on täiendav jalgratta tee kavandatud ka kvartalisisesele tänavale, et tagada ohutu

ja mugav ligipääs jalgrattaga iga hooneni.

Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted

Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis

tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

Detailplaneeringus on kavas ette näha ka alternatiivsete energiaallikate kasutusele

võtmist.

Haljastuse täpne paiknemine ning istutamiseks kasutatavad meetmed tehnovõrkude

läheduses täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus, kui on paika pandud täpsed

tehnovõrkude asukohad.

Kõigi Vanasadama ala detailplaneeringute tehnovõrkude koondskeem on planeeringu

lisa 8.3.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:

• Eesti standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;

• Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

18 / 51

• Eesti standard EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje

veevarustus;

• Eesti standard EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7. Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded;

• Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad.

Lahendus on koostatud vastavalt:

• AKTSIASELTS TALLINNA VESI 13.12.2022 tehnilistele tingimustele nr PR/2272196-1;

• aktsiaselts TALLINNA SADAM 10.01.2023 väljastatud tehnilistele tingimustele

nr 2-2/109-11.

Veevarustus

Olemasolev olukord

Olemasolevad ühisveevärgi torustikud on Logi tänaval paiknev De315 ja 2xDe160

veetoru.

Piirkonnas on normaalolukorras vabarõhk 380 kPa, tulekahju olukorras 100 kPa.

Planeeritud veevarustuse üldpõhimõtted

Planeeritud ala tarbe- ja tuletõrjeveevarustus on lahendatud ühisveevärgi baasil.

Logi tänavale planeeritakse uued soojus- ja jahutustorud tehnovõrgud ning seetõttu

olemasolev Logi tänava veetoru De315 likvideeritakse ja planeeritakse uus veetoru

teisele poole sõiduteed. Kõik vajalikud veetoru ühendused ühendatakse planeeritava

toruga.

Olemasolev sadama alale suunduv veetoru De315 jääb planeeritud hoonestuse alla ning

likvideeritakse ja planeeritakse uus De315 veetoru tänava maa-alale A-terminali ala

teenindamiseks.

Logi tänaval likvideeritakse üks olemasolev De160 veetoru (jääb teiste planeeritavate

tehnovõrkude alla) ja teine De160 veetoru tõstetakse ringi. Uus veeringistus De160

planeeritakse planeeritava kvartalisisese tänava alla (pos 25).

Planeeringuala arvutuslik vooluhulk on Q=3,1 L/s; q=14 m3/d.

Kinnistute liitumispunktid ühisveevõrguga asuvad tänavamaa-alal.

Planeeringuala majandus-joogivee vooluhulk täpsustada järgmises projekteerimise

staadiumis.

Kasutusest väljajäävad veetorud likvideeritakse vahetult hargnemisel töösse jäävatest

torudest.

Tuletõrjeveevarustus

Veevajadus ehitiseväliseks tulekustutuseks on 10 l/s 3 tunni jooksul.

Tulekustutusvesi võetakse olemasolevatest veevõtukohtadest ja planeeritud

veevõtukohtadest.

Sisemine tulekustutusvee vajadus tagatakse ühisveevärgist, vajadusel puudujääv

veekogus krundisiseste mahutite baasil. Mahutite vajadus, maht ja asukoht täpsustub

ehitusprojekti koostamise käigus.

Planeeritud kinnistute välis- ning sisetulekustutusvee vajadus täpsustub ja lahendatakse

ehitusprojektis.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

19 / 51

Reovee kanalisatsioon

Olemasolev olukord

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne.

Rumbi tänaval paikneb De400 paikneb reovee kanalisatsioonitoru.

Planeeringu ala läbib olemasolev d600 reoveekanalisatsiooni torustik.

Planeeritud reovee kanalisatsioon

Reoveekanalisatsiooni eelvooluks on Rumbi tänava De400 reovee kanalisatsioonitoru.

Planeeringuala arvutuslik äravool on Q=7,6 l/s; q=14 m3/d.

Reovee arvutusäravool täpsustada järgmises projekteerimise staadiumis.

Planeeritud liitumispunktid (vaatluskaevud) ühiskanalisatsiooniga planeeritakse tänava

maa-alale.

Kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorud likvideeritakse vahetult hargnemisel töösse

jäävatest torudest.

Hoone sisese parkla põrandalt kogutav vesi tuleb enne reoveekanalisatsiooni juhtimist

puhastada lokaalselt (õlipüüdja+ liivapüüdja). Krundisisene reoveekanalisatsiooni

välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis.

Sademevee ja drenaaži kanalisatsioon

Olemasolev olukord

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Sademe- ja drenaaživee eelvooluks on

meri.

Planeeritud sademevee kanalisatsioon

Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 määruse nr 18 Lisa 1 „Tallinna sademevee strateegia

aastani 2030“ järgi on ettenähtud sademevesi käidelda maksimaalses ulatuses

planeeringuala piires kogudes sademevett ja kasutada puhverdamise süsteeme,

kasutades immutamist/hajutamist pinnasesse ja/või võimalusel taaskasutades seda

näiteks kastmiseks või WC-de loputussüsteemis. Täpsemad lahendused selguvad

ehitusprojekti koostamise käigus.

Sademeveekanalisatsiooni eelvooludeks on meri ja Rumbi tn olemasolev d685

betoontoru.

Kruntide pos 1, 2, 3, 4 ja 5 sademevee eelvooluks on meri, sademevee kanalisatsiooni

torustikud on ettenähtud paigaldada mööda transpordimaid pos 25, 26 ja Logi tänavat.

Kruntide pos 6, 7, 8, 9, 10 ja 11 sademevee eelvooluks on Rumbi tn olemasolev d685

betoontoru, sademevee kanalisatsiooni torustikud on kavandatud transpordimaa

kruntidele pos 18, 24 ja 25.

Planeeritud sademevee liitumispunktid (vaatluskaevud) nähakse ette tänava maa-alale.

Planeeringu alal nähakse ette kahte tüübi uued sademeveekanalisatsiooni merelasud:

1. Isevoolse sademeveekanalisatsiooni merelask kavandatakse Vööri tänavale.

2. Planeeringut läbivad ja hoonestuse alla jäävad sademeveekanalisatsiooni

survetorud likvideeritakse ja planeeritakse Logi tänava maa-alale. Edasiseks

trasside kulgemiseks ning uue merrelasu asukohaks nähakse ette kaks varianti:

• merelask kavandatakse Vööri tänavale;

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

20 / 51

• merelask kavandatakse Logi tänava pikendusele.

Elluviimise variant täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus lähtudes piirkonna

arengust.

Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama

Keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1

“Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”).

Planeeringuala arvutuslik sademevee äravool q=812 l/s.

Planeeringuala arvutuslik sademevee äravool planeeritud merrelasku q=449 l/s.

Kinnistute sademevee arvutamisel on kasutatud korduvusperioodi 5a. 10 min, arvutuslik

intensiivsus 266,4 l/s /ha.

Transpordimaalt pos 19 sademevee arvutuslik vooluhulk q=20 l/s.

Transpordimaalt pos 25 sademevee arvutuslik vooluhulk q=33 l/s.

Transpordimaalt pos 26 sademevee arvutuslik vooluhulk q=35 l/s.

Rumbi tn suunas on planeeringuala arvutuslik sademevee vooluhulk q=363 l/s.

Katus,

arvutuslik

vooluhulk

l/s

Asfalt,

arvutuslik

vooluhulk

l/s

Haljas-

katus,

arvutuslik

vooluhulk

l/s

Kokku,

arvutuslik

vooluhulk

l/s

Lubatud

vooluhulk

l/s

Vajalik

kesken-

damise

maht

m 3

1 57.5 0 5.4 62.9 62.9 0

2 43.8 24.5 0 68.3 68.3 0

3 70.3 0 7.9 78.2 78.2 0

4 58.4 0 6.3 64.7 64.7 0

5 76.9 0 10 86.9 86.9 0

Kokku: 361 0

Planeeringuala sademevee vooluhulkade bilanss:

Ala

(pos

nr)

EVS 848:2021, koduvus 5a, 10 min, arvutuslik intensiivsus

q=266.4 L/(sek*ha)

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

21 / 51

Transpordimaalt pos 24 sademevee arvutuslik vooluhulk q=45 l/s.

Transpordimaalt pos 25 sademevee arvutuslik vooluhulk q=15 l/s.

Kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorud likvideeritakse vahetult hargnemisel töösse

jäävatest torudest.

Drenaaži rajamise vajadus täpsustatakse järgnevas projekteerimise staadiumis lähtuvalt

geotehnilistest andmetest.

Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni (ÜVK) torustike maht

(Olemasolevast trassist kuni liitumispunktini)

Veevarustus

Kinnistute veeühendused 120 m

PE plasttoru De110 PN10 45 m

PE plasttoru De160 PN10 680 m

PE plasttoru De315 PN10 180 m

Reoveekanalisatsioon

PVC või PP plasttoru De200-315 SN8 685 m

Sademevee kanalisatsioon

PE plasttorud DN1000 (varinat 1) 775 m

PE plasttorud DN1000 (varinat 2) 525 m

Eelvool - Rumbi tn d685 torustik

PP või PE plasttorud De200- De500 SN8 340 m

Eelvool - meri

Katus,

arvutuslik

vooluhulk

l/s

Asfalt,

arvutuslik

vooluhulk

l/s

Haljas-

katus,

arvutuslik

vooluhulk

l/s

Kokku,

arvutuslik

vooluhulk

l/s

Lubatud

vooluhulk

l/s

6 25.8 0 0.0 25.8 25.8

7 53 0 8.3 61.3 61.3

8 56.3 0 5.6 61.9 61.9

9 35.5 0 0 35.5 35.5

10 17.9 4.7 0 22.6 22.6

11 38.7 6.9 0 45.6 45.6

12 31.7 14.3 3.8 49.8 49.8

Kokku: 303 303

Planeeringuala sademevee vooluhulkade bilanss:

Ala

(pos

nr)

EVS 848:2021, koduvus 5a, 10 min, arvutuslik intensiivsus

q=266.4 L/(sek*ha)

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

22 / 51

PP või PE plasttorud De200- De630 SN8 440 m

Planeeritud vee- ja kanalisatsiooni ühenduste läbimõõdud ja mahud täpsustatakse

järgnevas projekteerimise staadiumis.

Elektrivarustus ja tänavavalgustus

Elektrivarustus

Detailplaneeringu projekti elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on:

• Elektrilevi OÜ 03.04.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 444825;

• aktsiaselts TALLINNA SADAM 03.04.2023 väljastatud tehnilised tingimused

nr 2-2/109-11.

Elektrikoormuste tabel

Pos

nr. Nimetus

Arvutuslik elektrikoormus, Pa/Ia (kW/A)

Planeeritud

trafoalajaama

nr 1 baasil

(Elektrilevi

OÜ)

Planeeritud

trafoalajaama

nr 2 baasil (Elektrilevi OÜ)

Planeeritud

trafoalajaama

nr 3 baasil (Elektrilevi OÜ)

Planeeritud

trafoalajaama

nr 4 baasil (Elektrilevi

OÜ)

Planeeritud

liitumine

1

Ärihoone-

korterelamu

800/630+630

Liitumiskilp kinnistu piiril

Lisavõimsus,

autode laadimine

300/500

Elektri- varustus

pos 1 hoone 0.4kV võrgu baasil

2

Ärihoone-

korterelamu

800/630+630

Liitumiskilp kinnistu piiril

Lisavõimsus,

autode laadimine

300/500

Elektri- varustus

pos 2 hoone 0.4kV võrgu

baasil

3

Ärihoone-

korterelamu

700/

630+630

Liitumiskilp kinnistu piiril

Lisavõimsus, autode laadimine

250/400

Elektri-

varustus pos 3 hoone 0.4kV võrgu baasil

4 Ärihoone-

korterelamu

700 /

630+630

Liitumiskilp kinnistu piiril

Lisavõimsus, autode

laadimine

250/400

Elektri- varustus pos 4 hoone

0.4kV võrgu baasil

5 Ärihoone-

korterelamu

700 /

630+630

Liitumiskilp kinnistu piiril

Lisavõimsus, autode laadimine

250/400

Elektri- varustus pos 5 hoone 0.4kV võrgu baasil

6 Ärihoone-

korterelamu

800 /

630+630

Liitumiskilp kinnistu piiril

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

23 / 51

Lisavõimsus, autode laadimine

300/500

Elektri-

varustus pos 6 hoone 0.4kV võrgu

baasil

7 Ärihoone 800 /

630+630

Liitumiskilp kinnistu piiril

Lisavõimsus, autode laadimine

300/500

Elektri- varustus pos 7 hoone 0.4kV võrgu baasil

8 Ärihoone 800 /

630+630

Alajaama 0.4kV jaotus- seadmes

Lisavõimsus, autode

laadimine 300/500

Elektri- varustus pos 8 hoone

0.4kV võrgu baasil

9 Ärihoone 550 /

500+500

Liitumiskilp kinnistu piiril

Lisavõimsus, autode laadimine

180/315

Elektri- varustus pos 9 hoone 0.4kV võrgu baasil

10 Ärihoone 500

/500+500

Liitumiskilp kinnistu piiril

Lisavõimsus, autode laadimine

150/250

Elektri-

varustus pos 10 hoone 0.4kV võrgu baasil

11 Ärihoone 400/315+31

5

Liitumiskilp

kinnistu piiril

Lisavõimsus, autode

laadimine 125/200

Elektri- varustus pos 11 hoone

0.4kV võrgu baasil

12 Ärihoone 600/500+50

0

Alajaama 0.4kV jaotus- seadmes

Lisavõimsus, autode laadimine

200/315

Elektri- varustus pos 12 hoone 0.4kV võrgu baasil

- Tänava-

valgustus 30 /50

Planeeritud ala

tarbijad kokku

alajaamade kaupa

(koos

eriaegsusega)

1200 /2000 1800 /3000 1800 /3000 1800 /3000

Planeeritud ala

tarbijad kokku

(koos eriaegsusega)

6000 /10000

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

24 / 51

Detailplaneeringu ala Elektrilevi OÜ tarbijate elektrivarustus on ettenähtud nelja uue

10/0.4 kV hoonesisese alajaama baasil (10/0.4 kV trafod kuni 2x1600 kVA). Planeeritud

alajaamade 10 kV elektrivarustus on ettenähtud maakaabelliiniga Elektrijaama

110/35/10 kV piirkonna alajaamast.

Hoonesisese alajaama seadmete ruumid peavad vastama ELV nõuetele P387 (Nõuded

alajaamaruumile ehitises, ver. 1) ja need tuleb üle anda Elektrilevi OÜ-le tasuta

kasutamise/ teenindamise õigusega. Alajaama trafo- ja jaotlaruumide uksed peavad

avanema tänavale/parkla korrusele ning alajaama ruumide kohal ei tohi paikneda

eluruume.

Planeeritud alajaamadeni peab olema tagatud vaba juurdepääs, sh ka raske veo- ja

tõstetehnikaga tagamaks võimalust teostada alajaama seadmete hooldustöid ning

vajadusel ka seadmete vahetust.

Kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena. Objektide elektrivarustuseks

kinnistute piiridele on ettenähtud 0.4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Elektrikilbid peavad

olema alati vabalt teenindatavad.

Käesolev lahendus on põhimõtteline. Planeeritud liitumiskilpide asukohad täpsustatakse

ehitusprojektide mahus (arvestades objekti arhitektuuriga).

Tänavavalgustus

Tänavavalgustuse lahenduse aluseks on Enefit AS (endine Enefit Connect OÜ) poolt

15.02.2023 välja antud tehnilised tingimused nr 23.

Tänavalõikude valgustuseks on ettenähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustite

värvsustemperatuur peab olema 3000 K, ülekäiguradadel peab olema min. 5000 K.

Tänavavalgustite kaitseaste peab olema vähemalt IP66, vandaalikindlus vastavalt

valgusti paigalduskõrgusele: 6 meetrit ja kõrgem - IK07 ja kuni 6 meetrit - IK08.

Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Välisvalgustuse mastid peavad olema

antud piirkonnas RAL7016 värvi vastavalt võrgu valdaja tehnilistele tingimustele.

Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena.

Kõik tänavavalgustid peavad olema eelhämardatud vastavalt Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti poolt väljastatud hämardamisgraafikule.

Elektrivarustus on ettenähtud planeeritud tänavavalgustuse lülituskilbi baasil. Lülituskilbi

elektriliitumine lahendatakse Elektrilevi OÜ 0.4 kV toitevõrgu baasil.

Sidevarustus

Objekti sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti AS 13.01.2023

telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37590232.

Planeeritud hoonete sidevarustus on ettenähtud lähtuvana Rumbi tänava olemasolevast

ja planeeritud kaablikanalisatsioonist.

Uus sidekanalisatsioon ehitatakse plasttorudest 100 mm läbimõõduga, igale kinnistule on

ettenähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus. Sidekanalisatsiooni hargnemistel

kasutatakse r/b sidekaevusid.

Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1.0 m,

väljaspool sõiduteed 0.7 m maapinnast.

Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse

ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt

taotletud tehniliste tingimuste alusel.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

25 / 51

Võrguvaldaja siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi

omaval firmal ja võrguvaldaja poolt väljastatud tööloa alusel.

Soojusvarustus

Soojusvarustuse lahenduse aluseks on AS Utilitas Tallinn 20.04.2023 tehnilised

tingimused nr 23TT-02051.

AS Utilitas Tallinn kavandab sadama territooriumile (aktsiaseltsi Tallinna Sadam

kinnistule Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25) soojuspumpjaama (edaspidi ka pumpla), mis

võimaldab toota merevee soojusest soojus- ja jahutusenergiat, asendades

energiaallikana maagaasi. Torustikud pumpla ühendamiseks Tallinna linna

soojussüsteemiga projekteeritakse eraldi projektiga. Trasseering on valitud võrguvaldaja

ja HeatConsult OÜ koostöös (HeatConsult OÜ töö nr 23007).

Planeeringuala soojusvarustuse koostamisel on arvesse võetud K-Projekt Aktsiaseltsi

tööd nr 18104 „A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering“.

Planeeritud kruntide ühenduskohad perspektiivse DN800 soojustorustikega asuvad Logi

tänava piirkonnas.

Igale krundile on ettenähtud oma liitumispunkt tänavamaa-alal.

Planeeritud ala soojuskoormus on 10,5 MW.

Põhimõttelised soojusvarustuse tehnilised näitajad:

1. Soojuskoormuse ühendusskeem - sõltumatu.

2. Soojuskandja parameetrid:

- maksimaalne rõhk soojusvõrgus katsetuste ajal 1,6 MPa;

- maksimaalne temperatuur: 130 C.

Planeeritava torustiku koormused ja läbimõõdud ning täpne kulgemine täpsustatakse

ehitusprojektis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalselt rajatavatele mahtudele.

Kuna detailplaneeringu staadiumis on teadmata soojussõlmede asukohad, täpsustada

hoonete (kruntide) soojuse ühendustorustiku asukohad ehitusprojektis.

Kaugjahutus

Kaugjahutuse planeerimisel on aluseks võetud AS Utilitas Tallinn 21.04.2023 tehnilised

tingimused nr 23TT-08054.

AS Utilitas Tallinn kavandab Sadama territooriumile (aktsiaseltsi Tallinna Sadam

kinnistule Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25) soojuspumpjaama (edaspidi ka pumpla), mis

võimaldab toota merevee soojusest soojus- ja jahutusenergiat. Trasseering on valitud

võrgu valdaja ja HeatConsult OÜ koostöös (HeatConsult OÜ töö nr 23007).

Planeeringuala soojusvarustuse koostamisel on arvesse võetud K-Projekt Aktsiaseltsi

tööd nr 18104 „A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering“.

Planeeritud kruntide ühenduskohad perspektiivse DN1000 jahutustorustikega

(HeatConsult OÜ töö nr 23007) asuvad Logi tänava piirkonnas.

Planeeritud kaugjahutuse torustik Logi tänaval on ettenähtud paigaldada planeeritud

kaugküttetorustiku alla.

Igale krundile on ettenähtud oma liitumispunkt tänava maa-alal.

Planeeritud ala soojuskoormus on 10,5 MW.

Põhimõttelised jahutusvarustuse tehnilised näitajad:

1. Jahutuskoormuse ühendusskeem - sõltumatu.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

26 / 51

2. Jahutuskandja parameetrid:

- maksimaalne rõhk jahutusvõrgus katsetuste ajal on 1,6 Mpa

- arvutuslik temperatuuride vahemik 6-20 °C

3. Ühendatav arvutuslik jahutuskoormus määratakse projekteerimise käigus.

Kaugjahutuse torustiku liitumistoru planeeritud läbimõõt on DN400/500 mm, mis tuleb

täpsustada ehitusprojektis arvestades reaalolukorda.

Alternatiivsed energiaallikad

Lisaks tavapärastele energiaallikatele on võimalik kasutada ka alternatiivseid

energiaallikaid.

Soojusvarustust ning jahutust võib lahendada ka muude taastuvatest energiaallikatest

muundatud energia kandjate baasil.

Gaasivarustus

Gaasivarustuse planeerimisel on aluseks võetud AS Gaasivõrk 27.01.2023 tehnilised

tingimused nr 3-5/19-23.

AS-ile Gaasivõrk kuulub B-kategooria gaasitorustik ST 159x5 mm gaasitorustik Logi -

Sadama tänava piirkonnas (gaasitorustiku nimetus: Kopli-Põhja B3, EHR kood:

220591697; MOP 3,0 bar).

Perspektiivsete kaugkütte ja -jahutuse torustike ette jääva olemasoleva B-kategooria

gaasitorustiku uus asukoht Logi -Sadama tänava ristmikul on valitud võrgu valdaja ja

HeatConsult OÜ koostöös (HeatConsult OÜ töö nr 23007).

Planeeritud kruntidele gaasivarustust ei ole kavandatud.

5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED

Kehtivad kitsendused

Planeeringualale ulatub Läänemere ranna 200 m laiune piiranguvöönd (LkS § 37 lg 1

p 1).

Planeeringuala jääb osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. Detailplaneeringus

on tehtud ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Kogu planeeritud ala jääb Tallinna Vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille

hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus linna olulistest vaatepunktidest

ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt (Vabariigi Valitsuse 20.05.2003 määrus nr 155

„Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus”).

Planeeringuala jääb osaliselt muinsuskaitseala kaitsevööndiga liituvasse vaatesektorisse

Pirita sadama kailt ning Maarjamäe memoriaalilt vanalinna suunas.

Planeeringuala jääb Tallinna linnapea 3. jaanuari 2017 käskkirjaga nr LSB-28/2

kinnitatud "Tallinna riskianalüüsi 2016" kohasele AKTSIASELTS TALLINNA VESI

Järvevana tee 3 kinnistul asuva veepuhastusjaama kloorilao ohualale.

Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 kinnistu kohta on kinnistusraamatusse kantud 7

kitsendust põhjustavat objekti, millest planeeringu alale ulatuvad 4:

• Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus AKTSIASELTS TALLINNA VESI (registrikood

10257326) kasuks kinnistul paikneva tehnorajatise omamiseks, ehitamiseks,

kasutamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, arendamiseks

kaitsevööndi ulatuses (pos 19 ja 24).

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

27 / 51

• Isiklik kasutusõigus aktsiaseltsi Tallinna Soojus (registrikood 10026398) kasuks

kaugküttevõrgu ja kaevude omamiseks, ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja

kasutamiseks kasutusõiguse alal laiusega 3 meetrit mõlemale poole torustikke piirava

äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast. Tähtajatu isiklik kasutusõigus Tallinna linn

kasuks tee (Logi tänav) kasutamiseks, hooldamiseks ja parendamiseks kasutusõiguse

ala ulatuses (pos 19 ja 24).

• tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks ehitatava trammitee

koos rööbasteede, kontaktliinide, kandepostide ja neile paigutatud

tänavavalgustusega, foorisüsteemidega ning trammipeatustega koos ootealade ja

ootekodadega ehitamiseks, omamiseks, asendamiseks, kasutusse andmiseks,

remontimiseks, korrashoidmiseks, majandamiseks, avaliku kasutuse tagamiseks ja

muul viisil ekspluateerimiseks (pos 23).

• Tasuta isiklik kasutusõigus tähtajaga 5 aastat (kuni 2028) Tallinna linna kasuks

ehitatavate jalgratta-, kõnni- ja sõiduteede, haljastuse koos väikevormidega

(prügikastid, pingid, istutuskastid jms) ning sademeveetorustike ja tänavavalgustuse

kaablite koos mastide ja valgustitega, ehitamiseks, omamiseks, asendamiseks,

kasutusse andmiseks, remontimiseks, korrashoidmiseks, majandamiseks, vajadusel

likvideerimiseks, taastamiseks, avaliku kasutamise tagamiseks ja muul viisil

ekspluateerimiseks (pos 23 ja 24).

Logi tänav T2 kinnistu kohta on kinnistusraamatusse kantud 13 kitsendust põhjustavat

objekti, millest planeeringu alale ulatuvad 5:

• 2 kitsendust hõlmavad isiklikku kasutusõigust tähtajaga 50 aastat AKTSIASELTS

TALLINNA VESI (registrikood 10257326) kasuks ühisveevärgi- ja

kanalisatsioonitorustike ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks

isikliku kasutusõiguse alal (pos 19).

• Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat AKTSIASELTS TALLINNA VESI (registrikood

10257326) kasuks ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike (kanalisatsioonitorustikud)

ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal

(Logi tänava osa).

• Isiklik kasutusõigus tähtajaga viiskümmend (50) aastat OÜ Logi Projekt (registrikood

11086795) kasuks elektroonilise side võrgu rajatise (sidetrassid) majandamiseks

kaitsevööndi ulatuses (Logi tänava osa).

• Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat aktsiaselts Tallinna Soojus (registrikood

10026398) kasuks kinnistuga püsivalt ühendatud tehnorajatise (soojustorustikud)

ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks. Tasuline isiklik

kasutusõigus tähtajaga 50 aastat Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks

maakaabelliinide omamiseks, ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja

remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal (Logi tänava osa).

Logi tänav T6 kinnistu kohta on kinnistusraamatusse kantud 5 kitsendust põhjustavat

objekti:

• Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus AKTSIASELTS TALLINNA VESI (registrikood

10257326) kasuks kinnistul paikneva tehnorajatise omamiseks, ehitamiseks,

kasutamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, arendamiseks

kaitsevööndi ulatuses (pos 19).

• Isiklik kasutusõigus aktsiaselts Tallinna Soojus (registrikood 10026398) kasuks

kaugküttevõrgu ja kaevude omamiseks, ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja

kasutamiseks kasutusõiguse alal laiusega 3 meetrit mõlemale poole torustikke piirava

äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast. Tähtajatu isiklik kasutusõigus Tallinna linn

kasuks tee (Logi tänav) kasutamiseks, hooldamiseks ja parendamiseks kasutusõiguse

ala ulatuses (pos 19 ja 24).

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

28 / 51

• Tasuta isiklik kasutusõigus tähtajaga 5 aastat (kuni 2028) Tallinna linna kasuks

ehitatavate jalgratta-, kõnni- ja sõiduteede, haljastuse koos väikevormidega

(prügikastid, pingid, istutuskastid jms) ning sademeveetorustike ja tänavavalgustuse

kaablite koos mastide ja valgustitega, ehitamiseks, omamiseks, asendamiseks,

kasutusse andmiseks, remontimiseks, korrashoidmiseks, majandamiseks, vajadusel

likvideerimiseks, taastamiseks, avaliku kasutamise tagamiseks ja muul viisil

ekspluateerimiseks (pos 19 ja 24).

• Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks ehitatava trammitee

koos rööbasteede, kontaktliinide, kandepostide ja neile paigutatud

tänavavalgustusega, foorisüsteemidega ning trammipeatustega koos ootealade ja

ootekodadega ehitamiseks, omamiseks, asendamiseks, kasutusse andmiseks,

remontimiseks, korrashoidmiseks, majandamiseks, avaliku kasutuse tagamiseks ja

muul viisil ekspluateerimiseks (pos 24).

• Tähtajatu isiklik kasutusõigus Tallinna linn kasuks tee kasutamiseks, hooldamiseks ja

parendamiseks kasutusõiguse ala ulatuses (pos 19 ja 24).

Planeeritud kitsendused

Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek

Planeeringus tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks pos 3 ja 5 kavandatud

hoonestuse rajamiseks. Detailplaneeringu alusel ehitatavale avalikult kasutatavale teele

ehituskeeluvöönd ei laiene (pos 20). Promenaadirajatiste paigutamiseks on vaja

vähendada ehituskeeluvööndit.

Ehituskeeluvöönd vähendatakse kuni kavandatud kruntide merepoolse piirini.

Avaliku kasutuse ja isikliku kasutusõiguse vajadus

Krundid pos 13, 14, 15, 16, 17, 18, 20, 21, 22, 25 ja 26 määratakse avalikult

kasutatavaks.

Krundil pos 10 määratakse avalikult kasutatavaks ala planeeritud ratta- ja kõnnitee

ulatuses (~423 m2).

Krundil pos 23 määratakse avalikult kasutatavaks ala planeeritud ala ulatuses

(~ 385 m2). Täpsustub ehitusprojektis.

Krundil pos 24 määratakse avalikult kasutatavaks ala planeeritud ratta- ja kõnnitee

ulatuses (~ 2757 m2). Täpsustub ehitusprojektis.

Juurdepääsuservituutide vajadus

Juurdepääsuks krundile on vajalik seada servituudid:

Pos 1

• juurdepääs pos 2 igakordse omaniku kasuks;

Pos 2

• juurdepääs pos 1 igakordse omaniku kasuks;

Pos 4

• juurdepääs pos 6 ja pos 7 igakordse omaniku kasuks;

Pos 6

• juurdepääs pos 4 ja pos 7 igakordse omaniku kasuks;

Pos 7

• juurdepääs pos 6 ja pos 4 igakordse omaniku kasuks;

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

29 / 51

Pos 8

• juurdepääs pos 9 igakordse omaniku kasuks.

Allaehitusservituutide vajadus

Pos 13 :

• allaehitusservituut pos 1 või pos 2 igakordse omaniku kasuks ca 80 m2 suurusel maa-

alal.

Pos 16 :

• allaehitusservituut pos 4, pos 6 või pos 7 igakordse omaniku kasuks ca 100 m2

suurusel maa-alal.

Pos 17 :

• allaehitusservituut pos 4, pos 6 või pos 7 igakordse omaniku kasuks ca 80 m2

suurusel maa-alal.

Pos 22 :

• allaehitusservituut pos 9 või pos 8 igakordse omaniku kasuks ca 85 m2 suurusel maa-

alal.

Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja

kasutamiseks

Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud krundi kasutamist kitsendavate servituutide

seadmiseks: servituudid on vaja seada olemasolevate tehnovõrkude kasutamise ja

hooldamise tagamiseks ning kavandatud tehnovõrkude paigaldamiseks ning

kasutamiseks.

Planeeritud kruntide tehnovõrkudega varustamiseks kavandatud tehnovõrkude jaoks on

vaja seada servituudid:

Pos 1:

• Planeeritud elektrikilpide kaitsetsoon 2 m, võrguvaldaja kasuks.

Pos 2:

• Planeeritud hoonesisene alajaama kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud hoonesisene alajaam pindalaga ~20 m2 (täpsustub ehitusprojektis),

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks.

Pos 4:

• Planeeritud elektrikilpide kaitsetsoon 2 m, võrguvaldaja kasuks.

Pos 5:

• Planeeritud hoonesisene alajaam pindalaga ~20 m2 (täpsustub ehitusprojektis),

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks.

Pos 6:

• Planeeritud hoonesisene alajaama kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks,

• Planeeritud hoonesisene alajaam pindalaga ~20 m2 (täpsustub ehitusprojektis),

võrguvaldaja kasuks.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

30 / 51

Pos 7:

• Planeeritud elektrikilpide kaitsetsoon 2 m, võrguvaldaja kasuks.

Pos 8:

• Planeeritud hoonesisene alajaam pindalaga ~20 m2 (täpsustub ehitusprojektis),

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks.

Pos 9:

• Planeeritud elektrikilpide kaitsetsoon 2 m, võrguvaldaja kasuks.

Pos 10:

• Planeeritud elektrikilpide kaitsetsoon 2 m, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks.

Pos 11:

• Planeeritud elektrikilpide kaitsetsoon 2 m, võrguvaldaja kasuks.

Pos 12:

• Planeeritud hoonesisene alajaam pindalaga ~20 m2 (täpsustub ehitusprojektis),

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks.

Pos 13:

• Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale

poole, võrguvaldaja kasuks.

Pos 14:

• Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale

poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks.

Pos 15:

• Planeeritud tänavavalgustuse ja madalpinge kaablikoridorid, 1 m äärmistest

kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks.

Pos 16:

• Planeeritud tänavavalgustuse ja madalpinge kaablikoridorid, 1 m äärmistest

kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks.

Pos 17:

• Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale

poole, võrguvaldaja kasuks.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

31 / 51

Pos 18:

• Planeeritud elektrikaablite kaablikoridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud vee- ja reokanalisatsioonitoru, koridori laiusega toru teljest 2,5 m

mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, koridori laiusega toru teljest 2,5 m

mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks.

Pos 19:

• Planeeritud reokanalisatsioonitoru, koridori laiusega toru teljest 2,5 m mõlemale

poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud sidekanalisatsioon, koridori laiusega 1 m väliseinast mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, koridori laiusega toru teljest 2,5 m

mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks.

Pos 20:

• Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale

poole, võrguvaldaja kasuks.

Pos 21:

• Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale

poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud sidekanalisatsioon, koridori laiusega 1 m väliseinast mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud soojustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole;

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud kaugjahutustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud elektrikilbi kaitsetsoon 2 m, võrguvaldaja kasuks.

Pos 22:

• Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale

poole, võrguvaldaja kasuks.

Pos 24:

• Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud vee- ja reokanalisatsioonitoru, koridori laiusega torude teljest 2,5 m

mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud sidekanalisatsioon, koridori laiusega 1 m teljest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, koridori laiusega torude teljest 2,5 m

mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud soojustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrguvaldaja

kasuks;

• Planeeritud kaugjahutustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

32 / 51

Pos 25:

• Planeeritud vee- ja reokanalisatsioonitoru, koridori laiusega torude teljest 2,5 m

mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, koridori laiusega torude teljest 2,5 m

mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud sidekanalisatsioon, koridori laiusega 1 m teljest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud soojustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole;

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud kaugjahutustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks.

Pos 26:

• Planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, koridori laiusega torude teljest 2,5 m

mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud vee- ja reokanalisatsioonitoru, koridori laiusega torude teljest 2,5 m

mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud soojustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole;

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud kaugjahutustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks.

Logi tänav T2:

• Planeeritud sademevee kanalisatsiooni survetorustik, koridori laiusega toru teljest

2,5 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud sidekanalisatsioon, koridori laiusega 1 m teljest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud vee- ja reokanalisatsioonitoru, koridori laiusega toru teljest 2,5 m

mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud elektrikaablite koridor, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud soojustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole;

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud kaugjahutustorustik, 2m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks.

Rumbi tänav T10:

• Planeeritud elektrikaablite koridor, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud sidekanalisatsioon, 1 m välisseinast mõlemale poole, võrguvaldaja

kasuks.

6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA

EHITAMISEKS

Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda

detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik

ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

33 / 51

sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud.

Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva

kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.

Arhitektuurinõuded

Promenaadiga külgnevatele hoonetele, sh pos 10 ja 11, arhitektuurse lahenduse

leidmiseks tuleb korraldada arhitektuurivõistlus. Võidutöö eskiis tuleb kooskõlastada

Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga. Promenaadist eemal paiknevate kvartalite

hoonestuslahendus (v.a. pos 12) on soovitatav leida kvartalipõhise arhitektuurikonkursi

tulemusel. Arhitektuurikonkursi raames lahendatakse ka hoonestusega külgnevate alade

haljastus.

Üldised arhitektuurinõuded

• Hoonete ning nendega külgneva linnaruumi lahendus peab olema esinduslik.

Hoonetele tuleb projekteerida tänavatele orienteeritud esinduslikud fassaadid.

• Monotoonsuse vältimiseks tuleb hoonete fassaadid arhitektuursete võtetega

liigendada nii kõrguslikult kui vertikaalselt.

• Fassaadikattematerjalidena on eelistatud ajas püsivad, esinduslikud ning kergesti

puhastatavad materjalid.

• Hoonete väliskujunduses tuleb kasutada materjale, mis ei mõjuta kahjulikult lindude

lennutrajektoore (on nähtavad ja ei peegelda).

• Projekteerida hoonete tänavapoolsete ja tänavakõrgusel asuvatele korrustele eraldi

sissepääsudega ja vitriinakendega teenindus- ja äriruumid.

• Sissesõidupandused maa-alustesse parklatesse projekteerida hoonetesse.

• Ehitusprojektis käsitleda lindude elupaikade tekkimise võimalusi hoone erinevatele

katusepindadele ja vajadusel võtta kasutusele vastavad meetmed lindude tõrjumiseks

ebasobivatest kohtadest.

• Läbi krundi pos 5 projekteerida jalakäijate läbipääs suunaga Logi tänavale

kavandatud pargialalt kuni A-reisiterminali ja kruiisiterminali ala detailplaneeringus

kavandatud promenaadini. Läbipääsu asukoht ning lahendus (läbi hoone, tänav vms)

leitakse arhitektuurivõistluse tulemusel.

• Hooned projekteerida nii, et eluruumides oleks tagatud piisav insolatsiooni kestus

vastavalt projekteerimise ajal kehtivatele normidele.

• Äripindadele külaliskorterite rajamine on keelatud.

• Hoonetes näha ette eri suurustega korterid, millele kavandada rõdud, terrassid

(soovitatavalt ca 10% korteri pinnast võiks olla klaasitud kinnised).

• Arhitektuurikonkursi käigus hoone asukoha selgumisel projekteerida maa-alune

korrus võimalusel maapealsega sama suur.

• Töötajate jalgrataste parkimiskohad projekteerida maapinna tasandile või maa-

alusele korrusele. Täpsustada ehitusprojektis.

• Kvartalisiseste tänavate äärde projekteerida hooned selliselt, et oleks tagatud hea

nähtavus kergliiklejatele.

• Esimesele korrusele kavandada tänavalt ligipääsetavad avalikkusele suunatud

kasutusviisiga ruumid (nt toitlustus, teenindus, galeriid, kaubandus jms).

• Hooned soovitavalt projekteerida tagasiastega 1. korruse ulatuses tagamaks

1. korruse äridele võimaluse kohvikute jms pidamiseks ning katuse all käidava

linnaruumi loomiseks. Arhitektuurivõistluse käigus lahendada konsoolsete osade

ja/või varikatuste paiknemist.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

34 / 51

Muinsuskaitse eritingimustest tulenevad arhitektuurinõuded

• Vältida järske kontraste hoonestuse mastaapides muinsuskaitsealal ja vahetult selle

piiri ääres. Tagada vanalinna vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas.

Vaatekoridorides võib olla madalaid ehitisi, mis ei astu vaadetes sisalduvatele

dominantidele ette.

• Kvartali võib hoonestada kuni 5-korruseliste hoonetega maksimaalkõrgusega 21 m

maapinnast.

• Kinnistute Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 ja Logi tn 6 osad jagatakse mitmeks

krundiks vastavalt vajadusele.

Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded

Haljakute ja kergliiklusteede kujundustingimused määratakse kogu Vanasadama ala

ulatuses ning täpsem lahendus selgub maastikuarhitektuurse võistluse tulemusena:

• avaliku ruumi loomisel kasutada kõrgeima kvaliteediga disaini ja materjale

(nt looduskivi, graniit või basaltsillutis, mida saab täiendada monteeritud betooni,

monoliitbetooni, puidu ning erinevate tekstuuride ja värvusega kruusaga);

• tagada kvaliteetne haljasalade maastikukujundus, pakkudes maastikukujunduse

tekstuure, tihedusi ja värve, kasutades igal võimalusel kohalikke taimeliike;

• taimestiku valikul rõhutada taimeliikide mitmekesisust, tekstuuri, värvust ja kihilisi

maastikke, kasutada kohalikke puuliike, näiteks muuhulgas harilikku pärna.

• Haljakutel kavandatud haljasalad liigendada võimalusel haljakute külgneva

hoonestusega;

• kitsama haljasriba korral tagada puudele piisav kasvupinnas, laiendades kasvuruumi

kõnnitee alla;

• ristmike kujundamisel arvestada universaalse disainiga;

• paigaldada linnamööblit (nt pingid puhkamiseks).

• Meretuulte mõju vähendamiseks on soovituslik sisekvartalite aladele rajada tuule

mõju vähendavaid disainelemente.

• Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 kinnistul asuv ankur on arhitektuuriajalooliselt

väärtuslik. Ankur säilitatakse ja restaureeritakse. Ankru asukohta võib muuta, seda

eksponeeritakse avalikus ruumis.

• Logi tn 6 kinnistul asuv ankur on arhitektuuriajalooliselt väärtuslik. Ankur säilitatakse

ja restaureeritakse. Ankru asukohta võib muuta, seda eksponeeritakse avalikus

ruumis.

• Ajaloolised basseini-sildade-kaide nimed eksponeerida linnaruumis tekstiliselt

sillutisel, tänavamööblil või infotahvlil.

Piirdeaiad: Piirdeaedu mitte kavandada v.a laste mänguväljakute jm väljakute

piiramiseks.

Rattaparklad kavandada hoonetesse selliselt, et oleks tagatud mugav igapäevane

rattakasutus.

Arheoloogianõuded

Detailplaneeringualal on eeldusi uuteks arheoloogilisteks leidudeks. Lähtuvalt

muinsuskaitse valdkonnas üldiselt kehtivast ettevaatusprintssibist ja tuginedes

muinsuskaitseseaduse § 82 sätestatule on Muinsuskaitseametil ja TLPA muinsuskaitse

osakonnal õigus vajadusel määrata täiendavad uuringud või tööde tegemise tingimused

selleks, et ära hoida muuhulgas arheoloogilise leiu või kultuurkihi kahjustamine.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

35 / 51

Arheoloogilised eeluuringud tuleb läbi viia enne projekteerimist või hiljemalt enne ehitust,

juhul kui neis kohtades kavandatakse ulatuslikke kaevetöid. Planeeringualal on selleks

Logi ja Rumbi tänava vahel paiknenud 18.-19. saj rannikupatarei osaliselt pos 10, 11, 23

ja 24. Krundil 24 asuvad 17. saj muul ja sadamasild.

Ulatuslike kaevetööde korral on reeglina nõutav ehituse ajal arheoloogiline jälgimine.

Arheoloogilise kultuurkihi (sh vrakk või ehitusjäänused) tuleb vajadusel läbi viia

arheoloogilised kaevamised.

Arheoloogiaga seotud tingimused sh seoses eeluuringutega ja võimalike laevavrakkidega

vt täpsemalt muinsuskaitse eritingimustest.

Haljastuse projekteerimise, rajamise ja hoolduse nõuded

Ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada terviklik väliruumi lahendus sh uushaljastuse

lahendus, mille koostamisse tuleb kaasata maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav

maastikuarhitekt.

• Kavandada tänavahaljastust maksimaalses mahus. Kavandada piisava kasvupinnase

mahuga istutusalad nii puudele kui põõsastele, arvestades sõiduteel tuleva saaste,

sõiduteed kandvate konstruktsioonide ulatusega ning lumekoristusel tekkivate

mehaaniliste vigastuste ohuga (kavandada taimed teeservast vähemalt 1.5 m

kaugusele).

• Puuliikidest on soovitav kasutada hõberemmelgas, harilik pärn „Greenspire“,

kitsastesse tingimustesse püramiidse kasvukujuga puud nagu harilik valgepöök

’Fastigiata’ või harilik pihlakas ’Fastigiata’ või sarnaste omadustega liike.

• Võimalusel kavandada vihmapeenraid jm säästlikke sademeveelahendusi taimedega.

• Istutustööd peavad vastama standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad”,

EVS 939-2:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute

kvaliteedinõuded“ ning Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011 määrusele nr 112

„Avalikule alale puude istutamise kord“.

• Kavandada piisava kasvupinnase mahuga istutusalad nii puudele kui põõsastele.

• Võimalusel kavandada vihmapeenraid jm säästlikke sademeveelahendusi taimedega.

• Puude liikide valikul eelistada saastet taluvaid liike. Samuti võtta tänavahaljastuse

rajamisel arvesse, et tänavahaljastuses kasutatavad liigid peavad olema kõrge

soolataluvusega.

• Hoonestuse arhitektuurselt sobilikel pindadel kaaluda vertikaalhaljastuse (ronitaimi)

kasutamist. Vertikaalhaljastus aitab suurendada haljastuse hulka piirkonnas, pakub

elupaika putukafaunale ning väikelindudele.

• Krundile pos 14 leida lahendus krundile eraldi või naaberkruntide arhitektuurse

konkurssi tulemusel. Krundile pos 14 rajada puhke ja pargiala vms ning läbi mõelda

erinevate alade paigutus: nt sillutatud ala, tugevdatud pinnas, platsi asukoht jne.

Katendit kavandada krundil ainult vajalikul määral ja näha ette piisavalt maapinnaga

püsivalt ühendatud haljastust.

Nõuded II klassi haljastuse ümberistutamiseks Logi tänava ääres seoses hoonestuse ja

kergliiklusala rajamisega:

• Uus istutuskoht tuleb ette valmistada vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011

määrusele nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“ toodud nõuetele.

Ümberistutamisel lisada istutusaugu põhja ja külgedele 40 cm paksune kiht

poollagunenud kompostmulda kiiremaks juurdumiseks.

• Töödega alustamisest teavitada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit ning

eelnevalt teostada kasvutingimuste uuringud.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

36 / 51

• Ümberistutamine peab toimuma kutsetunnistusega aedniku või arboristi

juhendamisel.

• Sõltuvalt puu suurusest teostada ümberistutus kas käsitsi või tõstemehhanismidega.

• Teisaldades tuleb juurepall püüda hoida tervena.

• Ümberistutatav puu ei tohi kauaks istutamata jääda, muidu võivad juured läbi

kuivada. Istutusaugu läbimõõt on vähemalt 60 cm suurem kui juurepalli läbimõõt

ning sügavus 20 cm suurem kui juurepalli kõrgus.

Vahetult enne ja pärast ümberistutamist tuleb taimi korralikult kasta. Ümberistutamise

järgsel 2-3 aastal vajavad taimed rohkem hooldust, kuivade ja kuumade ilmadega kasta

1-3 päeva tagant.

Liikluskorralduse alased nõuded

• Kvartalisisesed kergliiklusalad projekteerida selliselt, et nii jalakäijatel kui jalgrattaga

või muude kergliiklusvahenditega liikujatel oleks turvaline liigelda.

• Pandused kruntide maa-alustele parkimiskorrustele kavandada hoonete mahtu.

• Parklatest väljasõitude ja kergliiklusteede ristumiskohtades tagada hea nähtavus ning

jalakäijate turvalisus.

• Rattaparkimiskohad projekteerida igapäevaselt mugavalt kasutatavana.

Rattahoiuruumid planeerida hoonesse tänavatasandilt, hoone sissepääsu lähedale või

maa-alusele korrusele. Täpne asukoht määratakse ehitusprojektis tulenevalt hoone

arhitektuurist.

• Maa-aluste rattahoiuruumide/parklate projekteerimisel tagada inimestele mugav ja

ohutu juurdepääs. Lahtiste rattaparkimiskohtade kavandamisel tuleb tagada neile

takistusteta ligipääs.

• Projekteerida vaegnägijaid ja piiratud liikumisvõimega liiklejaid arvestav lahendus.

• Projekteerida kõnniteede katend jätkuvana ristumistel krundile või parklasse

sissesõiduga.

• Ristmikel projekteerida ratta- ja kõnniteele 0 cm kõrgused äärekivid või äärekivideta

lahendus.

• Ehitusprojektis projekteerida kõnniteel liikujate ja hoonesse pääsudel konfliktkohas

hajumisala ja tagada nähtavus, sh tänavanurkadel.

• Kinnistute teenindamiseks, sh prügivedu, projekteerida ohutu liikluslahendus

arvestades autodele ruumivajadus, manööverdusruumi, peatuskohaga jne.

• Ehitusprojekti koostamisel kaaluda võimalust lahendada piki vee-elementidega

pargialaga külgnev Logi tänav jagatud ruumina.

Täiendavate uuringute vajadus

Enne hoonete ehitamist tuleb planeeritaval maa-alal teha täiendav radooni tasemete

mõõdistus.

Planeeringualal pinnasereostuse võimaliku olemasolu täpsustada vajadusel

ehitusgeoloogiliste uuringutega.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

37 / 51

Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

Keskkonnaalased nõuded

Nõuded vertikaalplaneerimiseks:

• Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida sademevett naaberkinnistutele.

• Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutada osaliselt pinnasesse.

• Kõvakattega krundiosal koguda sademevesi restkaevudesse.

• Maa-aluste parklate heitvesi puhastada lokaalselt ja juhtida reoveekanalisatsiooni.

• Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustada

ehitusprojektis. Vertikaalplaneerimise lahendus peab toetama kinnistupõhist

säästlikku sademevee käitlust ning vältima reostamist. Esitada vastavad kirjeldused,

juhised ja nõuded vertikaalplaneerimiseks ja sademevee käitlemiseks kinnistupõhiselt

ehitusprojektides.

Jäätmehooldus:

• Jäätmehooldus tuleb korraldada vastavalt Tallinna Linnavolikogu poolt 09.02.2023

vastuvõetud määrusele nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“.

• Jäätmete kogumiskonteinerite võimalikud asukohad on tähistatud põhijoonisel,

asukohti võib ehitusprojektis täpsustada.

• Prügiautole peab olema tagatud nõuetekohane juurdepääs jäätmemahutitele.

• Avalikult kasutatavatele aladele, hoonete välisuste lähedusse projekteerida samas

võtmes muude väikevormidega prügikastid.

Nõuded müra leevendamiseks:

Hoonete edasisel projekteerimisel on asjakohane rakendada leevendavaid meetmeid:

• Kõrgema mürafooniga teeäärsete hoonete alumised korrused on soovitav kavandada

äriruumideks.

• Eluruumide kavandamisel projekteerida võimalusel müratundlikud ruumid hoovipoole,

kus on tagatud normi piiresse jääv müratase.

• Hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb järgida Eesti standardi

EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ tingimusi. Vastavalt

välismüratasemele ja ruumi tüübile kasutada sobilikku välispiirde ühisisolatsiooni

nõuet.

• Akende valikul eeskätt hoonete teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata

akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab

≥ 50 % välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks

välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui akna pind on väiksem kui 50 %, võib

akna heliisolatsiooni väärtust vähendada suuruse 10 lgS/Sa võrra, kus S on ruumi

välispiirde pind ja Saon ruumi akende pind.

• Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamiseks tuleb jälgida, et ventileerimiseks

ettenähtud elemendid ei vähendaks oluliselt heliisolatsiooni taset.

• Siseruumidele mõjuva mürataseme vähendamiseks on vajadusel võimalik

mürarikkale küljele, täiendava (topelt)fassaadi projekteerimine, mis võib tüüpiliselt

kaasa tuua täiendava siseruumide mürataseme vähenemise 10-15 dB võrra.

• Projekteerimisel on vajalik erinevate uute tehnoseadmete paigaldamisel arvestada

nende müratasemeid ning kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid.

Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

38 / 51

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud

tööstusmüra sihtväärtust.

• Seadmete paigutamisel jälgida, et need ei põhjustaks mürahäiringut ümbritsevatel

müratundlikel aladel. Eelistada seadmete müratekitavate osade paigutamist

siseruumidesse. Müra tekitavad väliskeskkonnas paiknevad seadmeosad paigutada

võimalusel elamispindade osas nii, et müra suhtes vähem tundlikud

hooned/hooneosad jääksid müra levikut tõkestama. Vajadusel tuleb kasutada

müraekraane.

• Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

• Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtusi.

• Projekteerimisel arvestada erinevate uute tehnoseadmete paigaldamisel nende

müratasemeid ning kasutada võimalusel tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid

seadmeid.

Leevendusmeetmed Vanasadama planeeringutest tuleneva lisanduva

liikluskoormuse mõju vähendamiseks planeeringualal:

• Liikluse mõju vähendamiseks soodustada isiklikule sõiduautole alternatiivsete

liikumisviiside (ühistransport, kergliiklus) kasutamise mugavust planeeringualal ning

pakkuda autode jagamisteenust/lühiajalise rendi võimalust. Planeeritud

hoonete/kruntide mahtu kavandada jalgrattaparklad/parkimiskohad. Jalgrattaparklate

parkimiskohtade vajaduse määramisel arvestada Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri

2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia 2018-2028

põhimõtetega.

Naaberhoonete insolatsioonitingimustest tulenevad nõuded:

Lähialal ei paikne eluruume, ega lasteasutusi, mille insolatsioonitingimusi planeeritud

hoonestus võiks mõjutada.

Planeeringualale kavandatud hoonete projekteerimisel arvestada Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi juhendiga "Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni)

kestuse arvutamise juhend".

Keskkonnaseisundi nõuded:

• võimaliku pinnasereostuse olemasolu täpsustada ehitusgeoloogiliste uuringute käigus.

• Vajadusel koostada reostuse likvideerimise kava. Suure tõenäosusega võib reostus

paikneda üksikutes kohtades lokaalselt ebaühtlase koostisega täitepinnases.

Üldised nõuded ehitustööde korraldamiseks:

• Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a

hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta mürataseme suurenemist väljaspool

hoonet).

• Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimiseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning

kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise

abil. Tolmuheidet töödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse

vähendamise abil, materjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja

seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata

tugeva tuulega.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

39 / 51

• Ehitustegevuse käigus tuleb vältida ülenormatiivse vibratsiooni teket.

• Ehitusaegse vee ärajuhtimise vajaduse vähendamiseks tuleb planeerida

suuremamahulised kaevetööd madala veetasemega ajale juunist augustini ning

vältida selliseid töid kevadise kõrgveetaseme ajal märtsist maini. Sellised tööd tasub

läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul, et ehitusega kaasnev mõju

veerežiimile oleks võimalikult lühiaegne ning väikese mõjuga.

• Ehitustööde käigus tuvastatud võimalik pinnasereostus tuleb likvideerida koheselt

ning vastavalt kehtivatele nõudele/seadustele.

Muud nõuded:

• Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti standardi EVS-EN 17037:2019+A1:2021

„Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

• Soojussaarte vähendamiseks ja leevendamiseks projekteerida võimalusel täiendavaid

taimkatte ja rohealasid olemasolevate asfaltplatside asemele.

• Vähendamaks soojuse akumuleerumist katusepindadel on soovitav kasutada

spetsiaalset katusekattematerjali, projekteerida katusehaljastust ja päikesepaneele

või kasutada muid meetmeid.

• Vähendamaks soojuse akumuleerumist hoonete fassaadipindadel on soovitav

kasutada spetsiaalset fassaadimaterjali või heledaid fassaaditoone.

• Tänavaruumi projekteerimisel soovitav kasutada heledate katendite kasutamist

aladel.

Tuleohutusnõuded

Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 23.02.2021 määrusele

nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

• Tule leviku takistamiseks projekteerida uued hooned TP-1 tuleohutusklassile

vastavalt.

• Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks

juurdepääs ettenähtud päästevahenditega vastavalt Eesti standardile

EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

• Vastavalt Eesti standardile EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded“ peavad hoonete sisesed alajaamade konstruktsioonid

vastama tulepüsivusele EI 120 ning olema projekteeritud mõlemapoolse tulekahju

vastu.

Kuritegevuse riske vähendavad abinõud

Kuritegevuse riskide vähendamiseks rakendada Eesti Standardis EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“

toodud soovitusi:

• vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski vähendamiseks tuleb hoonele projekteerida

vastupidavad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad ja klaasid.

• turvalisuse suurendamiseks tuleb hoovialale projekteerida piisav valgustus.

• kasutajasõbraliku ümbruse kujundamiseks pöörata tähelepanu turvalise ruumiloome

kontseptsiooni elementidele nagu pimenurkade vähendamine vähendamaks

süütegusid, piisava valgustuse kavandamine jms.

• projekteerimisel teha koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga avaliku ruumi kaamerate

asukohtade projekteerimiseks ja kaamerapositsioonidele nõrkvoolu ja andmeside

olemasolu tagamiseks.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

40 / 51

Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas

Tehnovõrkude projekteerimiseks tuleb võrguvaldajatelt taotleda tehnilised tingimused.

Alad, mille ulatuses on vaja seada servituut tehnovõrkude rajamiseks ja kasutamiseks on

detailplaneeringu joonistel tähistatud. Notariaalsed lepingud servituutide seadmiseks

tuleb sõlmida enne tehnovõrkude ehitamist.

Veevarustus ja kanalisatsioon:

• Hoone mahus paikneva parkla põrandaveed juhtida reoveekanalisatsiooni.

Hoonesisese parkla põrandalt kogutav vesi tuleb enne reoveekanalisatsiooni juhtimist

puhastada lokaalselt (õlipüüdur+liivapüüdur).

• Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste

vee ja kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud ja läbimõõdud) kuuluvad

täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel.

Elektrivarustus:

• Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.

• Konkreetsete objektide elektrivarustuse ehitusprojekti koostamine (ka 10/0.4 kV

alajaamade projekteerimine) toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste

alusel.

• Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb võrgu

valdajale esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

Tänavavalgustus:

• Põhi- või tööprojekti jaoks taotleda võrguvaldajalt uued tehnilised tingimused.

• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.

• Tänavavalgustus tuleb lahendada eraldi projektiga.

• Avalikud teed lahendada vastavalt võrgu valdaja poolt väljastatavate tehniliste

tingimuste alusel ette antud liitumispunktist, kinnistute välisvalgustus lahendada

hoone peakilbist.

• Projekteeritav välisvalgustus ei tohi planeeritud alast kirde suunas paikneval merealal

häirida kruiisikaide navigatsioonitulede tööd.

Sidevarustus:

• Sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada

sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele.

• Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud

nõuetest, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded„, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku

juhenditest ja nõuetest.

• Kooskõlastus ei ole tegutsemisluba sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks.

• Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus,

mis võib ohustada sideehitist.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:

• Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016.a. määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

41 / 51

• Võrgu valdaja dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele

uurimistöödele“;

• Võrgu valdaja dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse

seadustamine. v4.“;

• Võrgu valdaja dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja

kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“.

Soojusvarustus:

• Soojusvarustus tuleb lahendada kaugkütte baasil või taastuvenergial põhinevate

kütteviisidega.

• Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.

• Üksikute objektide soojusvarustuse lahendamiseks on vaja taotleda võrgu valdajalt

konkreetsed tehnilised tingimused.

Kaugjahutus:

• Jahutus tuleb lahendada kaugjahutuse baasil või taastuvenergial põhinevate

jahutusviisidega.

• Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.

Gaasivarustus:

• Gaasipaigaldise projekteerija peab omama gaasipaigaldise projekteerimise tegevusala

registreeringut majandustegevuse registris, vähemalt 2 aastast kogemust

gaasipaigaldiste projekteerimises ja vähemalt ühte gaasialase spetsialiseerumisega

diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetasemega 7.

• Võrgu valdajale kuuluvate gaasipaigaldiste gaasitöid (ehitustöid, sh isolatsiooni

vahetust ja hülsi paigaldust) võib teostada tööprojekti alusel üksnes ettevõte, kes on

võrgu valdaja raamlepingupartner.

• Pärast tööde teostamist peavad võrgu valdaja gaasipaigaldised vastama õigusaktides

ja standardites (sh standardis EVS 843) määratud nõuetele, sh peab olema tagatud

gaasipaigaldise nõuetekohane sügavus. Võrgu valdaja gaasipaigaldiste kaitseks tuleb

ette näha meetmed tagamaks nende ohutus ehitustööde käigus.

• Tegevuse korraldamisel gaasitrassi kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja

§ 76 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri määrusest nr 73.

• Ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt on kaitsevööndis keelatud

ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist ning ehitada ehitusloakohustuslikku

teist ehitist, EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest

kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda

ehitise ohutust. Käesolev seisukoht ei ole nõusolek gaasipaigaldise kaitsevööndis

tegutsemiseks.

• Detailplaneeringu alal projekteerimistingimuste/ehitusloa andmise menetluses

täpsemate tegevuste osas arvamuste andmisel ning gaasipaigaldise kaitsevööndis

tegutsemiseks nõusoleku andmisel võivad võrgu valdaja seisukohad/nõuded

täpsustuda/muutuda olenevalt planeeritavast tegevusest ja selle võimalikust mõjust

detailplaneeringu alal või selle läheduses asuvale gaasipaigaldisele.

• Gaasitöid võib teha isik, kes on registreeritud majandustegevuse registris gaasitööde

teostajana gaasitööde eest vastutava isiku olemasolu korral ja tema pädevuse

ulatuses.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

42 / 51

7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITUD ALA RUUMILISE

ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE

Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele

Planeeritava ala ruumilise arengu eesmärkide täitmiseks on:

• Piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks on kavandatud võimalikult mitmekesise

kasutusotstarbega hoonestus, et sadama piirkond ei jääks huvipakkuvaks üksnes

reisijate jaoks, vaid oleks tagatud ka kohalike inimeste ööpäevaringne kohalolu.

Äriruumidena ei planeerita ainult kauplusi, restorane, kohvikuid ja bürooruume, vaid

ka kultuurielamusi pakkuvaid hooneid (muuseum, kunstigalerii, kontserdisaal vms).

• Vanasadama põhjapoolne osa on kavandatud alaks, kus autoliiklus on minimaalne

ning kvartalisisene liiklusala on jalakäijatele ja kergliiklusvahenditega liikujatele

kasutamiseks.

• Alal on vähendatud parkimiskohtade arvu märkimisväärselt võrreldes tavapärase

parkimisnormatiiviga.

• Kruiisiterminalile ning A-terminali alale on kavandatud kompaktne ja linnaruumi

sobituv juurdepääs läbi planeeringuala.

• Lähtuvalt Tallinna rattastrateegiast 2018-2028 on kavandatud kergliiklusteede

võrgustik, mis ühildub naaberalade kergliiklusteede võrgustikuga.

• Alal on kavandatud tugeva kujundina mõjuv hoonestus, säilitades vaatekoridore

linnale.

Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle

arenguvõimalustele, avalikele huvidele ja väärtustele

Koos Vanasadama arendusega avatakse avalikkusele kasutamiseks suur osa praegu

aktiivsest kasutusest välja olevat mereäärset piirkonda. Kavandatu elluviimisel muutub

Vanasadama põhjaosa oluliselt atraktiivsemaks linnaruumi osaks, kuhu äriruumidena ei

planeerita ainult kauplusi, restorane, kohvikuid ja bürooruume, vaid ka kultuurielamusi

pakkuvaid hooneid (muuseum, kunstigalerii, kontserdisaal vms).

Vastavus Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala

üldplaneeringule

Planeeritav ala asub Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54

kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohase ala nr 9,

nr 10 ja nr 11.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

43 / 51

Ehitustingimuste ala nr 9 (Laeva, Kuunari, Kai ja Rumbi tänava vaheline Vanasadama

piirkond)

Üldplaneeringus on hoonete lubatud kõrguseks 9. ehituspiirkonnas määratud

olemasoleva kõrgeima hoone harja kõrgus või vastavalt arhitektuurikonkursi tulemustele.

Kõrgeim olemasolev hoone on praegu Sadama tn 11a hoone kõrgusega 18,9 m.

Sadama tn 4 krundile on väljastatud ehitusluba nr 2012271/09934 kuuekorruselise

hoone ehitamiseks kõrgusega 24,0 m maapinnast (abs 26,9). Kuivõrd ehitusloa alusel

püstitava hoone võib lugeda olemasolevaks hooneks, ei sisalda detailplaneering

ettepanekut üldplaneeringu muutmiseks hoone kõrguse osas. Alale jäävad krundid

pos 10, 11, 12, 23 ja krundi 24 osa.

ÜP 9. ehituspiirkond Detailplaneering

Kasutusotstarve Jahi- ja reisisadama maa /

kaubandus- ja

teenindusehitise maa

(eelkõige kaubanduse,

teeninduse, toitlustuse,

majutuse, meelelahutuse,

büroo)

Ärihoonete maa

Täisehitus 80% 54%

Haljastuse osakaal 5% 12%

Maksimaalne

ehitiste kõrgus

maapinnast

Olemasoleva kõrgeima

hoone harja kõrgus või

vastavalt

arhitektuurikonkursi

tulemustele

Vastavalt arhitektuurikonkursi

tulemustele.

Kavandatud hoonete kõrgus on

kuni 21 m maapinnast.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

44 / 51

Sadama tn 4 krundile on

väljastatud ehitusluba 24 m

kõrguse hoone püstitamiseks.

Hoonet püstitatakse.

Hoonestusviis: Soovitav lahendada

vastavalt

arhitektuurikonkursi

tulemustele. Hooned peavad

olema vaadeldavad kõigist

külgedest

Hoonete projekteerimiseks

koostatakse edaspidi kvartalite

kaupa arhitektuurikonkursid

või korraldatakse ühine

arhitektuurikonkurss.

Reeglid edasiseks

detailplaneeringute

koostamiseks

Edasisel detailplaneerimisel

arvestada

arhitektuurikonkursi

tulemustega

Piirete rajamise

reeglid

Piirdeid pole lubatud rajada,

v.a sadama piirkonnas

Piirdeid ei kavandata

Jalakäijate teed peavad

olema ühendatud

rannapromenaadiga nii

Admiraliteedi basseini ääres

kui ka Loodemuulil

Detailplaneeringus kavandatud

kergliiklusteede struktuur on

hästi ühendatud nii

rannapromenaadiga kui ka

Loodemuuli tipuga.

Olemasolevat väärtuslikku

haljastust tuleb säilitada

Ehitusõiguste elluviimisel on

ettenähtud II väärtusklassi

puude ümberistutamine

detailplaneeringu ala piires

mujale.

Ehitustingimuste ala nr 10 (Logi tn, Rumbi tn pikenduse ja mere vaheline ala)

ÜP 10. ehituspiirkond Detailplaneering

Kasutusotstarve Kaubandus- ja

teenindusehitise maa /

Elamu ja ärihoone maa /

Haljasala maa / Jahi- ja

reisisadama maa

Ärihoonete maa, äri- ja

elamumaa, haljasala maa

Täisehitus 70% 52%

Haljastuse osakaal 10% 11%

võib rajada kuni

viiekorruselisi hooneid

Kavandatud on kuni

5-korruselised hooned

Piirete rajamise

reeglid

Lubatud on rajada piirdeid,

mis on läbipaistvad ja ei

ületa kõrgust 1,2 m

Piirdeid ei kavandata,

v.a lastemänguväljakute jm

väljakute piiramiseks.

Maksimaalne ehitiste

kõrgus maapinnast

18 m või vastavalt

arhitektuurikonkursi

tulemustele

Hoonete projekteerimiseks

korraldatakse edaspidi

võimalusel kvartalite kaupa

arhitektuurikonkursid.

Arhitektuurikonkursside

tingimuseks määratakse

hoonete maksimaalne kõrgus

21 m maapinnast.

Hoonestusviis: Soovitav lahendada

vastavalt

arhitektuurikonkursi

tulemustele.

Reeglid edasiseks

detailplaneeringute

koostamiseks:

Edasisel detailplaneerimisel

tuleb arvestada

arhitektuurikonkursi

tulemustega

jalakäijatele tuleb tagada

avalik juurdepääs

rannapromenaadile

Detailplaneeringus on

kavandatud avalik juurdepääs

rannapromenaadile.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

45 / 51

tagada võimalikult palju

vaateid merele ja

liigendades merelt

vaadeldavat Tallinna linna

siluetti

Hoonestus on kavandatud

tagades vaateid merele ja

linnale.

Detailplaneering on kooskõlas kavandatavate hoonete kõrguse osas alal nr 9.

Detailplaneering on üldplaneeringut muutev kavandatavate hoonete kõrguse osas alal

nr 10 piirkonna parima linnaruumise hoonestuslahenduse leidmiseks.

Üldplaneeringus on piki Rumbi tänavat mereni planeeritud rohestruktuuri koridor

(vt Joonis 1), mis on üks osa kogu linna hõlmavast rohelisest võrgustikust.

Joonis 1. Väljavõte Üldplaneeringu Rohealade ja keskkonna riskide skeemilt

Planeeringus tehakse ettepanek muuta avalikult kasutatava roheala üldplaneeringus

planeeritud asukohta. Uueks asukohaks on Logi tänava sihis asuv vee-elementidega

pargi ala. Teiseks uueks rohestruktuuriks on uue kvartalisisese tänava (krunt pos 25)

äärde kavandatud haljastusalad ning pos 21, mille kulgemise koridor on kooskõlas

üldplaneeringus kavandatuga. Lahendus on välja töötatud koostöös Tallinna

Strateegiakeskuse ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga. Rohestruktuuri koridori

muutmise vajaduse tingis liikluslahenduse muudatus, mille tulemusel muutus Rumbi

tänava siht Logi tänava ristmikust sadama suunas.

Ehitustingimuste alale nr 11 jääb ainult Logi tänava osa.

Planeeringus tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks pos 3, 5 ja 20 kuni

kavandatud kruntide merepoolse piirini.

Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele

Detailplaneeringu algatamise korralduses määrati planeeringu koostamiseks järgnevad

lähteisukohad ja lisatingimused:

1. koostada linnaehituslik terviklahendus, mis hõlmab kõrvalasuvaid alasid, sh Loode

kaid, rannapromenaadi, A-reisiterminali ja Admiraliteedi basseini ümbrust. Esitada

makett.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

46 / 51

Vanasadama detailplaneeringute käigus on koostöös Tallinna Strateegiakeskuse ja

Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga koostatud ühine linnaehituslik terviklahendus vt

lisa 8.2 Vanasadama ala detailplaneeringute hoonestuskava. Makett esitatakse pärast

detailplaneeringu vastuvõtmist avaliku väljapaneku korraldamise ajaks.

2. esitada detailplaneeringu elluviimise kavas avalike alade etapiviisilise valmisehitamise

ettepanek.

Täidetud. Elluviimise kava on lisatud lisasse, vt Lisa 5.2 Ehitusetappide skeem.

3. planeerida pääs nn tõstetud promenaadile jalakäijatele piisavalt lauge ja mugav,

siduda pääsud promenaadilt olemasoleva ja kavandatava tänavavõrguga.

Detailplaneeringualal tõstetud promenaadi ei ole kavandatud.

4. kujundada inimkeskne, tiheda tänavavõrguga kesklinlik linnaruum, kus hoonete

avaliku ruumiga vahetult külgnevad korrused ja tänavaruum on omavahel seotud;

Täidetud. Planeeringus on kujundatud inimkeskne ja tiheda tänavavavõrguga kesklinlik

linnaruum. Linnaruumi kujundamisel on tehtud ning jätkatakse koostööd Tallinna

Strateegiakeskuse ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga. Hoonete ja tänavaruumi

seosed täpsustatakse hoonete ja hoonetega külgneva tänavaruumi

arhitektuurikonkrusside tulemusel ning projekteerimisel.

5. esitada tingimused avaliku ruumi ja haljastuse ehitusprojekti koostamiseks.

Tingimused on lisatud seletuskirja punktides 6.2 ja 6.4.

6. planeerida kõnni- ja rattateed, arvestades Tallinna rattastrateegia 2018-2027 kohaste

rattaradadega ja vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“, seades

eesmärgiks kavandada terviklik tänavavõrk.

Täidetud. Kõnniteed on kavandatud läbi kogu Vanasadama ala Logi ja Vööri tänavatest

kuni Russalkani lähtudes Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetest.

Rattateede võrgustigu planeerimisel lähtuti Tallinna rattastrateegiast 2018-2028.

7. koostada jalakäijate liikumisteede ja -suundade modelleering;

Täidetud. Sadamapiirkonna liikluslahenduse koostamiseks koostati eelnevalt

„Põhjakvartali, Admiraliteedi basseini, A- ja D-terminali detailplaneeringute liiklusuuring“

(K-Projekt Aktsiaseltsi töö 19111), mis hõlmab kogu Vanasadama piirkonnas praegu

oleva ning erinevates detailplaneeringutes kavandatud liikluse analüüsi. Uuringus on

kajastatud ka jalakäijate liikumisteed ja -suunad. Uuring on lisatud detailplaneeringule,

vt lisa 4.3. Täiendavad ettepanekud, millega tuleb arvestada edasisel projekteerimisel,

on lisatud detailplaneeringu seletuskirja punkti 6.4.

8. esitada peamistest tänavatest linnaehituslikud ristlõiked;

Täidetud. Tänavate linnaehituslikud ristlõiked on lisatud (vt lisa 8.4).

9. koostada muinsuskaitse eritingimused. Arvestades vanalinna siluetti, teha

kaugvaadete ja oluliste lähivaadete analüüs. Kaugvaated koostada Tallinna vanalinna

muinsuskaitseala põhimääruse kohaseid vaatesektoreid arvestades ja lähivaated teha

muinsuskaitse eritingimustes määratavate vaatesuundade kohta;

Täidetud. Muinsuskaitse eritingimused on lisatud detailplaneeringule, vt lisa 4.2.

Hoonestuse planeerimisel on aluseks võetud muinsuskaitseala põhimääruse kohased

vaatesektorid.

10. määrata parkimiskohtade arv arvestades Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006

otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks

2006-2014“ toodud põhimõtteid - linnakeskuse normi, tagades ühe parkimiskoha iga

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

47 / 51

korteri kohta ja rakendades ärihoonete kasutajate tarbeks parkimiskohtade arvu

määramisel koefitsienti 0,5.

Planeeringu koostamise ajal kehtib Tallinn Linnavolikogu 17.09.2020 vastuvõetud

otsusega nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“.

Planeeringu koostamise käigus on muutunud linna seisukohad parkimiskohtade vajaduse

osas. Normatiivsete parkimiskohtade arvu arvutuse aluseks on võetud 24.11.2022

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti e-kirjas esitatud tingimus: mitte rohkem kui 1 koht

200 m² suletud brutopinna kohta sõltumata hoonete otstarbest. Planeeringus kruntide

pos 3 ja 5 kavandatud parkimiskohtade arv vastab normatiivsete parkimiskohtade arvule.

Planeeringus tehakse ettepanek (vt seletuskirja p 4.2) kavandada Vanasadama

põhjapoolne kvartal tuginedes Tallinna arengustrateegia 2035 dokumendile läbivalt uuel

tasemel liikuvusteenuse vähendatud autoliikluse alaks, kus liikuvusteenus on sedavõrd

hea, et võimaldab elanikel ja töötajatel mugavalt ilma autota liikuda.

11. teha liiklusanalüüs, milles mh arvestada planeeritavale alale ja selle lähiümbrusesse

kavandatavate hoonete teenindamise vajadusega, ühistranspordi koridoridega, sh

perspektiivse trammiteega ning sadama toimimisega kaasneva liiklusvooga.

Täidetud. Liiklusanalüüs on koostatud (vt lisa 4.3), liikluslahenduse koostamisel on

arvestatud uuringu järeldustega.

12. liiklusanalüüsi tulemusi arvestades töötada koostöös Tallinna Transpordiametiga välja

planeeritavat ala ja sadamapiirkonna lähiala hõlmav terviklik liikluslahendus;

Täidetud. Välja on töötatud kogu sadama-ala hõlmav liikluslahendus. Lahenduse

koostamisel on tehtud koostööd Tallinna Transpordiametiga, vähendatud auto liiklust

planeeritaval alal, läbimõeldud võimalikud ühistranspordi liikumise koridorid ning

peatuste asukohad.

13. määrata ühissõidukitega läbitav tänav või tänavad avalikult kasutatavaks. Selgitada

koostöös Tallinna Linnavaraametiga ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga

välja ülejäänud avalikuks kasutamiseks määratavad või Tallinna linnale üle antavad alad.

Esitada lahendus alade avaliku kasutamise tagamiseks.

Täidetud. Ühistranspordi võimalik koridor on kavandatud Logi tänavale ning kavandatud

kvartalisisesele tänavale pos 25. Tallinna linnale krunte üle ei anta. Krundid määratakse

avalikult kasutatavaks. Planeeringus määratud avalikuks kasutuseks alade skeem

vt lisa 5.1.

14. kavandada olemasoleva Rumbi tänava ringristmiku asemel fooriristmik;

Täidetud. Olemasoleva Rumbi tänava ringristmiku asemel on kavandatud fooriristmik.

15. planeerida Rumbi tänavale kuni planeeritava tõstetud promenaadini puiestee ja

kergliiklustee;

Seoses kogu sadama-ala hõlmava liiklusskeemi väljatöötamisega muutus juurdepääs

A-terminali ja kruiisiterminali alale. Vastav Rumbi tänava lõik on püütud lahendada

võimalikult kompaktsena sadama liiklusvoogude teenindamiseks, et vähendada

sadamaliiklusest tulenevat mõju kõigile teistele ümberkaudetele kvartalitele. Ametite

koostöö käigus on Rumbi tänava äärne puiestee asendunud uue vee-elementidega

pargialaga Logi tänaval, et avada linna senisest rohkem merele.

16. kavandada valdavalt elukondliku otstarbega kruntidele heade proportsioonidega,

kompaktsed haljastatavad rekreatsioonialad. Eluruumidega hoonete ja sadama vahelisele

alale näha ette kõrghaljastus, et leevendada sadama tegevusest tulenevaid negatiivseid

häiringuid;

Täidetud. Eluruumidega ärihooned on kavandatud sadamategevusest kõige kaugemal

asuvatele kruntidele, et vähendada sadamast tulenevaid häiringuid. Valdavalt

eluruumidega kruntidele on kavandatud maa-ala kompaktse katusehaljastusega

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

48 / 51

rekreatsiooniala rajamiseks ning Logi tänava äärde uus vee-elementidega pargiala. Kogu

sadama-ala komplekslahenduses on kavandatud promenaad, mis kujundatakse

ribapargina, kuhu rajatakse ka kõrghaljastus. Ribapargi ala jääb naaberplaneeringu

(A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala 47detailplaneering, DP043650) maa-alale.

Kõrghaljastuse ning rekreatsioonialade lahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel

maastikuarhitekti poolt.

17. esitada pädeva ettevõtte koostatud planeeritava ala keskkonnaseisundi hinnang.

Hinnangus kirjeldada varem toimunud tegevusi, keskkonnaohtlike objektide olemasolu ja

nende hinnanguline ulatus planeeritaval maa-alal ning lähiümbruses. Kui ala kohta on

varem tehtud reostusuuringud ning kui saastunud pinnas on likvideeritud, anda

keskkonnaseisundi hinnangus ülevaade tehtud töödest. Koostöös Tallinna Ettevõtlusameti

jäätmehoolduse osakonnaga selgitada välja vajadus koostada keskkonnaseisundi

hinnangu raames reostusuuring;

Täidetud. Keskkonnaseisundi hinnang on koostatud LEMMA OÜ poolt ning lisatud

detailplaneeringule, vt lisa 4.4. Keskkonnaseisundi hinnangust tulenevad ettepanekud on

lisatud detailplaneeringu seletuskirja punkti 6.7.2.

18. esitada auto- ja laevaliiklusest ning kai ääres seisvatest laevadest tuleneva müra

modelleering päevase ja öise ajavahemiku kohta koos mürakaartide ning müra

tasemetega hoone fassaadidel korruste kaupa nii praeguse kui ka prognoositava auto- ja

laevaliiklussageduse põhjal. Arvestada ka madalsagedusliku müraga. Määrata

konkreetsed müraleevendusmeetmed;

Täidetud. Mürauuring ja -kaardid koostatakse A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala

detailplaneeringu KSH raames. Mürauuring on lisatud detailplaneeringule, vt lisa 4.5 ning

uuringust tulenevad müraleevendusmeetmed lisatakse seletuskirja punkti 6.7.2.

19. esitada auto- ja laevaliiklusest tuleneva õhusaaste hinnang;

Täidetud. Detailplaneeringule on lisatud LEMMA OÜ poolt A-reisiterminali ning

kruiisiterminali ala detailplaneeringu KSH raames koostatud õhukvaliteedi hinnang (vt

lisa 4.6).

20. lisada tulevaste elanike teavitamiseks põhijoonisele hästi märgatav ja muust tekstist

eristuv märkus, et elamistingimusi alal mõjutavad intensiivsest auto- ja laevaliiklusest

tulenevad negatiivsed häiringud;

Täidetud. Märkus „Alal mõjutavad elamistingimusi intensiivsed auto- ja laevaliiklusest

tulenevad negatiivsed häiringud“ on lisatud nii põhijoonisele kui ka detailplaneeringu

seletuskirja punkti 3.2.

21. määrata ehitusprojekti koostamiseks järgmised nõuded: avalikkusele suunatud ning

tõstetud promenaadiga vahetult külgnevate hoonete ehitusprojekti koostamiseks

korraldada arhitektuurivõistlus; hoonete esimestele korrustele kavandada vitriinakendega

äriruumid, äriruumidesse tagada eraldi otsepääs tänavalt; näha ette jalgrataste

parkimiskohad vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018-2027; tagada rattaparklate

mugav kasutus aastaringselt; rattaparklate asukohad täpsustada projektis; piirata

sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku ja kasutada sademevee käitlemisel

innovaatilisi lahendusi; hoonesiseste parklate põrandavesi juhtida reoveekanalisatsiooni.

Täidetud. Nõuded on lisatud detailplaneeringu seletuskirja.

Erinevalt varem kavandatuga on uuendatud A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala

detailplaneeringus kavandatud promenaad maapealsena.

Vastavus muinsuskaitse eritingimustes esitatud tingimustele

Detailplaneeringu lahendus on koostatud lähtudes Osaühingu EENSALU & PIHEL

koostatud ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnas kooskõlastatud

muinsuskaitse eritingimustele (Kultuurimälestiste registri kooskõlastus nr 44579) .

Tingimused edasiseks projekteerimiseks on määratud seletuskirja punktides 6.1 ja 6.2.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

49 / 51

Vastavus lähtedokumentidele

Vastavus riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“

Detailplaneering on koostatud ja vormistatud vastavalt määrusele.

Vastavus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.11.2021 käskkirjale

nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“

Detailplaneering on koostatud ja vormistatud vastavalt käskkirjale.

Vastavus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2020. a veebruari „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse

arvutamise juhendile“

Lähialal ei paikne elamuid ega lasteasutusi, mille insolatsioonitingimusi kavandatud

hoonestus võiks mõjutada.

Tingimused hoonete projekteerimiseks on määratud seletuskirja punktis 6.7.1.

Vastavus siseministri 23.02.2021 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 23.02.2021 määrusele

nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Hooned on kavandatud enam kui 8 m kaugusele külgnevatel kinnistutel asuvatest

hoonetest. Tingimused hoonete projekteerimiseks on määratud seletuskirja peatükis 6.1,

tuletõrje veevarustust on käsitletud seletuskirja peatükis 4.3.1.

Vastavus Eesti standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine“

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti standardis

EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.

Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on peatükis 6.6.4. Nõuete täitmisel tagatakse

läbimõeldud, esteetiliselt nauditav ja hästitoimiv linnaruum ning lähiala sotsiaalse

keskkonna ja võrgustiku säilimine.

Vastavus Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusele nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised

kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus”

Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusega nr 9 kinnitatud lisa „Tallinna

kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja

kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus “järgi jääb

planeeritud ala kaugkütte piirkonda.

Uute hoonete soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil. Soojusvarustust võib

lahendada ka taastuvenergial põhinevate kütteviisidega.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

50 / 51

Vastavus Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“

Likvideeritavate puude asemele istutatavate haljastuse ühikute arv on arvutatud

vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja

hoolduslõikusloa andmise kord“.

Vastavus Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“

Planeering on kooskõlas Eesti standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

Vastavus Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsusele nr 84

„Tallinna parkimiskohtade arvu normid“

Parkimiskohtade vajaduse osas on linna seisukohad muutunud. Normatiivsete

parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on lähtutud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

12.05.2022 kirjas nr 3-2/710-8 esitatud tingimusest: „Parkimiskohtade vajadus arvutada

kogu planeeritud brutopinna kohta (v.a sadama hooned) äriruumide normi alusel, st 1

koht 200 m² kohta“.

Planeeringus tehakse ettepanek kavandada parkimiskohti vähem kui normatiiv näeb ette.

Vastavus Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 protokolliga nr 41 heaks kiidetud „Tallinna rattastrateegia 2018 – 2028“

Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Tallinna

Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna

rattastrateegia 2018-2028.

Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutus on toodud seletuskirjas ptk 4.2.

Vastavus haljastuse hinnangus antud soovitustele

Haljastuse hinnangus antud soovitused on seletuskirja punktis 6.4 (vt Lisa 4.1).

Vastavus keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja mürauuringus

antud soovitustele

Piirkonna mürataset hindas Lemma OÜ 2024. aastal A-reisiterminali ja kruiisiterminali ala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise raames. Müratasemed

Vanasadama põhjaosas ei ületa välisõhus leviva müra normtasemeid.

Kehtiva detailplaneeringu kehtetuks muutumine

Planeeritava ala osa kohta kehtib „Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala

detailplaneering“ (DP023650), mis on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 03.06.2010

otsusega nr 131. Detailplaneeringus on planeeritava ala kohta kehtivas osas kavandatud

transpordimaa sihtotstarbega krundid, mis on käesolevaks ajaks moodustatud.

Pärast detailplaneeringu kehtestamist muutub planeering planeeritud ala ulatuses

kehtetuks.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 12.07.2024

51 / 51

Muudatused võrreldes algatatud lahendusettepanekuga

Peamised muudatused võrreldes algatatud lahendusettepanekuga on tehtud lähtuvalt

algatamise korralduse tingimustest ja ametkondadega tehtud koostöö tulemusel.

• Täpsustatud on planeeringuala piire ja suurust arvestades A-reisiterminali ja

kruiisiterminali ala detailplaneeringus (DP043650) kavandatud promenaadi kulgemist.

Promenaad jääb naaberplaneeringu alale.

• Täpsustatud on kruntide piire.

• Muutunud on hoonestuslahendus:

Kogu sadama-ala jaoks väärika ideelahenduse saamiseks korraldati 2017. aastal

rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille võitis Londoni arhitektuuribüroo Zaha

Hadid Architects tööga Masterplan 2030. Masterplan 2030 on olnud aluseks algatatud

detailplaneeringu lahenduse vormistamiseks. Algatatud planeeringu hoonestustinedus

oli 1,3.

Masterplan 2030 lahendust on edasi arendatud koostöös Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti ja Tallinna Strateegiakeskusega. Hoonestusalade määramisel on arvestatud

perimetraalsete kvartalite rajamise põhimõtet st hooned on kavandatud krundi piirile

kõnnitee äärde, mis võimaldab kvartali keskele kujundada haljastatud

rekreatsiooniala. Kavandatud hoonestustihedus on 1,8.

• Täpsustatud on liikluslahendus:

Laevadega seotud liikluse jaoks on kavandatud uus tänavalõik Rumbi tänava

pikendusena Logi tänavast sadama alani.

Täpsustatud on kvartalisisese sõidutänava (pos 25) koridor ja lahendus koostöös

Tallinna Transpordiametiga. Tänav on kavandatud ühesuunalisena. Tänavale on

kavandatud võimalus bussiliini avamiseks. Ühistranspordi peatus on kavandatud Vööri

tänavale.

• Täpsustatud on Logi tänava kergliiklustee taristu.

• Täpsustatud on jalg- ja jalgrattateede kulgemise trasse.

Avalikel aruteludel tehtud ettepanekute arvestamine

Detailplaneeringu eskiisi avalikul arutelul esitati ettepanek enne linnahalli lõpliku staatuse

selgumist detailplaneeringut mitte kehtestada.

Detailplaneeringu ala ei piirne vahetult linnahalli krundiga. Planeeritud ala ja linnahalli

vahele jääb kehtivas planeeringus määratud hoonestatav ala. Detailplaneeringu

lahendust on täpsustatud koostöös Tallinna Strateegiakeskusega ning kavandatav

arendus ei mõjuta linnahalli arendusvõimalusi. Lahenduse koostamisel on silmas peetud,

et kogu ala võiks kujuneda mitmekesise kasutusega piirkonnaks.

Projektijuht

Anna Petrova

Konsultant

Ülle Kadak